Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/25/13301-3
Registreeritud	26.08.2025
Sünkroonitud	27.08.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saaremaa Vallavalitsus
Vastutaja	Andres Aasna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (89016 tm).

Failid

7.1-22513301-3 26.08.2025 Valjaminev kiri.asice

ARK_EP_AA-3-01_seletus.pdf

ARK_EP_AS-4-01_asendiplaan.pdf

Kuressaare tee 2 ja 2a kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

ARK_EP_AA-3-01_seletus.pdf

Lk 2/40

Töö nr: 015-24 Autor: Prooton AB OÜ Töö nimetus: büroohoone juurdeehitus MTR reg nr: EEP003512 Objekti aadress: Kuressaare tee 2/2a, Kudjape küla Vastutav spetsialist: Helin Vahter Kuupäev: 31.07.2025 Staadium: eelprojekt

SISUKORD 1. PROJEKTI ÜLDOSA ............................................................................................................ 6

1.1. Eelprojekti lähtekohad ........................................................................................................ 6

1.2. Üldandmed ......................................................................................................................... 6

1.2.1. Hoone asukoht .......................................................................................................... 6

1.2.2. Hoone lühikirjeldus .................................................................................................... 6

1.2.3. Ehitusprojekti tellija ................................................................................................... 6

1.2.4. Kinnistu omanik ......................................................................................................... 6

1.2.5. Projekteerija ............................................................................................................... 7

1.3. Alusdokumendid ................................................................................................................ 7

1.3.1. Lähteandmed ............................................................................................................ 7

1.3.1.1. Eelprojekt ........................................................................................................ 7

1.3.1.2. Projekteerimistingimused .............................................................................. 7

1.3.1.3. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ........................................... 7

1.3.2. Ehitusuuringud .......................................................................................................... 7

1.3.3. Normdokumendid ..................................................................................................... 7

1.3.4. Kvaliteedinõuded ...................................................................................................... 9

2. ASENDIPLAAN .................................................................................................................. 10

2.1. Olemasolev olukord ......................................................................................................... 10

2.1.1. Paiknemine .............................................................................................................. 10

2.1.2. Olemasolevad hooned ja rajatised ........................................................................ 10

2.1.3. Olemasolev reljeef ................................................................................................... 11

2.1.4. Olemasolev kõrghaljastus ...................................................................................... 11

2.1.5. Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed ....................................... 12

2.2. Asendiplaaniline lahendus ............................................................................................... 12

2.2.1. Hoone paigutus ...................................................................................................... 12

2.3. Vertikaalplaneering ........................................................................................................... 12

2.3.1. Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed .................................................... 12

2.3.2. Hoone paiknemiskõrgus ........................................................................................ 12

2.3.3. Sademevee käitlemine ........................................................................................... 12

Lk 3/40

2.4. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ..................................................................... 12

2.4.1. Liikluskorraldus ja parkimine krundil ..................................................................... 12

2.4.2. Liikluskorraldusvahendid ........................................................................................ 13

2.4.3. Parkimine ................................................................................................................. 13

2.5. Teed ja platsid .................................................................................................................. 13

2.5.1. Krundisisesed teed ja platsid ................................................................................. 13

2.6. Haljastus ja heakorrastus ................................................................................................ 13

2.6.1. Olemasolev, säilitatav haljastus ............................................................................. 13

2.6.2. Projekteeritud haljastus .......................................................................................... 14

2.6.3. Jäätmekäitlus .......................................................................................................... 16

2.6.4. Välisvalgustus .......................................................................................................... 16

3. ARHITEKTUUR .................................................................................................................. 17

3.1. Arhitektuuri üldlahendus .................................................................................................. 17

3.1.1. Hoone paiknemine .................................................................................................. 17

3.1.2. Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon .................................................................... 17

3.1.3. Energiatõhusus ja sisekliima .................................................................................. 17

3.1.4. Hoone ruumid ......................................................................................................... 18

3.2. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted ......................................................................... 18

3.2.1. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ....................................... 18

3.2.2. Trepid ....................................................................................................................... 18

3.2.3. Vahelaed .................................................................................................................. 18

3.2.4. Katus ........................................................................................................................ 19

3.2.5. Välisseinad ............................................................................................................... 19

3.2.6. Siseseinad ............................................................................................................... 21

3.2.7. Avatäited .................................................................................................................. 22

3.2.8. Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid ................ 22

3.3. Ehitusakustika ................................................................................................................... 22

3.3.1. Välispiirete heliisolatsiooninõuded ......................................................................... 22

3.3.2. Maksimaalsed müratasemed ................................................................................ 23

3.3.3. Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded ............................................................ 23

Lk 4/40

3.4. Hoone tehnilised andmed ............................................................................................... 23

4. Lisad (pindade eksplikatsioon) ......................................................................................... 25

5. ERIOSAD ............................................................................................................................ 28

5.1. Küte ja ventilatsioon ......................................................................................................... 28

5.2. Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 28

5.3. Sadevesi ............................................................................................................................ 29

5.4. Elektripaigaldis .................................................................................................................. 29

5.5. Energiatõhusus ................................................................................................................. 29

6. TULEOHUTUS ................................................................................................................... 30

6.1. Alusdokumendid .............................................................................................................. 30

6.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ........................................................... 30

6.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted ................................................................................. 30

6.3.1. Tuleohutuskujad ...................................................................................................... 30

6.3.2. Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ....................................... 31

6.3.3. Põlemiskoormus ..................................................................................................... 31

6.4. Tuleohuklass ..................................................................................................................... 31

6.5. Tuletõkkesektsioonid ....................................................................................................... 31

6.6. Suitsutsoonid .................................................................................................................... 31

6.7. Tuletundlikkus ................................................................................................................... 31

6.8. Evakuatsioonilahendus .................................................................................................... 32

6.8.1. Maksimaalne inimeste arv ...................................................................................... 32

6.8.2. Evakuatsiooniteed .................................................................................................. 32

6.8.2.1. Evakuatsiooniteede laiused ja arv ............................................................... 32

6.8.2.2 Trepikojad ..................................................................................................... 32

6.8.2.3 Evakuatsiooniväljapääsud ........................................................................... 32

6.8.3. Pääs katusele .......................................................................................................... 33

6.9. Tuleohutuspaigaldised ..................................................................................................... 33

6.9.1. Tulekahjusignalisatsiooniandurid ........................................................................... 33

6.9.2. Piksekaitse ............................................................................................................... 33

6.9.3. Suitsueemaldamine ................................................................................................ 33

Lk 5/40

6.9.4. Tulekustutid ............................................................................................................. 33

6.10. Tehnosüsteemide tuleohutus .......................................................................................... 33

6.10.1. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus ....................................................................... 33

6.10.2. Kütteseadmete tuleohutus ..................................................................................... 34

6.11. Tuleohutusega seotud toite- ja juhtimissüsteemid ....................................................... 34

6.12. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ........................................................................ 34

6.13. Väline tulekustutusvesi ..................................................................................................... 35

7. JÄÄTMEKÄITLUS .............................................................................................................. 36

7.1. Olmejäätmete käitlemine ................................................................................................. 36

7.2. Ehitusjäätmete käitlemine ................................................................................................ 36

7.2.1. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid ..................... 36

7.2.2. Jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad ................................................................ 37

7.3. Jäätmekava ....................................................................................................................... 37

7.3.1 Üldandmed .............................................................................................................. 38

7.3.2 Objektil eeldatavasti tekkivad jäätmed ................................................................. 38

7.3.3 Juhised ehitajale ...................................................................................................... 39

Lk 6/40

1. PROJEKTI ÜLDOSA

1.1. Eelprojekti lähtekohad Käesolev arhitektuurne eelprojekt käsitleb Kuressaare tee 2 ja 2a büroohoone juurdeehitust Kudjape alevikus Saaremaa vallas. Eelprojekti aluseks on tellija lähteülesanne ja 07.05.2020 SOLIDPLAN OÜ poolt koostatud eelprojekt nr 02/20 ning projekteerimistingimused nr 1911802/00016.

1.2. Üldandmed

1.2.1. Hoone asukoht Eelprojekt hõlmab 684 m2 suurust kinnistut aadressiga Kuressaare tee 2 (katastritunnus 27003:001:0100) ja 4777 m2 suurust kinnistut aadressiga Kuressaare tee 2a (katastritunnus 27003:001:0554), Kudjape alevik, Saaremaa vald 93851. Kuressaare tee 2 kinnistu kasutamise sihtotstarve on 100 % tootmismaa ja Kuressaare tee 2a 100 % ärimaa.

1.2.2. Hoone lühikirjeldus Väliste treppidega juurdeehitus on projekteeritud olemasolevate büroohoonete kohale 2. korrusena. Juurdeehituse funktsioon on lühiajaline majutus. Parkimiskohti Kuressaare tee 2a hoone juurde on ette nähtud 9 ja Kuressaare tee 2 hoone juurde 6. Parkimiskohad paiknevad hoonete külgedel ja taga olemasoleval asfaltkattega alal.

Hoone on projekteeritud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, planeerimis- ja ehitusseadusele, ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööde kvaliteet peab vastama Tarindi RYL 2010, Maalritööde RYL 2012, Sisetööde RYL 2013 ja Maa RYL 2010 kehtestatud nõuetele.

