Seisukohad detailplaneeringu koostamiseks

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

2. JOONISED

PLANEERITAV ALA

TINGMÄRGID

M 1 : 1 000 000

KÜLADE PIIR

EV

EV PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA

PERE- JA RIDAELAMU MAA

(Detailplaneeringu kohustusega ala)

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE VALLATEE

TUGIMAANTEE

KÕRGEPINGE LIINID

MP

KUIVENDUSVÕRGUGA MAAD

PÕLLUMAJANDUSMAA

ALAJAAM TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

JA BÜROOHOONE MAA KAUBANDUS-, TEENINDUS- B

RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖND

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart nr. 6232 4 rasterkaart i ning Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhijoonis nr 2 kaarti M 1:10000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

30.12.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE

(Detailplaneeringu kohustusega ala) VÄÄRTUSLIK MAASTIK, II KLASS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE

RIIGIMETS

PUHKE- JA VIRGESTUSMAAPP

MAANTEE KAITSEVÖÖND

TÖÖ NR. 23 - 22

TULETÕRJEHÜDRANDI TEENINDUSPIIRKOND

100 m 100 m

ALEXELA AS

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING LINNUMÄE KÜLAS ASUVA

TULETÕRJEHÜDRANT PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANT

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 03. august 2022. a. koostatud "Marise kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP22_090. 3. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2

ALEXELA AS

30.12.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 22

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING LINNUMÄE KÜLAS ASUVA

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

HOONE

KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR

MUSTKATTEGA TEE

KRAAV

SURVEKANALISATSIOONI TORU

TINGMÄRGID

KRUUSAKATTEGA TEE

PÕÕSASTIK, VÕSA

MURU

LEHTPUU

PUUDERIDA

OKASPUU (KUUSK)

ROHUMAA

HEKK

PÕÕSAS

TRUUP

VÕRKAED ELEKTRIKARJUS

MAAPEALNE TULETÕRJEHÜDRANT

VEEKAEV JA -TORU

KANALISATSIOONIKAEV JA -TORU

VEETORUSTIKU MAAKRAAN

SAJUVEE KANALISATSIOONIKAEV JA -TORU SAJUVEE RESTKAEV 10 KV MAAKAABELLIIN 0,4 KV MAAKAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI MASTIL

ELEKTRIKILP

KAUGKÜTTEVÕRGU SOOJUSTORU

SIDE MAAKAABELLIIN SIDEKAEV JA -KANALISATSIOON

MAA-ALUSE TEHNOVÕRGU TUNNUSPOST

PUITAED

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

KIVI

MAAKÜTTETORUSTIK

LIIKLUSMÄRK

PIIRDEPOST LIIKLUSMÄRK (MITMEL POSTIL)

p1 0

SA

p6 SA

p11 SA

p6 SA

1

2

3

p5 VA

10.0

10.0

10.0

3 0.0 30.0

30.0

15 .0

17 .0

5.0

18 .6

25 .6

5.0

5.0

10.0

LINNUMÄE KÜLA OJAPÕLLU JA KLIINIKU KINNISTUTE DETAILPLANEERING Kehtestatud AA Arhitektid OÜ töö nr. DP21-08

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

1:001:0687

a kergtee

KÜLGNÄHTA VUS 10 m TEE SERVAST

NÄHTAVUSKOLMNURK 15m x 105m

NÄHTAVUSKOLMNURK 15m x 105m

17.0

4.0

11.617 .0

17.0

25 .0

REHEMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 07 - 08

Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

NURME KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 12 - 46

Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

SOPINIIDI JA VESIROOSI KINNISTUTE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 09 - 50

Hausma küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

LPG MAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD MAA-ALUSE

VEEVARUSTUSE- JA KANALISATSIOONI TORUSTIK PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI

(Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering)

7.0

7.0

6.0

KÜTUSEMAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD MAA-ALUSE

12 .6

14 .7

20 .0

maa- pealne

maa- alune kokku sh.

1. korrusel norma- tiivne

kavan- datud

Marise 1 6.785 1.400 0 3 ÄH / 50, Hoonel ja 2 / 0 35°-45° 2.800 1.400 10 44 TP3 - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; ÄK / 50. tanklarajatisel - Planeeritud ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;

8,0 (15,0), - Ühisveevärgi kanalisatsiooni survetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; reklaampostil - Planeeritud ühisveevärgi kanalisatsiooni survetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;

12,0 (19,0). - 10 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud 10 ja/või 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud side kanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Talli tee avalikku kasutusse määramise vajadus; - Planeeritud juurdepääsu teeservituudi määramise vajadus; - Riigimaantee kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; - Planeeritud maantee külgnähtavus, laius tee servast on 10 m; - Planeeritud riigimaantee nähtavuskolmnurk 15m x 105 m.

Kokku 6.785 1.400 0 3 2.800 1.400 10 44

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.Olemasoleva krundi

aadress

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle, tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus (abs.)

Krundi suurus (m²)

Parkimiskohtade arv

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 03. august 2022. a. koostatud "Marise kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP22_090. 4. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

ALEXELA AS

30.12.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 22

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING LINNUMÄE KÜLAS ASUVA

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD TANKLA TEENINDUSHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TANKIMISSAARE VÕIMALIK ASUKOHT2

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD PESULA VÕIMALIK ASUKOHT3

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

RIIGI MAANTEE

PLANEERITUD TEED JA PLATSID

p7 SA PLANEERITUD SÕIDUAUTODE PARKLA VÕIMALIK ASUKOHT

p5 VA PLANEERITUD VEOAUTODE/BUSSIDE PARKLA VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSE MAA-ALA PLANEERITUD KERGLIIKLUSE MAA-ALA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV KRAAV

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) OLEMASOLEV MAAPEALSE TULETÕRJEHÜDRANDI ASUKOHT

PLANEERITUD MAAPEALSE TULETÕRJEHÜDRANDI VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONI TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

TINGMÄRGID

PLANEERITUD KRUNDI SAJUVEE KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD LIIVA-MUDAPÜÜDUR JA ÕLIPÜÜDURI VÕIMALIK ASUKOHT OLEMASOLEV KAUGKÜTTEVÕRGU SOOJUSTORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL (kaitsevöönd 1 m ümber masti)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PARKLAVALGUSTI MASTIL VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI VÕIMALIK VALGUSTI HOONE SEINAL

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKAEV JA -KANALISATSIOON

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKAEVU- JA KANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN

LIKVIDEERITAV OBJEKT

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (kaugus hüdrandist või veevõtukohast 100 m)

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUT

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK15x105m

TANKLA SEADMESTIKU KUJA MAKSIMAALNE ULATUS NAABERKINNISTU HOONETEST (I, II, IV ja V kasutusviisiga hoonetest 30 m, ulatuse asukoht täpsustatakse ehitusprojektiga) TANKLA TANKURI JA MAHUTITE TUULUTUSPÜSTIKUTE KUJA (vahemaa tänavast ja avalikust parklast minimaalselt 10 m)

MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR (laius tee servast on 10 m)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

VAREM PLANEERITUD TEE AVALIKKU KASUTUSSE MÄÄRAMISE VAJADUS

PLANEERITUD TANKLA SEADMESTIKU KUJA (Ulatus I, II, IV ja V kasutusviisiga hoonetest 30 m)

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

EHITISTE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

ÄK KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA

KRUNDI EHITUSÕIGUS ÄH TANKLA JA TEENINDUS-

HOONE MAA

KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU JÄRGNE PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

VAREM PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) VAREM PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

VAREM PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

Hoonestusala ca 3608 m²

44 "MARISE"

3 tk.

50% ÄH, 50% ÄK 8,0 m

2 6785 m²

1400 m²

1

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD RAJADA AINULT TANKLA MAAPEALSEID RAJATISI

PLANEERITUD KÕRG- VÕI MADALHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD HALJAS-ALA VÕIMALIK ASUKOHT

1

2

3 10.0

10.0

10.0

3 0.0 30.0

30.0 17

.0

5.0

5.0

10.0

LINNUMÄE KÜLA OJAPÕLLU JA KLIINIKU KINNISTUTE DETAILPLANEERING Kehtestatud AA Arhitektid OÜ töö nr. DP21-08

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

17.0

4.0

11.617 .0

17.0

25 .0

REHEMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 07 - 08

Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

NURME KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 12 - 46

Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

SOPINIIDI JA VESIROOSI KINNISTUTE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 09 - 50

Hausma küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

LPG MAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD MAA-ALUSE

VEEVARUSTUSE- JA KANALISATSIOONI TORUSTIK PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI

(Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering) KÜTUSEMAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD MAA-ALUSE

14 .7

20 .0

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Tehnovõrkude koondjoonise koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 03. august 2022. a. koostatud "Marise kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP22_090. 4. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2+

ALEXELA AS

30.12.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 22

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING LINNUMÄE KÜLAS ASUVA

TEHNOVÕRKUDE KOONDJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD TANKLA TEENINDUSHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TANKIMISSAARE VÕIMALIK ASUKOHT2

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD PESULA VÕIMALIK ASUKOHT3

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

RIIGI MAANTEE

PLANEERITUD TEED JA PLATSID

OLEMASOLEV KRAAV

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV MAAPEALSE TULETÕRJEHÜDRANDI ASUKOHT

PLANEERITUD MAAPEALSE TULETÕRJEHÜDRANDI VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONI TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

TINGMÄRGID

PLANEERITUD KRUNDI SAJUVEE KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD LIIVA-MUDAPÜÜDUR JA ÕLIPÜÜDURI VÕIMALIK ASUKOHT OLEMASOLEV KAUGKÜTTEVÕRGU SOOJUSTORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL (kaitsevöönd 1 m ümber masti)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PARKLAVALGUSTI MASTIL VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI VÕIMALIK VALGUSTI HOONE SEINAL

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKAEV JA -KANALISATSIOON

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKAEVU- JA KANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN

LIKVIDEERITAV OBJEKT

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (kaugus hüdrandist või veevõtukohast 100 m)

TANKLA SEADMESTIKU KUJA MAKSIMAALNE ULATUS NAABERKINNISTU HOONETEST (I, II, IV ja V kasutusviisiga hoonetest 30 m, ulatuse asukoht täpsustatakse ehitusprojektiga) TANKLA TANKURI JA MAHUTITE TUULUTUSPÜSTIKUTE KUJA (vahemaa tänavast ja avalikust parklast minimaalselt 10 m)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TANKLA SEADMESTIKU KUJA (Ulatus I, II, IV ja V kasutusviisiga hoonetest 30 m)

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

EHITISTE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

ÄK KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA

KRUNDI EHITUSÕIGUS ÄH TANKLA JA TEENINDUS-

HOONE MAA

KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU JÄRGNE PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

VAREM PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) VAREM PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

VAREM PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

Hoonestusala ca 3608 m²

44 "MARISE"

3 tk.

