Kultuuriministri 25. mai 2020. a määruse nr 13 „Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 5

Kultuuriministri 25. mai 2020. a määruse nr

13 „Muuseumiprojektide toetamise

tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 6 alusel.

Kultuuriministri 25. mai 2020. a määruses nr 13 „Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse andmise tulemusel on paranenud muuseumide avalikkusele pakutavate teenuste

kvaliteet, sihistatus, kättesaadavus ja ligipääsetavus.“;

2) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõigetes 4 ja 41 ja § 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 2–6“ tekstiosaga

„punktides 3, 5 ja 6“;

4) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8–10 järgmises sõnastuses:

„8) ta on tegutsenud muuseumina ja olnud külastajatele avatud vähemalt kolm aastat enne

taotluse esitamise tähtpäeva; 9) ta on teinud avalikult kättesaadavaks pakutavate teenuste ligipääsetavuse kirjelduse; 10) ta on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi kogumispõhimõtted.“;

5) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) kirjeldus, kuidas on projektis tagatud elukaare ülene ligipääsetavus, sealhulgas kõigi

puudeliikide lõikes. Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul ei pea hoone füüsiline

ligipääsetavus olema projekti tegevuste osa, kui see ei ole muinsuskaitse eritingimustest

lähtuvalt võimalik või kui selleks vajalik kulu ületab projekti muude tegevuste rahalise

kogumahu;“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ühele ja samale projektile võib toetust taotleda üks taotleja.“;

7) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 3–5“ tekstiosaga „punktis 3“;

8) paragrahvi 9 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „punktides 1–2 ja punktis 6“ tekstiosaga

„punktides 1, 5 ja 6“;

9) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva määruse § 6 lõikes 3 sätestatud juhul võib projekti abikõlblikkuse periood alata

täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest ning see ei või käesoleva määruse § 3 lõike 1

punktis 3 nimetatud tegevuse puhul olla pikem kui väljakuulutamise kalendriaasta 31.

detsember ning punktides 1, 5 ja 6 nimetatud tegevuste puhul pikem kui väljakuulutamise

aastale järgneva kalendriaasta 31. detsember.“;

10) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1–5“ tekstiosaga „punktides 1, 3 ja 5“;

11) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide ja osakaalude alusel:

  1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile ning arenguhüppe ulatus ja mõju – 40%

maksimaalsest koondhindest;

  2) projekti ajakohasus, läbimõeldus, sealhulgas ligipääsetavus ning projekti teostajate

professionaalsus ja haldusvõimekus – 20% maksimaalsest koondhindest;

  3) sihtrühma määratluse selgus ja kasusaajate arv – 20% maksimaalsest koondhindest;

  4) eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise,

sealhulgas muude avaliku sektori toetuste ja omafinantseeringu määr kogu eelarves

kooskõlas riigiabi reeglitega – 20% maksimaalsest koondhindest.“;

12) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on

koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumide ja nende osakaalude alusel

ning avalikustatud toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või

avamise päeval.“;

13) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva

jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, kui taotluse rahuldamise otsuses ei ole

sätestatud teisiti.“.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

Kultuuriministri 25. mai 2020. a määruse nr 13 „Muuseumiprojektide toetamise tingimused

ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse kultuuriministri 25. mai 2020. a määruse nr 13 „Muuseumiprojektide

toetamise tingimused ja kord“ 26. jaanuaril 2024. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT

I, 23.01.2024, 8.

Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 6 alusel.

Määrust muudetakse seoses vajadusega täpsustada tingimusi, mis olid varasemalt ebamäärased või

vajavad õigusselguse huvides täiendamist, et tagada meetme parem rakendamine. Peamine sisuline

muudatus tuleneb Riigikantselei juures tegutsenud ligipääsetavuse rakkerühma soovitusest siduda

erinevate riiklike toetuste andmine ligipääsetavuse kriteeriumiga. Selle muudatuse eesmärk on

tagada, et avaliku raha eest loodav on võimalikult paljudele kasutajatele ligipääsetav1.

Muudatustega kaasneb taotlejatele vähesel määral halduskoormuse kasv.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

muuseuminõunik Marju Reismaa (e-post [email protected], telefon 628 2335) ja

Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post

[email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 13 punktist.

Määruse eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 2, täiendades loetelu mõistega

„ligipääsetavus“. Sellega rõhutatakse, et toetuse andmisel oodatakse lisaks kättesaadavuse

paranemisele ka ligipääsetavuse suurenemist.

