Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-1/25/5900-2 |
Registreeritud | 13.08.2025 |
Sünkroonitud | 14.08.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
Toimik | 9.3-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Keskkonnaamet |
Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Keskkonnaamet
Teie 24.07.2025 nr 6-3/25/13366-3
Meie 13.08.2025 nr 9.3-1/25/5900-2
Aarnamäe II liivakarjääri keskkonnaloa
taotluse keskkonnamõju hindamise
programmi avalikustamise seisukoht
Keskkonnaamet palus esitada Terviseameti (edaspidi amet) seisukoha Aarnamäe II liivakarjääri
keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi asjakohasuse ja piisavuse
kohta ning hinnata eksperdirühma koosseisulist piisavust.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on ehitusliiva kaevandamine taotletavas Aarnamäe II liivakarjääris,
mis asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Tuulna küla, Kloogaranna küla ja Klooga aleviku
territooriumitel riigiomandisse kuuluvatel katastriüksustel Keila metskond 45, Keila metskond 44 ja
Keila metskond 346. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 57,60 ha, sh mäeeraldise pindala
52,37 ha, mis ruumiliselt paiknevad kolmel lahustükil. Ehitusliiva taotletav kaevandatav varu on 1864
tuh m3 , millest veealune 1779 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:
KMH programmis on välja toodud järgnev: „Müra levikut liiva kaevandamisel esimesel ja teisel
lahustükil hindab müraekspert arvutuste teel tuginedes eelkõige sotsiaalministri 04.03.2002
määrusele nr 24 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning muudele asjakohastele standarditele, juhenditele ja
allikatele.“ Eeltoodud määruse number ei ole korrektne, siseruumide müratasemed ei tohi
ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud
normtasemeid. Amet juhib tähelepanu, et lisaks siseruumide müratasemete tagamisele peavad
olema müratundlike hoonetega aladel tagatud ka välisõhus levivad müratasemed vastavalt
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määruses nr 71) lisas
1 sätestatud normtasemetele. Ka maksimaalsed müratasemed peavad olema müratundlike
hoonetega aladel tagatud vastavalt KeM määruses nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud
normtasemetele. Amet juhib tähelepanu, et impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine,
rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Lisaks juhib amet tähelepanu, et KeM
määruse nr 71 kohaselt on impulssmüra alla 1 sekundi kestev heli. Lisaks tuleks mürahinnangu
koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määruses nr 32 „Välisõhus leviva müra
piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 tooduga.
KMH programmis on välja toodud järgnev: „Mõju hindamisel selgitatakse müratasemed
karjääri ja selle väljaveoteele lähimate elamute juures ning nende vastavus Vastavalt
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ hinnatakse eraldi tööstusmüra
(materjali kaevandamine, laadimine) ja liiklusmüra (materjali väljavedu). Märgitakse kõik
hooned, mis jäävad ülenormatiivse mürataseme mõjualasse. Põhjendatud juhul kirjeldatakse
leevendavaid meetmeid.“ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud
normtasemed on mõeldud müratundlike hoonetega aladele ning erisus on tehtud müratundliku
2 / 2
hoone teepoolsele küljele. Seega on oluline jälgida, et müratasemed oleksid tagatud ka
müratundlike hoonetega aladel, mitte ainult hoonete juures.
KMH programmis on välja toodud järgnev: „Harju maavarade teemaplaneeringu lisas 5 „Müra
ja õhusaaste hinnanguliste mõjualade määramine“ 21 on kirjeldatud kaevandamisloa taotluste
keskkonnamõju hindamiste põhjal võimalikku müra levikut nii karjäärist kui väljaveoteelt.
Karjääri tööga kaasnev ülenormatiivne müratase kandub keskmiselt 105 m ja maksimaalselt 250
m kaugusele ning väljaveol 80 m kaugusele. Sellest tulenevalt ei ole välistatud tööstusmürale
seatud normtasemete ületamine Aarnamäe II liivakarjääri mäeeraldisele lähimate elamute
juures, mis asuvad mäeeraldisele lähemal kui 200 m. Kuna mäeeraldis on jagatud kolmeks
lahustükiks, siis elanikele avalduv mürahäiring on olulisem juhul kui tööd toimuvad esimesel ja
teisel lahustükil. Oluline on märkida, et maavara kaevandamine kestab esimesel ja teisel
lahustükil kuni 3 aastat. Kolmas lahustükk asub lähimatest elamutest enam kui 300 m kaugusel,
mistõttu pole põhjust eeldada, et nende juures oleksid mürale kehtestatud piirväärtused
ületatud.“ Jaama tee 14 (29501:010:0003) kinnistul paikneb Ehitisregistris leitava info järgi
püstitamisel olev üksikelamu, mille kinnistu piir külgneb kolmanda lahustüki juures. Arvestades,
et KeM määruses nr 71 lisas 1 sätestatud müranormid on mõeldud müratundlike hoonetega
aladele tuleks tulevaste võimalike mürahäiringute leevendamiseks edaspidi välja selgitada, kas
Jaama tee 14 kinnistul asub müratundlikeid hooneid ning seejärel kaaluda vajadust ka kolmanda
lahustükilt levivaid müratasemeid hinnata.
KMH programmis on välja toodud järgnev: „Kuna väljaveoteest 80 m kaugusele jääb elamuid,
siis tuleb keskkonnamõju hindamise käigus hinnata kaevandatud liiva väljaveoga kaasnevat
liiklusmüra taset väljaveol mööda Jaama teed kuni Tallinna-Paldiski teeni ning võrrelda
müratasemeid keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud liiklusmüra
piirväärtustega. Hindamisel tuleb arvestada väljaveotee praeguse liiklustihedusega ja
maksimaalse realistliku väljaveoga (autode arvuga). Nagu ka tööstusmüra puhul, tuleb
kehtestatud piirväärtuste ületamise korral kirjeldada meetmeid olulise mõju ärahoidmiseks või
leevendamiseks.“ Amet nõustub, et ka liiklusmüra tuleb hinnata ja vajadusel kavandada
leevendavaid meetmeid.
Kaevandusaladelt ja selle põhjustatud liikluse reaalsete müratasemete väljaselgitamiseks
soovitab amet müra täpsemalt hinnata kui karjäär on tootmisega alustanud ning vajadusel
kavandata täiendavaid müraleevendavaid meetmeid.
Ameti hinnangul tuleks müratundlike hoonetega alade ja kaevanduse müratekitavate seadmete
vahele jätta võimalikult suur puhverala, välja arvatud juhul kui karjääri enda füüsilised
omadused ei mõju lähemal efektiivse müratõkkena.
Amet juhib tähelepanu, et vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
Ekspertgruppi kuuluva müraeksperdi kirjelduse/kvalifikatsiooni osas ametil käesolevas KMH
etapis vastuväiteid ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Seiton
vaneminspektor
Põhja regionaalosakond
51966484
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|