50% ÄH, 50% ÄK 8,0 m

2 6785 m²

1400 m²

1

PLANEERITUD TRUUP

46

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhiplaan M 1 : 500 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Marise_Linnumae_DP_ digitaalsed_kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_hoonestus

DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_juurdep

DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil Plan_ala

DP_transp Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_transp

47

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

48

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Marise kinnistule kirde nurgast edela suunal.

FOTO 2: Vaade Marise kinnistule kagu nurgast loode suunal.

FOTO 3: Vaade Marise kinnistule edela nurgast kirde suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Marise kinnistule loode nurgast kagu suunal.

FOTO 5: Vaade Marise kinnistu teenindushoonele.

FOTO 6: Vaade Marise kinnistuga põhjast külgnevale riigimaateele Kärdla linna suunal.

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse „Marise detailplaneeringu

koostamise algatamine“ juurde

Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega algatatakse Linnumäe külas asuva Marise kinnistu

detailplaneering. 1. Olemasolev olukord

1.1 Marise kinnistu asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule

asub Marise katastriüksus detailplaneeringu kohustusega ärimaal.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuvat Marise kinnistut

katastritunnusega 20501:001:1526, olemasoleva sihtotstarbega ärimaa 100% ja pindalaga 6785

m². Kinnistul asuvad ehitisregistri andmetel teenindushoone (kood 120262401), kalabassein

(220262413), osaliselt Palade-Kärdla kanalisatsiooni ja veesurvetrass (220008597) ja osaliselt

10 kV kaabelliin, 0,4 kV kaabelliin ja alajaamad (220739008). Kõlvikuliselt koosseisult on

enamus detailplaneeringu alast muu maa (6220 m²), vähesel määral on haritavat maad (488 m²)

ja looduslikku rohumaad (77 m²).

1.3. Maaüksusele juurdepääsuks on riigimaanteelt (80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee) algav

avaliku kasutusega eratee (6390488 Talli tee).

1.4. Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Tareste loodusala) ca 2,3

km kaugusel, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

2. Hiiu maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala linnalise asustusega ala lähialal,

kavandatavate elektriliinide orienteeriva paiknemise alal.

3. P¿halepa valla keskosa ¿ldplaneering Marise katastriüksus asub Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud

Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Marise

katastriüksus detailplaneeringu kohustusega alal, kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maal.

Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks detailplaneeringu

kohustusega alal 0,5 ha. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu

põhilahendusega.

4. Kehtiv detailplaneering Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

5. Detailpalneeringuga kavandatav Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus maa-aluste

kütusemahutitega tankla (kogumahutavusega 70 m³), maapealsete mahutitega gaasitankla

(kogumahutavus 6,9 t), tankla teenindushoone koos tehnohoonega, varikatusega tankimisala ja

autopesula (iseteenindatav) püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele,

tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud

servituutide alad.

6. Detailplaneeringu menetlus 6.1. Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 24.10.2022 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine

Linnumäe küla Marise (katastritunnus 20501:001:1526, üldpind 6785 m², sihtotstarve ärimaa

100%) katastriüksusel.

6.2. Transpordiamet on 14.12.2022 kirjas nr 7.2-1/22/26080-2 esitanud seisukohad planeeringu

koostamiseks.

6.3. Põllumajandus- ja Toiduamet on 16.12.2022 kirjas 6.2-6/12956-1 nõustunud planeeringu

algatamise ja lähteseisukohtadega ning täiendusi sellele ei esitanud.

7. ìiguslikud alused Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.

Sama paragrahvi lõigetes 6 - 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad,

kohad ja isikud.

PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu

koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga

üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike

menetlustoimingute tegemist.

Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus

keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Mai Julge

Pühalepa osavalla valitsuse maaspetsialist

Hiiumaa Vallavalitsuse 18.01.2023

korralduse nr 33

Lisa

Linnumªe k¿las asuva Marise kinnistu

detailplaneeringu lªhteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 24.10.2022)

1.2. Hiiu maakonnaplaneering

1.3. Pühalepa valla keskosa üldplaneering

1.4. Transpordiameti 14.12.2022 kiri nr 7.2-1/22/26080-2

1.5. Põllumajandus- ja Toiduameti 16.12.2022 kiri nr 6.2-6/12956-1

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala ¿ldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Marise katastriüksust (vt joonis 1).

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 20501:001:1526

Planeeritava katastriüksuse suurus 6785 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve ärimaa 100%

Kinnistusraamatu registriosa nr 21712450

Hoonestus olemas

Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Ojapõllu, Nurme, Rehemäe, Sopiniidi ja Vesiroosi

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)

Marise kinnistu detailplaneeringuala

Planeeringualale juurdepääs mööda avaliku kasutusega erateed (6390488 Talli tee).

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline

kaardistamine), elektrimaakaabelliinid (KKL2082294 ja MKL219194020), avalikult kasutatav tee

(80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee) ja väga väikeses ulatuses (2,19 m²) maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk (Paluküla 7116400020010001). Marise kinnistu asub Kärdla lennuvälja

lähiümbruse alal.

Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa

üldplaneeringu järgi asub Marise katastriüksus detailplaneeringu kohustusega alal, kaubandus-,

teenindus- ja büroohoonete maal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega

krundi suuruseks detailplaneeringu kohustusega alal 0,5 ha.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala linnalise asustusega ala lähialal,

kavandatavate elektriliinide orienteeriva paiknemise alal.

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel Marise kinnistul kaitstavaid

loodusobjekte ei esine.

Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Marise katastriüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

3. Planeeringu eesmªrk

Planeeringu eesmärgiks on Marise kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine maa-

aluste kütusemahutitega tankla (kogumahutavusega 70 m³), maapealsete mahutitega gaasitankla

(kogumahutavus 6,9 t), tankla teenindushoone koos tehnohoonega, varikatusega tankimisala ja

autopesula (iseteenindatav) püstitamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning

tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

4. Lªhteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Katastriüksust kruntideks ei jagata.

4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Hoonestusala piiritlemisel arvestada kitsendustest ja Transpordiameti kirjast tulenevate nõuetega.

Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete

määramisel arvestada, et:

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale

• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest

traditsioonidest.

Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga

Hiiumaa valla uue, töös oleva üldplaneeringu kohaselt asub kõnealune maatükk perspektiivse

segahoonestusega arendusala sees ning jääb ühtlasi tähistama Kärdla linna sisenemist, tiheasustuse

algust. Üldplaneeringuga on plaanis teha ka ettepanek linna piiri nihutamiseks Rehemäe teeni,

mille tulemusena jääb arendatav ala tiheasustuse piiridesse. Koht on hästi vaadeldav ning sellele

kavandatavad ehitised jäävad oluliselt kujundama Kärdla miljööd. Soovime, et Kärdlasse

sissesõidul oleks hooned, mis sobituvad väikelinna miljöösse, aimates järgi väiksemate hoonete

iseloomu ja suurust. Nii loome inimmõõtmelise ruumi ja sõbraliku keskkonna kuvandit.

Ehitised paigutada krundile selliselt, et maanteelt vaadates paistaks esmalt teenindushoone ning

tehnohooned ja rajatised paikneksid varjatumalt krundi sügavuses ja puuderivi taga. Välja arvatud

hinnapost, mis võib paikneda tee ääres. Teenindushoone viimistluses kasutada puitu, tellist või

teisi naturaalseid materjale ning arhitektuurseid kujundusvõtteid, mis loovad hoonele väiksema

ärihoone ilme. Plekist fassaadiga konteineri iseloomuga hoone rajamine ei ole lubatud.

Detailplaneeringu eelnõu koostamisel esitada Vallavalitsusele kooskõlastamiseks täpsem tankla

eskiis, mille järgi hoonete ja rajatiste asukohad paika sättida ning kavandada ehitusõiguste

paiknemine krundil.

4.4. Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs krundile lahendada olemasoleva mahasõidu kaudu (Talli tee), arvestades

Transpordiameti kirjas toodud seisukohti. Tagada jätkuvalt Talli tee avalik kasutus. Krundile

planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv arvestades, et parkimine peab olema

lahendatud oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Jalgratta- ja

jalgteede kavandamisel lähtuda Transpordiameti kirjas toodud põhimõtetest.

Krundi liikluskorralduse planeerimisel arvestada, et lähitulevikus jääb ala asula piiridesse ning

maateele rakenduvad sel juhul asulasisese tee nõuded (lihtsustab eskiisis kavandatud paigutuse

rajamist peegelpildis). Lahenduse väljatöötamisel teha koostööd Transpordiametiga.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Säilitada riigimaantee

äärne kõrghaljastus. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija),

kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine jaanuar 2023

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine

planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt

veebruar -juuli

2023

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning

vajalike paranduste sisseviimine juuli 2023

Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega

august-

september

2023

Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku

käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu

korraldamine

oktoober -

detsember

2023 (avalik

väljapanek

vähemalt 14

päeva)

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste

sisseviimine detailplaneeringusse

jaanuar 2024

Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid veebruar 2024

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Riigihalduse ministri

18.10.2022 määruses nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

1. Seletuskiri

2. Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise

planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000

planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000

kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil

määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed

ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile

esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus.

3. Ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)

4. Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:

Rahandusministeerium

Päästeameti Lääne Päästekeskus

Transpordiamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Elektrilevi OÜ

AS Kärdla Veevärk

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute (Ülejõe, Kliiniku,

Ojapõllu, Vana-Kokla) omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava

tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes

avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering kooskõlastatakse:

1. Päästeameti Lääne Päästekeskus

2. Transpordiamet

3. Põllumajandus- ja Toiduamet

4. Elektrilevi OÜ

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab

Hiiumaa Vallavalitsus.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt

(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide

konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile

Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa).

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla

Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi

detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.

Lähteseisukohad koostas:

Mai Julge

maaspetsialist

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

92348, Tempa küla, Hiiumaa vald

Hiiu maakond

Teie 16.11.2022 nr 8-4./38-1

Meie 14.12.2022 nr 7.2-1/22/26080-2

Seisukohtade väljastamine Marise kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Pühalepa osavallas Linnumäe külas Marise kinnistu detailplaneeringu

(katastritunnus 20501:001:1526, edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele oli lisatud

Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Marise detailplaneeringu koostamise algatamine“ eelnõu ja

planeeringu eskiis.

Planeeringu eesmärgiks on määrata maaüksusele ehitusõigus maa-aluste kütusemahutitega

(kogumahutavus 70 m³) tankla, maapealsete mahutitega gaasitankla (kogumahutavus 6,9 t), tankla

teenindushoone koos tehnohoonega, varikatusega tankimisala ja autopesula (iseteenindatav)

ehitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja km 23,68-23,80 ning kogu

ulatuses Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

1969 autot. Võttes aluseks lennundusseaduse, ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse

(PlanS) ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Planeeringuala asub Kärdla lennuvälja piirangupindadega kaetud alal. Ruumilise lahenduse

väljatöötamisel palume lähtuda lennuvälja piirangupindadest ning maksimaalsest lubatud

ehituskõrgusest, seda ka ehitustehnika puhul.

2. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 23,685 (riigitee ja

kohaliku tee nr 6390488 Talli tee ristumiskoht). Kuna olemasolev ristmik ei vasta tanklat

teenindava liikluskoosseisu vajadustele (ringikõverate raadiused ja ristumiskoha laius liiga

väikesed, jne), tuleb see rekonstrueerida. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

3. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise (rekonstrueerimise) kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise

otsuses. Kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse

vastuvõtmiseks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

2 (3)

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

5. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nähtavust piiravad

ehitised kavandada väljapoole riigitee külgnähtavusala, hooneid mitte kavandada

olemasolevast hoonest riigitee poole (hoonestusjoon 25 m riigitee äärmise sõiduraja servast).

6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute lahendustega. Transpordiametile teadaolevalt on koostamisel

Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering.

7. Jalgratta- ja jalgteede (JJT) kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

7.1. Näha ette jalgratta- ja jalgteede (JJT) sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine,

sh väljapool planeeringuala.

7.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb JJT eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille

minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

7.3. Hinnata planeeringualalt lähtuvat jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedust ning lähtudes

punktis 7.2. nimetatud juhendi nõuetest kaaluda ohutussaarega ülekäigukoha

kavandamist.

8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

10. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitusloakohustusliku ehitise

ehitamise alustamise teatise esitamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

3 (3)

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]

_____________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841

Hiiumaa vald e-post: [email protected]

92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542

HIIUMAA VALD P¦HALEPA OSAVALLA VALITSUS

Ametid, puudutatud isikud 25.01.2023 nr 8-4./38-5

ja asutused

Teade detailplaneeringu algatamise kohta (Marise, Linnumªe k)

Hiiumaa Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusega nr 33 otsustati algatada Linnumäe külas Marise

(katastritunnus 20501:001:1526, pindala 6785 m², sihtotstarve ärimaa) kinnistu detailplaneering,

mille eesmärgiks on Marise katastriüksustele ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine maa-

aluste kütusemahutitega tankla (kogumahutavusega 70 m³), maapealsete mahutitega gaasitankla

(kogumahutavus 6,9 t), tankla teenindushoone koos tehnohoonega, varikatusega tankimisala ja

autopesula (iseteenindatav) püstitamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning

tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Vallamaja,

Tempa küla, Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak

5a, Kärdla 92413). Korraldusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga

Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel aadressil

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=253920

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Eller

osavallavanem

Mai Julge 463 6845

[email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Liili Eller Hiiumaa Vald Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 25.01.2023 nr 8-4./38-5 Meie 13.02.2023 nr 7.2-3.4/583-2

Teade detailplaneeringu algatamise

kohta (Marise, Linnumäe k)

Austatud Liili Eller

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Hiiumaa Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusega nr 33 detailplaneeringule Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuva Marise kinnistu:

3. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärgiks on Marise kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine

maaaluste kütusemahutitega tankla (kogumahutavusega 70 m³), maapealsete mahutitega gaasitankla (kogumahutavus 6,9 t), tankla teenindushoone koos tehnohoonega, varikatusega tankimisala ja autopesula (iseteenindatav) püstitamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse

lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

1.Tuleohutuse tagamine ainult punkt 4.10. Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

2.Detailplaneeringus tuleb lahendada ja arvestada tankla võimalike ohualasid, sh ohuala kaarti koos võimalike ohuala suurustega. Juhime tähelepanu, et edasises menetluses arvestada

Kemikaaliseadus § 32

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit

Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lääne päästekeskus

Galina Kiivit +372 4725105 [email protected]

HIIUMAA TEATAJA • 3 Märts 2023

Paluküla Jaagu kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 25.01.2023 korraldusega nr 54 otsustati algatada Palu- külas Jaagu (katastritunnus 20501:001:0633, pindala 17316 m², sihtotstarve maatulundus- maa) kinnistu detailplanee- ring, mille eesmärk on Jaagu kinnistust 1 ha suuruse ela- mukrundi eraldamine, uue- le eraldatavale krundile ehi- tusõiguse ja ehitustingimus- te määramine elamu ja abi- hoonete rajamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahenda- mine ning tehnovõrkude välja- ehitamiseks vajaminevate ko- ridoride määramine.

Algatamisel teadaoleva in- fo põhjal täiendavate uurin- gute läbiviimise vajadus puu- dub. Detailplaneeringu koos- tamise eesmärk on kooskõlas Pühalepa valla keskosa üld- planeeringuga.

Detailplaneeringu koos- tamise korraldaja on Pühale- pa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla, Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiu- maa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla 92413). Korraldusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Va- litsuses aadressiga Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.

Hausma küla Suusamäe kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusega nr 34 kehtestati Hiiumaa vallas

Hausma külas asuva Suusa- mäe kinnistu detailplanee- ring (DAGOpen OÜ töö nr 22- 27). Koostatud detailplanee- ringuga on kavandatud Suu- samäe katastriüksusele (ka- tastritunnus 63901:001:0888) ehitusõiguse ja hoonestus- ala määramine kuni seitsme hoone püstitamiseks (1 tee- nindushoone, 1 kõrvalhoone ja 5 kämpinguhoonet) mak- simaalse ehitisealuse pinna- ga 600 m² koos olulisemate ar- hitektuurinõuete ja tehnovõr- kude lahendustega, määratud maa-alad madalseikluspargi ja rattasõidu õpperaja ja suusa- raja rajamiseks ning kelgumäe laiendamiseks. Detailplanee- ringu kehtestamisega muutub kehtetuks sama planeeringu- ala kohta varem kehtestatud Suusamäe kinnistu detailpla- neering (Happy House OÜ töö nr A140). Kavandatud ruumi- lised muudatused on kooskõ- las Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 keh- testatud Pühalepa valla kesk- osa üldplaneeringuga. Korral- dusega saab tutvuda Hiiumaa valla veebilehel.

Linnumäe küla Marise kinnistu detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusega nr 33 otsustati algatada Linnumäe külas Marise (katastritunnus 20501:001:1526, pindala 6785 m², sihtotstarve ärimaa) kin- nistu detailplaneering, mil- le eesmärk on Marise katast- riüksustele ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine

maa-aluste kütusemahutitega tankla (kogumahutavusega 70 m³), maapealsete mahutitega gaasitankla (kogumahutavus 6,9 t), tankla teenindushoo- ne koos tehnohoonega, vari- katusega tankimisala ja auto- pesula (iseteenindatav) püs- titamiseks, liikluse ja parki- miskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehi- tamiseks vajaminevate kori- doride määramine.

Algatamisel teadaoleva in- fo põhjal täiendavate uurin- gute läbiviimise vajadus puu- dub. Detailplaneeringu koos- tamise eesmärk on kooskõlas Pühalepa valla keskosa üld- planeeringuga.

Detailplaneeringu koos- tamise korraldaja on Pühale- pa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla, Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiu- maa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla 92413). Korraldusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Va- litsuses aadressiga Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel

Soonlepa küla Mamma maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Vallavalitsuse 11.01.2023 korraldusega nr 11 kehtestati Hiiumaa vallas Soonlepa külas asuva Mam- ma maaüksuse detailplanee- ring (AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-03).

Koostatud detailplaneerin- guga on kavandatud Mamma katastriüksusele (katastritun- nus 20501:001:0251) ehitusõi-

guse ja hoonestusala määra- mine kuni nelja hoone püstita- miseks maksimaalse ehitise- aluse pinnaga 350 m² koos olu- lisemate arhitektuurinõuete ja tehnovõrkude lahendustega. Kavandatud ruumilised muu- datused on kooskõlas Pühale- pa Vallavolikogu 29.12.2008 ot- susega nr 334 kehtestatud Pü- halepa valla Heltermaa-Sarve- Salinõmme piirkonna osaüld- planeeringuga. Korraldusega saab tutvuda Hiiumaa valla veebilehel.

Hausma küla Kuuseoja maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Vallavalitsuse 11.01.2023 korraldusega nr 12 kehtestati Hiiumaa vallas Hausma külas asuva Kuuseoja kinnistu detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-05).

