Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/611

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks veterinaarseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu on varem läbinud kooskõlastamise eelnõude infosüsteemis. Esimene kord esitati eelnõu

kooskõlastamisele 6. veebruaril 2025. a (EIS-i toimiku number: 25-0126). Seekord esitame

eelnõu kooskõlastamisele seoses Vabariigi Valitsuse koosseisu uuenemisega.

Kuna eelnõu esitatakse korduvale kooskõlastamisele, esitame eelnõu Justiits- ja

Digiministeeriumile samaaegselt teiste ministeeriumidega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: 1. Eelnõu, VS_EN_v2.pdf;

2. Seletuskiri, VS_SK_v2.pdf;

3. Seletuskirja lisa, VS_SK_lisa_1_v2.pdf

4. Seletuskirja lisa, VS_SK_lisa_2_v2.pdf

Kadri Kabel

5687 7104 [email protected]

Katrin Tuula

625 6166 [email protected]

1

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Veterinaarseaduse muutmine

Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis, välja arvatud §-s 117, asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava

maismaalooma ja hobuslase (edaspidi põllumajandusloom) pidamisel ning loomse saaduse, välja

arvatud loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

㤠31. Lemmikloom

(1) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2016/429 artikli 4 punktis 11 sätestatud peetav loom.

(2) Lemmiklooma süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip)

identifitseerimist, loomade registris registreerimist ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamist

reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud

kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.”;

4) paragrahvi 9 punktis 2 asendatakse tekstiosa „artiklites 33–35” tekstiosaga „artiklites 33 ja 34

ning artikli 35 lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2”;

5) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) lisama loomale tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale ees-

ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri;”;

6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Veterinaararstide registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:

1) täpsem andmekoosseis;

2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

3) vastutava töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.”;

7) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku

kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, nagu näiteks

loomataudi ohu teade, loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teade ja

muu selline teade, saatmiseks. Isiku nõusolekul võib tema kontaktandmeid kasutada ka

EELNÕU

26.08.2025

2

loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks. Isik võib loobuda teadete

saamisest.”;

8) paragrahvi 21 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmed töökoha kohta, sealhulgas andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse

osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab;”;

9) paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) andmed volitatud veterinaararsti pädevuse kohta;”;

10) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Veterinaararstide registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt veterinaararsti

kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või

kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid

säilitatakse veterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt.”;

11) paragrahvi 21 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Veterinaararstide registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.

Veterinaararstide registrisse edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus

andmete muutmiseks.”;

12) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vastutav töötleja avaldab veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga ja volitatud

veterinaararsti õiguste andmisega seotud andmed käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1

nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi

lõike 1 alusel kehtestatud veterinaararstide registri põhimääruses.”;

13) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas sellist liiki looma kaubanduslikul või

eriülesannete täitmise eesmärgil pidav loomapidaja, korraldab oma looma identifitseerimise

mikrokiibiga.

(12) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud liiki lemmiklooma võib identifitseerida

mikrokiibiga, mille Põllumajandus- ja Toiduamet on sellist liiki looma märgistamiseks käesoleva

paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiitnud.

(13) Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi paigaldab veterinaararst.”;

14) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab

asjaomases Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud nõuetele.”;

15) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi

heakskiitmiseks esitab selle identifitseerimisvahendi tootja või turustaja taotluse Põllumajandus-

ja Toiduametile.”;

16) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiidetud

elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma veebilehel.”;

3

17) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastab

Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja

kulul. Looma märgistamiseks kasutatav mikrokiip väljastatakse ainult veterinaararstile.”;

18) paragrahvi 30 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Põllumajanduslooma märgistamisel kasutatava identifitseerimisvahendi väljastajaga

käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja

Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti

veebilehel.”;

19) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

„§ 301. Erandid identifitseerimise nõuetest

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61

sätestatud pädeva asutuse nõusoleku põllumajanduslooma identifitseerimise nõuetest erandi

saamiseks annab Põllumajandus- ja Toiduamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab

Põllumajandus- ja Toiduamet 30 päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.”;

20) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada komisjoni delegeeritud

määruse (EL) 2019/2035 artiklites 41, 48, 59, 60 ja 62 nimetatud erandite kohaldamise ning

erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra.”;

21) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠32. Lemmiklooma kohta arvestuse pidamine

(1) Koera, kassi ja valgetuhkru kohta, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise

eesmärgil peetava looma kohta peetakse arvestust loomade registris.

(2) Loomade registris registreeritakse Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse

toimetatud koer, kass ja valgetuhkur järgmise tähtaja jooksul:

1) ühe kuu jooksul looma pidaja elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates või temale

elamisloa andmise otsusest teavitamise päevast arvates, kui looma pidaja on välismaalane

välismaalaste seaduse tähenduses;

2) kolme kuu jooksul looma pidaja Eestisse sisenemise päevast arvates, kui looma pidaja on

Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi

Konföderatsiooni kodanik või nimetatud kodaniku perekonnaliige;

3) viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul sihtkohta jõudmise päevast arvates,

kui loom on Eestisse toimetatud kaubanduslikul eesmärgil liikumise korras.

(3) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liiki lemmiklooma kohta peetakse arvestust

loomade registris, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris

registreerida.

(4) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma pidaja esitab käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud andmed

enda ning oma peetava looma kohta loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle

alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.

4

(5) Käesoleva seaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti

pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab andmed enda ning

hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5

lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava koera, kassi ja valgetuhkru ning käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud looma kohta loomade registrisse kandmiseks.

(6) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma pidaja vahetumise registreerimise loomade registris tagab iga järgmine

loomapidaja või lemmikloomapidaja.

(7) Veterinaararst korraldab viivitamata andmete esitamise loomade registrisse:

1) koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema

pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks loomale mikrokiibi paigaldamise järel;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale

tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel.

(8) Mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru

ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise

täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning

mikrokiibi asendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma registreerimise eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral

andmete muutmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

22) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33. Lemmikloomapass”;

23) paragrahvi 33 lõiked 1–5 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Veterinaararst lisab lemmikloomapassi väljastamisel oma allkirjale kutsetegevuse loa

numbri ning kannab lemmikloomapassiga seotud andmed loomade registrisse käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.”;

25) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga” tekstiosaga

„Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga”;

26) paragrahvi 34 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Loomade registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja

veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:”;

27) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma pidaja.”;

28) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Loomade registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:

1) täpsem andmekoosseis;

2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

3) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

5

6) muud korralduslikud küsimused.”;

29) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Loomade registri kaasvastutavad töötlejad on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Põllumajandus- ja Toiduamet.”;

30) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Loomade registri volitatud töötlejal on õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku

kontaktandmeid isikule loomatervise alase ohu teadete saatmiseks. Isiku nõusolekul võib tema

kontaktandmeid kasutada ka muu loomade registriga seotud teabe saatmiseks ja loomatervise

valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks. Isik võib loobuda teadete saamisest.”;

31) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma

identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja

tema surma kohta;

8) juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja puhul nimi, registrikood või

selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-posti aadress,

esindusõigusliku isiku nimi ja isikukood, ettevõtja tegevuskoha aadress ning tema peetava koera,

kassi, valgetuhkru või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud looma identifitseerimiseks

vajalikud andmed, samuti andmed loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta.”;

32) paragrahvi 35 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub loomade registrisse looma kohta

kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki looma

pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud.

(4) Andmed loomade registrisse esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuse keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu loomade registriga.

(5) Loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.”;

33) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:

„(51) Põllumajanduslooma pidava isiku ja tema tegevuskoha ning põllumajanduslooma ja tema

liikumise kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata,

kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma ning tema pidaja kohta kantud andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata,

kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates, välja arvatud andmete

korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel

kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

(53) Püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2

sätestatud ajavahemiku lõppedes esitatakse taotlus käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 ja 3 nimetatud

looma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid

mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul nimetatud ajavahemiku lõppemisest arvates juhul, kui

selle ajavahemiku lõpuks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom

hukata loomakaitseseaduse §-s 18 sätestatud korras.”;

6

34) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Loomade registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt looma ja

tema pidaja kohta kogutud andmeid ning nende alusdokumente säilitatakse üks aasta arvates

looma surma kohta kande tegemisest või 20 aastat arvates looma kohta registrisse kantud

sünnikuupäevast. Logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.”;

35) paragrahvi 49 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Veterinaararst teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku

loomataudi või muu loomataudi, mis kuulub Maailma Loomatervise Organisatsioonile

kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu (edaspidi WOAH-i loomataudide loetellu kuuluv

loomataud), või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit,

loomapidajat ja lemmikloomapidajat.

(4) Labor teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi,

WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja

laboratoorsest leiust Põllumajandus- ja Toiduametit, peab nimetatud loomataudide ja

haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestust ning esitab leidude kohta aruande

Põllumajandus- ja Toiduametile.

(5) Nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit

teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust

pidama, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

36) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „liikmesriike” sõnadega „nende taotlusel”;

37) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:

„§ 551. Muu loomataudi tõrje meetmed

(1) Muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet taudi

leviku ennetamiseks Maailma Loomatervise Organisatsiooni väljatöötatud asjakohaseid

põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.

(2) Muu loomataudi leviku ennetamiseks rakendab loomapidaja asjakohaseid bioturvalisuse

meetmeid ning järgib taudi tõrjel Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutusi.

(3) Muu loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed võib kehtestada valdkonna eest

vastutav minister määrusega.”;

38) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Referentlabor tegutseb valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud ja regulaarselt

ajakohastatud tegevuskava alusel. Tegevuskava täitmist rahastatakse riigieelarvest Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.”;

39) paragrahvi 107 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 99” tekstiosaga „§ 100”;

40) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:

㤠1171. Loomade register

Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud loomade registrina käsitatakse käesoleva seaduse enne

2027. aasta 1. juunit kehtinud redaktsiooni samas paragrahvis nimetatud põllumajandusloomade

registrit.”;

7

41) seadust täiendatakse §-dega 1211 ja 1212 järgmises sõnastuses:

㤠1211. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning registreerimine

(1) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks oma sellise

looma mikrokiibiga identifitseerimise ja loomade registris registreerimise, kes on 2027. aasta

1. juuni seisuga vanem kui 12-nädalane, mikrokiibiga identifitseerimata ning enne 2027. aasta

1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.

(2) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab veterinaararsti kaudu hiljemalt 2028. aasta

1. jaanuariks loomade registris oma sellise looma registreerimise, kes on 2027. aasta 1. juuni

seisuga vanem kui 12-nädalane, identifitseeritud mikrokiibiga ning enne 2027. aasta 1. juunit

kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.

§ 1212. Andmete üleandmine

(1) Enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus

2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja lemmikloomapidaja kohta kogutud andmete

üleandmise Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile korraldab kohalik omavalitsus

masinloetaval kujul hiljemalt 2027. aasta 7. juuniks.

(2) Masinloetaval kujul andmete üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet oma veebilehel hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks.”.

§ 2. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduse § 202 lõikes 4, § 40 lõikes 3 ja §-s 65 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse” sõnadega „loomade registrisse”.

§ 3. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine

Põllumajandusloomade aretuse seaduse § 6 lõikes 4 ja § 11 lõikes 5 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse” sõnadega „loomade registrisse”.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 514 järgmises sõnastuses:

„§ 514. Loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

(1) Riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus on tema pädevuses oleva ülesande

täitmiseks vajaliku loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastatud.

(2) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti

pääsenud loomade pidamisega tegelev mittetulundusühing on loomade registris mikrokiibiga

märgistatud koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma

registreerimise eest riigilõivu tasumisest vabastatud.”;

2) seaduse 101. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:

„5. jagu

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toimingud

1. jaotis

Veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud

8

§ 26133. Loomade registri toimingud

(1) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma registreerimise eest tasutakse riigilõivu 12 eurot.

(2) Loomade registrisse kantud andmete muutmise eest seoses koera, kassi, valgetuhkru ja

veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumisega tasutakse riigilõivu

12 eurot.”.

§ 5. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduse § 7 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris”

sõnadega „loomade registris”.

§ 6. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine

Vedelkütuse erimärgistamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega

„loomade registri”;

2) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse”

sõnadega „loomade registrisse”.

§ 7. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-d 2–6 jõustuvad

2027. aasta 1. juunil.

____________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … …..202x. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2025

Veterinaarseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

MÄÄRUS

xx.xx.2026 nr …..

Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 67

„Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus”

muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 21 lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri

põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registrisse kantakse isiku kohta andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse

osutamise kohtade kohta, kus isik püsivalt veterinaarteenust osutab, sealhulgas töökoha aadress

ning juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja registrikood.”;

2) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”;

§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a, välja arvatud § 1 punkt 2, mis jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

KAVAND 1

2

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68

„Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise

ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja

kord” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 19 lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta

arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) individuaalselt identifitseeritavale loomale süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi

(edaspidi mikrokiip) tähtnumbriline kood või muu identifitseerimisvahendi number või nende

puudumisel looma kirjeldus;“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) individuaalselt identifitseeritavale loomale mikrokiibi või muu identifitseerimisvahendi

paigaldamise kuupäev;”;

3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 2 ja 3“ tekstiosaga „lõike 1

punktides 2, 21 ja 3“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

KAVAND 2

3

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 71

„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu

nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja

zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude

kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete

esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende

zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb

Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude

loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu,

mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 49 lõigete 5 ja 6 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 71 „ Põllumajandus- ja Toiduametile

esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete

esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja

leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning teatise esitamise kord,

laboris laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise

täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust

tuleb teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor

arvestust pidama“;

2) määruse § 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse:

1) Põllumajandus- ja Toiduametile laboratoorsete leidude kohta esitatava teatise sisu nõuded

ning teatise esitamise kord;

2) laboris teatamiskohustusliku loomataudi, Maailma Loomatervise Organisatsioonile

kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi (edaspidi WOAH-i

loomataudide loetellu kuuluv loomataud) ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete

KAVAND 3

4

leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande

sisu nõuded;

3) nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit

teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor

arvestust pidama“;

2) paragrahvide 2 ja 3 pealkirja täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i

loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;

3) paragrahvi 2 lõikeid 1−3 täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i

loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;

4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Labor peab arvestust teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu

kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete

leidude kohta“;

5) paragrahvi 3 lõikest jäetakse välja sõnad „Muud loomataudid ja“;

6) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

㤠4. Teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva

loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse leiu kohta esitatava aruande sisu

nõuded ja aruande esitamise täpsem kord“;

7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põllumajandus- ja Toiduametile esitatav aruanne teatamiskohustusliku loomataudi,

WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete

haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta sisaldab järgmisi andmeid:“;

8) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Labor esitab aruande teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu

kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete

leidude kohta üks kord kvartalis sellele kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks“;

9) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa 2

5

Regionaal- ja põllumajandusministri… määrus nr… „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris

laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem

kord ja aruande sisu nõuded ning nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb

teavitada ning zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust

pidama“ Lisa 2

(regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.202x. a määruse nr xx sõnastuses)

Nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama

Zoonoosid

Metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e nakkus (MRSA)

Zoonoossed haigusetekitajad toidus 1. Yersinia enterocolitica

2. Clostridium botulinum

3. Trichinella spp.

6

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73

„Põllumajandusloomade registri põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 34 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 73 „Põllumajandusloomade registri

põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Loomade registri põhimäärus”;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega

„loomade register” vastavas käändes;

3) paragrahvi 1 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja

veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;

4) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma

pidaja.“;

5) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Registri vastutav töötleja ja volitatud töötleja

(1) Registri kaasvastutavad töötlejad on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Põllumajandus- ja Toiduamet.

(2) Registri volitatud töötlejad on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning

Põllumajandus- ja Toiduamet.“

6) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

KAVAND 4

7

(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet kaasvastutavate töötlejatena vastutavad registri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu

arendamise eest.

(2) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet registri volitatud töötlejana majutab

registrit, korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise keskkonna haldamist ning töötleb

registriandmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab, muudab, säilitab ja

kustutab neid.

(3) Põllumajandus- ja Toiduamet registri volitatud töötlejana töötleb § 6 lõigetes 1–3 ning lõike

4 punktides 1 ja 3 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-des 53–56 nimetatud

andmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab ja muudab neid.

(4) Registri volitatud töötleja järgib andmete töötlemisel Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kui kaasvastutava töötleja juhiseid ja tagab andmekogu

turvalisuse.“;

7) paragrahvi 4 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõna „volitatud”;

8) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) Maksu- ja Tolliametile riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja

veterinaarseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;”;

7) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9−12 järgmises sõnastuses:

„9) kohaliku omavalitsuse üksusele veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta

või loomapidaja juurest lahti pääsenud lemmikloomade (edaspidi hulkuv loom) püüdmise ja

pidamise ning nende hulkuvate loomade pidajate kindlakstegemise ning kohaliku elu

korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;

10) Politsei- ja Piirivalveametile kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja

loomakaitseseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;

11) Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele

12) hulkuva looma pidamisega tegelevale isikule hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud

kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul hulkuva

looma pidamisega seotud ülesannete täitmiseks ning hulkuvate loomade pidajate kindlaks

tegemiseks vajalikele andmetele.”;

10) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registrisse kantakse:

1) ettevõtja ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku põllumajandusloomade arv ning

muud andmed nende ettevõtete ja tegevuskohtade kaupa;

2) andmed koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma

(edaspidi koos lemmikloom) ja tema pidaja (edaspidi koos lemmikloomapidaja) kohta.”;

11) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:

„(41) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmised andmed:

1) looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel;

2) looma nimi ja sünnikuupäev;

3) loomale paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi

paigaldamise või mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi

tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud

identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass) olemasolu korral selle väljastamise

8

kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi

ning kutsetegevuse loa number;

5) loomaga seotud sündmus ja selle toimumise kuupäev.

(42) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmine selle loomaga seotud sündmus ja selle

toimumise kuupäev:

1) registris registreerimine;

2) kadumine;

3) leidmine;

4) hulkuva looma varjupaigas pidamine loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

ajavahemikul;

5) lemmikloomapidaja vahetumine;

6) riigist püsivalt väljaviimine;

7) looma surm veterinaarse menetluse käigus;

8) looma surm muul kui punktis 7 nimetatud põhjusel.

(43) Registrisse kantakse lemmikloomapidaja kohta järgmised andmed:

1) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral

sünniaasta, -kuu ja -päev;

2) juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast lemmikloomapidaja nimi ja registrikood

või selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus

(registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon);

3) kontaktandmed: telefoninumber, e-posti aadress ja elu- või tegevuskoha aadress;

4) andmed füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta;

5) andmed juriidilisest isikust lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise

kohta;

6) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja

kontaktandmed: telefoninumber ja e-posti aadress;

7) andmed riigilõivu laekumise kohta.

(44) Registrisse kantakse varjupaigas loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul

peetava hulkuva looma kohta järgmised andmed:

1) hulkuva looma pidamisega tegeleva isiku nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;

2) lemmiklooma pilt;

3) lõikes 41 nimetatud andmed lemmiklooma kohta, kui need on tuvastatavad;

4) andmed hulkuva looma varjupaika toomise kohta (varjupaika toomise põhjus, kuupäev,

kellaaeg, leidmise koht ja leidmise kuupäev, kui see erineb varjupaika toomise kuupäevast);

5) andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse kuupäev, looma terviseseisundi hinnang,

looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja pidamisrežiimi kohta);

6) loomal teostatud ravi;

7) andmed loomapidajale looma tagastamise ja selle kuupäeva või teise varjupaika

ümberpaigutamise ja selle kuupäeva kohta ning teise varjupaika ümberpaigutamise põhjuse

kohta.

12) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga

„vastavate keeldude kehtivuse ajaks“;

13) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga

„selle kehtivuse ajaks“;

14) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

9

„(2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.”;

15) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Lemmikloomapidajalt saadakse § 7 lõike 41 punktis 2, lõike 42 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8 ning lõike 43 punktides 1–5 nimetatud andmed. (6) Hulkuva looma pidamisega tegelevalt isikult saadakse § 7 lõike 42 punktides 3–5 ja 8, § 7

lõike 44 punktides 1–4 ja 7 nimetatud andmed.

(7) Veterinaararstilt saadakse § 7 lõike 41 punktides 1, 3, 4, lõike 42 punktis 7 ning § 7 lõike 44

punktides 5 ja 6 nimetatud andmed.”;

16) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 4–10 järgmises sõnastuses:

„4) kohtuotsus, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;

5) lemmiklooma registreerimise või registriandmete muutmise taotlus, mille on esitanud

lemmikloomapidaja, hulkuva looma pidamisega tegelev isik või veterinaararst;

6) veterinaararsti väljastatud tõend;

7) veterinaararsti väljastatud lemmikloomapass;

8) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile e-teeninduse kaudu esitatud dokument;

9) riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) liikme andmeteenuse kaudu esitatud

dokument;

10) lemmiklooma varjupaika registreerimise ankeet.”

17) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Registriandmete säilitamine

Andmeid lemmiklooma ja tema pidaja kohta ning nende andmete alusdokumente säilitatakse

veterinaarseaduse § 35 lõikes 61 sätestatud tähtaja jooksul. Pärast seda andmed kustutatakse.”.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

10

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 74

„Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise

ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma

tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise

kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja

asendamise nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määrust nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja

registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja

hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise

ja asendamise nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „viis tööpäeva” sõnadega „seitse päeva” vastavas

käändes;

2) määruse § 1 lõikes 5 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega

„loomade registri”;

3) määruses asendatakse läbivalt sõna „transponder” sõnaga „mikrokiip” vastavas käändes;

4) määruses asendatakse läbivalt sõna „asendustransponder” sõnaga „asendusmikrokiip”

vastavas käändes.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

KAVAND 5

11

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Mikrokiibiga identifitseeritavate ja loomade registris

registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja muu

lemmiklooma märgistamise ning registreerimise

täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise

ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi

asendamise nõuded

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 32 lõike 8 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi

mikrokiip) identifitseeritavate ja loomade registris (edaspidi register) registreeritava koera,

kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise

ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete registrisse kandmiseks

esitamise ja registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi

asendamise nõuded.

(2) Määruse nõudeid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud

kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.

§ 2. Lemmiklooma identifitseerimise ja registreerimise kord

(1) Koer, kass ja valgetuhkur identifitseeritakse mikrokiibiga enne loomapidaja vahetumist,

kuid mitte hiljem kui looma 12-nädala vanuseks saamisel.

(2) Kui lemmikloomapidaja soovib loomade registris registreerida muu looma kui lõikes 1

nimetatud lemmiklooma, otsustatakse nimetatud lemmiklooma identifitseerimise jaoks sobilik

aeg koostöös veterinaararstiga ja tulenevalt liigi eripärast.

(3) Koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom)

registreerimiseks esitab koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma pidaja

(edaspidi koos lemmikloomapidaja) oma peetava lemmiklooma ning enda kohta maaeluministri

25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed

registri volitatud töötlejale mikrokiibi paigaldanud veterinaararsti kaudu.

KAVAND 6

12

(4) Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud koera, kassi ja valgetuhkru

pidaja korraldab veterinaarseaduse § 32 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul loomade registris

oma looma registreerimise veterinaararsti kaudu.

(5) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti

pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab hulkuvate loomade

pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

ajavahemikul peetava hulkuva looma ning enda kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a

määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed registri volitatud

töötlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast hulkuva looma varjupaika

paigutamist.

(6) Lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise

lemmiklooma ja tema pidaja kohta registri volitatud töötlejale viivitamata mikrokiibi

paigaldamise järel, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast mikrokiibi paigaldamist.

(7) Alla 16 aasta vanuse lemmikloomapidaja korral esitatakse registrisse kandmiseks tema

seadusliku esindaja andmed.

(8) Varjupaigas tegutsev veterinaararst korraldab registri volitatud töötlejale lõikes 4 nimetatud

hulkuval loomal teostatud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmete esitamise viivitamata,

kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast teostatud veterinaarset läbivaatust ja ravi.

(9) Lemmiklooma registreerimiseks korraldab veterinaararst registri volitatud töötlejale

maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete

kohaste andmete, sealhulgas lemmikloomale tehtud veterinaarse menetlusega ja

lemmikloomapassi väljastamisega seotud andmete esitamise.

§ 3. Andmete ajakohasena hoidmine

(1) Registrisse kantavad andmed hoitakse ajakohasena.

(2) Veterinaararst korraldab lemmikloomale tehtud veterinaarse menetluse ja

lemmikloomapassi väljastamise kohta registrisse kantud andmete ajakohastamise

veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul.

(3) Lemmikloomapidaja ajakohastab lemmiklooma ja enda kohta registrisse kantud andmed,

mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega, veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja

jooksul.

(4) Hulkuva looma pidamisega tegelev isik ajakohastab § 2 lõikes 4 nimetatud hulkuva looma

ja enda kohta registrisse kantud andmed, mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega,

veterinaarseaduse § 35 lõikes 53 ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud

lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade

registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade

registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma

üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise

registris registreeritud loomapidajalt.

§ 4. Mikrokiibi loetamatuks muutumine ja asendamine

13

(1) Lemmikloomapidaja pöördub viivitamata veterinaararsti poole, kui on saanud teada, et tema

peetava lemmiklooma mikrokiip on muutunud loetamatuks.

(2) Mikrokiibi loetamatuks muutumise või meditsiinilistel näidustusel eemaldamise vajaduse

korral paigaldab veterinaararst lemmikloomale meditsiinilise näidustuse põhjuse möödumisel

viivitamata uue mikrokiibi ja korraldab uue mikrokiibi paigaldamise kohta maaeluministri 25.

novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ § 7 lõike 41 punktis 3

nimetatud andmete esitamise veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul

mikrokiibi paigaldamise päevast arvates.

§ 5. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

14

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri, põllumajandusministri ja

regionaalministri määruste muutmine seoses

põllumajandusloomade registri nimetuse muutmisega

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2

lõike 2, § 7 lõike 2, § 8 lõike 2, § 12 lõike 3, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3,

§ 18 lõike 4, § 19 lõike 5, § 20 lõike 4, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõike 2, § 28 lõike 2,

§ 29 lõike 2, § 38 lõike 3, § 39 lõike 3, § 67 lõike 2, § 86 lõike 3, § 104 lõike 4, maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 202 lõike 1,

toiduseaduse § 26 lõike 3, vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 32 lõike 3, § 33 lõike 5 ja §

34 lõike 5, veterinaarseaduse § 41 lõike 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)

nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), VII lisa VI osa

III punkti alapunktide 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1, 2, 4 ja 5, artikli 18 lõike 1, artikli 29 lõike 3, artikli 34

lõike 2, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele

sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes

ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles

käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi

kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artikli 2, komisjoni rakendusmääruse (EL)

2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta

(ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 6, artikli 7 lõike 1

punkti a ja artikli 8 lõike 3 punkti i , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel

põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ET L 347/608, 20.12.2013, lk 608–

670), artikli 37, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega

sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205),

artikli 1 lõike 3 punkti d ja lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

KAVAND 7

15

nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 13 lõike 3

alusel.

§ 1. Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja

jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” muutmine

Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise

liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” § 5 lõikes 4 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”.

§ 2. Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise

toetus“ muutmine

Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ §

16 lõikes 8 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

§ 3. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” tekstis asendatakse

sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 4. Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse

üleminekutoetus“ muutmine

Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ tekstis

asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas

käändes.

§ 5. Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali

märgistamise nõuded” muutmine

Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise

nõuded” § 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega

„loomade registris”.

§ 6. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku

toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja

mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 5 lõikes 6 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 7. Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ muutmine

Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ tekstis asendatakse

sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 8. Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise

toetus“ muutmine

Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ § 5

lõikes 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

16

§ 9. Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded

kanamunade turustamise korral“ muutmine

Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded

kanamunade turustamise korral“ § 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kanamunad märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013

VII lisa VI osa III punkti alapunktis 1 sätestatud tootjakoodiga, mis koosneb maaeluministri

25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus” § 6 lõike 4 punkti 3 ja

lõike 5 kohasest munakanade pidamiseks kasutatava ettevõtte loomade registris registreerimise

kordumatust numbrist.“.

§ 10. Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti

ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali

taastamise toetus” muutmine

Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku

loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” tekstis

asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas

käändes.

§ 11. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise

toetus“ muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“

tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register”

vastavas käändes.

§ 12. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised

nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“

muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,

põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 2 lõike 3

punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 13. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning

lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja

kitse kasvatamise otsetoetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 14. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade

heaolu toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu

toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade

register” vastavas käändes.

§ 15. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste

korjeala toetus“ muutmine

17

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala

toetus“ § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade

registri“.

§ 16. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud

tõugu looma pidamise toetus” muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu

looma pidamise toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega

„loomade register” vastavas käändes.

§ 17. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade

register” vastavas käändes.

§ 18. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027

põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 19. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade

register” vastavas käändes.

§ 20. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 21. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas-

ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 22. Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava

eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ muutmine

18

Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava

eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 23. Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja

heinaseemne üleminekutoetus“ muutmine

Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne

üleminekutoetus“ § 2 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri”

sõnadega „loomade registri”.

§ 24. Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja

asendamise toetus“ muutmine

Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja asendamise

toetus“ § 4 lõigetes 3 ja 6 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega

„loomade registri”.

§ 25. Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste

põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning

kord“ muutmine

Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete

arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 3 lõikes 2 asendatakse

sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 26. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade

tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist

edendavate majandamisnõuete toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade

register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 27. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027

loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje

programmi rakendamise toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 28. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

19

Marko Gorban

Kantsler

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Ettepaneku

tegija

Märkused ja ettepanekud Arvestame / ei arvesta / selgitus

Rahandus-

ministeerium

1. Seletuskirjas tuuakse välja eelduslik

personali- ja majandamiskulu (189 000

eurot aastas). Samas ei selgu, kui suur osa

sellest on personalikulu ja kui palju

tööjõudu lisandub.

Eelnõule eelnenud VTK-s 2023. aastal

märgiti tööjõukulude vajaduseks ligi 178

000 aastas. Kas siis ei olnud kulude

arvestuse aluseid selgitatud ja ei olnud aru

saada, kuidas nimetatud summani jõuti.

Nüüdseks on kulu veelgi kasvanud, samas

selgitused on jätkuvalt puudulikud.

Selgitame

Pärast 2023. aastat, mil VTK avaldati, on

oluliselt muutunud vajadused –

suurematest teemadest on juurde tulnud nn

varjupaikade moodul ja riigilõivu

kogumise osa, mis teeb arendust

keerulisemaks ja kallimaks ning seega ka

püsivaid tegevuskulusid (s.t arenduste

hoolduskulud ja teenuse pakkumisega ning

klientide teenindamisega seotud kulud).

Seletuskirja on täiendatud ning kulusid

kirjeldava tabeli all (lk 42) on

personalikulude kohta välja toodud

järgmine info:

 Personalikulude hulgas kahe töötaja

palgakulu: tooteomanik palgaga 3000

eurot, IT-analüütik palgaga 3200 eurot.

Registri ülalpidamiseks mõeldud

personali- ja majanduskulud kaetakse

riigilõivuga. Uusi töötajaid juurde ei

võeta.

 Kõigi kulude arvestuse aluseks on

võetud PRIA IT-raamhanke

tunnihinnad ning vastavate tööperede

keskmised töötasud.

Samuti on täpsustatud majandamiskulude

komponente.

2. Eelnõuga kehtestatakse riigilõiv

loomade registri toimingute eest. Samas

soovitakse sätestada lõivuvabastus

riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse

üksuse asutusele ning MTÜ-dele, kes

tegelevad hulkuvate loomadega.

Riigilõivuvabastused on sätestatud

riigilõivuseaduse 2. peatükis. Palume

eelnõuga sätestatava paragrahvi lõiked 3 ja

4 sätestada nt seaduse §-na 514 „Loomade

registri toimingu eest riigilõivu tasumisest

vabastamine“.

Arvestame

Lõivuvabastuse sätted on eelnõusse lisatud

riigilõivuseaduse § 514-na.

3. Palume kontrollida veterinaarseaduse §

31 lõike 2 sõnastust, kuivõrd sellest ei ole

aru saada, milliseid nõudeid kohaldatakse

loomade ja milliseid inimese (looma

pidaja) suhtes või kohaldataksegi kõike

Arvestame

Eelnõus on sõnastust täpsustatud selliselt,

et oleks üheselt arusaadav, et asjaomaseid

sätteid kohaldatakse loomade pidamisel.

2

mõlemale.

4. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas

kavatsetakse tagada registri andmete

õigsus. Eelnõu on suunatud üksnes

registreerimisele ja loomade kiibistamisele,

kuid puudub surnud loomadest teavitamise

regulatsioon. Seega on antud juhul väga

suur tõenäosus, et registri andmed

muutuvad õige pea ebaadekvaatseks.

Selgitame

Veterinaarseaduse alusel on kehtestatud

maaeluministri 25. novembri 2021. a

määrus nr 73 „Põllumajandusloomade

registri põhimäärus”. Nimetatud määruse

muutmise kavand on eelnõu seletuskirja

lisana failidele lisatud. Seal on ka selgelt

välja toodud, et looma surma kohta on

kohustus andmed registrisse edastada.

Samuti on rakendusakti kavandis

nimetatud, kes millisel puhul need andmed

registrisse esitab.

Seaduse eelnõu § 1 punktis 33 (VS § 35

lõiked 52 ja 53) on lisaks sätestatud andmete

ajakohastamiseks andmete esitamise

tähtaeg (st ka looma surma kohta andmete

esitamine) ning § 1 punktis 34 (VS § 35 lg

61) välja toodud, et andmete säilitamise aeg

on seotud looma surma kohta kande

tegemisega.

Loomapidaja ettevõttes loomadega

toimuva kohta ajakohaste andmete

esitamise kohustus tuleneb EL

loomatervise määruse artiklist 84.

5. Seletuskirjas on märgitud, et planeeritud

andmekogu ülalpidamisega kaasnevad

tööjõu- ja majandamiskulusid kaetakse

riigilõivust. Sõnastus on natuke ebatäpne,

kuivõrd sellest võib ka aru saada selliselt, et

riigilõiv laekub otse asutusele, millest saab

kulusid katta. Selgitame, et riigilõiv laekub

riigieelarvesse ja kuludeks eraldatakse

vahendid eelarvega.

Selgitame

Riigilõivu kehtestamise eesmärk ongi

tagada riigieelarvesse vahendite laekumine,

et PRIA-l oleks võimalik seda nende

tegevuse kulude katmiseks asutuse või

REM-i eelarvesse taotleda. Seletuskirja

sõnastust on täpsustatud.

6. Palume selgitada, kuidas on planeeritud

seletuskirjas toodud (lk 26) „Raha registri

ülalpidamiseks, hoolduseks ja riigilõivu

teenustasudeks tuleb igal aastal arvestada

PRIA baasrahastuse sisse“ rakendada?

Kellele antud ülesanne suunatud on?

Märgime, et kehtivas riigi

eelarvestrateegias ei ole eelnõuga

kaasnevate kuludega arvestatud ja eelnõu

heakskiitmisega kaasnevad kulud tuleb

katta Regionaal- ja Maaeluministeeriumi

valitsemisala eelarvest. Palume

seletuskirjas välja tuua, kuidas on kavas

planeeritud kulusid katta. Palume ka

selgitada, mida tähendab seletuskirjas

nimetatud riigilõivu teenustasu?

Selgitame

Riigilõivu kehtestamise eesmärk ongi

tagada riigieelarvesse vahendite laekumine,

et PRIA-l oleks võimalik seda nende

tegevuse kulude katmiseks asutuse või

REM-i eelarvesse taotleda. PRIA eelistus

on, et see summa oleks nende baasrahastuse

hulka arvestatud, selleks, et oleks tagatud

teenuse pakkumiseks vajalikud vahendid.

Seletuskirja sõnastust on parandatud.

Riigilõivu teenustasu all peetakse silmas

järgmist: erinevatel pangalinkidel, mille

kaudu kliendid e-PRIAs riigilõivu tasuvad,

on eraldi hinnakirjad ülekannete

tegemiseks. Hinnakirjajärgse ülekande

tegemise teenustasu kulu jääb PRIA kanda.

7. Seletuskirja kohaselt on

veterinaarseaduse (VS) muutmise üks

eesmärke lemmikloomade heaoluga seotud

probleemide lahendamine. Kuna seadus on

Ei arvesta, selgitame

Vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 artikli

35 lõikele 1 otsustab pädev asutus pärast

konsulteerimist ametliku

3

koostatud viis aastat tagasi ning selle

rakendamisel on ilmnenud teatud

kitsaskohad, soovitakse eelnõuga

kitsaskohad kõrvaldada. Lähtudes eelnõu

eesmärgist soovime tähelepanu juhtida

lemmiklooma heaolu parandamisele ning

menetlustele ja võetavatele meetmetele,

mis on seotud mittekaubanduslikul

eesmärgil riiki sisse veetavate

lemmikloomade piiriületustoimingutega.

Kehtiva VS § 9 kohaselt on loomatervise,

sh loomataudide leviku tõkestamise üle

järelevalvet tegev asutus Põllumajandus- ja

Toiduamet (PTA). VS § 9 punkti 2 kohaselt

on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 576/2013 artiklites 33–35

sätestatud juhtudel pädevaks asutuseks

Maksu- ja Tolliamet (MTA). Viidatud

artiklid 33-35 reguleerivad

lemmikloomade mittekaubandusliku

liikumise kontrolli ELis, eelkõige

piirületusega seonduvalt lemmiklooma

dokumentide kontrolli. VSi muutmise

eelnõu väljatöötamiskavatsuse menetluses

tegi MTA ettepaneku VS § 9 punkti 2

täpsustada ning selgelt välja tuua, et

määruse artiklis 35 sätestatud looma

surmamise otsuse tegemine ei saa olla MTA

pädevuses, vaid selleks on pädev PTA.

Eelnõus on märkusega arvestatud ning VS

§ 9 punkti 2 vastavalt muudetud. Oleme

täiendavalt analüüsinud VS § 9

kohaldamisala ning määruse 576/2013

artiklis 35 sätestatud meetmete võtmise ja

haldusotsuse tegemise protsessi ning

leiame, et MTA ja PTA toimingud ja

otsustuspädevuse piirid tuleb selgemalt

piiritleda.

Määrusega 576/2013 sätestatakse

lemmikloomade mittekaubandusliku

liikumise suhtes kohaldatavad

loomatervishoiunõuded ja sellise liikumise

vastavuskontrollide eeskirjad. Kui

lemmikloomaga soovitakse Eestisse või

Eesti kaudu teise ELi liikmesriiki reisida,

tuleb täita määruse II ja III jaotises

sätestatud loomatervishoiunõuded.

Määruse artiklite 33 ja 34 järgi teeb

liikmesriigi pädev asutus lemmiklooma

dokumentide ja identsuse kontrolli artikli 3

punktide i ja j tähenduses ning kui

loomatervishoiunõuded on täidetud,

veterinaararstiga ning, kui see on

asjakohane, omaniku või volitatud isikuga,

kas loom tagasi saata lähteriiki või-

territooriumile (punkt a) või isoleerida

lemmikloom ametliku järelevalve all

(punkt b). Pädev asutus on kontrolle

läbiviiv asutus, ehk MTA, vajadusel

konsulteeritakse PTA ametnikuga. PTA-l ei

ole pädevust piiripunktis anda

korraldusi loomaga liikuvale isikule,

vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb. Leiame,

et probleem on lahendatav

töökorralduslikult ametite vahelise

koostööleppega.

4

lubatakse lemmikloom riiki sisse. VS § 9

punkti 2 järgi on artikli 33 ja 34 kohase

dokumentide ja identsuse kontrolli

tegemiseks pädev MTA.

Praktikas on lemmikloomade piiriületusega

seotud rakendamisprobleemid ilmnenud

siis, kui dokumentide ja identsuse kontrolli

tulemusel selgub, et määruses sätestatud

loomatervishoiunõuded ei ole täidetud. Sel

juhul võtab riik artiklis 35 sätestatud

meetmed, milleks saab olla kas

lemmiklooma tagasi saatmine lähteriiki,

lemmiklooma isoleerimine ametliku

järelevalve all eesmärgiga täita

loomatervishoiunõuded või looma

surmamine. Leiame, et sarnaselt looma

surmamise otsuse tegemisele eeldab ka

lemmiklooma lähteriiki tagasi saatmise või

lemmiklooma isoleerimise otsustus

erialaseid teadmisi ning see pädevus on

veterinaarkeskasutusel, mis teeb

järelevalvet loomadele või inimestele

edasikanduvate loomataudide ennetamise

ja tõrje eeskirjade täitmise üle kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2016/429 (loomatervise määrus).

Viidatud loomatervise määruse artikli 4

punktis 55 nimetatud veterinaarkeskasutus

on Eestis VS § 9 punkti 1 kohaselt PTA.

