| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/25/12814-4 |
| Registreeritud | 04.12.2025 |
| Sünkroonitud | 05.12.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saue Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saue Vallavalitsus |
| Vastutaja | Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
PROJEKTEERIJA: Karotammed OÜ
Registrinumber 11255950
EEP000941 Projekteerimine
Tehnika 11, Märjamaa 78301 Rapla maakond
www.karotamm.ee
GSM: +372 5243 228
31. mai 2025
Töö nr: 2407-732
Staadium: Eelprojekt
Projekteerija: Erika Aunpuu
Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm
Kutsestandard: Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7
Kutsetunnistuse nr: 158913
/ / Indrek Karotamm / digitaalselt allkirjastatud
ABIHOONE LAIENDAMINE
Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla,
Saue vald, Harju maakond
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 2/34
Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................. 2 Jooniste nimekiri................................................................................................................................................. 3 Lisade nimekiri ................................................................................................................................................... 3 1 Üldandmed .............................................................................................................................................. 4
1.1 Projekti eesmärk ................................................................................................................................ 4 1.2 Teadmiseks omanikule ...................................................................................................................... 4 1.3 Üldandmed ........................................................................................................................................ 4 1.4 Alusdokumendid ................................................................................................................................ 6
2 Asendiplaan ............................................................................................................................................ 7 2.1 Üldandmed ........................................................................................................................................ 7 2.2 Olemasolev olukord ........................................................................................................................... 7 2.3 Asendiplaani lahendus .................................................................................................................... 10 2.4 Vertikaalplaneering .......................................................................................................................... 10 2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine ...................................................................................... 10 2.6 Teed ja plastid ................................................................................................................................. 11 2.7 Haljastus ja heakorrastus ................................................................................................................ 11 2.8 Välisvalgustuse kontseptsioon ........................................................................................................ 11 2.9 Maa-ala tehnilised andmed ............................................................................................................. 11
3 Arhitektuur ............................................................................................................................................. 12 3.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 12 3.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................................... 12 3.3 Hoonete konstruktsioonid ja pinnakatted ......................................................................................... 13 3.4 Hoonete tehnilised andmed ............................................................................................................. 15
4 Heakord ................................................................................................................................................ 17 4.1 Keskkonnakaitse ............................................................................................................................. 17
5 Konstruktsioonid ................................................................................................................................... 20 5.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 20 5.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ................................................................ 20 5.3 Hoonete kandeskelett ...................................................................................................................... 23 5.4 Maa-alused konstruktsioonid ........................................................................................................... 23 5.5 Maapealsed konstruktsioonid .......................................................................................................... 24 5.6 Kinnitustarvikud ............................................................................................................................... 26
6 Tuleohutus ............................................................................................................................................ 27 6.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 27 6.2 Hoone tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ................................................................... 28 6.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................................................. 28 6.4 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus ......................................................................................................... 28 6.5 Tuletundlikkus ................................................................................................................................. 28 6.6 Evakuatsioonilahendus .................................................................................................................... 29 6.7 Tuleohutuspaigaldised..................................................................................................................... 29 6.8 Tehnosüsteemide tuleohutus .......................................................................................................... 29 6.9 Päästemeeskonna juurdepääsutee ................................................................................................. 31 6.10 Väline tulekustutus ..................................................................................................................... 31
7 Tehnosüsteemid ................................................................................................................................... 32 7.1 Kütte-ja ventilatsioonisüsteem ......................................................................................................... 32 7.2 Veevarustus .................................................................................................................................... 32 7.3 Kanalisatsioon ................................................................................................................................. 33 7.4 Sadeveed ........................................................................................................................................ 33 7.5 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 33
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 3/34
Jooniste nimekiri
Joonis Nimetus Mõõtkava Leht/Lehti Kuupäev AS-1 Situatsiooniskeem - 1/14 31.05.2025 AS-2 Asendiplaan M1:500 2/14 31.05.2025 AE-1 Vundamendi plaan M1:100 3/14 31.05.2025 AE-2 Põhikorruse plaan M1:100 4/14 31.05.2025 AE-3 Pööningu plaan M1:100 5/14 31.05.2025 AE-4 Katuseplaan M1:100 6/14 31.05.2025 AE-5 Lõige A-A M1:50 7/14 31.05.2025 AE-6 Lõige B-B M1:50 8/14 31.05.2025 AE-7 Vaade lõunast M1:75 9/14 31.05.2025 AE-8 Vaade läänest M1:75 10/14 31.05.2025 AE-9 Vaade põhjast M1:75 11/14 31.05.2025 AE-10 Vaade idast M1:75 12/14 31.05.2025 AE-10 Uste spetsifikatsioon - 13/14 31.05.2025 AE-11 Akende spetsifikatsioon - 14/14 31.05.2025
Lisade nimekiri
Lisa Nimetus Mõõtkava Lehti Kuupäev Lisa 1 Topo-geodeetiline alusplaan M1:500 1 26.08.2024
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 4/34
1 Üldandmed
1.1 Projekti eesmärk
Lahendada olemasoleva amortiseerunud abihoone lammutamist ja lammutatud hoone
asemele olemuslikult sarnase hoone ehitamist ja laiendamist. Uue hoone rajamisega ei muutu
selle kasutusotstarve, arhitektuurilahendus ja hoone maht. Juriidiliselt on planeeritav tegevus
menetlusliigi valiku poolest hoone laiendamine. Laiendamise maht on alla 33% olemasoleva
hoone mahust. Projekt on aluseks ehitusloa saamiseks hoone laiendamiseks, ehitustööde
eelarvestamiseks ja vajadusel lähteülesandeks tehnovõrkude täpsemaks projekteerimiseks.
1.2 Teadmiseks omanikule
Hoone ehitustööde käigus tuleb kogu protsess jooksvalt dokumenteerida. Juhinduda
Majandus- ja taristuministri poolt väljastatud 14.02.2020 a määrusele nr 3 „Ehitamise
dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning
hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Tööde esimesest
päevast peale koguda kokku ehitusjäätmete ära vedamisel jäätmeõiendid, pidada
ehituspäevikut ja koostada kaetud tööde aktid koos fotodega. Esitada elektripaigaldiste
nõuetekohasust tõendav deklaratsioon. Erilist tähelepanu pöörata tuleohutusega seotud
dokumentidele. Dokumentide hulka lisada kasutatud ehitustoodete deklaratsioonid, nende
paigaldus- ja kasutusjuhendid. Kokku kogutud dokumendid tuleb ehitustööde lõppedes
esitada Riikliku Ehitisregistri kaudu kohalikule omavalitsusele hoone kasutusele võtmiseks.
1.3 Üldandmed
1.3.1 Ehitise asukoht
Projekteeritav abihoone on planeeritud ehitada olemasoleva abihoone asemele Männiku
kinnistule, Mõnuste külas, Saue vallas, Harju maakonnas. Kinnistule juurdepääs on tagatud
Riisipere-Kernu tee 11360 kaudu. Naaberkinnistuks on Oigemetsa, Aare, Tammevälja ja
Mutisauna kinnistud. Hoone on kavandatud põhjapoolsesse osasse, paralleelselt
Riisipere- Kernu teega. Männiku kinnistu suurus on 377542 m2 ja kasutusotstarve on
maatulundusmaa 100%.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 5/34
Foto 1 – Männiku Asukohaskeem (allikas: Maa-ameti geoportaal)
1.3.2 Ehitise lühikirjeldus
Planeeritav abihoone on kahekorruseline viilkatusega hoone. Abihoone põhiplaan on
ristküliku kujuline. Seinte kandvaks konstruktsiooniks on planeeritud paekivi ja
palkkonstruktsioonidest seinad, katusekandjaks katusesarikad. Abihoonele on projekteeritud
lintvundament. Välisviimistluses kaetakse soojustatud palkkonstruktsioonis seinad
voodrilauaga. Abihoone katusekatteks on punast värvi katusekivi. Ida ja lõunaküljele on
kavandatud terrass. Peasissepääsu ette rajatakse monoliitne raudbetoontrepp.
