Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Nõo Vallavalitsus

[email protected]

Voika tn 23

61601, Tartu maakond, Nõo vald,

Nõo alevik

Teie 14.03.2023 nr 7-1.4/529

Meie 17.04.2023 nr 7.2-1/23/538-3

Ettepanekud Nõo valla üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise

kavatsusele

Olete pöördunud meie poole ettepanekute saamiseks Nõo valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsusele. Nõo valla

üldplaneering ja KSH on algatatud Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 otsusega nr 51.

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Transpordiameti

põhimääruse (PM), esitame Nõo valla üldplaneeringu (edaspidi planeering) lähteseisukohtadele

ettepanekud.

Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool

viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis

sisulist koostööd meie projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse piirkondlike

spetsialistidega.

1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik – so riigiteede

perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.

1.2. Siduda planeeringusse riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga 2+2 maantee projekteeritavad

lõigud ning tagada planeeringus tingimiste määramisel järgmiste eskiisprojektide

realiseerimine s.h. ruumivajadus.

1.2.1. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Nõo-Elva lõik (km 152,0-159,6) (Tuulekaru OÜ ja

Skepast&Puhkim OÜ, projekt nr MA14688NE; projekti materjalid saab alla laadida

siit).

Hetkel on välja töötatud kaks alternatiivset trassikoridori asukohta (variant1 ja

variant2). Palume planeeringu seletuskirjas kajastada mõlemaid variante ning lisada

planeeringule mõlema trassikoridori asukoha joonised. Arvestada, et üldplaneeringu

kehtestamise järgselt peab olema võimalik ellu viia riigitee nr 3 väljaehitamine Nõo-

Elva lõigus mõlemas asukohas.

1.2.2. Riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga lõik (Nõo valla piirist kuni riigitee nr 22155 Nõo-

Tamsa ristmikuni).

Hetkel on projekteerimine pooleli ning täpsemat infot üldplaneeringu koostamiseks

antud riigitee lõigus anda ei ole võimalik. Kui kõik läheb plaanipäraselt, edastame

planeeringu koostamiseks vajalikud materjalid käesoleva aasta suve jooksul.

1.3. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata

2 (6)

perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.

Üldplaneeringu üheks ülesandeks on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri,

sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja

nendest tekkivate kitsenduste määramine.

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma

funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas

tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav

tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid).

Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside

kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega

ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla

vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine

käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse

viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema

liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse

üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend

OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad selle lingi alt.

1.4. Palume arvestada OLT teedel vajadust võimalike ristumiskohtade asukohtade

määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu

faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on

kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha

määramise ülesandega.

1.5. Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 1.5 nimetatud OLT-d vastavalt tänasele

liiklussagedusele.

1.6. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29

kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist

tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega

ristumiskohtade arv normidega piiratud.

2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,

riigitee kaitsevööndi vähendamine:

2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul

määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

2.2. Tulenevalt asulavälisest liikluskeskkonnast palume määrata riigitee kaitsevööndi

ulatuseks 30 m arvestatuna riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast järgmistes

asukohtades:

2.2.1. riigitee nr 22190 Rõhu-Meeri-Tõravere km 10,16-12,1 mõlemal pool teed;

2.2.2. riigitee nr 22155 Nõo-Tamsa km 1,72-2,34 mõlemal pool teed;

2.2.3. riigitee nr 22180 Nõo-Kambja km 0,0-0,49 paremal pool teed;

2.2.4. riigitee nr 22154 Aiamaa-Nõo km 2,0-2,18 mõlemal pool teed.

2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevikku, kaalume kohaliku

omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi

laiuse vähendamist.

2.4. Peale planeeringu kehtestamist esitada meile kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav

joonis GIS või CAD formaadis.

2.5. Tulenevalt sellest, et riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Nõo-Elva lõik (km 152,0-159,6)

projektiga nähakse ette riigiteele ulukiläbipääsu (ökodukti) rajamine, on vajalik määrata

üldplaneeringus selle suudmealade maakasutus- ja ehitustingimused. Teeme ettepaneku

määrata Nõo valla ulukiläbipääsude toimimise tingimused nii, nagu seda on teinud teised

omavalitsused (nt Saku, Kose, Põltsamaa), kes on valdkonda üldplaneeringus käsitlenud.