Koostatud detailplanee- ringuga on kavandatud Kuu- seoja katastriüksusele (ka- tastritunnus 20501:001:1329) ehitusõiguse ja hoonestusala määramine kuni kahe hoone püstitamiseks maksimaalse ehitisealuse pinnaga 300 m² koos olulisemate arhitektuu- rinõuete ja tehnovõrkude la- hendustega. Kavandatud ruu- milised muudatused on koos- kõlas Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla Suuresadama-Kärdla piirkon- na üldplaneeringuga. Korral- dusega saab tutvuda Hiiumaa valla veebilehel.

Detailplaneeringud

Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 1. veebruarist 3. aprillini 1. veebruarist on maapiirkondade elanikel võimalik hajaasustuse prog- rammist elutingimuste parandamiseks toetust taotleda.

Riigi Tugiteenuste Keskuse programmi eesmärk on tagada hajaasus- tusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ja aida- ta seeläbi kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkon- dades. Toetuse abil on võimalik välja ehitada veevärk ja kanalisatsioon, teha korda koduõuest avalikule teele viiv juurdepääsutee või paigalda- da autonoomseid elektrisüsteeme. Projektide teostumisse panustavad võrdselt nii riik, kohalik omavalitsus kui ka taotleja.

Maksimaalne toetus majapidamisele on 6500 eurot. Toetuse osa- kaal projekti maksumusest on maksimaalselt 67% ja omafinantsee- ring vähemalt 33%.

Tingimused: • Taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist ha-

jaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine. • Taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult

taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist majapidamine, millele projek- tiga toetust taotletakse.

• Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.

• Projektil võib olla ka kaastaotleja(id). Kaastaotlejale kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi.

• Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruan- ne olema kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud.

• Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ja projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks 2024.

• Toetust on võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest, kes paku- vad taotlejale ka vajalikku informatsiooni meetme tingimuste kohta.

Toetatavad tegevused: • majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamine, • elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimist tagava süsteemi ra-

jamine, • aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee rajamine, • leibkonna vajadustele vastava autonoomse elektrisüsteemi raja-

mine (tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga).

Info ja erisused eelnevatest aastatest: • Puuduvad eelistatud sihtrühmad. Lähtuvalt kohalikest vajadustest

on KOV-il õigus kehtestada toetuse andmisel eelistatud sihtrühmad. • Toetust ei anta samadele tegevustele. Näiteks kui majapidamine on

saanud viimase 5 aasta jooksul (2018–2022) toetust puurkaevu rajami- sele ja nüüd küsib filtersüsteemile, siis seda ei saa, kuna kuuluvad sa- ma tegevuse alla – majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamine.

• Sularahas ei arveldata. Projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saajale või kaastaotlejale või nende lähisugulasele või hõimlasele kuuluvalt pangakontolt või korterelamute puhul ka vastava korteriühistu pangakontolt.

• Hinnapakkumiste tähtaeg. Võrreldavad hinnapakkumised peavad kehtima vähemalt 6 kuud.

Taotlusi võtavad vastu kõik osavallavalitsused oma ruumides või e-pos- ti teel. Taotluste vormid on olemas kohapeal või leiad need RTK kodu- lehelt. Taotluse saab esitada ka iseteeninduses, kus on sisselogimiseks vajalik ID-kaart, mobiil-ID või Smart-ID.

Hajaasustuse programmi taotlusi võetakse tänavu vastu 1. veebruarist 3. aprillini allkirjastatuna paberil, digitaalselt osavallavalitsuses üle Hiiumaa ning iseteeninduses.

Emmaste osavald: Pilvi Post, [email protected] Kõrgessaare osavald: Maiken Lukas, [email protected] Käina osavald: Veronika Kaevandes, [email protected] Pühalepa osavald: Hector Otero Jimenez, hector-otero.jimenez@

hiiumaa.ee

Pühalepa osavallas uuendati tänavavalgustust Suuremõisa külas valgustati kerg- liiklustee lõik Coopi kauplusest kuni Kerve küünini. Tööde käigus paigaldati 16 uut masti ja LED-val- gustit. Ühtlasi panustati piirkon- na liiklusohutusse ja asendati bus- sipeatuse juures oleva ülekäigura- ja valgustust. Veel asendati Vaba Aja Keskuse juures olev valgus- tuspost säästliku LED-valgustiga.

Kogu protsess koos projektee- rimise, vajalike kooskõlastuste hankimise ja ehitamisega vältas üle aasta. Tööd lõppesid möödu- nud aasta detsembris.

Tänavavalgustust uuendas OÜ Väino ja CO. Tööde kogu- maksumus koos projekteerimi- sega oli 23 000 eurot.

Lisaks panustas Pühalepa osavald möödunud aastal Palade piirkon- nas tänavavalgustuse kaasajastamisse. Ala külas vahetati välja 70 W naat- riumvalgustid säästlike LEDide vastu. Tööde maksumus oli 3000 eurot.

Hiiumaa vald plaanib järgmistel aastatel välja vahetada alles jäänud energiakulukad valgustid säästlikemate vastu. Pühalepa piirkonnas on osavalla vanem Liili Elleri sõnul plaanis tänavavalgustustaristut juur- de rajada ja katta Paladel kaks uut seni valgustamata lõiku, üks Palade lasteaia ja teine kooli juurde.

Foto: Argo Valgma

Riigikogu valimised 2023 2023. aasta riigikoguvalimis- tel saab hääletada nädala jook- sul, 27. veebruarist 5. märtsini.

• Esmaspäevast laupäevani saab hääletada nii paber- sedeliga jaoskonnas kui ka elektrooniliselt.

• Pühapäevasel valimis- päeval toimub ainult pa- bersedeliga hääletamine. Valijal on võimalus püha- päeval jaoskonnas paber-

sedeliga hääletades oma e-hääl veel ära muuta.

• Esmaspäevast kuni nel- japäevani on igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks valimisjaoskond, kus saab hääletada ka väljas- pool oma elukohajärgset valimisringkonda.

• Reedel, laupäeval ja püha- päeval saab hääletada ai- nult oma elukohajärgses

valimisringkonnas. • Kodus hääletamine toi-

mub valimisnädala ree- dest pühapäevani. Taot- lust selleks saab esitada te- lefoni teel reedel ja laupäe- val kell 12–20 ning püha- päeval kell 9–14.

PAINDLIK JAOSKONNAVALIK Valija saab oma valimisring- konna piires hääletamas käia

endale sobivaimas jaoskonnas. Selle võimaluse tagab elekt- rooniline valijate nimekiri ehk paberi asemel on nimeki- ri nüüd arvutis.

Ringkonna hääletusruumi- de asukohad on kirjas valimis- te teabelehel, veebilehel vali- mised.ee ja teavet saab ka rii- giinfo telefonilt 1247.

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TELEKOMMUNIKATSIOONIALASEDTEHNILISEDTINGIMUSEDNR37927753

Tehnilistetingimusteliik Detailplaneering Kliendinumber 277964 Isikukood/Registrikood 10058058 Nimi DAGOpenOÜ Kontaktisik TeetElsteintelefon5034055 e-post [email protected] Aadress SADAMATN15,KÄRDLALINN,HIIUMAAVALD92412,HIIU

MAAKOND Ehitisenimetusjaasukoha kirjeldus

Marisekinnistu,Linnumäeküla,Hiiumaavald,Hiiumaakond-tankla jateenindushoonedetailplaneering

Ehitisesihtotstarve Tankla Teliasidevõrgulõpp-punkt SidekaevRME-197/RME-199 Objektihaardeulatus kuni50m Olemasolevsidevõrk KinnistulMariseTeliaEestisideliinirajatisedpuuduvad.

TeliaEestiAS(edaspidinimetatudTelia)sideteenustetarbimisevõimaldamiseksonvaja projekteeridajarajadaühendusTeliasidevõrgulõpp-punktistobjekti/hoonesisevõrgu ühendus(jaotus)kohani,sealhulgas:

Tehniliselahenduse kirjeldus

Nähaetteasukohadsideliinirajatistele.Planeerida sidekanalisatsiooni/multitorustikupõhitrassiehituslähtuvana sidekaevustRME-197/RME-199.Vastavaltvajaduselekasutada KKStüüpisidekaevusid.Sidetrassinõutavsügavuspinnases0,7m, teekatteall1m.Planeeritavadsidekaevudeitohijäädaplaneeritava sõiduteealale.NähaettekõikmeetmedjatöödolemasolevateTelia Eestiliinirajatistekaitseks,tagamaksnendesäilivusehitustööde käigus.Tööprojektikoostamisekstaotledatäiendavadtehnilised tingimused.

Nõudedgeodeetiliselealusplaanilejaprojektile • Majandus-jataristuministri14.aprilli2016.amäärusnr34"Topo-geodeetiliseleuuringuleja

teostusmõõdistamiseleesitatavadnõuded" • Teliadokument"TeliaEestiASnõudedehitusgeodeetilisteleuurimistöödele" • Teliadokument"Liinirajatisteprojekteeriminejamaakasutuseseadustamine.v4." • Teliadokument"Üldnõudedehitusprojektidekoostamiseksjakooskõlastamiseksningehitamiseks

liinirajatistekaitsevööndis"

TöödeteostaminesidevõrgukaitsevööndisvõibtoimudakooskõlastatultTeliajärelevalvega. Infojärelevalvekohtatelefoninumbril5149537 TeliaEestiASeivõtaväljastatudtehnilistetingimustegasideehitisteväljaehitamiseega omandamisekohustust.

Täiendavadtehnilisednõudmised

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

Tehnilinelahendus(ehitusprojekt,planeering)esitadaenneehitusloa/-teatisemenetlust EhitisregistrisTelialekooskõlastamiseksEhitajateportaali(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/)kaudu.