1.3.3 Projekteerija
Karotammed OÜ
Registrikood: 11255950
MTR registreeringud: EEP000941 Projekteerimine
Aadress: Tehnika 11, 78304 Märjamaa, Märjamaa vald, Raplamaa
Telefon: (+372) 5136 268
e-post: [email protected]
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 6/34
koduleht: www.karotamm.ee
1.3.4 Projektis osalejad:
Projekteerija: Erika Aunpuu; gsm (+372) 53495155
Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm; gsm (+372) 5243228; diplomeeritud ehitusinsener,
tase 7; kutsetunnistus 158913
Ins.geodeet: Mart Kalm; gsm (+372) 5138451; diplomeeritud geodeet, tase 6; kutsetunnistus
164285
1.4 Alusdokumendid
1.4.1 Lähteandmed:
Tellija lähteülesanne; geodeetiline alusplaan (vt Lisa 1).
1.4.2 Ehitusuuringud:
Geodeetiline alusplaan (vt Lisa 1), Geoalus OÜ, töö nr 24-G361, mõõdistaja Janar Jõgimaa,
mõõdistusaeg 16.08.2024.
1.4.3 Normdokumendid:
• Eesti Vabariigi Ehitusseadustik;
• Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“,
redaktsioon 01.03.2021;
• Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015. a määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“;
• Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 7/34
2 Asendiplaan
2.1 Üldandmed
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Määratakse projekteeritava abihoone paiknemine ja ligipääsuteed.
2.1.2 Alusdokumendid
Tellija lähteülesanne, geodeetiline alusplaan (vt Lisa 1).
2.2 Olemasolev olukord
2.2.1 Paiknemine
Vaadeldav kinnistu Männiku paikneb Mõnuste külas, Saue vallas, Harju maakonnas. Kinnistu
paikneb Saue valla hajaasustusalal. Naaberkinnistuteks on läänes Oigemetsa ja Aare, idas
Tammevälja ja Mutisauna ning lõunas Kernu metskond. Kinnistu põhjapoolsel piiril asub
Riisipere-Kernu tee maa-ala, kust on tagatud ka kinnistule juurdepääs.
2.2.2 Olemasolev reljeef
Maapinna reljeef kinnistul on tasane. Kinnistut ümbritsevad tasase maapinna reljeefiga
maatulundus-, tootmis-, äri- ja elamumaad.
2.2.3 Olemasolevad hooned ja rajatised
Vastavalt Riikliku ehitusregistri andmetele (19.05.2025) asub Männiku kinnistul:
EHR kood Ehitise liik
Ehitise nimetus Kasutamise otstarve
Ehitisealune pind (m2)
Ehitise seisund
120303280 Hoone Elamu Üksikelamu (11101)
98,0 Olemas
120303284 Hoone Rehetuba- Majandushoone
Elamu, kooli vms abihoone (12744)
185,0 Olemas
120303287 Hoone Kuur-Küün Elamu, kooli vms abihoone (12744)
192.0 Olemas
120303292 Hoone Ait Elamu, kooli vms abihoone (12744)
57,6 Olemas
120768807 Hoone Saun Elamu, kooli vms abihoone (12744)
38,6 Olemas
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 8/34
220735332 Rajatis Kanalisatsioonitorustik imbväljakuga
Muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud rajatis (22239)
26,0 Olemas
Laiendatav rehetuba-majandushoone (120303284) seinte kandekonstruktsioonid on palgist
ja paekivist, madalvundament paekivist, katusekonstruktsioonid puidust, katusekatteks
eterniit. Uksed ja aknad on puitraamides. Hoone on kasutusele võetud 1900. Hoone on liialt
amortiseerunud, selle taastamine kaasaja nõetele ei ole otstarbekas. Väärtuslikud
ehitusdetailid hoones puuduvad.
Foto 1 - Vaade olemasolevale rehetuba-majandushoonele põhjast
Foto 2 - Vaade olemasolevale rehetuba-majandushoonele lõunast
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 9/34
Foto 3 - Vaade olemasolevale rehetuba-majandushoonele idast
Foto 4 - Vaade olemasolevale rehetuba-majandushoonele läänest
2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus
Kinnistu põhjapoolses osas on vähesel määral leht- ja okaspuud. Kinnistu ülejäänud osas on
metsamaa.
2.2.5 Olemasolev juurdesõidutee
Ligipääs Männiku maaüksusele on tagatud 11360 Riisipere-Kernu tee 29701:006:0337 kaudu,
mis on kõvakattega tee.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 10/34
2.3 Asendiplaani lahendus
2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus
Abihoone on kavandatud kinnistu põhjapoolsesse osasse olemasoleva abihoone asemele,
paralleelselt Riisipere-Kernu teega. Laiendus on planeeritud idapoolsesse osasse. Männiku
abihoone põhiplaan on ristküliku kujuline. Peasissepääs on orienteeritud hoone lõunapoolsele
küljele.
Olemasolev salvkaev tarbevee jaoks on rajatud hoonest 10m kaugusele kirdesse. Salvkaevust
tuuakse tarbevesi abihoonesse. Elamu peakilbist on toodud elektrivarustus abihoonesse.
2.3.2 Ehitusetapid
Tööd on planeeritud ehitada valmis ühes etapis. Tööde tegemise eelduseks on ehitusluba, mis
lubab hoone ehitustöid teha viie aasta jooksul loa väljastamisest. Teavitades kohalikku
omavalitsust ehitustööde alustamisest pikeneb lubatav ehitamise aeg seitsme aastani
ehitusloa kehtima hakkamisest.
2.4 Vertikaalplaneering
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lähteandmed
Abihoone ümbruses on maapind tasase reljeefiga. Alginfo allikaks on kinnistu geodeetiline
mõõdistus (vt Lisa 2).
2.4.2 Hoonete paiknemiskõrgus
Projekteeritud abihoone baaskõrguseks on viimistlemata põranda pind, kus ±0.00 kõrgusmärk
on maapinnast ~ 0,19m kõrgemal peasissekäiguukse ees. Hoone ±0.00 kõrgusmärk vastab
51.10m absoluutkõrgusele.
2.4.3 Sademevee käitlemine
Sadeveed juhitakse abihoone külgedelt vihmaveesüsteemide abil maapinnale, kus need
maapinna kalletega juhitakse hoonest eemale ning immutatakse haljasaladel maapinda, sama
kinnistu piires. Maanteepoolse katuseviilu sadeveed juhitakse sadeveeallaviigu kaudu hoone
otste suunas, mitte maantee poole.
2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine
2.5.1 Liikluskorraldus
Kinnistule juurdepääs on tagatud Riisipere-Kernu tee 11360 kaudu, mis on vähemalt 5,0m
laiune kõvakattega tee. Männiku kinnistule juurdepääs toimub olemasoleva asfaltkattega
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 11/34
mahasõidu kaudu. Turvalisemaks ligipääsuks ja ohutuse tagamiseks eemaldatakse sõidutee
ääres võsa/ülekasvanud lehtpuuhekk ja piirdeaed vastavalt projekteerimistingimustele enne
kasutusloa taotlemist.Võsa eemaldamisega parandatakse oluliselt nähtavuskolmnurka
kinnistult väljasõidul.
2.5.2 Parkimine
Parkimine on planeeritud olemasoleval killustikkattega sissesõiduteel ja platsil.
Killustikkattega ala suurus ~300m².
2.6 Teed ja plastid
2.6.1 Juurdesõidutee
Ligipääs kinnistule on rajatud Riisipere-Kernu tee 11360 kaudu, mis on kõvakattega vähemalt
5,0m laiune tee. Nimetatult teelt on olemasolev mahasõit Männiku kinnistule.