3 (6)

Rohevõrgustiku sidususe tagamiseks palume määrata konkreetsed maakasutustingimused.

Planeeringus ja KSH-s analüüsida mõju keskkonnale ning planeeringus näha ette

rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud maakorralduslikud piirangud planeeritud

ulukiläbipääsude suudmealadele.

2.5.1. Ulukiläbipääsude (ökoduktide, samatasandiliste teeületuskohtade ja tunnelite)

toimivuse tagamiseks moodustada ulukiläbipääsudele piiranguvööndid, mis on

kantud maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa

kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri raadiusega ala

ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest

võib piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja rohevõrgustiku eksperdi.

Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajal seni

hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-

alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate

hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad

kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada kõrgpuistu jätkuv sidusus

ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised,

sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele.

2.5.2. Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb

ulukiläbipääsude piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või

metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna

metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu sidususe ja toetab loomade

ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd

alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist

Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab

rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis

ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga.

Soovitav on metsateatise kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine

piirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud.

2.5.3. Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara

geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu

omanikuga.

Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude piiranguvööndite

ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie

kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu

omanikule. Maavara geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses saadab

Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule.

3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine:

3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke

hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud

liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul

või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane

omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)

kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad

keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on

arendaja või KOVi kohustus.

3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute

maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu

kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi

juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

4 (6)

normidega piiratud.

3.3. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise

kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja

olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva

rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks

eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee

rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

3.5. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee

omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest

servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi

avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja

D = rootori ehk tiiviku diameeter). Kavandatud uute riigitee nr 3 lõikude puhul tuleb

vähimat kaugust arvestada kavandatava trassikoridori servast.

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla

vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.

3.6. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg-

ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral.

3.7. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust

ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise

kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja

elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest

tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede

võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

3.8. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik

juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud

juhtudel koostöös Transpordiametiga.

3.9. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele

maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul

anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.

Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise

alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu.

4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:

4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel

arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega

vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLTtle.

4.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on

ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Transpordiametiga määrata

perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale

teele.

4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad

arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade

vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude

kavandamisel vt punkti 1.5.

4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et kohalike

teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös

5 (6)

Transpordiametiga.

4.5. Määrata koostöös Transpordiametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava

teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse

tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe

või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine,

sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine,

olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade

rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna

teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.

Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud

kirjeldus.

5. Liikuvus ja ühistransport:

5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu

koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja

mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest

lähtuva mõistega OLT.

5.2. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi

ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu

ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes

olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed

piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal

ühistranspordi arendamiseks.

6. Mürakategooriate määramine.Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu

mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi.

Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on

oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste

häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate

meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele

võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

7. Planeeringu seletuskirjas kajastada ning planeeringu kaartidele kanda Tartu lennuvälja

piirangupinnad.

8. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele:

8.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra,

vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes

kavandavast üldplaneeringu lahendusest.

8.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel,

sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.

8.3. Käsitleda riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga Nõo-Elva lõigu (km 152,0-159,6) 2+2 maanteeks

ümberehitusega kaasnevat mõju (suurenev valgusreostus, tolm, võimalik vibratsioon)

Tõravere observatooriumi tegevustele.

Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link

allpool). Planeering kooskõlastada Transpordiametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie

kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute

arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume

sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama

käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt

sobivamaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja

poole, kelle nimi on toodud allpool.

6 (6)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa. Juhime tähelepanu meie veebilehelt leitavale asjakohasele teabele:

- Riiklik teeregister

- Liiklussageduse statistika

- Liiklusloendus kergliiklusteedel

- Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava ja strateegiline mürakaart

- Õhusaaste

- Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendused (link ja link)

- Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“

- Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise

normid” lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]