Kättesaadavus ja ligipääsetavus on omavahel seotud, kuid sisult erinevad mõisted. Kättesaadavus

viitab sellele, kas teenus on üldse olemas ja inimeste jaoks jõukohane, näiteks geograafiliselt või

hinnataseme poolest. Ligipääsetavus seevastu tähendab, et olemasolev teenus on kasutatav kõigile,

sealhulgas erivajadusega inimestele. Suurimad sihtgrupid, kel on ühiskonnaelus osalemine

raskendatud, on nt lapsed, väikelaste vanemad, eakad, erivajadusega inimesed, ajutise vigastuse või

meditsiinilise protseduuri tagajärjel piiratud inimesed jpt.

Näiteks kui mõnes piirkonnas puudub muuseum, ei ole muuseumiteenus kättesaadav.

Kättesaadavust saab sel juhul teatud määral parandada näiteks rändnäituste abil. Et need näitused

oleksid ka ligipääsetavad, peavad need olema füüsiliselt juurdepääsetavad, eri meelte abil tajutavad

ning piisava ja arusaadava infoga varustatud. Samas võib ka mõni olemasolev muuseum olla küll

igati ligipääsetav, kuid kui selle külastamine on piiratud ebasobivate lahtiolekuaegade või kõrge

piletihinnaga, ei ole see paljudele kättesaadav. Seetõttu on oluline käsitleda kättesaadavust ja

ligipääsetavust eraldi ning tagada mõlema edendamine toetuse abil.

1 Vt rakkerühma lõpparuanne lk 53 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-

09/Riigikantselei_Ligip%C3%A4%C3%A4setavuse_rakker%C3%BChma_%20lopparuanne.pdf

Määruse eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõike 1 punktid 2 ja 4. Toetatavate

tegevuste loetelust jäetakse välja ajutiste näituste loomine ning arendus-, teadus-, haridus- ja

turundusstrateegiate koostamine.

Ajutiste näituste loomise eraldi nimetamisest loobutakse, et taotlusvooru fookus – kiired

arenguhüpped – oleks taotlejale selgem. Praktika on näidanud, et taotlusi esitatakse sageli

tavapäraste ajutiste näituste korraldamiseks, mis ei vasta meetme eesmärkidele ega saa seetõttu

rahastust. Sellised taotlused koormavad nii taotlejaid kui ka taotluste hindajaid. Kokku on 2020.–

2025. aasta taotlusvoorudesse esitatud 30 ajutise näituse taotlust, millest rahastuse on saanud ainult

12.

Pärast muudatust on ajutise näituse loomine toetatav arendustegevusena (määruse § 3 lõike 1 punkt

5), kui see aitab saavutada taotlusvooru eesmärki. Oluline on kiire arenguhüppe avalikkusele

suunatud tegevustes ja teenustes, mis on hiljem majanduslikult isetasuvad. See eeldab, et näitusel

on pikaajaline mõju. Näiteks võib tegu olla muuseumi esimese ajutise näitusega, millega töötatakse

välja uus formaat, katsetatakse lahendusi või mille tulemused (nt digitaalsed materjalid) on edaspidi

korduvkasutuses või neid plaanitakse edasi arendada järgmiste uute teenuste pakkumiseks.

Strateegiate koostamine jäetakse loetelust välja, kuna tegemist on suhteliselt kulukate projektidega,

mille mõju on hindamisel raskesti mõõdetav. Strateegia kui dokument üksi arenguhüpet ei loo,

selleks on vaja ka elluviimist. Alates meetme rakendamisest on selle tegevuse raames esitatud 18

taotlust, millest rahastuse on saanud 9.

Määruse eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõikeid 4 ja 4¹ ning § 10 lõiget 2. Muudatuste

eesmärk on viia sätted kooskõlla eelnõu punktis 2 tehtud muudatustega, mille sisulist põhjendust on

esitatud vastava punkti juures. Muudatustega parandatakse viited määruse § 3 lõike 1 punktidele, et

need vastaksid toetatavate tegevuste uuendatud loetelule.

Määruse eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 4 lõiget 2 punktidega 8–10, millega lisanduvad

taotlejale esitatavad nõuded. Kõik kolm nõuet on analoogsed muuseumide tegevustoetuse

taotlemisel kehtivate tingimustega.