Veterinaarkeskasutus vastutab ametlike

kontrollide (art 4 p 33) korraldamise ja

muude ametlike toimingute eest. Seetõttu ei

saa MTA olla piiripunkti jõudnud, kuid

loomatervishoiunõuetele mittevastava

lemmiklooma suhtes määruse 576/2013

artiklis 35 sätestatud edasiste meetmete

võtmise otsuse tegija. Seda toetab ka tänane

praktika, mida MTA ja PTA rakendavad

koostöös määruse 576/2013 artikli 35 lg 1

p b ja artikli 32 kohase eriloa välja

andmisel. Artikkel 32 annab liikmesriigile

õiguse otsustada, kas nõuetele mittevastava

looma suhtes on võimalik siiski nõuded

täita (n vaktsineerimine) ning eriloa alusel

lemmikloom riiki lubada. Selline olukord

on artikli 32 mõistes käsitatav

eriolukorrana ning erandina saab riiki

sisenemiseks anda loa PTA (VS § 9 p 2

pädevus).

Artikli 32 kohase eriloa andmise protsess

eeldab, et lemmikloom hoitakse ametliku

järelevalve all isolatsioonis ning pädev

5

asutus määrab, kus on isolatsiooniks

heakskiidetud koht ja millised on

isolatsiooni tingimused (art 32 lg 1 p b).

Artikli 35 lg 1 punktis b viidatud

lemmiklooma isoleerimise üle otsustamine

loomatervishoiunõuete täitmise eesmärgil

(määruse II ja III jaotis) on täpselt

samasugune protsess nagu määruse artiklis

32. Lemmiklooma tervisega seotud otsuse

(isoleerimine ja vaktsineerimine) teeb nii

artikli 32 kui artikli 35 puhul PTA

konsulteerides veterinaararstiga. Seetõttu ei

ole VS § 9 p-s 2 sätestatud õiguslik

lahendus, kus PTA on pädev asutus

määruse artikli 32 osas aga MTA artikli 35

osas, arusaadav, järjepidev ega

põhjendatud.

Ka lemmiklooma tagasi saatmise otsust (art

35 lg 1 p a) ei ole võimalik teha kaalumata

artikli 32 kohase eriloa andmise võimalust.

Näiteks, kui lemmiklooma omanik on

sõjapõgenik või ELi kodanik, on

lemmiklooma lähteriiki tagasisaatmine

välistatud. Järelikult tuleb otsustada

isoleerimise ja nõuete täitmise võimaluse

või looma surmamise küsimus. Kui

tegemist on olukorraga, kus looma omanik

on kolmanda riigi kodanik ja on nõus

nõuetele mittevastava lemmikloomaga

lähteriiki naasma, kuid transpordivõimalus

selleks (n tagasilend Tallinna lennujaamast)

avaneb mitme päeva pärast, tuleb otsustada

looma isoleerimise küsimus. Lemmikloom

võib isolatsioonis olla ametliku järelevalve

all ja heakskiidetud kohas. Need sisulised

otsused saab teha veterinaarkeskasutusena

PTA.

Arvestades ülaltoodut palume VS § 9

punkti 2 muuta selliselt, et MTA oleks

pädev asutus artiklite 33 ja 34 osas, kuid

mitte artikli 35 osas.

Sotsiaal-

ministeerium

1. Kahetsusväärne on, et eelnõus on

lemmiklooma mõiste avatud viitega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele.

Kuigi on mõistetav, miks selline lahendus

on seadusandjale kõige mugavam, on siiski

tegemist peamiselt tavalisele inimesele

suunatud regulatsiooniga ja peaks olema

siseriiklikus õiguses selgelt, arusaadavalt ja

ühemõtteliselt avatud.

Võtame teadmiseks Selgitame, et tegemist ei ole seadusandja

mugavusega, vaid EL-i õiguse rakendamise

reeglitega. ELi määruseid kohaldatakse

ELTL-i artikli 288 kohaselt üldiselt, need

on tervikuna siduvad ja vahetult

kohaldatavad kõikides liikmesriikides.

EL-i määruseid riigisisesesse õigusesse üle

ei võeta. Vahetult kohaldatava EL-i

määruse sätete kopeerimine või

ümberkirjutamine riigisisestesse

6

õigusaktidesse ei ole lubatud ja viitamine

tagab mõiste võimalikult üheselt

mõistetavuse. Viide on tehtud, et saavutada

suurem ühtsus Eesti ja EL õiguses olevate

mõistesüsteemide vahel.

HÕNTE § 18 lõike 2 kohaselt peavad EL-i

õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad

terminid olema kooskõlas EL-i õiguses

kasutusel olevate terminitega ning eelnõus

neid üldjuhul enam ei määratleta.

2. Loomapidaja on VS § 5 lõike 1 järgi

ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 24

tähenduses. Viidatu sätestab, et „ettevõtja”

on füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab

loomade või toodete eest, sealhulgas

piiratud kestusega ajal, v.a

lemmikloomapidajad ja veterinaararstid.

Kahjuks ei selgu ei eelnõus ega

seletuskirjas, kes on „lemmikloomapidaja“,

kellele vastavad nõuded kohalduvad ning

kelle andmeid töödeldakse. Kui vaadata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2026/429 artikli 4 punktis 12 avatud

„lemmikloomapidaja“ mõistet, siis on

tegemist lemmiklooma pidav füüsiline isik,

kes võib olla lemmiklooma omanik. Selline

mitmeti tõlgendatavus võib aga tekitada

arusaamatusi selles, kelle andmed

tegelikult peab esitama.

Selgitame

Eelnõus kasutatakse mõistet

„lemmikloomapidaja“ EL-i loomatervise

määruse art 4 punktis 12 sätestatud

tähenduses. Mõiste

„lemmikloomapidaja“ on määratletud

vahetult kohaldatava EL-i loomatervise

määruse art 4 punktis 12 ja selle määratluse

kohaselt on lemmikloomapidaja

lemmiklooma pidav füüsiline isik, kes võib

olla lemmiklooma omanik. Selgitame, et

tulenevalt EL-i loomatervise määrusest on

loomapidaja või lemmikloomapidaja

looma pidav isik. Kui loom kuulub

loomapidajale, on ta samaaegselt nii

loomapidaja kui ka loomaomanik. Kui

looma pidav isik ei ole looma omanik, on ta

siiski loomapidaja ja vastutab

loomapidamisele kehtestatud nõuete

täitmise eest.

VS-is ei sätestata nõudeid omandisuhtest

lähtuvalt – loomatervise seisukohast on

oluline, et oleks selge looma pidamise eest

igapäevaselt vastutav isik.

Oleme seisukohal, et eestikeelsed sõnad

„loomapidaja“ ja „lemmikloomapidaja“ on

ka määruse (EL) 2016/429 kontekstis

üheselt mõistetavad.

3. Vastavalt AvTS § 431 lõikele 1 asutatakse

ja kasutatakse andmekogu seaduses, selle

alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises

lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.

Eelnõuga muudetakse VS § 34 lõike 2

sissejuhatavat lauseosa lisades registri

eesmärgile loomade jälgitavus ning

laiendatakse kontrollitavate ringi

lemmikloomapidajatega. Andmete

kogumist põhjendatakse seletuskirjas kui

vajadust „toetada KOV-e oma ülesannete

täitmisel ja vähendada varjupaika

sattuvate loomade hulka“, sh peaks

registris olev andmestik andma järelevalve

tegijale teavet peetavate loomade

jälgitavuse kohta – märgistamise ja

Selgitame

PRIA ülesannete hulka kuuluvad

põhimääruse kohaselt ka teiste seaduse või

muu õigusaktiga antud või ministri poolt

temale pandud ülesannete täitmine.

Põllumajandusloomade registrisse

kantavate andmete puhul tuleb arvestada, et

sõltuvalt loomapidamise eesmärgist või

loomaliigist kogutakse andmed

erinevatesse registri osadesse. Vastavalt

sellele, milliseid andmeid kogutakse,

toimub ka teavituste saatmine või vajadusel

seiramine vastavalt sihtgrupile. Koerakatku

leviku korral mõnes Eesti piirkonnas ei

saadeta selle kohta teavitust muude

loomade pidajatele, näiteks piimaveise

7

registreerimise kontroll, omandis olevate

lemmikloomade arv või looma korduv

varjupaika sattumine.

Nimetatud registripidamise eesmärgiga ei

ole kooskõlas eelnõu § 1 punktis 24

sätestatud registri volitatud töötaja

(Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet (PRIA)) õigus

kasutada registriandmeid erinevate teadete

edastamiseks, veel vähem seire või

küsitluse korraldamiseks. Seletuskirjas on

toodud erinevaid näiteid, milliseid teateid

edastatakse, kuid näidisloetelus olevate

teavituste tegemine ei kuulu PRIA

põhimääruse kohaselt ameti ülesannete

hulka. Miks ja kuidas sellised teavitused

registri eesmärgist lähtuvad, seda

seletuskirjas ei käsitleta. Arusaamatuks

jääb ka arvestades andmekoosseisu, kuidas

jõuaks PRIA surnud loomaomaniku

sugulasteni, kellele seletuskirja järgi

soovitakse edastada „teade registris oleva

teabe uuendamise vajaduse kohta – kes on

uus loomapidaja“. Mõeldamatu on, et

PRIA hakkaks andmeid töötlema

eesmärgiga leida konkreetne inimene, sest

lemmiklooma kui vallasasja puhul toimub

surnud omaniku/pidaja korral

omandiõiguse üleminek

pärimismenetluses. Veelgi enam, et nt

tõukoera puhul inimene, kelle juures looma

elas, ei pruukinud olla isegi looma omanik.

Seletuskirjas ei põhjendata ka, milliste

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks

on kavandatud kasutada seirete ja küsitluste

raames töödeldavaid andmeid.

pidajatele, vaid ainult koerte pidajatele. On

meelevaldne järeldada eelnõu ja

seletuskirja põhjal, et riigiasutus valimatult

ja eesmärgipäratult oma tegevusi korraldab.

Registri pidamise eesmärkide hulka

loomade jälgitavuse lisamine on

põhjendatud mitte ainult koerte, kasside ja

valgetuhkrute, vaid ka

põllumajandusloomade pidamise vaatest.

Loomade jälgitavuse tagamine ja selle

kohta andmete koondamine on oluline osa

toiduohutuse tagamisel, taudide

ennetamisel ning taudipuhangute korral

neile reageerimisel.

Kinnitame, et lemmikloomapidaja surma

korral ei saada PRIA teavitusi selle isiku

lähikondlastele. Lisaks asjaolule, et

lähikondlaste kohta puuduvad PRIA-l

andmed, ei ole PRIA-l ka huvi selliseid

teavitusi saata. Tegu on ebaõnnestunud

sõnastusega eelnõu seletuskirjas.

Seletuskirja sõnastust on parandatud.

PRIA põhimäärusest tulenevatele

ülesannete hulgas on ka andmete

analüüsimine. Isikute täiendav teavitamine

on oluline taudiennetuse, toiduohutuse ja

registriandmete õigsuse tagamiseks (sh

loomade jälgitavuse tagamiseks) ning

leiame, et selle võimaluse jätmine on igati

asjakohane. Oleme lisanud eelnõusse

nõusoleku alusel näiteks seiretes ja

küsitlustes osalemise.

4. Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt kogutakse

loomade registrisse füüsilisest isikust

lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood

või selle puudumise korral sünniaeg,

telefoninumber, e-posti aadress, elukoha

aadress ning tema peetava lemmiklooma

identifitseerimiseks vajalikud andmed,

samuti andmed lemmikloomapidaja nime

muutmise ja tema surma kohta. Nagu

seletuskirjaski märgitakse peab andmete

töötlemisel järgima isikuandmete

töötlemise põhimõtteid, üheks selliseks

põhimõtteks on minimaalsus - andmeid

tuleb koguda nii vähe kui võimalik teatud

eesmärgi saavutamiseks ja igaks juhuks

andmete kogumine on ebaseaduslik. Jääb

arusaamatuks ja seletuskirjast ei selgu,

Selgitame

Lemmikloomapidaja elukoha aadress on

vajalik loomapidajale tema looma

tagastamiseks, kui loom leitakse ja

loomapidajaga ei saada kontakti. Samuti on

see info oluline KOV-ide vaatest, et tagada

neile andmestiku olemasolu selle kohta, kui

palju koeri, kasse ja valgetuhkruid nende

haldusterritooriumil peetakse. Sellisel

puhul ei ole see vajalik isiku täpsusega,

kuid registrisse andmetele ligipääsu

andmisel arvestatakse ka kasutajagruppide

konkreetsete vajadustega. Samuti on

aadressiandmed olulised selleks, et KOV-il

oleks võimalik üldistatult aru saada,

millistes piirkondades lemmikloomi

suuremal või väiksemal arvul peetakse

8

milleks on kõiki ülalnimetatud andmeid

vaja ja kuidas need tegelikku eesmärkide

saavutamisse panustavad. Seletuskirjas

tuuakse, et „isikuandmeid on vaja eelkõige

lemmikloomapidaja ja tema lemmiklooma

vahel seose loomiseks eesmärgiga loom

kaduma mineku korral pidajale tagastada,

erijuhtudel järelevalveasutustele

piiriületuse õiguspärasuse ja

loomapidamisnõuete täitmise

kontrollimiseks“. Viidatust ei selgu aga

millise eesmärgi saavutamist toetab:

 lemmikloomapidaja elukoha

aadress – jääb selgusetuks, milline

on selliste andmete kasutamise

eesmärk. Tõukoerte puhul on

loomaomanike suhted väga

erinevad, kasutatakse nii rendi-,

laenu-, kaasomandi kui ka muid

omandi suhteid ning omanik ja

koera asukoht aga ka valdus ei

pruugi olla kattuvad. Olukorras, kus

koer on kaasomandis või elab

mitmes kodus puudub igasugune

vajadus loomapidaja elukoha

andmete järele. Kui elukoha

aadressi eesmärk võiks olla

loomapidamisnõuete täitmise

kontrollimine, siis on asjakohane

ikkagi koguda andmeid

lemmiklooma pidamise koha kohta;

 lemmikloomapidaja nime

muutmise andmed – jääb

arusaamatuks, mis on need täpsed

andmed, mida sellise

andmekoosseisu all silmas

peetakse. Eraldi on

andmekoosseisus

lemmikloomapidaja nimi. Kui

looma omandisuhted muutuvad on

endiselt kogutavateks andmeteks

lemmikloomapidaja nimi;

 lemmikloomapidaja surma andmed

– kuigi seletuskirjas on

adresseeritud võimalust teavitada

surma korral inimese sugulasi

registris oleva teabe uuendamise

vajadusest, jääb laiemalt selliste

andmete kogumise põhjus

arusaamatuks. Nagu eelnevalt

märgitud, ei ole mõeldav, et PRIA

sekkuks pärimismenetlusse, ka

puudub andmekogus

andmekoosseisus igasugune

selleks, et tagada oma elanikele vajalike

teenuste kättesaadavus: näiteks koerte

väljaheidete jaoks prügikastid,

jalutusväljakud jmt.

Lemmikloomapidaja nime

(eesnimi/eesnimed ja

perekonnanimi/perekonnanimed)

muutmise andmed on vajalikud olukorras,

kus isik abiellub või muudab muul põhjusel

nime. Lemmiklooma tagastamisel tema

pidajale on oluline veenduda, et loom

tagastatakse tegelikule loomapidajale.

Lemmikloomapidaja surma korral ei sekku

PRIA pärimismenetlusse. Igal elusal

lemmikloomal, kelle kohta on andmed

registrisse kantud, peab olema seos isikuga,

kes teda peab. Kui loomapidaja on surnud

ja selle kohta saabub registrisse vastav info,

on oluline, et andmetes toimuks teatud aja

jooksul ka pidaja osas muutus. On oluline,

et loom ei jääks hooletusse pärast seda, kui

loomapidaja on surnud.

9

võimalus, et PRIA üldse saaks

lemmikloomapidaja sugulased

tuvastada.

5. Teise olulise andmetöötluspõhimõttena

ei pruugi olla tagatud andmete õigsus.

5.1. Andmed peavad olema aja- ja

asjakohased. Eelnõu § 1 punktiga 35

täiendatakse VS-i §-ga 1212, mille kohaselt

kohustatakse kohalike omavalitsusi andma

PRIA-le üle enne 2027. aasta 1. juunit

kehtinud korras arvestuse pidamiseks

kasutatavas andmekogus kogutud andmed.

Kuigi on tervitatav, et sellise lahendusega

soovitakse vältida, et juba üks kord

registritesse kantud lemmikloomi peaks

uuesti tasuliselt uude registrisse kandma, ei

selgu seletuskirjas, kas ja kuidas tagatakse

ülekantavate andmete õigsus.

Täna ei võimalda ei LLR (www.llr.ee) ega

Eesti (www.lemmikloomaregister.ee)

lemmikloomaregister, omanikul endal teha

muudatusi ei selles, kas loom on omaniku

vahetanud või ka selle kohta, et loom on

juba surnud. Seega sisaldavad need

registrid juba täna ebatäpseid andmeid,

mille uuendamist

loomaomanikele/pidajatele ei võimaldata

või võimaldatakse üksnes läbi

veterinaararsti (s.o tasulise teenuse) kaudu.

Seletuskirjast lähtuvalt võib aru saada, et

registrisse ei kanta ümber Eesti Kenneliidu

(Eesti tõukoerte liit) ega Eesti

Kassikasvatajate Liit Felix (Eesti

tõukasside liit) registrite andmeid, mis aga

on ilmselt kõige täpsemad vähemalt

tõukoerte ja -kasside osas.

Selgitame

KOV-idel on kohustus pidada arvestust

koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade

kohta (kehtiv VS § 32 lg 4). Eesti elanikel

on enamikes KOV-ides (67-s 79-st)

kohustus koerad kiibistada ja registreerida

KOV-i vastavas andmekogus, kasside

kohta on sarnane kohustus ligi pooltes

KOV-ides. Koerte kiibistamise kohustuseta

on vaid 6,5% Eesti elanikkonnast, nagu ka

seletuskirjas väljatoodust nähtub. Kuna riik

võtab KOV-idelt üle lemmikloomade kohta

arvestuse pidamise kohustuse, võetakse ka

KOV-idelt nende senini kogutud andmed.

PRIA puhastab ja korrastab need andmed

(sh dubleerivad, aegunud jne) selleks, et

tagada, et andmed oleksid aja- ja

asjakohased.

Eesti Kennelliidu registri eesmärk on

tõuraamatu pidamine, mitte arvestuse

pidamine Eestis peetavate koerte kohta.

Lisaks on Eesti Kennelliidu registris koera

kasvataja andmed, kuid mitte tegeliku

pidaja andmed. Seega nende andmete

ülekandmine ei täida registripidamise ja

selleks vajalike andmete koondamise

eesmärki. Eesti Kassikasvatajate Liit Felix,

nagu ka Eesti Kennelliit, on vabatahtlik

ühendus, mistõttu sealsed andmed ei ole

samuti kõikehõlmavad. Kehtiva õiguse (VS

§ 32 lg 5) kohaselt on kohustus

mikrokiibiga märgistatud koerte, kasside ja

valgetuhkrute kohta andmete

registreerimiseks KOV-i registris, mis

tähendab, et tõukoerte ja -kasside kohta

peavad need andmed juba praegu olema

KOV-ide andmebaasides olemas.

Tõukoerte ja -kasside liitude registritest

andmete ülekandmine loodavasse riigi

lemmikloomaregistrisse looks dubleerivad

andmed KOV-ide registrisse kantud

andmetele lisaks, mis omakorda

suurendaks PRIA tööd neile esitatud

andmete puhastamisel ja korrastamisel.

5.2. Seletuskirja leheküljel 13 sedastatakse,

et andmete ajakohasuse eest vastutab

lemmiklooma pidaja, ning märgitakse, et

ajakohastatavad on „elukoha- ja

kontaktandmed rahvastikuregistris“. Nagu

märgime kooskõlastuskirja punktis 3 ei ole

Selgitame

Registrisse on vaja kanda lemmiklooma

pidaja andmed. Kui omanik ja pidaja on

erinevad isikud, tuleb registrisse kanda

looma pidaja andmed, mitte omaniku

omad. Ajutised liikumised loomaga, sh

10

nt tõukoerte puhul ajakohastatud andmed

ilmtingimata seotud lemmikloomapidaja

andmetega, st koera omanik võib olla

andnud oma koera rendile, ta võib olla

kaasomandi koer, või elada muudel

põhjustel mujal kui tema tegelik omanik.

Ebamõistlik on eeldada, et sellised mh

lühiajalised (poegimise ajaks või

kaasomandis olemisel nädalaks või paariks,

puhkuse ajal koerahoius jms) teises kohas

teise inimese juures elava koera puhul

tehakse lemmikloomapidaja muudatus ja

tasutakse riigilõiv. Sama kehtib iga

lemmiklooma puhul, kelle elukoht ei

pruugi ühtida loomapidaja elukohaga.

Siinkohal jääbki selgusetuks, et millisel

eesmärgil loomapidaja elukoha andmeid

kogutakse.

reisimise või paaritumise/poegimise ajaks,

ei too endaga kaasa veel vajadust registris

andmeid ajakohastada, sest loomapidaja ja

seeläbi ka looma püsielukoht ei ole sellest

muutunud. Sealhulgas ei pea registris

registreerima loomapidaja vahetumist

ainuüksi selle pärast, et loomaga minnakse

maale vanaema juurde suvitama.

Loomapidaja vahetumine tuleb

registreerida registris siis, kui

loomapidamisõigus ja sellega koos ka

vastutus antakse püsivalt üle teisele isikule.

Seletuskirja on vastava sisuga ka

täiendatud.

Elukoha andmete kogumise vajaduse kohta

näete täpsemat selgitust varasemalt selle

kohta esitatud küsimuse vastuses.

5.3. Andmete töötlemise ja õigsuse vaates

on kahetsusväärne, et eelnõuga on

planeeritud registrikannete tegemine läbi

veterinaararsti (eelnõu § 1 punktis 17 VS §

32 lõikes 7). Kui on olemas infosüsteem,

siis miks ei ole võimalik automaatselt

andmeid uuendada, näiteks

omanikud/pidajad saaksid ise sisse logida

ja oma andmeid muuta. Arvestades

veterinaarteenuse kulukust ja

kättesaadavust mh maapiirkonnas ning

senist praktikat (andmeid ei käida

uuendamas) on paratamatu, et sellise

lahenduse korral ei olegi võimalik tagada

andmete ajakohasust.

Selgitame

Nagu viidatud eelnõu punktis kirjas,

korraldab veterinaararst andmete esitamise

loomade registrisse:

1) mikrokiibiga märgistatud koera, kassi,

valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma ning tema pidaja kohta

esmakordse kande tegemiseks loomale

mikrokiibi paigaldamise järel;

2) VS § 32 lõikes 5 nimetatud hulkuva

looma veterinaarse läbivaatuse ja

loomale tehtud ravi kohta kande

tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi

tegemise järel.

See tähendab, et edasised andmete

ajakohastamised pärast esmase

registrikande tegemist ei toimu

veterinaararsti abil, vaid isikud ise

ajakohastavad oma andmed, sh

loomapidaja vahetumise. See ei raskenda

kuidagi andmete ajakohastamist näiteks

loomapidaja telefoninumbri muutumise

korral, sest selleks ei pea pöörduma

veterinaararsti juurde. Andmeid, mis

puudutavad veterinaarseid menetlusi,

ajakohastavad veterinaararstid.

Veterinaarse menetluse tegemiseks on

vajalik veterinaararsti visiit.

Veterinaararst esitab registrisse mikrokiibi

paigaldamise järel andmed mh mikrokiibi

koodi kohta. Praegune praktika, kus see on

osaliselt jäetud loomapidaja enda esitada,

ongi tekitanud olukorra, kus kiibistatud

loomade kohta osaliselt andmed registritest

11

puuduvad ja loomade mikrokiibiga

märgistamine ei täida ühtki eesmärki.

Seetõttu on veterinaararsti roll siin

võtmetähtsusega.

Juhime ka tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis

21 (VS § 32 lõikega 8) on loodud

volitusnorm ministrile määruse

kehtestamiseks. Nimetatud rakendusakti

kavandis on täpsemalt ette nähtud nõuded,

kes milliseid andmeid ja millal peab

ajakohastama.

5.4. Samal ajal jääb selgusetuks, kui

vastavalt eelnõu § 1 punktis 17 tehtava VS

§ 32 muudatusega nähakse lõikes 6 ette, et

„lemmiklooma pidaja vahetumise

registreerimise loomade registris tagab iga

järgmine loomapidaja või

lemmikloomapidaja“, siis kas ja kuidas on

planeeritud lemmikloomapidaja

vahetumisel välisriigiomanike poolt

vastavate muudatuste tegemine. Samuti ei

selgu, kuidas on tõukoerte ja -kasside aga

miks mitte ka muud lemmikloomapidajad

sellise lahenduse korral kaitstud

pahatahtlike lemmikloomapidajate

muutmise eest, kus nt omanikuvahetust ei

olegi toimunud või lemmikloom on

varastatud või kadunud.

Selgitame

Seletuskirjas on välja toodud, et

lemmikloomapidaja vahetumise

registreerimisel kinnitavad

lemmikloomapidaja vahetumise registris

nii eelmine kui ka uus loomapidaja.

Samuti on seletuskirja lisaga eelnõule

lisatud rakendusakti kavandi nr 5 § 3 lõikes

5 kirjas: Lemmikloomapidaja vahetumise

korral esitavad loomade registris

registreeritud lemmikloomapidaja ja

lemmiklooma tulevane pidaja

isikutuvastust võimaldaval viisil loomade

registri vastutavale töötlejale taotluse

loomapidaja vahetumise registreerimiseks

loomade registris. Taotluse esitamisega

kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja

lemmiklooma üleandmise uuele

loomapidajale ja tulevane

lemmikloomapidaja lemmiklooma

vastuvõtmise registris registreeritud

loomapidajalt.

Seletuskirja on selguse mõttes eelnõu § 1

punktis 21 täiendatud.

Registri kulust ja riigilõiv

6. Seletuskirjas on põhjendatud riigilõivu

suurust ja vajadust asjaoluga, et registri

ülalpidamise kulu on hinnanguliselt 189

000 eurot.

6.1. Riigilõivu määra arvestamisel on

lähtutud ebaõigetest andmetest. Arvestuste

tegemisel on lähtutud Eestis sündivate

tõukoerte, tõukoerte kutsikate

võõrandamise, tõukasside sünni ja Euroopa

Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja

ekspertsüsteemi veebiplatvormil TRACES

(edaspidi TRACES) registreeritud

lemmikloomade ning varjupaikadest koju

läinud lemmikloomade arvust. Arvestatud

ei ole tõsiasjaga, et tõukoeri ja -kasse on

Selgitame

Riigilõivu määra arvutamisel ei ole

lähtutud valeandmetest. Nagu ka

seletuskirjas korduvalt ja põhjendatult on

välja toodud, ei ole võimalik võtta arvesse

tegelikku lemmikloomade populatsiooni,

sest tegelikke andmeid selle kohta ei ole:

„Täpsed andmed igal aastal sündivate

koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning

loomapidaja või lemmikloomapidaja

vahetumiste kohta aastas

puuduvad,“ „Kalkulatsioon annab

tulemusena eeldusliku riigilõivu suuruse,

kuna täpseid andmeid lemmikloomade

arvu kohta Eestis ei ole“ ning „Samas

tuleb nende jooniste põhjal tehtavate

12

Eestis kordades vähem kui on segaverelisi.

Samuti pole arvestatud asjaoluga, et

TRACESe süsteemi kasutamine ei ole

juurdunud ning selle kasutamine on

kohustuslik üksnes juhul, kui lemmikloom

tuuakse sisse kaubanduslikul eesmärgil (st

inimene ei reisi ise, et oma lemmikloom

välisriigis ära osta ja koju tuua).

Jääb arusaamatuks, miks ei ole arvesse

võetud üldist Eesti lemmikloomade

populatsiooni. Kui tegemist oleks

registriga, mis koondab vaid tõuloomade

andmeid (seletuskirjas toodud tõukassid

ning tõukoerad koos omanikuvahetusega

moodustavad eeldatavatest registreeringute

arvust enam kui 53%), siis ei ole antud

registri pidamine üldse vajalik. Nagu

seletuskirjas sedastatakse on vastavate

loomade andmed terviklikult juba

koondatud Eesti Kennelliidu tõukoerte ning

tõukasside aretusühingute registritesse.

järelduste tegemisel võtta arvesse ka

asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti

eri piirkondades peetavate lemmikloomade

tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud

või registreeritud koerte, kasside ja

valgetuhkrute osakaal, loomapidajate arv,

loomapidajate vahetumiste arv aastas jne),

mis võimaldaks adekvaatselt hinnata

regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui

suurt osa ja mil määral eri piirkondade

elanikke muudatus tegelikult mõjutab.“

Riigilõivu suuruse arvutamiseks on oluline

teada, kui palju sünnib koeri, kasse ja

valgetuhkruid ning mis mahus toimub

loomapidajate vahetumisi ühes aastas. See

annab infot selle kohta, kui palju

registritoiminguid aasta vältel tehakse ning

selle põhjal on võimalik välja arvutada ühe

registritoimingu hind.

Nagu eelnevalt öeldud, ei ole Eestis

piisavalt tegelikkust peegeldavaid

andmeid, millele tugineda. Seetõttu ongi

koondatud arvutuse tegemiseks need

andmed, mida on olnud võimalik koguda.

Üldine lemmikloomade populatsioon ei ole

siinkohal kalkulatsioonide tegemisel

oluline, sest juba KOV-ide registrites

registreeritud loomade kohta ei pea

loomapidajad loodavasse riigi

lemmikloomaregistrisse uuesti esitama.

Need andmed kantakse riigilõivu tasumata

uude registrisse, sest need loomapidajad on

juba selle (KOV-i kehtestatud) kohustuse

täitnud, sh tõenäoliselt tasunud

veterinaararstile ka registrisse andmete

kandmise teenuse eest.

Tõukoerte andmed ei ole seletuskirja

kohaselt „terviklikult koondatud“ Eesti

Kennelliidu tõukoerte ning tõukasside

aretusühingute registritesse. Nende liitude

liikmeks olemine on vabatahtlik, mis

tähendab, et ka kõik tõuloomad ei ole neis

registrites registreeritud. Eesti Kennelliidu

registri eesmärk on tõuraamatu pidamine,

mitte arvestuse pidamine Eestis peetavate

koerte kohta.

Pärast registri toimima hakkamist on

võimalik hinnata, kas riigilõivu suurus

vajab ümber kalkuleerimist. Senini saame

tugineda neile andmetele, mis meile praegu

13

kättesaadavad on.

6.2. Riigilõivu määraks on otsustatud

kehtestada 12 eurot iga lemmiklooma

esmase registreeringu ja

lemmikloomapidaja vahetumise kohta.

Samal ajal on Soomes samasuguse registri

pidamisel omaniku kande ja selle

muudatuse tegemise riigilõiv 10 eurot.

Selgitame

Kalkulatsioonid on tehtud Eestis

olemasolevate andmete põhjal ja arvestades

registri ülalpidamiseks vajaminevat

aastakulu. Soomes on tõenäoliselt ka

rohkem loomapidajaid, sest on rohkem

elanikke ja see aitab tuua kulu ühe

registritoimingu kohta madalamaks.

6.3. Seletuskirjast ei selgu ka, miks on

loomade registri ülalpidamine üksnes

lemmikloomapidajate kohustuseks.

Seletuskirja leheküljel 25 on märgitud ja

hiljem täpsemalt avatud, et „Iga-aastane

loomade registri ülalpidamiskulu on PRIA

hinnangul ligikaudu 189 000 eurot“ ning

vastav kulu on riigilõivu määra

kehtestamiseks jagatud potentsiaalsete

lemmiklooma registreeringute vahel.

Vastavalt eelnõu § 1 punktil 1 ja selle

seletuskirjale hakatakse lemmikloomade

andmeid koguma „PRIA

põllumajandusloomade registri juurde

loodavas riigi lemmikloomaregistris. /…/

Sellest tulenevalt on sobiv nimetada

register ümber loomade registriks“.

Registri eesmärgist (eelnõu § 1 p-d 22 ja

23) lähtuvalt moodustab

lemmikloomapidajaid puudutav registri

osas ehk ¼ kogu registrist. Nt tuuakse

seletuskirjas § 1 punkti 24 selgitustes välja,

et registri andmeid kasutataks „PRIA

registritega seotud tõrgete tekkimise ja

lahendamise teavitamise teade (näiteks

trükikojas 18 veisepasside printimise

probleem)“ edastamiseks, milline tegevus

ei puutu kuidagi lemmikloomadesse.

Registri kasutuse laiemat sihtrühma (s.o

(lemmik)loomapidaja andmete kogumine)

kinnitab ka eelnõu § 1 punktiga 25 tehtav

muudatus, mille alusel kogutakse loomade

jälgitavuse tagamiseks ja võimalike

pettuste ennetamiseks andmeid kõigi

loomade pidajate kohta – s.o nii

lemmikloomapidajad, kelleks saab eelnõu

kohaselt olla üksnes füüsiline isik, kui ka

loomapidajad, ehk VS § 5 lg 1 kohane

ettevõtja.

Seega ei ole arusaadav, miks peaks üksnes

lemmikloomapidajate kanded olema need,

millelt tasutakse riigilõiv registri

ülalpidamiseks. Ometi ei näha eelnõuga

Selgitame

Kogu loomade registri ülalpidamine ei ole

lemmikloomapidajate kohustus. See

kohustus jääb lemmikloomapidajate kanda

vaid selle registriosa ulatuses, mis sisaldab

lemmikloomade andmeid, nii nagu see on

seletuskirjas ka üheselt väljendatud:

„Loomapidajate ja lemmikloomapidajate

makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi

lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu

209 258 eurot aastas.“

14

riigilõivuseaduses ette riigilõivu muudel

juhtudel kui lemmikloomade

registreerimine ja lemmikloomapidaja

vahetumisel andmete muutmine.

Veterinaararsti vahendusel registri

kasutamine

7. Vastavalt eelnõu § 1 punktis 17 toodud

VS § 32 lõikele 7 on esmase

lemmikloomapidaja registrisse kandmise

kohustus veterinaararstil mikrokiibi

paigaldamise järel (punkt 1) või hulkuva

looma korral läbivaatuse või ravi järel

(punkt 2).

7.1. Veterinaararsti kaudu registreeringu

tegemist põhjendatud ei ole. Seletuskirja

kohaselt on maksab selline teenus

inimesele keskmiselt 15 eurot kande kohta

(seega koos riigilõivuga maksab inimene

27 eurot) ning et tasu suuruse tõttu ei soovi

osa loomapidajaid seda teenust kasutada.

Jääb arusaamatuks, miks jätkatakse

samasuguse praktikaga, miks peab riikliku

registri pidamisel ja

lemmikloomapidajale seadusega kohustuse

panemisel toimuma selle täitmine

täiendava tasulise teenuse kaudu. Küsitav

on ka selline mitme isiku kaudu andmete

töötlemise kooskõla andmetöötluse

minimaalsusega, sest seletuskirja kohaselt

peaks inimene avaldama ja veterinaararst

kontrollima kõiki inimese kohta registrisse

esitatavaid andmeid.

Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et

veterinaararsti kohustuseks ei ole

lemmikloomade märgistamise üle

järelevalve korraldamine. Veterinaararsti

ülesanne võiks piirduda kiibi

kasutuselevõtu registreerimisega, millega

inimene saab ise oma lemmiklooma

loomade registris siduda sisestades aja- ja

asjakohase informatsiooni.

Selgitame

Veterinaararsti kaudu registreeringu

tegemine on seletuskirjas põhjendatud

järgmiselt:

„Praegu on lemmiklooma andmete

andmekogusse kandmise õigus sõltuvalt

registrist kas loomapidajal, KOV-i

ametnikul või veterinaararstil. Vaatamata

kasutatavast teenusepakkujast küsib

veterinaararst andmekogusse andmete

kandmise eest tasu (umbes 15 eurot), sest

tegemist on eraldi tööülesandega. Tasu

suuruse tõttu ei soovi osa loomapidajaid

seda teenust kasutada, mis jätab Spin

TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i

elanikust loomapidajale võimaluse andmed

ise andmekogusse kanda, kuid seda alati ei

tehta ja seetõttu võib loom olla küll kiibiga

märgistatud, kuid tema ja tema pidaja

andmeid andmekogus ei ole.

Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega

mikrokiibiga identifitseeritud loomad

olla registreeritud, mis tähendab, et

märgistamine ei võimalda looma tema

pidajaga seostada ja märgistamine ei

kanna oma eesmärki (loomade kohta

arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega

tegelemine, kadunud lemmiklooma

tagastamine pidajale, järelevalveasutuste

ülesannete täitmine). Seetõttu on oluline

siduda omavahel kaks protseduuri:

lemmikloomale kiibi paigaldamine ning

seejärel kohe andmete registris

registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab

edaspidi andmed registrisse kandma

veterinaararst, on seotud

loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud

nõudega, mille kohaselt tohib kiibistada

ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga

17 (VS § 30 lg 4), mille kohaselt tohib

looma märgistamiseks kasutatavat

mikrokiipi väljastada vaid veterinaararstile.

Registriandmete usaldusvääruse

tagamiseks ja looma identifitseerimisega

seotud pettuste ärahoidmiseks on

asjakohane, et sellekohase teabe edastab

mikrokiibi paigaldanud veterinaararst.“

15

Juhime ka tähelepanu asjaolule, et

tõenäoliselt on suur osa praegu KOV-ide

registrites registreeritud loomadest

registreeritud veterinaararsti vahendusel,

mis tähendab muuhulgas, et seda on tehtud

tasu eest. Näiteks Eesti Loomaarstide Koja

registrisse saabki esitada andmeid vaid

veterinaararst, registrikande kulu on 25

eurot. Nendes KOV-ides, kes kasutavad

Spin TEK AS-i teenust, on tõesti

loomapidajale looma registreerimine

tasuta. Küll aga katab selle kulu

teenusepakkujale loomapidaja eest KOV.

Sealjuures tasub KOV teenusepakkujale

tasu kõigi KOV-is elavate isikute pealt, st

ka nende inimeste eest, kellel lemmiklooma

ei ole või kes ei plaani endale kunagi

lemmiklooma võtta.

Majanduslikust poolest on riigilõivu

tasumine registritoimingu eest vajalik

loodava uue lemmikloomaregistri

ülalpidamiskulu katmiseks. Loomade

heaolu vaatest aga loomapidaja isikliku

vastutuse rõhutamiseks. Nimelt tuleb enne

lemmiklooma võtmist oma otsust

põhjalikult kaaluda ja lemmiklooma

võtmisega võtab loomapidaja looma eest

vastutuse.

Lemmiklooma pidamisel looma tervise ja

heaolu tagamiseks kehtestatud nõuete

järgimise eest lasub isiklik vastutus

loomapidajal, mitte ühiskonnal tervikuna.

Kui registreerimine oleks tasuta, tähendaks

see, et kõik Eesti elanikud peaksid riigile

maksudena laekunud rahast solidaarselt

ülal pidama lemmikloomaregistrit, kuid

registrist saadavast hüvest ei saaks osa need

isikud, kellel ei ole lemmiklooma. Seetõttu

ei pea me asjakohaseks registri

ülalpidamiskulusid katta riigieelarvest,

vaid lemmiklooma pidava isiku tasutavast

riigilõivust.

7.2. Kuigi eelnõu alusandmetena on

suuremas osas arvestatud tõukoerte ja -

kasside andmetega, on lemmiklooma

registrisse kandmine just tõukoerte ja -

kasside pidajatele põhjendamatult

kulukamaks muudetud. Tõukoerte ja -

kasside kiipimine toimub enamasti

samaaegselt esimese vaktsineerimisega,

mida soovituslikult tehakse 6-8 nädal

vanuselt. Sellises vanuses elavad enamasti

Selgitame

Ükski loomapidaja (ka mitte tõukoera

ega -kassi pidaja) ei pea enda looma kohta

andmete riigi lemmikloomaregistrisse

kandmise eest kaks korda maksma

riigilõivu. Uuele pidajale looma üle

andmisel tasub riigilõivu uus pidaja või

teine isik tema eest. See kulu ei jää

kasvataja kanda, kui ta seda just ise ei soovi

või uue loomapidajaga sellist kokkulepet ei

16

kõik tõukoerad ja -kassid endiselt kasvataja

juures, mis tähendab, et nende pidajaks

saab olla vaid kasvataja. Veelgi enam, uude

koju ei või mitte ükski tõukoer ega -kass

minna ilma kiibita. Seega sõltumata uude

koju minemise vanusest (tõu koerte puhul,

mitte enne 7 elunädalat, kuid enamasti 10-

15 elunädalat) peavad tõukoerte ja -kasside

omanikuvahetuse korral nende pidajad alati

maksma riigilõivu vähemalt kahel korral.

sõlmi.

Justiits- ja Digi-

ministeeirum 1. Toetame ühtse loomade registri

loomist ning sellega seotud andmete

esitamise ja uuendamise süsteemi

väljaarendamist. Leiame, et ühtne register

aitab kaasa kadunud lemmikloomade

leidmisele, ebaseadusliku

loomakaubanduse tõkestamisele ning

annab täpsema ülevaate lemmikloomadest.

Samuti vähendab see kohalike

omavalitsuste (KOV) registrite

arendamiskulusid. Praegu peavad erinevad

osapooled (loomakliinikud, varjupaigad ja

KOV-id) haldama samu andmeid eraldi,

mis tekitab dubleerimist ja ebatõhusust.