2.7 Haljastus ja heakorrastus
2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus
Männiku kinnistu aladel kasvavad suured puud, peamisel leht- ja okaspuud. Turvalisemaks
ligipääsuks eemaldada abihoone põhjapoolsel küljel, tee ääres kasvav võsa ja vana lippaed.
Peale hoone ehitustööde lõppu tuleb kahjustatud alad tasandada kasvumullaga ning külvata
muru. Hoonet ümbritsev maapind peab olema tasasusega, mis võimaldab käsiniidukiga muru
hooldamist.
2.7.2 Aed
Põhjapoolsel ja idapoolsel piiril on olemasolev piirdeaed (vt joonis AS-2). Amortiseerunud
lippaed abihoone põhjapoolsel küljel likvideerida.
2.7.3 Jäätmekäitlus
Prügikonteineri asukoht on sissesõidutee kõrval.
2.8 Välisvalgustuse kontseptsioon
Välivalgustust ei planeerita.
2.9 Maa-ala tehnilised andmed
• Katastri tunnus: 29701:006:0488
• Krundi pindala: 377 542 m2
• Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 12/34
3 Arhitektuur
3.1 Üldandmed
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Määratakse abihoone ruumide jaotus, konstruktsioonid, välisviimistlus.
3.1.2 Alusdokumendid
Tellija lähteülesanne, geodeetiline alusplaan.
3.2 Arhitektuurne üldlahendus
3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud
Ühekorruseline viilkatusega abihoone on planeeritud olemasoleva abihoone asemele.
Kavandatud hoone põhiplaan on ristküliku kujuline. Hoonel on kolm sissepääsu, peauks asub
lõunapoolsel küljel. Männiku kinnistule kehtivad 11360 Riisipere-Kernu tee (riigitee)
piirangud ning kitsendused.
3.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused
Abihoone ehitatakse valmis ühes etapis.
3.2.3 Hoone arhitektuuriline üldkontseptsioon
Planeeritud abihoone on ühekorruseline, viilkatusega ehitis. Hoone on põhimahult ristküliku
kujuline. Abihoone välisviimistluseks hoone seinad kaetakse horisontaalse voodrilauaga.
Fassaadi laudis viimistleda ilmastikukindla värviga, nt Tikkurila toon D105 Sinappi pruun.
Hoone sokli viimistluseks on tsmendibaasil sokliplaadid. Abihoone katusekatteks on valitud
kivikatus, värvus punane. Puidust tuulekast ja liistud värvitakse halliks, nt Tikkurila toon Q805
Liuske. Avatäidete raamid on kavandatud valged. Abihoone peasissepääsu ette rajada
monoliitne raudbetoontrepp. L-kujuline puitkonstruktsioonis terrass on kavandatud hoone
ida- ja lõunapoolsele küljele. Hoone katuse kandekonstruktsiooni materjal on puit.
Vundamendiks on planeeritud lintvundament, seinad ehitatakse paekivist ning
palkkonstruktsioonidest.
3.2.4 Energiatõhusus ja sisekliima
Planeeritakse sisekliima tagamisega uut abihoonet. Hoone ei ole kavandatud alaliseks
elamiseks ja kasutatakse lühiajaliselt, mistõttu energiatõhususe miinimumnõuete tõendamine
ei ole nõutav.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 13/34
Hoone köetava pinna välispiirded on projekteeritud soojapidavad. Välispiirete
soojajuhtivused:
Põrandad U=0,10W/m²K;
Välisseinad U=0,11W/m²K;
Sokkel U=0,15 W/m²K;
Vahelagi U=0,06W/m²K.
3.2.5 Hoonete ruumid ja nende funktsioonid
Planeeritav hoone on ühekorruseline, ilma keldrita. Peasissepääs on lõunapoolselt küljelt.
Peasissekäigust pääseb esikusse ja sealt edasi ülejäänud hoone erinevatesse ruumidesse.
Abihoone põhikorrusele on planeeritud rehetuba, kaks hobiruumi, pesuruum. Lisaks on
hoonesse planeeritud panipaik ja tehnoruum. Abihoone pööningul on abipind. Abihoone
tehnoruumis asuvad hoone teenindamiseks vajalikud tehnoseadmed.
3.3 Hoonete konstruktsioonid ja pinnakatted
3.3.1 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid
Planeeritava abihoone kandvad välisseinad on panipaiga osas paekivist ja ülejäänud osas
palkkonstruktsioonis. Hoone laed ja katus on kavandatud puidust vahelaetaladele ja sarikatele,
mis toetuvad kandvatele paekivi- ja palkseintele.
3.3.2 Vundamendid
Abihoone alla on planeeritud soojustatud lintvundament. Abihoone sokli viimistluseks on
planeeritud kiudtsemendist sokliplaadid.
3.3.3 Trepid ja terrassid
Hoone peasissekäigu ukse ette rajatakse monoliitne raudbetoontrepp, mille pealmise pinna
viimistluseks kivipuruplaat.
Terrass on kavandatud abihoone ida- ja lõunapoolsele küljele. Terrass on kaetud
terrassilauaga, mis on viimistletud pruuni immutusega.
3.3.4 Põrand
Abihoonel on soojustatud põrandad pinnasel. Lihvitud põranda betoonosa peale on
planeeritud kõrgusmärk ±0.00, panipaigas ja tehnoruumis -0.17. Betoonpõrandale teha
viimistlus vastavalt ruumi otstarbele, niisketes ruumides katta enne viimistlemist
hüdroisolatsiooniga.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 14/34
3.3.5 Vahelaed
Abihoone vahelaed ehitatakse puittaladele. Puittaladele kinnitatakse alt poolt aurutõke,
kübarprofiil ja ehitusplaat, mis viimistleda vastavalt ruumi otsatarbele. Aurutõkke peale
paigaldada soojustuseks mineraalvill 20cm paksuse kihina. Puittaladele paigaldatakse OSB
plaat ning põrandaviimistlus. Katusepennide vahele ja peale paigaldada puistevill 50cm
paksuse kihina. Panipaiga kohal vahelagi puudub, seal jäävad nähtavale seinu siduvad talad.
3.3.6 Katus, katuselagi
Planeeritava abihoone katus on võrdsete kalletega (43°) viilkatus, mis rajatakse puitsarikatele.
Katusekatteks on katusekivi, värvus punane. Katusekate paigaldada puitroovidele, need
omakorda distantsliistudele. Distantsliistu ja sarikate vahele paigaldada hingav aluskate ja
vahtkummist naelutusriba. Sarikate alla paigaldada puitroov ning see katta
aurutõkkepaberiga. Sarikate ja roovide vahed soojustada mineraalvillaga. Puitroovidele
paigaldada kübarprofiil ja ehitusplaat, mis viimistleda vastavalt ruumi otstarbele.
3.3.7 Välisseinad
Abihoone kandvad välisseinad on planeeritud paekivi ja palkkonstruktsioonidega. Palkosa
väljast poolt soojustakse ja viimistletakse horisontaalse voodrilauaga. Hoone otsa
kolmnurkviilud ehitatakse puitkarkassist ja viimistletakse vertikaalse voodrilauaga. Hoone
fassaadi laudis värvida ilmastikukindla värviga sinepipruuniks, nt Tikkurila toon D105 Sinappi.
Seinte sisemine pind viimistletakse ruumi otstarbele vastavalt.
3.3.8 Siseseinad
Palk ja puitsõrestik seinad ehitada põrandaplaadi peale ja seinad viimistletakse vastavalt
ruumi otstarbele. Kõikidele seinatüüpidele tuleb niisketes ruumides teha hüdroisolatsioon ja
seinad viimistleda niiskust taluva viimistlusega, nt. keraamiline plaat.
3.3.9 Avatäited
Aknad on planeeritud liimpuitraamidega. Klaasid kolmekordsed klaaspaketid, argoontäitega.
Suvise ruumitemperatuuri tagamiseks valida aknad päikesefaktoriga maksimaalselt 0,5.
