Kiri

Tallinn 2024

Töö nr 428

Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik JÄRVEÄÄRE TEE 1A KINNISTU JA LÄHIALA

DETAILPLANEERINGU ESKIIS

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Rae Vallavalitsus, registrikood 75026106 Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik Harjumaa HUVITATUD ISIK: Lauri Noot PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger PROJEKTIJUHT: Arno Anton 56 983 389 [email protected] TEHNIK: Keia Kuus [email protected]

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

2

KÖITE KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ....................................................................................... 4

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK .................................... 4 2.1. Planeeringu eesmärk ................................................................................................................ 4 2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs ............................................................................ 4 2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................................. 5

3. VASTAVUS RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGULE ........................................... 5

4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................... 6 4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................................... 6 4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................................. 6 4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus .................................................. 6 4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ......................................................................................... 7 4.5. Olemasolev tehnovarustus ....................................................................................................... 7 4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................................ 7 4.7. Kehtivad piirangud .................................................................................................................... 7

5. PLANEERINGU ETTEPANEK ........................................................................................................ 7 5.1. Krundijaotus ja hoonestusala .................................................................................................... 7 5.2. Krundi ehitusõigus .................................................................................................................... 7 5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ....................................................................................................... 8 5.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .................................................... 8 5.5. Piirded ...................................................................................................................................... 8 5.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................................... 8 5.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted............................................................................................ 9 5.8. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................... 9 5.9. Jäätmete prognoos ja käitlemine .............................................................................................. 9 5.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ................................................................................... 10 5.11. Planeeringuala tehnilised näitajad ........................................................................................ 10 5.12. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................................. 10 5.13. Tehnovõrkude lahendus ....................................................................................................... 10

5.13.1. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine .......................................................... 10

6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE........................... 11 6.1. Eessõna ................................................................................................................................. 11 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade

esinemise võimalikkus ............................................................................................................ 11 6.3. Müra ja vibratsioon ................................................................................................................. 12 6.4. Põhjavee kaitse ...................................................................................................................... 12 6.5. Radooniriski vähendamise võimalused ................................................................................... 13 6.6. Võimaliku keskkonnamõju hindamine ..................................................................................... 13 6.7. Õhukvaliteet ........................................................................................................................... 13

7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS ....................................................................... 13

8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ................................................ 14

9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ........................................................................................... 15 II JOONISED AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Kontaktvööndi analüüs M 1:~ AS-03 Tugiplaan M 1:500 AS-04 Põhijoonis M 1:500

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

3

III LISAD

Teostatud uuringud:

 geodeetiline alusplaani on mõõdistatud OÜ AderGeo poolt 25.03.2021, töö nr M010321. IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

4

I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

 Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering;

 Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering;

 Planeerimisseadus;

 Ehitusseadustik;

 Tee projekteerimise normid (majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106);

 Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);

 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);

 Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 61);

 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024 – 2035 (Rae Vallavolikogu 20.05.2024 määrus nr 46);

 Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13);

 Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14);

 Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18);

 Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11);

 Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord (Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23);

 Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrus nr 58);

 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;

 siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

 siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;

 katastriüksuse plaan;

 Männiku II kinnistu detailplaneering (kehtestatud 02.09.2008, korraldus nr 1091);

 muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 2.1. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine elamuehituse eesmärgil. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,31 ha. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. 2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs Planeeritav maa-ala paikneb Rae vallas Peetri alevikus, jäädes Tallinna linnast ja Tartu maanteest ca 2 km kaugusele. Planeeritav kinnistu Järveääre tee 1a piirneb edelas transpordimaa sihtotstarbega kinnistutega 11330 Järveküla-Jüri teega, jäädes Tammiku põik, Järveääre tee ja Kopli tee vahelisele alale. Naaberkinnistud kagus Järveääre tee 1/1 – 1/4 on hoonestatud kahe korteriga elamutega, mille suurused jäävad vahemikku 248 m² – 479 m². Itta jääb ka hoonestamata üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu, suurusega 1716 m², kus paikneb laste mänguväljak ja juurdesõidutee ridaelamutele.

