Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/25/12566-5 |
Registreeritud | 26.08.2025 |
Sünkroonitud | 27.08.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Hiiumaa Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Hiiumaa Vallavalitsus |
Vastutaja | Andres Aasna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa
EELHINNANG
Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuva Kasela kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
Tempa 16.juuli 2025
Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuva Kasela kinnistu
detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on kinnistu omaniku ettepanek
detailplaneeringu koostamisejätkamiseks üldplaneeringut muutvana.
Õiguslikud alused
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste
asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest
lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Hiiumaa Vallavalitsus algatas 05.07.2023 korraldusega nr 377 Kasela kinnistu detailplaneeringu
koostamise. Planeeringu eesmärgiks oli Kasela kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste
määramine äri- ja eluhoonete püstitamiseks, hoonetele arhitektuursete tingimuste määramine,
liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride määramine ning tiheasustusalale sisenemisel keskkonna loomine, n-ö „Kärdla näo“
kujundamine.
Konsept Arhitektuuribüroo OÜ esitas 07.07.2025 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse
detailplaneeringu koostamise jätkamiseks üldplaneeringut muutvana, et kavandada
üldplaneeringujärgsele väikeelamumaale detailplaneeringu eskiisis kavandatud korterelamuid.
Taotletav detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kasela kinnistul ehitusõiguse määramine
lisaks ärihoonetele uute korterelamute rajamiseks ja kehtiva Pühalepa valla osa
Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmine korterelamumaaks.
Kavandatavate korterelamute maksimaalne ehitisealune pind on 540 m², kõrgus 9 m ja
maapealsete korruste arv 2.
Joonis 1 Väljavõte taotlust kajastavast eskiisist (koostaja Konsept Arhitektuuribüroo OÜ)
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuvat Kasela kinnistut
katastritunnusega 63901:001:1047, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja
pindalaga 39995 m².
Joonis 2. Kasela kinnistu detailplaneeringuala (väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardist).
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, suures osas
väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 37) ja II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla – Hausma
– Heilo ranniku- ja metsamaastik), mille üheks esteetiliseks väärtuseks on looalade rikkalik
taimestik, loodusväärtuseks asjaolu, et Linnumäe piirkonnas formeerub suur osa Kärdla
põhjaveest, maastik on peamiselt väärtustatud Kärdla elanike poolt ja väärtuslik Kärdla
puhkealana. Hooldussoovituseks on hoida kasutusel säilinud põllu- ja rohumaid külades.
Maakonnaplaneeringu kohaselt asub Hiiumaal üks vallasisene linn - Kärdla, mis on ühtlasi saare
tõmbekeskus ja linnalise asustusega ala. Linnalise asustusega ala piiri tuleb vajadusel täpsustada
üldplaneeringus. Valglinnastumist Hiiumaal ei esine. Kärdla linna vahetusse lähedusse rajatud
elamud (perioodil 2000-2015 kuus elamut) ei ole toonud kaasa täiendavat sundliikumist ning
elanikud kasutavad Kärdla linna teenuseid. Asustuse arengu võimalused peavad olema
tagatud kogu Hiiumaa piires. Ettevõtluse ja elamumajanduse arendamine on soodustatud
keskustes, kuid see ei välista nende kavandamist ka hajaasustuses. Maakonnaplaneeringu kohaselt
tuleb toetada kaasaegsete üürikorterite ehitamist keskustes, kui korteriturul pakkumisi ei ole.
Näiteks oma elukaart alustavatel noortel ei ole võimalik isegi töökoha olemasolul ennast samas
elukvaliteedis sisse seada niisamuti nagu see oleks võimalik suuremates linnades.
Kasela katastriüksus asub Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal.
Vastavalt üldplaneeringule asub Kasela katastriüksus detailplaneeringu kohustusega maal, mis on
osaliselt määratud pere- ja ridaelamumaaks ja osaliselt pere- ja ridaelamumaa 50% ning
kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa 50%. Detailplaneeringus kavandatava elluviimiseks
on vajalik kehtiva üldplaneeringu muutmine Kasela katastriüksusel juhtotstarbe osas.
Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud.
Joonis 3. Kasela kinnistu detailplaneeringuala asukoht Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla
piirkonna üldplaneeringu kaardil
Uue, töös oleva üldplaneeringu kohaselt asub kõnealune maatükk perspektiivse segahoonestusega
arendusala sees ning jääb ühtlasi tähistama Kärdla linna sisenemist, tiheasustuse algust.
Segahoonestusalale on lubatud nii ühepere- kui korterelamud, samuti ärihooned. Seega on
detailplaneeringuga kavandatav kooskõlas koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringuga.