Ühtne register lihtsustaks andmete

sisestamist, parandaks nende ajakohasust ja

kättesaadavust ning võimaldaks tõhusamat

veterinaarjärelevalvet, sealhulgas

hõlbustaks infovahetust loomapidajatega

näiteks loomataudide (nt marutaudi)

ennetamise ja tõrje küsimustes.

Võtame teadmiseks

Soovitame kehtestada lemmiklooma

registreerimise kohustuse ainult

isikutele, kelle elukoht on Eestis ning kes

elavad KOV-is, kus on vastav nõue

kehtestatud. Registrisse tehtavad

muudatused peaksid meie hinnangul olema

nõutud näiteks 30 päeva jooksul — eelnõus

pakutud 2 päeva on ebamõistlikult lühike.

Juhul, kui ette näha ka selle tingimuse

täitmise kontroll näiteks rahvastikuregistri

elukoha andmetega, siis sellisel juhul on

vajalik luua ka õiguslik regulatsioon

rahvastikuregistrist andmete sellel

eesmärgil saamiseks. Samuti peab protsess

arvestama andmete minimaalse töötlemise

põhimõttega, nõude/tingimuse

kontrollimiseks on vajalik üksnes fakt, et

isiku elukoht on Eestis.

Ei arvesta

Selgitame: lemmiklooma registreerimise

kohustus on otseselt seotud looma

mikrokiibiga identifitseerimisega.

Kiibistamisest ei ole ilma registreerimiseta

kasu, sest kiip ise ei sisalda muud, kui vaid

koodi. Registreerimise kasu seisneb selles,

et registris seotakse kiibilt loetav kood

loomapidaja andmetega. Senine praktika,

kus kiibistamine ja registreerimine on

olnud kaks eraldiseisvat toimingut, ongi

tekitanud olukorra, kus lemmikloomad

võivad olla kiibistatud, kuid pole

registreeritud. Selline praktika ei ole mitte

ainult ebamõistlik, vaid raiskab

loomapidaja raha. Kordame, kiip üksi ei

taga looma jälgitavust. Looma jälgitavus on

tagatud vaid koos kiibi andmete

registreerimise ja loomapidaja andmetega

sidumisega. Seega ei saa me nõustuda

sellise praktika soodustamise või

jätkamisega, kus registreerimise kohustust

mikrokiibiga märgistatud loomade puhul ei

17

kehtestata.

Leiame, et registriandmete ajakohasena

hoidmise eesmärgil on tähtaja pikendamine

30-le päevale riskantne. Liiga pikk andmete

ajakohastamise periood tekitab olukorra,

kus isikud unustavad selle ära. Oleme

seisukohal, et lühem andmete

ajakohastamise tähtaeg tagab andmete

ajakohastamise suurema tõenäosuse.

Eelnõuga välja pakutud kaks tööpäeva on

meie hinnangul piisav aeg näiteks

loomapidaja vahetumise registreerimiseks.

Õiguslik alus rahvastikuregistrist andmete

pärimiseks tuleb eelnõu seletuskirjale

lisatud rakendusaktide kavandite failist

(kavand 4), millega muudetakse praeguse

põllumajandusloomade registri

põhimäärust. Nimetatud määruse muutmise

kavandi punkt 12 sisaldab järgmist

täiendust: Andmevahetus teiste

andmekogudega toimub avaliku teabe

seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel

kehtestatud korras riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute

kohustuslikku mikrokiipimist ja

registreerimist nõutakse hetkel vaid

piiriületusel (tulenevalt Euroopa Liidu

nõuetest). Seetõttu ei toeta me eelnõus

pakutud mikrokiibistamise ja

registreerimise kohustuse laiendamist

kõigile lemmikloomadele, kuna see

suurendaks nii elanike kui ka

veterinaaride halduskoormust. Leiame,

et lemmikloomade kiipimine ja

registreerimine võiks jääda vabatahtlikuks

nendes KOV-ides, kus see ei ole seni

reguleeritud, ning kohustuslikuks seal, kus

nõue juba kehtib.

Samas mööname, et kiipimine on oluline

meede, mis aitab kadunud loomad

kiiremini omanikele tagastada, suurendab

loomapidajate vastutust (sealhulgas aitab

ennetada loomade väärkohtlemist) ja

tugevdab veterinaarjärelevalvet. Kiipimine

on lemmikloomapidamise kogukuludega

võrreldes väike väljaminek. Siiski saaks

loomaomanike teadlikkust kiipimise ja

registreerimise vajalikkusest tõsta

mitteregulatiivsete vahenditega.

Ei arvesta

Selgitame: Nõustute, et kiibistamine on

lemmikloomapidamise kuludega võrreldes

väike väljaminek. Senini rakendatud

mitteregulatiivsed meetmed kiibistamise

propageerimiseks ei ole piisavat tulemust

toonud, nagu selgitatud ka käesolevale

eelnõule eelnenud VTK-s, mille JDM (sel

ajal JUM) kooskõlastas. Eelnõu

seletuskirjas on seaduse mõjude osas välja

toodud, et praeguse seisuga on Eesti

rahvastikust vaid 6,5% elanikkonnast,

kellele veel ei kehti koera kiibistamise ja

registreerimise kohustus. Samuti ei ole kõik

neist koerapidajad. Kasside kiibistamise ja

registreerimise kohustus on kehtestatud pea

pooltes KOV-ides. Arvestades, et tegu on

ühekordse väljaminekuga ning arvestades

kiibistamise ja registreerimise suurt

kasutegurit, leiame, et koerte, kasside ja

valgetuhkrute pidamisel kohustusliku

kiibistamise laiendamine üleriigiliseks ei

too kaasa märkimisväärset halduskoormuse

tõusu ei nimetatud liiki loomade pidajatele

ega veterinaararstidele.

2. Riiklikust veterinaararstide registrist

A. Eelnõu § 1 p 6 kohaselt võib Arvestame Eelnõus sõnastust on muudetud.

18

veterinaararstide kontaktandmeid kasutada

ka küsitluste korraldamiseks. Palume

põhjendada, mis on see avalik hüve, mis

õigustab arstidele selliste küsimustega

lisakoormuse tekitamist. Palume kaaluda

küsitlustel kontaktandmete kasutamise

võimaldamist nõusoleku alusel (vt ka

selgitust kooskõlastuskirja punktis 3 (B)).

Täpsustatud on, et isiku nõusolekul võib

tema kontaktandmeid kasutada ka

loomatervise valdkonnas seire või küsitluse

korraldamiseks. Seletuskirja on täiendatud

asjakohase selgitusega.

B. VS § 21 lõike 1 osas märgime, et

seaduses tuleb ette näha ka volitusnormi

raamid, mis küsimused on seadusandja

jätnud määruse tasemel lahendamiseks.

Volitusnormi sisustamisel saab kasutada

järgmist näidet:

“Riikliku veterinaararstide registri

(edaspidi veterinaararstide register)

pidamiseks sätestatakse registri pidamise

kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad

andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja

ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.”

Arvestame Volitusnormi sisustamisel on ettepanekuga

arvestatud.. Kuigi AvTS-is on sätestatud

andmekogude regulatsioon (AvTS § 435 lg

1), mis juba näeb ette üldisemad raamid,

mis küsimused tuleb andmekogu

põhimääruse tasemel lahendada, on siiski

asjakohane volitusnormi täpsustada. Seda

selleks, et oleks selgem, mis küsimuste

reguleerimine on volitusnormiga hõlmatud.

Näiteks, kas andmetele juurdepääsu kord

on hõlmatud või mitte.

C. VS § 21 lg 2 p 1 kohaselt on registri

pidamise üks eesmärk teabe tagamine

tarbijale ning registri põhimääruse § 16 lg 4

kohaselt tehakse avalikud registriandmed

avalikkusele kättesaadavaks Eesti

avaandmete teabevärava kaudu ning

avalikustatakse töötleja veebilehel.

Esmalt selgitame, et igasugune

isikuandmete töötlemine (sh säilitamine)

riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-is

26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele.

PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi

piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See

tähendab, et niisugune piirang peab olema

kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille

kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise

seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab

põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik

olulised otsused langetama seadusandja.

Palume seletuskirjas selgitada, kas

kõnealuse sätte kohaselt avalikustatakse ka

isikuandmeid. Kui jah, siis juhime

tähelepanu, et seaduse tasandil tuleb ette

näha, mis andmeid ja millisel eesmärgil

avalikustatakse.

Arvestame

Eelnõu on täiendatud (eelnõu § 1 p 12) ja

seaduse tasandil (VS § 21 lõikes 11) on ette

nähtud, mis andmed ja millisel eesmärgil

avalikustatakse.

19

D. VS § 21 lg 8 esimese lause kohaselt on

registri andmetel informatiivne tähendus.

Juhime tähelepanu, et avaliku teabe

seaduse (AvTS) § 436 lg 4 kohaselt antakse

andmetele õiguslik tähendus seadusega,

seega näib kõnealune säte seaduses olevat

ebavajalik ja tuleks kehtetuks tunnistada.

Arvestame

Eelnõu kohaselt muudetakse VS § 21 lõike

8 sõnastust. Andmetele andmekogus saab

õigusliku tähenduse anda vaid seadusega.

Nii on sätestatud AvTS § 436 lõikes 4. Ilma

selleta on andmed vaid informatiivse

tähendusega. Seega andmekogu

regulatsioonis ei ole vaja deklareerida

andmete informatiivset tähendust.

E. VS § 21 lg 8 kohaselt säilitatakse

veterinaararsti kohta kogutud andmeid

arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa

andmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise otsuse tegemisest või loa

kehtetuks muutumisest arvates. Palume

selgitada, millisest hetkest andmed arhiivi

kantakse. Praeguse seaduse sõnastuse

juures ei ole võimalik aru saada, mis

andmete säilitamise tähtaeg tegelikult on.

Arvestades veterinaararstide registri

põhimääruse § 15 lõikes 2 sätestatut ning

asjaolu, et arhiiv on samuti registri osa, siis

palume selguse huvides VS § 21 lg 8

sõnastada järgmiselt:

“Veterinaararstide registrisse kantud,

käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt

veterinaararsti kohta kogutud andmeid

säilitatakse viis aastat kutsetegevuse loa

andmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise otsuse tegemisest või loa

kehtetuks muutumisest arvates. Logisid

säilitatakse veterinaararstide registri

põhimääruses sätestatu kohaselt.”

Arvestame

Ettepanekuga on arvestatud ja eelnõu

kohaselt muudetakse VS § 21 lõike 8

sõnastust.

F. VS § 21 lg 9 kohaselt vastutab registrisse

kantud andmete õigsuse eest nende esitaja.

Selgitame, et andmete edastaja vastutab

edastatavate andmete õigsuse eest.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

art 6 lg 2 kohaselt tagab vastutav

infosüsteemi töötleja sama artikli lõikes 1

sätestatud isikuandmete töötlemise

põhimõtete järgimise. Art 6 lg 1 punkti d

kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete

õigsuse ja asjakohasuse. Eelnevat arvesse

võttes vastutab infosüsteemi vastutav

töötleja tervikuna infosüsteemi andmete

õigsuse eest. Kõnealune säte seaduses on

eksitav ja tuleks kehtetuks tunnistada.

Arvestame

Nõustume, et registrisse kantud andmete

õigsuse eest vastutab registripidaja.

Seetõttu on lisatud eelnõusse ja seletuskirja

VS § 21 lg 9 muudatus: Veterinaararstide

registrisse edastatud andmete õigsuse eest

vastutab nende esitaja. Veterinaararstide

registrisse edastatud andmete muutumise

korral esitatakse viivitamata taotlus

andmete muutmiseks.

3. Loomade registrist

A. Eelnõu § 1 p 17 – VS § 32 lg 4 kohaselt

on loomapidaja kohustatud esitama

loomade registrisse andmed enda ja oma

peetava looma kohta. Võib eeldada, et

Arvestame

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

20

siinkohal on peetud silmas VS § 35 lg 1 p-

des 7 ja 8 sätestatud andmeid, seega palume

selguse huvides VS § 32 lõiget 4 ka vastava

viitega täiendada.

VS § 32 lg 7 p 2 kohaselt esitatakse

loomade registrisse andmed hulkuva looma

veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud

ravi kohta kande tegemiseks nimetatud

läbivaatuse või ravi tegemise järel.

Seletuskirjas aga ei ole selgitatud, millisel

eesmärgil need andmed registrisse kantakse

ning milliseid andmeid täpsemalt silmas on

peetud. Palume seletuskirja selles osas

täiendada.

B. Eelnõu § 1 p 24 – selle kohaselt on

registri volitatud töötlejal õigus kasutada

loomade registris registreeritud isiku

kontaktandmeid sellele isikule volitatud

töötleja tegevusega seotud teadete, nagu

näiteks loomatervise alase ohu teate,

loomade registriga seotud muudatuse teate,

andmete ajakohasena hoidmise teate ja

muu sellise teate saatmiseks või

loomatervise valdkonnas seire või küsitluse

korraldamiseks.

Esmalt juhime tähelepanu, et seadusega

tuleb ette näha kindlad juhud, millise teabe

saatmiseks on isikuandmete töötlemine

lubatud, loetelu peab olema ammendav,

mitte esitatud läbi näidete. Seadusliku aluse

loomaomaniku kontaktandmete

töötlemiseks loomisel tuleb arvestada, et

see peab olema seotud isiku huviga, millist

informatsiooni loomapidaja vajab. Meie

hinnangul peab küsitluste puhul selline

andmetöötlus toimuma isiku nõusoleku

alusel. Samuti palume ka muu

informatsiooni saamise osas isikule anda

valikuvabadus, kas ta soovib info saamisest

loobuda. Selgitame, et isiku

kontaktandmete töötlemisel on tegemist

isiku põhiõiguste piiramisega, mida saab

teha üksnes PS-s sätestatud tingimustel. PS

§ 11 teise lause kohaselt peavad õiguste ja

vabaduste piirangud olema demokraatlikus

ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Põhiõiguse piirang on õiguspärane üksnes

juhul, kui see on proportsionaalne.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt

võib piiranguid seada üksnes juhul, kui

need on vajalikud ning vastavad tegelikult

liidu poolt tunnustatud üldist huvi

pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja

Arvestame Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

21

kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

Antud juhul on kaheldav, kas toodud

eesmärgil andmetöötlusele seadusliku

aluse loomine on vajalik ning et eesmärki

ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut

vähem koormava abinõuga. Saab nõustuda,

et isikute informeerimine ohtude ja taudide

eest on vajalik, kuid muudatuste teavituste

osas pigem mitte. Samuti peaks siinkohal

olema isikul valikuvabadus, kas ta soovib

teateid saada või mitte. Oleme arvamusel,

et isiku nõusoleku alusel andmetöötluse

võimaldamine on isikule vähem koormav.

Teeme ettepaneku VS § 34 lg 5 sõnastada

järgmiselt:

“(5) Loomade registri volitatud töötlejal on

õigus kasutada loomade registris

registreeritud isiku kontaktandmeid isikule

loomatervise alase ohu teadete saatmiseks.

Isik võib loobuda teadete saamisest. Isiku

nõusolekul võib tema kontaktandmeid

kasutada ka muu teabe saatmiseks ja

loomatervise valdkonnas seire või küsitluse

korraldamiseks.”

C. Eelnõu § 1 p 25 – selle kohaselt

kantakse loomade registrisse VS § 35 lg 1

p-des 7 ja 8 nimetatud andmed. Nende

andmete esitamise kohustus on

loomapidajal. Samas on seletuskirjas (lk

13) selgitatud järgmist: „Samuti

sätestatakse lõikega 4 loomapidaja

kohustus hoida ajakohasena andmed nii

enda kui ka oma lemmiklooma kohta.

Nende ajakohastatavate andmete hulka

kuuluvad muu hulgas loomapidaja nimi,

elukoha- ja kontaktandmed

rahvastikuregistris juhul, kui need andmed

muutuvad, samuti andmed looma kohta

looma surma korral.“ Sellest võib

järeldada, et isiku elukoha- ja

kontaktandmed võetakse registrisse

rahvastikuregistrist. Seega jääb

selgusetuks, kas isik siis esitab ise

vajalikud andmed või saadakse need

andmed rahvastikuregistrist ning kui

tegemist on viimasega, siis millisel

õiguslikul alusel andmed

rahvastikuregistrist saadakse. Lisaks

palume selgitada, mis saab olukorras, kui

rahvastikuregistri ja isiku poolt esitatud

andmed on erinevad.

Samuti peab loomapidaja esitama andmed

nimemuutuse kohta. Võttes arvesse

andmete ühekordse küsimise põhimõtet,

Arvestame osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja teksti on selguse

mõttes täpsustatud. Andmete

ajakohastamise nõudele (VS § 35 lg 52) on

lisatud erand, mille puhul VS-iga ei

kohustata andmeid ajakohastama. Erand

kehtib selliste andmete korral, mis saadakse

teistest andmekogudest avaliku teabe

seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel

kehtestatud korras riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu. Näiteks

rahvastiku- või äriregistrist.

Elukoha andmed saadakse seega

rahvastikuregistrist, lemmikloomapidaja

veendub looma registreerimise alustamisel

pärast riigilõivu tasumist, kas andmed on

tema kohta õiged (valideerib). VS-i

muudatused ei kohusta neid andmeid

muutma, juhul kui tegu on ebaõigete

andmetega. Küll aga on isiku enda huvides

ebaõiged elukoha- või kontaktandmed

rahvastikuregistris uuendada kehtivate

vastu.

Selgitame, et andmed loomaomaniku nime

muutumise ja surma kohta tulevad

rahvastikuregistrist, neid ei ole vaja eraldi

riigi lemmikloomaregistris muuta.

Arusaadav, et inimene ei saa ka andmeid

22

siis ka need andmed on ju

rahvastikuregistris olemas, ehk miks isik

peab neid andmeid riigile uuesti esitama.

Veel enam tekitab küsimusi, kuidas peaks

loomapidaja täitma kohustust esitada

andmed tema surma kohta. Kas siinkohal

on siiski silmas peetud andmeid looma

surma kohta, nagu on toodud seletuskirjas

§ 32 lg 4 selgitustes? Juhul, kui siiski on

silmas peetud, et esitama peab andmed

looma surma kohta, siis palume § 35 lg 1 p

7 ka vastavalt sõnastada.

Seletuskirjas (lk 29) sotsiaalsete mõjude all

on selgitatud – füüsilise isiku kohta

vajaminevad andmed (nt kontaktandmed,

isikukood/sünnikuupäev) saab valideerida

rahvastikuregistris, mis eraldi andmete

kogumist ei eelda ning isik ei pea oma

andmeid mitmekordselt riigile esitama.

Palun selgitage, mida siinkohal on silmas

peetud selle all, et andmed saab valideerida

rahvastikuregistris.

Põhimõtteliselt jääb selgusetuks, milliseid

andmeid loomapidaja ise on kohustatud

registrisse esitama. Tegemist on isikule

seadusega pandud kohustusega ning selline

kohustus peab talle olema selge ja

arusaadav. Arvestada tuleks ka asjaolu, et

teatud andmed kannab looma kohta

registrisse veterinaararst looma

kiibistamisel.

uuendada, kui ta on surnud. Need andmed

on õigusaktis selgelt välja toodud selleks, et

PRIA-l oleks õigus neid andmeid

rahvastikuregistrist (või ettevõtja, sh FIE

puhul äriregistrist) pärida.

Juhul kui riigi registrites ei ole andmeid

loomapidaja kohta, esitab ta need ise pärast

riigilõivu tasumist. Täpne andmekooslus ja

milline on osapool, kes tagab, et nõutud

andmed saavad registripidajale esitatud

(või veendub, et andmed, mis teistest

andmekogudest päritakse riigi

lemmikloomaregistrisse kandmiseks, on

õiged) on välja toodud seletuskirja lisas 1

rakendusaktide kavandites (vt kavand 4).

D. Eelnõu § 1 p 26 – VS § 35 lg 4 kohaselt

esitatakse andmed loomade registrisse

Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse

keskkonna kaudu või muu e-teenuse

keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu

loomade registriga. Palume selgitada, kas

PRIA e-teenuse keskkonna all mõeldakse

loomade registri nn

iseteeninduskeskkonda. Samuti palume

selgitada, mida on silmas peetud muu e-

teenuse keskkonna all. Selgitame, et

isikuandmete töötlemine saab toimuda

seaduslikul alusel ning kui andmeid

töödeldakse (esitatakse) mõnes teises

andmekogus kui loomade register, siis tuleb

ka vastava andmekogu sätteid täiendada.

VS § 35 lg 5 kohaselt vastutab registrisse

kantud andmete õigsuse eest nende esitaja.

Kõnealune säte on eksitav ja tuleks

eelnõust välja jätta. Selgitus on toodud

kooskõlastuskirja punktis 2 (F).

Arvestame

Nõustume, et registrisse kantud andmete

õigsuse eest vastutab registripidaja.

Seetõttu on eelnõus ja seletuskirjas § 35 lg

5 sõnastust täpsustatud järgmiselt:

Loomade registrisse edastatud andmete

õigsuse eest vastutab nende esitaja.

PRIA e-teenuse keskkonna all mõeldakse

põllumajandusloomade registri

iseteeninduskeskkonda. Muu e- teenuse all

mõeldakse näiteks loomade

jõudlusandmeid, mis laekuvad

automaatselt loomade registrisse veistega

toimunud sündmuste kohta Eesti

Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli

AS (EPJ) infosüsteemist ning ettevõtja ei

pea sündmuste kohta lisama eraldi teavitusi

e-PRIAsse.

23

E. VS § 34 lg 4 kohaselt on registri vastutav

töötleja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Registri

põhimääruse §-s 3 on määratud registri

volitatud töötlejateks PRIA ning

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Sama

sätte lõigetes 2 ja 3 on toodud volitatud

töötlejate vastutusvaldkonnad. Juhime

tähelepanu, et IKÜM art 4 p 8 kohaselt on

volitatud töötleja füüsiline või juriidiline

isik, avaliku sektori asutus, amet või muu

organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava

töötleja nimel. Antud juhul ei töötle

nimetatud asutused isikuandmeid

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

nimel, vaid neile seadusega pandud

ülesannete täitmiseks ning on seega registri

kaasvastutavad töötlejad. Seega palume

seaduseelnõu täiendada selliselt, et registri

kaasvastutavateks töötlejateks on

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

PRIA ja PTA ning põhimääruse

volitusnormi lisada, et kaasvastutavate

töötlejate ülesanded määratakse registri

põhimääruses.

Arvestame Eelnõus ja seletuskirjas on täiendused

tehtud.

4. Väljatöötamiskavatsuse (VTK)

tagasisides juhtisime tähelepanu, et

koostada tuleb ka andmekaitsealane

mõjuhinnang, seletuskirjas on viidatud

kahes kohas (lk-d 29 ja 35), et täpsem mõju

andmekaitsele on kirjeldatud

andmekaitsealases mõjuhinnangus,

seletuskirja lisana ei ole seda esitatud ja ei

ole ka viidet, kus sellega tutvuda saaks.

Selgitame

Andmekaitsealane mõjuhinnang on

edastatud AKI-le ja RIA-le

kooskõlastamiseks seoses muudatustega

põllumajandusloomade registris. Eelnõu

koostamise käigus otsustati

ettevaatusprintsiibist lähtuvalt jätta

andmekaitsealane mõjuhinnang muudele

osapooltele avalikustamata.

5. Seletuskirjas (lk 24) on toodud, et KOV-

il ei ole loomapidajatele teenuste

pakkumisel vaja teada füüsilisest isikust

loomapidaja isikuandmeid. Samas on

seletuskirjas (lk 35) öeldud, et loomapidaja

aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui

palju on loomapidajaid ning milliseid

teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas

pakkuda. Seega jääb ebaselgeks, milliseid

andmeid registrist siiski KOV-idele

edastatakse ning kui KOV-idele siiski

edastatakse ka isikuandmeid, siis millisel

õiguslikul alusel see toimuks.

Seaduseelnõus on KOV välja toodud

üksnes riigilõivuseaduse muudatuses, mille

kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse

asutus on tema pädevuses oleva ülesande

täitmiseks vajaliku loomade registri

toimingu eest riigilõivu tasumisest

vabastatud. Palun selgitage, milliseid

Selgitame

Lemmikloomapidaja elukoha aadress on

vajalik loomapidajale tema looma

tagastamiseks, kui loom leitakse ja

loomapidajaga ei saada kontakti. Samuti on

see info oluline KOV-ide vaatest, et tagada

neile andmestiku olemasolu selle kohta, kui

palju koeri nende haldusterritooriumil

peetakse. Sellisel puhul ei ole see vajalik

isiku täpsusega, kuid registrisse andmetele

ligipääsu andmisel arvestatakse ka

kasutajagruppide konkreetsete vajadustega.

Samuti on aadressiandmed olulised selleks,

et KOV-il oleks võimalik üldistatult aru

saada, millistes piirkondades lemmikloomi

suuremal või väiksemal arvul peetakse

(peamiselt koeri) selleks, et tagada oma

elanikele vajalike teenuste kättesaadavus:

koerte väljaheidete jaoks prügikastid,

jalutusväljakud jmt. Õiguslik alus KOV-

24

toiminguid ning millisel õiguslikul alusel

KOV loomade registris teeb ning milliseid

andmeid ja millisel õiguslikul alusel KOV-

ile edastatakse.

idele vajalikele andmetele ligipääsuks

kehtestatakse põllumajandusloomade

registri põhimäärusega, mille muutmise

kavand (Kavand 4) on seletuskirja lisas 1.

6. Eelnõuga muudetakse seni KOV-i

ülesandeks olnud lemmikloomade üle

arvestuse pidamine riigi ülesandeks.

Eelnõu ajendiks seletuskirja kohaselt on, et

KOV-d ei ole suutnud tagada ühiselt

kasutatavat andmebaasi – erinevad KOV-id

kasutavad erinevaid tehnilisi lahendusi, mis

omavahel ei ühildu või ei kasutata üldse

mingit tehnilist vahendit. Seletuskirjas (lk

3) on märgitud: „see on toonud kaasa

arvestuse pidamises KOV-ide vahelise

killustumise, mis omakorda raskendab

varjupaika jõudvate loomade pidajate

tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades

selliste loomade ülalpidamisel KOV-idele

suuremaid kulusid”. Leiame, et samamoodi

tuleks riigis tervikuna reguleerida ka

lemmikloomade lahtipääsemise keeld.

Keeld on küll VS § 37 lg-s 1 sätestatud,

kuid seda tõlgendatakse praktikas

kitsendavalt vaid veterinaarohutuse

tagamise vahendina (taudide leviku

vältimine). Muudatus on kantud samast

eesmärgist nagu ka arvestuse pidamise

kohustuse ülevõtmine – riigis ei saa kehtida

79 erinevat reeglit loomade lahtipääsemise

küsimuses. Tegemist on avaliku korra

tagamiseks vajaliku kohustusega, mis peab

riigis tervikuna kehtima ühesugusena.

Lahtipääsemise keeluga seoses on

praktikas tekkinud ka vaidlused selle üle,

kellel on VS §-s 37 sätestatud

lemmikloomapidaja kohustuse osas

järelevalvepädevus. Probleemi

lahendamiseks tuleb lisaks üldisele

lahtipääsemise keelule sätestada seaduses

ka järelevalveorgan. Järelevalvepädevus

võib olla ka kattuv – pädev organ võib olla

nii PTA kui ka KOV.

Selgitame

Selgitame, et VS § 37 lõikes 1 sätestatud

nõue pidada looma veterinaarnõuete

kohaselt ja sealhulgas rakendada ka

vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise

vältimiseks, on kehtestatud:

1) eelkõige looma tervise ja heaolu

kaitsmise eesmärgil;

2) loomataudi ennetamise ja tõrje

eesmärgil;

3) loomse saaduse, loomse kõrvalsaaduse

ja loomse paljundusmaterjali ohutuse

tagamise eesmärgil.

Veterinaarseaduse § 37 peamine sisu on

määratleda, kes on lahtipääsenud loom ja

kes on omanikuta loom ning kes korraldab

sellise looma püüdmise.

LoKS-is ja selle alusel kehtestatud loomade

heaolu tagamise nõudeid käsitletakse

veterinaarnõuetena, mille eesmärgiks on

loomade kaitse inimese sellise tegevuse

või tegevusetuse eest, mis ohustab või

võib ohustada loomade tervist või

heaolu.

VS ja LoKS ei reguleeri:

1) inimeste turvalisuse tagamist ja

2) vallas või linnas heakorra tagamist ega

3) avalikus kohas käitumise üldnõudeid.

Samas KOKS-i alusel kehtestatud KOV-i

koerte ja kasside pidamise eeskirjade

eesmärk on inimese turvalisuse ning valla

või linna territooriumil heakorra tagamine

kohaliku omavalitsuse üksuse heakorda ja

avalikku korda reguleerivate nõuete kaudu.

Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsus

kiitis 26. juuni 2025. a istungil Riigikogule

esitamiseks heaks REM-i välja töötatud

KOKS-i ja sellega seonduvate seaduste

muutmise seaduse eelnõu1 (EIS eelnõu

toimiku nr: 24-0006), milles reguleeritakse

omavalitsusüksuse eeskirjade üle riiklikku

järelevalve tegemist terviklikult. See

tähendab, et lisaks koerte ja kasside

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95b6f1c4-e377-4697-b8b5-ae6f7633b4a9.

25

pidamise eeskirjade täitmise üle nähakse

selles ette omavalitsusüksuse õigus teha

riiklikku järelevalvet ka muude volikogu

kehtestatud eeskirjade (kaevetööde

eeskirjad, heakorraeeskirjad ning avalikult

kasutataval maa-alal kaubanduse

korraldamise nõuded ja kord) täitmise üle.

Lisaks muudetakse koerte ja kasside

pidamise eeskirja kehtestamise aluseks

oleva volitusnormi ulatus laiemaks,

asendades selle üldisema sõnastusega

„lemmikloomade pidamise eeskirja

kehtestamine“ ja täpsustatakse, mida

volikogu nimetatud eeskirjas reguleerida

võib. Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus

võimaldatakse näiteks

omavalitsusüksustel kehtestada nõuded

ka loomapidajale kuuluva või tema

kasutuses oleva territooriumi, millel ta

lemmiklooma peab, piiramise kohta, et

oleks välistatud lemmiklooma

lahtipääsemine sellelt territooriumilt.

Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus on

kavandatud ka regulatsioon selle osas,

kuidas omavalitsusüksus saab agressiivsete

koerte juhtumitega tegeledes olulise või

korduva rikkumise korral, kui tekib vajadus

sellised koerad loomapidaja juurest nö

hoiule võtta ja otsustada nende edaspidine

saatus, kohaldada LoKS § 64 lõigetes 4–7

ja §-des 642 ja 648 sätestatud lemmiklooma

nõuetekohase pidamisega seotud

kohustuste ülevõtmise regulatsiooni.

Nimetatud sätetes nähakse ette

lemmikloomade hoiulevõtmise, müümise

või hukkamise regulatsioon. LoKS-i

nimetatud regulatsioon arvestab nii

loomade olemusega (loomad ei ole asjad,

vaid tunnetavad olendid) kui ka

loomapidaja omandiõigusega.

Lemmiklooma puhul ei ole asjakohane

rakendada riikliku järelevalve menetluses

KorS §-des 52 ja 53 ette nähtud

erimeetmeid ehk vallasasja hoiulevõtmise

ja hoiulevõetud vallasasja müümise või

hävitamise sätteid.

7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas

esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning

märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestame

Keskkonnaamet Seoses sellega, et veterinaarseadust

täiendatakse §-ga 3¹, mille lõikes 1

määratletakse lemmiklooma tähendus: „§

Ei arvesta

Selgitame: loomakaitseseaduse mõiste

lähtub loomakaitselistest eesmärkidest ja

26

3¹. Lemmikloom (1) Lemmikloom

käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/429 artikli 4 punktis 11 sätestatud

peetav loom.“ tuleks üle vaadata ka

loomakaitseseaduses § 2 lõikes 3 sätestatud

lemmiklooma tähendus: „Lemmikloom

käesoleva seaduse tähenduses on inimese

isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks

peetav või sellel eesmärgil pidamiseks

mõeldud loom. Lemmiklooma kohta

käivaid sätteid kohaldatakse ka

eriülesannete täitmiseks treenitud loomale,

keda kasutavad näiteks pimedad, politsei

või Päästeamet.“ Antud juhul

regulatsioonid võimaldavad erinevat

tõlgendust, kes võib olla lemmikloom ning

need tuleks ühtlustada.

keskendub asjaolule, et ka nn

„tööloomade“ heaolu tuleb tagada. Seega ei

saa seda täiendust LoKS-i mõistest välja

jätta. Lisaks määruses (EL) 2016/429

nimetatud definitsioonile on eelnõusse

lisatud täiendus, mille kohaselt

kiibistamise, registreerimise ja

lemmiklooma kohta arvestuse pidamisega

seotud sätted kehtivad ka tavapäraselt

lemmikloomana pidamiseks mõeldud

kaubanduslikul või eriülesannete täitmise

eesmärgil peetava looma pidamisel.

Oleme seisukohal, et kuigi sisulist vahet

loomakaitseseaduses ja veterinaarseaduses

kasutatavatel mõistetel kiibistamise ja

registreerimisega seoses ei ole, on need

vaja seaduste erinevatest eesmärkidest

lähtuvalt ja EL õigusega seoses mõlemas

seaduses eraldi sõnastada. VS-iga on

soovitud luua loomakaitseseadusega

ühisosa ja sarnane rakendus lemmiklooma

kohta käivate nõuete osas, mistõttu mõisted

on seadustes küll pisut erinevad oma

ülesehituselt, kuid kokkuvõttes hõlmavad

üht ja sama loomade rühma.

Maksu- ja

Tolliamet

Ülejäänud määruse (EL) nr 576/2013

artiklites 33-35 nimetatud ülesanded jäävad

MTA pädevusse. Seega on MTA eelnõu

kohase seaduse kohaselt pädev asutus

eelnimetatud määruse artiklite

33 ja 34 ning artikli 35 lõike 1 punktides a

ja b ning lõike 2 osas.

Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõike

1 kohaselt, kui määruse artiklitega 33 ja 34

ette nähtud kontrollidest selgub, et

lemmikloom ei vasta II või III peatükis

sätestatud nõuetele, otsustab pädev asutus

pärast konsulteerimist ametliku

veterinaararstiga ning, kui see on

asjakohane, omaniku või volitatud isikuga,

kas loom tagasi saata lähteriiki või-

territooriumile (punkt a) või isoleerida

lemmikloom ametliku järelevalve all

(punkt b).

Nõustume eelnõu seletuskirjas

väljatooduga, et seaduses pädevuste selge

jaotus tagab, et ametkonnad teevad

kontrolle ja otsuseid oma pädevuse piires.

Küll aga leiame, et kui kontrollides selgub,

et lemmikloom ei vasta nõuetele ja pärast

veterinaararstiga konsulteerimist tuleb

lemmikloom maismaapiirilt või

lennujaamast tagasi saata lähteriiki või-

Ei arvesta Selgitame: Eelnõus täpsustatakse sätet ja

vähendatakse MTA kohustusi seoses

lemmikloomade kontrolliga piiripunktis.

Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 nõuete

täitmine ongi mõeldud tolli ja PTA

ametnike koostöös.

Põhjendus, et MTA-l puuduvad ruumid ja

vahendid kontrolli läbiviimiseks, loomade

ajutiseks hoiustamiseks ja võimekus looma

tagasisaatmiseks on kummalised, kuna see

kohustus on loomatauditõrje seaduses

2016. aastast ja veterinaarseaduse

koostamisel sinna lisatud samal kujul. Ka

eelnevalt oli 2004. aastal jõustunud

loomade ja loomsete saadustega

kauplemise ning nende impordi ja ekspordi

seaduse kohaselt lemmikloomade impordi

kontroll MTA pädevuses.

Saame MTA ettepanekust aru, et amet ei

ole eelneva 8 aasta jooksul määrusest

tulenevate nõuete täitmiseks samme

astunud ja nüüd soovib, et PTA tegeleks

edaspidi loomade isoleerimiseks vajalike

ruumide kasutuselevõtu ja isolatsiooni

läbiviimisega.

MTA esile toodud järelevalvekoerte

terviseohutusega seotud suurenenud riski

me ei näe, kuna koerad puutuvad

27

territooriumile või isoleerida ametliku

järelevalve all, siis seda ei ole alati

võimalik teha ning MTA-l puudub selleks

pädevus ja vahendid.

Maismaapiirilt on võimalus lemmikloom

lähteriiki tagasi saata (välja arvatud juhul

kui tegemist on sõjapõgenikuga, EL-i

kodanikuga) ning sellisel juhul tuleb loom

kas piiripunktis kinni pidada või väljastada

eriluba. Erandina võivad liikmesriigid

määruse (EL) nr 576/2013 artiklist 32

lähtudes teha erandi artiklite 6, 9, 10 ja 14

sätetest (marutaud jms haigused) ning

eriolukorras lubada selliste

lemmikloomade mittekaubanduslikku

toomist oma territooriumile. Eriolukorras

annab loa riiki sisenemiseks pädev asutus,

kes vastavalt VS § 9 punktile 2 on määruse

(EL) nr 576/2013 artikli 32 kohaldamisel

PTA. Järelikult on PTA pädev artikli 32

erandi andmise üle otsustamises. Peame

oluliseks välja tuua, et Narva piiripunkt

(toll) töötab ajavahemikul kell 7.00 kuni

23.00 ning PTA ametnikud töötavad Narva

piiripunktis koha peal kella 08.00-st kuni

17.00-ni. Seega võib piiripunktis tekkida

olukord, kus PTA ei ole koha peal olemas,

et eriluba väljastada, kuid reisijal on

piiriületus lubatud. MTA-l aga ei ole

spetsiaalseid ruume, kus lemmikloomi seni

hoiustada ja isoleerida ametliku järelevalve

all, kuni eriluba antakse. Kuna tolli

ruumides viibivad pidevalt teenistuskoerad,

siis on haigete lemmikloomade korral suur

risk, et teenistuskoer nakatub ja haigestub.

Teenistuskoerte väljaõpe ja ülalpidamine

on väga ressursikulukad. Seega ei ole

põhjendatud, et tekkida võib olukord, kus

nõuetele mittevastavad lemmikloomad

viibivad teenistuskoertega samades

ruumides.

Tallinna lennujaamas ei ole tagasisaatmine

lähteriiki või- territooriumile enamjaolt

koheselt võimalik, kuna lendude vahed on

pikad ning lähteriiki ei pruugi Tallinna

lennujaamast lendu tagasi minna mitu

päeva. Lisaks ei pruugi lemmiklooma

omanikul või volitatud isikul olla võimalik

soetada tagasilennupiletit. Seega peab

nõuetele mittevastav loom jääma

lennujaama teadmata ajaks. Lennujaamas

sees puudub aga loomade

igapäevaselt kokku paljude inimeste ja

mujalt pärit esemetega, mis võivad samuti

kaasa tuua haigusetekitajaid.

Loomataudide vastu on MTA-l kui

loomapidajal vastutustundlik loom

vaktsineerida ja rakendada muid meetmeid

looma kaitsmiseks.

Oleme seisukohal, et probleem on

lahendatav ametite vahelise

koostööleppega.

28

jalutamisvõimalus ning tollil ei ole ruume

ega võimalust lemmiklooma

isoleerimiseks. Lennujaamas viibivad ka

teenistuskoerad, mistõttu on haigete

lemmikloomade korral suur risk, et

teenistuskoer nakatub ja haigestub.

Eriolukorras on küll võimalik, et PTA

annab välja loa looma sisenemiseks riiki

või transiidiks läbi Eesti, kuid kuna

keskasutus töötab tööpäevadel

esmaspäevast neljapäevani kuni kella

16.45-ni ja reedel pool päeva, ei tule

veterinaararstid lennujaama ka väljakutsel

ning eriloa väljastamine on takistatud.

Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõike

2 kohaselt, kui pädev asutus ei anna luba

lemmikloomade mittekaubanduslikuks

toomiseks liitu, isoleeritakse

lemmikloomad ametliku järelevalve all,

kuni nad kas saadetakse tagasi lähteriiki või

-territooriumile (punkt a) või võetakse

vastu muu haldusotsus nende

lemmikloomade kohta (punkt b). Nagu

eelnevalt välja tõime, puudub MTA-l

lemmiklooma isoleerimisvõimalus

ametliku järelevalve all. Mis puudutab muu

haldusotsuste tegemist, siis seda on pädev

tegema PTA, kes saab anda välja eriloa

lubada lemmikloom ajutiselt riiki. Seega ei

ole põhjendatud muu haldusotsuse

tegemise osas pädevuse seadmine MTA-le.

PTA-l on selgelt suurem pädevus loomade

riiki lubamise üle otsuseid teha, samuti

otsustada, kuidas tuleks riiki

mittelubamisel loomi hoiustada.