Käesolevadtelekommunikatsioonialasedtehnilisedtingimusedkoostati17.05.2023 ningonkehtivadkuni16.05.2024

Koostaja: Väljastaja: TeliaEestiASvolitatudesindaja TeliaEestiAS MartinLilles MartinLilles e-post:[email protected] esindabvolikirjaalusel telefon:+37255665975

Koostas: Martin Lilles Koostatud: 17.05.2023 Lk. 1

Telia Eesti AS, Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA, Registrikood: 1023495 telia.ee, [email protected], [email protected]

1:2000

Teema: RE: Marise DP eskiislahendus (Linnumäe k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Saatja: Mai Julge <[email protected]> Kuupäev: 28/10/2024, 11:24 Saaja: "[email protected]" <[email protected]>, Hiiumaa Vallavalitsus <[email protected]> Koopia: Aivar Räim <[email protected]>, Taavi Lüütsepp <[email protected]>

Tere!

Esitasite 10.10.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele kooskõlastamiseks Linnumäe küla Marise detailplaneeringu eskiislahenduse. Vaatasime valla arhitektiga üle esitatud detailplaneeringu ja juhime tähelepanu alljärgnevale:

Lähtuda tuleb lähteülesandes (LÜ) toodud selgitustest, et riigitee äärsete kruntide arendamisel tuleb luua linnatänava iseloomuga keskkond ja vältida tuleb suurte kastide ja parklatega ääristatud tootmisala iseloomuga maanteeäärse ala kujunemist ( lisatud valla arhitekti koostatud põhimõtteline lahendusettepanek). • Tuleks otsida lahendust, kus jalakäijate liikumine ei ristuks suurte veokitega. Praegu veokite manööverdamine ääristab kogu krunti, kuid hoone peaks olema teele kõige lähemal, hoone ees vaid kõnnitee (ilma parkimiskohtadeta). Autoliiklus hoone ja maantee vahelt ära jätta, autode parkimine ja manööverdamine peaks jääma hoonest ja kõnniteest krundi lõunapoolsele osale. • Kõnnitee võiks tulevikus jätkuda kõrvalkinnistutele. • Kavandada haljastus tee ja tankla vahele Põhijoonisel: hoonestusala erineva tingmärgiga (erineva tihedusega ruudustik), aga legend seda ei kajasta. tingmärkides puudub puu ja haljasala tähiste selgitus. Seletuskirjas: P 1.2.2 II lõigus on toodud EHR andmed ehitiste kohta ja kõlvikuline koosseis. IV lõigus on uuesti kõlvikuline koosseis ja V lõigus EHR andmed ehitiste kohta. Kordused ei ole vajalikud. P 1.3.1 uuendada teksti – Ojapõllu ja Kliiniku detailplaneering on kehtestatud Hiiumaa Vallavolikogu 20.06.2024 otsusega nr 198 ja sellega muutus kehtetuks Ojapõllu detailplaneering. P 1.4 lisada LÜ-s toodud eesmärgi kujundada linnatänava äärset ala ning vältida maanteeäärse tootmisala iseloomuga piirkonna kujunemist. P 1.13 on seatud ühe eesmärgina võimalikult kiire liiklus. Kas see on vajalik, kui arvestada, et krundi piires on tegemist sisuliselt hoovialaga, kus autode ja jalakäijate teed võivad kergelt ristuda? Pigem tuleks kiirused just alla võtta. Mööduval riigiteel pole ka kiirus primaarne, kui arvestada, et see lõik jääb tulevikus linna piiridesse ja üle 50km/h pole seal ka täna lubatud. Hooletusvead: P 1.3 Planeeringualal ei (puudub „soovitata“) kasutada ehitusaladena põllumaid ning metsamaid. p 1.4 Veoautode, busside ja sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil (mille?) läheduses. P 1.11 III lõigus Planeeringulahenduse (peab olema "planeeringulahendus")on koostatud arvestusega, et tankla ei ole ohtliku ettevõtte kategoorias. Projekteerimise staadiumis (puudub „on“) lubatud kütuste vähendamine või suurendamine ning vajadusel ohtliku ettevõtte kategooria kasutamine eeldusel, et ehitusprojekti raames koostatakse riskianalüüs, selle

kokkuvõttes väljatoodud tingimused on täidetavad ja ehitusprojekt kooskõlastatakse Päästeametiga. P 1.15.1 alapunkt 5 Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatav krunt Sambliku (peab olema "Marise") maaüksus.

Tervitades

Mai Julge planeeringuspetsialist Hiiumaa Vallavalitsus 463 6845

-----Original Message----- From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Thursday, October 10, 2024 2:17 PM To: Hiiumaa Vallavalitsus <[email protected]> Cc: Mai Julge <[email protected]>; Aivar Räim <[email protected]>; Taavi Lüütsepp <[email protected]> Subject: Marise DP eskiislahendus (Linnumäe k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)

Tere,

Esitan Hiiumaa Vallavalitsusele eskiislahenduse ülevaatamiseks "Linnumäe külas asuva Marise kinnistu detailplaneeringu" kaustad portfooliod pdf formaadis. Kaustas puuduolev materjal komplekteeritakse peale eskiislahenduse ülevaatamist.

Parimat,

Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055

Manused:

põhimõeline lahenduseepanek (K.Nõmm).docx 588 KiB

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: ALEXELA AS Töö nr. 23 - 22 Registrikood: 10015238 Roseni tn 11, Kesklinna linnaosa 10111 Detailplaneeringu algatamise korraldus: Tallinn, Harju maakond 18. jaanuar 2023. a. nr. 33

Esindaja: Aivar Räim, juhatuse liige Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus: +372 5046562 ........................................... 2025. a. nr. ....... [email protected] Detailplaneeringu kehtestamise korraldus:

........................................... 2025. a. nr. .......

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Marise maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, detsember 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ............................................................................................ 6 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 6 1.5 Planeeringu järgsete kruntide tabel .................................................................................................................. 7 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 7 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 8 1.8 Maaparandussüsteemi maa-alal ehitustegevuse tingimused ........................................................................... 8 1.9 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 8 1.10 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 10 1.11 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 11 1.12 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 12 1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 12 1.14 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 14 1.15 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 14

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 17 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 18 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 19 2.4 Tehnovõrkude koondjoonis ................................................ M 1 : 500 ............................................................. 20

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 22 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 24 3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 18. jaanuar 2023. a. nr. 33 „Marise detailplaneeringu koostamise

algatamine.“ ...................................................................................................................................................... 25 Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Marise detailplaneeringu koostamise algatamine“ juurde. .... 26 Lisa „Linnumäe külas asuva Marise kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ........................................ 28

3.4 Transpordiameti kiri 14. detsember 2022. a. nr. 7.2-1/22/26080-2 „Seisukohtade väljastamine Marise kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ ....................................................................................................... 33

3.5 Hiiumaa Vallavalitsuse 24. jaanuar 2023. a. kodulehe väljavõte „Linnumäe külas asuva Marise kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine.“ ..................................................................................................... 36

3.6 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri 25. jaanuar 2023. a. nr. 8-4./38-5 „Teade detailplaneeringu algatamise kohta (Marise, Linnumäe k).“ ......................................................................................................... 37

3.7 Päästeameti kiri 13. veebruar 2023. a. nr. 7.2-3.4/583-2 „Teade detailplaneeringu algatamise kohta (Marise, Linnumäe k).“ ...................................................................................................................................... 38

3.8 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Märts 2023 nr 60 väljavõte 23. veebruar 2023. a. ................................................. 39 3.9 Telia Eesti AS 17. mai 2023. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37927753.“ ............. 40

Lisa „Asendiplaan_Marise.“ ............................................................................................................................ 42 3.10 Hiiumaa Vallavalitsuse e-kiri 28. oktoober 2024. a. „Marise DP eskiislahendus (Linnumäe k. Hiiumaa v.

Hiiu mk.)“ .......................................................................................................................................................... 43 Lisa „Põhimõtteline lahendusettepanek (K.Nõmm)“ ..................................................................................... 45

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 46 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 46

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 48 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 49

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuvat Marise maaüksust, katastritunnusega 20501:001:1526, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 6785 m² ja registriosa nr. 21712450.

1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid

Planeeringu eesmärgiks on Marise maaüksusele ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine maa-aluste kütusemahutitega tankla (kogumahutavusega 70 m³), maa-aluse LPG gaasimahutiga (kogumahutavus 6,9 t), tankla teenindushoone koos tehnohoonega, varikatusega tankimisala ja autopesula (iseteenindatav) püstitamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 5. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 6. Pühalepa valla keskosa üldplaneering (Pühalepa vallavolikogu otsus 27. aprill 2010. a. nr. 60). 7. „Linnumäe küla Ojapõllu maaüksuse detailplaneering“ (kehtestatud Pühalepa Vallavalitsuse 28. juuni 2017. a.

korralduse nr. 201). 8. „Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering“ (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 20. oktoober 2022.

a. otsus nr. 78). 9. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 18. jaanuar 2023. a. nr. 33 „Marise detailplaneeringu koostamise algatamine.“

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Marise detailplaneeringu koostamise algatamine“ juurde. Lisa „Linnumäe külas asuva Marise kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“

10. Transpordiameti kiri 14. detsember 2022. a. nr. 7.2-1/22/26080-2 „Seisukohtade väljastamine Marise kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“

11. Päästeameti kiri 13. veebruar 2023. a. nr. 7.2-3.4/583-2 „Teade detailplaneeringu algatamise kohta (Marise, Linnumäe k).“

12. Telia Eesti AS 17. mai 2023. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37927753.“ Lisa „Asendiplaan_Marise.“

13. Geodeesia AP poolt 03. august 2022. a. koostatud "Marise kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP22_090.