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

5

Planeeringuala jääb Peetri aleviku keskossa ja on ümbritsetud viimasel kümnendil ehitatud elamuhoonetest – üksik-, rida- kui ka korterelamutega. Lähimad korterelamud jäävad planeeringualast kagusse Järveküla - Jüri tee äärde ja põhja Küti tee ning Kopli tee vahelisele alale. Korterelamud on 3 – 4-korruselised. Lähipiirkonna ridaelamud on Kopli tee ja Järveääre tee vahelisel alal. Naaberalad idas ja lõunas on hoonestatud üksikelamutega, mis on 1- kuni 2-korruselised lame või madala kaldeliste katustega hooned. Hoonestus on arhitektuurselt mitmekesine ja ei moodustu ühtset arhitektuurset tervikut. Erineva arhitektuuriga elamutel jäävad katusekalded 0 – 45°, katused on viil-, kelp- või lamekatused, 1 – 4-korruselised. Planeeringualast läänes on Tallinna linna jääv Ülemiste järve ümbritsev maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu (Vana-Tartu mnt 2a), mis on kaetud metsaga. Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritava ala ja Ülemiste järve vahel rohevõrgustik, mis kattub Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitsealaga. Planeeritavast alast edelasse jääb Vana-Tartu maantee (11330 Järveküla-Jüri tee – riigi kõrvalmaantee), mis viib Tartu maanteele. Paralleelselt Järveküla-Jüri teega kulgeb kergliiklustee. Tartu maantee (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee – riigi põhimaantee) jääb 2 km kaugusele kirdesse. Planeeringuala asub seega logistiliselt soodsalt, on olemas hea juurdepääs ning ühendus valla teiste piirkondadega ja Tallinna linnaga. Planeeringualast ca 950 meetri kaugusele itta jääb Peetri lasteaed-põhikool. Lisaks asub põhikoolis huvialakool ja raamatukogu. Kavandatavast alast ca 2,5 km kaugusel kagu suunas asub 9-klassiline Kindluse kool. Leerimäe lasteaed asub kavandatavast alast lõunas jäädes ligikaudu 300 meetri kaugusele. Lähimad ühistranspordi peatused asuvad planeeringualast ca 500 – 700 m kaugusel Vana-Tartu maanteel ja Küti teel. Kagus on bussipeatus „Veski”, loodes bussipeatus „Järveveere” ja põhjas bussipeatus „Küti”. Seega on planeeritaval alal ka ühendus ühistranspordiga. Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Peetri alevikus ja Tallinna linnas. Piirkond on sobilik elamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetusläheduses on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke-virgestusala, metsad). Järeldused kontaktvööndi analüüsist on, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva keskkonnaga. 2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Rae valla üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeringuala elamumaa juhtotstarbega maa-ala piirkonda. Detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas üldplaneeringus välja toodud nõudeid. Liikluskorralduse seisukohalt asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad kohalikud teed. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teest järgides väljakujunenud hoonestust. Planeeringuga kavandatud krunt sobitub oma sihtotstarbelt planeeritud asukohta. Elamumaa sihtotstarbega krundi loomise eelduseks on Tallinna linna lähedus ja Peetri aleviku sotsiaalobjektide, tehno- ja teedevõrgustiku olemasolu. 3. VASTAVUS RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGULE Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneering on kooskõlas Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 kehtestatud Rae Valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga, kus planeeringu- ala on ridaelamumaa. Ridaelamumaa on kolme- ja enama korteriga ning eraldi põhisissepääsudega ridaelamu ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

6

Joonis 1. Väljavõte Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus määratud ehitustingimused:

 ridaelamu krundi minimaalne suurus 2000 m2;

 ridaelamute krundi koormusindeks 500;

 krundi täisehituse on 25% krundi pinnast;

 elamu korruselisus on 2 ja kõrgus kuni 9 m, abihoonete kõrgus kuni 5 m;

 krundile planeerida min iga 300 m² kohta 1 puu (sh viljapuu) täiskasvanukõrgusega min 6 m, istikute istutamise kõrgus min 2 m;

 piirdeaia kõrgus maksimaalselt 1,5 m. Ridaelamu bokside vahel lubatud hekk või kuni 1,0 m kõrgused piirded.

