Pärnumaa Tori vald Eametsa küla Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7 Raja tee ja Hakke tee kinnistutel ning lähiala detailplaneeringu eskiisi avalikustamine

Sõduri

Raua tänav L3

3

0

3

0

12

3 0

POS 14

POS 15

POS 16

POS 17

POS 18

POS 19

POS 20

POS 21

POS 22

POS 23

POS 24

POS 25

POS 26

POS 27

POS 28

POS 29

POS 30

POS 31

POS 32

POS 33

POS 34

POS 35

POS 36

POS 37

POS 38

10 kV maakaabelliiniga sisselõikega

olemasolevasse keskpinge maakaablisse

tunnusega LENNUJAAM:SAV

4 4

4 4

4 4

4 4

4 4

4 4

4 4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

7

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

7

,

5

0

, 5

3

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

2

,

5

5

,

5

7

,

5

0

,

5

5

,

5

5

,

5

2

,

5

4

4

4

4

7

7

7

7

7

7

7

4

4

4

4

4

4

4

4

POS 12

POS 10

POS 9

POS 11

POS 13

POS 8

POS 6

POS 4

POS 2

POS 7

POS 5

POS 3

POS 1

2

0

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Huvitatud isikud:

Kuupäev:

Mõõtkava:

1:500

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A0

4

04.10.2023

Põhijoonis

DP-06/12-2021

Tori vallavalitsus

OÜ Rolla

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Eametsa küla, Tori vald, Pärnumaa

Allkiri:

Planeeringu koostamise alusplaaniks on 21.11.2021 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja OÜ

Georite (Registrikood 10185147), töö nr 21118. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Allkiri:

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-06/12-2021

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke

tee kinnistute detailplaneering

Asukoht: Tori vald, Eametsa küla, Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7 ja osaliselt Raja tee, Hakke tee, Raja tee 4 Huvitatud isikud: Tori vallavalitsus; OÜ Rolla Planeerija: Triin Kask

Tartu 2023

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3

1. Planeeringu koostamise alused ___________________________________________ 3

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta __________________ 3

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _________ 4

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste

analüüs___________________________________________________________________ 4

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 7

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise

arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused _________________________ 9

7. Planeeritava maa-ala jaotamine ja hoonestusala määramine _________________ 10

8. Krundi ehitusõigus ______________________________________________________ 11

9. Arhitektuuri- ehituslikud ja kujunduslikud nõuded ehitistele ___________________ 11

10. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ______________________________ 12

11. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted __________________________________ 13

12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 14

12.1 Veevarustus, kanalisatsioonivarustus ja tuletõrje veevarustus ____________________ 14

12.2 Sademevesi _______________________________________________________________ 16

12.3 Välisvalgustus ja elektrivarustus ______________________________________________ 17

12.4 Soojavarustus _____________________________________________________________ 18

12.5 Sidevarustus_______________________________________________________________ 18

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 19

14. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 19

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 20

16. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi (pinnase, põhjavee ja õhu kvaliteet jms) tagavate nõuete

seadmine ________________________________________________________________ 20

17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ___________ 21

18. Planeeringu elluviimine _________________________________________________ 21

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 22

C PLANEERINGU JOONISED ___________________________________________ 23

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tori vallavolikogu 22.03.2023 otsus nr 153 „Raja

tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7 Raja tee ja Hakke tee kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Detailplaneeringu algatamise aluseks on OÜ Rolla ja Tori Vallavalitsuse ühine taotlus

osaliselt muuta varem kehtestatud detailplaneeringut „Raja kinnistu detailplaneering“.

Planeeringu koostamise alusplaaniks on 21.11.2021 mõõdistatud geodeetiline alusplaan

täpsusastmega 1:500. Koostaja OÜ Georite (Registrikood 10185147), töö nr 21118.

Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta

Varem kehtestatud „Raja kinnistu detailplaneering“ hõlmab Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9,

11, 13, Raja tee ja Hakke tee katastriüksused, mille pindala on kokku ligikaudu 10,53 ha.

Käesoleva detailplaneeringu ala suurus on kokku ca 5,7 ha ning see hõlmab täielikult

kinnistuid Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7. Lisaks on osaliselt kaasatud Raja tee, Hakke tee, ja Raja

tee 4 kinnistud. Planeeringuala idapiir on ka Tori valla ja Pärnu linna piiriks (asukoht

näidatud joonisel 1).

Detailplaneeringu eesmärk on ühepere- ja/või kahepereelamute rajooni planeerimine. Maa

on planeeritud jagada ca 1200 m² suurusteks elamumaa kruntideks ja neid teenindavateks

transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Selgitatakse välja tehnilised ja

keskkonnaalased võimalused ala väljaarendamisel Loode-Pärnu tootmisala kõrvale.

Sauga valla üldplaneeringu põhijoonisel on antud piirkond tähistatud tootmise ning äri – ja

teenindusettevõtte maa-alana. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib

detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

Üldplaneeringu muutmise põhjendused on esitatud käesoleva detailplaneeringu ptk 6.

Detailplaneering muudab osaliselt kehtetuks ka alal varem kehtestatud „Raja kinnistu

detailplaneeringu“, mille eesmärk on äri- ja tootmismaa kavandamine.

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

4

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja

dokumendid

 Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97 kehtestatud Sauga valla üldplaneering

 Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);

 Muud standardid, määrused ja seadused;

 Raja kinnistu detailplaneering;

 Loode-Pärnu tööstusala detailplaneering;

 Pargiraja detailplaneering;

 Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneering.

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja

funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeritav ala on planeeringueelselt jaotatud äri- ja tootmismaa kruntideks ning Sauga valla

üldplaneeringuga määratud tootmise ning äri – ja teenindusettevõtte maa-alana. Väljavõte

ülplaneeringu maakasutusplaanist on esitatud skeemil 1.