Avatäidete toode, tüüp ja sulused täpsustada tellija ja tootja vahel eelarvestamise käigus. Enne
avatäidete tellimist kontrollida ava mõõte ja täpsustada tehnilised üksikasjad tellijaga.
Peaukse raam on sõrmjätkatud liimpuidust.
3.3.10 Välisviimistlus
Katusekate Katusekivi, toon punane
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 15/34
Vihmaveesüsteem Terasplekk, punane RR28
Katuseredel jt. katuse Punane RR28 turvatooted
Aknaplekk Terasplekk, must RR33
Fassaad Voodrilaud: pruun, nt Tikkurila D105 Sinappi
Sokkel sokliplaat, toon: hall
Aknaraam Valge, RAL9010 või analoog
Välisuks Tumehall, RAL7016 või analoog
Räästas, puitdetailid Peensaetud puitmaterjal, nt Tikkurilla toon Q805 või analoog
Terrass/trepp Sügavimmutatud, pruun
3.4 Hoonete tehnilised andmed
• Otstarve: 12744 Elamu, kooli vms abihoone
• Gabariitmõõtmed: Pikkus: 20,3 m
Laius: 9,8 m
Kõrgus: 7,6 m
• Absoluutne kõrgus: 58.58 m
• Hoonealune pindala (ehitisealune pindala): 196,1 m2
• Korruselisus +1
• Suletud netopindala: 214,6 m2
• Mitteeluruumi köetav pind: 88,2 m2
• Mitteeluruumi pind: 88,2 m2
• Tehnopind: 7,8 m2
• Hoone maapealne maht: 1013 m3
• Hoone katusekalle: 43°
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 16/34
• Tuleohutusklass: TP3
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 17/34
4 Heakord
4.1 Keskkonnakaitse
4.1.1 Ehitusjäätmed
Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Tekkivad
ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal ja käitlemine lahendada vastavalt
Saue valla jäätmehoolduseeskirjale. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi
konteineritesse. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama
jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti vastava regiooni büroos. Ehitustööde
ajal tuleb tarvitusele võtta abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel
konteineritesse või laadimisel veokitele, selleks: niisutada veega ja katta kilega nii jäätmete
kogumisel kui transpordil. Mineraalsed jäätmed (betoon, kivi) transporditakse peenestamata,
sellega on likvideeritud tolmu tekkimise põhiline allikas. Ohutuse eest ehitustöödel vastutab
täielikult Töövõtja.
Ehitusjäätmed tekivad olemasoleva hoone lammutamisest ja vähesele määral uue abihoone
ehitusjääkidest. Pinnasetööde maht on seotud hoone vundamentide lahti kaevamisega ja uute
trasside ehitamisega. Uue hoone ehitamise ajal puudub vajadus prügikonteinerite järele.
Ehituse segapraht kogutakse sõiduauto järelkärusse ja viiakse vastavasse jäätmeaama, nt
Rapla Jäätmejaama.
Tabel 1 Põhiliste ehitusjäätmete orienteeruvad kogused (projektijärgsed)
Jäätmekood Jäätmeliik Orienteeruvad
kogused Tegevuse lühikirjeldus
17 01 01 Betoon 1,5m3 Antakse tagasi betooni
transportivale sõidukile
17 02 01 Puhas puit 30m3 Kasutatakse kütteks kohapeal
17 02 04* Värvitud puit 2m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba
omavale jäätmekäitlejale, nt Pääsküla Jäätmejaam
17 04 05 Raud ja teras 1t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale , nt AS Kuusakoski Rapla teenindusplats
17 05 04 Kivid ja pinnas 80m³ Kasutatakse kinnistu
planeerimisel
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 18/34
17 09 04 Isolatsioonimaterjal (soojususmaterjalide
jäägid)
1m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba
omavale jäätmekäitlejale, nt Pääsküla Jäätmejaam
17 01 02 Tellised
1m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba
omavale jäätmekäitlejale, nt Pääsküla Jäätmejaam
17 01 02 Vundament,
looduslik kivi 50m³
Kasutatakse abihoone taastamisel
17 02 02
Kaas 7m²
Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt
Pääsküla Jäätmejaam
17 06 05 Eterniittahvlid
350m², ~5,3t Antakse üle vastavat jäätmeluba
omavale jäätmekäitlejale, nt Pääsküla Jäätmejaam
17 04 05 Kaablid
0,1t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale , nt AS Kuusakoski Rapla teenindusplats
20 03 07 Suujäätmed, sh vana
mööbel ~6tk
Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt
Pääsküla Jäätmejaam
17 09 04 Ehitus- ja lammutus
segapraht ~5t
Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt
Pääsküla Jäätmejaam
4.1.2 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine
Käesoleva hoone ehitustööd ei too kaasa keskkonnareostust. Tööd tuleb teostada nii, et
haljastuse kahjustused oleksid minimaalsed ja ei kahjustataks ümbritsevat keskkonda.
Ehitustööde ajal korraldab ehitusplatsi hoolduse ehitaja, kooskõlades selle eelnevalt Tellija
esindaja(te)ga. Kõik praht tuleb peale ehituse lõppu krundilt koristada ja kahjustatud haljastus
taastada.
4.1.3 Haljastuse taastamine
Projektis on ette nähtud ehituse käigus rikutava murupinna taastamine. Muru rajamisel peab
laotatava kasvumulla kihi piisavalt tihendama, et ei tekiks hilisemaid vajumeid ja lohke.
Paigaldatav kasvumulla kiht peab töömaa piiridel sujuvalt kokku viidama olemasoleva säiliva
murukatte pinnaga. Laotatav muld peab olema eelnevalt ette valmistatud – kivid välja sõelutud
ja muud ebasobivad esemed eemaldatud. Muru rajamisel peab kasutatava kasvumullakihi
paksus olema vähemalt 15cm. Pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt
happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5-7.0). Kasutatavas mullas peab huumust olema
vähemalt 3%. Kasutakse ära olemasolev kooritav kasvupinnas, millest sõelutakse välja kivid ja
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 19/34
valmistatakse muld taaskasutamiseks. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Seemne
külvamistihedus 20-30 g/m².
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 20/34
5 Konstruktsioonid
5.1 Üldandmed
5.1.1 Projekteerimistööde piiritlus
Käesolevas osas antakse planeeritava abihoone konstruktsioonide planeerimise põhimõtted.
5.1.2 Alusdokumendid
Tellija lähteülesanne,geodeetiline alusplaan.
5.1.3 Ehitusuuringud
Pole teostatud.
5.1.4 Normdokumendid
• EVS-EN 1991-1-1:2002 EUROKOODEKS. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED.
Osa 1-1 Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused
• EVS-EN 1991-1-3:2006 EUROKOODEKS. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED.
Osa 1-3 Üldkoormused. Lumekoormus
• EVS-EN 1991-1-4:2007 EUROKOODEKS 1. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE
KOORMUSED. Osa 1-4 Üldkoormused. Tuulekoormus
5.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele
5.2.1 Kasutusiga
Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse
kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta.
Hoonete katusekonstruktsioonide kasutusiga on kavandatud vastavalt standardile EVS-EN
1990:2002 EUROKOODEKS. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse,
projekteeritud kasutusiga 50 aastat.
5.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass
Hoonete tagajärgede klass on CC2a vastavalt EVS-EN 1990:2002 j. B.3.1 ja töökindlustusklass
RC2 vastavalt EVS-EN 1990:2002.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 21/34
5.2.3 Järelvalvetase
Projekteerimise järelevalvetase on DSL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.4.