Leiame, et MTA-l on küll võimalik

dokumente kontrollides tuvastada

mittenõuetekohasus, kuid ei ole arvestatud

asjaoluga, et vastavalt VS § 9 punktile 2 on

MTA määratud pädevaks asutuseks ka

lemmikloomade tagasisaatmise ja

isoleerimise üle otsustamisel, kui

dokumendid nõuetele ei vasta. See

omakorda tähendab, et MTA peaks suutma

tagada loomade tagasisaatmise lähteriiki

või- territooriumile ja/või isoleerimise

ametliku järelevalve all. MTA-l aga

puuduvad täna teadmised ja vahendid, et

vajadusel lemmikloomi nõuetekohaselt

hoiustada ning alati ei ole võimalik piirilt

looma tagasi saata. Seda võib ette tulla

eelkõige lennujaamas, kus looma

tagasisaatmine lähteriiki pole alati koheselt

Ei arvesta

Selgitame: Vastavalt määruse (EL) nr

576/2013 artikli 35 lõikele 1 otsustab

pädev asutus pärast konsulteerimist

ametliku veterinaararstiga ning, kui see

on asjakohane, omaniku või volitatud

isikuga, kas loom tagasi saata lähteriiki või-

territooriumile (punkt a) või isoleerida

lemmikloom ametliku järelevalve all

(punkt b). Pädev asutus on kontrolle

läbiviiv asutus, ehk MTA, vajadusel

konsulteeritakse PTA ametnikuga. PTA-l

ei ole pädevust piiripunktis anda

korraldusi loomaga liikuvale isikule,

vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb.

Oleme seisukohal, et probleem on

lahendatav töökorralduslikult ametite

vahelise koostööleppega.

29

võimalik ning seni kuni see võimalikuks

osutub, on vaja loom isoleerida ametliku

järelevalve all ja hoiustada, milleks

aga puudub lennujaamas koht, kus oleks

võimalik erinevaid loomi nõuetekohaselt

hoiustada. Samas, kui lemmiklooma

dokumentatsioon on puudulik, ei tohi

loomaga riiki sisenemist lubada.

Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et

määruse (EL) nr 576/2013 artiklitest 33 ja

34 tulenev dokumentide ja identsuse

kontroll saab olla MTA ülesanne ja

pädevus, kuid artiklist 35 tulenev loa

andmise ja meetmete võtmise otsustamine,

sh lemmikloomade tagasi saatmine

lähteriiki või- territooriumile ja

isoleerimine ametliku järelevalve all, ei saa

olla MTA ülesanne ja pädevus ning tuleks

VS § 9 punktist 2 välja võtta.

Andmekaitse

Inspektsioon

AKI selgitab, et andmekogus sisalduvate

isikuandmete kasutamise eesmärk peab

olema kooskõlas andmekogu asutamise

eesmärgiga ehk isikuandmete kasutamine

on lubatud ainult seaduses või selle alusel

antud õigusaktis sätestatud ülesannete

täitmiseks (AvTS § 43¹ lg 1).

AKI hinnangul ei ole eelnõuga kavandatav

veterinaararstide ja loomapidajate (sh

lemmikloomapidajate) kontaktandmete

kasutamine eelviidatud isikute

teavitamiseks ja seirete ning küsitluste

korraldamiseks kooskõlas vastavate

andmekogude eesmärkidega ning

nimetatud isikuandmete sellisel viisil

kasutamiseks puudub seega õiguslik alus.

Veterinaararstide register

Haldusorgan ei tohi andmekogu pidada

oma pädevusse mitte kuuluvate ülesannete

tarvis. Riiklik veterinaararstide register on

asutatud VS § 21 alusel. Registri eesmärgid

on ammendavalt loetletud nimetatud

paragrahvi lõikes 2 ning nende hulgas ei

leidu veterinaararstide teavitamist ega

seirete või küsitluste korraldamist. Lisaks

sellele ei kuulu selline teavitamine või

seirete ja küsitluste läbiviimine registri

vastutava töötleja ehk PTA-le seadusega

ettenähtud avalike ülesannete hulka.

VS § 57 lg 3 näeb ette, et loomataudi ohu

korral teavitab Põllumajandus-ja

Arvestame osaliselt

Selgitame:

Veterinaararstide register

Riiklik veterinaararstide register on

asutatud VS § 21 alusel. Registri eesmärgid

on tõesti loetletud nimetatud paragrahvi

lõikes 2 .Veterinaararstide registri eesmärk

on § 21 lg 1 punkti 3 kohaselt muuhulgas

tagada vajalike andmete kogumine

veterinaaria valdkonna paremaks

korraldamiseks. Lisaks peab

veterinaararst vastavalt § 19 lg 1 punktile 9

täitma Põllumajandus- ja Toiduameti

antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või

esilekerkiva loomataudi ennetamise ja

tõrjega. Ülesannete planeerimiseks ja

nende andmiseks on PTA-l vaja kasutada

veterinaararsti kutsetegevuse luba omava

isiku kontaktandmeid, et tagada kiire

teavitus ja infovahetus. Seega AKI

seisukoht, et haldusorgan ei tohi

andmekogu pidada oma pädevusse mitte

kuuluvate ülesannete tarvis, ei ole

põhjendatud, sest tegemist on PTA

pädevusega.

AKI toodud näide elanikkonna

teavitamisest ei ole asjakohane, kuna

kõnealuse sättega ei soovita anda volitusi

elanikkonna teavitamiseks. Veterinaararstide teavitamine ning

taudiennetuseks ja tõrjeks vajalike andmete

kogumine ei ole registri eraldi tegevus

ega eesmärk. Taudiennetuse ja -tõrje

läbiviimiseks on PTA jaoks vajalik kogu

30

Toiduamet elanikkonda massiteabevahendi

kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid

loomatauditõrje meetmeid. Seadusega ei

ole ettenähtud isikupõhine teavitamise

kohustus.

Järelikult eelnõu punktis 6 ettenähtud

isikuandmete kasutamise eesmärk on

vastuolus veterinaararstide registri

pidamise eesmärgiga ega lähtu PTA

seaduslike ülesannete täitmise vajadusest.

Loomade register

Sarnaselt veterinaararstide registriga ei ole

ka loomaderegistris olevate

kontaktandmete kasutamine teavitamise

ning seirete ja küsitlusete korraldamiseks

kooskõlas andmekogu eesmärgiga. PRIA

põhimäärusest tulenevalt ei kuulu

loomapidajate teavitamine PRIA

tegevusest, loomade registriga seotud

muudatustest jm eelnõu punktis 24

nimetatud tegevused PRIA ülesannete

hulka.

Eriti kahtlusttekitav on seadusandja soov

teavitada loomapidaja perekonda

loomapidaja surma korral teabe

uuendamise vajadusest. Jääb täiesti

arusaamatuks, kuidas soovitakse surnu

perekonda teavitada surnu kontaktandmete

kaudu (ei saa eeldada, et teistel isikutel on

juurdepääs surnu kontaktidele). Või siis

seadusandja sooviks on, et PRIA selgitaks

välja surnud loomapidaja sugulussuhted

ning teavitaks perekonnaliikmeid otse

nende kontaktide kaudu? Samas jääb

selgusetuks, keda konkreetselt tuleks

ikkagi teavitada. Etteruttavalt selgitab AKI,

et selliseks andmetöötluseks puudub

seaduslik alus. AKI ei näe, et sellise

teavitamise jaoks kontaktandmete

kogumine oleks üldse aktsepteeritav. Teabe

uuendamise kohustus tekib vastavalt

seadusele looma uuel omanikul, kelleks ei

pruugi üldse saada surnu perekonna liige.

Juhul, kui andmekogus sisalduvate

kontaktandmete kasutamise eesmärgiks on

isikute täiendav teavitamine, seirete ja

küsitluste korraldamine, peab sellise õiguse

kehtestamine olema põhjalikult kaalutud ja

vajalik. AKI leiab, et eelnõus ei ole sellist

vajadust veenvalt põhjendatud ei

veterinaaria sektori ühises infoväljas

hoidmine ja olemasoleva ressursi

maksimaalne ärakasutamine.

Me ei nõustu väitega, et eelnõu punktis 6

ettenähtud isikuandmete kasutamise

eesmärk on vastuolus veterinaararstide

registri pidamise eesmärgiga ega lähtu

PTA seaduslike ülesannete täitmise

vajadusest.

Loomade register

Kinnitame, et lemmikloomapidaja surma

korral ei saada PRIA teavitusi selle isiku

lähikondlastele. Lisaks asjaolule, et

lähikondlaste kohta puuduvad PRIA-l

andmed, ei ole PRIA-l ka huvi selliseid

teavitusi saata. Tegu on ebaõnnestunud

sõnastusega eelnõu seletuskirjas. Igal

elusal lemmikloomal, kelle kohta on

andmed registrisse kantud, peab olema seos

isikuga, kes teda peab. Kui loomapidaja on

surnud ja selle kohta saabub registrisse

vastav info (rahvastikuregistrist), on

oluline, et loomade registri andmetes

toimuks teatud aja jooksul ka pidaja osas

muutus. On oluline, et loom ei jääks

hooletusse pärast seda, kui loomapidaja on

surnud.

Isikute täiendav teavitamine on oluline

taudiennetuse ja registriandmete õigsuse

tagamiseks (ehk loomade jälgitavuse

tagamiseks) ning leiame, et selle võimaluse

jätmine on igati asjakohane. Oleme lisanud

eelnõusse nõusoleku alusel näiteks seiretes

ja küsitlustes osalemise.

31

veterinaararstide registri ega loomade

registri osas. Juhul, kui isikutega

eelnimetatud eesmärkidel ühenduse

võtmine siiski kehtestada, on see võimalik

ainult juhul, kui isik on andnud selleks

nõusoleku ning ka siis peab isikule jääma

võimalus nõusolek igal ajal tagasi võtta.

Palume eelnõu vastavalt muuta.

Andmete õigsus:

Loomade registri andmete õigsuse eest

vastutab andmete esitaja ehk veterinaar ja

loomapidaja ühiselt. Seadusega on pandud

kohustus ja tähtaeg infot edastada. Samas

seletuskirjas on täpsustatud, et üldjuhul

uuenevad enamik loomapidaja ja

lemmikloomapidaja kohta kogutavad

andmed automaatselt, kui isik neid

andmeid rahvastiku-või äriregistris

uuendab, ning riigi lemmikloomaregistris

ei pea riigi jaoks andmeid topelt uuendama.

Ehk VS paneb sisuliselt loomapidajale

kohustuse uuendada rahvastikuregistris

andmeid ja seda siis VS-s ettenähtud tähtaja

jooksul. Nimetatud lähenemine ei ole

õiguspärane, kuna rahvastikuregistri

andmete uuendamine on juba reguleeritud

rahvastikuregistri seadusega.

Arusaamatuks jääb veel see, mis saab siis,

kui loomaomaniku poolt loomade

registrisse sisestatud andmed erinevad

rahvastikuregistri andmetest. Kas siis need

kirjutatakse automaatselt üle vastavalt

rahvastikuregistri andmetele? Või

loomapidajal on ikkagi võimalus ise

määrata, milliseid kontaktandmeid ta

kasutab oma üldiste kontaktandmetena

(rahvastikuregistris) ning millised ta

märgib loomade registris. AKI hinnangul

peaks see võimalus siiski inimesel olema,

kuna võib juhtuda, et see, kellega loom

reaalselt elab, ei ole see, kes on ennast

looma omanikuna registreerinud (nt looma

omanikuks on poeg ja loom elab enamus

ajast omaniku maakodus omaniku

vanematega ning looma omanik on

otsustanud, et loomade registris oleks

mõistlik näidata looma tegeliku

viibimiskoha aadress).

AKI soovitab hoolega vaadata üle loomade

registrisse andmete kandmist reguleerivad

sätted ning korrigeerida neid viisil, mis

võimaldab aru saada, kuidas reaalselt peab

olema tagatud loomapidaja andmete

õigsus.

Arvestame osaliselt

Selgitame: Eelnõu ja seletuskirja teksti on

selguse mõttes täpsustatud. Andmete

ajakohastamise nõudele on lisatud erand,

millega VS-iga ei kohustata teistes riigi

registrites andmeid ajakohastama. Erand

kehtib selliste andmete korral, mis saadakse

teistest andmekogudest avaliku teabe

seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel

kehtestatud korras riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu. Näiteks

rahvastiku- või äriregistrist.

Oluline on andmete registrisse esitamise

puhul asjaolu, et sinna tuleb esitada mitte

omaniku, vaid loomapidaja andmed.

Loomapidaja või lemmikloomapidaja on

looma pidav isik. Kui loom kuulub

loomapidajale, on ta samaaegselt

loomapidaja ja ka loomaomanik. Kui

looma pidav isik ei ole looma omanik, on ta

siiski loomapidaja ja vastutab

loomapidamisele kehtestatud nõuete

täitmise eest. Lühidalt: loomapidaja on

isik, kellega koos loom elab. VS ei sätesta

nõudeid omandisuhtest lähtuvalt –

loomatervise seisukohast on oluline, et

oleks selge looma pidamise eest

igapäevaselt vastutav isik. Seega ei ole tegu

omandisuhteid reguleeriva või tõendava

registriga. Omandisuhte asemel on oluline

luua seos looma ja teda pidava isiku vahel.

32

Isikuandmete säilitamine:

Eelnõu punktiga 28 sätestatakse, et

loomade registrisse kantud käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt

looma ja tema pidaja kohta kogutud

andmeid ning nende alusdokumente

säilitatakse üks aasta arvates looma surma

kohta kande tegemisest või 20 aastat

arvates looma kohta registrisse kantud

sünnikuupäevast. Logisid säilitatakse

loomade registri põhimääruses sätestatu

kohaselt.

Seletuskirjas on selle kohta selgitatud, et

üks aasta on piisav ajavahemik andmete

koondamiseks erinevate

rikkumismenetluste või vaidluste

lahendamise tarbeks. Seejuures ei ole

kuidagi selgitatud, miks juhul, kui looma

surma kohta kanne puudub, peab andmeid

säilitama tervelt 20 aastat. Konkreetse

tähtaja määramise põhjendus peab olema

toodud seletuskirjas ning sellest peab

olema üheselt selge, miks ei piisa andmete

säilitamisest lühema aja jooksul. Palume

eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada.

Arvestame

Seletuskirja täiendatud järgmiselt:

Juhuks, kui loomapidajad ei ajakohasta

looma surma kohta andmeid, on vaja

meetmeid, millega tagada, et

registriandmed oleksid võimalikult reaalset

elu peegeldavad ja registris ei oleks

andmeid tegelikult surnud loomade ja

nende loomade pidajate kohta. Selleks

kehtestatakse nõue, et looma kohta esitatud

andmeid säilitatakse kuni 20 aastat tema

sünnikuupäevast alates, ehk eeldusliku

maksimaalse looma eluea vältel. Erinevate

tõugude keskmiselt on koerte eeldatav

eluiga isastel loomadel 11,23 aastat,

emastel loomadel 11,41 aastat. Siiski on

tõuge, kelle eeldatav eluiga on

märkimisväärselt pikem. Näiteks

Inglismaal tehtud uuringus selgus, aastatel

2009–2011 surnud koerte mediaanvanus

koera surma ajal oli eeldatavalt 12,0 aastat

(kvartiilide vahe (IQR): 8,9–14,2).

Erinevate tõugude puhul varieerus

mediaanvanus surma ajal Bordoo dogi 5,5

aastast (IQR: 3,3–6,1; n = 21) kääbuspuudli

14,2 aastani (IQR: 11,1–15,6; n = 20).

Kasside keskmine eluiga on vahemikus 13–

17 aastat, kuid sõltuvalt isendist, võivad

nad elada ka 20 aastat või enamgi. Looma

eluiga sõltub paljudest erinevatest

asjaoludest, sh tõug, eluviis (tubane kass

või õuekass), veterinaarabi võimaldamine,

toitumine, aktiivsus jm. Lähtuvalt

eeltoodust, on oluline, et arvestaksime

andmete säilitamise aja puhul nii koerte kui

ka kasside eluea pikkusega. Selle pärast on

andmete säilitamise ajaks määratud 20

aastat alates looma sünnikuupäevast. Kui

aga loomapidaja kinnitab, et loom on elus

ka pärast selle tähtaja saabumist, siis

säilitatakse andmeid looma tegelikust

surma kuupäevast lähtuvalt.

Eesti

Maaülikool

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja

loomakasvatuse instituut teeb

Veterinaarseaduse muutmise eelnõusse

parandusettepaneku jätta välja § 15 lõige 3

töökogemuse ja läbitud täiendusõppe

arvestuse, kuna need ei ole mõõdetavad ega

hinnatavad näitajad.

Lõige 3 uus sõnastus: Eesti Maaülikool

annab hinnangu selle kohta, kas

kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava

vastab Eesti asjakohasele õppekavale, ning

teeb vajaduse korral ettepaneku

Selgitame Seda muudatust ei ole VTK-ga eelnõu

ettevalmistamise käigus käsitletud,

mistõttu see vajab täiendavat analüüsi.

Veterinaarseaduse kohaselt esitab

kutsetegevuse loa taotleja, kes on

omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni

muus liikmesriigis kui Eestis, Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Šveitsis, Põllumajandus- ja Toiduametile

taotluse, elulookirjelduse, kontaktandmed,

andmed eelmise töökoha asukoha riigi

33

täiendusõppe kohta, 40 tööpäeva jooksul

käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud

dokumentide ja andmete saamisest arvates.

kohta ning kutsealase töökäigu kirjelduse,

veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava

dokumendi koopia ja erialast täiendamist

tõendava dokumendi koopia ning ka

veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava

dokumendi väljastanud õppeasutuse

loomaarstiõppe õppekava. Seega esitatakse

vajalik teave taotleja töökogemuse ja

läbitud täiendusõppe kohta ning esitatud

teavet on võimalik taotleja kvalifikatsiooni

hindamisel arvestada, kui selleks on

vajadus. Taotleja töökogemuse arvestamise

põhimõtte näeb ette Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

(ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142).

Esmasel hinnangul ei ole tegemist selliste

sätetega, mis takistaksid Eesti

asjakohasele õppekavale vastavuse

kohta hinnangu andmist ja täiendusõppe

kohta ettepaneku tegemist.

Ettepanekut ei lahendata praeguse

eelnõu menetluse raames.

Teeme ka ettepaneku korrigeerida § 15

lõige 5 ... lähtudes eesti keele oskuse

nõuetest ja vajadusest ning asendada

väljend „vastavalt õppekorraldusele“

väljendiga „vastavalt

õppekorralduseeskirjale“.

Lõige 5 uus sõnastus: Kui Eesti

Maaülikooli antud hinnangu alusel erineb

kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava

oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast

ja taotleja peab läbima asjakohase

täiendusõppe, on tal võimalik teha

hinnangu saamisele järgneva 60 tööpäeva

jooksul Eesti Maaülikooli koostatud ja

korraldatud eestikeelne sobivustest või

läbida vajalikus mahus loomaarstiõppe

õppekava tingimustele vastav eestikeelne

täiendusõpe koos lõpuhindamisega Eesti

Maaülikoolis tasulise õppe raames

vastavalt õppekorralduseeskirjale.

Sobivustestiga kontrollitakse ja hinnatakse

kutsetegevuse loa taotleja kutse-, eri- ja

ametiteadmisi ning oskusi ja

vilumust.

Selgitame Seda muudatust ei ole VTK-s ega ka eelnõu

ettevalmistamise käigus käsitletud ja seega

vajab see täiendavat õiguslikku ja

sisulist analüüsi.

Teenuse osutamisel on veterinaararstil

keeleseadusest tulenevalt kohustus osata

eesti keelt C1 tasemel, kuid kutsetegevuse

ja läbitud õppekava vastavuse hindamisel

puudub kohustus hinnata keeleoskust.

Taotleja vajab hinnangut eelkõige oma

kutse-, eri- ja ametiteadmiste ning oskuste

ja vilumuste kohta, mitte riigikeele

tundmisele. Eesti keele oskuse nõude

lisamine sätetesse olukorras, kus

veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse

instituut pakub inglisekeelset õpet, ei ole

põhjendatud ja on taotlejale kitsendav.

Esmasel hinnangul ei ole tegemist

sätetega, mis takistavad sisuliselt

sobivustesti või täiendusõppe

korraldamist. Ettepanekut ei lahendata

praeguse eelnõu menetluse raames.

Eesti

Loomaarstide

Koda

Eesti Loomaarstide Koja ettepanek

Maaeluministri määruse nr 58, vastu

võetud 18.11.2021 „Volitatud

veterinaararsti volitusega seotud

veterinaarjärelevalve toimingu tegemise

eest makstava tasu määrad ja tasu

maksmise kord ning volitatud

Selgitame

Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu

menetluse raames ning ettepanek võetakse

võimalusel arvesse edasise õigusloome

käigus.

Sobiva lahenduse leidmiseks on vajalik

koostada täiendatavalt nii õiguslik kui ka

34

veterinaararsti sõidukulude katteks

makstava hüvitise määr sõidukilomeetri

kohta“ ja Veterinaarseaduse muutmiseks.

Antud määruses toodud hinnad on ajale

jalgu jäänud. Hetkel osutavad veel alles

jäänud volitatud veterinaararstid teenust

missioonitundest. Teeme ettepaneku

tunnistada kehtetuks nimetatud määruse § 3

Volitatud veterinaararsti sõidukulude

katteks makstava hüvitise määr

sõidukilomeetri kohta. (1) Volitatud

veterinaararst võib volitusega seotud

veterinaarjärelevalve toimingu tegemisel

isikliku sõiduki kasutamise korral nõuda

isikult, kelle suhtes veterinaarjärelevalve

toiming tehakse, veterinaarseaduse § 84

lõikes 4 nimetatud sõidukulude katteks

hüvitist sõidukilomeetri kohta 0,4 eurot,

millele juhul, kui volitatud veterinaararst

on käibemaksukohustuslane, lisandub

käibemaks. (2) Lõiget 1 ei kohaldata § 2

lõike 1 punktis 3 ja lõike 3 punktis 5

nimetatud toimingute tegemise korral,

mille puhul sõidukulude hüvitis on

arvestatud tasu määra sisse.

Antud § asemel pakume võrdsusprintsiipi

arvestades „visiiditasu“, mis on kõigile

tootjatele ühtne. Hetkel on veterinaararsti

elukohale lähemal asuvad tootjad paremas

seisus kui kaugemal elavad ja maksavad

vähem kui need, kes juhtumisi asuvad

kaugemal. Teeme ettepaneku määrata

ühekordse visiidi tasuks 60€.

majanduslik analüüs ja leida lisarahastus

muude määrade tõusuks. Hetke

kärpesituatsioonis lisaressursside leidmine

pole tõenäoline.

Näeme vajadust muuta Veterinaarseadust

ja teeme ettepaneku muuta kehtetuks selle

§ 84 lõiked 4, 5 ja 6 ning uued lõiked 7 ning

8 sisustada järgmiselt: (7) Volitatud

veterinaararsti volitusega seotud

veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks

vajalikke kohaleja tagasisõidu kulud

(edaspidi volitatud veterinaararsti

sõidukulud) katab ühekordse visiiditasuga

isik, kelle suhtes veterinaarjärelevalve

toiming tehakse. (8) Volitatud

veterinaararsti sõidukulude katteks

makstava ühekordse visiidi tasu määra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kõikidele hindadele lisandub

käibemaks. Teenuse hindade muutmisel

aluseks võetud inflatsioon aastatel 2022-

2024, ennustatav inflatsioon aastaks 2025

ja erinevate teenuste raskusaste.

Selgitame

Seotud eelneva ettepaneku kohta antud

selgitusega. Ettepanekut ei lahendata

praeguse eelnõu menetluse raames ning

ettepanek võetakse võimalusel arvesse

edasise õigusloome käigus. Sobiva

lahenduse leidmiseks on vajalik koostada

nii õiguslik kui ka majanduslik analüüs ja

arvestada ka muude ettepanekute

koosmõju. Seaduseelnõu väljatöötamise

vajaduse kooskõlastamiseks peab eelnõu

ettevalmistaja koostama

väljatöötamiskavatsuse.

35

Eesti

Põllumajandus-

Kaubanduskoda

EL-i määruse 854/2004 artikkel 5 sätestab

kohustused tapaeelsele ja tapajärgsele

kontrollile, mida peab läbi viima riiklik

veterinaararst, keda võib abistada riikliku

veterinaararsti abi või tapamaja personal.

Nimetatud EL-i määruses on riiklik

veterinaararst määratletud kui

veterinaararst, kes on pädev tegutsema

riikliku veterinaararstina ja kes on pädeva

asutuse poolt määratud. Veterinaarseadus

on sätestatud nõuded veterinaararstile, kuid

ei täpsusta, kes on riiklik veterinaararst.

Siiani on riiklikus veterinaararstiks loetud

vaid PTA teenistuses olevat veterinaararsti.

PTA kliendinõukoja koosolekutel on PTA

juhtkond korduvalt väljendanud muret

veterinaararstide puudusest just tapaeelse ja

tapajärgsete kontrollide teostamisel. Töö

olemus ei kutsu veterinaararste sellisele

tööle, mistõttu töötav kaader on kas juba

pensionieas või kohe pensionini jõudev.

Samas on väiketapamajad aastaid kurtnud

olukorra üle, kus mõnes tapamajas saab

tapaprotsessi teostada vaid ettemääratud

ajal üks kord nädalas või kaks korda kuus,

sest riiklikke veterinaare ei ole piisavalt.

Selline olukord, kus väiketootja peab oma

tööde planeerimisel arvestama PTA

teenistujast veterinaararsti ajagraafikuga,

on kaotanud väiketapamajade teenuses

paindlikkuse ning võimaluse igal ajal

pakkuda kliendile värsket liha. Arvestades

veterinaararstide nappust ja PTA eelarve

kärpeid teeme ettepaneku täiendada

veterinaarseadust selliselt, mis

võimaldab laiendada veterinaararstide

pädevust tapakontrolli teostamisel ning

võimaldab riiklike veterinaararstidena

töötada ka erapraksises tegutsevaid

veterinaararste, tingimusel et nad on

PTA poolt saanud vastava õiguse.

Selgitame

Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu

menetluse raames ning ettepanek võetakse

arvesse edasise õigusloome käigus.

Parimate lahenduste leidmiseks on vajalik

koostada täiendav mõjuanalüüs ja

seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse

kooskõlastamiseks peab eelnõu

ettevalmistaja koostama

väljatöötamiskavatsuse.

EPKK erinevatel loomapõhistel

koosolekutel on tõstatunud küsimus

Eestisse toimetatud loomade

karantiinikohustuse vajadusest. Karantiinis

hoidmine on soovitatav, loomapidaja peaks

olema teadlik riskidest ja hoidma

sissetoodavaid loomi põhikarjast teatud

ajaperioodi eraldi, kuid vastavasisulist

kohustust sätestatuna ei ole. Haiguste

tuvastamise ja leviku piiramise meetmena

on karantiini nõue sissetoodavatele

loomadele üks tõhusamaid meetmeid.

Seakasvatuse ümarlaual osalenud

Ei arvesta

Loomatervise määrus (EL) 2016/429 art 10

ütleb, et ettevõtjad vastutavad nende

vastutusel olevate peetavate loomade eest

ja võtavad vajaduse korral nende vastutusel

olevate peetavate loomade suhtes

bioturvameetmeid. Vajadusel rakendab

ettevõtja äsja sisse toodud või haigete

loomade karantiini, isoleerimist või

eraldamist.

Bioturvakava koostab oma farmi kohta

ettevõtja ise, arvestades riske ja karja

suurust, peetavat loomaliiki jne, ja taudiohu

36

seakasvatajad arvasid, et kohustus peaks

olema seadusest tulenev. Sama teema on

tõstatunud ka teiste põllumajandusloomade

puhul ning välja on pakutud ka muid

lahendusi. Siinkohal teeme ettepaneku

kaaluda võimalusi kehtestada karja

sissetoodavatele

põllumajandusloomadele

karantiinikohustus vähemalt 30 päeva,

kas veterinaarseaduses või lisada nõue

ühe tingimusena bioohutuskavadesse,

või kaaluda mõnda muud alternatiivi,

mis täidaks karantiinikohustuse

seadustamisega samaväärset nõuet.

vältimise seisukohast peaks seal kindlasti

olema sees sissetoodavate loomade

paigutamine karantiini/isolatsiooni.

Kuna karantiini kehtestamise üldsätted on

loomatervise määruses olemas, siis ei ole

vaja neid enam VS-s üle korrata.

Veterinaarseaduse üks oluline osa on

loomataudi ennetamise ja tõrje

üldpõhimõtete sätestamine. ÜPP

Strateegiakavas on sätestatud sekkumisena

loomataudide kontrolliprogrammide alase

koostöö toetus. Sekkumise eesmärk on

motiveerida koostööd

põllumajandustootjate ja neid ühendavate

tulundusühistute vahel eesmärgiga töötada

välja majandusliku mõjuga loomataudide,

nagu infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja

veiste viirusdiarröa (VVD), kontrolli- ja

likvideerimisprogrammid. Vastavasisuline

regionaalministri määrus „Perioodi 2023–

2027 loomatauditõrje programmi

rakendamise toetus“ on kehtestatud 2023.a.

EPKK on korduvalt pööranud tähelepanu,

et on vajalik välja töötada taolisi

programme ka teistele loomaliikidele

järgmiste haiguste leviku ennetamiseks ja

tõrjeks:

 Veised, nii piima- kui lihaveised –

lisaks rinotrahheiidile ja

viirusdiarröale ka paratuberkoloos,

mükoplasmoos ja Bluetonque;

 Sigade ja broilerite puhul

salmonelloos;

 Lammaste puhul Maedi-Visna,

Skreipi ja Brucella ovis;

 Kitsede puhul CAE.

Ei arvesta

Antud teema ei ole seotud VS-i

muutmisega. ÜPP rakendamise alused ja

kord on sätestatud ELÜPS-is (Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seadus). ÜPP

strateegiakavaga pannakse paika

sekkumiste kava, eesmärgid, rakendamise

nõuded jne.

1

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täpsustatakse lemmikloomade, sealhulgas kaubanduslikul ja erieesmärgil peetavate

lemmikloomade jälgitavuse nõudeid, muutes Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute

identifitseerimine süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) ning

looma ja loomapidaja kohta asjakohaste andmete registrisse kandmine (edaspidi ka

registreerimine) riiklikus registris kohustuslikuks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti (edaspidi PRIA) põllumajandusloomade registri juurde luuakse selleks tarbeks

lemmikloomade ja lemmikloomapidajate andmeid koondav uus registriosa (edaspidi koos riigi

lemmikloomaregister) ning põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade

registriks. Kehtestatakse riigilõiv, mida tasutakse loomade registris lemmiklooma registreerimise

eest ja lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest. Eelnõuga täpsustatakse

lemmiklooma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi heakskiitmise korda ning nii

veterinaararsti, varjupaigas hulkuvate loomade pidamisega tegeleva isiku kui ka

lemmikloomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust andmete esitamisel ja ajakohasena hoidmisel.

Teise olulise teemana täpsustatakse eelnõu sätetega muu loomataudi ennetamise ja tõrje

korraldamiseks, sealhulgas tauditeavituse kohustusega. Muu loomataud käesoleva seaduse

tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/4291 (edaspidi EL-i loomatervise määrus) artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mida ei

peeta esilekerkivaks loomataudiks sama määruse artikli 6 tähenduses. Muu loomataudi

ennetamise ja tõrje reguleerimine on Euroopa Liidus (edaspidi EL) liikmesriigi pädevuses.

Samuti lahendatakse muudatustega käesoleva seaduse ja EL-i õiguse rakendamisel ilmnenud

ebakõlasid ja probleeme ning luuakse alused erandite rakendamiseks loomade märgistamisel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna nõunik Kadri Kabel (tel 5687 7104, [email protected]), sama osakonna nõunik Ülle

Pau (tel 5684 8244, [email protected]), sama osakonna nõunik Enno Piisang (tel 5672 7199,

[email protected]) ja sama osakonna valdkonnajuht Maia Radin (tel 5621 7373,

[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti

kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel

625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (tel 5698 3427, [email protected]).

1.3. Märkused

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid

loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016,

lk 1–201)

2

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga2, kus koalitsioonileppes on välja toodud eesmärk lemmikloomaregistri

eelanalüüsi koostamiseks. Eelnõu on seotud EL loomatervise määruse rakendamisega.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi

(edaspidi EIS) kaudu. VTK toimiku number EIS-is on 23-15813. VTK koostati ainult koerte,

kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja registreerimisega seotud teemade analüüsimiseks.

Eelnõus sätestatakse nimetatud loomade märgistamise nõuded rangemalt kui EL-i loomatervise

määrus ja teised asjakohased EL-i õigusaktid ette näevad. EL-i loomatervise määruse kohaselt on

liikmesriigil lubatud võtta täiendavaid või rangemaid meetmeid (art 269). EL-i õiguse kohaselt

on koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamine mikrokiibiga kohustuslik üksnes nende loomade

teise liikmesriiki liikumise korral. Kaasatud osapoolteks VTK väljatöötamisel olid

Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, PRIA, Eesti Loomaarstide Koda (varem

Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts), Spin TEK AS, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Kennelliit, loomakaitseorganisatsioonid (Eesti

Loomakaitse Liit ja Eesti Loomakaitse Selts) ning aktiivsemad loomaomanikud.

Loomakaitseorganisatsioonid on andnud teema kohta sisendeid toimunud ümarlaudadel ja

kohtumistel. Samuti on nad esitanud oma ettepanekud „Aitab“ petitsiooni4 ühe punktina (punkt

11, millega taotleti kasside ja koerte kiibistamise kohustuse kehtestamist seadusega ning samas

ka üleriigilise lemmikloomade registri loomist), mille põhjal pooldavad nad kohustuslikku

lemmikloomade kiibistamist ning ühtse andmekogu loomist. 2021. aasta märtsis korraldati

küsitlus, kuhu kaasati teemaga seotud sidusrühmad, keda võimalikud lahendused ja nendega

kaasnevad muudatused kõige rohkem mõjutavad: loomapidajad, veterinaararstid ja Eesti

Loomaarstide Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused. Küsitluste tulemusi

võeti arvesse VTK koostamisel.

VTK-le esitasid ministeeriumid, riigiasutused, loomakaitseorganisatsioonid, veterinaararstide

esindajad ja kohalikud omavalitsused tagasiside, mida on võimaluse korral arvesse võetud

käesoleva eelnõu ettevalmistamisel.

Ülejäänud muudatused on seotud EL-i loomatervise määruse rakendamisega, nende koostamisel

on kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesoleva eelnõu

seletuskirjas. Muudatused kavandatakse EL-i õiguse paremaks rakendamiseks ja bürokraatia

vähendamiseks ning nende puhul ei ole tegemist riigisiseselt rakendatavate lisanõuetega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse veterinaarseadust (RT I, 30.06.2023, 103), loomakaitseseadust (RT I,

02.01.2025, 25), põllumajandusloomade aretuse seadust (RT I, 25.03.2025, 2), riigilõivuseadust

(RT I, 17.04.2025, 36), toiduseadust (RT I, 09.01.2025, 29) ja vedelkütuse erimärgistamise

seadust (RT I, 30.06.2023, 98).

2. Seaduse eesmärk

2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. Vabariigi Valitsus. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-

tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0 3 Eelnõude infosüsteem. Veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, 30.11.2023.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e25ef253-a6e6-4b92-834e-d9d75d2285e9 4 Rahvaalgatus.ee koduleht. AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide

muutmiseks, 14.08.2020. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/84efbff9-b3ee-4aa2-96d8-298301cabb07

3

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse peamine

eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) omanikuta või loomapidaja juurest

lahti pääsenud loomade (edaspidi hulkuvad loomad) püüdmisel ja pidamisel, aidata vähendada

lemmikloomapidajate peetavate lemmikloomade sattumist loomade varjupaika ning vähendada

seeläbi varjupaikade koormust, samuti aidata kaasa lemmikloomade heaoluga seotud

probleemide lahendamisele ja lemmikloomadega kauplemisel pettuste vähendamisele. Need

eesmärgid saavutatakse koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga märgistamisega (edaspidi

kiibistamine) ja PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris

registreerimisega. Uue registriosa loomisega võtab riik KOV-idelt üle lemmikloomade kohta

arvestuse pidamise kohustuse. Suur osa KOV-e on korraldanud oma haldusterritooriumil koerte

ja kasside kohta arvestuse pidamise, kasutades lemmikloomaregistri pidamiseks eraettevõtjatest

teenusepakkujate tehnilisi lahendusi, mis omavahel ei ühildu. See tähendab, et puudub

ühiskasutatav andmebaas, mida kõik KOV-id kasutada saaksid. Osa KOV-e ei kasuta koerte ja

kasside kohta arvestuse pidamiseks eespool mainitud tehnilisi lahendusi. See on toonud kaasa

arvestuse pidamises KOV-ide vahelise killustumise, mis omakorda raskendab varjupaika

jõudvate loomade pidajate tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades selliste loomade

ülalpidamisel KOV-idele suuremaid kulusid. Käesoleva eelnõuga soovitakse neid probleeme

lahendada. Muudatuse ettevalmistamisele eelnes VTK (EIS toimiku nr 23-1581) koostamine.

Muudatus on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”5 seatud

eesmärkide rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevustega, mida kirjeldatakse programmis

„Toiduohutus 2025–2028”6. Programmi tegevuse „Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine

ja rakendamine” hulka kuuluva valdkonna „Loomatervise ja -heaolu ja söödaohutuse valdkond”

eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis ja parandada loomade heaolu taset.

Toiduohutuse programmis on 2025. aasta loomaheaolu taseme tõstmiseks olulisemate tegevuste

hulgas lemmikloomade jälgitavuse parandamiseks kiibistamise ja registreerimise kohustuse

kehtestamine. Eelnõuga kavandatavad muudatused võimaldavad lemmikloomade paremat

jälgitavust, mis omakorda aitab kaasa loomade tervise ja heaolu edendamisele.

Lisaks seaduseelnõu peamise eesmärgiga seotud muudatustele tehakse veterinaarseaduses

(edaspidi VS) muudatusi ja parandusi, mille eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla EL-i

õigusega, leevendades ja täpsustades muuhulgas teatud nõudeid, mida EL-i õigusaktide

ülevõtmisel on vajalikust rangemalt tõlgendatud või mida on võimalik paindlikumalt täita. Seadus

on koostatud viis aastat tagasi ning selle rakendamisel on selgunud teatud kitsaskohti ja mõnede

nõuete puhul vajadus suurema õigusselguse järele. Vähese mõjuga ja tehniliste muudatuste puhul

ei olnud VTK koostamine vajalik, nende muudatuste koostamisel on kaasatud asjakohaseid

huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesolevas seletuskirjas.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse VS-i muutmine.

Eelnõu § 1 punktis 1 asendatakse seaduses sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega

„loomade register” vastavas käändes, välja arvatud §-s 117 asuvas põllumajandusloomade

registrit käsitlevas üleminekusättes.

Muudatus on vajalik, sest eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt tuleb 2027. aastal lisaks

põllumajandusloomadele hakata elektroonselt identifitseerima ka koeri, kasse ja valgetuhkruid

5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Valdkonna arengukava. Maaeluministeerium

2021. https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 6 Toiduohutuse programm 2025–2028. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 2025.

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-toiduohutus.pdf

4

ning nende ja muude mikrokiibiga identifitseeritud lemmikloomade andmeid hakatakse koguma

PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris.

Seega ei ole nimetatud registri eesmärk enam üksnes pidada arvestust tõhusa

veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks põllumajandusloomade ja nende pidajate

kohta. Samuti ei peeta registris arvestust üksnes põllumajandusloomade pidamiskohtade kohta.

Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks. Registri nimetusega

seotud sätted on VS-i 3. peatüki 3. jaos, mistõttu sõnastatakse need uuesti. Samuti muudetakse

registri nimetus kõigis VS-i alusel vastu võetud õigusaktides ja teistes õigusaktides, milles

viidatakse põllumajandusloomade registrile. Põllumajandusloomade registreerimise osas registri

eesmärgi ja nimetuse muutmisega seotud tegevustes muudatusi ei tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VS-i § 2 lõiget 4.

Tegemist on vormilise muudatusega, mis on vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiva seaduse

§ 2 lõikes 4 kasutatakse terminit „põllumajandusloom”. Põllumajanduslooma määratlus on

esitatud kehtiva seaduse § 30 lõikes 4, mida eelnõu kohaselt muudetakse ja mis sõnastatakse

uuesti. Termin „põllumajandusloom“ on VS-is ja selle rakendusaktides läbivalt kasutuses ning

seetõttu on vajalik mõiste määratleda pikema sõnaühendina sättes, kus seda esmakordselt

kasutatakse. Seoses sellega asendatakse sõna „põllumajandusloom” tekstiosaga „tavapäraselt

loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja

hobuslase”, täpsustades, et edaspidi kasutatakse seaduses selle pika sõnaühendi kordamise asemel

lühendina terminit „põllumajandusloom”.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 31.

Paragrahvi 31 lõikes 1 viidatakse lemmiklooma mõistele EL-i loomatervise määruse artikli 4

punktis 11. Sama paragrahvi lõikes 2 täpsustatakse lemmikloomade mikrokiibiga

identifitseerimise, loomade registris registreerimise ja lemmikloomade kohta arvestuse pidamise

nõuete kohaldamisala. Nähakse ette, et lemmiklooma mikrokiibiga identifitseerimise, loomade

registris registreerimise ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamise kohta käivaid sätteid

kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või

eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.