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust.

Planeeringuala kõrvale põhja ja kirde suunda jääb kompaktse asustusega ala. Vahetult

planeeringuala vastas üle Raua tänava jääval alal on kehtestatud Pargiraja detailplaneering,

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

5

mille alusel on ala elamukruntideks jagatud, aga hooned ei ole käesoleval hetkel välja

ehitatud. Hoonestus on kompaktsem ja korrapäraselt välja ehitatud kirde suunas Pärnu linna

territooriumil, ca 200 m kaugusel planeeringualast, kus on kehtestatud „Tallinna mnt, Lõo tn

ja oja vahelise ala detailplaneering“. Sealseks hoonestuseks on madalad kuni 2korruselised

üksikelamud, mille katusekalded varieeruvad 0-50º. Välisviimistluseks on puit, tellis, krohv

või erinevad kombinatsioonid. Leidub nii vanemaid kui modernsema funk-stiilis arhitektuuriga

hooneid, piirdeaedadena kasutatakse valdavalt puitaedu või võrkaedu. Nimetatud alal

paiknevad lähimad välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassid, millega käesolevas

detailplaneeringus tuleb ühenduste planeerimisel arvestada.

Planeeringualast ida suunda jääb Loode-Pärnu tööstusala, kus on kehtestatud ka Loode-

Pärnu tööstusala detailplaneering, mille eesmärk on ala kavandamine peamiselt tööstus -ja

äri piirkonnaks ja soodsa keskkonna kujundamine investeeringuteks vastavalt säästliku ja

jätkusuutliku arengu printsiipidele. Planeeringuala suurus on ca 250 ha, millest käesolevas

detailplaneeringus on oluline arvestada peamiselt ala vahetusse lähedusse jääva osa, ehk

osaga, millel on käesoleva detailplaneeringu alale otsene mõju. Nimetatud osasse on ette

nähtud 50% tootmismaa ja 50% ärimaa sihtotstarbega 92107 m² suurune krunt (POS 282).

Krundile on lubatud ehitada kuni 17 hoonet kõrgusega kuni 14 m. Hoonestusalad on jagatud

eraldi osadesse, kõik hoonestusalad on kinnistu piirist vähemalt 10 m kaugusel.

Käesoleval hetkel on antud osas toimunud ainult kruntideks jaotamine ning ala kasutatakse

peamiselt laoplatsina. Suur osa detailplaneeringust on siiski juba ka ellu viidud, nt on välja

ehitatud Lennuvälja tee T1, mis on Pärnu linnale üheks olulisemaks ühenduseks kesklinna ja

tööstusrajooni ning äärelinnaga. Juhul kui viiakse ellu algatatava detailplaneeringu idakülge

jääv osa, suureneb töenäoliselt piirkonna müratase, aga täieneb ka teedevõrgustik (Piirikivi

tänav T2 ja Piirikivi tänav T1 võimaldavad jalakäijale luua ühenduse Lennuvälja tee T1 ja

Raua tänava vahele).

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs ning seosed

varem kehtestatud detailplaneeringutega on esitatud joonisel 2.

Planeeringualast lääne suunda jääb Pärnu lennuväli, millega võivad planeeringualale levida

muutliku sagedusega häiringud. Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud

mürakaardile on Eametsa küla lähimate elamute juures leviv müratase vahemikus 40 - 42

dB. Öisel ajal on lennuvälja alal keskmine müratase 40 - 55 dB. Lähimate elamute ja

elamupiirkondadeni enam kui 35 dB müratase üldiselt ei levi. Eelneva põhjal on lennuvälja

ümbruses täidetud I kategooria liiklusmüra piirväärtus (55 dB) ning olemasolevate elamute ja

elamupiirkondade (sealjuures ka käesoleva detailplaneeringu ala, vt skeem 2) juures ka I

kategooria sihtväärtus (50 dB) ehk kõige rangemad liiklusmüra normid. Lennuvälja ja

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

6

planeeringuala vahele jäävad maatulundusmaad ja metsamassiivid aitavad piirkonda muuta

looduslikumaks ning leevendada lennuväljaga kaasnevaid visuaalseid häiringuid.

Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1. ning naabrite paiknemine on nähtav

planeeringu joonistel.

Skeem 2. Väljavõte Tori valla välisõhu mürakaardist (Lisa 1, joonis 1.9). Punasega on tähistatud

kehtiva Raja tee dp ala, sest käesoleva detailplaneeringu KSH koostati nimetatud ala kohta.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Lähiaadress ja tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Raua tn 15 (62503:077:0480) Transpordimaa 100% 95537 m²

Raua tänav L3 (80901:001:0381)

Transpordimaa 100% 6030 m²

Kullametsa (73001:003:0085)

Maatulundusmaa 100% 4.94 ha

Sõduri (73001:003:0084)

Maatulundusmaa 100% 10.48 ha

Raja tee 9 (73001:003:0095) Tootmismaa 50%

Ärimaa 50% 5600 m²

Raja tee 4 (73001:003:0091) Tootmismaa 50%

Ärimaa 50% 10767 m²

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

7

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused,

apteek, perearstid ning huvihariduse ja vabaaja veetmise võimalused on olemas Pärnu

linnas. Pärnu linna piir jääb vahetult planeeritava ala äärde, aga kesklinn, kus paikneb

enamik teenuseid ja sotsiaalobjekte, jääb umbes 2 km kaugusele lõuna suunda.

Lähim bussipeatus ’Lõo’ asetseb planeeringualast umbes 730 m kaugusel kirde suunas

Tallinna maantee T13 ja Lõo tänava ristmikul.

Käesolevas detailplaneeringus on sobiva lahenduse väljatöötamiseks arvestatud

kontaktvööndi olemasoleva hoonestuse, teedevõrgustiku ja üldplaneeringus elamualadele

ette nähtud tingimustega.