Ehitusaegse järelevalvetase on IL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.5
5.2.4 Koormused
• Kasuskoormused
Põrandakoormused qk, kN/m² Qk kN
Inimesed, mööbel jms 2,0 2,0
Horisontaalkoormus käsipuudele ja seintele qk, kN/m
grupp A 0,5
Katusekoormused qk, kN/m2 Qk kN
Klass H (katused, kuhu pääseb vaid hoolduseks) 0 1,5
• Lumekoormus
Maapinna lumekoormuse normsuurus sk=1,25 kN/m2
• Tuulekoormus
Tuulekiiruse baasväärtus vb=21 m/s
Tuule kiirusrõhk q p= 602N/m2
Maastikutüüp II
• Omakaalukoormused
Vastavalt konstruktsioonidele.
5.2.5 Kandekonstruktsiooni tolerantsi- ja kvaliteediklassid
Hoonete kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010.
Puidust kandetarindite paigaldustolerantsid võtta RYL2010 alusel vähemalt klass 2 nõuete
kohased.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 22/34
Tabel 1 - väljavõte RYL2010-st paigaldustolerantsid katusekanduritele
Tabel 2 - väljavõte RYL2010-st paigaldustolerantsid puittarindseintele
Tabel 3 - väljavõte RYL2010-st põhikarkassi paigaldustolerantsid talatarinditele
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 23/34
Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39, BY40 nõuetest; konstruktsioonid kuuluvad
valdavalt normaalklassi. Betoonpõrandate ja treppide ehitamisel lähtuda juhendi BÜ4
tolerantsidest.
5.3 Hoonete kandeskelett
5.3.1 Kandeelemendid
Hoone kandeskeleti moodustavad lintvundament, paekivi ja palkkonstruktsioonis välis- ja
siseseinad, ning puitkonstruktsioonis vahelagi ja katus.
5.3.2 Üldjäikus
Hoone üldjäikus tagatakse puitkonstruktsioonis katuse, vahelaetalade, siseseinte ja välisseinte
koostöös.
5.4 Maa-alused konstruktsioonid
5.4.1 Vundament
Abihoonele on planeeritud lintvundament. Enne vundamendi rajamist eemaldada hoone alt
kõlbmatu pinnas ja lammutatud abihoone vundamendijäänused. Lintvundamendi alune
süvend täita mineraalse täitematerjaliga, nt kruusa või liivaga ja tihendada. Sinna peale rajada
raudbetoonist taldmik. Paekivist seinte alla teha taldmik laiem. Taldmiku peale rajada
õõnesbetoonplokkidest vundamendi seinad, mis armeerida ja betoneerida täis. Paekivi seinte
alla ehitada 200mm laiuse soojustusega eraldatud topelt vundamendi sein. Taldmike pealt ja
vundamendiseinte välispind katta võõphüdroisolatsiooniga. Palkseinte all olev
vundamendisein viimistleda maapealses osas sokliplaatidega.
5.4.2 Sokli konstruktsioon
Hoone sokli moodustab õõnesplokkidest vundamendisein, mis soojustatakse EP-
plaatidega. Peale vundamendi valmimist jääb sokkel palkosa all 19cm maapinnast
kõrgemale. Sokkel viimistletakse kiudtsemendist sokliplaatidega. Paekiviseinte osas soklit ei
planeerita.
5.4.3 Terrassi ja trepi konstruktsioon
Terrass ja peasissepääsu esine trepp ehitatakse peale hoone üldehitustööde lõpetamist.
Terrassi alla rajatakse kohtvundamendid. Selleks eemaldatakse osa täidetud pinnasest,
laotatakse augu põhja geotekstiil ja rajatakse selle peale tihendatud killustikpadi. Sellele
asetatakse betoonist terrassi vundamendiplokk. Kohtvundamendi alumine kõrgusmärk -0.42.
Terrassivundamentidele kinnitatakse talad 45x145mm, milledele omakorda risttalad
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 24/34
45x95mm sammuga 400mm. Kandekonstruktsioonid ehitada tugevussorteeritud puidust.
Risttaladele paigaldatakse terrassilauad 28x120mm. Terrass on planeeritud hoone ida- ja
lõunapoolsele küljele, gabariitmõõduga 12,5x13,0m. Peasissepääsu esine trepp ehitatakse
monoliitsest raudbetoonist. Terrassi ja trepi pealmine kõrgusmärk on 2 cm madalam abihoone
põranda pinnast. Betoontrepp soojustada alt külmakergete vastu.
5.5 Maapealsed konstruktsioonid
5.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid
Abihoone kandeskeleti moodustavad lintvundament, välisperimeetris paiknevad 600mm
laiused paekivist müürid ning 200mm laiused palkkonstruktsioonis seinad; kandvatele
seintele toetuvad vahelaetalad ja sarikad sammuga 600mm. Hoonet jäigastavad välisseinad,
nendega ühendatud kandvad siseseinad ning neile toetuvad vahelaetalad ja sarikad, mis on
omavahel jäigastatud täiendavalt teraslindi või puitlaudadega. Välisseinu hoiavad koos
vahelaetalad ja puidust katusekonstruktsioon.
5.5.2 Põrandad
Abihoone põrandakonstruktsiooniks on põrand pinnasel, mille ehitustööd algavad kõlbmatu
pinnase eemaldamisega. Põrandate betoonosa peale on kavandatud rehetoas, hobiruumides,
pesuruumis ja esikus kõrgusmärk ±0.00, tehnoruumis ja panipaigas -0.17. Süvend
vundamendiseinte vahele täita mineraalse täitematerjaliga, nt kruusa või liivaga ja tihendada.
Kruusa kasutamisel paigaldada pinnaseeraldajaks geotekstiil ning kiht liiva, mis omakorda
tihendada. Liivale paigaldada soojustus (EPS100) 3x100mm paksustest plaatidest. Teha
hüdroisolatsioon koos ülespööretega ja paigaldada armeeringud. Valada 100…120mm
paksune betooni kiht vähemalt C20/25, XC2 klassi betoonist. Betoonpõrandad töödelda
panipaigas ja tehnoruumis tolmutõkkega, ülejäänud põrandad viimistleda vastavalt ruumi
otstarbele. Põranda soojajuhtivus on U=0,10W/m²K.
5.5.3 Kandvad seinakonstruktsioonid
Abihoone kandvad seinakonstruktsioonid on 600mm laiused paekivist müüritised ning
200mm laiused palkkonstruktsioonis seinad, mis moodustavad hoone välisperimeetri.
Kolmnurkviiluseinad ehitatakse puitkarkassist 45x195mm, mille vahel soojustus mineraalvill
200mm, kaetakse seestpoolt aurutõkkekilega. Sissepoole paigaldada kübarprofiil ja katta
kipsplaadiga ja sobiva viimistlusega.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 25/34
Palkidest välisseinte sisemine pind viimistletakse vastavalt ruumide kasutusotstarbele või
õlitada ning jätta palkpind nähtavale. Palkseintele kinnitada väljast poolt ristkarkass
45x145+45x45mm, mis soojustada 150+50mm paksuste mineraalvilla plaatidega.
Soojustusplaatidele paigaldada tuuletõkkeplaat. Kõik liited ja vuugid teibitud. Karkass katta
tuuletõkkeplaadi ja tuulutusliistuga. Palkseinad viimistleda väljast poolt horisontaalsete
voodrilaudadega, profiil 21x120mm. Voodrilauad paigaldada 25x100mm vertikaalsetele
distantsliistudele, kolmnurkviilu osas horisontaalsetele distantsliistudele, sammuga 600mm.
MÄRKUS: Palkosa järelvajub peale paigaldust, samas kui paekiviseinad ei vaju. Soovitavalt
ehitada palkseintele katus kohe peale ning paekivist seintele üks aasta hiljem.
Palkosas olevatele akendele ja ustele näha ette vajumisvaru.
5.5.4 Siseseinad
Mittekandvad siseseinad ehitatakse otse põrandaplaadi peale. Niisketes ruumides teha
seintele hüdroisolatsioon ja nt. keraamilistest plaatidest viimistlus.
5.5.5 Vahelaed
Abihoone vahelaed moodustavad liimpuittalad, mille vahele paigutatakse abitalad 50x200mm.
