Seisukohad Marise kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

92348, Tempa küla, Hiiumaa vald

Hiiu maakond

Teie 16.11.2022 nr 8-4./38-1

Meie 14.12.2022 nr 7.2-1/22/26080-2

Seisukohtade väljastamine Marise kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Pühalepa osavallas Linnumäe külas Marise kinnistu detailplaneeringu

(katastritunnus 20501:001:1526, edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele oli lisatud

Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Marise detailplaneeringu koostamise algatamine“ eelnõu ja

planeeringu eskiis.

Planeeringu eesmärgiks on määrata maaüksusele ehitusõigus maa-aluste kütusemahutitega

(kogumahutavus 70 m³) tankla, maapealsete mahutitega gaasitankla (kogumahutavus 6,9 t), tankla

teenindushoone koos tehnohoonega, varikatusega tankimisala ja autopesula (iseteenindatav)

ehitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja km 23,68-23,80 ning kogu

ulatuses Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

1969 autot. Võttes aluseks lennundusseaduse, ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse

(PlanS) ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Planeeringuala asub Kärdla lennuvälja piirangupindadega kaetud alal. Ruumilise lahenduse

väljatöötamisel palume lähtuda lennuvälja piirangupindadest ning maksimaalsest lubatud

ehituskõrgusest, seda ka ehitustehnika puhul.

2. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 23,685 (riigitee ja

kohaliku tee nr 6390488 Talli tee ristumiskoht). Kuna olemasolev ristmik ei vasta tanklat

teenindava liikluskoosseisu vajadustele (ringikõverate raadiused ja ristumiskoha laius liiga

väikesed, jne), tuleb see rekonstrueerida. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

3. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise (rekonstrueerimise) kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise

otsuses. Kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse

vastuvõtmiseks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

2 (3)

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

5. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nähtavust piiravad

ehitised kavandada väljapoole riigitee külgnähtavusala, hooneid mitte kavandada

olemasolevast hoonest riigitee poole (hoonestusjoon 25 m riigitee äärmise sõiduraja servast).

6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute lahendustega. Transpordiametile teadaolevalt on koostamisel

Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering.

7. Jalgratta- ja jalgteede (JJT) kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

7.1. Näha ette jalgratta- ja jalgteede (JJT) sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine,

sh väljapool planeeringuala.

7.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb JJT eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille

minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

7.3. Hinnata planeeringualalt lähtuvat jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedust ning lähtudes

punktis 7.2. nimetatud juhendi nõuetest kaaluda ohutussaarega ülekäigukoha

kavandamist.

8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

10. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitusloakohustusliku ehitise

ehitamise alustamise teatise esitamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

3 (3)

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]