Üldplaneeringuga on plaanis teha ka ettepanek linna piiri nihutamiseks Rehemäe teeni, mille
tulemusena jääb arendatav ala tiheasustuse piiridesse. Koostatava üldplaneeringu eelnõus on
kavandatud Rehemäe tee ja Heltermaa maantee vahele jääv kolmnurkne osa koos sinna jääva
kadastikuga (ca 0,4 ha) jätta avalikult kasutatavaks haljasalaks.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuvat Kasela kinnistut
katastritunnusega 63901:001:1047, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja
pindalaga 39995 m². Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist loodusliku
rohumaaga (39995 m²). Ala on olnud kasutusel hobuste karjamaana, osaliselt kaetud kadakatega.
Ala ei kuulu PRIA põllumassiivide hulka.
Planeeringuala asub osaliselt leostunud mullal (Ko), osaliselt rähkmullal (K).
Joonis 3. Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi väljavõte.
Maaüksusele juurdepääsuks on riigimaanteelt (12111 Rehemäe tee) rajatud üks mahasõit.
Planeeritav ala on hoonestamata.
Maa- ja Ruumiameti kõrgusandmete kohaselt asub katastriüksus alal, kus maapinna kõrgus merest
on vahemikus 5-10 m.
Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Kasela katastriüksus suures osas nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal, kagunurk jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale.
Joonis 4. Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte.
Kinnistu lähipiirkonnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustik.
Joonis 5 Väljavõte Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks
2022-2033
Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi kohaselt esineb Kasela katastriüksusel III kategooria
kaitsealuste taimede kasvuala.
Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega
ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel sideehitis maismaal
(73463192), avalikult kasutatav tee (80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee ja 12111 Rehemäe tee) ja III
kategooria kaitsealused taimed Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja Orchis militaris (hall
käpp)).
Kasela kinnistu asub Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal.
4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju
registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt
maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise
tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.
Piirkond on suures osas nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Veevarustus ja kanalisatsioon
lahendatakse alal liitumisega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ehitustegevuse käigus
kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Ehitusetegevus peab
olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi
halvenemine Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne
eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning
Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.
Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse
ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse keskvõrgu baasil või selle
kombinatsioonina. Täpsem lahendus selgub detailplaneeringu menetluse käigus.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei
kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus
(krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva
vee või pinnase reostuse teket.
Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse
iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava
tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega,
võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon).
Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste
valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb
järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.
Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja
käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh
käsitleda liiklusohutust.
Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine
vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine
tavapärasest.
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali
transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning
väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri
16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ normidega.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.
Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid,
tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole
ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal,
kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.
Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil,
erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama
sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
Lähimad alalises kasutuses olevad elamud asuvad 100 - 250 m kaugusel. SA Hiiumaa
Arenduskeskus koostöös Hiiumaa vallavalitsusega viis 2023. aasta kevadel läbi küsitluse korterite
ja ridaelamubokside vajaduse kohta Hiiumaal. Küsitluse tulemuste alusel on suurim nõudlus uute
kaasaegsete elamispindade järele Kärdlas ja Käinas. Korterelamute rajamisega leevendatakse uute
elamispindade puudust Kärdla lähipiirkonnas, mis on pigem positiivse mõjuga. Kompaktne
hoonestus, läbimõeldud haljastus ning hea ühendus olemasolevate ja kavandatavate jalakäigu- ja
kergliiklusteedega toetavad kestlike eluviise ning võimaldavad liikumist jalgsi ja rattaga. See
omakorda aitab vähendada autotranspordi vajadust ning kujundada Kärdla servaalal kaasaegne ja
keskkonnasäästlik elu- ja ärikeskkond.
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, suures osas
väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 37) ja II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla – Hausma
– Heilo ranniku- ja metsamaastik), mille üheks esteetiliseks väärtuseks on looalade rikkalik
taimestik, loodusväärtuseks asjaolu, et Linnumäe piirkonnas formeerub suur osa Kärdla
põhjaveest, maastik on peamiselt väärtustatud Kärdla elanike poolt ja väärtuslik Kärdla
puhkealana. Hooldussoovituseks on hoida kasutusel säilinud põllu- ja rohumaid külades. Hiiumaa
valla üldplaneeringu koostamise protsessi ühe osana, telliti Hiiumaa väärtuslike maastike
kordusinventuur (Hellström, 2022), millega uuendati ja täpsustati maakonnaplaneeringus esitatud
väärtuslikke maastike piire, määratleti nende kasutustingimused ning hooldussoovitused.
Kordusinventuuri (2022) tulemusel muudeti oluliselt Kärdla-Hausma-Heilo väärtusliku maastiku
piire läbi osade külamaastike piiridest välja arvamise, kuivõrd endised põllumaad on planeeritud
elamuehituseks. Kordusinventuuri tulemusena asub Kasela katastriüksus väljaspool väärtuslikku
maastikku.
Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Seega ei mõjuta
planeeringus kavandatava elluviimine kultuuripärandit.
Planeeringuala on kasutuses hobuste karjamaana, kuid ala ei kuulu PRIA põllumassiivide hulka ja
kehtiva üldplaneeringuga on kavandatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning pere- ja
ridaelamumaaks. Pere- ja ridaelamumaa kasutuselevõtmine korterelamumaana ei erine oluliselt ja
ei avalda olulist mõju ala väärtusele.