Abitalad paigaldada 60 cm sammuga. Taladele kinnitatakse alt poolt aurutõke, servad teibitud.
Ehitatakse laekarkass kübarprofiilist sammuga 30cm. Lagi lõpetada kipsplaadiga, mis
viimistleda vastavalt ruumi kasutusotstarbele. Esimese korruse aurutõkke peale paigaldada
mineraalvill 20cm paksuse kihina. Talade peale paigaldada OSB plaat 22mm ning viimistleda
põrandakattega vastavalt ruumi otstarbele. Katusepennide peale paigaldada aurutõke ja
puistevill 50cm paksuse kihina.
Panipaiga kohal on õhuruum, seal jäävad nähtavale vahelae liimpuittalad, mis seovad
omavahel müürilatte.
5.5.6 Katused, katuslaed
Projekteeritud abihoone katuse põhimaht on võrdsete kalletega (43°) viilkatus, mis rajatakse
sarikatele. Sarikad paigaldada 60 cm sammuga. Katuse katteks katusekivi, värvus punane.
Katusekivi paigaldada lapiti roovlattidele 45x70mm, roovide samm valida vastavalt valitud
katusekatte paigaldusjuhendile. Roovid kinnitada omakorda 32x100mm distantsliistudele,
samm vastavalt katusekandjatele. Distantsliistu ja sarika vahele paigaldada hingav aluskate ja
vahtkummist naelutusriba. Sarikatele paigaldada sissepoole lisaroov 45x45mm. Sarikate ja
roovide vahed soojustada 200+50mm paksuste mineraalvillaplaatidega. Sisekülje roovidele
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 26/34
kinnitada aurutõkkekile, kübarprofiil ja katta kipsplaadiga, mis viimistleda vastavalt ruumi
kasutusotstarbele. Roovid ja sarikad ehitada klass C24 tugevussorteeritud puitmaterjalidest.
5.6 Kinnitustarvikud
Kõik väliskeskkonnas kasutatavad kinnitustarvikud peavad vastama C3 keskkonnaklassi
nõudele. Kütteta siseruumides (panipaik, pööning) kasutatavad kinnitustarvikud peavad
vastama C2 keskkonnaklassi nõudele. Küttega sisekonstruktsioonides võib kasutada
keskkonnaklassile C1 vastavaid kinnitustarvikuid.
Kõik poldid, kiilankrud ja keermelatid peavad olema kuumtsingitud ja tugevusklassiga 8.8.
Immutatud puidus ja nendega kontaktis kasutada roostevabasid, happekindlaid
kinnitustarvikuid. Müüritistes kasutada kuumtsingitud või roostevabasid kinnitustarvikuid.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 27/34
6 Tuleohutus
6.1 Üldandmed
6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Määratakse abihoone tuleohutuslahendused.
6.1.2 Normdokumendid
• Tuleohutuse seadus
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
• Siseministri määrus 02.09.2010. a. nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete
ladustamise tuleohutusnõuded"
• Siseministri määrus 07.01.2013. a. nr 1 "Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemile
ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade
juhtida Häirekeskusesse"
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"
• EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
• EVS 812-6:2012 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
• EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded
• EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 28/34
6.2 Hoone tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve
Tuleohutusklass: TP 3
Kasutusviis: I (Elamu, kooli vms abihoone)
Kasutusotstarve: 12744 Elamu, kooli vms abihoone
6.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted
6.3.1 Tuleohutuskujad
Tuleohutuskuja ümber taastatava abihoone on 7,5m. Taastamise käigus kuja säilib. Kuja
tekitab kõrval paiknev kuur-küün (ehr kood 120303287). Hooned moodustavad
hoonekompleksi, ehitisealune pind on hoonetel kokku vähem kui 400m², mõlemad on samal
kinnistul ja samast TP-3 tuleohutusklassist. Lähim naaberkinnistu hoone on ~300m kaugusel.
6.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad
Kandekonstruktsioonidele nõudeid ei esitata.
6.3.3 Põlemiskoormus
Eripõlemiskoormus hoonetes on alla 600 MJ/m².
6.3.4 Ladustamine
Põlevmaterjal, sealhulgas küttematerjal, paigutatakse haluküttega rehiahjust ja pliidist
ohutusse kaugusesse. Kütteks ettenähtud kuivad halupuud ladustakse ehitises selliselt, et see
ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise
võimalikkust. Põlevmaterjali ei ladustata evakuatsiooniteedel.
6.4 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus
Tuletõkkesektsioone ei moodustata.
6.5 Tuletundlikkus
Seinad ja laed üdiselt D-s2,d2; tehnilises ruumis B-s1,d0
Põrandad üldiselt– nõudeid ei esitata; tehnilises ruumis DFL-s1
Pööninguvahelae pealispind – nõudeid ei esitata
Välisseina välispinnale, õhutuspilu sisepinnale ja õhutuspilu välispinnale D,d2
Katusekattele BROOF(t2)
Terrassipõranda konstruktsioonile D-s2
Terrassipõranda pinnakihile DFL-s2
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 29/34
6.6 Evakuatsioonilahendus
6.6.1 Üldist
Projekteeritud abihoone esimesel korrusel on kolm väljapääsu. Peauks paikneb hoone
lõunapoolsel küljel. Peaukse laius on 100 cm. Lisa väljapääsuks on uks terrassile pääsemiseks
hoone lõunapoolsel küljel. Eraldi uksega on varustatud hoone lõunaküljel asuv panipaiga
tiibuks. Hädaväljapääsuna on võimalik kasutada ka avatavaid aknaid.
6.6.2 Pääsud pööningule ja katustele
Hoonel puudub kelder. Abihoone korstna hoolduseks paigaldatakse katusele statsionaarsed
astmerauad ja teenindusplatvorm mõõtmetega 0,4x1,0 m. Katusele pääs toimub lõunapoolsest
katuse servast, teisaldatava redeliga. Katusealusesse õõnsusesse pääseb pööningult, laes
paikneva luugi kaudu, luugi möödud 1200x700mm.
6.7 Tuleohutuspaigaldised
6.7.1 Tulekahjusignalisatsioon
Projekteeritud abihoone varustatakse autonoomsete tulekahjusignalisatsiooni-anduriga.
Abihoone rehetuppa on kavandatud tahkekütusel töötavad pliit koos soojamüüriga. Lisaks
paikneb seal säilitatud reheahi. Hoone varustada vähemalt ühe autonoomse
vingugaasianduriga, seadme paigaldamisel järgida tootja juhiseid.
6.7.2 Piksekaitse
Hoonet ei varustata piksekaitsesüsteemiga.
6.7.3 Suitsueemaldamine
Suitsueemaldus toimub avatavate akende ja uste kaudu.
6.7.4 Tulekustutid
Projekteeritud abihoonesse paigaldada vähemalt üks 6 kg laenguga ABC klassi käsikustuti,
kustuti asukoht nt esik.
6.8 Tehnosüsteemide tuleohutus
6.8.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus
Projekteeritavate hoonete ventilatsioon peab vastama Eesti Standard EVS 812-2:2014
„Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid„ nõuetele. Ventilatsioon lahendatakse nii,
et ei tekiks täiendavat tuleohtu ja -levikut. Ventilatsioonifiltreid ja –õhukanalit puhastatakse
süttivast tolmust ja neisse ladestunud põlevmaterjali jäägist objekti valdaja poolt kehtestatud
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 30/34
tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Abihoonesse on planeeritud
kohtventilatsioon märgadesse ruumidesse. Eraldi väljatõmbeventilatsioonisüsteem paikneb
abihoone köögis pliidi kohal, milleks on nn sundväljatõmbekapp. Ventilatsioonisüsteemi
ehitamisel tuleb kasutada materjale, mis vastaks vähemalt A2-s1, d0 tuletundlikkusele. Köögi
väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1, d0.