Punkt 8 sätestab, et taotleja peab olema tegutsenud muuseumina vähemalt kolm aastat enne taotluse

esitamise tähtpäeva, sealhulgas olnud külastajatele avatud. Nõude eesmärk on suunata toetus

muuseumidele, kes on end muuseumivaldkonnas juba tõestanud, omavad kogemust muuseumitöö

põhivaldkondades ning suudavad ellu viia vooru eesmärgile vastavaid projekte.

Punkt 9 kohustab taotlejat tegema avalikult kättesaadavaks pakutavate põhiteenuste ligipääsetavuse

kirjelduse. Kirjeldus peab hõlmama teavet teenuste ligipääsetavuse kohta erinevatele sihtrühmadele.

Nt kirjeldustõlge, kirjutustõlge, punktkirjas materjalid ja punktikirjale lisaks kombatav tavakiri

(nägemispuudega isikutele, kes ei loe punktkirja), audiogiidid, katsutavad eksponaadid,

liikumisvõimalused hoones, subtiitrid audiovisuaalsetele materjalidele, eesti viipekeeletõlge

videomaterjalidele; lihtsas keeles info, mis on mõeldud intellektipuude, lugemisraskuste või vähese

keeleoskusega inimeste paremaks kaasamiseks.

Nõue toetab läbipaistvust ning võimaldab külastajatel teha teadlikke otsuseid. Oluline on rõhutada,

et kirjeldus võib sisaldada ka tõdemust, et muuseum ei ole veel erivajadusega inimestele

ligipääsetav. Ka see teave on külastaja jaoks väärtuslik. Kui asjakohane info on eelnevalt

kättesaadav, on selle põhjal võimalik otsustada, kas näitusele või üritusele üldse minna, kas minna

koos saatjaga jne. Säte toetab eesmärki liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku

ruumi ja teenuste suunas ning tõsta ühiskonnas läbivalt ligipääsetavuse alast teadlikkust ja pädevust.

Abimaterjalid on leitavad veebilehtedel muuseum.ee/ligipaasetavus ja kul.ee/kultuuri-ja-spordi-

ligipaasetavus.

Punkt 10 nõuab, et taotleja on avalikult kättesaadavaks teinud muuseumi kogumispõhimõtted.

Nõude eesmärk on võimaldada hinnata taotleja vastavust muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud

muuseumi mõistele.

Määruse eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõiget 4 punktiga 21, mille kohaselt tuleb

taotlusega esitada kirjeldus, kuidas on projektis tagatud ligipääsetavus elukaare üleselt, sh kõigi

puudeliikide lõikes.

Muudatuse eesmärk on tagada, et kõigi toetatud projektide tulemused peavad olema algusest peale

võimalikult paljudele inimestele ligipääsetavad. Varasemalt oli ligipääsetavuse parandamine

selgesõnaliselt toetatav üksnes määruse § 3 lõike 1 punkti 6 alusel. Muud toetatavad tegevused ei

sisaldanud selget nõuet ligipääsetavuse tagamiseks. Nüüdsest on ligipääsetavuse kirjeldus

kohustuslik kõikide projektide puhul. Esitatud kirjeldust hinnatakse hindamiskriteeriumi nr 2 alusel.

Säte sisaldab erisust muinsuskaitsealuste hoonete suhtes. Kui projekt puudutab mälestist või

muinsuskaitsealal asuvat ehitist, ei pea füüsiline ligipääsetavus olema projekti tegevuste osa üksnes

siis, kui see ei ole muinsuskaitse eritingimustest lähtuvalt võimalik või kui vajaliku lahenduse

maksumus ületab projekti kogumahu. See erisus kehtib ainult füüsilise ligipääsetavuse kohta. Teiste

puudeliikide puhul (nt nägemis-, kuulmis- või intellektipuue) ligipääsetavuse tagamisele erandit ei

kohaldata. Ligipääsetavuse tagamine mälestistes või muinsuskaitsealadel tegutsevate muuseumide

puhul eeldab koostööd kinnistu omaniku ja valdaja ning muinsuskaitse ja ligipääsetavuse

spetsialistide vahel, et leida optimaalsed lahendused ning kaaluda alternatiivseid ligipääsu võimalusi

konkreetsele objektile konkreetses kontekstis. Praktika näitab, et üldjuhul lahendused leitakse.