Foto 1. Vaade planeeringualale ja kontaktvööndile. Allikas Maa-ameti fotoladu. Pildistatud 09.06.2023

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Põhja-kirde suunast külgneb planeeringuala elamumaadega, ida-kagu-lõuna suunast pärnu

tootmismaadega ja edela-lääne-loode suunast metsamaaga. Planeeritava ala

üldplaneeringujärgne juhtotstarve on tootmise ning äri – ja teenindusettevõtte maa-ala.

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on

kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).

Raja tee 2 katastriüksus on eraomandis, ülejäänud käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud

katastriüksused munitsipaalomandis. Nii Raja tee 2 kinnistu kui enamik teistest

planeeringualasse jäävatest kinnistutest (va Hakke tee) on kõlvikuliselt metsamaad, aga

mets on täielikult raadatud (vt foto 1 ja skeem 2). Hakke tee kinnistul on ca 5 m laiune

pinnastee, millele ulatuvad suures osas Raua tn 15 laoplatsid ning esineb ka ehitusprahti.

Hakke tee kinnistult ei ole metsa raadatud ega raiutud, puuliikidest moodustavad enamuse

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

8

kask ja lepp. Naaberkinnistu tootmisala/laoplatside ala on täielikult eraldatud metallist

piirdeaedadega (skeem 3).

Skeem 3. Vaade planeeringualale ja naabermaa piirile Raua tänavalt (21.12.2021)

Planeeringuala kuivenduse tagavad kraavid, mis algavad planeeritava ala keskpaigast ja

suubuvad lääne suunda jäävasse kraavi, vesi liigub sealt edasi lääne suunas kuni jõuab

Sauga jõkke. Planeeritaval alal kraavide muutmine ei lõika läbi ümbritsevate kinnistute

kraavide toimimist.

Planeeritava maa-ala reljeef on suhteliselt tasane, kerge langusega lõuna suunas.

Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 7,87-10,29 m.

Planeeringuala jääb täies ulatuses Eametsa linnaku piiranguvööndisse. Hakke tee kinnistule

jääb üks geodeetiline märk, muud rajatised, ehitised, hooned või tehnovõrgud puuduvad.

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

9

Planeeringualal ega vahetus läheduses pole Maa-ameti looduskaitse kaardi andmetel

tuvastatud ühtegi kaitsealust objekti ega kaitsealuse liigi püsielupaika.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused

ning ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse

kaalutlused

Üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks loetakse muuhulgas detailplaneeringud,

millega kavandatakse üldplaneeringujärgse maakasutuse muutmist. Käesoleva

detailplaneeringuga soovitakse tootmise ning äri – ja teenindusettevõtte maa-ala muuta

väikeelamurajooniks, millele on lubatud üksikelamud ja kaksikelamud. Üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu algatamine ja koostamine peab olema kaalutletud, seega on antud

peatükis esitatud põhjendused detailplaneeringu eesmärkide sobivuse kohta ruumilisse

keskkonda. Analüüsitud on planeeringujärgset kasu nii avalikkusele kui planeeringust

huvitatud osapooltele.

Kuivõrd planeeritav ala piirneb nii maatulundusmaade, tootmismaade kui elamumaadega,

sobib antud piirkonda tootmis- ja ärirajooni asemel ka elamurajoon.

Hetkel on alal kehtestatud Raja kinnistu detailplaneering, mis on kooskõlas kehtiva

üldplaneeringuga. Ala jaotati tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringu

kehtestamisest on möödas rohkem kui 10 aastat, aga kruntide ostmise ja väljaarendamise

vastu huvi pole tuntud. Sellest võib järeldada, et antud asukohas puudub vajadus

täiendavate tootmismaade ja ärimaade järele, kuivõrd Loode-Pärnu tööstusrajoonis on

olemas piisavalt sama sihtotstarbega maad.

Kehtivat Raja kinnistu detailplaneeringut pole ellu viima asutud, seega ei ole tehtud

üleliigseid rahalisi kulutusi ega investeeringuid. Planeeringuala jaotub osaliselt

eraomandisse ja osaliselt munitsipaalomandisse, uue detailplaneeringu koostamisest on

huvitatud mõlemad osapooled. Arvestades planeeringuala lähedust Pärnu kesklinnale, on

ala väljaarendamine olemasoleva elamurajooni jätkuna otstarbekas. Inimestele luuakse

uued elukohad ja võimalus asuda elama väikeelamutesse, mis paiknevad lähedal olulisele

taristule ja töökohtadele. Samas on uued elanikud kasulikud nii omavalitsuse arengule kui

piirneva omavalitsuse arengule, kuivõrd piirkonda tulevad juurde uued töötajad ning seega

maksumaksjad, samuti toetavad uued elanikud kohalikku ettevõtlust ja loovad eelduse uute

ettevõtete tekkimisele.

Käesolevas planeeringus arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu eesmärkidega, mille

kohaselt tuleb eelistada uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse,

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

10

tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste

ja töökohtade olemasolu. Arvestatakse ka Sauga valla üldplaneeringust tulenevaid nõudeid

elamurajoonide arendamisele.

Planeeritud elamurajooni kruntide jaotusel on lähtutud põhimõttest, et ükski elamukrunt ei

piirneks rohkem kui kahest küljest transpordimaaga, aga et kõigile oleks otsene juurdepääs

avalikult teelt. Välditud on teeservituutide määramise vajadust või tupikteede planeerimist.