EL-i loomatervise määruse kohaselt kuuluvad lemmikloomade hulka vaid nimetatud määruse I

lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluvad loomad, keda peetakse mittekaubanduslikul isiklikul

eesmärgil. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on tagada, et loomade jälgitavuse nõuded

kehtiksid kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel. See tähendab, et sätteid tuleb

kohaldada ka nimetatud liiki loomade suhtes, kes on tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks

mõeldud, kuid keda ei peeta lemmikloomana.

Kaubanduslikul eesmärgil peavad loomi isikud, kes annavad lemmikloomi kas tasu eest või tasuta

üle uuele pidajale, sealhulgas nii eraisikud, aretajad kui ka varjupaigad ja lemmikloomi müüvad

kauplused, samuti isikud, kes tegelevad loomade pidamisega muul kui isikliku seltsi eesmärgil

ehk looma avalikult näitamiseks, võistlustel osalemiseks või sel eesmärgil treenimiseks ja enda

ning teiste meelelahutuseks, sealhulgas näiteks kelgukoerte pidajad. Eriülesannete täitmise

eesmärgil peetava loomana käsitatakse looma, keda kasutab eriülesannete täitmiseks näiteks

nägemispuudega isik, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) või Päästeamet. Siia kuuluvad

näiteks teraapialoomad, nägemispuudega isikute juhtloomad, PPA ja Päästeameti

teenistusülesannete täitmisel kasutatavad loomad, kes aitavad tuvastada näiteks lõhkeaineid ja

uimasteid või otsida inimesi.

Kuna EL-i loomatervise määruse mõistetest ei saa siseriikliku õigusega rangemaks või laiemaks

minna, on käesolev täiendav selgitus VS-is vajalik. Loomakaitseseaduse § 2 lõikes 3 on

lemmiklooma defineeritud järgmiselt: „Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese

5

isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.

Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale,

keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet“. VS-iga on soovitud luua

loomakaitseseadusega ühisosa ja sarnane rakendus lemmiklooma kohta käivate nõuete osas,

mistõttu mõisted on seadustes küll pisut erinevad oma ülesehituselt, kuid kokkuvõttes hõlmavad

üht ja sama loomade rühma.

Koerad ja kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest enim

peetavad loomaliigid, mistõttu kehtestatakse edaspidi kohustus identifitseerida mikrokiibiga

koer, kass ja valgetuhkur ning registreerida nende pidamise korral andmed loomade registris.

Siiski luuakse eelnõuga võimalus lisaks nendele liikidele registreerida andmed muude

mikrokiibiga identifitseeritavate lemmikloomana peetavate liikide kohta loodavas riigi

lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade

jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega või tavapäraselt lemmikloomana

pidamiseks mõeldud loomadega kauplemisel pettuste esinemise võimaluste vähendamiseks on

oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide registreerimisel täidetaks

samu nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VS-i § 9 punkti 2, et täpsustada Põllumajandus- ja

Toiduameti (edaspidi PTA) ning Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ülesandeid pädeva

asutusena.

Kehtiva seaduse § 9 punktis 2 reguleeritakse PTA ja MTA pädevuste jaotust reisijaga kaasas

olevate loomade üle kontrolli tegemisel. Sättes viidatakse määruse (EL) nr 576/20137 artiklitele

33–35. Nimetatud EL-i määruse lõike 1 kohaselt, otsustab pädev asutus, kui artiklitega 33 ja 34

ette nähtud kontrollide tulemusena selgub, et lemmikloom ei vasta selle määruse II või III

peatükis sätestatud nõuetele, pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga (Eestis

veterinaarjärelevalve ametnik) ning, kui see on asjakohane, lemmiklooma omaniku või volitatud

isikuga, kas saata lemmikloom tagasi lähteriiki või -territooriumile, isoleerida lemmikloom

ametliku järelevalve all, kui seda on vaja II või III peatüki nõuete täitmiseks, või viimase

abinõuna, kui looma tagasi saata ei ole võimalik või isoleerida ei ole otstarbekas ning kooskõlas

riigisiseselt kohaldatavate eeskirjadega lemmikloomade kaitse kohta surmamisel lemmikloom

surmata. Pädev asutus on kontrolle läbiviiv asutus, ehk MTA. Sama artikli lõike 2 kohaselt

isoleeritakse lemmikloom ametliku järelevalve all kuni looma tagasisaatmiseni kas lähteriiki

või -territooriumile või lemmiklooma kohta muu haldusotsuse vastuvõtmise kohta, kui pädev

asutus ei anna luba lemmiklooma mittekaubanduslikuks toomiseks liitu. Lõike 3 kohaselt

kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmeid omaniku kulul ning võimaluseta neid kulusid

omanikule või volitatud isikule rahaliselt hüvitada.

Kuigi nimetatud EL-i määruses nähakse mittenõuetekohase looma avastamise korral võetavate

meetmete üle otsustamise protsessis ette konsulteerimine veterinaararstiga ning juhul, kui see on

asjakohane, ka omaniku või volitatud isikuga, on looma surmamise otsus ja selle otsuse

täideviimise korraldamine PTA pädevuses. Sellele juhtis VTK tagasisides tähelepanu ka MTA.

PTA-l ei ole pädevust piiripunktis anda korraldusi loomaga liikuvale isikule, vaid ainult anda

olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb. Kuigi MTA hinnangul puuduvad neil

otsustuspädevus ja vahendid ka muude haldusotsuste tegemiseks, siis dokumentide kontrollimise

käigus mittenõuetekohasuse tuvastamiseks ei ole veterinaarharidus vajalik, küll aga on see

eelduseks surmamiseks vajaliku otsuse tegemisel. Probleem on lahendatav töökorralduslikult

ametite vahelise koostööleppega. Seetõttu muudetakse eelnõus VS-i § 9 punkti 2 sõnastust,

viidates uues sõnastuses määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõike 1 punktile c (pädevus otsustada

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.06.2013 määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku

liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003

6

loom surmata), jättes sellise otsuse tegemise MTA pädevuste hulgast välja. Ülejäänud määruse

(EL) nr 576/2013 artiklites 33–35 nimetatud ülesanded jäävad MTA pädevusse.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse VS-i § 19 lõike 1 punkti 8.

Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendiga (edaspidi

lemmikloomapass) seonduv veterinaararsti kohustus jäetakse sellest sättest välja ja esitatakse

uuesti §-s 33 koos muude lemmikloomapassiga seotud nõuetega. Kehtiva õiguse kohaselt on

veterinaararsti kohustatud lemmikloomapassi ja lemmikloomale veterinaarse menetluse kohta

tõendi väljastamisel lisama oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbri.

Kõnealusesse punkti jäetakse veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisega seotud nõuded

ja neid täpsustatakse, sest senine sõnastus ei anna edasi sätte tegelikku mõtet ega kanna sätte

kehtestamisega ettenähtud eesmärki.

VS-i § 1 lõike 2 kohaselt kasutatakse VS-is mõisteid EL-i loomatervise määruse ning määruse

(EL) 2017/6258 ja nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui VS-is ei ole

sätestatud teisiti. EL-i loomatervise määruse kohaselt on „lemmikloom“ nimetatud määruse I

lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluv peetav loom, keda peetakse mittekaubanduslikul

isiklikul eesmärgil. Sellesse loetellu kuuluvad ka koerad, kassid ja valgetuhkrud. Veterinaarse

menetluse kohta tõendi väljastamise kohustus kehtib näiteks maaeluministri 11. märtsi 2022. a

määruse nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“9 kohaselt koera, kassi või

valgetuhkru vaktsineerimisel marutaudi vastu. See nõue kehtib kõigi koerte, kasside ja

valgetuhkrute vaktsineerimise korral, mitte ainult nende isendite puhul, keda peetakse EL-i

loomatervise määruse mõistes lemmikloomana. Samuti väljastatakse põllumajandusloomadele

tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendeid, mistõttu on põhjendatud muuta sõnastust selliselt,

et nõuded kehtiksid ühtmoodi kõigil sarnastel puhkudel. Selguse huvides kehtib edaspidi punktis

8 nimetatud nõue mitte ainult lemmikloomadele, vaid kõigile loomadele tehtud veterinaarse

menetluse kohta tõendi väljastamisel.

Lisaks eelnevale muudetakse ka tõendile lisatavate andmete nõudeid. Kehtiva õiguse kohaselt on

vaja lisada tõendile ametinimetus, kuid kuna veterinaarse menetluse kohta väljastabki tõendi

menetluse teinud veterinaararst, ei ole vaja ametinimetust „veterinaararst“ eraldi välja tuua.

Ametinimetuse asemel on oluline lisada tõendile veterinaararsti ees- ja perekonnanimi, et

vajaduse korral oleks võimalik veterinaararsti tuvastada. Kehtima jääb nõue lisada tõendile allkiri

ja veterinaararsti kutsetegevuse loa number.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 11, milles täpsustatakse riikliku

veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register) volitusnormi ning nähakse ette, mis

küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks, st sätestatakse volitusnormi

piirid.

Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva

volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu

ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1

tulenevad küll üldised raamid sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel

lahendada, kuid siiski on asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul eriseaduses

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja

loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr

1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr

1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja

2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja

(EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,

96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)(ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) 9 RT I, 10.12.2024, 8

7

täpsustada. Volitusnormi täpsustataksegi selleks, et oleks selgem, milliste küsimuste

reguleerimine on kaetud volitusnormiga. Volitusnormi sõnastuse muutmisega ei kaasne sisulisi

muudatusi veterinaararstide registri põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 51.

Uue sättega antakse veterinaararstide registri vastutavale töötlejale ehk PTA-le õigus kasutada

veterinaararstide registris registreeritud isikute kontaktandmeid neile PTA tegevusega seotud

teavituste saatmiseks. Säte on vajalik selleks, et PTA-l oleks õigus veterinaararstidele saata

teavitusi olulistel teemadel, nagu näiteks loomataudi oht, volitatud veterinaararstina tegutsemise

või loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajadus. Isiku nõusolekul võib tema

kontaktandmeid kasutada ka muu teabe saatmiseks ja loomatervise valdkonnas seire või küsitluse

korraldamiseks. Isik võib loobuda teadete saamisest. Veterinaararstide registri eesmärk on § 21

lg 1 punkti 3 kohaselt muuhulgas tagada vajalike andmete kogumine veterinaaria valdkonna

paremaks korraldamiseks. Lisaks peab veterinaararst vastavalt VS § 19 lg 1 punktile 9 täitma

PTA antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega.

Ülesannete kavandamiseks ja nende andmiseks on PTA-l vaja kasutada veterinaararsti

kutsetegevuse luba omava isiku kontaktandmeid, et tagada kiire teavitus ja infovahetus.

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse VS-i § 21 lõike 6 punkti 3 ning lõiget täiendatakse

punktiga 31. Sätet täpsustatakse ja täiendatakse nii, et edaspidi kogutakse veterinaararstide

registrisse veterinaararsti töökoha andmete hulgas ka andmed nende loomapidamisettevõtete ja

muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab. Kehtivas sättes on nõutud andmed töökoha kohta, kuid ei ole täpsemat nõuet, millised need

andmed peaksid olema. Nii andmete esitaja kui ka veterinaararstide registri arendamise

seisukohalt on selgem ja täpsem, kui andmed nende ettevõtete kohta, kus veterinaararst püsivalt

veterinaarteenust osutab, on kohustuslikult kogutavate andmete loetelus. Muudatuse mõte on

saada võimalikult selge informatsioon mitte ainult ettevõtetes palgalisena töötavate

veterinaararstide kohta, vaid ka ettevõtetele teenust pakkuvate füüsilisest isikust ettevõtjatena

tegutsevate veterinaararstide teenuse pakkumise kohtade kohta. Selline teenuseosutamine ei

kajastu töötajate registris ja seetõttu tuleb neid andmeid koguda otse teenuse osutajalt. Püsiva

teenuse osutamise all mõeldakse eelnõus teenuse osutamist füüsilisest isikust ettevõtjana või

töölepingust tulenevat või teenuse osutamist reguleerivat suhet teise tööandjaga. Vajadus sellise

täpsustuse järele tuleneb PTA järelevalvepraktikast, näiteks on avastatud veterinaararsti

kutsetegevuse loa numbri kuritarvitamisi. PTA-l on järelevalve paremaks kavandamiseks vajalik

saada ülevaade veterinaararsti teenuse pakkujatest. Eriti oluline on see veterinaarias ravimite

kasutamise järelevalve korraldamisel. Veterinaarteenuse osutamise õigust on riiklikus

veterinaararstide registri avalikus vaates praegu võimalik kontrollida ainult veterinaararsti nime

või kutsetegevuse loa numbri alusel. Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18.

oktoobri seisuga 895 veterinaararsti. Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi ELK) hinnangul osutavad

paljud neist veterinaarteenust ainult üksikutele loomapidamisettevõtetele või väikeses mahus või

ei ole üldse aktiivselt veterinaarteenuse pakkujad. Tegelikud andmed puuduvad, sest neid ei

koguta. Registrit tuleks edasi arendada nii, et veterinaararstide register oleks informatiivsem, et

lõpptulemusena tagada veterinaarteenuse parem kättesaadavus. Kehtiva lõike 6 punktis 3

sätestatud kohustus koguda registris andmeid volitatud veterinaararsti pädevuse kohta on

õigusselguse ja arusaadavuse tagamiseks sätestatud eraldi punktina ja esitatud § 21 lõike 6 uues

punktis 31.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse VS-i § 21 lõike 8 sõnastust.

Esiteks jäetakse lõikest välja esimene lause, mis deklareerib, et veterinaararstide registrisse

kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmetele andmekogus saab õigusliku tähenduse

anda vaid seadusega. Nii on sätestatud avaliku teabe seaduse § 436 lõikes 4. Ilma selleta on

andmed vaid informatiivse tähendusega. Seega andmekogu regulatsioonis ei ole vaja deklareerida

8

andmete informatiivset tähendust. Kõnealune lause seaduses on seetõttu ebavajalik ja selle võib

muudetava lõike sõnastusest välja jätta.

Teiseks loobutakse muudetavas lõikes viitamisest arhiivile. Kehtiva § 21 lõike 8 teise lause

kohaselt säilitatakse veterinaararsti kohta kogutud andmeid arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa

andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks

muutumisest arvates. See sõnastus võib aga tekitada küsimuse, millisest hetkest andmed arhiivi

kantakse ning ei ole võimalik üheselt aru saada, mis on tegelikult andmete säilitamise tähtaeg.

Arvestades asjaolu, et arhiiv on samuti registri osa, on sõnastust ühese arusaadavuse tagamiseks

muudetud.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse VS-i § 21 lõike 9 sõnastust selliselt, et veterinaararstide

registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse

edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.

Kui varasemalt oli lõikes 9 kirjas, et registrisse kantud andmete eest vastutab andmete esitaja ning

registrisse kantud andmete muutumisel tuleb esitada taotlus andmete muutmiseks, siis käesoleva

muudatusega korrigeeritakse sõnastust, et paremini anda edasi sätte mõtet. Isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) art 6 lg 2 kohaselt tagab vastutav infosüsteemi töötleja sama artikli lõikes 1

sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise. Art 6 lg 1 punkti d kohaselt tagab

vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja asjakohasuse. Andmete edastaja vastutab edastatavate

andmete õigsuse eest.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 11, milles nähakse ette täpsustus,

milliseid veterinaararstide registris olevaid andmeid ja mis eesmärgil avalikustatakse. Muudatus

on seotud VS § 21 lõike 2 punktiga 1, mille kohaselt on registri pidamise üks eesmärk teabe

tagamine tarbijale ning registri põhimääruse § 16 lõikega 4, mille kohaselt tehakse avalikud

registriandmed avalikkusele kättesaadavaks Eesti avaandmete teabevärava kaudu ning

avalikustatakse töötleja veebilehel.

Igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-is

26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3

esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab

põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Seetõttu on

vajalik seaduse tasandil sätestada, mis andmeid ja millisel eesmärgil avalikustatakse. Muudatuse

kohaselt nähakse ette, et vastutav töötleja avaldab veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse

loaga ja volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud andmed VS § 21 lõike 2 punktis 1

nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud VS § 21 lõike 1 alusel

kehtestatud veterinaararstide registri põhimääruses (vt põhimääruse § 16 lg 3).

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 11–13. Kehtiva VS-i § 30 lõike 1 sõnastuse kohaselt ei kehti säte koera, kassi ja valgetuhkru kohta, kuna

nende loomade kohta on kehtestatud nõuded VS-i §-s 32. VTK analüüsi põhjal tehakse eelnõus

ettepanek muuta nimetatud liiki loomade elektroonne identifitseerimine kohustuslikuks. Seetõttu

sätestatakse § 30 lõikes 11 koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas loomapidaja, kes peab

sellist liiki looma kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil, kohustus korraldada oma

looma identifitseerimine mikrokiibiga.

Paragrahvi 30 lõikes 12 nähakse ette, et lisaks koerale, kassile ja valgetuhkrule võib teist liiki

lemmiklooma identifitseerida mikrokiibiga, mille PTA on sellist liiki looma märgistamiseks

heaks kiitnud VS-i § 30 lõike 2 kohaselt. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga

identifitseerida ja loomade registris andmed registreerida vaid koerte, kasside ja valgetuhkrute

9

pidamisel, luuakse eelnõuga võimalus lisaks neile liikidele ka muude mikrokiibiga

identifitseeritavate lemmikloomadena peetavate liikide registreerimiseks loodavas riigi

lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade

jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuste esinemise

võimaluse vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate

loomaliikide registreerimisel järgitaks samu nõudeid.

Paragrahvi 30 lõikes 13 sätestatakse nõue, et mikrokiibi paigaldab veterinaararst.

Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) § 9 lõige 3 sätestab mikrokiibi paigaldamise õiguse

loomaheaolu vaates veterinaarse menetlusena, mida tohib teha ainult veterinaararst. Kiibistamine

ja selle kohta arvestuse pidamine ning muud seotud tegevused peavad olema usaldusväärsed,

nõuetekohased ja kontrollitavad, seega on seaduses vaja nimetada isik, kes kiibistamisega

seonduva eest vastutab. VS-i sätte lisamise eesmärk on selgelt piiritleda, et kiibistada võib vaid

veterinaararst. Järgnevates sätetes on käsitletud sellega seotult muud tegevused ja vastutus.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse VS-i § 30 lõiget 2.

Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab

asjaomases EL-i õigusaktis kehtestatud nõuetele. Säte sõnastatakse üldisemalt, jättes välja viited

konkreetsetele EL-i loomatervise määruse artiklitele, mille alusel identifitseerimisvahendid heaks

kiidetakse, sest PTA kui rakendusasutus peab tundma EL-i õigusakte. Samuti aitab üldisem säte

ennetada olukordi, kus EL-i õigusaktides muudatuste tegemise järel oleks vaja muuta Eesti

õigusakte.

Eelnõus ei ole enam asjakohane viidata määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud tehnilistele

nõuetele mikrokiipide kohta, sest seda EL-i määrust kohaldatakse kuni 21. aprillini 2026. aastal

ja eelnõuga tehtava muudatuse jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. juunil. 2026. aasta

21. aprillil jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a sätestatud volitusnorm,

mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid lemmikloomade

identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite rakendamise ja

kasutamise suhtes.

Jätkuvalt kiidab PTA heaks põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava elektroonse

identifitseerimisvahendi, mis vastab EL-i loomatervise määruse artikli 120 lõike 2 punkti c alusel

kehtestatud nõuetele.

Eelnõu § 1 punktidega 15 ja 16 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 21 ja 31.

Sätetega tagatakse Eesti õiguse parem kooskõla EL-i õigusega. Peetavate loomade

identifitseerimise nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/203510.

Määruse artiklite 41, 48, 55, 59, 75 ja 82 kohaselt on liikmesriigil kohustus kehtestada loomade

identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord. Praegu toimub identifitseerimisevahendite

heakskiitmine lisaks VS-is sätestatud korrale PTA sisemise töökorralduse kohaselt.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse seaduses, et tootja või turustaja esitab peetava looma

märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks taotluse PTA-le.

Identifitseerimisvahendite tehnilised nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2021/52011 3. peatükis ja see on PTA-le aluseks identifitseerimisvahendite kasutusse võtmise

lubamisel. 21. aprillil 2026. aastal jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a

sätestatud volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid

10 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse euroopa parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate

maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169) 11 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/520, 24. märts 2021, millega kehtestatakse euroopa parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses teatavate peetavate maismaaloomade jälgitavusega

10

lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite

rakendamise ja kasutamise suhtes. Senikaua kehtivad määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud

tehnilised nõuded lemmikloomade mikrokiipide kohta. Kuna Eestis on loomade märgistamiseks

heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu avalik ja peab olema igal ajal

kättesaadav, avaldab PTA selle loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma veebilehel. Veebilehel

avaldatakse heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite kohta järgmised andmed:

heakskiitmise otsuse number, heakskiitmise kuupäev, loomaliik, toote nimi, toote kood ja tootja

nimi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui põllumajandusloomade märgistamiseks

kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise suhtes.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VS-i § 30 lõiget 4.

Sätet täiendatakse selliselt, et ka koera, kassi ja valgetuhkru või muu lemmiklooma

märgistamiseks kasutatava mikrokiibi väljastab selleks PTA-ga halduslepingu sõlminud isik

taotluse alusel ja taotleja kulul.

Sätte eesmärk on ühtlustada elektroonsete identifitseerimisvahendite väljastamise korda, et

tagada elektroonseks identifitseerimiseks kasutatavate mikrokiipide suurem usaldusväärus ning

vältida märgistamisega seotud pettusi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui

põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite

heakskiitmise suhtes.

Seoses uue registriosa lisandumisega PRIA registrisse on sarnaselt põllumajandusloomade

registriosaga vajalik ka koertele, kassidele ja valgetuhkrutele paigaldatud mikrokiipide

seostamine lemmikloomade märgistamiseks veterinaararstidele väljastatud mikrokiipide

andmetega märgiste jälgitavuse tagamiseks. Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi

tohib väljastada ainult veterinaararstile. Erinevalt põllumajandusloomade märgiste väljastamisest

ei ole kehtiva õiguse kohaselt määratletud, kes võib lemmiklooma identifitseerimiseks

kasutatavaid elektroonseid identifitseerimisvahendeid väljastada. Mikrokiipe turustavad paljud

hulgimüügiettevõtted ning neil ei ole PTA ees aruandekohustust. Seetõttu on keeruline

kontrollida mikrokiipide liikumist nende paigaldajani ning tuvastada elektroonsete

identifitseerimisvahendite väärkasutust. Seoses sellega on vaja ühtlustada märgistusvahendite

väljastamise korda. VTK-s oli selline muudatus samuti vajalikuna välja toodud.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse VS-i § 30 lõiget 6. Sätte muutmisega säilib kehtiv kord, mille kohaselt korraldatakse konkurss põllumajanduslooma

märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastamiseks. Konkursi võitnud ettevõtjaga

sõlmitakse haldusleping. Põllumajandusloomade identifitseerimisega tagatakse toiduahela

jälgitavus ja sellega seotud kõrvalekalded on toiduohutuse ja loomatervise suhtes kõrgema

riskiga. Seetõttu on oluline välja selgitada toiduloomade identifitseerimisvahendite väljastaja

konkursi korras. Lemmikloomade märgistamiseks kasutatavate mikrokiipide väljastamiseks ei

korralda PTA konkurssi, kuna nende loomade identifitseerimine ei ole looma- ega rahvatervise

suhtes kõrge riskiga. Koerte ja kasside mikrokiibiga märgistamine on siiani olnud vabatahtlik

tegevus ning kohustus märgistada loom mikrokiibiga kaasnes ainult looma teise riiki viimisega.

Kuna üldine identifitseerimiskohustus on lemmikloomapidaja jaoks kehtinud kogu aeg, siis

loomatervise seisukohast olukord ei muutu. Mikrokiipe turustavaid ettevõtjaid on mitmeid ning

sättega ei soovita tekitada konkursi korras võimalust anda monopol ühele neist ettevõtjatest.

Edaspidi sõlmib PTA halduslepingu kõigi lemmikloomadel kasutatavate heakskiidetud

mikrokiipe müüvate ettevõtjatega.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse seadust §-ga 301, millega sätestatakse PTA-le volitus anda

loomapidajale nõusolek saada erand põllumajanduslooma üldistest identifitseerimisnõuetest.

Määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61 on sätestatud, et sellise nõusoleku võib

teatud tingimustel anda pädev asutus. Eelnõus sätestatakse, et Eestis annab selle nõusoleku PTA.

11

Lisaks sätestatakse nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse tegemise tähtaeg, milleks on

30 päeva asjakohase taotluse saamisest arvates.

Seadust täiendatakse §-ga 301 EL-i õiguse paremaks rakendamiseks. VS-is ei ole praegu

sätestatud identifitseerimisnõuetest üksikerandi andmise võimalust. Eelnõu kohaselt võib PTA

vabastada veiste, sigade, lammaste ja kitsede kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad ning sigu,

lambaid ja kitsi kultuurilisel, vabaajategevusega seotud ja teaduslikul eesmärgil ning veiste puhul

ka ajaloolistel põhjustel või spordiga seotud eesmärgil pidavad ettevõtjad üldiste

identifitseerimisnõuete täitmisest. Kinnine ettevõte on EL-i loomatervise määruse definitsiooni

kohaselt vabatahtlikkuse alusel loodud alaline, geograafiliselt piiritletud ettevõte, mis on loomade

liikumiseks heaks kiidetud ja kus loomi peetakse või aretatakse näitusteks, hariduse eesmärgil,

liigi säilitamiseks või uurimistööks, loomi peetakse suletud ruumides ja eraldatuna ümbritsevast

keskkonnast ning loomade suhtes kohaldatakse loomatervise seire- ja bioturvameetmeid.

Praegu on PTA Eestis heaks kiitnud ainult ühe kinnise ettevõtte – Tallinna Loomaaia. Lisaks on

Eestis veel ettevõtteid, kus loomi avalikult näidatakse, kuid neid ei saa pidada kinnisteks

ettevõteteks. Siiski ei ole välistatud, et sellise loa taotlejaid lisandub. Hoolimata sellest, et praegu

on nende ettevõtete arv väike, kellel on õigus saada erand, tuleb riigil tagada erandi andmise

võimalus. Tallinna Loomaaias peetakse veiseid, hobuslasi, lambaid, kitsi, kaamellasi ja hirvlasi,

kes tuleb üldiste nõuete kohaselt märgistada. Kuna need loomad on juba loomaaia vajadusi ja

nõudeid arvestades märgistatud ja nende liikumine on suure kontrolli all, siis ei ole vajadust

rakendada topelt nõudeid.

PTA võib anda tarneahela ettevõtjatele nõusoleku jätta täitmata sigade identifitseerimise

kohustus, kui kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil,

tingimusel, et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik

jälgitavus. Kinnise tarneahela võimalust Eestis praegu taotletud ei ole. Tavapäraselt on kohustus

märgistada sead sünniettevõtte numbriga selles farmis, kus nad sündisid. Tarneahel on määruse

(EL) 2019/2035 kohaselt integreeritud tootmisahel, millel on loetellu kantud taudide puhul ühtne

tervisestaatus ning mis koosneb koostöövõrgust, kuhu kuuluvad pädeva asutuse heaks kiidetud

spetsialiseerunud ettevõtted, mille vahel sigu tootmistsükli lõpetamiseks veetakse. See tähendab,

et samal põllumajandustootjal võib olla mitu erineva registrinumbriga pidamiskohta, mille vahel

võib PTA nõusolekul vedada loomi ilma märgistamata, aga kui loomad tarneahelast välja viiakse,

näiteks tapamajja, siis märgistatakse nad selle pidamiskoha numbriga, milles neid viimati peeti.

Nõusolek antakse määruse (EL) 2019/2035 kohaselt, kui pidamiskohad on sama loomatervise

alase staatusega ja ettevõte tagab oma pidamiskohtade vahelisel liikumisel sigade jälgitavuse

muul viisil.

PTA võib anda nõusoleku kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste

puhul, keda kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul antud välja

kehtivat EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast

identifitseerimisdokumenti, nn hobusepassi. Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused

ja nende liikumine sünniettevõttest Eesti asuvasse tapamajja peab olema katkematult jälgitav.

Hobuslased tuleb sellisel juhul vedada otse tapamajja ning selle veo ajal peavad nad olema

individuaalselt identifitseeritud mikrokiibi, tavalise või elektroonilise kõrvamärgi või sõrgatsile

kinnitatava tavalise või elektroonilise tähisega, mis on loetletud määruse (EL) 2019/2035 III lisas.

Eestis ei ole hobuste tapmine lihaks tavapärane, seda eriti alla aastaste hobuste puhul, ning

hobuslaste kohta väljastatakse alati nõuetekohases korras identifitseerimisdokument. Seega on

tegemist EL-i õigusest tuleneva võimalusega, mis tuleb seadusega tagada, kuid mille kasutamist

praktikas on vähe ette näha.

12

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse VS-i § 31 lõiget 4.

Sättega täpsustatakse lõikes toodud volitusnormi ulatust. Kehtivas sättes on ministri pädevuses

kehtestada erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise kord

kõigi erandite puhul, mida võib EL-i loomatervise määruse kohaselt kehtestada kas riik või pädev

asutus. Sätte lisamise eesmärk on rakendada EL-i õigusest tulenevat paindlikkust.

Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõuga anda PTA-le

kaalutlusõigust, jättes edaspidi ministrile õiguse ainult nende erandite kohaldamise ning erandi

kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra kehtestamiseks, mis on riigi pädevuses

olevad üldised erandid. Pädeva asutuse õigus otsustada erandi kohaldamise üle üksikjuhtumina

on sätestatud eelnõu punktis 15 (uues VS-i §-s 301). Seetõttu muudetakse § 31 lõikes 4 viiteid,

edaspidi on volitusnormis viited ainult EL-i loomatervise määruse artiklitele 41, 48, 59, 60 ja 62.

Ministri määrusega võib edaspidi loomagrupi või kõigi seda liiki loomade suhtes lubada

loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada alternatiivse

identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta. Volitusnorm

on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandi kohaldamise vajadus

võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide olemasolust, mille

puhul erandit võib kohaldada, või sektori soovist erandit kohaldada. Praegu seda volitusnormi

kasutatud ei ole, sest loomapidajad ei ole sellekohaseid taotlusi esitanud.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse ja sõnastatakse uuesti VS-i § 32.

Paragrahvi reguleerimisese jääb osaliselt samaks, paragrahvis sätestatakse lemmikloomade kohta

arvestuse pidamise nõuded.

Kehtiva VS-i § 32 kohaselt ei ole Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute elektroonne

identifitseerimine kohustuslik ning nende liikumisel teise liikmesriiki ärilisel või mitteärilisel

eesmärgil peavad nad olema märgistatud vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 või määruse (EL)

2019/2035 nõuetele. Sellest erinevalt sätestatakse eelnõu § 1 punktis 13 (VS-i § 30 lg 11) koera,

kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil sellist

liiki looma pidaja kohustus korraldada oma looma identifitseerimine mikrokiibiga. Nimetatud

loomade kohta arvestuse pidamise nõuded on eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud VS-i §-s 32.

Arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta peab edaspidi KOV-ide asemel Eesti riik.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ning registreerimise kohustus

võib endast kujutada teatud ulatuses omandipõhiõiguse riivet, samas ei sea see piiranguid isiku

õigusele ja vabadusele lemmiklooma pidada. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 sätestab

omandipõhiõiguse. Omandipõhiõigus on olemuselt vabadusõigus ning see annab isikutele

iseseisvuse ja vabaduse oma elu iseseisvalt korraldada. Omandipõhiõigusega on kaitstud vara

omanikule kuuluvana (omandiõigus) nii ise kui ka selle vaba valdamine, kasutamine ja

käsutamine. PS-i § 32 lõike 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa

seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust

piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-iga vastuolus12. Formaalselt peavad omandiõiguse

kitsendused tulenema seadusest. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed

ega piirata omanikke ebamõistlikult. Kuna saavutatav eesmärk on loomade jälgitavuse tagamine

ning lemmiklooma tervise ja heaolu kaitse ning see eesmärk on õiguspärane, siis on teatav riive

õigustatud. Riive on ka loomaomanike huvides, sest võimaldab neil oma omandit paremini kaitsta

ja lahti pääsenud looma üles leida. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete

lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused esitati VTK-s. Praegu on lemmikloomade

registreerimine ja nende kohta arvestuse pidamise süsteem killustunud KOV-ide erinevate

andmekogude vahel ning osas KOV-ides puudub elektrooniline arvestuse pidamine üldse.

Mitteregulatiivsed võimalused ei ole ootuspärast tulemust andnud. Seetõttu on vajalik kehtestada

loomapidajatele uued kohustused. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimis- ja

12 RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37

13

registreerimiskohustus aitab kaasa loomade jälgitavuse tagamisele ning parema loomatervise

ja -heaolu saavutamisele ning on seega sobiv meede. Identifitseerimis- ja registreerimiskohustus

on vajalik, kuna eelnimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Riive on mõõdukas, sest

legitiimse eesmärgi olulisus kaalub üles piirangu intensiivsuse loomaomaniku jaoks.

Kokkuvõtvalt saab järeldada, et muudatustega kavandatav omandipõhiõiguse riive on vastavuses

proportsionaalsuse põhimõttega, sest rakendada kavandatavad meetmed on sobivad, vajalikud ja

mõõdukad.

Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt peetakse koera, kassi ja valgetuhkru kohta, sealhulgas sellist liiki

kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma kohta arvestust loomade

registris.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad KOV-id korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade

kohta arvestuse pidamist oma haldusterritooriumil. Eesti 79 KOV-ist 67 on 2025. aasta jaanuari

seisuga lemmikloomade kohta arvestuse pidamise tehnilise keskkonna kasutamiseks sõlminud

lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga

(6613 IT ettevõttega Spin TEK AS14 (edaspidi Spin TEK), 615 Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi

ELK) lemmikloomaregistriga16). Viiel KOV-il on sõlmitud leping mõlema teenusepakkujaga.

Lisaks on tõukoeri võimalik kanda Eesti Kennelliidu (edaspidi EKL) tõuregistrisse. EKL-i

tõuregister on veebis kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski

KOV seda andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kummagi

teenusepakkuja andmekogu sellega liidestatud ei ole. Samuti säilitatakse selles registris koera

kasvataja andmed, kuid mitte tegeliku pidaja andmed, mistõttu sealsed andmed ei ole ka KOV-i

ülesannete täitmisel asjakohased. Lemmikloomaregistri teenust kasutavates KOV-ides on lisaks

koerte ja mõnel juhul ka kasside kiibistamise kohustuse nõudele vaja kiibistatud looma ja tema

pidaja andmed kanda kumbagi eelnimetatud registrisse. Oma haldusterritooriumil peetavate

lemmikloomade kohta ühiskasutust võimaldavas elektroonses andmekogus arvestuse pidamine

puudub 12 KOV-il. Vaatamata sellele, et mõnes neist KOV-idest on koerte ja kasside pidamise

eeskirjaga ettenähtud kiibistatud lemmiklooma ja tema pidaja andmete kandmine andmekogusse

(üleriigilises) lemmikloomade registris, ei ole neil KOV-idel ligipääsu registrisse kantud

lemmikloomade ja nende pidajate andmetele, kuna puudub leping lemmikloomaregistriga ja

seetõttu ei ole võimalik KOV-il kiibistatud lemmikloomade kohta ka arvestust pidada. Kuigi

teoreetiliselt on võimalik nii paberkandjal kui ka mõnes arvutiprogrammis (näiteks Exceli tabelit

kasutades) arvestust pidada selliselt, et loomapidaja isikuandmete töötlemine toimuks süsteemselt

ja isikuandmete kaitse üldmääruse17 nõuete kohaselt, on see küllalt keerukas ja ametnike tööaja

kasutuse mõttes tõenäoliselt ebaefektiivne ja ebamugav.

On oluline, et KOV-id kasutaksid sellist elektroonilist andmekogu, millele pääsevad ligi ka teised

KOV-id, järelevalveametnikud, veterinaararstid ning varjupaigad, et pidaja juurest lahti pääsenud

mikrokiibiga märgistatud looma pidajat oleks võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada, vaatamata

sellele, millisest Eesti piirkonnast loom leitakse. See pole aga võimalik, kui KOV-i andmekogule

on ligipääs olemas vaid KOV-il endal. Just sel põhjusel on tähtis elektroonilise andmekogu

kasutuselevõtt kõigis KOV-ides ning KOV-ide kasutatavate andmekogude ühtse üleriigilise

süsteemina toimimine. See eeldab kõikide KOV-ide omavahelist koostööd, mis aastate vältel ei

ole senini tulemust andnud. KOV-id, kaasates selleks Eesti Linnade ja Valdade Liitu (edaspidi

ELVL) ja loomakaitseorganisatsioonid on aastaid avaldanud soovi, et kehtestataks riiklik nõue

13 Kadri Kabeli e-mail Spin TEK AS infomeilile 7.01.2025 14 Spin TEK AS. LLR Lemmikloomaregister, 2025. https://www.llr.ee/ 15 Kadri Kaugeranna kõne Julia Abramile 04.05.2023 16 Eesti Loomaarstide Koda. Eesti Lemmikloomaregister, 2025. http://lemmikloomaregister.ee/ 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus)

14

lemmikloomade kiibistamiseks ja loodaks riigile kuuluv lemmikloomaregister lemmikloomade

kohta arvestuse pidamiseks. Eelnõu kohaselt tullakse sellele soovile vastu ning luuakse riigi

lemmikloomaregister PRIA põllumajandusloomade registri juurde.

Nende liikide kindlakstegemiseks, kelle pidamisel hakkab kehtima üleriigiline kohustus loom

kiibistada ja eespool nimetatud registris registreerida, on arvestatud järgneva teabega. Võttes

arvesse olemasolevaid andmeid, mille põhjal koer on ligi veerandis ja kass ligi kolmandikus Eesti

kodudest ning kokku on neid müüdud lemmikloomasööda põhjal ~544 000 isendit (243 500

koera ja 300 400 kassi)18. Eeldusel, et iga KOV-i andmekogus registreeritud lemmikloom on

unikaalne, ega esine samaaegselt mõlemas registris, on Eestis kiibistatud ja registreeritud vähem

kui 50% kassidest ja koertest. Tegelik seis on siiski veelgi kehvem, sest osa KOV-e ja

loomapidajaid on registreerinud sama lemmiklooma mõlemas andmekogus. Samuti selgub neist

andmetest, et kuigi Eestis peetakse kasse enam kui koeri, on kasse koertest vähem registreeritud.

Tabel 1 Registreeritud lemmikloomade arvud liikide kaupa 10. jaanuari 2025. a seisuga ELK ja

Spin TEK andmetel*

Looma liik

Loomade arv

ELK-s

Loomade arv

Spin TEK-is

Liigi esindajaid

kokku

Koer 58 556 95 100 153 656

Kass 24 739 90 100 114 839

Valgetuhkur 272

272

Roomajad 1

1

Küülik 46

46

Lind 13

13

Nasua 4

4

Kilpkonn 5

5

Kala 3

3

Määramata 9

9

Loomi kokku: 83 648 185 200 268 848

*Andmete hulgast on eemaldatud registreeritud põllumajandusloomade arvud.

Varjupaikadesse sattuvate uut kodu otsivate lemmikloomade liigilise koosluse19,20 põhjal selgub,

et varjupaika jõuavad peamiselt kassid, vähemal määral ka koerad, kuid siiski sagedamini

võrreldes muude liikidega. Võimalik, et koeri jõuab varjupaikadesse vähem just nimelt selle

pärast, et enamikus KOV-ides on koerte kiibistamine tehtud kohustuslikuks ja leitud koera pidajat

on võimalik hõlpsalt tuvastada. Kuigi ligi pooltes KOV-ides on kasside kiibistamine reguleeritud,

on see paljudes neist jäetud loomapidajale vabatahtlikuks ning enamik kasse on eeldatavasti just

seetõttu kiibistamata. Kassi lahtipääsemise korral on keeruline, kui mitte võimatu, tema pidajat

tuvastada, kuna toakassidel puudub tõenäoliselt ka kaelarihm pidaja kontaktandmetega.

Arvestades veel, et kasse peetakse arvuliselt rohkem kui koeri, ei ole liiast järeldada, et see on ka

üks põhjus, miks neid on varjupaikades rohkem. 67 KOV-i on juba praegu koerte ja kasside

pidamise eeskirjaga pannud loomapidajale kohustuse kiibistada oma koer, mistõttu on asjakohane

koerte kiibistamisega jätkata, lisades kohustuslikult kiibistatavate liikide hulka kassid ja

kehtestada see kohustus üle riigi. Koerad ja kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud

lemmikloomade arvu poolest enim peetavad loomaliigid. Samuti kehtivad nende liikide puhul

liikmesriikides ja kolmandasse riiki liikumisel ühtsed EL-i nõuded, sealhulgas kohustus loom

18 FEDIAF EuropeanPetFood. Annual report, 2024. https://europeanpetfood.org/about/annual-report/ 19 Tartu Koduta Loomade Varjupaiga koduleht. Statistika, 26.09.2024.

https://loomadevarjupaik.eu/varjupaik/statistika/ 20 Varjupaikade MTÜ koduleht. Tähtsad numbrid ja dokumendid, 26.09.2024. https://varjupaik.ee/varjupaikade-

mtu/tahtsad-numbrid-ja-dokumendid

15

mikrokiibiga märgistada ja loomapidaja kohustus omada looma pidamise korral

lemmikloomapassi. Seetõttu on asjakohane viia Eesti nõuded kooskõlla EL-i õigusaktide

nõuetega, sealhulgas määrusega (EL) nr 576/2013, ning kehtestada sarnaselt koera ja kassi

pidamise puhul kehtiva kiibistamise ja registreerimise kohustusele sama nõue ka valgetuhkru

pidamise korral.