1.2.3. Ehitusprojekti tellija Ehitusprojekti tellija on Taavo Tenno Autokool OÜ, Nooruse 59, Kuressaare 93816, tel 52 15 069, e-post [email protected]

1.2.4. Kinnistu omanik Mõlema kinnistu omanik on Taavo Tenno Autokool OÜ, Nooruse 59, Kuressaare 93816, tel 52 15 069, e-post [email protected]

Lk 7/40

1.2.5. Projekteerija Eelprojekti koostas Prooton AB OÜ, reg nr 12233407, Pikk 23-5, 93 812 Kuressaare, MTR reg nr EEP003512, vastutav spetsialist Helin Vahter, tel 53 333 151, e-post [email protected]

1.3. Alusdokumendid

1.3.1. Lähteandmed Eelprojekti koostamisel on juhindutud all-loetletud lähteülesannetest ja tingimustest.

1.3.1.1. Eelprojekt Kuressaare tee 2a hoone laiendus, SOLIDPLAN OÜ, töö nr 02-20, 07.05.2020

1.3.1.2. Projekteerimistingimused Kuressaare tee 2a projekteerimistingimused, nr 1911802/00016, Saaremaa Vallavalitsus, 03.01.2019

1.3.1.3. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused Elektrivarustuse tehnilised tingimused: Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 495253, 17.04.2025

1.3.2. Ehitusuuringud Topo-geodeetiline alusplaan: Geodeetilised mõõdistamistööd, Geodeesiabüroo OÜ, töö nr G-43/4-25, 24.04.25

1.3.3. Normdokumendid Seadused ja määrused: ● Planeerimisseadus – vastu võetud 28.01.2015; RT I, 26.02.2015, 3, redaktsiooni

jõustumine 01.11.2022 ● Ehitusseadustik – vastu võetud 11.02.2015; RT I, 25.03.2015,1, redaktsiooni

jõustumine 01.09.2022 ● Looduskaitseseadus – vastu võetud 21.04.2004; RT I 2004, 38, 258; redaktsiooni

jõustumine 09.07.2022 ● Rahvatervise seadus – vastu võetud 14.06.1995; RT I 1995, 57, 978; redaktsiooni

jõustumine 01.05.2021 ● Nõuded ehitusprojektile – Majandus- ja taristuministri määrus nr 97; vastu võetud

17.07.2015; redaktsiooni jõustumine 01.03.2021

Lk 8/40

● Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded – Siseministri määrus nr 17; vastu võetud 30.03.2017; redaktsiooni jõustumine 01.03.2021

● Hoone energiatõhususe miinimumnõuded – Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63; vastu võetud 11.12.2018; redaktsiooni jõustumine 10.07.2020

● Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika – Majandus- ja taristuministri määrus nr 58; vastu võetud 05.06.2015; redaktsiooni jõustumine 10.07.2020

● Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 49; vastu võetud 26.07.2013; redaktsiooni jõustumine 01.01.2021

● Eluruumile esitatavad nõuded – Majandus- ja taristuministri määrus nr 85; vastu võetud 02.07.2015; redaktsiooni jõustumine 12.07.2020

● Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused – Majandus- ja taristuministri määrus nr 57; vastu võetud 05.06.2015; redaktsiooni jõustumine 01.07.2015

● Toote nõuetele vastavuse seadus – vastu võetud 20.05.2010; RT I 2010, 31, 157; redaktsiooni jõustumine 16.07.2022

● Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses – vastu võetud 08.12.1999 nr 377; RT I 1999, 94, 838; redaktsiooni jõustumine 01.03.2021

● Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri – Saaremaa Vallavolikogu määrus nr 26, vastu võetud 26.08.2022; redaktsiooni jõustumine 13.09.2022

● Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid – Sotsiaalministri määrus nr 42; vastu võetud 04.03.2002; redaktsiooni jõustumine 01.01.2021

● Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid – Keskkonnaministri määrus nr 71; vastu võetud 16.12.2016; redaktsiooni jõustumine 30.05.2020

● Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele – Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 28, vastu võetud 29.05.2018; redaktsiooni jõustumine 03.06.2018

Kvaliteedinõuded: ● Tarindi RYL 2010 ● Maalritööde RYL 2012 ● Sisetööde RYL 2013 ● Maa RYL 2010

Standardid: ● EVS 932:2017 „Ehitusprojekt” ● Eesti standard EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

Lk 9/40

● Eesti standard EVS 812-3:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” ● Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ● EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “ ● Eesti standard EVS 620-2:2012 „Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid“ ● Eesti standard EVS 919:2020 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja

korrashoid“ ● Eesti standard EVS-EN 62305-... seeria „Piksekaitse“ ● EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ● EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“ ● EVS 843:2016 „Linnatänavad” ● Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019„ Hoonete energiatõhusus. Hoonete

ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6 “

● Eesti standard EVS-EN 1990:2002 „Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“

1.3.4. Kvaliteedinõuded Ehitise eluiga on kavandatud 50 aastat, vastavalt standardile EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 ning kehtib asjakohase hoolduse korral.

Ehitamise töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate ja tootjate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi. Tööde kvaliteedi ning konstruktsioonide kestvuse tagamiseks peab töövõtja nägema ette kõik vajalikud lisavahendid ja materjalid.

Juhul kui projekti seletuskirjas või joonistel ei ole täpsemat nõuet, siis tööde kvaliteet peab vastama minimaalselt II klassi nõuetele. Betoonitööde puhasvalupindade viimistlus peab vastama klassile A (BÜ4, 2010).

Lk 10/40

2. ASENDIPLAAN

2.1. Olemasolev olukord

2.1.1. Paiknemine

Büroohoone laiendus on projekteeritud krundile aadressiga Saaremaa vald, Kudjape alevik, Kuressaare tee 2 ja 2a (katastritunnused 27003:001:0100 ja 27003:001:0554). Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1) kohaselt asuvad Kuressaare tee 2 ja 2a olemasoleval ettevõtlusalal. Kinnistutest põhja pool paikneb kaitsealune Kudjape tammiku kaitseala (KLO1200094) ja Kudjape-Upa terviserada. Kinnistust läänes on ärimaa kinnistul analoogselt kokku ehitatud hooned, idas piirneb kinnistu suuremate töökodadega ning lõuna pool avalikult kasutatava riigimaanteega 21139.

2.1.2. Olemasolevad hooned ja rajatised

Kuressaare tee 2 ja 2a olemasolevad hooned.

Lk 11/40

Kuressaare tee 2 oleva ja laiendatava büroohoone ehitisregistri kohased andmed on järgnevad:

Ehitisregistri kood 106000816

Esmase kasutuselevõtu aasta 1982

Ehitisealune pindala 130 m2 Suletud netopindala 105.7 m2

Korruste arv 1

Maht 394 m3

Kuressaare tee 2a oleva ja laiendatava büroohoone ehitisregistri kohased andmed on järgnevad:

Ehitisregistri kood 106000889

Ehitisealune pindala 317 m2 Suletud netopindala 253.9 m2

Korruste arv 1

Maht 877 m3

Veel on Kuressaare tee 2a kinnistul 2016.aastal ehitatud laohoone ehitisregistri koodiga

120773286, mille ehitisealune pind on 136.4 m2. Kruntidele jäävad ka mitmed tehnovõrgud, mis on kantud geodeetilisele alusplaanile.

2.1.3. Olemasolev reljeef Maapind kinnistul on suhteliselt tasane, kerge kaldega lõuna suunas. Maapinna absoluutkõrgused üksikutes lokaalsetes krundipunktides jäävad Balti süsteemis vahemikku 5,12 – 6,20 m.

2.1.4. Olemasolev kõrghaljastus Kuressaare tee 2a krundi loodenurgas on kõrghaljastusena mõned lehtpuud.

Lk 12/40

2.1.5. Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Ligipääs mõlemale krundile toimub 21139 riigimaanteelt Kuressaare teelt.

2.2. Asendiplaaniline lahendus

2.2.1. Hoone paigutus Juurdeehitus on paigutatud täpselt olemasoleva hoonestuse kohale, millest väljapoole jäävad vaid hoone tagumisele küljele ligipääsuks rajatavad välised trepid ja rõdu ning hoone esiküljele rajatavad uued varikatused. Sissepääsud majutusruumidesse jäävad hoone põhjaküljele, mis võimaldab avada eluruumid lõunapäikesele. 1.korrusel hoone lõunaküljel paiknevad peasissepääsud on lahendatud uue varikatusega.

2.3. Vertikaalplaneering

2.3.1. Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Vertikaalplaneerimisel on lähtutud eesmärgist viia sademeveed hoonest eemale ning juhtida kinnistul paiknevale haljasalale. Vertikaalplaneerimine arvestab naaberkruntide kõrgustega.

2.3.2. Hoone paiknemiskõrgus Olemasolev maapind hoone peasissepääsu kohas on kõrgusmärgiga +5,93 abs (Kuressaare tee 2a) ja +5,97 abs (Kuressaare tee 2). 1. korruse põranda suhtelisele kõrgusmärgile ±0,00 vastab absoluutne kõrgusmärk +6,15.

Hoone kõrgus ümbritsevast maapinnast on 7.83 m (+13.82 abs).