Tööstusrajoonidelt võimalike negatiivsete mõjude jõudmist elamualale aitab leevendada

planeeritud kõrghaljastatav puhvertsoon. Puhvertsoonile on ette nähtud üldkasutatav ala,

mida saab kasutada mänguväljakute vms vaba aja veetmise kohtade rajamiseks. Lisaks on

kruntide jaotuse planeerimisel arvestatud, et planeering oleks võimalik ellu viia kahes etapis:

eraomandis kinnistu (Raja tee 2) jaotamine, tehnovõrkude ja teede ning hoonete ehitamine

on võimalik realiseerida täielikult eraldi etapina.

Hoonestuse planeerimisel arvestatakse üldplaneeringus elamumaale esitatud tingimuste ja

põhimõtetega. Lähipiirkonna elamute arhitektuuris ei ole eristatav läbivalt kindel stiil, seega

arvestatakse vaid hoonete mahtusid ja kõrgusi ning välistatakse keskkonda ebasobilik

arhitektuur. Hoonestusalade asukoha määramise aluseks võetakse krundipiirid ja teedega

kaasnevad kaitsevööndid, et välistada ohud inimeste varale ja tervisele.

Ette on nähtud liitumine ühiskanalisatsiooni- ning veevärgiga, mis tagab, et trasside

lahendus vastab nõuetele ja ei ilmne ohtusid põhjavee kvaliteedile.

Planeeringu täpne lahendus on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides ning detailplaneeringu

joonistel.

7. Planeeritava maa-ala jaotamine ja hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga jagatakse ala elamumaa kruntideks, mida teenindavad üldkasutatava

maa ja transpordimaa krundid (joonis 4). Kruntide täpne arv koos kasutamise otstarvete ja

ehitusõigusega on esitatud põhijoonisel (joonis 4) tabelis. Hoonestusalad on määratud

põhimõttel, et naaberkinnistute hoonestus on teineteisest vähemalt 8 m kaugusel ning

teekatte servast on hoonestus 10 m kaugusel. Hoonestusala piires võib rajada

ehitusõigusega määratud hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud ehitistele võib krundile

püstitada kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguseid hooneid ja rajatisi (nt

kasvuhooned või laste mängumajad). Kõik hooned peavad paiknema hoonestusalas.

Tehnorajatised, mänguväljaku elemendid ja prügikonteineri varjualune võivad paikneda ka

hoonestusalast väljas.

Krundi hoonestusala on seotud krundi piiridega põhijoonisel (joonis 4).

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

11

8. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõiguse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

 Elamumaa min. suurus 1200 m²;

 Täisehituse max lubatud protsent kahepereelamu kruntidel kuni 30% krundi pindalast, ühepereelamu kruntidel kuni 20% krundi pindalast. Ehituslike tingimuste ühtlustamiseks on määratud kõikidele kahepereelamu kruntidele max ehitisealuseks pinnaks 360 m², ühepereelamu kruntidele 240 m², sõltumata sellest, kas mõni krunt on pindalalt suurem;

 Igale krundile on lubatud püstitada kuni 9 m kõrgune ja kuni 2korruseline elamu koos 2 abihoonega (abihoone kuni 5 m, 1 korrus).

Krundi ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Lisaks ehitisealusele pinnale on hoonetele lubatud terrassid. Hoonestuse täpsem maht ja

paiknemine lahendatakse hoone(te) projekti käigus.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11101 üksikelamu või 11212 Kahe korteriga elamu;

 12744 elamu, kooli vms abihoone.

9. Arhitektuuri- ehituslikud ja kujunduslikud nõuded ehitistele

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast ja hoonestusest.

Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke

arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb

projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Planeeringuga on igale krundile lubatud püstitada kuni kolm hoonet (1 põhihoone, milleks on

kas üksikelamu või kaksikelamu ja 2 abihoonet). Hooned peavad ühe krundi piires omavahel

stiililiselt kokku sobima, st kõikidel hoonetel peab olema sama katusekalle ja

välisviimistluses on sarnased materjalid ja värvused sobituvad omavahel kokku.

Seina välisviimistluses pole lubatud imiteerivad materjalid nagu nt puitu või kivi meenutav

plastik ja plekk ning looduskeskkonda ebasobilikud erksad värvused. Kaootilise asumi

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

12

tekkimise vältimiseks on keelatud naaberkrundi hoonestusest liialt erineva arhitektuuriga

hoonete rajamine. St et hooned ei pea olema identsed, aga näiteks ehkki lubatud

katusekallete vahemik kogu planeeringuala ulatuses on 0-25º, võib naaberkruntide

omavaheline katusekallete erinevus olla maksimaalselt 15º, välisviimistluse materjalid

peavad ühtima vähemalt 30% ulatuses ja värvused peavad omavahel sobituma.

Naaberkinnistule projekteeritud hoonestuse arhitektuurse projekti kohta tuleb küsida infot

kas vallast või krundi omanikult. Põhilised arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel

tabelina (joonis 4).

Aiapiirded peavad olema esinduslikud ja hoonetega kokku sobituma. Sobilik tüüp on hekid

kombineeritud võrkaedade või puitaedadega. Täpsed materjalid valida vastavalt hoone

välisviimistlusele. Samuti nagu naaberkruntide hooned peavad omavahelt kokku sobima,

peavad sobituma ka naaberkruntide aiad. Osaliselt läbipaistev piire võib olla kuni 1,5 m

kõrgune, läbipaistmatu võib olla kuni 1,4 m kõrgune. Keelatud on massiivsed plankaiad,

plekkaiad ja paneelaiad (va ehituseaegsel perioodil). Erandina on kõrgem aed ja kõrgem

hekk lubatud rajada tootmisaladele kõige lähemale jäävate kruntide tootmisala poolsesse

külge. Piirdeaedade täpse paiknemise saab määrata vastavalt tehnovõrkude lõplikule

paiknemisele, st et piirdeaed on lubatud rajada väljapoole tehnovõrgu kaitsevööndeid.