Eelnõu kohaselt tehtava muudatusega sätestatakse VS-i § 32 lõikes 1, et edaspidi peetakse

arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta loomade registris, kuhu luuakse selleks tarbeks

riigi lemmikloomaregister. Selle muudatusega leevendatakse varasemalt KOV-idele kehtestatud

nõudeid lemmikloomade kohta arvestuse pidamisel. Nimelt võtab riik eelnõu kohaselt KOV-idelt

arvestuse pidamise kohustuse üle ja loob ühtsetel alustel toimiva andmekogu (riigi

lemmikloomaregister), et lahendada eespool kirjeldatud probleeme.

Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt tuleb loomade registris registreerida ka selline Eestis peetav koer,

kass ja valgetuhkur, kes on Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud.

Tähtaeg nende loomade registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on välismaalane

välismaalaste seaduse tähenduses ning kolm kuud, kui tegu on EL-i kodanikuga Euroopa Liidu

kodaniku seaduse tähenduses. Nimetatud tähtajad loomade registreerimise kohta on kooskõlas nii

välismaalaste seaduses21 (§ 121 lõiked 1 ja 2) kui Euroopa Liidu kodaniku seaduses22 (§ 7 lg 2)

sätestatud tähtaegadega, mille jooksul kõnealused isikud peavad oma elukoha registreerima

rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Mõistlik on ette näha, et loomade registris

registreerimise tähtaeg on seotud isiku elama asumisega Eestis ning enda elukoha andmete

registreerimisega rahvastikuregistris.

Koera, kassi ja valgetuhkru registreerimise kord on vaja kehtestada ka nende loomade

kaubanduslikul eesmärgil liikumise korral. Kauplemisel tehakse veterinaarjärelevalvet ja

veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/62523 sätestatud nõuete

kohaselt. Loomad, kellega kaubeldakse, peavad seega vastama veterinaarnõuetele. Sellisel puhul

on loomaga kaasas loomatervise sertifikaat, mis vastab komisjoni rakendusmääruse 2021/40324 I

lisa 61. peatükis esitatud "CANIS-FELIS-FERRETS-INTRA" näidisele EL-i liikmesriikide

vaheliseks liikumiseks või II lisa 38. peatükis esitatud näidisele CANISFELIS-FERRETS EL-i

toomiseks. Nimetatud sertifikaat vormistatakse liikmesriikide pädevaid asutusi ühendavas

Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi veebiplatvormi elektroonilises

infosüsteemis TRACES (edaspidi TRACES). Loomatervise sertifikaadile märgitakse lisaks looma

andmetele ka liigutava (ehk saatja) ja vastuvõtva (ehk saaja) ettevõtja andmetele ka lähetamise

kuupäev, sihtriik ja aadress sihtriigis, kuhu loomad toimetatakse. Loomapidaja (ettevõtja

loomatervise määruse artikli 4 punkti 24 mõistes) peab korraldama selle looma registreerimise

21 RT I, 17.04.2025, 13 22 RT I, 17.04.2025, 19 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja

loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009,

(EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid

(EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja

2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja

(EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,

96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) 24 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/403, 24 märts 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses teatavatesse kategooriatesse kuuluvate

maismaaloomade ja nende paljundusmaterjali saadetiste liitu toomiseks ja liikmesriikidevaheliseks liikumiseks

kasutatavate loomatervise sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega, selliste

sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/470/EL (EMPs

kohaldatav tekst)

16

viivitamata arvates looma jõudmisest sihtkohta, aga mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul

sihtkohta jõudmise päevast arvates.

Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või valgetuhkur

registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse oma

lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta võimalik

arvestust pidada ja nende loomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse- või tööreisile

lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris registreerida, kuid Eestisse

elama jäädes on oluline, et looma oleks tema kadumamineku ja seejärel leidmise korral võimalik

tagastada tema pidajale. See ei ole võimalik, kui loom ei ole registreeritud ja tema pidaja

andmetega seotud. Nii lemmiklooma kui ka tema pidaja huvides on, et lemmikloom oleks

registreeritud. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja valgetuhkruga reisides peab nimetatud loom

olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema kehtiv tervisesertifikaat või EL

lemmikloomapass. Andmed nii EL-i kodaniku, välisriigi elaniku kui ka Eesti elaniku/kodaniku

lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom viiakse püsivalt Eestist välja ja selle kohta

on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse.

Paragrahvi 32 lõike 3 kohaselt peetakse loomade registris arvestust ka teist liiki lemmiklooma

kohta, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris registreerida.

Kuna eelnõu üks eesmärk on toetada KOV-ide ja varjupaikade tegevust hulkuvate loomadega

tegelemisel, on oluline, et loomapidajal oleks vabatahtlikult võimalik registreerida lemmikloom

ka sellisest liigist, keda on võimalik kiibistada ja keda varjupaikadesse ka jõuab (peamiselt

väikeimetajad nagu rotid ja küülikud). Samuti on seda peetud oluliseks VTK tagasiside põhjal.

Lisaks on praegustes KOV-ide lemmikloomaregistrites registreeritud muud liiki lemmikloomi,

kelle registreerimiseks on loomapidajad soovi avaldanud. Nende loomade kohta arvestuse

pidamine jätkub riigi lemmikloomaregistris.

Paragrahvi 32 lõikes 4 sätestatakse koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning VS-i § 32 lõikes 3

nimetatud teist liiki lemmiklooma pidaja kohustus esitada oma peetava looma ning enda kohta

andmed loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud korras. Pärast lemmikloomale mikrokiibi paigaldamist on vaja

lemmiklooma ja tema pidaja andmed registreerida riigi lemmikloomaregistris. Teatud andmete

esitamise eest lasub vastutus loomapidajal. Nende andmete hulka kuuluvad muu hulgas looma

nimi ja sünniaeg, mille õigsuse eest saab vastutada vaid loomapidaja. Kuigi veterinaararst

korraldab nende andmete registreerimise, ei saa ta nende andmete õigsuse eest vastutada.

Rakendusaktidega on kavandatud sätestada täpne nimekiri andmetest, mille esitab registrisse

kandmiseks loomapidaja, sealhulgas nende andmete esitamise ja ajakohastamise tähtaeg ning

vastutuse ulatus andmete õigsuse eest.

Paragrahvi 32 lõikega 5 sätestatakse nõue, et varjupaika sattuvate loomade, eelkõige koera,

kassi ja valgetuhkru kohta tuleb esitada andmed riigi lemmikloomaregistrisse, et oleks tagatud

loomade jälgitavus ajavahemikul (vähemalt kaks nädalat ehk 14 päeva), mil KOV korraldab

hulkuvate loomade pidamist. Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku

kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist, mida korraldab kohaliku omavalitsuse üksus

oma haldusterritooriumil, reguleeritakse Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrusega nr

130.25 Loomade jälgitavuse osana on oluline teada, kes looma tema sünnist surmani peab,

mistõttu looma lahtipääsemine tema pidaja juurest ja ajutine varjupaigas pidamine on samuti

oluline loomade registris sündmusena ära märkida. Kuna hulkuva looma varjupaika viimisel ei

pruugi olla võimalik looma omanikku kindlaks teha, siis loomapidajate vahetumise protsess peab

olema selge. Juhul kui varjupaika sattunud looma omanikku kahe nädala jooksul kindlaks ei tehta,

loom kas eutaneeritakse või läheb loomapidamisõigus üle varjupaigale või uuele omanikule.

25 RT I, 11.12.2021, 19

17

Varjupaigas 14-päevasel ajavahemikul looma pidamise kohta kantakse andmed nii-öelda

varjupaiga moodulisse. Kui pärast seda ajavahemikku on looma võimalik kauem varjupaigas

pidada, jääb loom varjupaika edasi ja sellisel juhul kantakse loom varjupaiga kui uue loomapidaja

nimele. Varjupaiga moodulisse kantakse andmed looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed

varjupaiga kohta, kus looma peetakse, ning andmed tema edasise saatuse kohta (tagastamine

loomapidajale, eutanaasia, varjupaiga või uue omaniku nimele kandmine ja muud sellised

sündmused), mis tagab loomast järjepideva ülevaate ehk jälgitavuse looma kohta.

Paragrahvi 32 lõike 6 kohaselt tagab iga järgmine koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning muu

lemmiklooma pidaja, et registris registreeritud lemmiklooma pidava isiku vahetus registreeritakse

loomade registris. Andmed riigi lemmikloomaregistris registreeritud looma ja tema pidaja kohta

tuleb hoida ajakohasena. Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris

registreeritud lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval

viisil loomade registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks

loomade registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma

üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise

registris registreeritud loomapidajalt. Loomapidaja vahetumise kohta on oluline hoida andmed

ajakohasena, et looma saaks lahtipääsemise korral tagastada õigele isikule. Nimetatud nõue

kehtib nii koera, kassi, valgetuhkru kui ka muud liiki lemmiklooma kohta, kelle loomapidaja on

vabatahtlikult otsustanud registris registreerida. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus

mikrokiibiga identifitseerida ja andmed loomade registris registreerida vaid koera, kassi ja

valgetuhkru pidamise korral, antakse eelnõu kohaselt lisaks neile liikidele võimalus registreerida

loodavas riigi lemmikloomaregistris ka muud liiki mikrokiibiga identifitseeritav lemmikloomana

peetav loom. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse

nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuse esinemise võimaluse

vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide

registreerimisel järgitaks samu nõudeid.

Paragrahvi 32 lõike 7 kohaselt peab veterinaararst korraldama andmete esitamise loomade

registrisse nii lemmiklooma ja tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks kui ka püütud

hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud

veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta kande tegemiseks. Senini on mikrokiibiga identifitseeritud

lemmikloomade registreerimist reguleerinud KOV-ide koerte ja kasside pidamise eeskirjad, mis

arvestasid lemmiklooma registri teenust pakkuva ettevõtja tehniliste lahenduste ja protsessidega

ning kellega KOV või loomapidaja on sõlminud lepingu lemmiklooma ja tema pidaja kohta

andmete registrisse kandmiseks. Praegu on lemmiklooma andmete andmekogusse kandmise

õigus sõltuvalt registrist kas loomapidajal, KOV-i ametnikul või veterinaararstil. Vaatamata

kasutatavast teenusepakkujast küsib veterinaararst andmekogusse andmete kandmise eest tasu

(umbes 15 eurot), sest tegemist on eraldi tööülesandega. Tasu suuruse tõttu ei soovi osa

loomapidajaid seda teenust kasutada, mis jätab Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikust

loomapidajale võimaluse andmed ise andmekogusse kanda, kuid seda alati ei tehta ja seetõttu

võib loom olla küll kiibiga märgistatud, kuid tema ja tema pidaja andmeid andmekogus ei ole.

Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega mikrokiibiga identifitseeritud loomad olla registreeritud,

mis tähendab, et märgistamine ei võimalda looma tema pidajaga seostada ja märgistamine ei

kanna oma eesmärki (loomade kohta arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega tegelemine,

kadunud lemmiklooma tagastamine pidajale, järelevalveasutuste ülesannete täitmine). Seetõttu

on oluline siduda omavahel kaks protseduuri: lemmikloomale kiibi paigaldamine ning seejärel

kohe andmete registris registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab edaspidi andmed registrisse

kandma veterinaararst, on seotud loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud nõudega, mille

kohaselt tohib kiibistada ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga 13, mille kohaselt tohib

looma märgistamiseks kasutatavat mikrokiipi väljastada vaid veterinaararstile.

18

Registriandmete usaldusvääruse tagamiseks ja looma identifitseerimisega seotud pettuste

ärahoidmiseks on asjakohane, et sellekohase teabe edastab mikrokiibi paigaldanud veterinaararst.

Mida väiksem on aeg mikrokiibi paigaldamise ja andmete registreerimise vahel, seda tõenäolisem

on andmete registrisse jõudmine. Ideaalolukorras teeb veterinaararst registrikande sama visiidi

ajal, mil ta paigaldab mikrokiibi. Nii oleks loom registreeritud juba loomakliinikust väljudes ning

kadumamineku korral kohe ka registrist leitav ning välistatud oleks olukord, kus kiibistatud loom

ei ole registrisse kantud. Seetõttu sätestatakse, et edaspidi esitab lemmikloomale mikrokiibi

paigaldanud veterinaararst lemmiklooma ja tema pidaja andmed loomade registrisse kandmiseks.

Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2022. a määruse „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende

omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“ § 3 lõike 2 kohaselt peab

veterinaararst varjupaika paigutatud looma viivitamata läbi vaatama. Veterinaararst esitab

andmed püütud hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal

varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta.

Veterinaararst esitab VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud looma kohta järgmised andmed: varjupaigas

tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse

kuupäev, looma terviseseisundi hinnang, looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja

pidamisrežiimi kohta) ning loomal teostatud ravi. Nende andmete esitamise nõue kehtestatakse

loomade registri põhimäärusega. Nimetatud andmete esitamine on vajalik selleks, et tagada

vajalik teave nii KOV-idele kui ka loomapidajatele selle kohta, millal loom varjupaika jõudis,

mis seisundis ja mida temaga varjupaigas tehti. Kuna varjupaigas looma pidamise korral tasub

looma pidamise kulu kas KOV (vähemalt 14 esimest päeva vastavalt loomakaitseseadusele) või

loomapidaja, on oluline ka näidata, mille eest arve esitatakse ja mis oli diagnoos või millised

sümptomid tingisid tehtud ravi. Samu andmeid on vaja ka varjupaigal endal (sh veterinaararstil),

et pidada arvestust oma tegevuse kohta (nõue kehtestatud VS alusel) ning esitada arve kas

KOV-ile või loomapidajale, sõltuvalt sellest, kes kulu katab. Arvestuse pidamine ja looma kohta

andmete esitamine registrisse aitab vähendada pettusi ja muudab varjupaikade tegevuse

läbipaistvamaks nii KOV-idele avaliku raha kasutamise vaates kui ka loomapidajatele, kes oma

lemmikloomale varjupaika järele lähevad. Läbipaistvus on oluline aspekt varjupaikade

usaldusväärsuse tagamisel, kuna varjupaigad tegutsevad nii avaliku raha (KOV-id) kui ka

annetuste (loomasõbrad) toel.

Täpsemad registreerimisega seotud nõuded kehtestatakse VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri

määrusega. Andmed, mis tavapäraselt registrisse kantakse, on järgmised: looma nimi, liik,

sünniaeg, sugu, värv, tõug, loomale paigaldatud mikrokiibi kood, mikrokiibi paigaldamise

kuupäev, lemmikloomale väljastatud lemmikloomapassi andmed, kui see on väljastatud, ning

need andmed on vaja siduda loomapidajaga, kelle kohta saadakse andmed (isikuandmed,

kontaktandmed, elu- või asukoht) üldjuhul rahvastikuregistrist või äriregistrist. Veterinaararst

kontrollib vajadusel loomapidaja andmete õigsust isiku ID-kaardi või muu isikut tõendava

dokumendi alusel, võrreldes seda võimaluse korral Eesti rahvastikuregistris olevate andmetega.

Varjupaika sattunud loomade puhul on vaja loomade registri nii nimetatud varjupaiga moodulisse

kanda juba käesolevas seletuskirjas eespool (VS § 32 lg 5 selgituse juures) nimetatud andmed

looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma peetakse, samuti

andmed veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta ja muud sellised andmed. Täpsed

andmed, mis loomade registrisse kantakse, sätestatakse loomade registri põhimääruses.

Paragrahvi 32 lõikes 8 sätestatakse uus volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava

koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma

märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja

ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded.

19

Kui KOV on kehtiva õiguse kohaselt koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ette näinud

loomapidajale kohustuse oma peetav lemmikloom kiibistada ja registreerida, on sama eeskirjaga

kehtestatud ka kiibistamise ja registreerimise täpsem kord. Edaspidi kehtestatakse täpsemad

nõuded lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri määrusega.

Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga

identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii veterinaararsti kui ka loomapidaja

kohustusi ja vastutuse ulatust registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmisel ning püütud ja

varjupaika sattunud hulkuvate loomade varjupaigas pidamisel loomade kohta andmete registrisse

kandmise nõudeid. Kui loomapidaja soovib vabatahtlikult kanda registrisse andmed teist liiki

lemmiklooma kohta, keda on võimalik mikrokiibiga identifitseerida, siis kehtivad sellise looma

kohta andmete registreerimisel samad nõuded, mis koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, välja

arvatud identifitseerimise tähtaeg, mis sõltub sellisel puhul liigi eripärast.

Paragrahvi 32 lõikes 9 sätestatakse nõue, mille kohaselt tasutakse loomade registris koera, kassi,

valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest ning

loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest riigilõivu

riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Tagamaks loodava riigi lemmikloomaregistri toimivuse ja vajaliku hoolduse, kehtestatakse

registreerimise eest riigilõivu tasumise nõue. Riigilõivu peab maksma loomade registris

lemmiklooma registreerimisel ja samuti andmete muutmise eest lemmikloomapidaja vahetumise

korral. Loomapidaja vahetumise registreerimiseks registris tasub riigilõivu uus loomapidaja ise

või teine isik tema nimel. Riigilõivu suurus kehtestatakse riigilõivuseadusega (vt eelnõu § 4).

Loomade registris looma või tema pidaja andmete ajakohasena hoidmiseks andmete muutmise

korral (elukoha andmed, telefoninumbri vahetumine, loomapidaja nime muutus nt abielu korral

vmt) riigilõivu tasuma ei pea. Seni on Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikele olnud

looma registreerimine tasuta, kuid see-eest on KOV tasunud ettevõtjale kuutasuga selle summa

elaniku eest, ELK registrisse looma registreerimise eest on loomapidaja pidanud tasuma 25 eurot.

Eelnõuga kavandatava seaduse jõustumise ajaks kantakse KOV-i registritesse kantud loomade ja

nende pidajate andmed üle loodavasse riigi lemmikloomaregistrisse. Nende andmete riigi

lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest loomapidaja riigilõivu tasuma ei pea, kuna

loomapidaja või KOV on loomapidaja nimel teenuse eest juba varem tasunud.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse VS-i § 33 pealkirja, sõnastades selle „Lemmikloomapass“.

Kuna eelnõu kohaselt toimub edaspidi kõigi elektroonsete identifitseerimisvahendite

heakskiitmine ja väljastamine õiguslikult samadel alustel (st VS-i § 30 kohaselt), siis on kehtiva

VS-i § 33 sätted osaliselt juba teistes sätetes sõnastatud. Paragrahvis 33 on edaspidi vajalikud

üksnes lemmikloomapassiga seotud lõiked 6–9, mistõttu on asjakohane muuta ja täpsustada

paragrahvi pealkirja.

Eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks VS-i § 33 lõiked 1–5. Nimetatud lõigete 1−5

sisu on edaspidi sätestatud §-s 30 kehtestatud ühtlustatud identifitseerimisvahendite

heakskiitmise ja väljastamise korras.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse VS-i § 33 lõikega 61, milles sätestatakse kehtiva seaduse §

19 lõike 1 punktis 8 kehtestatud veterinaararsti kohustus lisada lemmikloomapassi väljastamise

korral oma allkirjale kutsetegevuse loa number. Sättest jäetakse välja kohustus lisada allkirjale

ametinimetus. Lemmikloomapassi võib väljastada vaid veterinaararst, mistõttu ametinimetuse

lisamine lemmikloomapassi ei ole vajalik. Sätte asukohta VS-is muudetakse parema selguse

tagamiseks, et lemmikloomapassiga seotud sätted asuksid samas paragrahvis.

Kuna edaspidi on vaja lemmikloomade jälgitavuse tõhustamiseks ja lemmikloomadega

kauplemisel pettuste ennetamiseks lemmikloomapassiga seotud andmed (lemmikloomapassi

väljastamise kuupäev ja passi number ning passi väljastanud veterinaararsti andmed) kanda

20

loomade registrisse ja siduda need andmed loomaga, kelle kohta lemmikloomapass on

väljastatud, täiendatakse eespool mainitud lõiget ka kohustusega esitada sellised andmed. Täpsed

andmed, mida on vaja loomade registrisse lemmikloomapassi kohta esitada, sätestatakse loomade

registri põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 25 asendatakse VS-i § 33 lõikes 8 tekstiosa „Põllumajandus- ja

Toiduametiga“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“. Selliselt täpsustatud lõike

8 kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist

ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või

temaga halduslepingu sõlminud isik.

Lemmikloomapassiga seotud nõuded on kehtestatud määrusega (EL) nr 576/2013. Selle määruse

artikli 23 lõike 1 kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus tagama, et lemmikloomapasside

blankette jagatakse ainult selleks volitatud veterinaararstidele ning et veterinaararsti nimi ja

kontaktandmed peavad olema seotud väljastatud passi numbriga. Kehtivas õiguses on PTA-l

kohustus see teenus välja volitada (VS-i § 33 lg 8). Praktikas on selgunud, et konkursi

ebaõnnestumise või pakkuja loobumise korral võib tekkida olukord, kus riigi kohustus tagada

lemmikloomapasside nõuetekohasus ja nõuetekohane kasutamine võib olla ohus. Seetõttu on

eelnõus passide trükkimise ja väljastamise nõudeid muudetud. Eelnõu kohaselt korraldab

lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning

lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või temaga

halduslepingu sõlminud isik. Oluline on, et halduslepingu sõlmimise hilinemise korral oleks

teenuse pakkumine endiselt tagatud. Muudatus võimaldab PTA-l kui pädeval asutusel vajaduse

tekkimisel korraldada teenuse pakkumist ise.

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 muudetakse VS-i § 34 lõiget 2, et täpsustada loomade registri

eesmärki.

Paragrahvi 34 lõike 2 sõnastust täiendatakse nii sissejuhatavas lauseosas kui ka uue punktiga,

mille kohaselt on loomade registri eesmärgiks tagada loomade jälgitavus ning tõhusa

veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust muu hulgas koera, kassi,

valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja ning nende tegevuse kohta.

Lemmikloomade ja nende pidajate kohta andmete kogumise esmane eesmärk on toetada KOV-e

oma ülesannete täitmisel ja vähendada varjupaika sattuvate loomade hulka. Andmekogu

andmekoosseisu muutmisega seoses on vajalik täpsustada, et loomade registril on oluline roll

loomade jälgitavuse tagamisel. Selleks täiendatakse lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, mis seda

eesmärki täpsustab. Loomade registris olev andmestik annab järelevalve tegijale teavet peetavate

loomade jälgitavuse kohta, sealhulgas on võimalik vajaduse tekkimisel saada teavet koera, kassi

ja valgetuhkru nõuetekohase märgistamise ja registreerimise kohta, saada andmeid selle kohta,

kui palju on isikul lemmikloomi ning looma korduva varjupaika sattumise korral võtta meetmeid

looma nõuetekohaste pidamise tingimuste tagamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse VS-i § 34 lõikega 31, milles täpsustatakse loomade registri

volitusnormi, mis on sätestatud VS-i § 34 lõikes 3, ning nähakse ette, mis küsimused on

seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1

kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas

volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada

volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1 tulenevad küll üldised raamid

sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel lahendada, kuid siiski on

asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul eriseaduses täpsustada. Volitusnormi

täpsustatakse selleks, et oleks selgem, milliste küsimuste reguleerimine on kaetud

volitusnormiga.

21

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse VS-i § 34 lõiget 4.

Kehtiva VS-i § 34 lõike 4 kohaselt on registri vastutav töötleja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Registri põhimääruse §-s 3 on määratud registri volitatud

töötlejateks PRIA ning PTA. Sama sätte lõigetes 2 ja 3 on toodud volitatud töötlejate

vastutusvaldkonnad. IKÜM art 4 p 8 kohaselt on volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik,

avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.

Kuna antud juhul ei töötle nimetatud asutused isikuandmeid Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi nimel, vaid neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks, on nad

registri kaasvastutavad töötlejad. Seega täiendatakse § 34 lõiget 4 selliselt, et registri

kaasvastutavateks töötlejateks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA.

Sellest lähtuvalt täiendatakse põllumajandusloomade registri põhimääruse volitusnormi, et

kaasvastutavate töötlejate ülesanded määratakse registri põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VS-i § 34 lõikega 5.

Sätte kohaselt on loomade registri volitatud töötlejal õigus kasutada isiku kontaktandmeid isikule

volitatud töötleja tegevusega seotud teate saatmiseks. Säte on vajalik eelkõige selleks, et PRIA-l

oleks õigus loomapidajale saata loomatervise alase ohu teade. Isiku nõusolekul võib tema

kontaktandmeid kasutada ka muu PRIA registriga seotud teabe saatmiseks, näiteks: PRIA

registritega seotud muudatuse teade; PRIA registritega seotud tõrgete tekkimise ja lahendamise

teavitamise teade (näiteks trükikojas veisepasside printimise probleem); seadusest tuleneva

kohustuse täitmise meeldetuletuse teade (näiteks loomade arvude teatamine); seadusest tuleneva

nõude rikkumise teade (näiteks registriandmete esitamise hilinemine); andmete korrektsuse ja

ajakohasena hoidmise teade (näiteks veterinaarsertifikaadi väljastamise korral loomade liikumise

andmete registrisse kandmiseks esitamise vajadus, meeldetuletus veenduda andmete

ajakohasuses); toetuse taotlemise võimaluse teade (eriti erakorraliste toetuste puhul, mis on

suunatud kindlale loomaliigile/kategooriale). Isiku nõusolekul võib tema kontaktandmeid

kasutada ka loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks. Isik võib loobuda

teadete saamisest.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse VS-i § 35 lõiget 1 punktidega 7 ja 8.

Sätte kohaselt kantakse edaspidi loomade jälgitavuse tagamiseks ja võimalike pettuste

ennetamiseks koerte, kasside ja valgetuhkrute ning vajaduse korral teiste lemmikloomaliikide ja

nende pidajate kohta andmed loomade registrisse. VS-i § 35 lõike 1 uues punktis 7 nähakse ette,

et loomade registrisse kantakse füüsilisest isikust lemmikloomapidaja ja tema tegevuse kohta

järgmised andmed: lemmikloomapidaja nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg,

telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma

identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja

tema surma kohta. VS § 35 lõike 1 uues punktis 8 nähakse ette, et loomade registrisse kantakse

juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja ja tema tegevuse kohta järgmised

andmed: nimi, registrikood või selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus,

telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi ja isikukood, ettevõtja tegevuskoha

aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed

loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta. Täpsem andmekooslus sätestatakse

loomade registri põhimääruses, mis on kehtestatud VS-i § 34 lõike 3 alusel. Ka füüsilisest isikust

ettevõtja võib loomapidaja olla ning segaduse vältimiseks on asjakohane ka see erisus õigusaktis

selgelt välja tuua.

Kohustuslik registreerimine ja sellega seoses lemmikloomapidaja kohta andmete kogumine ja

töötlemine riigi andmekogus on isikuandmete kaitse üldmääruse26 (edaspidi IKÜM)

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus)

22

kohaldamisalas. Isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on

sätestatud PS-i §-s 26. PS-i § 26 on kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus. Piiriklausli kohaselt

ei tohi riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS-i §-id 3 ja 11). Antud juhul on

lemmikloomapidaja isikuandmete töötlemine vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks

(pidaja juurest lahti pääsenud looma ülesleidmiseks) ning avalikes huvides oleva ülesande

(loomade jälgitavuse ning seeläbi loomatervise ja -heaolu tagamine, samuti KOV-i territooriumil

heakorra tagamine) täitmiseks. Isikuandmeid on vaja eelkõige lemmikloomapidaja ja tema

lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga loom kaduma mineku korral pidajale tagastada,

erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise

kontrollimiseks. Laiemas mõttes on isikuandmete kogumine vajalik avaliku korra tagamiseks,

sest avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning

õigushüvede (sh loomatervis ja -heaolu) ja isikute subjektiivsete õiguste (sh omandiõigus)

kaitstus. Andmesubjekti õiguste piirang on demokraatlikus ühiskonnas sobiv, vajalik ning

proportsionaalne, sellele ei ole head alternatiivi, mis oleks vähemalt sama tõhus või vähem riivav.

Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused

esitati VTK-s. Seni KOV-ide andmekogudes lemmiklooma ja tema pidaja kohta kogutud andmed

kantakse üle riigi andmekogusse ning nende andmete riigi lemmikloomaregistrisse ülekandmise

eest ei pea loomapidaja tasuma riigilõivu . IKÜM-i artiklite 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete

töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete

töötlemise põhimõtteid. Seadust lugedes peaks inimene aru saama, mis liiki andmeid ja milleks

tema kohta kogutakse, kaua neid säilitatakse ning milleks veel võidakse kasutada. Seega peab

isikuandmete töötlemiseks sätestama seaduses minimaalselt andmete töötlemise konkreetse

eesmärgi, samuti töödeldavate andmete koosseisu ja töötlemise kestuse. Selleks, et reguleerida

isikuandmete töötlemist kooskõlas IKÜM-iga ja IKÜM-i kohaselt lubatud ulatuses, on eelnõu §

1 punktides 26 ja 27 (VS-i § 34 lg 2) täiendatud loomade registri eesmärkide sõnastust, eelnõu §

1 punktis 31 (VS-i § 35 lg 1 p 7 ja 8) loetletud loomapidaja kohta kogutavate isikuandmete

koosseis ning eelnõu § 1 punktis 34 (VS-i § 35 lg 61) sätestatud nende isikuandmete töötlemise

kestus.

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse VS-i § 35 lõikeid 3–5.

Kehtivas õiguses ei olnud isikutel kohustust esitada riigi andmekogusse andmeid koera, kassi ja

valgetuhkru kohta. Eelnõu kohaselt selline kohustus sätestatakse, seega muudetakse VS-i § 35

lõike 3 sõnastust, mille kohaselt võib PRIA ainult põllumajandus- ja vesiviljelusloomade kohta

esitatavate andmete vastuvõtmisest keelduda. Säte on edaspidi aluseks kõigi peetavate loomade,

sealhulgas ka koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud loomade kohta

esitatavate andmete vastuvõtmisest keeldumiseks.

VS-i § 35 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt ei saa edaspidi PRIA-le enam esitada andmeid

paberkandjal, vaid seda tuleb teha elektroonilist kanalit kasutades, et registripidaja saaks andmete

esitaja turvalisel viisil tuvastada.

2023. aastal esitati põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3 964

ehk 3,12 % esitati paberil. PRIA on selgitanud, et paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige

infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi vähendamiseks. Paberprotsessi

ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele on eelkõige põhjustatud olukordadest, kus registrile

esitatavate andmete koosseis muutub. IT arendus paberprotsessi jaoks on kallim, kui e-teenuste

jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessile tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis e-teenustes

on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab iga vea korral olema paberprotsessis välja

arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav

(selgitama, milles on probleem), ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste

23

kohta. Iga esitatavate andmete muudatuse korral õigusaktides tuleb muuta paralleelselt nii e-

teenuseid kui paberprotsessi.

Paberprotsessis on suurim osakaal paberil veisepasside käitlemisel. Kuna alates 1. detsembrist

2021 veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta enam ei väljastata, siis veisepassil

esitatavate andmete hulk on kiiresti vähenenud. 2025. aasta 1. aprillist on ettevõtjatel võimalik

kasutada ka loomade Eestist välja viimisel elektroonset veisepassi, seega väheneb

paberdokumentide osakaal veelgi. Arvestamata tagastatud veisepassidelt saadud andmeid, on

paberil esitatud dokumentide osakaal kõigis dokumentides vaid 0,96%. Paberprotsessi kaotamine

soodustab infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Paberposti kaotamine vähendab

paberprotsessiga tegeleva tööjõu vajadust, kaob vajadus paberdokumentide arhiivipinna järele.

Lahendusena neile isikutele, kellel elektroonilise andmeedastuse võimalus puudub, on PRIA-l

kohapealne teenindus kõigis 15 maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid

elektroonselt kohapeal. Isikul on võimalik mugavalt broneerida endale sobiv aeg andmete

esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati kohapealset juhendamist ja abi.

VS-i § 35 lõike 5 muutmise vajadus on seotud koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3

nimetatud lemmikloomade ja nende pidajate kohta loomade registrisse andmete kogumisega.

Nimelt on vaja lõike 5 sõnastust muuta selliselt, et oleks selge, et nii põllumajandusloomade kui

ka lemmikloomade kohta loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende

esitaja. Kuna lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete esitamine registrisse on osaliselt

veterinaararsti (andmed, mis on seotud veterinaarsete menetlustega ja lemmikloomapassi

väljastamisega) ja osaliselt lemmiklooma pidaja kohustus, siis vastutavad nad mõlemad enda

edastatud andmete õigsuse eest. Andmed lemmiklooma nime ja sünniaja ning loomapidaja enda

kohta esitab loomapidaja. Veterinaararstil pole võimalik looma kohta esitatud andmete (nimi ja

sünniaeg) õigsuses täielikult veenduda. Samuti on keerukas veenduda, kas isik on tegelik

loomapidaja, kui isikul pole just näidata ostu-müügi- või rendilepingut. Eestis ei ole tavapärane

sõlmida loomapidaja vahetumisel sellist lepingut, eriti juhul, kui tegu ei ole tõuloomaga. Seetõttu

ei saa veterinaararstil lasuda vastutus teatud andmete õigsuse eest, mida on kohustuslik registrisse

kanda. Varjupaigas ajutiselt looma pidamisel esitatavate andmete õigsuse eest vastutab varjupaik

ettevõtjana, välja arvatud andmed veterinaarse läbivaatuse ja looma veterinaarse menetlusega

seotud surma kohta, mille õigsuse eest vastutab veterinaararst. Põllumajandusloomade kohta

andmete esitamise kohustus kehtiva õigusega võrreldes ei muutu.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse VS-i § 35 lõigetega 51–53.

Kehtiva VS-i § 35 lõikes 5 asunud normid jagatakse selguse mõttes kaheks eraldi sätteks.

Põllumajandusloomadega seotud andmete muutumise korral taotluse esitamise kohustus

sätestatakse lõikes 51.

Paragrahvi 35 lõike 51 uues sõnastuses muudetakse loomade registrisse isiku ja tema

tegevuskoha kohta ning põllumajandusloomade ja nende liikumise kohta kantud andmete

muutumise korral taotluse esitamise tähtaega. Senise viie tööpäeva asemel tuleb taotlus andmete

muutmiseks esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete

muutumisest (s.o sündmuse toimumisest) arvates. Sätte muutmine on vajalik tulenevalt PRIA

praktilise tegevuse käigus tekkinud probleemidest.

Määruse (EL) 2021/520 artikkel 3 sätestab, et veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavad ettevõtjad

edastavad EL-i loomatervise määruse artikli 112 punktis d osutatud liikumisi, sünde ja surmasid

ning kõnealuse määruse artikli 113 lõike 1 punktis c ja määruse (EL) 2019/2035 artikli 56 punktis

b osutatud liikumist käsitleva teabe kõnealuste liikide jaoks loodud elektroonilistes

andmebaasides registreerimiseks liikmesriikide määratava ajavahemiku jooksul. Teave tuleb

edastada seitsme päeva jooksul loomade liikumisest, sünnist või surmast arvates.

24

Lisaks on hobuslaste kohta teabe esitamine sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2021/96327 artiklis 9. Hobuslasi pidavad ettevõtjad tagavad, et pädevale asutusele edastatakse

määruse (EL) 2019/2035 artikli 64 punktide b ja c kohaselt nõutav teave pädeva asutuse määratud

tähtajaks, mis ei ületa seitsmepäevast ajavahemikku alates kuupäevast, mil hobuslase hariliku

viibimiskohana registreeriti EL-i loomatervise määruse artikli 102 lõike 1 punkti b alapunkti ii

kohaselt ettevõtja käitatav ettevõte.

VS-i nõue esitada andmed põllumajandusloomade registrisse viie tööpäeva jooksul arvates

sündmuse toimumisest tekitab registripidajale, järelevalve teostajale ja loomapidajatele

täiendavat keerukust ja lisakulusid, kuna paralleelselt tuleb jälgida (sh infosüsteemides) VS-is

kehtestatud tähtaega ning määruste (EL) 2021/520 ja (EL) 2021/963 tähtaegu, mis on erinevad.

Jälgides ainult viie tööpäeva nõuet, eksivad loomapidajad 7-päevase tähtaja nõude osas ja seda

olukorras, kus tavapäraselt argipäeval on riigipüha (eriti probleemsed on jaanipäev/võidupüha ja

jõulud). Seitsme päeva nõue on EL-is kokku lepitud, et kõigis liikmesriikides oleks teavitamise

kohustus ühetaoliselt reguleeritud ja andmete esitamise tähtaegades ei sõltutaks erinevate

liikmesriikide riigipühadest. Sisuline vajadus viie tööpäeva nõude erisuse järele puudub.

Kirjeldatud olukord on loomapidajatele asjatult keerukas. Andmete registrile esitamise tähtaja

üheselt arusaadavuse tagamiseks kehtestatakse eelnõuga loomade registrile andmete esitamise

tähtajaks seitse päeva. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja

usaldusväärsus.

Paragrahvi 35 lõikes 52 sätestatakse, et loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32

lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ja tema pidaja kohta kantud andmete muutumise korral tuleb

esitada taotlus andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast

andmete muutumist. Erandina ei kehti andmete ajakohastamise nõue selliste andmete korral, mis

saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud

korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Näiteks rahvastiku- või äriregistrist. Oluline

on, et andmed nii looma kui ka loomapidaja kohta oleksid registris ajakohased ja peegeldaksid

tegelikku olukorda. Sellel põhjusel kehtestatakse nõue nii veterinaararstile kui ka loomapidajale

või lemmikloomapidajale andmete muutumise korral need andmed ka registris uuendada. Selliste

andmete hulka kuuluvad näiteks andmed loomapidaja või lemmikloomapidaja kontaktandmete,

loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise, loomale lemmikloomapassi väljastamise,

looma püsivalt riigist välja viimise kohta. Üldjuhul uuenevad enamik loomapidaja ja

lemmikloomapidaja kohta kogutavad andmed automaatselt, kui isik neid andmeid rahvastiku- või

äriregistris uuendab, ning riigi lemmikloomaregistris ei pea riigi jaoks andmeid topelt uuendama.

Loomapidaja enda huvides on ebaõiged elukoha- või kontaktandmed rahvastikuregistris

uuendada kehtivate vastu. Ajutised liikumised loomaga, sh reisimise või tõuloomadel

paaritumise/poegimise ajaks, ei too endaga kaasa veel vajadust registris andmeid ajakohastada,

sest loomapidaja ja seeläbi ka looma püsielukoht ei ole selle ajutise liikumise tõttu muutunud.

Muuhulgas ei pea registris registreerima loomapidaja või tema elukoha andmete vahetumist

ainuüksi selle pärast, et loomaga minnakse näiteks maale suvitama. Loomapidaja vahetumine

tuleb registreerida registris siis, kui loomapidamisõigus ja sellega koos ka vastutus antakse

püsivalt (mitte ajutiselt/lühiajaliselt) üle teisele isikule. Näiteks ei pea pidaja vahetumist

registreerima, kui loom antakse loomapidaja reisi kestuse ajaks koerte hotelli hoiule.

Paragrahvi 35 lõikes 53 sätestatakse andmete muutmise kord püütud hulkuva looma varjupaigas

pidamise korral. Lõike 53 kohaselt esitatakse püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral

27 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/963, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruste (EL) 2016/429, (EL) 2016/1012 ja (EL) 2019/6 kohaldamiseks seoses hobuslaste identifitseerimise ja

registreerimisega ning kehtestatakse nende loomade identifitseerimisdokumentide näidised (ELT L 213, 16.06.2021,

lk 3)

25

LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase ajavahemiku lõppedes andmed varjupaigas peetava

kassi, koera, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud looma ja tema pidaja kohta loomade

registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast

nimetatud kahenädalase ajavahemiku lõppu juhul, kui selle ajavahemiku lõpuks ei ole looma

omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata LoKS-i §-s 18 sätestatud korras.

Tavaolukorras on andmete muutumisel nende ajakohastamise tähtaeg kaks tööpäeva, kuid pikem

tähtaeg – 14 päeva, millele lisandub kaks tööpäeva – on ettenähtud olukordadeks, mil loom satub

varjupaika (VS-i § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud

loomade pidamiseks ettenähtud koht). Sellisel puhul on keelatud loomapidaja andmete muutmine

registris enne 14 päeva möödumist ehk hulkuva looma ajutise pidamise ajavahemiku lõppemist.

