Terviseamet
[email protected]
Teie 13.08.2025 nr 9.3-1/25/5900-2
Meie 13.10.2025 nr T800-1/334-1
Vastus Teie poolt esitatud seisukohtadele Aarnamäe II keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta
Täname Teid esitatud seisukohtade eest. Ülevaade Aarnamäe II keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud seisukohtade arvestamisest on koondatud järgnevasse tabelisse.
Seisukoht
Seisukohaga arvestamine
KMH programmis on välja toodud järgnev: „Müra levikut liiva kaevandamisel esimesel ja teisel lahustükil hindab müraekspert arvutuste teel tuginedes eelkõige sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 24 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning muudele asjakohastele standarditele, juhenditele ja allikatele.“ Eeltoodud määruse number ei ole korrektne, siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.
Keskkonnaeksperdi vastus: Arvestatud. Määruse number on peatükis 7 „Hindamismetoodika“ parandatud.
Amet juhib tähelepanu, et lisaks siseruumide müratasemete tagamisele peavad olema müratundlike hoonetega aladel tagatud ka välisõhus levivad müratasemed vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määruses nr 71) lisas 1 sätestatud normtasemetele. Ka maksimaalsed müratasemed peavad olema müratundlike hoonetega aladel tagatud vastavalt KeM määruses nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemetele.
Keskkonnaeksperdi vastus: Arvestatud osaliselt. Vastavalt KMH programmi peatükkidele 6.2 „Müra, vibratsioon valgus, lõhn, kiirgus“ ja 7 „Hindamismetoodika“ võrreldakse müra modelleerimisel saadud tulemusi keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud piirväärtustele.
Kuna keskkonnamõju hindamisel müra mõõtmisi ette ei nähta, sest kaevadamist veel ei toimu. Müra levikut modelleeritakse kõige halvemas olukorras. Seetõttu ei ole võimalik hinnata KMH raames müratasemete vastavust KeM määruses nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 kirjeldatud normtasemetele, sest maksimaalse mürataseme all on nimetatud määruse § 2 lg 7 mõeldud teatud ajavahemikul mõõdetud mürataset.
Amet juhib tähelepanu, et impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Lisaks juhib amet tähelepanu, et KeM määruse nr 71 kohaselt on impulssmüra alla 1 sekundi kestev heli.
Keskkonnaeksperdi vastus: Võetud teadmiseks. Impulssmüra tekitavaid töid ei planeerita.
Lisaks tuleks mürahinnangu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määruses nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 tooduga.
Keskkonnaeksperdi vastus: Arvestatud. Vastavalt määruse 32 pg 1 „Määrust kohaldatakse sellisele planeeringule, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine ja mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud juhtudel.“
Vastavalt eeltoodud kirjeldusele ei ole asjakohane, kuid keskkonnamõju hindamise aruande raames tehtava mürahinnangu koostamisel on võimalik sisunõuetega arvestada.
KMH programmis on välja toodud järgnev: „Mõju hindamisel selgitatakse müratasemed karjääri ja selle väljaveoteele lähimate elamute juures ning nende vastavus Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ hinnatakse eraldi tööstusmüra (materjali kaevandamine, laadimine) ja liiklusmüra (materjali väljavedu). Märgitakse kõik hooned, mis jäävad ülenormatiivse mürataseme mõjualasse. Põhjendatud juhul kirjeldatakse leevendavaid meetmeid.“ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemed on mõeldud müratundlike hoonetega aladele ning erisus on tehtud müratundliku hoone teepoolsele küljele. Seega on oluline jälgida, et müratasemed oleksid tagatud ka müratundlike hoonetega aladel, mitte ainult hoonete juures.
Keskkonnaeksperdi vastus: Arvestatud. Keskkonnamõju hindamise programmi peatükki 7 „Hindamismetoodika“ on täiendatud järgnevalt: „Mõju hindamisel selgitatakse müratasemed karjäärile ja selle väljaveoteele lähimate müratundlike hoonetega aladel ja nende juures ning nende vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 [..].“
KMH programmis on välja toodud järgnev: „Harju maavarade teemaplaneeringu lisas 5 „Müra ja õhusaaste hinnanguliste mõjualade määramine“ 21 on kirjeldatud kaevandamisloa taotluste keskkonnamõju hindamiste põhjal võimalikku müra levikut nii karjäärist kui väljaveoteelt. Karjääri tööga kaasnev ülenormatiivne müratase kandub keskmiselt 105 m ja maksimaalselt 250 m kaugusele ning väljaveol 80 m kaugusele. Sellest tulenevalt ei ole välistatud tööstusmürale seatud normtasemete ületamine Aarnamäe II liivakarjääri mäeeraldisele lähimate elamute juures, mis asuvad mäeeraldisele lähemal kui 200 m. Kuna mäeeraldis on jagatud kolmeks lahustükiks, siis elanikele avalduv mürahäiring on olulisem juhul kui tööd toimuvad esimesel ja teisel lahustükil. Oluline on märkida, et maavara kaevandamine kestab esimesel ja teisel lahustükil kuni 3 aastat. Kolmas lahustükk asub lähimatest elamutest enam kui 300 m kaugusel, mistõttu pole põhjust eeldada, et nende juures oleksid mürale kehtestatud piirväärtused ületatud.“ Jaama tee 14 (29501:010:0003) kinnistul paikneb Ehitisregistris leitava info järgi püstitamisel olev üksikelamu, mille kinnistu piir külgneb kolmanda lahustüki juures. Arvestades, et KeM määruses nr 71 lisas 1 sätestatud müranormid on mõeldud müratundlike hoonetega aladele tuleks tulevaste võimalike mürahäiringute leevendamiseks edaspidi välja selgitada, kas Jaama tee 14 kinnistul asub müratundlikeid hooneid ning seejärel kaaluda vajadust ka kolmanda lahustükilt levivaid müratasemeid hinnata.
Keskkonnaeksperdi vastus: Mitte arvestatud. Jaama tee 14 katastriüksusele jäävad hooned asuvad väljaspool eeldatavat mõjuala. Vastavalt Ehitisregistrile on tegu saun-abihoonega, mille ehitusega on alustatud 2008. aastal. Rajatav hoone paikneb kahe kraavi vahel. Kui arvestada müratundlike hoonetega aladena õueala, siis võib eeldada, et hoone ümbruse tinglik õueala jääb väljapoole olulise müra levikuala. Seetõttu ei hinnata kolmandal lahustükil kaevandamisest tingitud tööstusmüra.
KMH programmis on välja toodud järgnev: „Kuna väljaveoteest 80 m kaugusele jääb elamuid, siis tuleb keskkonnamõju hindamise käigus hinnata kaevandatud liiva väljaveoga kaasnevat liiklusmüra taset väljaveol mööda Jaama teed kuni Tallinna-Paldiski teeni ning võrrelda müratasemeid keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud liiklusmüra piirväärtustega. Hindamisel tuleb arvestada väljaveotee praeguse liiklustihedusega ja maksimaalse realistliku väljaveoga (autode arvuga). Nagu ka tööstusmüra puhul, tuleb kehtestatud piirväärtuste ületamise korral kirjeldada meetmeid olulise mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks.“ Amet nõustub, et ka liiklusmüra tuleb hinnata ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
Keskkonnaeksperdi vastus: Võetud teadmiseks.
Kaevandusaladelt ja selle põhjustatud liikluse reaalsete müratasemete väljaselgitamiseks soovitab amet müra täpsemalt hinnata kui karjäär on tootmisega alustanud ning vajadusel kavandata täiendavaid müraleevendavaid meetmeid.
Keskkonnaeksperdi vastus: Võetud teadmiseks. Keskkonnamõju hindamise käigus tuuakse asjakohasel juhul välja nii leevendavaid kui ka seiremeetmeid. See tähendab, et täiendavate müra mõõtmiste tegemise vajadust kaalutakse keskkonnamõju hindamise käigus.
Ameti hinnangul tuleks müratundlike hoonetega alade ja kaevanduse müratekitavate seadmete vahele jätta võimalikult suur puhverala, välja arvatud juhul kui karjääri enda füüsilised omadused ei mõju lähemal efektiivse müratõkkena.
Keskkonnaeksperdi vastus: Mitte arvestatud. Müra levikut hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus ning asjakohasel juhul tuuakse välja leevendavad meetmed tagamaks piirnormide täitmine elamute juures. Ühe võimaliku meetmena saab käsitleda ka müra tekitavate seadmete asukoha muutmist.
Ebaselgeks jääb, mida mõeldakse võimalikult suure puhverala osas – milline peaks olema müratase, mis sellise puhvri puhul elamuteni jõuda võib?
Amet juhib tähelepanu, et vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
Keskkonnaeksperdi vastus: Võetud teadmiseks. Kavandatava tegevusega ei nähta ette lõhkamisi. Muude tegevustega kaasnevat vibratsiooni ei saa pidada oluliseks.
Ekspertgruppi kuuluva müraeksperdi kirjelduse/kvalifikatsiooni osas ametil käesolevas KMH etapis vastuväiteid ei ole.
Keskkonnaeksperdi vastus: Võetud teadmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eike Simmer
Maavarade valdkonna keskkonnaspetsialist