14. Reaalprojekt OÜ poolt 24. aprill 2024. a. koostatud Marise kinnistu ristmiku asendiplaani eskiisi v1 M 1 : 500. 15. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Marise maaüksus asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub maaüksus väärtuslikul maastikul, detailplaneeringu kohustusega katastri liikides ärimaa juhtotstarbega nind üldplaneeringu liikides kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtotstarbega maal. Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuvat Marise kinnistut katastritunnusega 20501:001:1526, olemasoleva sihtotstarbega ärimaa 100% ja pindalaga 6785 m². EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel Marise maaüksusel kaitstavaid loodusobjekte ei esine. Maaüksus piirneb idast Vana-Kokla maaüksusega (tunnus 63901:001:0210, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6.40 ha), kagust Kliiniku maaüksusega (tunnus 20501:001:1527, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 494 m²), lõunast Ojapõllu maaüksusega (tunnus 63901:001:0366, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4.21 ha), läänest Ülejõe maaüksusega (tunnus 20501:001:0738, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9.17 ha) ja põhjast 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee maaüksusega (tunnus 63901:001:4381, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 21.77 ha). Maa-ameti andmetel on Marise maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: haritav maa 488 m², looduslik rohumaa 77 m² ja muu maa 6220 m². Marise maaüksus on hoonestatud, samuti on piirnev Ojapõllu maaüksus hoonestatud. Ehitisregistri andmetel on Marise maaüksusel teenindushoone (ehitisregistri kood: 120262401, ehitisealune pind 270.0 m², maht 782.0 m³) ja kalabassein (ehitisregistri kood: 220262413, ehitisealune pind 1116.0 m², maht 450.0 m³) ning osaliselt Palade-Kärdla kanalisatsiooni ja

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

veesurvetrass (ehitisregistri kood: 220008597) ja osaliselt 10 kV kaabelliin, 0,4 kV kaabelliin ja alajaamad (ehitisregistri kood: 220739008). Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Marise maaüksusel kitsendusi: 80 Heltermaa - Kärdla - Luidja tee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 10 kV elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd, 0,4 kV elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd ning lääne piiril väike kattuvus Paluküla maaparandussüsteemi maa-alaga. Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega. Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Lähim Tareste maastikukaitseala (registikood KLO1000601) asub ca 2,26 km kaugusel Kärdla linnast loode suunal Tareste külas, mille tõttu eeldatav mõju kaitsealale puudub. Keskkonnaregistri andmetel ei ole maa-alal II ja III kaitsekategooria taimeliike. Marise kinnistu asub Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal. Detailplaneering ning kavandatavate hoonete ehitusprojektid peab vastavalt Lennundusseaduse § 35 lõige 2 ja lõige 4 Transpordiametiga kooskõlastada. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei asu planeeringuala väärtuslikul maastikul ega rohelise võrgustiku koridoris. Koostatud Marise maaüksuse detailplaneeringu kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, september 2023) 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud:

- Pühalepa valla keskosa üldplaneering (Pühalepa vallavolikogu otsus 27. aprill 2010. a. nr. 60); - Riigimaantee kaitsevöönd (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m); - Talli tee nr. 6390488, avalik kasutusviis; - Paluküla maaparandussüsteemi reguleeriv võrk, kood 7116400020010001 (2,19 m² ulatuses kattumine lääne piiril); - Ühisveevärgi veetoru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); - Ühisveevärgi survekanalisatsiooni toru (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m); - 10 kV elektri maakaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - 0,4 kV elektri maakaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m).

1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu ja sidevõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

4. Maaüksust läbivale Talli tee nr. 6390488 on avalikku kasutusse määramise vajadus ning on sõlmitud leping. 5. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 6. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 7. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,

projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.3 ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala linnalise asustusega ala lähialal, kavandatavate elektriliinide orienteeruva paiknemise alal. Marise maaüksus asub Pühalepa Vallavolikogu 27. aprill 2010. a. otsusega nr. 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Marise maaüksus detailplaneeringu kohustusega alal, kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete juhtotstarbega maal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks detailplaneeringu kohustusega alal 0,5 ha. Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringuga planeeritud maa- ala kasutus- ja ehitustingimusi. Planeeringualal ei soovitata kasutada ehitusaladena põllumaid ning metsamaid. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu põhilahendusega. Detailplaneeringuga ei muudeta valla üldplaneeringut. 1.3.1 Olemasolevad detailplaneeringud: Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud. Lõunast piirnevale Ojapõllu maaüksusele on Hiiumaa Vallavolikogu 20. juuni 2024. a. otsusega nr 198 kehtestatud „Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering“ ja sellega muutus kehtetuks seal varasemalt koostatud „Linnumäe küla Ojapõllu maaüksuse detailplaneering“. Detailplaneeringu eesmärk on Ojapõllu ja Kliiniku kinnistutest moodustada kuni viis krunti, neist kuni kolm elamumaa krunti, üks loomakliiniku krunt ja üks puhke- ja spordirajatiste krunt, kruntidele ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas. Planeeringualaga lõunast külgnevale Ojapõllu ja Kliiniku maaüksuste krundile on planeeritud loomakliinik koos laiendusega, kliinikut teenindavad abihooned, loomade varjupaik ning laohoone. Krundi kasutamise sihtotstarbed on Kodu- ja lemmikloomade ravi- ja hoiuasutused 50% (ÜEv) ja Laohoone maa 50% (TL). 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Põhijoonisel kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Planeeringuga ei nähta ette Marise maaüksuse jagamist, küll aga moodustatakse krunt olemasoleva maaüksuse piirides, et määrata sellele krundi ehitusõigus. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Planeeringulahendus loob eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Hiiumaa valla uue, töös oleva üldplaneeringu kohaselt asub kõnealune maatükk perspektiivse segahoonestusega arendusala sees ning jääb ühtlasi tähistama Kärdla linna sisenemist, tiheasustuse algust. Üldplaneeringuga on plaanis teha ka ettepanek linna piiri nihutamiseks Rehemäe teeni, mille tulemusena jääb arendatav ala tiheasustuse piiridesse. Koht on hästi vaadeldav ning sellele kavandatavad ehitised jäävad oluliselt kujundama Kärdla miljööd. Vallavalitsus soovib, et Kärdlasse sissesõidul oleks hooned, mis sobituvad väikelinna miljöösse, aimates järgi väiksemate hoonete iseloomu ja suurust. Nii luuakse inimmõõtmelise ruumi ja sõbraliku keskkonna kuvand. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud kivi, klaas, puit (värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud tankla krundi ehitiste kompleks, 1 kauplusehoone, 1 tankimissaar varikatusega ja 1 pesulahoone, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 1400 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt Põhijoonisele. Planeeritud ehitiste maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja reklaampostil maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 12,0 m. Planeeritud krunti või soovituslikult ainult selle hoonestusalaga piirnevat osa võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. Veoautode, busside ja sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil, soovituslikult teenindushoone läheduses. Veokärude parkimiskohtade ja elektriautode laadimiskohtade lahendus kavandatakse projekteerimise staadiumis.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner(-id), mis tuleb paigutada planeeritud hoonestuse või juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE TABEL

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi Pindala

m² Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve Planeeritav katastri

sihtotstarve

1. Marise 6785 Tankla ja teenindushoone maa, ÄH 50%; Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa, ÄK 50%

Ärimaa 100%

1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud hoonete ja rajatiste võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult Põhijoonisel näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus ning haljastuse paiknemine määratakse ehitusprojektidega. Põhijoonisel toodud uute hoonete ja rajatiste paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal. Ehitiste arhitektuurilised tingimused:

- ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest; - hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale; - hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest; - ehitised paigutada krundile selliselt, et riigimaanteelt vaadates paistaks esmalt teenindushoone ning tehnohooned ja

rajatised paikneksid varjatumalt krundi sügavuses ja puuderivi taga; - reklaampost (hinnapost) võib paikneda riigimaantee tee ääres; - tankla kauplusehoone viimistluses kasutada puitu, tellist või teisi naturaalseid materjale ning arhitektuurseid

kujundusvõtteid, mis loovad hoonele väiksema ärihoone ilme. Plekist fassaadiga konteineri iseloomuga hoone rajamine ei ole lubatud.

Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise asukoha valikult peab kinni pidama kaitsevöönditest ja tuleohutuse kujadest. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Marise maaüksuse ehitusõigus:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 Krundi täisehituse % - 21% Lubatud suurim ehitisealune pind - 1400 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 2800 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 1400 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m hoonel ja tanklarajatisel

- 12,0 m reklaampostil Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-

lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal. Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - lamekatus, pultkatus, viilkatus

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed, võrkaed

1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD

1. Planeeringuala suurus - 6785 m² 2. Planeeritud maaüksuse suurus - 6785 m² 3. Ehitisealune pind kokku - 1400 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 1

1.8 MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALAL EHITUSTEGEVUSE TINGIMUSED Marise maaüksus külgneb lääne, lõuna ja ida poolt Paluküla maaparandusehitise reguleeriv võrgu (kood 7116400020010) maa-alaga. Tegemist on liigniiske maaga, millega on arvestatud detailplaneeringu koostamisel. Marise maaüksusel ei ole maaparandussüsteemi rajatisi ning sajuvete kogumiseks ja ära juhtimiseks on planeeritud eraldi sajuvetesüsteem. 1.9 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.9.1 Veevarustus Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud olemasoleva Kärdla Veevärk AS liitumispunkti baasil. Krundil olemasolev puurkaev, mida kasutati kalakasvatustiigi täitmise tarbeks, likvideeritakse. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57).

1.9.2 Reoveekanalisatsioon Planeeritud hoonete kanalisatsioonivarustus on lahendatud olemasoleva Kärdla Veevärk AS liitumispunkti baasil. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone reo- ja heitvete kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Keskkonnaministri määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ (vastu võetud 31. juuli 2019. a. nr. 31); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57).

