Arvamuse avaldamine eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kadri Kabel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Teie 26.08.2025 nr 1.4-1/611 Meie 23.09.2025 nr 2.3-4/25/414-4

Arvamuse avaldamine eelnõule (Veterinaarseadus) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

veterinaarseaduse (VS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(eelnõu). Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

Eelnõu § 1 punkt 7 (puudutab veterinaararstide registrit) ja punkt 30 (puudutab loomade registrit)

sõnastused on segased. Arusaamatuks jääb, kas sätete viimane lause tähendab, et isik võib loobuda

esimeses lauses sätestatud teadete saamisest, teises lauses mainitud nõusolekust või mõlemast.

Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on andmesubjektil igal ajal õigus

antud nõusolek tagasi võtta, seega juhul, säte puudutab nõusoleku tagasivõtmist, on tegemist

sisutühja regulatsiooniga – nimetatud õigus tuleneb otsekohaldavast IKÜMist. Palume säte

sõnastus muuta selgemaks.

Eelnõu § 1 punkt 7 sisaldab näidisloetelu võimalikest olukordadest, millal saab isikule teabe

edastada. Juhime tähelepanu, et kuna tegemist on isikuandmete kasutamisega, peab seadusega

olema ette nähtud ammendav loetelu, millal on nimetatud eesmärgil isikuandmete töötlemine

lubatud. Näidete toomine on vajadusel võimalik seletuskirjas, et paremini selgitada sätte eesmärgi

ja ulatust.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse VS-i § 34 lõiget 4 selliselt, et registri kaasvastutavateks

töötlejateks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA. Kuigi seletuskirjas on

viidatud IKÜM-ile, jääb siiski selgusetuks, kas mõeldud on, et nimetatud asutused on

kaasvastutavad töötlejad registris sisalduvate isikuandmete töötlemisel või AvTS-i mõttes

andmekogu (registri) kaasvastutavad töötlejad.

Juhime tähelepanu, et AvTS andmekogu pidamisel kaasvastutust ette ei näe. AvTS § 43⁴ lõike 1

järgi on andmekogul vastutav töötleja (haldaja), kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist,

teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu

arendamise eest. Sama paragrahvi lõige 2 annab andmekogu vastutavale töötlejale õiguse volitada

edasi andmete töötlemist ja andmekogu majutamist teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule

isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Seega AvTS-st tulenevalt peab igal

andmekogul olema vastutav töötleja ehk haldaja, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist,

teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu

arendamise eest. Iseenesest ei ole välistatud, et andmekogul võib olla mitu vastutavat töötlejat, kes

täidavad andmekogu pidamisel erinevaid ülesandeid, kuid seda eeldusel, et iga vastutav töötleja

ka tegelikult vastutava töötleja funktsioone täidab. Seega, et andmekogu pidamisel oleks tööjaotus

ja vastutus andmekogu töötlejate vahel selge, tuleks põhimääruses ülesandeid kirjeldadagi

2 (2)

vastavalt tegelikule tööjaotusele ehk põhimäärusest peab nähtuma nii vastutavate töötlejate

omavaheline kui ka andmekogu vastutava ja volitatud töötleja vaheline tööjaotus. Loomade

registri põhimääruse kavandi § 3, mis peaks sätestama vastutava ja volitatud töötlejate tööjaotuse,

sellist selgust paraku ei too. Näiteks jääb arusaamatuks, kuidas ministeerium ja PRIA jagavad

omavahel kavandi § 3 lõikes 1 ettenähtud ülesandeid. PTA vastutava töötlejana ülesanded ei ole

üldse määruse kavandis toodud.

Ühtlasi näeb loomade registri põhimääruse kavandi § 2 ette, et PRIA ja PTA on registri osas nii

vastutava kui volitatud töötleja rollides. Selgitame, et asutus võib AvTS-i mõttes olla kas vastutav

või volitatud töötleja, mitte mõlemad korraga. Ülaltoodust on selge, et loomade registri töötlejate

ja kasutajate rollid on vaja hoolikalt läbi mõelda ning teha vastavad muudatused regulatsiooni

sõnastuses.

Eelnõus seletuskirjas on selgitatud, et teatud andmed tulevad registrisse rahvastikuregistrist.

Eelnõule lisatud kooskõlastustabelis on selgitatud, et „õiguslik alus rahvastikuregistrist andmete

pärimiseks tuleb eelnõu seletuskirjale lisatud rakendusaktide kavandite failist (kavand 4), millega

muudetakse praeguse põllumajandusloomade registri põhimäärust. Nimetatud määruse muutmise

kavandi punkt 12 (tegelikult p 14) sisaldab järgmist täiendust: Andmevahetus teiste

andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.“ Viidatud AvTS § 43⁹ lõike 1 punkti 5 säte puudutab x-

teed ega reguleeri õiguslikku alust rahvastikuregistrist ega muust konkreetsest andmekohust

andmete saamiseks. Põhimääruses peab selgelt sõnastama, millised andmed jõuavad

andmekogusse rahvastikuregistrist.

Jätkuvalt on ebaselgelt reguleeritud isiku kohustus andmed uuendada ja vastutus andmete õigsuse

eest. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt peab loomapidaja esitama andmete muutmise kohta taotluse

viivitamata, välja arvatud andmete korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe

seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi

kaudu. Selline regulatsioon ei anna vastust küsimusele, millised andmed peab isik ise esitama ja

millised uuendatakse automaatselt. Kuna tegemist on kohustusega, peab selle ulatuse olema

seadusega selgelt reguleeritud. Lisaks sellele peab andmete esitaja eelnõu kohaselt vastutava

esitatud andmete õigsuse eest. Seda kohustust ei ole võimalik täita, kui on ebaselge, kes millised

andmed peab esitama.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108