4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala asub Rae vallas, Peetri alevikus kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee kõrval. Detailplaneering on koostatud 0,31 hektari suurusele alale. Planeeritav ala asub Peetri aleviku läänepiiril väljakujunenud väikeelamute, ridaelamute ja korterelamute piirkonnas. 4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Järveääre tee 1a – (Maa-ameti andmetel 23.10.2024)

 katastriüksuse tunnus: 65301:001:0286;

 maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa 100%;

 katastriüksuse pindala: 3079 m2. Planeeringuala on hoonestatud: 12746 Pumpla, ehitisregistri kood 120249143, ehitisealune pind 15,2 m², 1-korruseline. 4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.

Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve

Tammiku põik 2 1872 m² 65301:001:2637 Elamumaa 100%

Järveääre tee 3/1 433 m² 65301:001:0298 Elamumaa 100%

Järveääre tee 1b 1716 m² 65301:001:0315 Üldkasutatav maa 100%

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

7

Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve

Järveääre tee 1/3 290 m² 65301:001:0295 Elamumaa 100%

Järveääre tee 1/2 248 m² 65301:001:0290 Elamumaa 100%

Järveääre tee 1/1 479 m² 65301:001:0289 Elamumaa 100%

Järveääre tee 1805 m² 65301:001:0287 Transpordimaa 100%

11330 Järveküla-Jüri tee 25856 m² 65301:001:1353 Transpordimaa 100%

11330 Järveküla-Jüri tee L4 143 m² 65301:001:2642 Transpordimaa 100%

4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringualale on Järveääre teelt, millele pääseb kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla-Jüri tee. Olemasolevad jalgratta- ja jalgteed asuvad kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee, Küti teel ja Uusmaa teel. Jalgratta- ja jalgteede kaudu on võimalik liigelda Tallinna linna, Järvekülla ning ühistranspordipeatustesse. Bussipeatused asuvad kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee ja Küti tee ääres. 4.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav ala paikneb Peetri aleviku tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. 4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Järveääre tee 1a kinnistu on osaliselt võsastunud looduslik rohumaa. Planeeringualal kasvavad lehtpuud: paju ja lepp. 4.7. Kehtivad piirangud Planeeritaval alal kehtivad kitsendused:

 tee kaitsevöönd;

 maakaabli kaitsevöönd, äärmise kaabli teljest 1 meeter mõlemale poole kaablit;

 sidekaabli kaitsevöönd, äärmise kaabli teljest 1 meeter mõlemale poole kaablit. 5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5.1. Krundijaotus ja hoonestusala Planeeringuga olemasolevaid krundi piire ei muudeta. Soovitakse muuta maa sihtotstarvet tootmismaast elamumaaks, millele määratakse ehitusõigus ridaelamu ehitamiseks. Tabel 2. Krundijaotus.

Pos nr

Suurus (m²)

Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa)

Sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa)

1 3079 ridaelamu maa elamumaa

Üldplaneeringu kohaselt on ridaelamumaa koormusindeks 500 m2 ühe boksi kohta. Planeeringulahenduses on üldplaneeringu nõuetest lähtutud. Kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee poolsest küljest on hoonestusala määratud 20 meetri kaugusele teest lähtudes Järveääre tee 2 ja Mäeotsa tee 1 olemasolevatest hoonetest. Kirdepoolne hoonestusala on määratud elamu ehitamiseks 7 meetri kaugusele ja abihoone ehitamiseks 4 meetri kaugusele krundi piirist. Krundi külgedel on hoonestusala määratud 4 – 6,5 meetri kaugusele. Hoonestusala määramisel on arvestatud naaberkruntide juurdepääsu servituutidega. Hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel AS-04 Põhijoonis. 5.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt: 1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

8

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis kruntide ehitusõiguse ja kruntide ehitusõiguse akendes. Tabel 3. Krundi ehitusõigus.

Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse

sihtotstarve

Ehitiste suurim lubatud arv (põhi- hoone / abihoone)

Ehitise- alune pind

Ehitiste lubatud max

kõrgus. Põhihoone /

abihoone

Põhihoone suurim

korruselisus maapealne / maa-alune

Abihoone suurim

korruselisus maapealne / maa-alune

1 ER 100% // E 100% 4 (1 / 3) 770 m² 9 m / 5 m 2 / -1 1 / -

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, s.t selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. 5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 30° väiksemad hooneosad võivad olla madalama kaldega Välisviimistluse materjalid: puit, kivi, betoon, krohv, tellis, ilmastikukindel ehitusplaat Välisviimistluse toonid: eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone Katusematerjal: rullmaterjal, kivi või plekk Viimistlusmaterjalide valikul tuleb lähtuda kontaktvööndi üldisest lahendusest. Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Detailplaneeringuga ei ole määratud arhitektuurilist kindlat stiili. Abihooned peavad arhitektuurselt haakuma elamuga. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Põhihoone ehitusprojekti käigus tuleb lahendada ridaelamute panipaigad, kas hoone sees või abihoonetena. Hoone eskiisprojekt tuleb enne ehitusloa taotlust kooskõlastada Rae valla arhitektiga. 5.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid. Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. 5.5. Piirded Lubatud on piirdeaia kõrgus maksimaalselt 1,5 m kõrge. Ridaelamu bokside vahel lubatud hekk või kuni 1,0 m kõrgused piirded. Lähtuda tuleks naaberkinnistute lahendustest. Piirde kujunduslaad ning värvivalik peavad visuaalselt sobima hoonete arhitektuuriga. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis. 5.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs kruntidele Järveääre teelt. Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus. Tabel 4. Parkimiskohtade kontrollarvutus.

Krundi pos nr

Elamu liik Normatiivne

parkimiskohtade arvutus Planeeritud

parkimiskohtade arv

1 Ridaelamu:

2 parkimiskohta elamuühiku kohta 2 × 5 = 10 10

Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

9

Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud tee kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. 5.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringuala haljastusnõuded on seatud vastavalt Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrusele nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”. Hoonestatava krundi haljastuse lahendus tuleb anda hooneprojekti asendiplaanil. Haljastuse osakaal krundi iga 300 m² kohta vähemalt üks puu, mille täiskasvamise kõrgus on 6 m. Kõrghaljastuse istiku kõrgus istutamise hetkel peab olema lehtpuu 2 meetrit. Planeeritud (minimaalne) puude arv krundil on 11 puud. Uushaljastuses sobivad muuhulgas näiteks arukask, harilik mänd, harilik tamm, samuti erinevad pihlakaliigid, toomingad, viirpuid, lodjapuud, kuslapuud, sarapuud, magesõstar, pajud ja remmelgad. Planeeritud kruntide haljastamisel istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Haljastuse rajamisel tuleb jälgida, et istikud oleksid liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke karantiinseid haigusi, kahjureid, kuivamistunnuseid, kuivanud oksi ja oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Hoonete ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrusega nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas”. Puude likvideerimisel lähtuda Rae Vallavalitsuse 22.02.2011 määrusest nr 17 „Puu raieloa andmise kord Rae vallas”. Raietegevuse teostamisel tuleb arvestada pesitsusrahu perioodiga (15.04. – 30.06.). 5.8. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Hoonete täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis. Lähim olemasolev tuletõrje hüdrant paikneb Järveääre teel planeeringuala kõrval. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Järveääre teelt. 5.9. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Kokkuleppe alusel on võimalik kahel jäätmevaldajal kasutada ühel kinnistul ühist jäätmemahutit.

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

10

Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Ehitusprojektis tuleb välja tuua:

 jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

 pinnasetööde mahtude bilanss;

 selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

 jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. 5.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur” osa 1: Linnaplaneerimine. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus, - juurdepääsuvõimalus, - territoriaalsus, - vastupidavus, - valgustatus. Käesolev planeering soovitab: - kinnistu valgustada ja heakorrastada, - tagada hea nähtavus, - kasutada vastupidavaid materjale. Kindlasti soodustab turvalisuse tunde teket üldine heakorrastatus. Korrashoid, eriti kui elanikud ise on motiveeritud aitama kutselisi hooldus- ja koristusorganisatsioone avalikus kasutuses olevate kruntide korrashoiul, suurendab omanikutunnet ning vähendab kuriteohirmu. Ülejäänu oleneb juhtimisstrateegiate rakendamisest. Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine. 5.11. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus 0,31 ha Kavandatud kruntide arv 1 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 3079 m² 100% 5.12. Servituutide seadmise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.