Kaitsevööndi ulatuses seatakse tehnovõrkudele ka servituudid (esialgse paiknemise puhul

ulatuks kaitsevööndid kruntidele POS 1, 2, 14, 15, 23, 25, 27, 28, 29). Lisaks tuleb

arvestada planeeritud puudereaga. Kuna puuderida on ette nähtud täpselt tänava ja

elamukrundi piiri peale, võib piirdeaia nende kruntide vastaval küljel rajada minimaalselt 0,5

m kaugusele krundipiirist (puuderidade paiknemine esitatud joonisel 4).

10. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on planeeritud Raua tänavalt (joonis 4). Planeeritud on kolm

põhilist mahasõitu, mis ühendavad kogu rajoonisisese teedevõrgustiku. Uute teede jaoks on

ette nähtud 12 m laiune katastriüksus, mille alla peavad ära mahtuma ka enamik

tehnovõrke. Teekatte esialgseks laiuseks on planeeritud 6 m, seda tuleb täpsustada

projekteerimise staadiumis. Teekate peab olema tolmuvaba ja kandevõime peab olema

vähemalt 26 tonni, et teenindada ka prügiveokit ja vajadusel päästeameti tehnikat.

Kruntidele pos 23 ja 25 tagatakse eraldi juurdepääsud otse Raua tänavalt.

Planeeringuala sisene teedevõrgustik on planeeritud nii, et ei tekiks ühtegi tupiktänavat ega

juurdepääsuservituudi vajadust. Juhul kui Raja tee 2 kinnistu etappi otsustatakse oluliselt

varem realiseerima asuda kui kogu ülejäänud osa, tuleb arvestada, et teed peavad olema

kas läbisõidetavad või juhul kui ehitatakse välja ainult tupiktänavad, tuleb nende lõppu

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

13

rajada ajutised ümberkeeramisplatsid (vähemalt 12x12m ala päästeameti auto ümber

keeramiseks).

Kruntidesisene parkimiskohtade ja juurdepääsuteede täpne asukoht, suurus ja kuju

lahendatakse hoonete projektiga teeprojekteerija poolt või eraldi teeprojektiga. Parkimine ja

juurdepääsutee parameetrid tuleb lahendada vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“

EVS 843:2016. Parkimine lahendatakse omal krundil. Kavandada tuleb vähemalt 2

parkimiskohta igale elamule/elamu boksile.

11. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala oli algatamise hetkel valdavalt kaetud metsaga, aga planeeringu

menetlemise jooksul on enamik metsast lageraie/raadamisena maha võetud, seega

kõrghaljastuse säilitamise kohustust kavandatavatele elamukruntidele ette ei ole nähtud.

Kõikide teede ühele haljasribale on ette nähtud puuderida. Puuliigiks valida keskmise või

madalakasvuline puu või puu, mida on võimalik korrapärase kujunduslõikusega madalana

hoida. Puuderida on ette nähtud täpselt tänava ja elamukrundi piiridele.

Puhvertsooni tuleb istutada ka okaspuid, et selle funktsioon toimiks ka talvisel ajal.

Arvestada, et enamik okaspuid on valgusnõudlikud ja selleks, et nende funktsioon kõige

paremini toimiks, tuleks need istutada eelkõige ala servadesse näiteks kaherealise hekina

(vt võrdlusi fotolt 2).

Foto 2. Talvise läbipaistvuse võrdlus erineva haljastuse puhul

(ainult lehtpuud vs segamets vs kaherealine pügamata kuusehekk)

Ida ja- lõunapoolsematel elamukruntidel on soovituslik tootmismaa poolsesse serva rajada

kõrgemad hekid või puudegrupid, et võimalikke tootmisala mõjusid veelgi vähendada.

Elamukruntide sisene aiakujundus lahendatakse edaspidise krundi kasutamise käigus

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

14

vastavalt vajadusele või aiakujundusprojektiga.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Tori vallas kehtivat heakorra eeskirja.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete

sorteerimist. Prügikonteinerite asukoht tuleb täpsustada ehitusprojekti mahus.

Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete,

ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida

sademeveed hoonetest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale või

võimalusel/vajadusel sademeveetorustikku. Välistada tuleb vee valgumine

naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojekti koostamise

käigus. Teeprojekt on soovituslik koostada samal ajal sademeveelahenduse projektiga, et

oleks tagatud teedelt vee jõudmine sademeveetorustikku.

12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on esitatud joonisel 4, kus on arvestatud järgmiste

põhimõtetega:

 Ükski trass ei ole planeeritud tänava teekatte alla (va teega ristumisel);

 Juhul kui mõni tehnovõrk või rajatis ulatub krundile (va transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbelised krundid), seatakse nendele kaitsevööndi ulatuses servituut;

 Sademeveekanalisatsiooni torud on planeeritud vähemalt 2 m kaugusele teistest tehnovõrkudest ja puudest;

 Kanalisatsiooni ja olmevee trassid on teineteisest 0,5 m kaugusel, kõikidest teistest trassidest ja puudest 2 m kaugusel;

 Sidetrassid on teistest trassidest ja puudest 1 m kaugusel;

 Elektrikaablid ja tänavavalgustuse kaablid on teineteisest 0,2 m kaugusel, teistest trassidest ja puudest 1 m kaugusel.

12.1 Veevarustus, kanalisatsioonivarustus ja tuletõrje veevarustus

Kuna detailplaneeritava katastriüksuse lähipiirkond on hõlmatud ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga, on ette nähtud ühisveevärgiga liitumine. Pärnu Vesi AS on vee ja

kanalisatsiooni lahendamiseks 19.07.2023 väljastanud tehnilised tingimused TT-220389:

Veevarustus. (trasside põhimõtteline lahendus on näidatud joonisel 4, põhimõtteline

ühenduskoht joonisel 2)

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

15

 Lähim ühenduspunkt on peatorustik De110 PE Raua tänaval.