2.3.3. Sademevee käitlemine Sadevesi kogutakse kokku katustelt ja immutatakse pinnasesse krundil paikneval haljasalal.

2.4. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.4.1. Liikluskorraldus ja parkimine krundil Juurdepääs kinnistule toimub riigimaanteelt 21139 ehk Kuressaare teelt. Krundisisene parkimine rajatakse 9-le sõiduautole Kuressaare tee 2a kinnistul ja 6-le sõiduautole Kuressaare tee 2 kinnistul. Vt joonis AS-4-01 Asendiplaan.

Lk 13/40

2.4.2. Liikluskorraldusvahendid Ajutise ehitusaegse liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018.a. määrusele nr. 43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” ning olema kooskõlastatud enne tööde algust tee valdajaga.

2.4.3. Parkimine Parkimise planeerimine on lahendatud vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 “Linnatänavad“. Asutuse parkimisnormatiiv väikeelamute alal on 1/40 ning nõutud parkimiskohtade arv külaliskorteritele Kuressaare tee 2a kinnistul 465.9/40= ~12 kohta, külaliskorteritele Kuressaare tee 2 kinnistul 255/40= ~7 kohta. Koolituskeskuse parkimisnormatiiv väikeelamute alal on 1/70, nõutud parkimiskohtade arv õppekeskusele Kuressaare tee 2a kinnistul on 177.3/70 = ~3 kohta.

Kuna külaliskorterisse ei mahu majutuma korraga rohkem inimesi, kui üks perekond, siis on projektis iga külaliskorteri kohta arvestatud 1 parkimiskoht ja õppekeskuse kohta 3 parkimiskohta. Parkimiskohtade arv kokku on 9 parkimiskohta Kuressaare tee 2a kinnistul ja 6 kohta Kuressaare tee 2 kinnistul.

2.5. Teed ja platsid

2.5.1. Krundisisesed teed ja platsid

Parkimiseks kasutatakse olemasolevat asfalteeritud platsi. Liikluskorralduse tagamiseks uuendatakse teekatte märgistust vastavalt parkimislahendusele. Riigitee eraldamiseks rajatakse tee serva haljasriba. Haljasala ja sõiduteede vahele on planeeritud betoonist äärekivid (sirged mõõtmetega 8x20x64 cm, kaarjad R500 mõõtmetega 8x20x90cm, R1000 mõõtmetega 8x20x90 cm, R2000 mõõtmetega 8x20x81cm), äärekivide paigalduskõrguseks on h=10cm.

2.6. Haljastus ja heakorrastus

2.6.1. Olemasolev, säilitatav haljastus Kuressaare tee 2a kinnistul paiknev kõrghaljastus on ette nähtud säilitada. Säilitatavate puude juurekaela ümbruse pinnase kõrgusi pole projektiga ette nähtud muuta.

Olemasolevad säilitatavad puud tuleb lasta üle vaadata kutsetunnistusega arboristil ning läbi viia võrahooldus - lõigata võrast välja kuivanud ja murdunud oksad. Olemasolevatele

Lk 14/40

puudele on soovitav teha hoolduslõikust regulaarselt.

Ehitustööde ajal tuleb kasutusele võtta olemasolevate puude kaitsemeetmed. Puude tüvede ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. Põlispuude ümber peaks kaitstav ala olema 50% laiem kui puu võra, sest tihti ulatuvad puu juured kaugemale kui puu võra läbimõõt. Üle 4cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda, samuti ei tohi läbi raiuda ankurjuuri. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“.

Pinnase koorimisel puu tüvele lähemal kui 3m tuleb kaevetööd teha käsitsi. Säilitatavate puude asukohad on toodud joonisel AS-4-01 Asendiplaan.

2.6.2. Projekteeritud haljastus Kuressaare tee 2a kinnistule on kavandatud 770,8 m2 haljasala, mis moodustab 16,1% krundi kogupinnast. Kuressaare tee 2 kinnistu haljasala on 180,4 m2, mis moodustab 26,4% krundi kogupinnast. Haljastust täiendatakse sissesõidutee poolt madalate põõsastega paralleelselt Kuressaare teega. Rajatava haljastuse planeeringut vaata jooniselt AS-4-01 Asendiplaan. Valitud haljastuse liike võib asendada analoogsetega.

Projekteeritav haljastus liikide kaupa:

Liik/sort Kogus Istiku kõrgus Täiskasvanud taime võra läbimõõt

Täiskasvanud taime kõrgus

Aedhortensia ‘Limelight' Hydrangea paniculata 'Limelight'

24 tk

45-55 cm 1.5-2m 1.5-2 m

Lk 15/40

Üldnõuded istikutele ja istutamine, kasvavate puude kaitse ehitustööde ajal

NB! Istutustööde, hoolduslõikuste jm eriteadmisi nõudvate tööde läbiviimiseks tuleb kaasata professionaalne aednik vm taoliste teadmistega spetsialist!

Istutusaugud tuleb teha vastavalt kasutatavate istikute mullapalli/juurepalli suurusele, kuid alati viimase läbimõõdust 1/3 võrra suuremad. Istutusaugud täidetakse viljaka kasvumullaga. Vajadusel toestatakse istikud 2-3 tugiteibaga. Tugiteivas rammitakse maasse 1/3 ulatuses, maapealse osa pikkus peab ulatuma vähemalt poole puu kõrguseni. Teibaid hoitakse vähemalt 2 aastat peale istutamist ja lõigatakse seejärel maapinnalt ära. Sidumismaterjali ja tüve vahele tuleb panna koort kaitsev materjal. Toestada tuleb puud mitte kõrgemalt, kui tüve esimene veerand. Kasvuperioodi jooksul tuleb kontrollida puude toestuse olukorda ja veenduda, et side ei sooniks ning puu oleks endiselt toestatud. Puude istutamisel tuleb jälgida, et puuistikud oleksid istutusjärgselt vertikaalsuunas otse, nagu ka seda, et istiku juurekael poleks kaetud mullaga. Puu tuleb istutada istutusauku nii, et augu keskele jääks väike kuhjatis, mis juhib vee juurekaenlast eemale.

Istutustööd teha soovitavalt aprillis-mais või septembris-oktoobris. Istutamisel lõigata ära kuivanud ja vigastatud oksad ning vigastatud juured ning lisaks sellele kärpida põõsaste võrasid vajadusel kuni 1/4-1/3 ulatuses. Peale istutamist tuleb taimi rikkalikult kasta. Edaspidi kastetakse kord nädalas. Muld püsikute ja pinnakattetaimede istutusalades peab olema neutraalse ph-ga mineraalne kasvupinnas (koostisega 50% kompost, 50% liiv), kus ei tohi olla umbrohuseemneid. Huumusesisaldus kasvupinnases peab olema 2,1-3,0 %. Kasvupinnase sügavus peab olema 20 cm. Istutusaladel peab enne kasvupinnase asendamist olema teostatud umbrohutõrje.

Muru rajamisel peab kasutatav mullakiht olema vähemalt 15cm paksune. Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette

Lk 16/40

valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Seemne külvamistihedus peaks olema 12-15 gr/m². Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimede kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast.

2.6.3. Jäätmekäitlus Krundile kavandatud prügikastid on paigutatud hoonestuse tagaküljele uute treppide alla. Prügikastide täpne asukoht on näha joonisel AS-4-01 Asendiplaan.

2.6.4. Välisvalgustus Hoone fassaadile paigaldatakse 1.korruse räästa välimisele servale LED-ribad. Välisvalgustus ei tekita valgusreostust. Valgustite asukohad on näidatud joonistel AS-4-01 Asendiplaan ja vaated AR-6-01, AR-6-02, AR-6-03, AR-6-04.

Lk 17/40

3. ARHITEKTUUR

3.1. Arhitektuuri üldlahendus

3.1.1. Hoone paiknemine Hoone projekteerimisel on aluseks võetud projekteerimistingimused, mis lubavad olemasolevale hoonele ehitada peale teise korruse.

3.1.2. Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Hoone arhitektuurse lahenduse aluseks on projekteerimistingimused. Kaks olemasolevat omavahel kokku ehitatud hoonet laiendatakse analoogselt teise korruse lisamisega. Kahte hoonet eraldab tulemüür. Sissepääsud teise korruse ruumidesse on lahendatud hoonete põhjapoolselt küljelt väliste treppide kaudu. Hoone tagakülge ääristavad rõdud on ühendatud hoone esikülje sissepääsude kohale rajatava varikatusega. Kogu hoone on niiviisi varikatuste abil seotud ühtseks arhitektuurseks tervikuks. Hoonete katused on sarnaselt olemasoleva katusega 15-kraadise kaldega viilkatused.

Fassaadi materjalid on lahendatud kolme tooniga – katus ja katuseräästa servad on musta viimistlusega. Teise korruse ja osaliselt ka esimese korruse fassaad on kaetud tumehalli fassaadiplaadiga. Varikatuse alla esimesel korrusel jääb puitfassaad. Naturaalse puidutooni kõrval mõjub tume fassaad kontrastsena ning toob seejuures puidu paremini esile. Hoone terrass ja rõdude/varikatuste/katuseräästa alumine pool on kaetud fassaadiga samasuguse naturaalset tooni puiduga.