Pos 1

 juurdepääsu servituudi vajadus Järveääre tee 1/1, 1/2, 1/3 kasuks. 5.13. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahendus koostatakse planeerimise järgmises etapis, arvestades olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 5.13.1. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024 – 2035 peatükk 9.3 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid”. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

11

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitatav on kasutada sademevee taaskasutamise meetmeid nt wc-poti loputusvesi. Planeeringuala põhjavee kaitseks kasutada järgmisi meetmeid – mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi. 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 6.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus oma iseloomult (ridaelamute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused:

 planeeritaval katastriüksusel asub pumbamaja;

 väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub;

 planeeringuala asub osaliselt Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku piirkonnas. Planeeringuga ei ole rohevõrgustikku ehitustegevust ette nähtud. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;

 teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;

 vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 23.10.2024) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringu- alal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;

 vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (23.10.2024) ei asu planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;

 vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele (23.10.2024) on piirkond kaitsmata põhjaveega ala.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:

 kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus;

 müra ja vibratsioon;

 põhjavesi ja pinnavesi;

 radoon;

 võimaliku keskkonnamõju hindamine;

 õhukvaliteet. 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis.

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

12

Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust ei ole täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks:

 territooriumi korrashoid;

 territooriumile tagada juurdepääs;

 ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 6.3. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed:

 hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w

1+Ctr 2

ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;

 ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;

 akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

 arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

6.4. Põhjavee kaitse Detailplaneeringu ala on kaitsmata põhjaveega ala. kaitsmata põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht, mille vältimise meetmetena on Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas piiritletud reovee-kogumisalad ning ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt Aktsiaselts ELVESO tehnilistele tingimustele. Kuna uute püstitavate hoonete veevarustus ei ole lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt, on tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu

1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel

(s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

13

funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Soojuspuuraukude rajamisel tuleb ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Kasutada tuleb kinnist soojuspuuraukude lahendust. 6.5. Radooniriski vähendamise võimalused Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840 põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. 6.6. Võimaliku keskkonnamõju hindamine Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. 6.7. Õhukvaliteet Tagada tuleb kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab nõuded ja meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. Saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustööde ajal on võimalik hoida kontrolli all töökorralduslike ning tehniliste meetmetega. Näiteks tolmavate materjalide ja jäätmete käitlemisel nende niisutamine, seadmete või materjalide katmine (nt veokite katmine koormakattega), tuule suuna jälgimine tööd teostamise ajal, samuti ehitusplatsidel ja neile viivatel teedel tolmutõrje teostamine ning tööks kasutatavate veokite ja masinate tolmust puhastamine. Kavandatav tegevus ning prognoositav liikluskoormus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas. 7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse üksik- ja kaksikelamud. Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse (JäätS) § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Maapõueseadus (MaaPS) § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

14

lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse (JäätS) § 74 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 l punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud elamu rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju, mis väljendub uute kogukonnaelanike näol ja sellega kaasneva avaliku ruumi loomises kogukonna elanikele. Uute elanike lisandumine piirkonda võib tõsta koormust sotsiaalsele infrastruktuurile. Siiski ei tohiks mõju sotsiaalsele infrastruktuurile olla oluline, kuna piirkonnas on olemas või arendamisel kogu vajalik taristu.

 Piirkonnas on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetus läheduses on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid, välja ehitatud on asfaltteed), hea transpordiühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega ning ka puhkamisvõimaluste olemasolu (puhke-virgestusala, metsad). Olemas on JJT võrgustik.

 Ühistransport piirkonnas on omavalitsuse poolt korraldatud ja lähimad bussipeatused on 11330 Järveküla-Jüri tee ääres ja Küti tee ääres.

 Piirkonnas on olemas ka haridusasutused. Planeeringualast ca 950 meetri kaugusele itta jääb Peetri lasteaed-põhikool. Lisaks asub põhikoolis huvialakool ja raamatukogu. Kavandatavast alast ca 2,5 km kaugusel kagu suunas asub 9-klassiline Kindluse kool. Leerimäe lasteaed asub kavandatavast alast lõunas jäädes ligikaudu 300 meetri kaugusele.