1.9.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu lahendusel, puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või - augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.9.4 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgurajatised: 10 kV maakaabeliin, 0,4 kV maakaabeliin ja liitumiskilp.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Planeeringuala madalpinge liitumiseks on Elektrilevi OÜ poolt paigaldatud Marise maaüksusele 0,4 kV maakaabelliin ja liitumiskilp. Liitumispunkti asukoht on määratud liitumislepinguga. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuse peajaotuskilpi on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Liitumisvõimsuse suurendamisel ja võimaliku täiendava elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgeva maakaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Elektrienergia tarbimise alustamiseks tuleb sõlmida võrguleping ja tõendada oma elektripaigaldise nõuetekohasust auditi või ehitaja kinnituskirjaga vastavalt Seadme ohutuse seadusele. 1.9.5 Sidevarustus Planeeringualal sideliinirajatised puuduvad. Lähimad sideliinirajatised asuvad põhja pool riigimaanteed kergliiklustee vahelisel alal: Telia Eesti AS side maakaabelliinid. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt 17. mai 2023. a. Telia Eesti AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37927753“ alusel. Sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud sidetrass Telia Eesti AS sidevõrgu lõpp-punktist planeeritud hooneni. Planeeritud sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrass on kavandatud sidekaevust RME-199. Projekteerimisel näha ette vastavalt vajadusele KKS tüüpi sidekaevusid. Sidevõrgu multitoru on lubatud jätta kavandatava juurdepääsu tee alla, kui on tagatud sidevõrgu multitoru nõuetekohane sügavus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m ja teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööde teostamine nii Telia Eesti AS sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda vaid Telia Eesti AS volitatud esindaja järelevalve töötaja juuresolekul. Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid kooskõlastatult Transpordiametiga. Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone nõrkvoolu projektiga. Sidevõrguga liitumiseks, uute siderajatiste ja asendustrasside projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Alternatiivse lahendusena on lubatud sideteenuste tarbimise võimaldamine mobiilsete seadmetega. 1.9.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud krundi hoonete ja rajatiste ümbrus ning planeeritud platsid koos parkimiskohtadega projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Krundi hoonete lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +6.0 m. Vastavalt Ehitusseadustiku § 72 lõige 1 punktile 5 ja § 70 lõige 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused. Planeeringualal tekkivad sademeveed on ettenähtud juhtida osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale ja koguda planeeritud sajuvee kanalisatsioonitorustikku ning vajadusel puhastada. Tulenevalt krundi sajuvetesüsteemi lõpplahendusest ja sajuvete vastuvõtlikusest tuleb planeeritud hoonete ning rajatiste katustelt, platsidelt ning teedelt kogutud sademeveed juhtida planeeritud sademeveetorustiku kaudu läbi nõuetekohase möödajooksuga liiva-ja õlipüüdurisse ja sealt edasi riigimaantee äärsesse kraavi. Valingvihmade korral, kui vooluhulgad ületavad liiva- ja õlipüüduri jõudlust, hakkab tööle esmalt liiva- ja õlipüüduri möödavool. Üleliigne sajuvesi juhtida planeeringuala haljasalale. Krundi sademevee- ja drenaazitorude edasisel projekteerimise tuleb arvestada vooluhulkadega. Edasise projekteerimise käigus täpsustada krundi sademevee kogused, riigimaantee kraavi ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.. Parklates vältida lume ladustamist ning näha ette vajadusel lume äravedu.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Sadevee torustik ja kraavid kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud hoone ümbruses ning teede ja platside ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9.6.1 Sademevee kanalisatsiooni vooluhulga arvutus Sademevee arvutuse aluseks on EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Kõikide sademevee torude dimensioneerimisel on arvestatud sademevee arvutuslike vooluhulkadega. Kõvakattega pindadelt (teed ja katused) on sademevee arvutamisel arvestatud korduvusega 5 aastat. Kuna tegemist on sademevee torustiku süsteemiga on arvutused teostatud 5 minutilisele vihmale. Planeeringualalt kogutava sademevee arvutuslik vooluhulk on 5 minutilise saju ja korduvusega 5 aastat korral Qarv = 114,5 l/s. Sellise saju puhul on summaarne sademevee maht 34,4 m3. Sademevee arvutuslik vooluhulk 20 minutilise saju korral on Q=55,1 l/s. Sellise saju puhul on summaarne sademevee maht 66,1 m3. Vooluhulga 114,5 l/s ärajuhtimiseks on vaja paigaldada De400 toru kaldel 0,5%. Kuna tegemist tankla ja parkla alaga, siis tuleb enne ära juhtumist sademevesi juhtida läbi õli- ja liivapüüduri. Süsteemi optimaalsema lahenduse rajamiseks soovitame sademevett keskendada enne puhastusseadmeid. Maia-Mari Roasto, volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8, kutse nr 193731. 1.9.7 Tänavavalgustus Planeeringulahendusega on planeeritud krundi teede ja platside äärde tänavavalgustus. Tänavavalgustus lõplik lahendus lahendatakse eraldi projektidega. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial. Kaasaegse LED-valgustustehnoloogial tänavavalgustuse väljaehituse toetamine annab võimaluse luua energiasäästlik keskkond, mis ei hoia kokku vaid kulusid, vaid suurendab ka eelkõige piirkonna turvalisust. Näiteks energiakulu kokkuhoiuga saab töös hoida kõiki tänavavalgusteid, mitte neid energiakulu kokkuhoiu nimel üle ühe valgusti välja lülitama. Projekteerimisstaadiumis tuleb hoonete välisvalgustus, teede ja parkimisalade valgustus lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendamaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal naabermaaüksuste ning selle ümbruses elavaid elanike ning valgustid ei tohi pimestada teel liiklejaid. Ümbritsevasse keskkonda sobivate valgustite asukohad ning tehnilised parameetrid lahendatakse soovitavalt hoone projekti käigus. 1.10 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal:

- 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: - alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; - 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; - 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on:

- torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 kuni siseläbimõõduni, mis jääb alla 1000 mm, ning mis on paigaldatud sügavamale

kui 2 m, - 3 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m või

allmaakaeveõõnesse, - 5 m. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 1.11 TULEKAITSE ABINÕUD Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee riigimaanteelt mahasõiduga olemasolevat avaliku kasutusega Talli teed ja planeeritud liikluspindasid.. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist, tootmishoonete projekteerimisel lähtuvalt EVS 812-4:2011 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ ja EVS 812-5:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“. Planeeritud hooned planeeringualal on ühe- või kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Hoonete minimaalne tuleohutusklass on TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on kaubandus- ja teenindushooned (sh. tankla kauplusehoone) IV kasutusviis ja kütusetanklal VI kasutusviis. Planeeringulahendus on koostatud arvestusega, et tankla ei ole ohtliku ettevõtte kategoorias. Projekteerimise staadiumis on lubatud kütuste vähendamine või suurendamine ning vajadusel ohtliku ettevõtte kategooria kasutamine eeldusel, et ehitusprojekti raames koostatakse riskianalüüs, selle kokkuvõttes väljatoodud tingimused on täidetavad ja ehitusprojekt kooskõlastatakse Päästeametiga. Tankla territooriumil ei ole lubatud ladustada põlevmaterjali lahtiselt. Kogu tankla krunt varustatakse lahtist tuld ja suitsetamist keelavate märkidega vastavalt standardile EVS 620-2:2012 „Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid.“ Suitsetamine territooriumil on lubatud vaid tanklast ja tema osadest kaugemal kui 12 m. Õlireostuse esmatõrje tarbeks peab olema tanklas vähemalt 50kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet. Tankla ja muude rajatiste vahele rajatakse gaasilukk-kaev. Tankurite ümber ei tohi 5 m raadiuses olla lahtiseid auke ega avasid, mis suubuvad madalamatesse ruumidesse või ruumiosadesse, kuhu võiks koguneda põlevvedelikke või plahvatusohtlikke aure. Tankla mahutite täitmistorustiku paakautoga ühendamise kohas tagatakse vähemalt 2-kordne paakauto tühjendusvooliku mahu ohutu kanaliseerimine. Täitetorustiku ühenduskoha otsik peab olema varustatud tihedalt suletava korgiga ning täitmistorustiku kaev peab olema lukustatava kaanega. Mahutid tuleb varustada üle-täitumist fikseeriva nivooanduri signaalil automaatselt toimiva sulgurseadmega või muu vastava süsteemiga. Kõik mahutitega ühendatud torustikud peavad olema varustatud tagasilöögiklappidega, mis väldivad väljaspool süttinud tule ülekandumist mahutitesse või peab piisav ohutus olema tagatud muul viisil. Tankla tehnoloogiliste seadmete (mahutid, tankurid, tuulutuspüstikud) asukohavalikul lähtuda tuleohutuskuja suurusest ja tingimustest. Võimalike gaasiballoonide kappide asetus ja kaugus arvestada vähemalt 6 m hoonetest ja tankla rajatistest. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Krundile planeeritud kütusetankla ja selle seadmete tuleohutusosa tuleb projekteerida vastavalt EVS 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“. Kütusemahutid, mahutite täitmiskoht, õhutustorud ja tankurite plahvatusohutsoonid on planeeritud kauplusehoonest normatiivsetel kaugustel. Planeeringulahenduse järgi