6.8.2 Kütteseadmete tuleohutus
Projekteeritud abihoone küttesüsteemina hakatakse kasutama maasoojuspumpa. Soojuspump
Tuleohutuse seaduse mõistes ei ole kütteseade, kuna kütmisel ei teki välisõhku juhtimist
vajavaid põlemissaadusi. Abihoone rehituppa planeeritud tahkeküttega seadmed. Suitsugaasid
juhitakse moodulkorstnasse. Hoone suitsukorstnad tuleb ehitada 1,0 m võrra katusepinnast
kõrgemad. Temperatuuriklassiga T400 korstna läbiviik tuleb ehitada vastavalt tootja juhistele.
Juhiste puudumise isoleerida korsten vahelae põlevmaterjalidest minimaalselt 150 mm
isolatsioonimaterjali kihiga. Mineraalvilla mahukaal peab olema vähemalt 100kg/m² ja
töötemperatuur vähemalt 600°C. Puistevillaga soojustatud pennide kohal peab tulekindel
isolatsioon olema 50mm paksune ja 200m kõrguselt ümber korstna. Tulekindel vill piiratakse
omakorda mööda välisperimeetrit 50mm paksuse jäiga mineraalvillaplaadiga, mis peab
ulatuma min 10 cm kõrgemale ümbritsevast puistevillast. Jäiga villaplaadi taha jääb tulekindla
villa kohale 50m laiune tuulutusvahe. Tulekolde esine kaetakse mittepõlevast materjalist
tulekaitsega (plekk, keraamiline plaat, spetsiaalne klaasplaat). Kaitse peab ulatuma uksega
koldeavadest külgedele 100 mm ja ettepoole 400 mm ning ukseta koldeavade ees vastavalt
150 mm ja 750 mm. Küttekolle tuleb ehitada või paigaldada kutsetunnistust omava pottsepa
poolt, kes väljastab peale ehitustöid tellijale ahjupassi. Ahjupassis on kirjas meistri nimi,
kütteseadmete ehitusaeg, väljundgaaside temperatuur, kütteseadmete kasutamisjuhend jne.
Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1m ja tahmaluukide ees 0,6m vaba ruumi.
Tahmaluukide alumine serv peab põlevmaterjalist põrandapinnast jääma vähemalt 50mm
kõrgemale. Korstnaga piirnevad seinad on mittepõlevatest materjalidest.
6.8.3 Korstna tehnilised parameetrid
Valitud on soovituslikuna Schiedel Rhondo Plus moodulkorstnad.
NB! Korstnad paigaldada tootja juhiste järgi, lisaks peab korsten omama kehtivat CE-märgist.
Kütteseadmed ühendada korstnaga tootja juhiste järgi. Korstna ja küttekolde paigaldus
dokumenteerida kasutusloa jaoks.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 31/34
Schiedel Perimeeter
Temperatuuriklass T400
Rõhuklass N1
Kondensaadikindlus D
Korrosioonikindlus 3
Tahmapõlengukindlus G50
6.9 Päästemeeskonna juurdepääsutee
Ligipääs Männiku maaüksusele on tagatud Riisipere-Kernu tee 11360 kaudu, mis on
kõvakattega tee. Nimetatud tee laius on enam kui 5,0 m ja kandevõime piisav
operatiivsõidukitega ja paakautoga sõitmiseks.
6.10 Väline tulekustutus
Välise kustutusvee tagamine lahendatakse Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“ alusel. Vajalik tulekustutusvee vooluhulk on 10l/s kolme tunni
jooksul. Lähim tuletõrjevee veevõtukoht (ID 5171) asub Haiba külas, Lüpsifarmi
(29701:006:1230) kinnistul, kaugus planeeritavast abihoonest 2,5km. Veereservuaari maht on
153m³.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 32/34
7 Tehnosüsteemid
7.1 Kütte-ja ventilatsioonisüsteem
7.1.1 Küttesüsteemi kirjeldus
Planeeritava abihoone põhikütteks on maasoojuspump, mis asub tehnoruumis. Soojuspumba
maaküttekontuuride ala on näidatud asendiplaanil, vt joonis AS-2. Soojuspump kütab abihoone
põrandates olevat küttetorustikku ja toodab sooja tarbevett. Lisaküttena on rehetoas reheahi
ja tahkekütte pliit koos soojamüüriga.
Küttekolde põlemisõhuga varustamine on tagatud akende kaudu, aknad varustatud
tuulutusasendiga.
Küttesüsteemi täpsem lahendus, sh soojuspumba võimsuse dimensioneerimine teostada
eraldi projektiga või konsultatsioonidega seadme müüjaga.
7.1.2 Ventilatsioonisüsteemi kirjeldus
Projekteeritud abihoonesse on ette nähtud energiatagastusega sundsissepuhke-väljatõmbe
kohtventilatsiooni süsteem märgadesse ruumidesse. Väike ventilatsiooniseade paigaldatakse
tehnoruumi. Eraldi sundväljatõmbeventilatsiooniga varustada köögi pliidi kohal olev kubu.
7.2 Veevarustus
Männiku kinnistu külma tarbevee saamiseks on olemasolev salvkaev.
Külm vesi tuua hoonesse survetoruga De32x3,0mm PE PN 10. Toru paigaldada liivapadjale,
maapinnast 1,8m sügavusele. Plastist veetorule on ettenähtud paigaldada hoiatuslint
paigaldatava veetoru kohale. Veetoru viiakse hoone vundamendi alt hoonesse läbi selle
põrandakonstruktsiooni. Hoonesse sisseviik paigaldatakse hülsstorusse Ø75 mm. Veetoru
plaanilised suunamuutused ja pöörangud teostada ilma liitmike kasutamata vaid painutamise
abil. Painderaadiust valida vastavalt materjali tootja poolt väljastatud juhistele. Veetoru
ühendamisel ja jätkamisel kasutada mehaanilisi surveliitmikke. Veetorustiku hargnemisi
liitumispunkti ja hoone vahel ei ole ettenähtud. Planeeritud on rajada veesõlm abihoone
tehnoruumi ja sealt lahendada edasine hargnemine hoonesse erinevate sulgarmatuuride vahel.
Abihoone sulgarmatuurideks on WC loputuskastid, segistid pesuruumis, WC ja köögis ning
kraan pesumasinale. Välja abihoone terrassile tuua kastmiskraani ots.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 33/34
Kinnistu välisplastiktorustikele tuleb teostada surveproov. Torustik survestatakse veega või
õhuga 10 baari, katseaeg 8 tundi. Maksimaalne lubatud rõhukadu 0,1 bar tunnis. Katsetused
tuleb protokollida ning allkirjastada.
Soe tarbevesi saadakse maasoojuspumba sisemoodulis oleva boileri abil.
7.3 Kanalisatsioon
Abihoone pesuruumist, WC-st ja köögist ja tehnoruumi põrandast on vaja tagada heitvete
kanaliseerimine. Heitveed juhitakse olemasolevasse imbväljakuga kanalisatsioonisüsteemi.
Uus torustiku ühendus rajada olemasolevast kanalisatsiooni peatrassikaevust spetsiaalse
kaevusadulaga. Läbiviigumuhvi kasutamine on keelatud.
Uus kanalisatsioonisüsteem projekteerida ja ehitada PVC kanalisatsioonitorudest (oranž)
minimaalselt Ø110 mm. Soojustamata toru puhul on torustiku ehitussügavus vähemalt 1,3 m
toru pealt. Kanalisatsioonisüsteemides kasutada ainult veetihedaid ühendusdetaile ja
kaevusid. Kanalisatsioonitorustiku käänu- ja ristumispunktidesse projekteerida ja ehitada PE
plastist kanalisatsiooni kontrollkaevud teleskooptoru ja malmkaanega.
Kinnistusisese kanalisatsioonitrass rajada PVC plasttorudest isevoolsena, arvestada trassi
kaldeks 5…8mm/m.