 Planeeringu elluviimise mõju infrastruktuurile leevendab seegi, et tänaseks välja ehitatud ühisveevärk ja kanalisatsioon.

Pikemas ajajoones vaadatuna arvestades, et piirkond areneb dünaamiliselt ning teatud aja möödudes see peatub, võib nentida, et koormus sotsiaalsele infrastruktuurile ei kasva ning stabiliseerub ja pikaajalist negatiivset mõju ei saa eeldada. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suureneb müra- ja vibratsioonitase ning liiklussagedus. Vastavalt eeltoodule pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale pigem puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumises, mis suurendab kohaliku omavalitsuse tulubaasi. Omavalitsuse kulu vähendamiseks sõlmitakse planeeringust huvitatud isiku(te) ja omavalitsuse vahel kokkulepped, millega on ette nähtud rahaline panus Rae valla sotsiaaltaristusse.

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

15

Suureneb kohalikke teenuseid ja tooteid kasutavate isikute arv. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeringualale asuvad kogukonna liikmed omavad oma osa tööhõives. Selleks on võimalused Rae vallas rajatud paljude ettevõtete näol. Lisaks on Tartu mnt äärde planeeritud ning osaliselt ka valmis ehitatud kaubanduskeskused ja ärihooned. Põhjapiirkonna üldplaneeringu kohaselt jääb Uus- Järveküla keskus ca 1 km kaugusel planeeringualast. Samuti on oluline osa Tallinna lähedus, mis võimaldab mõistliku ajaga jõuda töökohta ja koju ning kasutada Tallinnas pakutavaid teenuseid. Peamised liikumisvõimalused Tallinna suunas on Järveküla-Jüri riigimaantee. Oluline mõju liikluskoormuse hajumiseks on Tallinn väike ringtee rajamisel. Planeeringu elluviimisel lahendatakse lisaks planeeringualale osa piirkonna taristu rajamisega seotud vajadusest, s.o rajatakse sõiduteid, jalgratta- ja jalgteid, tänavalgustust ja tehnovõrke ning muid vajalikke rajatisi. Seega on detailplaneeringu majanduslik mõju piirkonna arengu vaates positiivne. Kultuurilised mõjud Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette ridaelamu ehitamist. Samuti on ette nähtud ala hooldamiseks ettevaatusabinõud. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:

 planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. Seada planeeringualast alast välja jäävatele VK torustikele isiklik kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO nimele;

 juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;

 hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;

 planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

Peetri aleviku Järveääre tee 1a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis

16

Huvitatud isiku kohustused seoses planeeringu elluviimisega: Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust detailplaneeringukohaste tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 31.07.2025 nr 6-1/4677

Meie 27.08.2025 nr 7.2-2/25/12740-2

Seisukohtade väljastamine Järveääre tee 1a

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus Järveääre tee 1a kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu (katastritunnus 65301:001:0286, edaspidi planeering) algatamisest Rae

Vallavalitsuse 22.07.2025 korraldusega nr 1095.

Planeeringu eesmärgiks on muuta kinnistule varasemalt kehtestatud Peetri alevik Järveääre

pereelamute grupi detailplaneeringuga määratud krundistruktuuri ja ehitusõigust, et tootmismaa

sihtotstarbega Järveääre tee 1a kinnistust moodustada üks elamumaa ja üks transpordimaa

sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus ridaelamu ehitamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11330 Järveküla-Jüri tee (edaspidi riigitee) km 2,32-2,38.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 5859 autot ja kiiruspiirang 50 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 2,409 Järveääre tee

kinnistu (katastritunnus 65301:001:0287) kaudu. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte

planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Arvestada,

et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu

liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse

võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata vajadusel planeeringu koostamisse teedeinsener

kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume eskiisjoonise

kohase hoone paigutusega väljapoole teekaitsevööndit.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

2 (3)

6. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole

planeeringuala.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist.

Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademevee juhtimine riigitee alusele

maaüksusele keelatud.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP1319_seletuskiri

- Lisa 2. DP1319_pohijoonis

Jana Prost

5792 4753, [email protected]