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

kasutakse tankla territooriumil ladustavate, mootorsõidukite varustamiseks, soojuse tootmiseks ja müügiks vajalike maa- aluseid kütusemahuteid (kogumahutavusega kuni 70 m³) ning maa-alust gaasimahutit (kogumahutavus kuni 6,9 t). Lubatud on kasutada ka sektsioneeritud maa-aluseid mahuteid ning maa-pealset gaasimahutit. Vajalik väliskustutusvee normvooluhulk planeeritud kauplusehoone jaoks on 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestvus on 3 tundi ning vajalik väliskustutusvee normvooluhulk planeeritud kütusetankla jaoks on 5 l/s. Planeeringuala hoonete ja kütusetankla väline tulekustutusvesi saadakse riigimaanteest põhjapool olemasolevast ühisveevärgi veetorustikust ning sellel (Neste tankla juures) olemasolevast hüdrandist, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 20 l/sek ja kestvus 3 tundi. Et oleks kaetud normidekohane hüdrantide 100 m teenindusmaa, on sama veetorustiku baasil planeeringualale lähemale kergliiklustee serva planeeritud uus maapealne hüdrant. Olemasolev ja planeeritud tuletõrje hüdrantide asukohad ning nende teeninduspiirkonnad on määratud Põhijoonisel. Projekteerimisel on lubatud uue maapealse tuletõrjehüdrandi kavandamine planeeringuala läbivale ühisveevärgi veetorule, asukohaga näiteks krundi mahasõidu äärde. Planeeritud hoones ja tankurite juures tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Keskkonnaregistri andmetel ei asu II ja III kaitsekategooriasse kuuluvate taimede levikualasid. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Planeeringuala külgneb riigiteega nr 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja km 23,68-23,80 ning kogu ulatuses Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1969 autot. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine toimub planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääsuna kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigitee km 23,685 (riigitee ja kohaliku tee nr 6390488 Talli tee ristumiskoht). Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei ole planeeritud. Kuna olemasolev ristmik ei vasta tanklat teenindava liikluskoosseisu vajadustele (ringikõverate raadiused ja ristumiskoha laius liiga väikesed, jne), näeb planeeringulahendus ette ristumiskoha rekonstrueerimise. Ristmiku väljaehitamise (rekonstrueerimise) kohustust on vajalik käsitleda planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Ristmiku väljaehitamise vajadus: tegu on riigitee tugimaanteega, mille liiklussagedus on alla 5000 a/ööp. Seega sobib lihtristmiku põhimõte mahasõidule, st. et tankla sisse-väljasõidule pole sõidusuundade vahele vaja saart. Seega taandub mahasõidu lahendamine lihtsalt olemasoleva mahasõidu ümberehitamiseks. Maanteelt ristmikule mahasõiduks eraldi vasak ja parempöörde radasid ei kavandata. Tugimaantee liiklussagedus on ca 2000 autot/ööpäevas, seega tunnis liiklussagedus on ca 200 autot/tunnis või ehk 3-4 autot minutis. Planeeritud tankla esine tee on väga lähedal maanteele, mis tähendab, et ühessuunas lähenevad veokid peavad tegema suhteliselt järsu S-kurvi, teises suunas tuleb teostada täis tagasipööre. Olemasolevat ristmiku on täpsustatud mahasõidu geomeetria osas, millega plaanilahendus arvestab. Kergliiklustee maantee ületus lahendatakse planeeringus ohutussaareta ülekäigukohaga. Projekteerimisel täpsustakse ohutussaare ja ülekäigurada rajamise vajadust. Taavi Agasild, volitatud teedeinsener, tase 8, kutse nr 156231. Planeeringuala paikneb osaliselt riigimaantee kaitsevööndis. Riigimaantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 3. Nähtavust piiravad ehitised on planeeritud väljapoole riigitee külgnähtavusala ulatusega 10 m (projektkiirusel 50 km/h, lähtetase rahuldav). Hooneid ole planeeritud olemasolevast hoonest riigitee poole (hoonestusjoon 25 m riigitee äärmise sõiduraja servast). Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu põhilahendusega. Maaüksuse idaservas kulgeb Talli tee nr 6390488 eratee, mis on määratud avalikku kasutusse. Talli tee kaudu on tagatud liiklus Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneeringu kruntidega. Planeeringualaga külgnevast riigiteest põhja pool asub olemasolev jalgratta- ja jalgtee, millelt on ka olemasolev ülekäigukoht. Jalgratta- ja jalgtee kaudu on tagatud kergliiklejate kulgemine Kärdla linna ja Heltermaa suunal. Marise maaüksuse olemasolevalt kergliiklusteelt on juurdepääs planeeritud tankla teenindushooneni. Projekteerimise staadiumis on jalgratta- ja jalgteede kavandamisel sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest:

- Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh. väljapool planeeringuala. - Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalgratta- ja jalgteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse

valikul tuleb lähtuda Kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. - Hinnata planeeringualalt lähtuvat jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedust ning lähtudes punktis 7.2. nimetatud juhendi

nõuetest kaaluda ohutussaarega ülekäigukoha kavandamist. Sõiduautode parkimine on lubatud iga krundi hoonestusalal või selle läheduses. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Tankla ja teenindusjaama puhul on parkimisnormatiiv 10 sõiduauto kohta ning kaupluse puhul on parkimisnormatiiv 93 sõiduauto kohta. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus (sh. jalgrataste parkimisnormatiiv) täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on olemasoleva mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 15 m x 105 m (15 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 105 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeääred. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm. rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2). Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada kõrghaljastuse planeerimisel ning vajadusel müratõkete rajamisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala, kus ei tohiks paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kogu planeeringuala ulatuses tuleb riigimaanteega külgneval alal tagada külgnähtavus, sõltuvalt projektkiirusest 50 km/h on see 10 m (lähtetase rahuldav). Joonistel on näidatud planeeringualal ja selle lähialal paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Riigitee maale on uutest tehnovõrkudest planeeritud side maakaabeliini trass ja (10 kV) elektri maakaabelliini trass. Riigimaanteega ristuvad planeeritud maakaabelliinide trassid tuleb rajada kinnisel meetodil, suundpuurimise teel. Kui projekteerimisel peaks selguma täiendav vajadus riigiteega ristuva tehnovõrgu paigaldamiseks, tuleb selle paigaldamisel järgida Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.9.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett on planeeritud osaliselt juhtida riigimaantee alusele maaüksusele riigitee koosseisu kuuluvasse teekraavi. Kuna teekraavi sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb projekteerimisel hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavi ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused, et tagada truupide, kraavi läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise alustamise teatise esitamist. Transpordiamet ei võta Planeerimisseadus § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab planeeringust huvitatud isik arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lõige 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Marise maaüksus asub Kärdla lennuvälja piirangupindadega kaetud alal. Transpordiamet on ruumilise lahenduse väljatöötamisel palunud lähtuda lennuvälja piirangupindadest ning maksimaalsest lubatud ehituskõrgusest, seda ka ehitustehnika puhul. Kavandatavad kuni 8 meetri kõrgused hooned ja 12 meetri kõrgune reklaampost lennuohutust ei mõjuta. Maaüksusele hoonete rajamise käigus kasutatava ehitustehnika kõrgus ei ületa 24 meetrit arvestatuna maapinnast. 1.14 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik ja mõistlik. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Peale detailplaneeringu kehtestamist vajadusel omavalitsuselt maaüksuse sihtotstarbe muutmise taotlemine. 2. Krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele seada vajadusel reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. 3. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks. 4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele (sh ristmiku rekonstrueerimise kohustus) ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate

tehniliste tingimuste taotlemine, projektide kooskõlastamine.

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 – 22 Detsember 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

LINNUMÄE KÜLAS ASUVA MARISE KINNISTU DETAILPLANEERING

Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

 Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatav krunt Marise maaüksus.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel. Jaan Kuusemets Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Kutsetunnistus 143008

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Teet Elstein

DAGOpen OÜ

[email protected]

Teie 02.09.2025 nr e-kiri

Meie 16.09.2025 nr 7.2-2/25/14629-2

Seisukohtade väljastamine Marise kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Austatud hr Elstein

Olete taotlenud uusi seisukohti Pühalepa osavallas Linnumäe külas Marise kinnistu

detailplaneeringu (katastritunnus 20501:001:1526, edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele

oli lisatud planeeringu eskiislahendus. Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 14.12.2022

kirjaga nr 7.2-1/22/26080-2, need kehtisid kuni 14.12.2024.

Taotlusele lisatud eskiislahenduse (Lisa 1) kohaselt on planeeringu eesmärgiks määrata

maaüksusele ehitusõigus maa-aluste kütusemahutitega (kogumahutavus 70 m³) tankla, maa-aluse

LPG gaasimahutiga (kogumahutavus 6,9 t), tankla teenindushoone koos tehnohoonega,

varikatusega tankimisala ja autopesula (iseteenindatav) ehitamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse

lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja km 23,68-23,80 ning kogu

ulatuses Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

2311 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Planeeringuala asub Kärdla lennuvälja piirangupindadega kaetud alal. Edasisel planeerimisel

palume lähtuda lennuvälja piirangupindadest ning maksimaalsest lubatud ehituskõrgusest,

seda ka ehitustehnika puhul.

2. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 23,685 (riigitee ja

kohaliku tee nr 6390488 Talli tee ristumiskoht). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte

planeerida.

3. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise (rekonstrueerimise) kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise

otsuses. Kavandada ristmiku ümberehitus (tee laiendamine, pöörderaadiuste suurendamine,

jne) planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks

2 (4)

siduda jalgteed tõmbepunktidega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

5. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nähtavust piiravad

ehitised kavandada väljapoole tee külgnähtavusala (10 m sõidutee katte servast), hooneid mitte

kavandada olemasolevast hoonest riigitee poole (hoonestusjoon 25 m riigitee äärmise

sõiduraja servast).

6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute lahendustega. Transpordiametile teadaolevalt on naaberkinnistul

kehtestatud Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering.

7. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

7.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala.

7.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

10. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus

EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise

alustamise teatise esitamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

3 (4)

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Lisaks juhime teie tähelepanu järgnevale.

a) Joonise parema loetavuse huvides soovitame nähtavuskolmnurk kujutada ainult piirjoonena,

mitte rastrina.

b) Seletuskirjas on viidatud likvideeritavale puurkaevule, näidata see ka põhijoonisel.

c) Laiendatava juurdepääsu alale jäävad lipumastid näidata likvideeritavana või teisaldatavana

(näidata uus asukoht).

d) Riigitee äärse kraavi likvideerimine ja asendamine truubiga ei ole lubatud.

e) Parklastest puhastamata sademevee juhtimine riigitee kraavi ei ole lubatud, olemasolev

sademevee ärajuhtimise süsteem näidata likvideeritavana.

4 (4)

f) Kui sademevesi soovitakse suunata teekraavidesse, tuleb tagada truupide, kraavide

läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb planeeringus hinnata

arendustegevusest riigitee kraavi lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide

seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

g) Planeeringu seletuskirjas on viidatud 12 meetri kõrgusele reklaampostile, joonistel selle

asukohta ei ole näidatud.

h) Krundi põhjaküljele kavandatud kergliiklustee puhul vajab selgitamist, kas see on vaid krundi

teenindamiseks või on tee jätkumine ette nähtud (näiteks mõnes varasemalt kehtestatud

planeeringus) ka Kärdla poole.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Planeeringu eskiis, 1 digikonteiner

58581095, [email protected]