 Alates peatorustiku ühenduspunktist tuleb planeerida torustik vastavalt „Tallinna mnt,

Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneering“ lahendusele piki Raua tänav T1 kinnistut.

Edasi planeerida torustik piki Raua tänav 13 kinnistut kuni Pärnu linna piirini.

Kanalisatsioon. (trasside põhimõtteline lahendus on näidatud joonisel 4,

põhimõtteline ühenduskoht joonisel 2)

 Lähim ühenduspunkt on peatorustik De160 PVC, kaev nr 123 (1-B-10).

 Alates peatorustiku ühenduspunktist planeerida survekanalisatsiooni torustik piki

Raua tänav T1 kinnistut kuni planeeritud pumplani (vastavalt „Tallinna mnt, Lõo tn ja

oja vahelise ala detailplaneering“ lahendusele). Edasi planeerida

survekanalisatsiooni torustik piki Raua tänav 13 kinnistut kuni Pärnu linna piirini.

 Kanalisatsiooni eelvoolutoruga ühendamiseks kasutada võimalusel olemasolevaid

kaeve. Projekteerimisel selgitada kaevude seisukord ja määrata vajalikud

rekonstrueerimistööd. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt

esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10

cm võrra kõrgem tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool

ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee neeludel kaitseseadmed

uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. AS Pärnu Vesi ei vastuta paisutuskõrgusest

allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest.

 Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama Pärnu Linnavolikogu

17.12.2015.a. määruses nr. 34 "Pärnu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise

eeskiri" ja Keskkonnaministri määruse 16.10.2003 nr 75 "Nõuete kehtestamine

ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta" nõuetele.

Tuletõrje veevarustus. (hüdrantide võimalikud asukohad esitatud joonisel 4)

 Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis

rajatakse tuleohutuse seaduse kohaselt. Käesoleval hetkel paikneb tuletõrjehüdrant

planeeritud hoonestusaladest kaugemal kui 200 m, seega on ette nähtud rajada

uued hüdrandid ühisveevärgi trassidest. Planeeritud hüdrantide põhimõttelised

asukohad on esitatud joonisel 4. Ühisveetorustikus tagab Pärnu Vesi AS

tavaolukorras vabasurve 330 kPa ja tulekahju olukorras -100 kPa. Kui

projekteerimisel selgub, et ühisveevärgi trassid siiski ei võimalda piisavat vooluhulka

hüdrantide nõuetekohaseks toimimiseks, tuleb rajada uued tuletõrjemahutid

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

16

planeeringuala piires.

Projekteerimisel/planeerimisel arvestada AS-i Pärnu Vesi tehniliste nõuetega. Projekti

koostamisel täpsustada vooluhulgad ja esitada projekti koosseisus.

Projektis/detailplaneeringus lahendada kasutusest välja jäävad torustikud. Juhul kui on

vajalik läbida kinnistu torustikega naaberkinnistuid, siis esitada naaberkinnistu esindaja

nõusolek. Topo-geodeetiliste mõõdistus ja uurimistööd peavad vastama Pärnu

Linnavalitsuse 17.12.2018 määruse nr 22 “Topo-geodeetiliste mõõdistus – uurimistööde

tegemise kord” nõuetele. Projekteeritavatele ühistorustikele (sh liitumispunktid) vormistada

servituudi materjalid. Ehitusprojekt (põhi- või tööprojekti staadiumis) esitada AS-ile Pärnu

Vesi läbivaatamiseks ja arvamuse saamiseks. Ehitusloa või ehitusteatise menetlusega

seotud ehitusprojektid tuleb AS-i Pärnu Vesi arvamuse või nõusoleku saamiseks esitada

pädevale asutusele (kohalik omavalitsus) elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Tehnilised

tingimused kehtivad 2 aastat. AS Pärnu Vesi tehnilised nõuded on leitav aadressil:

https://www.parnuvesi.ee. Tööd (projektid, detailplaneeringud, geoalused, teostusjoonised)

esitada kooskõlastamiseks läbi AS Pärnu Vesi kodulehekülje taotlusevormi

https://www.parnuvesi.ee/tehniliste-toode-kooskolastamise-taotlus/. Tingimus ei kohaldu, kui

töö esitatakse kooskõlastamise läbi Ehitusregistri.

12.2 Sademevesi

Olemasolevatest planeeringualal paiknevatest kraavidest on kohustuslik säilitada läänepoolses

servas olev kraav (vt joonis 4), sest see tagab osaliselt ka planeeringualast välja jäävate

kinnistute kuivenduse.

Planeeringualalt liigvee ärajuhtimiseks on teede äärde ette nähtud sademeveetorustikud, mis

suunatakse Raua tänava alt läbi, sealt edasi mööda Raua tn 14 ja Raua tn 13a katastripiiri või

mööda Raua tn 13a tee äärt lõpuks Vingiküla ojja (vid VEE1148703_). Vingiküla oja saab alguse

Kilksama külas Ees-Sarapuu katastriüksuselt ning suubub Sauga jõkke, tagades kuivenduse

paljudele Tori valla ja Pärnu linna elamukruntidele ning ühtlasi olles maaparandussüsteemi

eesvooluks (nimi Keskuse(Pärnu); vid 61148700100110011M). Valitud lahenduse võimalikkust

on hinnatud Maa-ameti kõrgusandmete baasil, mille põhjal on Vingiküla oja põhja kõrgus ca 7,5

m, seega arvestades, et planeeringualal on teealades kõige madalam kõrgus ca 9,5, on võimalik

rajada piisava kaldega torustikud, et vesi isevoolselt ojja suunata.