3.1.3. Energiatõhusus ja sisekliima Kõik olulised sõlmed on projekteeritud külmasillavabalt, piirded on hoone ruumipoolses tasapinnas õhupidavad, igas eluruumis saab avada aknaid/uksi. Hoone juurdeehitus vastab kõikidele energiatõhususe kriteeriumitele. Juurdeehituse energiatõhususarv ei ületa 150 kWh aastas ruutmeetri kohta.

Hoonesse on kavandatud korteripõhised mehaanilised sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni agregaadid. Kööki paigaldatavad pliidikubud on integreeritud ventilatsioonisüsteemi.

Ruumide küte on lahendatud õhk-vesi soojuspumba baasil. Ruumide jahutuskoormuse vähendamiseks on ette nähtud päiksekaitseklaasidega aknad ja katuseräästas.

Lk 18/40

3.1.4. Hoone ruumid Hoone teisele korrusele on planeeritud lühiajalise majutuse ruumid sissepääsudega hoonestuse põhjaküljelt. Kuressaare tee 2a kinnistule tuleb 6 uut külaliskorterit, millest kaks on 2-toalised ja neli 1-toalised. Kuressaare tee 2 kinnistule tuleb kaks uut 2-toalist külaliskorterit. Hoonete ühine tehnoruum paikneb 1.korrusel.

3.2. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

3.2.1. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Elamu kandekarkassi moodustavad olemasolev betoonplokkidest vundament, olemasolevad tuhaplokkidest seinad 1.korrusel ja projekteeritud ristkihtpuidust seinad 2.korrusel, olemasolev raudbetoonpaneelidest vahelagi ja projekteeritud puitfermidega viilkatus.

3.2.2. Trepid Esimese ja teise korruse vahelised välistrepid on kavandatud kahel terastalal 100x200(h)mm ja terasrestist astmetega. Astmete sügavus on vastavalt kaetud välistrepi soovituslikule normile 280mm. Astmeplaadid on tagaküljest avatud, mis lihtsustab lumekoristust. Piirdeks on teraspostidel puitpiire h=1000mm. Kuressaare tee 2a kinnistul paiknevale laohoonele lähemal kui 8m tuleb kõik puitpinnad immutada tulekaitsevahendiga.

3.2.3. Vahelaed Vahelae kandev element on olemasolev raudbetoonpaneelidest vahelagi, mille peale tuleb sammumüra summutav plaat ja pealevalubetoon. Pealevalu sees on põrandaküttetorustik. Niisketes ruumides teha plaatkatte alla hüdroisolatsioon süsteemse tootega.

VL-1

1. Põrandakattematerjal 15 mm 2. Raudbetoonplaat 80 mm 3. Eralduskiht polüetüleenkile 0.2 mm 4. Sammumüravill ISOVER FLO 20 mm 5. Olemasolev kandev raudbetoonpaneel 220 mm 6. Olemasolev ripplagi

Kõik vahelae konstruktsioonitüübid tuleb täpsustada konstruktiivse projekti käigus koostöös tuleohutuse eksperdiga.

Lk 19/40

3.2.4. Katus Hoone katus on projekteeritud puidust katusefermidega viilkatusena kaldega 15 kraadi. Fermide vahele lae peale paigaldatakse soojustus ning seest viimistletakse laed kipsplaadiga. Viilkatuse fermid kaetakse pealt valtsplekiga. Katused on kavandatud peidetud äravoolurenniga, vihmaveetorud peidetud fassaadi taha või posti taga. KL-1

1. Valtsplekist katusekate (Ruukki Classic vms) 2. Puidust roov 125x25 mm, s=200 mm 3. Puidust roov/tuulutus 50x50 mm, s=600 mm 4. Hingav aluskate 5. Puidust ferm, s=900 mm

L-1 1. Mineraalvillast soojustus (Isover KL35) 500 mm 2. Aurutõkke kile 0.2 mm 3. Terasest mütsprofiil 25x85 mm, s=400 mm 4. 2x kipsplaat 25 mm 5. Viimistlus või ripplagi

L-2 1. Terrassilaudis 28x95 mm 2. Alusroov 95x45 mm, s=500 mm 3. Kandev terastala 120 mm 4. Alusroov 75x45 mm 5. Voodrilaud 21x95 mm

Kõik katuslae konstruktsioonitüübid tuleb täpsustada konstruktiivse projekti käigus koostöös tuleohutuse eksperdiga.

3.2.5. Välisseinad Hoone olemasolevad 1.korruse seinad soojustatakse ja kaetakse fassaadiplaadi või voodrilauaga. 2.korruse välisseinad on monteeritavad puitelemendid. Hoone seinad viimistletakse väljast puitlaudisega ja fassaadiplaadiga. Tuleohutuse tagamiseks sektsioneeritakse soojustussüsteem 200mm villaribadega fassaadiplaadi /laudise all. Vihmaveetorud jooksevad fassaadil ja vihmavesi juhitakse maa-aluste drenaažitorude abil hoonest eemale. VS-1 (1.korrus fassaadiplaat)

1. Fassaadiplaat 5 mm 2. Fassaadiplaadi liimisüsteem 3 mm

Lk 20/40

3. Anofix profiilisüsteem / tuulutus 20 mm 4. Soojustus FinnFoam PIR 150 mm 5. Olemasolev tuhaplokk 200 mm 6. Karkass/mineraalvill 50 mm 7. Kipslaat 13 mm

VS-2 (1.korrus puitlaudis)

1. Välisvoodrilaud vertikaalne 21x95 mm 2. Alusroov-õhkvahe horisontaalne 22 mm 3. Anofix profiilisüsteem / tuulutus 30 mm 4. Soojustus FinnFoam PIR 150 mm 5. Olemasolev tuhaplokk 200 mm 6. Karkass/mineraalvill 50 mm 7. Kipslaat 13 mm

VS-3 (tulemüür 1.korrus)

1. Fassaadiplaat 5 mm 2. Fassaadiplaadi liimisüsteem 3 mm 3. Anofix profiilisüsteem / tuulutus 20 mm 4. Tuuletõkke villplaat 20 mm 5. Soojustus mineraalvill / termoroovid 150 mm 6. Olemasolev tuhaplokk 200 mm 7. Karkass/mineraalvill 50 mm 8. Kipslaat 13 mm

VS-4 (tulemüür 2.korrus)

1. Fassaadiplaat 5 mm 2. Fassaadiplaadi liimisüsteem 3 mm 3. Anofix profiilisüsteem / tuulutus 20 mm 4. Tuuletõkke villplaat 20 mm 5. Soojustus mineraalvill / termoroovid 150 mm 6. Bauroc Hard kergplokk 250 mm 7. Armeeritud sisekrohv 3 mm

VS-5 (2.korrus fassaadiplaat)

1. Fassaadiplaat 5 mm 2. Fassaadiplaadi liimisüsteem 3 mm 3. Anofix profiilisüsteem / tuulutus 20 mm 4. Soojustus FinnFoam PIR ALK 150 mm 5. CLT 120 mm

Lk 21/40

6. Kübarprofiil 20 mm 7. 2x kipslaat 25 mm

Kõik välisseina konstruktsioonitüübid tuleb täpsustada konstruktiivse projekti käigus koostöös tuleohutuse eksperdiga.

3.2.6. Siseseinad Kandvad siseseinad 2.korrusel on ristkihtpuidust seinad. Mittekandvad siseseinad on teraskarkassil kahekordse kipsplaadiga vaheseinad.

SS-1 (tulemüür korterite vahel) 1. Armeeritud sisekrohv 3 mm 2. Bauroc Hard kergplokk 200 mm 3. Mineraalvill 50 mm 4. Bauroc Hard kergplokk 250 mm 5. Armeeritud sisekrohv 3 mm

SS-2 (korterite vahel)

1. 2 x kipsplaat 25 mm 2. Roovitus 20 mm 3. Ristkihtliimpuit 120 mm 4. Mineraalvill 50 mm 5. Ristkihtliimpuit 120 mm 6. Roovitus 20 mm 7. 2 x kipsplaat 25 mm

SS-3 (korteri siseseinad)

1. 2 x kipsplaat 25 mm 2. Karkass/mineraalvill 66 mm 3. 2 x kipsplaat 25 mm

SS-4 (tuletõkkesektsioon olemasolevast karkassist)

1. 2 x tulekindel kipsplaat 25 mm 2. Karkass/mineraalvill 100 mm 3. 2 x tulekindel kipsplaat 25 mm

SS-5 (tuletõkkesektsioon)

1. 2 x tulekindel kipsplaat 25 mm 2. Karkass/mineraalvill 66 mm 3. 2 x tulekindel kipsplaat 25 mm

Lk 22/40

Kõik siseseina konstruktsioonitüübid tuleb täpsustada konstruktiivse projekti käigus koostöös tuleohutuse eksperdiga.

3.2.7. Avatäited Hoone välisuks ja peasissepääs 1.korrusel uue varikatuse all on alumiiniumraamiga ning kolmekordse klaaspaketiga (Schüco FWS 50.SI või analoog). Hoone juurdeehituse aknad on kolmekordse klaaspaketiga PVC aknad. Akende kombineeritud (raam+pakett) soojajuhtivus ei ole üle 0,9 W/(m²K). Lõuna- ja läänepoolsetel akendel kasutada päiksekaitseklaase.

Külaliskorterite välisuksed on tummad teraskonstruktsioonis uksed.