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringualal asuvad EELISe andmetel III kategooria kaitsealuste taimede (Platanthera
chlorantha (rohekas käokeel) ja Orchis militaris (hall käpp)) esinemisalad. Arvestades, et
nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad
planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist
selles elupaigas.
Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Tareste loodusala) ca 2,3 km
kaugusel, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja
ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise
valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte,
millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle kinnistu piiride ja keskkonnaelementide
mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine,
oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva
üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei
kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja
kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju
kavandatava tegevusega ei kaasne.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lisadega
saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Päästeametile ja
Transpordiametile.
6. Kokkuvõte
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha
pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,
kultuuripärandit ega vara. Puudub eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline
strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Kasela
kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.
Koostaja:
Mai Julge
Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Hiiumaa Vallavalitsus
Keskväljak 5a
92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,
Kärdla linn
Teie 29.07.2025 e-kiri nr 9-6.1/939-3
Meie 26.08.2025 nr 7.2-2/25/12566-5
Täpsustavate seisukohtade väljastamine
Kasela kinnistu detailplaneeringu
koostamiseks
Olete taotlenud Transpordiameti seisukohta Kasela kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus
63901:001:1047, edaspidi planeering) elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse kohta. Hiiumaa Vallavalitsuse ei pea 16.07.2025 koostatud eelhinnangu
alusel detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist vajalikuks.
Planeeringu eesmärgiks on Kasela kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine äri- ja
eluhoonete püstitamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja km
23,47-23,75, riigiteega nr 12111 Rehemäe tee km 0,02-0,36 ning asub Kärdla lennuvälja
piirangupinnal. Riigiteede 2024. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli vastavalt 2311 ja
786 autot.
Nõustume Kasela kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamis
mittealgatamisega, kuid peame vajalikuks esitada täpsustatud seisukohad planeeringu
koostamiseks, kuna detailplaneeringuga soovitakse muuta Pühalepa valla osa Suuresadama-
Kärdla piirkonna üldplaneeringut, muutes Kasela katastriüksuse osas pere- ja ridaelamumaa
juhtotstarve korterelamu maa-alaks.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame täpsustatud
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Detailplaneering ning kavandatavate hoonete ehitusprojektid palume vastavalt
lennundusseaduse § 35 lg 2 ja lg 4 kooskõlastada Transpordiametiga.
2. Juurdepääsude kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Ristmike vahekauguse ja
nähtavusala määramise juhend“. Planeeringuala teenindav ristmik on võimalik kavandada
riigiteede nr 80 ja nr 12111 ristmiku äärmisest elemendist 100 meetri kaugusele ehk umbes riigitee
nr 12111 km 0,15-0,19 lõigule (olemasoleva ristumiskoha nihutamine ja ümberehitus).
Riigiteedele (nr 80 ja nr 12111) täiendavaid ristumiskohti mitte planeerida (vt joonis 1). Tulenevalt
planeeringulahenduse muutusest (5 üksikelamu asemel on kavandatud 5 kortermaja) ei ole
võimalik Rehemäe teele uut normidele vastavat ristmikku rajada, sest üle 20 sõiduki ööpäevas peab
ristmike vähim vahekaugus olema 100 meetrit.
2 (4)
Joonis 1 Transpordiameti täiendavate seisukohtade selgitav skeem
3. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku
väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Kavandada
ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks (tüüp II).
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu
koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
5. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate planeeringutega.
7. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
7.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala (sh teeületuskohad perspektiivse kergliikusteega
ühendamiseks). Peame sobilikuks, et planeeringust huvitatud isik võtab kohustuse rajada
Rehemäe tee lääneserva kergliiklustee, et tagada vähemalt planeeringuala ulatuses
kergliiklejate (sh kavandatavate korterelamute elanike) ohutu juurdepääs planeeritud
ärihoonetele.
7.2. Ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille
minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.
8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
9. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning
lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
3 (4)
10. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni
riikliku eesvooluni.
12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“.
15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
4 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: Lisa VV otsuse juurde (eelhinnag)
Andres Aasna
53231631, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Hiiumaa Linnumäe küla Kasela kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta seisukoha küsimine | 29.07.2025 | 1 | 7.2-2/25/12566-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Hiiumaa Vallavalitsus |
Hiiumaa Linnumäe küla Kasela kinnistu detailplaneeringu algatamine | 07.07.2023 | 754 | 7.2-2/23/12566-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Pühalepa Osavalla Valitsus |
Kiri | 27.06.2023 | 764 | 7.2-1/23/12566-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Pühalepa Osavalla Valitsus |
Hiiumaa Linnumäe küla Kasela kinnistu detailplaneering | 05.06.2023 | 786 | 7.2-1/23/12566-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Pühalepa Osavalla Valitsus |