Sajuveed hoone katustelt juhitakse mööda veerenni hoone nurkadesse, kust see juhitakse

mööda vihmavee- ja sademevee torustikku killustikust imbalale ja hajutatakse võimalusel oma

krundi piires haljaspinnale või suunatakse õuekaevu ja sealt edasi sademeveetorustikku.

Põhijoonisel on esitatud olemasoleva säilitatava kraavi asukoht ning planeeritud sademevee

põhitrasside põhimõtteline lahendus. Planeeritud kruntidelt ja teedelt sademevee ärajuhtimise

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

17

lahendust täpsustatakse projekteerimise käigus (sademevee kontrollkaevude ja restkaevude

asukohad, vajadusel kastmisvee kogumist võimaldavad mahutid jm).

Keelatud on sademevee juhtimine naaberkruntide suunas või teedele. Keelatud on sademevee

juhtimine kanalisatsioonitorustikku ning keelatud on ka heitvee või reovee juhtimine otse

sademeveetorustikku. Elamukrundi vertikaalplaneering peab olema lahendatud selliselt, et

kalded on hoonetest eemale.

12.3 Välisvalgustus ja elektrivarustus

Planeeritaval maa-alal puudub elektriga liitumine. Elektrilahenduse planeerimiseks on

Elektilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 446788:

 Detailplaneeringu alal näha ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht

näha ette detailplaneeringu järgsele kinnistule POS 2 või POS 29 (joonisel 4

näidatud POS 29le), planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma

ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide planeerida 10 kV

maakaabelliiniga sisselõikega olemasolevasse keskpinge maakaablisse tunnusega

LENNUJAAM:SAV (Aide:(Pärnu L) alajaama ja JP9009 vaheline kaabel)

(ühenduskoha paiknemine esitatud joonisel 2).

 Uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite

ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida

kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida

tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid

peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette

maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana,

alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. Kõikide planeeritavate tänavate

äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaablite

planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

 Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate

kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu

ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik

taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb

esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu

sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb

Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

18

Tänavavalgustuse kaabel on ette nähtud kõikide planeeritud tänavate äärde, täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus. Krundisisene välisvalgustus täpsustatakse edasise

projekteerimise käigus vastavalt hoonete paiknemisele.

12.4 Soojavarustus

Planeeringuala ei paikne kaugkütte piirkonnas. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja

kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda

saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine.

12.5 Sidevarustus

Käesoleval hetkel planeeringualal sideliinirajatised puuduvad. Sidevarustuse lahendamiseks

on Telia Eesti AS väljastanud tehnilised tingimused nr 38179921:

Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja

projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu

ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas:

 Tehnilise lahenduse kirjeldus: Näha ette asukohad sideliinirajatistele. Planeerida

sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust PMU-1006

(vt skeem 4). Igale kinnistule/hoonele/ridaelamu boksile näha ette individuaalsed

sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt

vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases

0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee

alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste

kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks

taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

 Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia

järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 4430700. Telia Eesti AS ei võta

väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise

kohustust.

 Täiendavad tehnilised nõudmised: Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering)

esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks

Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.

 Käesolevad telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused koostati 23.08.2023

ning on kehtivad kuni 22.08.2024.

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

19

Skeem 4. Telia Eesti AS poolt koostatud skeem sidetrasside ühenduspunkti kohta.

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 30. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab üldiselt olema 8 m.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned. Hoone

minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele

määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.

14. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid või isiklik kasutusõigus seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele (juhul

kui tehnovõrk või selle kaitsevöönd projekteeritakse eraomandis krundile) neid ümbritseva

kaitsevööndi ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks).

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

20

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid;

 elamukrundi valdusele sissepääsu piiramine;

 elamukrundile piiratud juurdepääs võõrastele.

16. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning

muid keskkonnatingimusi (pinnase, põhjavee ja õhu kvaliteet

jms) tagavate nõuete seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Samuti ei sea planeeritud lahendus ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara. Planeeringualal puuduvad kaitstavad taime, linnu või loomaliigid,

keda planeeringu elluviimine negatiivselt mõjutada võiks.

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu

eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused on esitatud käesoleva seletuskirja ptk 6.

Pidades kinni planeeringuga seatud nõuetest, ei avalda kavandatud tegevus eeldatavalt

olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi.

Lisaks eelnevale ei tekita elamurajooni arendamine looduskeskkonnale suuremat negatiivset

mõju kui alal hetkel kehtiva tootmis- ja ärimaade rajooni väljaarendamine. Planeeringuala

lähipiirkond on ka varasemalt inimtegevusest tugevalt mõjutatud, seega on käesoleva

planeeringu näol tegemist keskkonda sobiva muutusega.

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

21

17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis

ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

18. Planeeringu elluviimine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest

huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt lepingu. Planeeringu elluviimine

toimub vastavalt lepingule.

Planeeringuga kavandatud tehnovõrgud, teed ja muu teenindava taristu ehitab välja (või

finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik halduslepingus sätestatud

tingimustel ja ulatuses. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja võrguvaldaja

kokkulepetele.

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

22

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Kooskõlastused asuvad detailplaneeringu lisade kaustas.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte

nimetus

Kooskõlastuse number,

tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/koostaja

nimi

1.

2.

3.

Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneering

23

C PLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:30000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed.......................................................M 1:5000

Joonis 3. Olemasolev olukord.......................................................................................M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis......................................................................................................M 1:500

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Vastavalt nimekirjale 10.10.2023 nr 6-2.1/3504

Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avalikustamine

Tori Vallavalitsus korraldab Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7 Raja tee ja Hakke tee kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avaliku väljapaneku

ajavahemikul 01.11-01.12.2023 ning avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu

07.12.2023 kell 16.00 Sauga teenuskeskuses (Selja tee 1a, Sauga alevik, Tori vald).