3.2.8. Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid Hoonet ümbritsev terrass, rõdu ja varikatuse lagi viimistletakse fassaadiga sarnasest naturaalset tooni puidust.

T-1 (terrass) 1. Terrassilaud 95x28 mm, s=100 mm 2. Terrassilaud 95x28 mm, s=600 mm 3. Geotekstiil 4. Tihendatud killustik fr 4/16 50 mm 5. Tihendatud killustik fr 16/32 150 mm 6. Olemasolev mineraalne aluspinnas või täitepinnas

T-2 (asfaltkatend)

1. AC 12 surf 60 mm 2. Paekillustikust alus põhi fr 32/64 250mm 3. Täitematerjal (aheraine fr 32/64 60% ja täiteliiv 40%) 300-600 mm 4. Geotekstiil 5. Olemasolev puutumata mineraalne pinnas

Kõik katendid tuleb täpsustada konstruktiivse projekti käigus.

3.3. Ehitusakustika

3.3.1. Välispiirete heliisolatsiooninõuded Hoone konstrueerimisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 842:2003 (Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.). Hoone välispiirde heliisolatsioon peab olema vähemalt R´w Ctr = 55dB ning avatäidete heliisolatsioon vähemalt R´w Ctr = 35dB.

Lk 23/40

3.3.2. Maksimaalsed müratasemed Ehitustegevusega kaasnev müratase ja tehnoseadmete müra ei tohi ümbruskonnas ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tingimusi. Liiklusmüra normtase majutusasutuse tubades on päeval 46 dB ja öösel 35 dB. Majutusasutuse tubades maksimaalselt lubatud tehnoseadmete tekitatud müratase on 32 dB (soojuspumba välisosa vastavus määrusele nr 71).

Riigi tee omanik Transpordiamet on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

3.3.3. Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded Külaliskorterite eluruumide ja üldkasutatavate ruumide vahel peab olema tagatud heliisolatsioon R ẃ Ctr = 55 dB ning korterite eluruumide vahel R ẃ Ctr = 55 dB. Korterite välisuste heliisolatsioon peab olema R’w >= 35 dB. Tehnoruumide uste õhumürapidavus peab olema vähemalt R’w >27dB.

3.4. Hoone tehnilised andmed TEHNILISED NÄITAJAD KURESSAARE TEE 2a KURESSAARE TEE 2 Krundi pindala (m²) 4777 684 Maa sihtotstarve ja osakaal 100% Ärimaa 100% Tootmismaa Tulepüsivusklass TP2 TP3 Parkimiskohtade arv 9 6 Krundisiseste teede/platside pindala (m²) 3434,3 (71,9 %) 325,6 (47,6 %)

Haljasala pindala (m²) 770,8 (16,1 %) 180,4 (26,4 %) Hoone ±0.000 abs +6,15 abs +6,15 Ehitisealune pind (m²) 448,4 190,0 Korruselisus 2 2 Absoluutne kõrgus (m) 13,82 13,82 Kõrgus (m) 7,67 7,67 Pikkus (m) 31,2 13,4 Laius (m) 16,0 15,1 Suletud netopind (m²) 547.9 209.2 Köetav pind (m²) 542.7 209.2

Lk 24/40

Suletud brutopind (m²) 653.0 264.3 Maht (m³) 2363,5 Hoone kasutusotstarve 12129 Muu lühiajalise

majutuse hoone 12201 Büroohoone

12129 Muu lühiajalise majutuse hoone

Lk 25/40

4. Lisad (pindade eksplikatsioon) KURESSAARE TEE 2a

RUUMI NR RUUMI NIMETUS NETOPINDALA BRUTOPINDALA ÄRIPIND 00-1 tuulekoda 5.2 00-2 auditoorium 126.4 00-3 tehnoruum 7.2 00-4 koridor 7.1 00-5 duširuum 4.8 00-6 ladu 3.8 Äripind kokku: 154.5 KORTER 1 01-1 köök 23.0 01-2 tuba 11.7 01-3 elutuba 19.3 01-4 wc 2.0 01-5 duširuum 3.0 01-6 panipaik 4.0 01-7 esik 1.9 Korter 1 kokku: 64.9 KORTER 2 02-1 elutuba/köök 32.9 02-2 tuba 8.3 02-3 tuba 8.1 02-4 esik 2.9 02-5 duširuum 2.8 Korter 2 kokku: 55.0 1. korrus kokku: 274.4 331.2 KORTER 3 03-1 elutuba/köök 35.7 03-2 magamistuba 10.4 03-3 koridor 3.2 03-4 duširuum 3.7 03-5 esik 3.1 Korter 3 kokku: 56.1 KORTER 4 04-1 Elutuba/köök 32.9

Lk 26/40

04-2 duširuum 4.1 04-3 esik 3.3 Korter 4 kokku: 40.3 KORTER 5 05-1 Elutuba/köök 32.9 05-2 duširuum 4.1 05-3 esik 3.3 Korter 5 kokku: 40.3 KORTER 6 06-1 Elutuba/köök 32.9 06-2 duširuum 4.1 06-3 esik 3.3 Korter 6 kokku: 40.3 KORTER 7 07-1 Elutuba/köök 32.9 07-2 duširuum 4.1 07-3 esik 3.3 Korter 7 kokku: 40.3 KORTER 8 08-1 elutuba/köök 35.7 08-2 magamistuba 10.3 08-3 koridor 3.2 08-4 duširuum 3.8 08-5 esik 3.2 Korter 3 kokku: 56.2 2.korrus kokku 273.5 321.8 kogu hoone kokku: 547.9 653.0 kogu hoone terrassid:

KURESSAARE TEE 2

RUUMI NR RUUMI NIMETUS NETOPINDALA BRUTOPINDALA KORTER 1 01-1 elutuba/köök 27.6 01-2 tuba 10.2 01-3 tuba 10.2 01-4 duširuum 2.6 01-5 esik 2.6 Korter 1 kokku: 53.2

Lk 27/40

KORTER 2 02-1 elutuba/köök 28.2 02-2 tuba 12.9 02-3 duširuum 3.8 02-4 esik 3.3 Korter 2 kokku: 48.2 1. korrus kokku: 101.4 132.9 KORTER 3 03-1 elutuba/köök 34.3 03-2 magamistuba 10.5 03-3 koridor 3.2 03-4 duširuum 3.9 03-5 esik 3.2 Korter 3 kokku: 55.1 KORTER 4 04-1 elutuba/köök 33.0 04-2 magamistuba 9.6 04-3 koridor 3.2 04-4 duširuum 3.6 04-5 esik 3.3 Korter 4 kokku: 52.7 2.korrus kokku 107.8 131.4 kogu hoone kokku: 209.2 264.3 kogu hoone terrassid:

Lk 28/40

5. ERIOSAD

5.1. Küte ja ventilatsioon Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga (2 x Daikin Altherma 3 R EBBX11D9W/ERLA11DW1 või analoog). Soojuspumba 2 siseosa paigaldatakse ruumi 00- 3 (tehnoruum). Soojuspumba lubatud müratase on ≤ 53 dB(A). Soojuspump tuleb paigaldada vastavalt tootja poolt etteantud juhistele. Põrandatesse paigaldatakse küttetorustik, soojuskandjaks vesi. Küte peab kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides. Küttesüsteemi töö peab olema ökonoomne: reguleerimisautomaatika peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt ruumitemperatuurist ja välistemperatuurist. Küttesüsteem peab kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides. Soojuspumpade välisosad on näidatud joonisel AS-4-01 Asendiplaan. Hoone ventilatsioonisüsteemina nähakse ette sund sissepuhke-väljatõmbe süsteem, ventilatsiooniagregaat soojustagastiga (Zehnder EVO 2 ERV PR või analoog), igal korteril enda seade. Küttesüsteemide kavandatav kasutusiga on 30 aastat. Küte ja ventilatsioon lahendatakse eraldi projektina tööprojekti staadiumis. Hoone jahutus on planeeritud eraldiseisva konditsioneeriga (iga korteri puhul ca 5 kW jahutusvõimsus), kahe siseosaga multiseadmega (Alpic Air multiseade ja seinapealsed siseosad või analoog). Hoone energiavajadus on välja toodud eraldi energiatõhususe kalkulatsioonis (vt. EE-9-01).

5.2. Veevarustus ja kanalisatsioon Liitumispunkt ühisveevärgiga on Kuressaare tee 2 kinnistu piiril paiknev maakraan DN25. Maakraani asukoht on ära näidatud joonisel AS-4-01 Asendiplaan. Olemasolev veemõõdusõlm asub mõlema hoone korteris 1. Uute külaliskorterite jaoks kasutatakse olemasolevat veemõõdusõlme.

Liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga on Kuressaare tee 2 kinnistu piiril paiknev D200 kaev ja Kuressaare tee 2a kinnistu piiril paiknev D200 kaev. Kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku pöörangud tuleb teostada kaevus. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge. Uute külaliskorterite kanalisatsioonitorustik ühendatakse olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku. Kanalisatsioonitorustiku puhastamiskulude vähendamiseks ja võrgu häireteta toime tagamiseks tuleb torustik projekteerida ja ehitada nii, et sellesse ei settiks tahkeid osakesi. Selleks antakse torustikule sõltuvalt toru läbimõõdust sobiv lang. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamise minimaalseks languks on 1/DN. Hoone kanalisatsioonil peab olema lahendatud torustiku õhutus.