7.4 Sadeveed
Projekteeritud abihoone katuselt kogutud sajuveed kogutakse katuste äärtel asetsevate
rennidega ja juhitakse hoone välisseina ääres asetsevate plekist sajuveepüstikute kaudu
maapinnale. Püstakute mõõt Ø120 mm, värvus punane RR28. Püstakute otsa paigaldada
veesülitid ning soovitavalt nende alla betoonist sadeveepäis koos 2 m betoonrenniga, mille abil
saab juhtida sadeveed hoonest eemale. Püstakud paiknevad ümber hoone vastavalt joonisele
AE-3. Põhjapoolsed veesülitud, betoonist päis ja -rennid suunata piki hoonet, mitte maantee
poole.
7.5 Elektrivarustus
Elektrivarustus on toodud olemasolevast elamu peakilbist projekteeritud abihoone
tehnoruumi. Suuremateks tarbijateks on maasoojuspump, ventilatsiooniseade ja köögis
elektripliit, muude seadmete võimsus jääb alla 2kW. Hoone varustada üldvalguse,
pistikupesade ja tehnoseadmete toite jaoks vajaliku juhtmestikuga, mis ühendada grupeeritult
peakilbis paiknevate kaitselülititega. Peakilp peab olema varustada rikkevoolukaitsmega.
ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;
töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025
2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri
Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 34/34
Elektrisüsteem maandada. Pistikupesade arv ja asukohad peavad tagama nende hõlpsa
kasutuse ja vastama sisekujunduslahendustele. Vähemalt üks pistikupesa näha ette terrassile,
hoone idapoolsele välisseinale. Välitingimustes paiknevad elektrisüsteemi osad peavad olema
ilmastikukindlad.
Kõik tugev- ja nõrkvoolusüsteemid projekteerida ja lahendada eriala inseneri poolt eraldi
tööna, vähemalt põhiprojekti staadiumile vastava projektiga. Peale tugev- ja nõrkvoolu
ehitustööde teostamist esitab elektritööde eest vastutaja elektripaigaldise nõuetekohasuse
deklaratsiooni. Täiendavalt on vajalik teostada elektripaigaldise audit hoonesse ehitatud
elektrisüsteemile, mille tulemusena tõendatakse süsteemi nõuetekohasus ja ohutus ning
annab aluse kasutusloa toimingute läbi viimiseks.
Indrek Karotamm
Ehitusinsener
31.05.2025
karotamm projekteerimine
joonise nr:
töö:
kuupäev:
tellija:
mõõtkava:
projekti nr:
leht/lehti:
eelprojekt
ABIHOONE LAIENDAMINE Männiku, Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond
-
2407-732
AS-1
31.05.2025 Reg. nr 11255950 MTR: EEP000941 Projekteerimine Tehnika 11, Märjamaa 78302 tel: +37254 28, +3725136 28 e-post: projektrimine@karota.
1/14
osa: EP
SITUATSIOONISKEEM
Erika Aunpuu projekteerija:
Indrek Karotamm kontrollija:
Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond
Planeeritav abihoone
Lüpsifarmi (29701:006:1230), Haiba küla, Saue vald, Harju maakond, kaugus 2,5km
tuletõrjevee reservuaar, maht 153m³11360 Riisipere-Kernu tee
4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee
La ag
ri ~2
6k m
Pä rn
u ~8
4k m
1
1
2
2
A
A
B
B
±0.00=abs.51.10 1
2 3 4
5 678
T T
T
P
8.6
19.2
4.0
7.0
HOONES TUSJOO
N
9.0
V1
190.0
67.6
7.5
Pääs kinnistule, pääs hoonesse
±0.00=abs.51.10 Planeeritav kõrgusmärk
TINGMÄRGID:
P
Olemasolev salvkaev
Planeeritav kanalisatsioonitorustik D110 ja vahekaev
Planeeritav veetorustik D32V1 V1
Olemasolev killustikkattega issesõidutee
Salvkaevu hooldusala R=10m
Olemasolev kõvakattega riigitee
Projekteeritud abihoone
ja plats, ~300m²
Taastatav haljastus, murukülv
Maaküttekontuuride ala, ~450m²
Planeeritav maaküttetorustiku peamagistraalT
Avalikult kasutatava teekaitsevöönd 30m
Sidekaabli kaitsevöönd, 1m teljest
Lammutatav abihoone
Nähtavuskolmnurk, 3x190 ja 3x68m
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
Olemasolev madalpingekaabel
Olemasolev sidekaabel
Olemaoslev prügikonteiner
Olemasolevad hooned
HOONE TEHNILISED ANDMED: MÕÕTMED: Pikkus 20,3m Laius 9,8m Kõrgus 7,6m Absoluutkõrgus 58.58m Korruse vastu: PINDALAD: Ehitisealune pind 196,1m² Suletud netopind 214,6m² Mitteeluruumi köetav pind 88,2m² Mitteeluruumi pind 88,2m² Tehnopind 7,2m² Üldkasutatav pind 118,6m² Maapealsete korruste arv 1 TULEOHUTUSE KLASS: TP3 MAHT: 1013m³
KINNISTU TEHNILISED ANDMED: KINNISTU: Männiku, Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond TUNNUS: 29701:006:0488 SIHTOTSTARVE 1: Maatulundusmaa 100% PINDALA: 377542 m²
HOONE NURGAKOORDINAADID (VÄLISSEIN)
1 Nurga tähis X
6554114.52 524903.73 2
4
Y
3
5 6 7 8
6554115.45 6554115.31 6554116.23 6554106.75 6554105.83 6554105.69 6554104.76
524913.87 524913.88 524923.96 524924.83 524914.75 524914.76 524904.63
karotamm projekteerimine
joonise nr:
töö:
kuupäev:
tellija:
mõõtkava:
projekti nr:
leht/lehti:
eelprojekt
ABIHOONE LAIENDAMINE Männiku, Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond
M1:500
2407-732
AS-2
31.05.2025 Reg. nr 11255950 MTR: EEP000941 Projekteerimine Tehnika 11, Märjamaa 78302 tel: +37254 28, +3725136 28 e-post: projektrimine@karota.
2/14
osa: EP
ASENDIPLAAN
Erika Aunpuu projekteerija:
Indrek Karotamm kontrollija:
Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis
Kihil "PIIR"esitatud asukohad on informatiivsed.Piirid seisuga august 2024.a. Trassid ette näidatud omaniku poolt.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Saue Vallavalitsus
Kütise tn 8
76505, Harju maakond, Saue vald,
Saue linn
Teie 20.11.2025
Meie 04.12.2025 nr 7.1-2/25/12814-4
Männiku kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Mõnuste küla
Männiku kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 497867).
Kinnistu (katastritunnus 29701:006:0488) asub riigitee nr 11360 Riisipere-Kernu tee km 7,55-7,93
kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „ Abihoone laiendamine. Männiku
(29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond“ projekt (peaprojekteerija Osaühing
KAROTAMMED , töö nr 2407-732).
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku
teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse
kõrvaltingimusega haldusaktile: Riigitee nr 11360 Riisipere–Kernu tee (29701:006:0337) alusel
maal paiknev hekk ja piirdeaed peavad olema likvideeritud enne abihoone kasutusloa
kooskõlastamiseks esitamist. Kasutusloa taotlusele tuleb lisada fototõendid piirdeaia ja heki
likvideerimise kohta riigitee aluselt maalt (22.11.2024 nr 7.1-2/24/19706-2, punkt 6).
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
1. 2407732_EP_AA-3-01_v02_seletuskiri
2. 2407732_EP_AA-4-02_v02_asendiplaan
Rita Źereen
5120275, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| EHR - Harju maakond, Saue vald, Mõnuste küla, Männiku kinnistu abihoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 497867 | 20.11.2025 | 1 | 7.1-2/25/12814-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saue Vallavalitsus |
| Kiri | 12.08.2025 | 1 | 7.1-2/25/12814-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Saue Vallavalitsus |