Planeeringu eskiislahendusega saab tutvuda https://www.torivald.ee/eametsa-kula-

raja-tee1-2-2a-3-5-7-raja-tee-ja-hakke-tee ja Sauga teenuskeskuses. Arvamused ja

ettepanekud kavandatud eskiislahenduse osas palume esitada hiljemalt 01.12.2023 e-

kirja teel aadressil [email protected] või kirjalikult Tori Vallavalitsusele (Pärnu mnt 12,

Sindi, Tori vald, 86705 Pärnu maakond).

Tori Vallavolikogu 22. märts 2023 otsusega nr 153 algatati Tori Vallavalitsus

korraldab Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7 Raja tee ja Hakke tee kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamine ning jäeti algatamata keskkonnamõjude strateegiline

hindamine.

Vastavalt planeerimisseaduse nõudele toome järgnevalt välja antud planeeringuga

seotud olulise info ja anname lühiülevaate planeeringu eskiislahendusest.

Planeeritavad katastriüksused asuvad Eametsa külas, Raua tn ääres, Kullimetsa, Raua

tn 15 Raja tee 9 ja 4 ning Sõduri katastriüksuste vahelisel alal. Lähedusse jääb Pärnu

lennujaam.

Planeeringuala suurus on ca 5,9 ha. Planeeringuala piir vt lisa “Asukohaskeem” Tori

Vallavolikogu 22. märtsi 2023 otsuse nr 153 juurde.

Juurdepääs planeeringualale on Raua tänavalt.

Detailplaneeringu eesmärk on ühepere- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Maa

on planeeritud jagada ca 1200 m² suurusteks elamumaa kruntideks ja neid

teenindavateks transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa kruntideks.

Selgitatakse välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ala väljaarendamisel

Loode-Pärnu tootmisala kõrvale.

Planeeritav ala on jagatud 29 elamumaa krundiks, 5 transpordimaa krundiks ning 4

üldkasutatava maa krundiks. Elamumaa krundi kasutamise sihtotstarve on kas

üksikelamu maa või kaksikelamu maa.

Elamumaa krundi minimaalne suurus 1200 m², maksimaalne 1671 m². Täisehituse

maksimaalne lubatud protsent kahepereelamu kruntidel kuni 30% krundi pindalast,

ühepereelamu kruntidel kuni 20% krundi pindalast. Ehituslike tingimuste

ühtlustamiseks on määratud kõikidele kahepereelamu kruntidele maksimaalseks

ehitisealuseks pinnaks 360 m², ühepereelamu kruntidele 240 m², sõltumata sellest, kas

mõni krunt on pindalalt suurem. Igale krundile on lubatud püstitada kuni 9 m kõrgune

ja kuni kahekorruseline elamu koos 2 abihoonega (abihoone kuni 5 m, 1 korrus).

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuur peab

olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke arhitektuurseid

lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb projekteerida ja

ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Aiapiirded

peavad olema esinduslikud ja hoonetega kokku sobituma.

Planeeritud on kolm põhilist mahasõitu Raua tänavalt, mis ühendavad kogu

rajoonisisese teedevõrgustiku. Uute teede jaoks on ette nähtud 12 m laiused

katastriüksused. Planeeringuala sisene teedevõrgustik on planeeritud nii, et ei tekiks

ühtegi tupiktänavat ega juurdepääsuservituudi vajadust.

Planeeringuga lahendatakse tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, lahendatakse

tuletõrje väline veevarustus, antakse sademevee ärajuhtimise lahendus.

Sauga valla üldplaneeringu järgne juhtotstarve on planeeritaval ala tootmise ning äri –

ja teenindusettevõtte maa-ala. Planeeringu lahend muudab üldplaneeringu

põhilahendust (üldplaneeringujärgse maakasutuse ulatuslik muutmine) ja muudab

kehtetuks alal varem kehtestatud Raja kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärk on

äri- ja tootmismaa kavandamine.

Hetkel kehtib planeeringualal Raja kinnistu detailplaneering, millega jagati kinnistu

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringu kehtestamisest on möödas

rohkem kui 10 aastat, aga kruntide ostmise ja väljaarendamise vastu huvi pole tuntud.

Sellest võib järeldada, et antud asukohas puudub vajadus täiendavate tootmismaade ja

ärimaade järele, kuivõrd Loode-Pärnu tööstusrajoonis on olemas piisavalt sama

sihtotstarbega maad. Lisaks on kehtiva detailplaneeringu järgi tootmisalade

juurdepääsud osaliselt planeeritud läbi olemasolevate või varem planeeritud

elamualade, mis võib tekitada konfliktse olukorra. Arvestades planeeringuala lähedust

Pärnu kesklinnale, on ala väljaarendamine olemasoleva elamurajooni jätkuna

otstarbekas. Inimestele luuakse uued elukohad ja võimalus asuda elama

väikeelamutesse, mis paiknevad lähedal olulisele taristule ja töökohtadele

Lugupidamisega

Helle-Triin Hansumäe

vallaarhitekt

abivallavanema ülesannetes

(allkirjastatud digitaalselt)

Esitatud:

Päästeamet, Kaitseministeerium, Pärnu Linnavalitsus, Terviseamet, Transpordiamet,

Elektrilevi OÜ, Sindi Vesi OÜ, Telia Eesti AS

Detailplaneeringu alal asuvate katastriüksuste omanikud ja puudutatud isikud:

Osaühing Rolla

Detailplaneeringu alaga piirnevate katastriüksuste omanikud ja puudutatud isikud:

Raja tee 4, Raja tee 9, Kullametsa, Sõduri, Raua tn 14, Raua tn 15, Kotka tee 16,

Kotka tee 13, Kulli tee 16, Kulli tee 17

Leles Luhse

detailplaneeringu spetsialist

5359 9927, [email protected]