Olemasolev vee- ja kanalisatsioonitorude paiknemine on näidatud asendiplaanil (AS-4-01). Hoonesisene veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse eraldi projektina tööprojekti

Lk 29/40

staadiumis.

5.3. Sadevesi Piirkonnas puudub sademevee kanalisatsioon. Sademeveed kogutakse hoone katustelt ja suunatakse hoonest eemale ning immutatakse murupinda omal kinnistul, selle naaberkinnistutele juhtimine on keelatud. Allatulekute kohad on näidatud plaanijoonistel AR-5-01, AR-5-02 ja AR-5-03.

5.4. Elektripaigaldis

Kuressaare tee 2a ja 2 kinnistute liitumispunkt Elektrileviga paikneb hoone seinal põhjapoolsel küljel liitumiskilbis 28925LK. Elektrienergia saamiseks tuleb sõlmida liitumisleping Elektrilevi OÜ-ga.

Elektri liitumispunkt on eraldi välja toodud asendiplaanil (AS-4-01). Elektrivarustuse lahenduse aluseks on tüüpsed tehnilised tingimused. Võrgu ühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime: 3×25A. Elektrisüsteemide kavandatav kasutusiga on 30 aastat. Majasisesed elektri- ja sidekaabeldused hakkavad paiknema seinte ja lagede sees. Pistikupesad ja valgustite lülitid paigutatakse süvistatult seinte peale. Hoonesisesesse peakilpi tuuakse liinid kokku lagede pealt. Peakilp on kavandatud ruumi 00-3 (tehnoruum). Kaablite valikul lähtutakse vastavalt nimivoolule. Kaablid on eraldi paigaldatud polüolefiin korrosioonkindlatesse kaablikõridesse, mis vastavad normile DIN EN 61386 (VDE 0605). Valgustite valikul kasutada võimalikult palju LED valgusteid. Elektripaigaldis lahendatakse eraldi projektina tööprojekti staadiumis.

5.5. Energiatõhusus Juurdeehituse ehitamisel peavad olema täidetud järgmised nõuded: Ehitusseadustik 1, 2. Osa, peatükk 7 §65 lõige 3 ja Majandus- ja taristuministri määrus nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” (vastu võetud 11.12.2018).

Hoonele on koostatud eraldi energiatõhususe projekt, vt. Energiatõhususe osa EE-9-01.

Lk 30/40

6. TULEOHUTUS

6.1. Alusdokumendid ● Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded – Siseministri määrus nr 17; vastu võetud

30.03.2017; redaktsiooni jõustumine 01.03.2021 ● Eesti standard EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ ● Eesti standard EVS 812-3:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” ● Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ● Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded “ ● Eesti standard EVS 620-2:2012 „Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid“ ● Eesti standard EVS 919:2020 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja

korrashoid“ ● Eesti standard EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused.

Kasutamine“ ● Eesti standard EVS-EN 62305-... seeria „Piksekaitse“

6.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve Hoonel on kaks korrust. Vastavalt siseministri määruse nr. 17 lisale 1 on hoone olemasolev 1.korrus osaliselt II kasutusviisiga (majutushoone) ja osaliselt V kasutusviisiga (büroohoone), hoone projekteeritav 2.korrus on II kasutusviisiga (majutushoone). Ehitise kõrgus ümbritsevast maapinnast on 13,82 m. Kuressaare tee 2a hoone netopindala on 547.9 m2 ja Kuressaare tee 2 hoone netopindala on 209.2 m2. Kavandatav tuleohutusklass on Kuressaare tee 2a hoonel TP2 ehk tuldtakistav ja Kuressaare tee 2 hoonel TP3 ehk tuldkartev.

6.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted Hoone tuleohutus tagatakse põhiosas hoone tarindusega. Hoone seinad ja vahelaed on ristkihtpuidust ning kergbetoon- ja raudbetoonkonstruktsioonis. Katuse kandekonstruktsiooniks on puidust katusefermid, katusekonstruktsioon peab vastama Broof(t1) tulepüsivusklassile. Kõik külaliskorterid on omaette tuletõkkesektsioonid. Kõigist korteritest on otsepääs välisõhku.

6.3.1. Tuleohutuskujad Mõlemad hooned paiknevad kinnistu piiril. Hoonete vahele on projekteeritud tulemüür REI60. Kuressaare tee 2a kinnistul paiknev laohoone jääb Kuressaare tee 2 hoonele

Lk 31/40

juurdeehitatavale rõdule lähemale kui 8m, tuleohutuskuja on 5,3m. Seega ehitatakse rõdu, trepp ja piirded B-s1,d0 tuleohutusklassile vastavatest materjalidest.

6.3.2. Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Tuletõkkekonstruktsiooni tarindid vastavad tulepüsivusklassile R30. Tulemüür vastab tulepüsivusklassile REI60. Soojaisolatsiooni- ja tihendus-(täite)materjalidena tuleb kasutada mittepõlevaid ehitusmaterjale paigutatult ja kaitstult nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise oleks takistatud.

6.3.3. Põlemiskoormus Põlemiskoormus jääb alla 600MJ/m².

6.4. Tuleohuklass Tuleohutusklass Kuressaare tee 2a hoonel on TP2 ja Kuressaare tee 2 hoonel on TP3.

6.5. Tuletõkkesektsioonid Hoonesisene jaotus tuletõkkesektsioonideks on näidatud korruste plaanidel, vaadetel ja lõikel. Äripind ja kõik korterid on eraldi tuletõkkesektsioonid. Samuti moodustavad omaette tuletõkkesekstioonid tehnoruum ja tehniliste kommunikatsioonide šahtid. Tuletõkkesektsioonide tarindid vastavad tulepüsivusnõudele EI30, tulemüüris REI60.

6.6. Suitsutsoonid Äripind ja korterid on omaette suitsutsoonid, millest suitsuärastus toimub avatavate uste ja akende kaudu. Tehnoruum on eraldi suitsutsoon, millest suitsu eemaldamine toimub uste kaudu päästeameti kaasabil.

6.7. Tuletundlikkus Välisseina välispinna kihi ja tuulutuspilu tuletundlikkuse klass on D-s2,d2, tulemüür tehakse välispinnakihis vähemalt klassis A2. Korterite põrandakatetele nõudeid ei esitata. Tehnoruumi põrandakatte tuletundlikkus on DFL-s1 (mittepõlev). Siseseinte ja lagede tuletundlikkus on korterites D-s2,d2, tehnoruumis B-s1, d0. Hoone katusekonstruktsioon on puitfermidest ning soojustatud, pealispinnaks on valtsplekk. Katusekate kuulub klassi BROOF (t2-t4). Rõdude kattematerjali tuletundlikkus on D-s2. Rõdudel, mis paiknevad naaberhoonele lähemal kui 8 meetrit, on kasutatud vähemalt klassi B-s1,d0 materjale.

Lk 32/40

6.8. Evakuatsioonilahendus Esimese korruse äripinnalt ja korteritest evakueerutakse läbi välisuste otse välisõhku. Teise korruse korterite evakuatsioonipääs suundub rõdule ja sealt vahetult maapinnale. Igast korterist on võimalik pääseda otse välisõhku. Evakuatsiooniteedel olevad uksed on varustatud evakuatsioonisuluste ehk avamisseadmetega, mis on alati avatavad ilma abivahenditeta.

6.8.1. Maksimaalne inimeste arv Evakueeruvate inimeste arv on arvutatud vastavalt siseministri 30.03.2017.a määrusele nr. 17, mille järgi arvutuslik ruumi pindala 1 inimese kohta V kasutusviisiga ehitises on 10m². II kasutusviisiga hoone puhul peetakse inimeste üle arvestust magamiskohtade arvu järgi. Kuressaare tee 2a äripinnalt evakueerub otse välja 16 inimest, esimese korruse külaliskorteritest aga 6 inimest ja teise korruse külaliskorteritest 12 inimest. Kuressaare tee 2 hoonest evakueerub esimeselt korruselt otse välja 6 inimest ja teiselt korruselt 4 inimest. Kuressaare tee 2a hoone maksimaalne inimeste arv on 34 inimest ja Kuressaare tee 2 maksimaalne inimeste arv on 10.

6.8.2. Evakuatsiooniteed

6.8.2.1. Evakuatsiooniteede laiused ja arv Evakuatsioonipääsu laius on vähemalt 1200mm ja kõrgus vähemalt 2100mm. Evakuatsiooniks ette nähtud välisuste ava laius on minimaalselt 900 mm.

6.8.2.2 Trepikojad Trepikojad puuduvad. Hoonel on kolm välist treppi, mis on kasutusel 2.korruse evakuatsioonitrepina (Kuressaare tee 2a hoonel kaks treppi 12 inimese jaoks ja Kuressaare tee 2 hoonel üks trepp 4 inimese jaoks).

6.8.2.3 Evakuatsiooniväljapääsud Väljapääs mõlemalt korruselt toimub läbi korterite /äripinna peauste otse õue. Evakuatsiooniuksed on väändenupust avatavad. Tuletõkkesektsiooni piiril asuv uks peab vastama EI30 nõudele ning olema varustatud sulguritega. Hoonele on tagatud vähemalt 3,5m laiune juurdepääsutee.