LoKS-i § 5 lõike 2 kohaselt peab loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja looma eutaneerimise

vahel olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja

vajaduse korral ravi. Varjupaik saab küll looma arvele võtta ajutiselt elupaiga pakkumiseks ehk

ajutiseks pidamiseks, kuid ei saa end registreerida esimese 14 päeva jooksul loomapidajaks. Kuna

omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade püüdmist ja pidamist korraldab KOV

oma territooriumil, on oluline, et loomapidajal oleks võimalik oma peetav loom varjupaigast

tagasi saada kindla ettenähtud aja jooksul. Hulkuva looma omaniku kindlakstegemise kohustus

ning LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud tähtaja nõue kehtib varjupaiga suhtes sõltumata sellest, kas

tegemist on KOV-i lepingupartneriga või mitte. LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase

tähtaja nõue ei kehti olukordades, kus lemmikloomapidaja viib omaalgatuslikult oma

lemmiklooma varjupaika selleks, et varjupaik võtaks tema asemel üle selle looma pidamise.

Sellisel puhul ei ole tegemist hulkuva loomaga ning lemmikloomapidaja vahetumine tuleb

registreerida loomade registris kahe tööpäeva jooksul, seejuures kinnitavad lemmikloomapidaja

vahetumise registris nii eelmine kui ka uus loomapidaja.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse VS-i § 35 lõikega 61, milles sätestatakse loomade registrisse

koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema pidaja kohta

kogutud andmete ning andmete alusdokumentide säilitamise tähtaeg ning viidatakse, et logisid

säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.

Andmeid säilitatakse üks aasta arvates looma surma kohta kande tegemisest. Oluline on tagada,

et isikuandmeid töödeldakse ainult seni, kuni see on vajalik nende töötlemise eesmärgi

saavutamiseks. Kuna järelevalvetoimingutega seoses võib olla vajalik isikuandmetele ligi

pääseda ka pärast loomade registris loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumist või looma

surma, on oluline määrata andmete säilitamise aeg. Üks aasta on piisav ajavahemik andmete

koondamiseks erinevate rikkumismenetluste või vaidluste lahendamise tarbeks.

Juhuks, kui loomapidajad ei ajakohasta looma surma kohta andmeid, on vaja meetmeid, millega

tagada, et registriandmed oleksid võimalikult reaalset elu peegeldavad ja registris ei oleks

andmeid tegelikult surnud loomade ja nende loomade pidajate kohta. Selleks kehtestatakse

sättega, et looma kohta esitatud andmeid säilitatakse kuni 20 aastat tema sünnikuupäevast alates

ehk eeldusliku maksimaalse looma eluea vältel. Kuigi registrisse on kohustus kanda andmed vaid

koera pidamisel, registreeritakse senini KOV-ide registritesse ka arvestataval hulgal kasse.

Seetõttu on vaja arvestada ka kasside eeldatava elueaga. Erinevate tõugude keskmiselt on koerte

eeldatav eluiga isastel loomadel 11,23 aastat, emastel loomadel 11,41 aastat28. Siiski on tõuge,

kelle eeldatav eluiga on märkimisväärselt pikem. Näiteks Inglismaal tehtud uuringus selgus,

aastatel 2009–2011 surnud koerte mediaanvanus koera surma ajal oli eeldatavalt 12,0 aastat

(kvartiilide vahe (IQR): 8,9–14,2). Erinevate tõugude puhul varieerus mediaanvanus surma ajal

Bordoo dogi 5,5 aastast (IQR: 3,3–6,1; n = 21) kääbuspuudli 14,2 aastani (IQR: 11,1–15,6;

n = 20)29. Kasside keskmine eluiga on vahemikus 13–17 aastat, kuid sõltuvalt isendist, võivad

28 Teng, K.Ty., Brodbelt, D.C., Pegram, C. et al. Life tables of annual life expectancy and mortality for companion

dogs in the United Kingdom. Sci Rep 12, 6415 (2022). https://doi.org/10.1038/s41598-022-10341-6 29 O’Neill, D. G., Church, D. B., McGreevy, P. D., Thomson, P. C. & Brodbelt, D. C. Longevity and mortality of

owned dogs in England. Vet. J. 198, 638–643 (2013). https://doi.org/10.1016/j.tvjl.2013.09.020

26

elada ka 20 aastat või enamgi30. Looma eluiga sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, sh tõug,

eluviis (tubane kass või õuekass), veterinaarabi võimaldamine, toitumine, aktiivsus jm. Lähtuvalt

eeltoodust, on oluline, et arvestaksime andmete säilitamise aja puhul nii koerte kui ka kasside

eluea pikkusega. Selle pärast on andmete säilitamise ajaks määratud 20 aastat alates looma

sünnikuupäevast. Kui aga loomapidaja kinnitab, et loom on elus ka pärast selle tähtaja saabumist,

siis säilitatakse andmeid looma tegelikust surma kuupäevast lähtuvalt.

Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse VS-i § 49 lõikeid 3–5.

Paragrahvi 49 lõikes 3 tehtava muudatusega sätestatakse veterinaararstile kohustus teavitada

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate

loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest PTA-

d, loomapidajat ja lemmikloomapidajat.

Kehtiva õiguse kohaselt peab veterinaararst teavitama PTA-d EL-is kohustuslikult teavitatavate

loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi või zoonoosse haigustekitaja diagnoosimisest. EL-

is kohustuslikult teavitatavate loomataudide hulka kuulub kokku 63 maismaa-ja veeloomataudi.

Nimekiri on koostatud Euroopa Toiduohutusameti soovitusi järgides ja see sisaldab nn EL-is

olulisi loomataude. Eesti on WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus teavitada organisatsiooni

Eestis diagnoositud loomataudidest 24 tunni jooksul selle diagnoosimisest arvates. WOAH-ile

teavitatavate loomataudide loetelu, mis on leitav WOAH-i veebilehelt maismaaloomad ja

veeloomad ning PTA veebilehelt, on koostatud kogu maailmas olulist mõju omavate

loomataudide kohta. WOAH-i loetelus on lisaks EL-i loomataudide loetelule veel 59 erinevat

loomataudi. Enamikku neist taudidest ei ole Eestis kunagi diagnoositud ja looduslike tingimuste

tõttu neid meie piirkonnas ei esine.

Lisaks tagab muudatus, et WOAH-i teatamiskohustuslikest loomataudidest teavitatakse

õigeaegselt ka siis, kui uuring on tehtud ja haigusetekitaja on leitud muu liikmesriigi laboris.

Paragrahvi 49 lõike 4 muudetud sõnastuse kohaselt peab labor teavitama PTA-d lisaks EL-i

teatamiskohustuslike loomataudide loetelus olevatele loomataudidele ka sellise loomataudi või

zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust, millest Eestil tuleb kohe teavitada WOAH-i,

labor peab pidama sellise loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude kohta

arvestust ning esitama leidude kohta aruande PTA-le. Kehtivas VS-is on reguleeritud ainult EL-i

loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi diagnoosimisest teavitamise nõuded ja laboritel ei

ole kohustust muust loomataudist kohe teavitada. Uus nõue kehtib kõigile Eestis asuvatele

laboritele, kus uuritakse loomadelt võetud proove loomataudide suhtes. Leidude kohta õigel ajal

teabe edastamisega tagatakse PTA võimekus täita rahvusvahelisi kohustusi.

Paragrahvi 49 lõikes 5 täpsustatakse volitusnormi ulatust. Volitusnormi uue sõnastuse kohaselt

kehtestab valdkonna eest vastutav minister nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate

leiust tuleb PTA-d teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta

peab labor arvestust pidama. Volitusnormist on jäetud välja muude loomataudide

haigusetekitajate loetelu, sest see on kaetud WOAH-i teatamiskohustuslike taudide loeteluga.

Kehtiva VS-i kohaselt peavad labor ja veterinaararst teavitama PTA-d ka muu loomataudi ja

zoonoosse haigusetekitaja leiust. Muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu

on kehtestatud maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 7131 „Põllumajandus- ja

Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide

laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord

ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb

30 Jamie Lovejoy, DVM. How Long Do Cats Live? Here's What To Expect. 20.12.2024.

https://www.petmd.com/cat/care/how-long-do-cats-live 31

RT I, 26.11.2021, 13

27

Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ lisas 2. Muude haiguste

nimekiri kattub WOAH-ile kohustuslikult teatatavate loomataudide loeteluga, mistõttu ei ole

enam vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada muude loomataudide

loetelu, ning seega täpsustatakse VS-i § 49 lõikes 5 asuvat volitusnormi. Määruse muutmise

eelnõu kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale.

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VS-i § 50 lõiget 2.

Lõike 2 täpsustatud sõnastuse kohaselt teavitab PTA simulatsiooniõppuse tulemustest Euroopa

Komisjoni ja liikmesriike nende taotlusel.

Teavituskohustus on sätestatud EL-i loomatervise määruse artikli 45 lõikes 3 ja Eestis on

teavitajaks PTA. EL-i loomatervise määrus ei kohusta liikmesriike iga kord komisjoni ja teisi

liikmesriike teavitama, kui riigis korraldatakse mõne loomataudi tõrje simulatsiooniõppus. Seda

tuleb teha ainult komisjoni või teise liikmesriigi taotlusel. Kehtiv säte on seega EL-i õigusega

vastuolus, seetõttu tuleb seda muuta ja asjakohaselt täiendada.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse seadust §-ga 551.

Seadusesse lisatakse muu loomataudi kahtluse ja puhkemise korral võetavad meetmed.

Muu loomataudi kohta puuduvad EL-i üleselt kokku lepitud ennetus- ja tõrjemeetmed. EL-i

loomatervise määruse artiklis 171 sätestatakse, et kui muu kui loetellu kantud taud kujutab endast

olulist riski liikmesriigis peetavate maismaaloomade tervisele, võib asjaomane liikmesriik võtta

riiklikke meetmeid kõnealuse taudi tõrjeks ning piirata peetavate maismaaloomade ja loomse

paljundusmaterjali liikumist, tingimusel et kõnealused meetmed ei takista loomade ja toodete

liikmesriikide vahelist liikumist ega ületa piire, mis on asjakohased ja vajalikud kõnealuse taudi

tõrjeks.

Praktikas on tekkinud vajadus anda PTA-le ning loomapidajatele selgemad juhised, milliseid

meetmeid tuleks muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendada. WOAH-i käsiraamat

annab juhised ka nende loomataudide ennetuse ja tõrje meetmete kohta, mis ei ole reguleeritud

EL-i õigusega. Eestis tekitavad igapäevaelus probleeme ja vajavad PTA sekkumist näiteks nõlg,

hobuste rhinopneumoonia, hobuste gripp, lammaste Maedi-Visna ja sigade reproduktiiv-

respiratoorne sündroom (PRRS). Meetmeteks, mida PTA saab rakendada WOAH-i üldiste juhiste

kohaselt, on näiteks kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttesse ja sealt välja,

loomade eraldamine ning muude asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine. Praegu saab PTA

anda üldisi soovitusi, aga loomade liikumiskeelu ja muude kitsenduste rakendamiseks VS-is selge

õiguslik alus puudub.

Eelnõu kohaselt rakendab PTA muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral loomataudi tõrjel

WOAH-i väljatöötatud asjakohaseid põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.

Loomapidaja rakendab muu loomataudi leviku ennetamiseks asjakohaseid bioturvalisuse

meetmeid ja järgib taudi tõrjel PTA ettekirjutusi. Eelnõusse on lisatud ka uus volitusnorm, mille

kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister vajadusel kehtestada määrusega muu loomataudi

ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed.

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse VS-i § 92 lõike 10 sõnastust.

Kehtiva seaduse kohaselt tegutses referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku

tellimuse alusel. Uue sõnastuse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutavale

ministrile esitatud tegevuskava alusel.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määrab liikmesriik igale sama määruse artikli 93

lõike 1 kohaselt määratud EL-i referentlaborile ühe riikliku referentlabori või mitu riiklikku

referentlaborit, kelle ülesanded on sätestatud sama määruse artiklis 101. Referentlaborite

tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute

28

meetodite ja metoodikate kasutuselevõtt, koolituste korraldamine jms); samuti laborianalüüside,

uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsus ja nende võrreldavus nii riigis kui ka

rahvusvaheliselt. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlaboriga,

osaleb rahvusvahelistes laborite vahelistes võrdluskatsetes ning korraldab vajaduse korral

võrdluskatseid volitatud laborite vahel.

Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded tulenevad EL-i vahetult kohalduvast õigusaktist,

on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust, mistõttu edaspidi ei lähtu referentlabor

valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda

koostatud tegevuskavast määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks.

Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda ajakohastatakse

regulaarselt.

Tegu ei ole uue kohustusega, kuna kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava

koos taotlusega taotletava volituse ulatuses määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete

täitmiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid,

koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 39 parandatakse VS-i § 107 lõikes 1 asuv viiteviga.

Muudatuse eesmärk on parandada seaduse koostamisel tekkinud viiteviga, mis on jäänud seaduse

vastuvõtmisel märkamata. Paragrahv 107 käsitleb menetlusprotseduuri, kus väärteo vahetuks

objektiks olnud loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal tuleb PTA või kohtu otsusel

konfiskeerida. Seda meedet võib kohaldada karistusseadustiku § 83 kohaselt, kuid VS-i § 100

lõigetes 2 ja 4, mitte § 99 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul, nagu on kehtivas seaduses.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse VS-i §-ga 1171, milles on sätestatud üleminekusäte

loomade registri kohta. Üleminekusätte kohaselt käsitatakse VS §-s 34 nimetatud loomade

registrina VS-i enne 2027. aasta 1. juunil kehtinud redaktsioonis nimetatud

põllumajandusloomade registrit.

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse VS-i §-dega 1211 ja 1212.

Paragrahvis 1211 on sätestatud koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimise ja registreerimise

kohustusega seotud üleminekusätted. Nende sätetega täpsustatakse lemmiklooma

identifitseerimise ja registreerimise nõudeid vanemate koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, kes

enne eelnõu seadusena jõustumist olid küll kiibistatud, kuid registris registreerimata, või

mikrokiibiga identifitseerimata ja registreerimata. Sellise looma pidaja peab korraldama oma

lemmiklooma kiibistamise ja loomade registris registreerimise esimesel võimalusel mikrokiibi

või registreerimise puudumise tuvastamise järel, kuid hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.

Paragrahvi 1211 lõikes 2 on täpsustatud, et koer, kass või valgetuhkur, kes on mikrokiibiga

identifitseeritud, kuid registreerimata, tuleb uute nõuete kohaselt lasta registreerida veterinaararsti

vahendusel. Täpsustus on vajalik, sest üldnõudena on registrisse andmete esitamise korraldamine

selle veterinaararsti kohustus, kes on paigaldanud lemmikloomale mikrokiibi, kuid lõikes 2

kirjeldatud olukorras on vaja looma registreerimiseks pöörduda ükskõik millise veterinaararsti

poole, kes registreerimise korraldaks, sest lemmikloomapidaja ei pruugi mäletada, kes oli see

veterinaararst, kes tema loomale mikrokiibi paigaldas. Oluline on, et looma kohta saaks

registrisse andmed esitatud ja siinkohal ei ole niivõrd oluline, kes seda teeb. Veterinaararst esitab

registrisse kandmiseks loomale paigaldatud mikrokiibi näidu lugemise kuupäeva ja enda kui

mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri.

Pärast eelnõuga ettenähtud muudatuste seadusena vastuvõtmist on kavandatud üheteistkümne

kuu pikkune ajavahemik enne muudatuste jõustumist ja sellele järgnev seitsmekuune

üleminekuaeg. Selline üleminekuaeg peaks olema loomapidajatele piisav uute nõuetega

29

kohanemiseks ning aitab tagada, et lemmikloomad, keda peeti enne eelnõu seadusena jõustumist,

saaksid samuti nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud. Lemmikloomade jälgitavus peab

olema tagatud kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, mitte ainult nende puhul, kes alates

1. juunist 2027. aastal saavad 12-nädalaseks.

Paragrahvis 1212 sätestatakse üleminekusäte lemmiklooma ja tema pidaja kohta arvestuse

pidamise andmete üleandmise kohta. Nähakse ette, et enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras

arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogust 2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja tema

pidaja kohta kogutud andmete üleandmise PRIA-le loomade registrisse ülekandmiseks korraldab

kohalik omavalitsus hiljemalt 7. juuniks 2027. aastal. PRIA-le tuleb andmed üle anda

masinloetaval kujul. Masinloetaval kujul andmete üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab

PRIA oma veebilehel hiljemalt 1. märtsiks 2027. aastal. Nimetatud juhises kirjeldatakse

üleantavate andmete struktuuri ja kvaliteedi tingimusi.

Kuna 1. juunil 2027 jõustub nõue registreerida koer, kass ja valgetuhkur riigi

lemmikloomaregistris, siis selle kuupäevani KOV-ide arvestuse pidamiseks kasutatud

platvormidel registreeritud loomade kohta tuleb esitada andmed PRIA-le, kes korraldab nende

andmete ülekandmise riigi lemmikloomaregistrisse. KOV-idele antakse andmete PRIA-le

üleandmiseks aega üks nädal, mis on piisav aeg masinloetavate andmete koondamiseks KOV-ide

kasutatavatelt elektroonse andmekogu teenuse pakkujatelt ja nende edastamiseks PRIA-le.

Seejärel kannab PRIA saabunud andmed üle riigi lemmikloomaregistrisse. Loomapidaja saab

teate enda ja oma looma kohta riigi lemmikloomaregistrisse andmete kandmise kohta. On vajalik

sätestada saadavate andmete osas ühtne struktuur ja kindlad kvaliteedikriteeriumid, millistele

vastavalt kohalikud omavalitsused olemasolevad andmed üle annavad. Selleks nähakse ette, et

PRIA oma kodulehel avalikustab vastavad tingimused juhise kujul hiljemalt 3 kuud enne andmete

üleandmise tähtaega ehk hiljemalt 1. märtsiks 2027. aastal. Vastasel juhul võib KOV-idelt

saadavate masinloetavate andmete registrisse kandmisel tekkida prognoosimatu suurusega

täiendav kulu andmete süstematiseerimise või muude asjaolude tõttu. Selle ära hoidmiseks on

mõistlik piiritleda konkreetselt, millisel kujul KOV-id (KOV-ide erasektori partnerid) oma praegu

kasutuses olevatest süsteemidest andmed välja võtavad.

Eelnõu §-des 2 ja 3 on sätestatud LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduses tehtavad

muudatused. Seaduseid muudetakse, et viia need kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega.

LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduse sätetes asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

Eelnõu §-s 4 on toodud riigilõivuseaduses tehtavad muudatused.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse riigilõivuseadusest §-ga 514, milles kehtestatakse tingimused

riigilõivu tasumisest vabastuseks.

Paragrahvi 514 lõikega 1 vabastatakse riigilõivu tasumisest riigiasutused ja KOV-i üksuste

asutused, kui mikrokiibiga märgistatud koera, kassi, valgetuhkru või VS § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma kohta registritoimingu tegemine on vajalik seoses riigiasutuse või KOV-i

ülesannete täitmisega. See tähendab, et näiteks PPA ja Päästeameti teenistuskoera ning KOV-ile

kuuluva varjupaiga nimele kantava lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse kandmise eest

riigilõivu tasuma ei pea. Riigiasutuste ja KOV-i asutuste vabastamine riigilõivu tasumisest on

asjakohane, kuna nende rahastamine toimub niigi riigieelarve vahenditest. Paragrahvi 514

lõikega 2 vabastatakse riigilõivu tasumisest varjupaiga teenust pakkuvad mittetulundusühingud.

Kuna nende eesmärk ei ole teenida tulu, vaid otsida omanikuta lemmikloomadele kodu, ning

nende tegevus toimub enamasti annetuste toel, ei pea varjupaigad riigilõivu loomade enda nimele

registreerimise eest tasuma. Varjupaigad tegelevad vabatahtlikult ühiskonnale vajaliku teenuse

pakkumisega ja tegutsevad seejuures ühiskonnas senini leviva loomadesse suhtumise tagajärjel

tekkinud probleemide – hulkuvate loomade pidamise ja neile kodu otsimise – lahendamisega.

30

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse riigilõivuseaduse 101. peatükki 5. jaoga VS-i alusel PRIA

toimingute tegemise eest riigilõivu tasumiseks.

Paragrahvi 26133 lõikega 1 kehtestatakse riigilõiv koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3

nimetatud lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse registreerimise eest. See tähendab, et

registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta esmase

kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu 12 eurot. Paragrahvi 26133 lõikega 2 täpsustatakse,

et koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumise korral

tuleb tasuda riigilõivu samas summas ehk 12 eurot registrisse kantud andmete muutmise eest.

Riigilõivu tasumine on vajalik PRIA loomade registri ülalpidamiskulude katmiseks riigi

lemmikloomaregistri vastutava töötlejana. Iga-aastane loomade registri ülalpidamiskulu on PRIA

hinnangul ligikaudu 209 258 eurot. Riik võtab lemmikloomade kohta arvestuse pidamise

KOV-idelt enda kanda, et tagada kogu Eestis ühtsetel alustel arvestuse pidamine. KOV-ide

ülesanne on korraldada hulkuvate loomade püüdmine ja pidamine vähemalt 14 päeva jooksul.

Probleemid hulkuvate loomadega ja vajadus varjupaikade järele, kus hulkuvaid loomi ajutiselt

pidada, on tekkinud elanike tegevuse tagajärjel ning nii KOV-id kui ka varjupaigad tegelevad

tagajärgede likvideerimisega. Oluline on aga lahendada juurprobleem – et igal loomal oleks kodu

ja meil ei oleks hulkuvaid loomi. Lemmiklooma lahtipääsemise korral on seega loomapidaja ja

lemmikloomapidaja huvides oma loom tagasi saada ja ka vastutus selle eest, et tema loom ei jääks

KOV-i ega varjupaiga pidada. Seetõttu katab riigilõivu tasumisega registri hoolduse eest

loomapidaja või lemmikloomapidaja, kelle nimele loom kantakse. Loomapidaja või

lemmikloomapidaja kulu on ühekordne, registris looma enda nimele registreerimise eest tasub

loomapidaja või lemmikloomapidaja loomapidamise perioodi vältel ühel korral ehk riigi

lemmikloomaregistrisse sellekohase kande tegemise eest.

Loomapidajate ja lemmikloomapidajate makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi

lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu 209 258 eurot aastas. Esialgsete kalkulatsioonide põhjal on

riigilõivu suurus loomapidajale või lemmikloomapidajale 12 eurot. Täpsed andmed igal aastal

sündivate koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning loomapidaja või lemmikloomapidaja

vahetumiste kohta aastas puuduvad. Riigilõivu suuruse arvutamisel on arvesse võetud avalikke

andmeid EKL-i registris igal aastal registreeritud tõukoerte kutsikate arvu kohta, tõukasside

aretusühingute registrites registreeritud kasside arvu ning suurematest varjupaikadest uude koju

läinud loomade arvu kohta. Siinkohal on arvestatud ka eeldusliku loomade arvuga, võrreldes

omavahel sarnase suurusega varjupaikade andmeid, kui täpseid andmeid mõne varjupaiga kohta

ei olnud võimalik saada või kui varjupaik küsitud andmeid ei ole esitanud. Sealhulgas koguti

avalikult kättesaadavad andmed ja küsiti täiendavad andmed KOV-ide lepingupartnerite

(varjupaikade) käest. Lisaks võeti arvesse veebiplatvormil TRACES registreeritud Eestisse

saabunud lemmikloomade (koerad, kassid, valgetuhkrud) arvu. Arvude koondamisel on võetud

võimaluse korral arvesse lähiaastate keskmine väärtus. Kalkulatsioon annab tulemusena

eeldusliku riigilõivu suuruse, kuna täpseid andmeid lemmikloomade arvu kohta Eestis ei ole.

Ülevaade kalkulatsiooni tegemisel kasutatud arvude kohta on tabelis 2.

Tabel 2 Eeldatav aastane lemmikloomade registreerimiste ja loomapidaja vahetumiste arv

Registreeritud loomade

arv aastas

Uude koju läinud loomade

arv aastas

Varjupaigad - 6255

Tõukoerad 4600 4000

Tõukassid 121 -

TRACES 1450 -

Kokku loomi 6171 10 255

31

Nende andmete põhjal on aastas loomade registreerimisi ja loomapidaja vahetumisi kokku

eeldatavalt 16 426. Arvestades PRIA aastast kulu 209 258 eurot, on ühe registritoimingu kulu

12,7 eurot. Kättesaadavad andmed, mille alusel on arvutus tehtud, on vaid osa tegelikust

olukorrast ja arvutus alahindab tegelikku loomade registreerimise ja loomapidaja vahetumise

arvu. Tõenäoliselt alahindame tegelikku registritoimingute arvu 5-10%. Seega on sobiv riigilõivu

määr 12 eurot.

Arvestama peab asjaoluga, et Eestis on ligi 50% peetavatest koertest ja kassidest registreerimata

(vt eelnõu punkt 21), mis esialgu eelduslikult suurendab registreeritavate loomade arvu enne kui

aastane registritoimingute arv stabiliseerub. 3–5 aasta jooksul (sõltuvalt olukorra stabiliseerumise

kiirusest) pärast riigi lemmikloomaregistri toimimist arvutatakse tegelike registreeritud loomade

arvude, loomapidajate vahetumiste arvude ja lemmikloomade andmeid koondava registriosa

ülalpidamiskulu põhjal uuesti riigilõivu määr ehk registritoimingu kulu ühe looma registreerimise

või loomapidaja vahetumise kohta. Juhul kui selgub, et tegelik kulu registritoimingu eest on

suurem või väiksem kui 12 eurot, valmistatakse ette riigilõivuseaduse muudatus, et viia riigilõivu

tasu vastavusse tegeliku kuluga.

Loomapidaja või lemmikloomapidaja tasub riigilõivu, esitab PRIA e-teenuste keskkonnas

registrisse enda andmed, oma lemmiklooma registreerimise korral esitab lemmiklooma kohta

„Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes 41 punktis 2 toodud andmed.

Seejärel pöördub loomapidaja lemmiklooma registreerimiseks veterinaararsti poole, kes kannab

paragrahv 7 lõikes 41 punktis 1, 3, 4 andmed registrisse. Riigilõivu tasumise kohta tuleb teave

riigikassast, andmete edastamiseks on PRIA-l vaja luua liidestus loomade registriga.

Eelnõu §-des 5 ja 6 muudetakse toiduseadust ja vedelkütuse erimärgistamise seadust.

Nimetatud seadused viiakse kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega ning seaduste tekstis

olevates viidetes põllumajandusloomade registrile asendatakse nimetus „põllumajandusloomade

register“ nimetusega „loomade register“.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud seaduse jõustumise tähtpäev.

Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. juulil. Jõustumise erisused

lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7 lõikes 2, mille kohaselt

seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-id 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1.

juunil.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei lisata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud EL-i loomatervise

määruse nõuetega ja IKÜM-i nõuetega.

6. Seaduse mõjud

6.1 Olulise mõjuga muudatused

Oluline mõju on muudatustel, mis on seotud koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku

kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamise (muudatus 6.1.1) ning riigi

lemmikloomaregistri loomisega (muudatus 6.1.2).

Neist muudatustest mõjutatud sihtrühmad on järgmised.

32

 Koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidajad, kes on

Eesti elanikud – Eestis puuduvad täpsed andmed lemmiklooma pidavate isikute arvu

kohta. Aastal 2021, mil Eesti rahvaarv oli 1 330 06832, avaldas If Kindlustus Balti riikides

tehtud lemmikloomateemalise uuringu tulemused33, millest selgus, et 54% Eesti elanikest

peab lemmiklooma. Uuringust selgus, et 37% Eesti elanikest peab kodus kassi, 27% peab

koera ning 14% on võtnud lemmikuks mõne muud liiki looma. Jääb selgusetuks, kas ühe

lemmiklooma pidajaks võivad end tehtud uuringu põhjal pidada korraga mitu sama

leibkonna liiget. Sama aasta kohta avaldas Euroopa Lemmiklooma Söödatööstuse Liit

raporti34, mille põhjal on EL-is vähemalt üks lemmikloom 46% leibkondadest. Eestis on

raporti alusel vähemalt üks kass 31% leibkondadest ja vähemalt üks koer 22%

leibkondadest ehk koera või kassi omab 53% leibkondadest. Kuigi If Kindlustuse uuringu

ja Euroopa Lemmiklooma Toidutööstuse Liidu raporti andmed on võrreldavad, ei saa

nende põhjal hinnata täpset loomapidajate arvu, kuna ühel isikul võib olla korraga mitu

lemmiklooma. Hinnanguliselt võib öelda, et ligi pooltes Eesti leibkondades on

lemmikloomaks koer või kass, teiste lemmikloomade pidajate kohta statistilised andmed

puuduvad. Statistikaameti andmete kohaselt oli aastal 2023 Eestis 643 500 leibkonda35.

Väga ligikaudsete arvutuste järgi on Eestis koera või kassi pidajaid suurusjärgus 322 000

(321 750).

 Veterinaararstid – veterinaararstide registris on 2025. aasta 21. jaanuari seisuga 90236

tegevusluba omavat veterinaararsti, kuid nad kõik ei tegele otseselt veterinaararsti teenuse

pakkumisega. 2022. aastal avaldatud uuringu37 tulemuste põhjal tegeleb

lemmikloomadega neist ligikaudu 400 (väikeloomadega 332, segapraksisega 97).

 Mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad - Eestis on neli ettevõtjat, kes toovad maale

VS-i § 33 alusel heaks kiidetud koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks

kasutatavaid mikrokiipe38 ning müüvad neid veterinaararstidele. Mikrokiipide müük on

vaid väike osa nende pakutavatest teenustest ja toodetest.

 KOV-id – Eestis on 79 KOV-i, millest 67 on 2023. aasta juuni lõpu seisuga kehtestanud

teatud lemmikloomade kohustusliku kiibistamise nõude ja nende lemmikloomade kohta

arvestuse pidamiseks sõlminud lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri

tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga. Üldiselt on igas KOV-is üks ametnik, kelle

vastutusvaldkondade hulka kuulub ka lemmikloomadega seonduv.

 Varjupaigad – organisatsioone, kes pakuvad omanikuta ja loomapidaja juurest lahti

pääsenud looma pidamise teenust, on üle Eesti mitmeid. Mõned suurematest

varjupaikadest ja hoiukodudest on Varjupaikade MTÜ, mis koondab enda alla seitse

varjupaika üle Eesti, MTÜ Hoiupaiga Loomad, Tartu Koduta Loomade Varjupaik, MTÜ

Tartu Kassikaitse ja Pesaleidja MTÜ. KOV-iga sõlmitud leping omanikuta ja loomapidaja

juurest lahti pääsenud loomade pidamise teenuse osutamiseks on ainult osal

varjupaikadel.

 Lemmikloomaregistri teenust pakkuvad ettevõtjad – praeguse seisuga on Eestis kasutusel

kaks peamist lahendust, mida kasutavad nii KOV-id, veterinaararstid kui ka varjupaigad.

Populaarseim neist lahendustest on Spin TEKi KOV-idele liitumiseks pakutav

IT-platvorm, millega on 2025. aasta jaanuari seisuga liitunud 66 KOV-i. Teiseks

32 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-

koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV021/ 33 If P&C Insurance AS. Uuring: lemmikloomad on 54 protsendil Eesti elanikest, 31.08.2021.

https://www.if.ee/ifist/pressiruum/2021/uuring-lemmikloomad-on-54-protsendil-eesti-elanikest 34 FEDIAF EuropeanPetFood. Annual report, 2022. https://europeanpetfood.org/about/annual-report/ 35 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. LEM04.

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkondade-uldandmed/LEM04/table/tableViewLayout2 36 Põllumajandus- ja toiduameti järelevalve infosüsteem. Veterinaararstide register, 2025.

https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/vetarstparing 37 M. Leivits. Põud veterinaariamaastikul. Eesti loomaarstlik ringvaade, lk 12–15, sügis 2022. 38 Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehekülg. Kiipimine ja registreerimine, 2024. https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-

eraisikule/lemmikloomad/kiipimine-ja-registreerimine

33

peamiseks lahenduseks on liitumine ELK-i lemmikloomaregistriga ning seda võimalust

on kasutanud kuus KOV-i. Viiel ELK-i lepingulisel KOV-il on leping mõlema

teenusepakkujaga. Varjupaigad on liitunud Spin TEKi loodud platvormiga. Lisaks on

tõukoeri võimalik kanda EKL-i tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis kättesaadav ja

otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski KOV seda andmekogu

lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kumbki lemmikloomaregister

sellega liidestatud ei ole.

 PRIA – isikud, kes peavad tavapäraselt lemmikloomana peetavaid loomaliike

kaubanduslikul eesmärgil ning ka varjupaigad ja kogumiskeskused, kes viivad loomi teise

liikmesriiki, peavad oma tegevusest teavitama või tegevusele heakskiitu taotlema, st

kandma andmed PRIA põllumajandusloomade registrisse. See võimaldab PTA-l teostada

järelevalvet neis tegevuskohtades peetavate lemmikloomade heaolu ja tervise nõuete

täitmise üle.

 PTA – PTA teeb riiklikku järelevalvet lemmikloomade nõuetekohase pidamise üle riski-

ja vihjepõhiselt. Selle valdkonnaga on otseselt seotud umbes 10 ametnikku üle Eesti, siiski

on osaliselt seotud kõik loomatervise ja -heaolu nõuete täitmist kontrollivad ametnikud

(umbes 30 ametnikku39). Järelevalvet tehakse kõigi loomapidajate ehk nii eraisikute kui

ka äriühingute üle. Lisaks on kaks piiripunkti (Luhamaa ja Narva), kus PTA teostab

kontrolli lemmikloomade kaubandusliku liikumise nõuetekohasuse üle Eestisse ja Eestist

välja. PTA on sõlminud riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks ja koostöö

tõhustamiseks piirikontrolli tegemisel koostööleppe MTA-ga.

 MTA – MTA teostab järelevalvet mittekaubanduslikul eesmärgil reisijatega

kaasasolevate lemmikloomade Eestisse sisenemise nõuetekohasuse üle. Riiki sisenemine

on võimaldatud kõikide rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud

piiripunktide kaudu. Valdkonnaga on seotud Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunkti,

Tallinna lennujaama reisiterminali ja vähemal määral ka lennujaama kaubakäsitlusega

seotud ametnikud, mille suurusjärk kokku on 70 ametnikku. Lemmikloomade

piiriületusega seonduvate küsimustega tuleb tegeleda keskmiselt iga päev.

 PPA – PPA on LoKS-is sätestatud lemmikloomavastaste väärtegude kohtuväline

menetleja lisaks PTA-le. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse40 alusel menetleb

PPA ka koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumisega kaasnevaid väärtegusid,

millega on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustus inimesele. Spetsiaalselt

loomade terviseseisundit või heaolu hindama väljaõpetatud ametnikke PPA-s ei ole,

juhtumite lahendamisel kaasatakse vajalike teadmistega partnereid41.

6.1.1. Kavandatav muudatus: koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja

registreerimise nõude lisamine loomapidajale ja riigilõivu kehtestamine registrikande tegemise

eest (eelnõu § 1 punktid 3, 13–16, 21, 27 ja 41 ning § 4).

1) Sotsiaalsed mõjud

Koera, kassi ja valgetuhkru kiibistamise ning seejärel loomade registris looma ja tema pidaja

andmete registreerimisega kaasneb mõju inimeste õigustele, sest see eeldab isikuandmete

töötlemist ja mõjutab seega isikuandmete kaitset. Füüsilise isiku kohta vajaminevad andmed (nt

kontaktandmed, isikukood/sünnikuupäev) saab üldjuhul rahvastikuregistrist (v.a isikute, kes ei

ole rahvastikuregistrisse kantud, andmed),, mis eraldi andmete kogumist ei eelda ning isik ei pea

oma andmeid mitmekordselt riigile esitama. Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu

kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised,

mis on vajalikud looma pidajaga kontakti saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja

39 Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht, Kõik kontaktid. 19.10.2023. https://pta.agri.ee/ametist-uudised-ja-

kontaktid/kontakt/koik-kontaktandmed 40 RT I, 30.06.2023, 28 41 Kadri Kaugeranna e-mail Politsei- ja Piirivalveameti infomeilile 20.09.2023

34

tema tuvastamiseks (nimi, isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik

teadmaks, kui palju on loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas

pakkuda. Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse

tekkimisel (näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel

nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus

töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik

pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete

töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja

tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral

tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete

täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu.

Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid

ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta,

kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi

isikuandmeid. Andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud eraldi ning esitatud

kooskõlastamiseks nii Riigi Infosüsteemi Ametile kui Andmekaitse Inspektsioonile.

Muudatus mõjutab enam toimetulekuraskustes olevate loomapidajate sotsiaalset heaolu ja

maapiirkonnas elavate inimeste võrdseid võimalusi veterinaarabi teenuste kättesaadavusel. Eestis

omatakse hinnanguliselt ühte või mitut lemmiklooma pooltes peredes. Suhtelises vaesuses elas

Eestis Statistikaameti andmete kohaselt 2023. aastal ligikaudu 20,2%42 elanikkonnast, kuid see

ei tähenda seda, et need pered ei pea lemmiklooma. Lemmikloomade kiibistamise kohustuslikuks

muutmine mõjutab kindlasti seda osa elanikkonnast rohkem. Lemmiklooma kiibistamine (umbes

20 eurot lemmiklooma kohta) võib osutuda kulukamaks neile, kellel on lemmikloomi rohkem kui

üks, ja neile, kes elavad maapiirkonnas, kus veterinaararsti visiidi kuludele lisanduvad

võimalikud koduvisiidi tegemiseks vajalikud sõidukulud, kui veterinaararst kutsutakse koju,

mitte ei minda lemmikloomaga ise veterinaararsti juurde. Siiski vähendab kiibistamine

võimalikke kulutusi looma kadumamineku korral (leitud lemmiklooma varjupaigas pidamisega

seotud kulud katab loomapidaja), sest hulkuma läinud loom ei pruugi varjupaika jõudagi, vaid

pidaja leitakse registriandmete abil üles ning loom toimetatakse ta leidmisel kohe koju tagasi.

Mitmed veterinaararstid, sealhulgas linnades, pakuvad võimalust tasuda veterinaararsti teenuse

eest järelmaksuga. Looma nõuetekohane ülalpidamine, hooldamine ja ravi on kulukas, kuid

looma tervist ja heaolu silmas pidades vältimatult oluline, sellega on oluline arvestada juba enne

lemmiklooma võtmist.

Väiksema elanike arvuga asulates või linnades ja maapiirkondades võib esineda probleeme

veterinaararsti leidmisega. Lemmikloomade kohta asjakohase arvestuse pidamine annab

KOV-idele andmeid, mis näitavad vajadust loomakliinikus pakutavate teenuste järele selles

piirkonnas. Lisaks kiibistamisele ja registreerimisele vajavad lemmikloomad mitmekülgset

hooldust (näiteks vaktsineerimine) ja terviseabi, mida saab pakkuda vaid veterinaararst. Seega

annab kavandatud muudatuste elluviimine lisavõimalusi avada loomakliinik piirkonnas, kus

praegu ei pruugi veterinaararstid ettevõtlusega alustamist tulusaks pidada. See aga avaldaks neis

piirkondades omakorda positiivset mõju tööhõivele. Samuti on veterinaarabi kättesaadavusel

oluline mõju Eesti loomapidamiskultuuri parendamisel, sest veterinaararst saab loomapidajaid

harida sobivate loomapidamistingimuste rakendamises ja kasutuselevõtmises. Lemmikloomade

tervisliku seisundi paranemine omakorda vähendab selles piirkonnas inimeste haigestumise või

tervisekahjustuse riskitegurite esinemist (väheneb inimestele ohtlike zoonootiliste haiguste

esinemine ja tegeldakse aktiivsemalt taudiennetusega).

42 Statistikaameti koduleht. Suhteline vaesus, 18.12.2024. https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus

35

Lemmikloomade kiibistamine on üleriigiliselt kohustuslik kehtiva õiguse kohaselt olnud vaid

neile, kes soovivad oma koera, kassi või valgetuhkruga reisida Eestist välja. Piirkonniti on Eestis

79 KOV-ist 67 teinud lemmiklooma kiibistamise oma territooriumil kohustuslikuks. See

tähendab, et neis KOV-ides on loomapidajate käitumisega seotud sotsiaalse muutuse juhtimine

jõudnud KOV-i töökorralduse praktikasse ja seaduse tasandil kiibistamise kohustuslikuks

muutmine olulist lisamõju sihtrühmadele ei avalda. Kiibistamise kohustuse laienemine kogu

Eestis mõjutab kõiki isikuid, kes peavad lemmikloomana koera, kassi ja/või tuhkrut või plaanivad

seda tulevikus teha. Kohustus laieneb kõigile Eesti elanikele, st ka välismaalastele ja Eestisse

elama asunud EL kodanikele. Tähtaeg mikrokiibiga märgistatud koerte, kasside ja valgetuhkrute

registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on välismaalane välismaalaste seaduse mõistes

ning kolm kuud, kui tegu on EL kodanikuga EL kodanike seaduse mõistes. Nimetatud tähtajad

on kooskõlas nii välismaalaste seaduse (§ 121) kui Euroopa Liidu kodanike seadusega (§ 7), mille

kohaselt need tähtajad on seotud isiku elama asumisega Eestisse ning enda elukoha andmete

registreerimisega rahvastikuregistris.

Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või valgetuhkur

registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse oma

lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta võimalik

arvestust pidada ja nende lemmikloomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse- või

tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris registreerida,

kuid Eestisse elama jäädes on oluline, et looma oleks kadumamineku ja seejärel leidmise korral

võimalik tagastada tema pidajale. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja valgetuhkruga reisides, peab

nimetatud loom olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema kehtiv tervisesertifikaat või EL

lemmikloomapass. Riigi lemmikloomaregistris andmete registreerimiseks on vaja pöörduda

veterinaararsti poole. Andmed nii EL kodaniku, välisriigi elaniku kui ka Eesti elaniku/kodaniku

lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom viiakse püsivalt Eestist välja ja selle kohta

on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse.

Lemmiklooma kiibistamine on kogu ülejäänud loomapidamisega seotud kulude seas looma eluea

jooksul loomapidajale ühekordne väljaminek. Mõju olulisus on pigem väike ja avaldub neile

loomapidajatele, kes ei ole veel oma lemmiklooma lasknud kiibistada või kes ei ole veel

registreerinud oma kiibistatud lemmiklooma.

2) Mõju majandusele

Kiibistamise ja registreerimise kohustusega kaasneb mõju ettevõtlusele. Peamiselt mõjutab see

veterinaararste olenemata sellest, kas tegutsetakse tavapärases loomakliinikus või varjupaigas.

Riigi kohustusega registreerida kiibistamise järel asjakohased andmed loomade registris suureneb

veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende teenuste järele, sest vähemalt pooled

Eestis peetavatest koertest ja kassidest on kiibistamata ja registrisse kandmata. Kiibistamise

toodete ja teenustega kaasnev tulude kasv (seotud teenuse nõudluse kasvuga) on kesk-pikas (3–5

aastat) perspektiivis eeldatavalt kiirem ja seejärel stabiliseerub. Veterinaararsti koormust aitab

leevendada see, et kavandatava muudatuse kohaselt lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud

veterinaararst korraldab andmete esitamise lemmiklooma ja tema pidaja kohta loomade

registrisse kandmiseks. See VS-i säte võimaldab veterinaararstil valida, kas ta esitab andmed ise

või korraldab andmete esitamise tema vastutusel tegutseva abilise kaudu.

Ettevõtjatest on mõjutatud lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad, sest Eestis

selliste mikrokiipide tootjad puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus

mikrokiipide järele kasvab, seega on mõju positiivne.

Kulu lemmikloomi pidavatele leibkondadele või üksikisikutele on piirkonniti erinev ning sõltub

konkreetsest KOV-ist ja seal ettenähtud lemmikloomade kiibistamise kohustuse täitmisest (kas

enne üleriigilise kohustuse kehtestamist on KOV-i kehtestatud kohustus täietud või ei). Nagu

36

eelnevalt mainitud, võib maapiirkonnas olla veterinaararsti teenustele ligipääs piiratud või

veterinaararsti külastus kulukas. Samas erineb ka linnas tegutsevate loomakliinikute

vastuvõtutasu suurus mitmekümne euro võrra, sest konkurentsi (st hea ligipääsetavuse) olemasolu

või kliiniku bränd ja selle maine võimaldavad küsida kõrgemat tasu. Leibkondade majanduslike

võimaluste (tulude) ja kiibistamist vajavate lemmikloomade arvu kohta eraldi uuringud

puuduvad, kuid eeldame, et leibkondade kulud on (sõltuvalt tulutasemest) väikesed või

keskmised seaduse mõjueesmärgi (ühiskonna hüve) saavutamise kontekstis. Kui praegu on

veterinaararsti juures kiibi paigaldamise tasu koos registreerimise jaoks vajalike toimingutega

umbes 20–35 eurot, sh hinnakirja seab teenusepakkuja, siis edaspidi lisandub sellele riigilõiv.

Oluline on siinjuures see, et praegu on kiibistamine ja registreerimine kaks eraldi toimingut, mis

tähendab, et kiibi paigaldamine ilma registreerimiseta on võimalik. Käesoleva eelnõuga see

võimalus kaotatakse – kiibi paigaldamisele peab järgnema registrisse andmete esitamine.

Veterinaararstil on õigus oma pakutava teenuse eest tasu küsida, mistõttu veterinaararsti juures

teenuse hind tõenäoliselt ei muutu. Kui senini on olnud loomapidajale enamikes KOV-ides looma

registreerimine olnud tasuta – selle kulu on katnud loomapidaja eest KOV – siis edaspidi ei kata

seda kulu enam KOV-id ega riik oma elanike eest, vaid loomapidaja tasub selle eest ise. Otsene

mõju kaasnebki riigilõivu kehtestamisega registrikande tegemise eest, mille teeb registripidaja

(PRIA). Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt on see 12 eurot loomapidaja nimele looma

registreerimise kohta, seda ka loomapidaja vahetumise korral looma registreerimisel uue

loomapidaja nimele. See tähendab, et lisaks veterinaararstile tema teenuse eest (~20–35 eurot)

maksmisele tuleb tasuda 12 eurot riigilõivu. See tähendab, et kogukulu esmase registreerimise

eest on ühe looma eest ~32–47 eurot. Mõju leibkondadele on looma eluea jooksul ühekordne ja

hajutatav: ette on nähtud üleminekuperiood uute nõuetega kohanemiseks, lisaks võimaldavad

osad kliinikud järelmaksu või osamaksete võimalust.

Kohustusega kaasnev lisakulu võib mõjutada tarbimiskäitumist, mis puudutab lemmiklooma

võtmise (st nii ostmist kui ka tasuta/kingituseks saamist) otsust. Kaalutletud otsuse tegemine

lemmiklooma võtmise ja tema ülalpidamise võimaluste kohta on oluline samm lemmiklooma

edasise tervise ja heaolu tagamisel. Lemmiklooma pidamisel võivad igakuised kulud ulatuda

mitmesaja euroni (sööt, mänguasjad, kassidel liiv, koertekoolis käimine, hooldusteenused nagu

lemmikloomade juuksuris käimine ja muud sellised kulud). Lisanduvad korraliste

marutaudivastaste vaktsineerimiste ja muudest võimalikest tervisehäiretest tulenevad ravikulud.

Kohustuse kehtestamine aitab kaasa Eesti loomapidamiskultuuri parandamisele, sest sellega

tuletatakse inimestele meelde head loomapidamistava.

Eeldatavat mõju suurust elanikele sissetulekukvintiilide kaupa (2022. aasta andmete põhjal43)

saab hinnata jooniste 3 ja 4 põhjal. Samas tuleb nende jooniste põhjal tehtavate järelduste

tegemisel võtta arvesse ka asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti eri piirkondades peetavate

lemmikloomade tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud või registreeritud koerte osakaal,

loomapidajate arv, loomapidajate vahetumiste arv aastas jne), mis võimaldaks adekvaatselt

hinnata regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui suurt osa ja mil määral eri piirkondade

elanikke muudatus tegelikult mõjutab.

43 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. ST03 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sissetulek/ST03

37

Joonis 1 Sissetulekukvintiilid elukoha kaupa

Joonis 2 Sissetulekukvintiilide võrdlus maalises ja linnalises/väikelinnalises asustuspiirkonnas

Neilt joonistelt selgub, et maapiirkonnas elavatele inimestele on loomapidamisega kaasnevad

kulud, sealhulgas riigilõivu tasumine registritoimingu tegemise eest, suurema mõjuga võrreldes

linnas ja väikelinnas elavate elanikega. Selgelt eristub Põhja-Eesti (Harjumaa), kus muudatuste

mõju elanikele on väiksem võrreldes ülejäänud piirkondadega.

Andmete edastamisega kaasnev kulu suureneb mõningal määral nii loomapidajatele,

varjupaikadele kui veterinaararstidele, kuna lemmiklooma kohta tuleb hakata esitama pisut enam

andmeid. Siiski aitab lisaandmete kogumine tagada lemmikloomade heaolu ning tuvastada

ebaeetilist aretustegevust.

Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine, näiteks loomapidaja kontaktandmete

muutumine, loomapidaja vahetuse registreerimine kui ka teatud loomal teostatud veterinaarsete

menetluste kohta teabe lisamine ja uuendamine, toob endaga kaasa halduskoormuse tõusu nende

andmete puhul, mida riik keskselt (eelkõige rahvastikuregistrisse ja äriregistrisse) ei kogu.

Lemmikloomi pidavatele leibkondadele, kelle loomad on kiibistatud ja registreeritud, see muutus

otseseid kulusid ei põhjusta, kuid identifitseerimisandmete registrisse kandmisega varem mitte

kokku puutunud loomapidajatel suureneb seaduse jõustumise järel lühiajaliselt halduskoormus

ning ühekordne kiibistamise ja andmete registreerimise kulu (infokohustuse täitmisega seotud

15,3

16,5

18,8

22,0

27,4

24,9

23,3

19,6

19,0

13,2

28,2

24,8

23,1

15,4

8,5

23,7

23,3

21,9

19,0

12,0

22,5

22,1

20,4

18,7

16,4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Madalaim kvintiil

Teine kvintiil

Kolmas kvintiil

Neljas kvintiil

Kõrgeim kvintiil

Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti

19,1 18,6 19,2 20,7

22,322,3 23,3

21,9

18,2

14,4

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

Madalaim kvintiil Teine kvintiil Kolmas kvintiil Neljas kvintiil Kõrgeim kvintiil

Linnaline või väikelinnaline asustuspiirkond Maaline asustuspiirkond

38

ajakulu). Praegu on need toimingud osaliselt soovituslikud ning seetõttu täidavad seda kohustust

eelkõige kohusetundlikumad loomapidajad.

Mõju veterinaararstide koormusele ja sissetulekule on mõõdukas. Vähesel määral suureneb

veterinaararsti halduskoormus veterinaarsete menetluste kohta andmete andmekogusse

esitamisel, kuid tegemist on teenusega, mille eest võetakse loomapidajalt tasu, ja seega eeldame,

et veterinaararstidele lisanduv halduskoormus ja sissetulek nõudluse suurenemisest pakutava

teenuse järele, on omavahel tasakaalus.

Mõju mittetulundussektorile on väike, sest varjupaikade praktikas on juba praegu looma

kiibistamine ja registreerimine enne tema loovutamist tavapärane. Positiivse mõjuna võib

avalduda varjupaikade töökoormuse langus. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse

järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks

peamiselt vaid omanikuta loomadele pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud loomad

jõuavad kiiresti koju tagasi.

3) Keskkonnamõjud

Kui lemmikloomad on kiibistatud ja registreeritud, siis paraneb lemmikloomapidajate vastutuse

suurenemisega eeldatavasti ka lemmikloomade haiguste ja parasiitide profülaktiline ravi ning

väheneb näiteks võimalus, et (õue)kassidega levivad paelussid satuvad laste mänguväljakute

liivakasti. Hinnanguliselt on muudatuse üldine mõju loodus- ja elukeskkonnale siiski vähene.

4) Mõju riigivalitsemisele

PTA töökorraldusele on muudatusel oluline mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest

minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele. Säilib praegune tööülesanne mikrokiipide

heakskiitmisel. Samuti jääb PTA-le kohustus heaks kiita ja avalikustada kasutamiseks lubatud

mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel, millega antakse kinnitus, et nende kasutamine

Eestis on lubatud. Positiivse mõjuna saab käsitleda parema ülevaate saamist turul olevatest

märgistusvahenditest ja võimalust probleemide korral toote heakskiit peatada, eemaldades toote

loetelust. PRIA-le lisandub riigi lemmikloomaregistri volitatud töötleja ülesanne.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamisega

väheneb KOV-ide enesekorraldusõigus. Kiibistamise riikliku kohustuse kehtestamist on KOV-id

valdavalt ise soovinud ja eeldatavalt on see neile positiivse mõjuga. Kuigi KOV-idele ei

kehtestata kohustust kasutada riigi lemmikloomaregistrit, ei ole enam asjakohane kasutada

lemmikloomade ja nende pidajate andmete koondamiseks mõnda muud andmekogu.

Olemuslikult KOV-ide ülesanded ei muutu, sest tegu on kohaliku elu ja heakorra küsimusega,

muutus seisneb peamiselt selles, et riik võtab KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse

pidamise.

Muudatus võimaldab KOV-idel eesmärgipärasemalt saada andmeid oma territooriumil peetavate

lemmikloomade kohta. Nende andmete põhjal on võimalik loomapidajatele vajalike teenuste

kvaliteeti kas parandada, nende pakkumist tõhustada või hakata pakkuma uusi vajalikke

teenuseid, mida seni veel võimaldatud ei ole. Samuti võimaldab see kulusid optimeerida –

KOV-id ei pea teistes KOV-ides elavate loomapidajate lemmikloomi või lemmikloomi, kellel on

tegelikult pidaja olemas, oma raha eest ülal pidama, sest kiibi numbri põhjal on võimalik

tuvastada, kes on loomapidaja ja millises KOV-is ta elab. Kui palju ja milleks KOV otsustab neid

andmeid kasutada, on iga KOV-i otsustada.

Muudatuse (kohustusliku kiibistamise ja registreerimise) rakendamise järel väheneb eeldatavalt

KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning ülalpidamisele, mistõttu mõju KOV-ide

eelarvele on pikas perspektiivis positiivne.

39

5) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale

Lemmikloomade kohta arvestuse pidamine loomade registris muudab küll mitmed ülesanded nii

veterinaararstidele, varjupaikadele kui ka KOV-idele infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid siiani on

elektrooniline arvestuse pidamine tõendatult44,45 ka kõige tõhusam abivahend hulkuvate

loomadega tegelemisel mitte ainult KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea

ise oma lemmiklooma registreerima, vaid selle korraldab veterinaararst, siis ei kaasne sellega

negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta

jääda. Statistikaameti andmete kohaselt kasutatakse internetti 92,9% Eesti leibkondades.

16–54-aastaste seas on internetikasutajaid 95%, üle 54-aastaste seas langeb protsent alla 90%

ning 65–74-aastaste hulgas on osakaal ligi 70%.46 Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva

internetikasutamise võimekuse korral saavad abiks olla KOV-i ametnikud, kes on

lemmikloomade registreerimisega seoses elanikele siiani tuge pakkunud, ja PRIA maakondlikud

teenindusbürood, mis asuvad kõigis maakondades ja kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste

vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenev

selgituskohustus. PRIA kõigis teenindusbüroodes on olemas tehniline taristu ja personal

lemmikloomapidajate abistamiseks.

6) Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

EL-i liikmesriikidest 24-s riigis on kohustuslik koerte kiibistamine ja registreerimine, vaid

kolmes riigis (Eesti, Poola, Saksamaa) selline nõue puudub. Kasside kohta on selle kohustuse

kehtestanud seitse riiki47. Kuna ebaseaduslik kaubandus on suur probleem kogu EL-is, siis

registrisse looma ja tema pidaja andmete kandmine aitab kaasa Eestis lemmikloomadega

liikumisega ja lemmikloomavabrikutega seotud probleemide lahendamisele. Muudatus aitab

kaasa Eesti kohta positiivse kuvandi loomisele ja usaldusväärse majanduskeskkonna

edendamisele EL-is.

7) Mõju siseturvalisusele

Muudatuse rakendamine tagab andmestiku olemasolu, mis suurendab PPA, MTA ja PTA

võimekust ennetada, takistada või lahendada süütegusid.

8) Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Muudatusel on mõju nii linna- kui ka maapiirkondade elanikele, kuna riigis ühtlustatakse

lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõudeid ja need muutuvad ühesuguseks igal pool.

Muudatus vähendab piirkondadevahelisi erinevusi, kuna lemmiklooma kadumamineku korral on

igas piirkonnas võrdsed võimalused looma leidmise korral tema pidaja kindlaks teha ja loom talle

tagastada.

Senini on lemmikloomade kohta arvestuse pidamise metoodika olnud KOV-i otsustada.

Jooniselt 1 on näha, millised KOV-id on sõlminud lepingu lemmikloomaregistri teenuse

pakkujaga, mis tähendab, et (peamiselt) koerte kiibistamise kohustus on KOV-is kehtestatud ja

see omakorda võimaldab tõhusalt arvestust pidada, ja jooniselt 2 nähtub, milline on (peamiselt)

koerte kiibistamise nõude ulatus maakondades, arvestades elanike arvu.

44 C. Siettou. Evaluating the recently imposed English compulsory dog microchipping policy. Evidence from an

English Local Authority. Preventative Veterinary Medicine: 2019.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0167587718305099 45 P.A. Dingman, J.K. Levy, L.E. Rockey, M.M. Crandall. Use of visual and permanent identification for pets by

veterinary clinics. The Veterinary Journal: 2014.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1090023314002068 46 Statistikaameti koduleht. Internetti kasutab 92,9% Eesti leibkondadest, sotsiaalmeedia on järjest populaarsem,

16.09.2024. https://www.stat.ee/et/uudised/internetti-kasutab-929-eesti-leibkondadest-sotsiaalmeedia-jarjest-

populaarsem 47 EU Dog & Cat Alliance. National Legislation, 15.09.2024. https://www.dogandcatwelfare.eu/national-

legislation/

40

Joonis 3 Kiibistamiskohustus KOVides

Joonis 4 Koerte kiibistamiskohustuse ulatus maakonnas vastavalt elanike arvule

Kogu Eesti rahvaarvuga (1 374 687 inimest 1.01.2024 seisuga) võrreldes puudub koerte

kiibistamise kohustus 6,5% elanikest (90 044 inimest)48. Neist kõik ei ole koerapidajad. Enamik

neist elab maapiirkonnas ja peamiselt Eesti piirialadel paiknevates KOV-ides. Kuigi Eesti on

marutaudivaba staatusega riik, on oluline, et loomapidajad vaktsineeriksid järjepidevalt oma

48 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-

koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U

Kiibistamiskohustus puudub

Kiibistamiskohustus kehtestatud

Kiibistamiskohustus puudub 1/3 elanikest

Kiibistamiskohustus puudub 1/5 elanikest

Kiibistamiskohustus kõigil elanikel

41

koeri, kasse ja valgetuhkruid, et marutaudivaba staatus säiliks. Piirialade KOV-ides on eriti

oluline pidada arvestust lemmikloomade (koerte, kasside ja valgetuhkrute) kohta, et oleks

võimalik hinnata marutaudivastase vaktsineerimise ulatust nende lemmikloomade seas, sest

piirialadel on suurem risk marutaudi levikuks seoses loomade, sealhulgas metsloomade

liikumisega. Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega ja millesse võivad

nakatuda kõik imetajad, sealhulgas inimene. Juhul kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole

haigus ravitav, vaid lõpeb alati surmaga. Üleriigiline kohustus koerte, kasside ja valgetuhkrute

kiibistamiseks ja registreerimiseks võimaldab saada andmeid nimetatud lemmikloomade

marutadivastase vaktsineerimise ulatuse kohta ning toetab piirialade KOV-e koostöös PTA-ga

lemmikloomade ja seeläbi ka inimeste marutaudiga nakatumise ennetamisel.

Täpsemalt on mõjusid kirjeldatud sotsiaalsete ja majanduslike mõjude all.

6.1.2. Kavandatav muudatus: registri loomine PRIA juurde ja riigilõivu kehtestamine (eelnõu

§ 1 punktid 21, 26, 27, 31, 33, 34, 41 ja §-id 2–6).

1) Sotsiaalsed mõjud

Ühtse registri kasutuselevõtmine toob endaga kaasa kõigile loomapidajatele ja

lemmikloomapidajatele võrdse võimaluse oma kass, koer, valgetuhkur või VS § 32 lõikes 3

nimetatud lemmikloom tema kadumamineku korral tagasi saada, sest kogu riigis peetakse

lemmikloomade kohta arvestust samadel alustel. Lemmikloomi võetakse tihti kui pereliikmeid,

seega teadmine, et lemmikloom on oma pidajaga seotud ja tema leidmise korral on suur võimalus

ta tagasi saada, võib mõjuda positiivselt lemmiklooma pidavate isikute omandi kaitsele, heaolule

ning vaimsele tervisele.

Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas

ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga kontakti

saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi,

isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on

loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda.

Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse tekkimisel

(näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel nii

kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus

töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik

pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete

töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja

tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral

tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete

täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu.

Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid

ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta,

kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi

isikuandmeid. Täpsem mõju andmekaitsele on kirjeldatud andmekaitsealases mõjuhinnangus.

2) Majanduslikud mõjud

Ettevõtlusele on mõju negatiivne. Riigi lemmikloomaregistri loomine ja selles registris

registreerimise kohustuslikuks muutmine mõjutab otseselt mõlema ettevõtja tulusid, kes praegu

KOV-idele teenust pakuvad, sest nende teenuseid tõenäoliselt enam ei kasutata. Riigi

lemmikloomaregistri teenuse pakkumine ei ole kummalegi KOV-idele teenust pakkuvale

ettevõtjale nende ainus või põhitegevusala, kuid võib siiski endaga kaasa tuua teatava mõju

ettevõtja toimetulekule. Samuti ei motiveeriks riigi registri loomine tulla turule teisi ettevõtjaid,

kes sellist teenust pakkuda sooviksid.

42

MTÜ-de kulusid ja tulusid ning halduskoormust muudatus eeldatavasti otseselt ei mõjuta.

Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud

loomade kohta andmeid iga varjupaika jõudva looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi

esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.

3) Mõju riigivalitsemisele

Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludes ja kuludes märkimisväärseid muudatusi ei kaasne,

võib mõningane mõju kaasneda riigieelarvele. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT-arenduste

kulude katteks (kulu riigi lemmikloomaregistri arendusele on umbes 400 000 eurot) on 2025.

aastal taotletud rahastust EL-i struktuurifondist, et rakendada Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas digipöörde plaani. Lisaks arenduse kulule on

taotletud arenduse perioodi personalikulu 154 200 eurot (kaks inimest, 01.01.2026–30.06.2027).

Andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud on vaja katta riigieelarve

vahenditest, v.a tööjõukulud vahemikus 01.01.2026–30.06.2027 eeldusel, et rahastus selleks

saadakse struktuurifondist. Registrikande tegemise eest (loomapidajaks registreerimine,

sealhulgas loomapidaja vahetus) kehtestatakse riigilõiv, mis katab jooksvad kulud. Riigilõiv

laekub riigieelarvesse ja kulude katteks eraldatakse vahendid eelarvega. Riigieelarve tulud

eeldatavasti ei suurene. Loodava andmekoguga on vaja luua seosed rahvastikuregistriga,

äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga, karistusregistriga, Europetnetiga.

Uue andmekogu kasutuselevõtmisel tuleb võimalusel andmed teistest praegu kasutusel olevatest

lemmikloomade andmeid koondavatest andmekogudest üle kanda, et mitte tekitada juba enda

lemmiklooma kiibistanud ja registreerinud loomapidajatele lisakohustusi.

IT-arendustega seotud kulude hinnanguline maksumus ja kulukomponendid

Kuluallikas 2025 2026 2027 2028 KOKKU 2025–

2028

Personalikulu1

(püsiv kulu,

allikas

riigieelarve)

34 252,80 € 102 758,40 € 102 758,40 € 102 758,40 € 342 528,00 €

Majandamiskulu2

(püsiv kulu,

allikas

riigieelarve)

6 500,00 € 13 000,00 € 106 500,00 € 106 500,00 € 232 500,00 €

Investeering3

(ajaliselt

piiritletud kulu,

allikas

struktuurifondid)

187 500,00 € 212 500,00 € 400 000,00 €

Kulu kokku4 40 752,80 € 303 258,40 € 421 758,40 € 209 258,40 € 975 028,000 €

1Personalikulude hulgas kahe töötaja palgakulu: tooteomanik palgaga 3000 eurot, IT-analüütik palgaga

3200 eurot. Registri ülalpidamiseks mõeldud personali- ja majanduskulud kaetakse riigilõivuga. Uusi

töötajaid juurde ei võeta. 2Majandamiskulude hulgas:

- loodava riigi lemmikloomaregistri hilisema hooldamise kulu, pisivigade parandamise kulu, süsteemi

uuendamise kulu tarkvara hoolduskuluks on arvestatud 20% arenduse maksumusest.

- riigilõivu teenustasu kulu (erinevatel pangalinkidel, mille kaudu kliendid e-PRIAs riigilõivu tasuvad,

on eraldi hinnakirjad ülekannete tegemiseks. Hinnakirjajärgse ülekande tegemise teenustasu kulu

jääb PRIA kanda. Sõltuvalt teenusepakkujast on vaja iga ülekande eest tasuda baastasu (keskmiselt

0,10 eurot) ning lisanduda võivad erinevad lisatasud (näiteks teatud % ülekande summast jmt).

43

- Europetnetiga liitumise (ühekordne summa kuni 1000 eurot) ja aastamaksu kulu (kuni 5000 eurot/a)49.

Täpsed summad määravad üldkogu ja juhatus Europetneti statuudi artikkel 8 kohaselt. Europetnet

võimaldab lemmikloomade registriotsingut üleeuroopaliselt. 3Investeeringu kulu: riigi lemmikloomaregistri arendamise kulu. 4Kõigi kulude arvestuse aluseks on võetud PRIA IT-raamhanke tunnihinnad ning vastavate tööperede

keskmised töötasud.

Kavandatavad lahendused on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga

aastani 2030“5 (peatükk 3.2), mille üheks alameesmärgiks on lemmikloomade heaolu

parandamiseks vajalike meetmete koostamine ja rakendamine.

Muudatus toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue andmekogu volitatud töötlejale,

kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös hoidmine, rakendamine ja vajalike

lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega. Andmekogu loomine aitab kaasa

riigiasutuste omavahelisele koostööle ja andmekogu kavandatud võimaluste tööle rakendumine

(mitmekülgselt lemmikloomade heaolu tagamine) aitaks kaasa nende riigiasutuste positiivsele

kuvandile Eesti ühiskonnas.

Riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust. Hulkuvate loomade

püüdmise ja pidamise, hukkamise ja korjuste hävitamise korraldamise ülesanne jääb ka edaspidi

KOV-idele. Küll aga muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi registrit,

sealhulgas need KOV-id, kes ei pea praegu arvestust elektroonses andmekogus. See lihtsustab

ülesannete täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipäraseks.

Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmise korral paraneb eeldatavalt ülesannete täitmise ja

elanikele teenuse pakkumise kvaliteet, isegi kui KOV-i ametnikud vajavad esialgu uuel moel

tööülesande täitmiseks sisseelamisaega. Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmine tagab

teenuse (leitud lemmiklooma tagastamine loomapidajale) kättesaadavuse kõigis KOV-ides

samadel alustel.

4) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale Registri loomiseks on vaja teha IT-arendusi. Arenduste teostaja tuvastatakse hanke korras ja

varaseim tähtaeg riigi andmekogu valmimiseks on 2027. aasta. Seda eeldusel, et VS-i muudatus

võetakse vastu 2026. aastal. E-teenus muutub kõigis Eesti osades kvaliteetseks ja kättesaadavaks

kõigile KOV-idele ja elanikele.

Loomapidaja huvi on eelkõige lemmiklooma kaduma mineku korral loom tagasi saada. Selleks

peavad olema registrisse kantud loomapidajaga ühenduse saamiseks ja isikutuvastuseks vajalikud

andmed ning andmed, mis tõendavad looma ja tema pidaja omavahelist seost. KOV-il on oluline

teada, kui palju ja mis liigist lemmikloomi elanikud peavad, et tagada vajalike teenuste

pakkumine. Lisaks on oluline omada ülevaadet hulkuvate lemmikloomade püüdmise

korraldamise ja nende varjupaigas pidamise kohta. Loomapidaja kohta on KOV-i jaoks vajalikud

samad andmed, mis on olulised lemmikloomapidajale endale. Oluline on leitud lemmiklooma

pidaja tuvastada ja loom talle tagastada. PTA, MTA ja PPA ülesanded on küll kohati erinevad,

kuid üldjoontes siiski sarnased. Oluline on sellise andmestiku olemasolu, mis võimaldab siduda

loomapidajat tema lemmikloomaga, et leitud loom vajaduse korral loomapidajale tagastada ning

saada teavet looma terviseseisundi ja dokumentide kohta (näiteks lemmikloomapassi andmed),

sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Riigi

lemmikloomaregistri loomisel jääb registri volitatud töötlejaks PRIA.

49 Europetnet. Statutes. https://www.europetnet.org/statutes.html

44

Muudatuse tagajärjel võetakse kasutusele elektrooniline andmekogu lemmikloomade kohta

arvestuse pidamiseks, mida saavad kasutada kõik KOV-id. See muudab küll mitmed nii

veterinaararstide, varjupaikade kui ka KOV-ide ülesanded infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid

siiani on see hulkuvate loomadega tegelemisel ka kõige tõhusam abivahend mitte ainult

KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma

registreerima, vaid esitama ainult andmed registrisse kandmiseks, siis ei kaasne sellega ka

negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta

jääda. Andmete ajakohastamisel on samuti abiks KOV-i ametnikud ja PRIA teenindusbürood,

kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine, seega negatiivset

mõju infoühiskonna teenuste pakkumisele, kättesaadavusele, kasutamisele ega sisule ei ole ette

näha. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenev selgituskohustus.

Lahendus mõjutab riigi infosüsteeme. Riigi lemmikloomaregistri loomisel on vaja luua seosed

rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga,

karistusregistriga ning Europetnetiga. Infosüsteemi kasutajatele tekib ühtne e-teenuse keskkond,

kõik osapooled saavad kasutada süsteemi mugavalt (sisselogimine), lemmikloomadega seotud

andmestik on ühes andmekogus. E-teenuse kättesaadavus on kvaliteetne ja ligipääsetav kõigile

Eestis elavatele isikutele, sõltumata nende elukohast. Riigi registri loomine aitab kaasa Vabariigi

Valitsuse tööplaanis välja toodud eesmärgile viia kohalike omavalitsuste ja riigi IT-süsteemid ja

-teenused ühtsesse personaalse riigi süsteemi. Lisaks aitab see parandada riigi ja kohaliku

omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning tagada andmete turvaline

hoidmine. Proaktiivselt saab riik pakkuda elanikele võimalust hoida registris oma

lemmikloomade andmeid ajakohasena.

Andmekogu lahendused ei mõjuta andme- või küberturvet, kuid nende nõuetega (Eesti

infoturbestandardiga) tuleb arvestada andmekogu teenuse pakkumisel. Asjakohane on välja tuua,

et makseagentuurina on PRIA-l ISO 27001 infoturbesertifikaat, mille omamise kohustus tuleneb

akrediteerimistingimustest.

6.2. Vähese või marginaalse mõjuga muudatused

6.2.1. Kavandatav muudatus: PTA ja MTA pädevuste selgem jaotus (eelnõu § 1 punkt 4).

Muudatuse eesmärk on korrastada riigiasutuste pädevusi seoses reisijatega kaasas olevate

loomade kontrollimisega riiki sisenemisel. MTA pädevuste hulgast jäetakse välja vastutus

mittenõuetekohaste lemmikloomade surmamise üle otsustamise ja selle korraldamise eest. See

pädevus on PTA-l.

1) Mõju riigivalitsemisele

Tegemist on PTA ja MTA pädevuste täpsustamisega suurema õigusselguse tagamiseks. Mõju

PTA-le puudub, sest LoKS-i rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks

tuleb loom eutaneerida, on ka praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse

jõustumise järel edasi oma pädevuste piires ning temale lisakohustusi ei panda, kuid sätte

muutmine kaotab mitmeti mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise osas.

PTA-ga koostöö osas ei muutu samuti midagi, sest määruse (EL) nr 576/2013 kohaselt tuleb

lemmikloomaga seotud otsuse tegemise puhul konsulteerida veterinaarjärelevalveametnikuga.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, pädevuste selge jaotus seaduses tagab, et

ametkonnad teevad kontrolle ja otsuseid oma pädevuse piires. Looma surmamise otsuseid siiani

ei ole tulnud teha, seega puudub otsene mõju ka MTA tegevusele.

45

6.2.2. Kavandatav muudatus: kohustus esitada veterinaararstide registrisse andmed

veterinaararsti töökoha kohta, kus veterinaar püsivalt teenust osutab (eelnõu § 1 punktid 8 ja 9).

Muudatuse eesmärk on täpsustada andmeid, mida veterinaararsti kohta kogutakse

veterinaararstide registrisse. VS-i § 19 lõike 6 punkti 3 kohaselt kogutakse andmeid töökoha ja

volitatud veterinaararsti pädevuse kohta. Nõue sellises sõnastuses ei ole olnud praktikas piisavalt

selge ega ole oma eesmärki täitnud. Seetõttu täpsustatakse eelnõus, et esitada tuleb andmed nende

töökohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt teenust osutab.

1) Mõju riigivalitsemisele

PTA jaoks on riiklikule veterinaararstide registrile andmete esitamise täpsem regulatsioon püsiva

positiivse mõjuga. Veterinaarteenuse esitajate üle järelevalve teostamiseks on vaja hinnata riske

ja oluline on teada, kus veterinaararst teenust osutab. Loomatauditõrje kontekstis on PTA-le

oluline omada ülevaadet veterinaarteenuse osutamise kohtadest Eestis, et vajadusel kaasata neid

loomataudi ennetamise ja tõrje tegevustesse. Ebasoovitavaid mõjusid PTA-le ei kaasne,

veterinaararstide riikliku registri tehnilises lahenduses on vaja teha minimaalseid täiendusi ja

lisada andmevälju. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele

Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18. oktoobri seisuga 895 veterinaararsti.

Veterinaararstidel on kohustus esitada registrile andmed ka kehtiva õiguse kohaselt, muudatus

tehakse suurema õigusselguse huvides. Samuti on veterinaararstide registri tehnilise lahenduse

kohaselt olemas võimalus kuvada töökoha andmeid. Veterinaararsti jaoks on registrisse

täpsemate andmete esitamisel positiivne mõju, kuna register on avalik ja võimaldab

veterinaarteenuse vajajatel saada selgemat teavet teenusepakkujate kohta. Oluline mõju puudub.

6.2.3. Kavandatav muudatus: peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse

identifitseerimisvahendi heakskiitmise kord (eelnõu punktid 15 ja 16).

Muudatuse eesmärk on kehtestada loomade identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord.

Vajadus muudatuse tegemiseks tuleneb määrusest (EL) 2019/2035. Muudatusega ühtlustatakse

kõigil peetavatel loomadel kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise

korda. Muudatus ei ole seotud põllumajandusloomadel kasutatavate elektroonsete

identifitseerimisvahendite heakskiitmisega, küll aga ühtlustatakse lemmikloomadel kasutatavate

mikrokiipide heakskiitmine põllumajandusloomadel kasutatavate märgistusvahendite

heakskiitmisega.

1) Mõju riigivalitsemisele

Tegemist on sätetega, millega rakendatakse EL-i õigust. Praegu kiidetakse

identifitseerimisevahendid heaks PTA sisemise töökorralduse kohaselt, see protseduur sisuliselt

ei muutu, kuid seda täiendatakse õigusselguse eesmärgil. PTA kiidab ka praegu lemmikloomadel

kasutatavad mikrokiibid heaks EL-i õigusaktides esitatud nõuete kohaselt. Sätete lisamisega ei

ole vaja teha ümberkorraldusi PTA sisemises töökorralduses ega võtta kasutusele lisaressursse.

PTA-le lisandub kohustus sõlmida ettevõtjatega haldusleping, kuid see võimaldab PTA-l saada

andmeid veterinaararstidele müüdud mikrokiipide numbrivahemike kohta. Otsene mõju

riigivalitsemisele puudub.

2) Mõju majandusele

Ettevõtjatest on mõjutatud peamiselt lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad

(peamiselt ravimite hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad), sest Eestis selliste mikrokiipide tootjad

puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus mikrokiipide järele kasvab,

seega mõju on positiivne.

46

6.2.4. Kavandatav muudatus: teatud peetavate loomade identifitseerimise kohta erandite

lubamine (eelnõu § 1 punktid 19 ja 20).

Muudatuse eesmärk on reguleerida EL-i loomatervise määruse alusel liikmesriigi pädevale

asutusele antud otsustusõiguse kasutamist seoses loomade identifitseerimisega. Kehtivas

seaduses on sätestatud õigus vajaduse korral kehtestada loomade identifitseerimisega seotud

erand ainult ministril, sõltumata sellest, kas EL-i loomatervise määruse kohaselt võib erandi

kehtestada riik või tema pädev asutus.

Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõus jätta ministri määruse

sisuks ainult riigi pädevuses olevate üldiste erandite regulatsioon ja pädeva asutuse õigus

otsustada erandite rakendamise üle üksikjuhtumitena on sätestatud eraldi sätetes. Seal on

loetletud EL-i loomatervise määruse artiklid, mida rakendab edaspidi PTA. Muudatus võimaldab

vajaduse korral teha loomapidaja kohta kiiremini otsuseid, samuti ei pea edaspidi kehtestama

selleks nõudeid ministri määrusega.

Eelnõuga kohaselt kehtestatakse EL-i õiguse rakendamiseks PTA jaoks asjakohane protseduur.

PTA-l on kohustus menetleda taotlusi teatud loomade identifitseerimisest erandite lubamiseks.

Identifitseerimisest erandi taotlemiseks on komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2035/2019 mitu

võimalust. Praegu ei ole eranditega seonduv Eesti õiguses reguleeritud.

PTA võib veiste, sigade, lammaste ja kitsede puhul vabastada kinnist ettevõtet käitava ettevõtja

ning neid loomi kultuurilisel, ajaloolisel, vaba aja tegevusega seotud, teaduslikel või spordiga

seotud eesmärgil pidava ettevõtja identifitseerimise nõuete täitmisest. Eesti on praegu ainult üks

PTA poolt heaks kiidetud kinnine ettevõte – Tallinna Loomaaed. Eestis on veel loomaparke, mille

kohta ei ole loomaaialuba väljastatud ja mis ei toimi kõigi kinnisele ettevõttele ettenähtud nõuete

kohaselt, kuid nad võivad kunagi selleni jõuda. Seega on Eestis ka edaspidi tegemist väikese arvu

ettevõtetega, kelle kohta seda erandit taotleda saab.

PTA võib tarneahela ettevõtjatel lubada jätta täitmata sigade identifitseerimise kohustus, kui

kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel,

et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik jälgitavus. Eestis

ei ole tarneahela erandit seni rakendatud ja loomapidajad ei ole sellist taotlust esitanud.

PTA võib lubada kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste puhul, keda

kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul välja antud kehtivat

EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast identifitseerimisdokumenti

(hobusepassi). Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused ja nende liikumine

sünniettevõttest Eestis asuvasse tapamajja on katkematult jälgitav. Vajadust sellist erandit Eestis

kehtestada ei ole ette näha, kuna hobuslaste kohta on Eestis identifitseerimisdokumendid

nõuetekohaselt väljastatud ning ainult hobuste tapmisele ja hobuseliha käitlemisele

spetsialiseeritud tapamajasid Eestis ei ole.

Ministri määruse volitusnorm muutub kitsamaks, edaspidi võib loomagrupi või kõigi seda liiki

loomade suhtes lubada loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada

alternatiivse identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta.

Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandite

kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide

olemasolust, mille puhul erandit võib rakendada, või sektori soovist erandit rakendada. Praegu

seda volitusnormi rakendatud ei ole.

1) Mõju riigivalitsemisele

47

PTA koormus ja halduskulud kohustuse lisamisega ei suurene, kuna vajadus teha loomade

identifitseerimisest erandeid on väga väike ja siiani ei ole seda taotletud. Luuakse võimalus EL-i

rakendada määrusest tulenevat paindlikkust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna

identifitseerimisnõuetest erandite lubamine on seotud peamiselt ainult ühe ettevõtte vajadustega.

PRIA-l peab erandite lubamisega seoses olema valmisolek võtta vastu andmeid ettevõtetelt, kus

erandit rakendatakse. See nõuab tehnilisi arendusi loomade registris. Üldiselt on aga tegu

tavaprotseduuriga, kus loomapidajal on kohustus individuaalselt identifitseeritavate loomade

kohta edastada andmeid kasutatud märgistuse, selle kasutamise ja asendamise ning loomadega

toimuvate muude sündmuste kohta. PTA ja PRIA jaoks on lisakoormuseks protsessi hoolikas

läbimõtlemine, et loa andmisel säiliks ülevaade sigade liikumisest ja nende asukohast. Muudatus

hõlmab teoreetiliselt ka REM-i õigusloomet, üksikerandi kehtestamiseks ei ole vaja regulatsiooni.

Tegelikkuses ei ole EL-i õigusest tulenevat võimalust siiani kasutatud ja seega tegelikku

koormust riigiasutustele lisandunud ei ole. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele

PRIA andmetel peetakse kohustuslikult individuaalselt või karjana identifitseeritavaid loomi

umbes 6500 ettevõttes ja kodumajapidamises. Umbes 60 ettevõttes ja majapidamises peetakse

loomi, keda Eestis laiemalt ei peeta, kuid kes tuleb kohustuslikult identifitseerida. Tegemist on

pigem eksootiliste loomadega. Samas tuleb märkida, et enamasti peetakse sellistes ettevõtetes või

majapidamistes ka tavapäraselt põllumajandussaaduste tootmiseks peetavaid loomi.

Ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna kinnise ettevõtte erandit saab taotleda Eestis ainult üks

ettevõte, sigade tarneahela süsteemi Eestis praegu ei kasutata ning hobuste lihaks tapmise

traditsioon Eestis puudub. Seega tavaloomapidaja jaoks ei ole tegu olulise muudatustega.