Seetõttu on erandi saamiseks eelnõus suhteliselt kõrge lävend – muinsuskaitse eritingimuste puhul

on mõeldud konkreetset haldusakti, mitte üldises tähenduses muinsuskaitselisi põhimõtteid. Seega

ei piisa sellest, kui taotleja viitab oma taotluses pelgalt sõnaliselt sellele, et füüsilise ligipääsetavuse

loomine on muinsuskaitse tõttu võimatu, vaid ta peab olema võimalikud lahendused koostöös

sihtrühma ja ligipääsetavuse ekspertidega välja pakkunud ning Muinsuskaitseametiga läbi arutanud.

Kui selle tulemusena ei ole siiski leitud aktsepteeritavat lahendust, siis tuleb mõelda alternatiividele

(nt virtuaallahendused).

Sätte lisamine toob kaasa vajaduse kaasata hindamiskomisjoni puuetega inimesed ja/või nende

esindusorganisatsioonid. Määruse § 12 lõige 4 võimaldab vajadusel kaasata ka täiendavaid

hääleõiguseta eksperte hindama konkreetseid ligipääsetavuse lahendusi.

Määruse eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 7 lõikega 41, mille kohaselt ühele ja samale

projektile võib toetust taotleda ainult üks taotleja.

Muudatuse eesmärk on vältida kulude topeltrahastamist ning olukordi, kus mitu taotlust on sisuliselt

seotud ühe ja sama projekti elluviimisega. Sellistel juhtudel ei ole võimalik hinnata iga taotlust

iseseisva projektina, kuna ühe taotluse teostatavus võib sõltuda teise rahastamisest. See kahjustab

hindamise objektiivsust ja võib kaasa tuua rakenduslikke riske. Säte aitab tagada, et iga taotlus oleks

sisuliselt iseseisev ning vastaks taotlusvooru eesmärkidele ilma sõltuvuseta teistest taotlustest.

Määruse eelnõu punktidega 7–10 muudetakse määruse § 9 lõiget 2, 21, 3 ja § 10 lõiget 1.

Muudatuste eesmärk on viia sätted kooskõlla eelnõu punktis 2 tehtud muudatustega, mille sisulist

põhjendust on esitatud vastava punkti juures. Muudatustega parandatakse viited määruse § 3 lõike

1 punktidele, et need vastaksid toetatavate tegevuste uuendatud loetelule.

Määruse eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 12 lõiget 2, millega ajakohastatakse taotluste

hindamiskriteeriumid ja kehtestatakse nende osakaalud. Muudatuse eesmärk on vähendada

hindamisprotsessis hindaja töökoormust ning suurendada iga hindamiskriteeriumi mõju taotluse

koondhindele. Mida rohkem on hindamiskriteeriume, seda väiksem on iga kriteeriumi osakaal ja

mõju lõpptulemusele, mis omakorda muudab hindamise vähem selgepiiriliseks.

Senisest eraldi kriteeriumina käsitletud projekti jätkusuutlikkust ei hinnata edaspidi iseseisvalt, kuna

taotlusvooru eesmärk ongi majanduslikult isetasuvad projektid, mille hindamine toimub kriteeriumi

1 raames koos projekti vastavuse ja mõju analüüsiga. Samuti koondatakse projekti läbimõeldus,

teostajate professionaalsus ja haldusvõimekus üheks hindamiskriteeriumiks (uus kriteerium 2),

mille alla lisandub ka ligipääsetavuse tagamise nõue.

Lisaks sätestatakse selgelt iga hindamiskriteeriumi osakaal maksimaalsest koondhindest. Muudatus

suurendab taotluste hindamise läbipaistvust ja õiguslikku selgust.

Määruse eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 12 lõiget 3. Muudatuste eesmärk on viia säte

kooskõlla eelnõu punktis 11 tehtud muudatustega, mille sisulist põhjendust on esitatud vastava

punkti juures.

Määruse eelnõu punktiga 13 muudetakse määruse § 19 lõiget 1. Muudatus on seotud

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse

ja -aruandluse juhend” muutumisega. Muudatuse sisuks on tuua seni kehtiv aasta kohta esitatud

saldoandmike sulgemise tähtaeg 31. märtsilt 28. veebruarile. Muudatus jõustus 06.01.2025. Selleks,

et toetuse andja jõuaks esitada vajalikud andmed 28. veebruariks Riigi Tugiteenuste Keskusele, on

vajalik kehtestada toetuse andjale erandina võimalus määrata aruande esitamise tähtaeg taotluse

rahuldamise otsusega. Erandi kasutamine on põhjendatud üksnes nende projektide puhul, mille

abikõlblikkuse periood lõppeb detsembrikuus.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruses kajastatud muudatusi on selgitatud seletuskirja punktis 2. Mõju muudele valdkondadele

ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõuga kavandatud muudatuste sisend koguti taotlejate tagasiside ning rahulolu küsitluste ning

taotlusvooru hindamiskomisjoni liikmete tähelepanekute ja soovituste abil. Muudatusettepanekuid

arutati ka Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu 12.03.2025 koosolekul.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kes kooskõlastas selle vaikimisi, ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Muuseumiühingule, Eesti Muuseumide Liidule ning Eesti Puuetega

Inimeste Kojale. Eesti Puuetega Inimeste Koja esitatud ettepanekutega on arvestatud ning need on

kajastatud seletuskirja lisana esitatud märkuste tabelis. Eesti Muuseumiühingul ja Eesti

Muuseumide Liidul märkusi ei olnud.

1

Kultuuriministri määruse „Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord“

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Märkuste tabel kultuuriministri määruse „Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord“ eelnõule

Jrk

nr Märkuse tegija ja sisu Arvestamine/mittearvestamine

Eesti Puuetega Inimeste Koda

1. Soovime siiski juhtida tähelepanu kitsaskohale eelnõu rakenduslikes tingimustes, kus on märgitud, et juhul

kui projekt puudutab mälestist või muinsuskaitsealal asuvat hoonet, ei pea füüsiline ligipääsetavus olema

projektitegevuse osa juhul, kui see ei ole muinsuskaitselistest tingimustest lähtuvalt võimalik või kui

vajalike lahenduste maksumus ületab ebaproportsionaalselt kogu projekti eelarvet. Eesti Puuetega Inimeste

Koja seisukohast on selline erand problemaatiline, sest sõnastus võib taastoota hoiakut, et ligipääsetavus ei

ole võrdne osa kvaliteetsest avalikust ruumist, vaid on teisejärguline, millest võib teatud tingimustel

loobuda.

Siinkohal peame oluliseks meenutada, et Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu Faro konventsiooni

(01.08.2021), mille artikkel 11 kohustab osalisriike arendama uuenduslikke viise avaliku sektori koostööks

teiste osapooltega (lõiked b, c ja d), tunnistades kultuuripärandi säilitamise laiemaks eesmärgiks inimarengut

ja elukvaliteeti. Meie hinnangul peab jagatud vastutus kultuuripärandi hoidmisel laienema ka kodanikele,

kellel on õigus kujundada avalikku ruumi vastavuses kaasava ja juurdepääsetava ühiskonna põhimõtetega

olles samal ajal kooskõlas muinsuskaitseliste väärtusega. Nagu rõhutab Faro konventsiooni artikkel 12, tuleb

võtta meetmeid kultuuripärandile juurdepääsu parandamiseks, eriti noorte ja ebasoodsas olukorras olevate

isikute seas. Seetõttu peaks ka muinsuskaitseobjektide puhul toetuste tingimused mitte välistama, vaid

hoopis julgustama sobivate ligipääsulahenduste leidmist.

Teeme ettepaneku täiendada taotluse juhiseid viitega, et ligipääsetavuse tagamine muinsuskaitsealustel

objektidel eeldab koostööd muinsuskaitse, objektide omanike ja ligipääsetavuse spetsialistide vahel, et leida

optimaalsed lahendused ning kaaluda alternatiivseid ligipääsu võimalusi konkreetsele objektile konkreetses

kontekstis.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

2. Lisaks soovime teha täpsustusi seoses määruse seletuskirja punktiga 4, mis käsitleb teenuste ligipääsetavust.

Põhiteenustena võiks loetellu lisada järgmised lahendused:

 olemasolevad või loodavad subtiitrid audiovisuaalsetele materjalidele;

 eesti viipekeeletõlge videomaterjalidele ja veebilehtedele;

 punktikirjale lisaks kombatav tavakiri (nägemispuudega isikutele, kes ei loe punktkirja);

 lihtsas keeles info, mis on mõeldud intellektipuude, lugemisraskuste või vähese keeleoskusega

inimeste paremaks kaasamiseks.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

3. Lõpetuseks teeme ettepaneku, et hindamiskomisjoni töösse oleksid kaasatud puuetega inimesed ja/või nende

esindusorganisatsioonid. Vajadusel võiks hinnata konkreetseid lahendusi koostöös Riigi Tugiteenuste

Keskuse või ligipääsetavuse ekspertidega, et tagada hindamise kvaliteet ja parem ühiskondlik kaasatus.

Teadmiseks võetud. Arvestame määruse rakendamisel.