Lk 33/40

6.8.3. Pääs katusele Katuse räästa kõrgeim kõrgus maapinnast on 7.83 m ning katus on viilkatus. Hoonel on üks olemasolev telliskorsten. Korsten uuele katusele rajatakse hoone katusepinnast ristisuunas vähemalt 1000mm kõrgemaks. Katusele pääseb teisaldatava redeli abil.

6.9. Tuleohutuspaigaldised

6.9.1. Tulekahjusignalisatsiooniandurid Hoonesse paigaldatakse vähemalt üks suitsuandur igasse tuppa. Kuna Kuressaare tee 2 hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, siis tuleb sellesse hoonesse paigaldada vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur, järgides tootja juhiseid.

6.9.2. Piksekaitse Projekteeritavale hoonele piksekaitset ette näha vaja ei ole, kuna hoone kõrgus maapinnast on alla 15 m.

6.9.3. Suitsueemaldamine Hoonesse kavandatakse loomulik suitsueemaldamine läbi avatavate akende ja uste.

6.9.4. Tulekustutid Esmasteks kustutusvahenditeks on käsikustutid. Hoonesse on ette nähtud tulekustutid vastavalt siseministri määrusele: „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Kustuteid paigaldatakse iga 200m² kohta üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga pulberkustuti, kuid mitte vähem kui 2 tk korrusel. Kilbiruumi juures paiknev kustuti peab olema CO₂ kustuti.

6.10. Tehnosüsteemide tuleohutus

6.10.1. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Hoonele on planeeritud soojustagastusega sundventilatsioon. Agregaadid paigaldatakse Kuressaare tee 2a tehnoruumi. Ventilatsioonisüsteemid tehakse reeglina mittepõlevatest materjalidest. Põlevatest materjalidest võivad olla ühenduslõdvikud, juhtmed, vibratsioonisummutid, rihmülekanne, tihendid, filtrid. Kõik tuletõkkepiiretest läbiviigud tehakse nii, et need ei nõrgenda piirete tulepüsivusomadusi, kasutatakse tuletõkkeisolatsiooni ja/või tuletõkkeklappe.

Lk 34/40

Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 812-2:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid ja tulekaitseklapid. Vastavalt vajadusele paigaldatakse tulekaitseisolatsioon. Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EN 12236 nõuetele. Torustike kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt sama pikk kui on torustiku tulepüsivusaeg. Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

6.10.2. Kütteseadmete tuleohutus Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, mille sisemoodul paigaldatakse Kuressaare tee 2a tehnoruumi. Küttesüsteemid tehakse reeglina mittepõlevatest materjalidest. Küttetorude läbiminekul tuletõkketarindist on vaja läbiviik tihendada nii, et see vastaks ettenähtud tulepüsivuse klassile. Põlevatest materjalidest võivad olla põrandasisesed küttetorustikud. Saunas olev elektrikeris paigaldatakse vastavalt tootja juhendile. Lisa küttekehana kasutatakse ühes külaliskorteris puiduküttel ~16kW kamin-ahju. Kamina taguse seina materjal peab vastama A1 tuletundlikkuse klassile. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala ulatus olema vähemalt 400 mm selle ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Lahtise küttekolde puhul peab kaitstud ala ulatuma 150mm koldeava külgedele ja 750mm selle ette kolde esiservast mõõdetuna. Puhastamiseks vajalikud tahmaluugid paigaldatakse püstilõõri jalamisse ja lõõrid käänukohtadesse nii, et suits põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalidest põrandast vähemalt 50 mm kõrgemale. Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis kaitstakse küttekolde ees olev põrand süttimise eest tihedalt ja küttekoldega liituva mittepõleva materjaliga. Kamina suitsulõõride läbiviigud katusest isoleeritakse läbiviigu perimeetril 200 mm ulatuses mittepõleva mineraalvillaga. Nähtaval olevate ja kergesti juurdepääsetavate korstnaosade pinnatemperatuur võib olla maksimaalselt 80 kraadi. Korstna kõrgus katusekattest peab olema 1000 mm.

6.11. Tuleohutusega seotud toite- ja juhtimissüsteemid Elektrikilp paigaldatakse Kuressaare tee 2a tehnoruumi (ruum 00-3).

6.12. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Hoone on projekteeritud vastavalt projekteerimistingimustele. Päästemeeskonna juurdepääs on tagatud Kuressaare teelt hoone läänepoolsele küljele. Päästemeeskonna sisenemine hoonesse toimub läbi tagaukse hoone põhjaküljel. Võimalik on siseneda ka läbi kõigi külaliskorterite välisuste.

Lk 35/40

6.13. Väline tulekustutusvesi Tuletõrje veevarustus on ette nähtud olemasolevast tuletõrje veevõtuhüdrandist nr 8 (10 l/s 3h jooksul), mis asub Kuressaare tee 2a kinnistust kagusuunas naaberkinnistul projekteeritavast hoonest 31m kaugusel.

Lk 36/40

7. JÄÄTMEKÄITLUS

7.1. Olmejäätmete käitlemine Olmejäätmeid tuleb käidelda vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

7.2. Ehitusjäätmete käitlemine Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid (sh kaevist) üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusteatisele või kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab ehitaja ning selleks sõlmitakse ehitajaga eelnev kokkulepe.

7.2.1. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi mahutitesse, mis on tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile. Vastava Keskkonnaameti loa või registreeringu olemasolul võib liigiti sorditud ehitusjäätmeid taaskasutada kohapeal või anda taaskasutamiseks üle vastavat Keskkonnaameti luba või registreeringut omavale jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Ehitusjäätmed tuleb tekkekohal liigiti sortida. Eraldi tuleb koguda: ohtlikud jäätmed (liikide kaupa); puit; kiletamata paber ja kartong; metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, ehituskivid ja tellised, lehtklaas jne); raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva mittesisaldav asfalt; kiled; muud jäätmed. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad

Lk 37/40

ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

7.2.2. Jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad Ehitusplatsil: − rakendatakse kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks

tekkekohas, − korraldatakse oma jäätmete taaskasutamine või antakse jäätmed käitlemiseks üle

jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule; ohtlike ehitusjäätmete puhul kontrollitakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu,

− rakendatakse kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; − võetakse tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel

mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel; − valmistatakse ette tasane kõvakatteline aluspind jäätmemahutite paigutamiseks; − kooskõlastatakse kohaliku omavalitusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele

ehitustööde tegemisel, − tagatakse, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja

ohtlike jäätmete kogumiseks; − teavitatakse ehitusplatsil töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Jäätmed kogutakse liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutatakse või antakse taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Mahutid tähistatakse vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud kehtiva korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid. Ehitusjäätmeid ei anta vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel kontrollib jäätmevaldaja, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

7.3. Jäätmekava Koostatakse ehitus- ja lammutusjäätmete kavandatava käitlemise kohta objektil vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja § 32 lõikele 1 ja § 33 lg 3 punktile 2. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise info ja käitluskohad: http://www.saaremaavald.ee/ehitus-ja-lammutusjaatmed

Lk 38/40

7.3.1 Üldandmed Ehitusobjekti aadress ja nimetus Kuressaare tee 2/2a büroohoone Ehitise omanik, kes vastutab nõuetekohase jäätmekäitluse eest

Taavo Tenno

Selgitus jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusobjektil

Vt punkt 7.2.1

Muu asjakohane selgitus Vt punkt 7.2.2 Selgitus, milliseid taaskasutatud või korduskasutusmaterjale on soovituslik ehitamisel kasutada (näiteks tellised, ehituskivid, palgid, uksed, aknad, pinnasejäätmed, asfalt jmt)

Puit

7.3.2 Objektil eeldatavasti tekkivad jäätmed JÄÄTMELIIK KOGUS ÜHIK ISIK, KELLELE JÄÄTMED KAVATSETAKSE ÜLE ANDA VÕI

JÄÄTMETE KAVANDATAV KÄITLUSKOHT

Värvitud, immutatud või lakitud puit 0.2 t

Taaskasutatakse ehitusobjektil või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Kudjape jäätmejaam

Töötlemata puit 1.2 t Taaskasutatakse ehitusobjektil Paber ja kartong 0.2 t Viiakse vastavalt tähistatud paberi konteinerisse

Metall 0.6 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Sikassaare Vanametall

Mineraalsed jäätmed (tellised, krohv, betoon jms) 4.3 t

Purustatakse kohapeal ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Kudjape jäätmejaam

Klaas - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

Pinnas 44 t Kasutatakse samal kinnistul maastiku kujundamiseks

Kile ja muud plastijäätmed 0.2 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Sikassaare Vanametall

Korduskasutuseks sobivad materjalid (tellised, uksed, aknad jmt) 14 m2

Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Sikassaare Vanametall

Pakendid 0.4 t

Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Sikassaare Vanametall

Ehitus-lammutussegapraht 3.0 t Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Sikassaare Vanametall

Segaolmejäätmed 1.5 t

Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitsuse poolt

Lk 39/40

Ohtlikud jäätmed liikide kaupa: Asbesti sisaldavad jäätmed Värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed Naftaprodukte sisaldavad jäätmed Ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal Saastunud pinnas

0.1

- - t - - -

Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale, nt Sikassaare Vanametall

7.3.3 Juhised ehitajale

Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on vastavalt tähistatud. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi hunnikutesse. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või tagatakse nende valve. Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument. Pinnase ladustamisks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend. Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib kaevis, on võimalik seda kasutada väljaspool sama kinnistut ainult Keskkonnaameti nõusolekul, esitades ametile eelnevalt vastava taotluse. Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta. Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Saaremaa Vallavalitsust.

Lk 40/40

Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest. Pärast ehitustööde lõppemist esitada ehitusregistri kaudu kooskõlastamiseks jäätmeõiend (Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri § 32). Vajadusel esitatakse lisaks jäätmete üleandmisel kinnitavad dokumendid. Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks aastat või kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu.

ARK_EP_AS-4-01_asendiplaan.pdf

TINGMÄRGID

6.05 5.97

Muru

Krundipiir Ehitusala

Olemasolev asfaltkate

Prügikonteinerid Sissepääs hoonesse

Olemasolev veetorustik

Valgusti LED riba (hoone katuseräästa all)

Olemasolev elektriliitumiskilp Olemasolev sidekaablitrass

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Proj. maapinna kõrgusmärk Olemasol. maapinna kõrgusmärk

Olemasolev hoone

Istutatav põõsas aedhortensia "Limelight"

Projekteeritud juurdeehitus

Maapinna vertikaaljooned5.60 5.70

Tee kaitsevöönd

Olemasolev puu

Projekteeritud varikatus

Olemasolev madalpingekaabel

Tuletõrje veevõtuhüdrant Planeeritav servituudi ala

TEEKAITSEVÖÖND 30m

olemasolevat aeda liigutada

9, 7

6, 3

5 parkimiskohta

liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

13 ,2

Kuressaare tee 2a 27003:001:0554

Kuressaare tee 2 27003:001:0100

±0.00=+6.15 ±0.00=+6.15

5, 3

liitumispunkt ühisveevärgiga

liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

9 parkimiskohta

1 parkimiskoht

7, 1

õhk-vesi soojuspumba välisosa

5.80

5.70 5.60

6.00

TEHNILISED NÄITAJAD

448,4

13,82

7,67

31,2

16,0

Krundi pindala (m²)

Tulepüsivusklass

Hoone ±0.000

Ehitisealune pind (m²)

Korruselisus

Absoluutne kõrgus (m)

Kõrgus (m)

Suletud netopind (m²)

Suletud brutopind (m²)

Maht (m³)

Pikkus (m)

Laius (m)

TP2

Maa sihtotstarve ja osakaal

abs +6.15

4777 m²

Haljasala pindala (m²)

547,9

653,0

Ä 100%

770,8 (16,1 %)

Krundisiseste teede/platside pindala (m²) 3434,3 (71,9%)

Parkimiskohti krundil 9

190,0

13,82

7,67

13,4

15,1

Hoone ±0.000

Ehitisealune pind (m²)

Korruselisus

Absoluutne kõrgus (m)

Kõrgus (m)

Suletud netopind (m²)

Suletud brutopind (m²)

Maht (m³)

Pikkus (m)

Laius (m)

abs +6.15

209,2

264,3

KURESSAARE TEE 2

KURESSAARE TEE 2a

Krundi pindala (m²)

Tulepüsivusklass TP3

Maa sihtotstarve ja osakaal

684 m²

Haljasala pindala (m²)

T 100%

180,4 (26,4 %)

Krundisiseste teede/platside pindala (m²) 325,6 (47,6%)

Parkimiskohti krundil 6

Hoone kasutusotstarve 12129 Muu lühiajalise majutuse hoone 12201 Büroohoone

Hoone kasutusotstarve 12129 Muu lühiajalise majutuse hoone

2363,5

965,8

KOORDINAADID L-EST KOORDINAATSÜSTEEMIS:

1 x - 6458558.28 y - 413393.19

x - 6458559.00 y - 413390.60

x - 6458561.56 y - 413391.32

x - 6458564.94 y - 413379.26

x - 6458575.21 y - 413382.14

x - 6458567.00 y - 413411.48

KURESSAARE TEE 2a

x - 6458560.88 y - 413393.91

x - 6458575.43 y - 413413.43

x - 6458575.25 y - 413414.05

x - 6458572.65 y - 413413.32

x - 6458569.41 y - 413424.87

x - 6458559.35 y - 413422.05

x - 6458562.65 y - 413410.26

x - 6458555.80 y - 413408.34

x - 6458555.97 y - 413407.72

x - 6458556.94 y - 413407.99

KURESSAARE TEE 2

x - 6458567.00 y - 413411.48

x - 6458567.10 y - 413411.10

6.05 5.90

6.05 6.00

6.00 6.00

6.05 6.05

6.10 5.93

6.00 5.92

6.00 5.97

1 2

78 9

15 16

5.90

9, 5

8 7

6 5

8 7

6 5

6.05 6.01

6.05 5.73

6.05 5.82

5.60

5.70

5.80

5.50

5.90 6.00

6/1314

arhitekt: joonis:

Helin Vahter tellija: Taavo Tenno Autokool

Prooton AB OÜ l reg nr 12233407 l mtr nr EEP003512 l Pikk 23-5 Kuressaare 93812 l [email protected] l +372 53 333 151

objekt: büroohoone juurdeehitus Kuressaare tee 2 / 2a

015-24 v01

töö nr: versioon:

Kudjape, Saaremaa asukoht:

joonise nr: 31.07.2025kuupäev:1:500skaala: eelprojektstaadium:asendiplaan

AS-4-01

12 ,4

8,7

14,6

10 ,7

Kuressaare tee 2 ja 2a kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 11.08.2025 menetlus nr 504467

Meie 26.08.2025 nr 7.1-2/25/13301-3

Kuressaare tee 2 ja 2a kinnistu ehitusloa

eelnõu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Kudjape

aleviku Kuressaare tee 2 ja Kuressaare tee 2a kinnistute ehitusloa eelnõu (menetlus nr 504467,

EHR koodid vastavalt nr 106000889 ja nr 106000816). Kinnistud (katastritunnused vastavalt

27003:001:0100 ja 27003:001:0554) asuvad riigitee nr 21139 Kuressaare-Marientali tee km 00,65

– 0,72 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse olemasolevate hoonete fassaadi rekonstrueerimiseks ja

varikatuste ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Büroohoone juurdeehitus arhitektuuri osa“

eelprojekt (peaprojekteerija Prooton AB OÜ, töö nr 015-24, kuupäev 31.07.2025).

Oleme varasemalt esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 28.12.2018 kirjaga nr

15-2/18/59511-2. Koostatud projekt saadeti meile kooskõlastamiseks 11.01.2022 (EHR-i menetlus

288056), mille vastasime 12.01.2022 saadetud kirjaga nr 7.1-2/22/634-2 jättes toona Kuressaare

tee 2a kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata. Ehitusloa aluseks olevat projekti on

korrigeeritud vastavalt meie saadetud märkustele, kuid endiselt on vastuolu Transpordiameti

28.12.2018 nr 15-2/18/59511-2 kirjas toodud punktiga 6, milles on nõutud Kuressaare tee 2a

kinnistul parkimine lahendada nii, et riigiteel parkimist, sh manööverdamist ei toimuks.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lõiked 2 ja 3, § 99

lõike 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Tulenevalt juurdeehituse iseloomust (pakkuda lühiajalist majutusteenust) on vajalik tagada ohutu

ja toimiv parkimine (kinnistu siseselt) nii olemasoleva büroopinna kasutajatele kui ka

majutusteenusega lisanduvate klientide teenindamiseks. Võttes arvesse, et olemasoleva ristmiku

liikluskorralduse muutmist on võimalik käsitleda kui osa asendamist samaväärsega, oleme nõus

kooskõlastama eelnõu, kui projekti korrigeeritakse vastavalt järgnevatele märkustele.

1. Riigitee servas olev katkendjoon tuleb markeerida pidevaks jooneks. Ristumiskohtades

jätta katkendjoon alles, kuid pidevjoon tuleb lõpetada sujuvalt (arvestades pöörderaadiusi)

rajatava äärekiviga (vt joonis 1).

2 (3)

Joonis 1 Transpordiameti ettepanekud liikluskorralduse muutmiseks

2. Kuressaare tee 2a kinnistu lääneküljel asuv parkla ristumiskoht projekteerida

Transpordiameti tüüpjoonisele I vastavaks. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu

kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

3. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (sh rajatav haljastus). 4. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 5. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 6. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii,

et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt. 7. Ehitise rekonstrueerimiseks sh ristmiku ümberehitustööde ja markeerimistööde

teostamiseks tuleb huvitatud isikul koostada liikluskorralduse skeem vastavalt

liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018

määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning esitada see kooskõlastamiseks

Transpordiametile ([email protected]). Enne riigitee maaüksusel ehitustööde

alustamist tuleb huvitatud isikul saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane

liiklusvälise tegevuse luba. Taotluse vorm on kättesaadav

https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-piirangud-ma. Palume saata

vastav taotlus aadressile [email protected]. Taotlusele lisada projekti

kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse joonis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa:

Lisa 1 ARK_EP_AA-3-01_seletus

Lisa 2 ARK_EP_AS-4-01_asendiplaan

Andres Aasna

53231631, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed