Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu

EELNÕU 23.11.2023

1

Mootorsõidukimaksu seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolevas seaduses sätestatakse mootorsõidukimaks, millega maksustatakse mootorsõiduk

lähtuvalt selle omadustest.

§ 2. Mootorsõiduk

(1) Mootorsõiduk käesoleva seaduse tähenduses on liiklusregistris registreeritud:

1) mootorratas (edaspidi L3e-, L4e-, L5e-kategooria mootorsõiduk);

2) neljarattaline mopeed (edaspidi L6e-kategooria mootorsõiduk);

3) neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass on sõitjateveoks ettenähtud sõiduki korral on

kuni 450 kilogrammi ja veoseveoks ettenähtud sõiduki korral kuni 600 kg ja mis ei ole mopeed,

traktor ega liikurmasin (edaspidi L7e-kategooria mootorsõiduk);

4) ratasmaastikusõiduk (edaspidi MS2-kategooria mootorsõiduk);

5) ratastraktor, mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis ja mille juhile lähima telje

minimaalne rööbe on vähemalt 1 150 mm, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kg ja

mille kliirens ei ole üle 1 000 mm; pööratava sõiduasendiga traktorite korral on juhile lähim

telg see, millele on paigaldatud suurima läbimõõduga rehvid, välja arvatud eriotstarbeline

ratastraktor (edaspidi T1b-kategooria mootorsõiduk);

6) ratastraktor, mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600 kg, välja arvatud eriotstarbeline

ratastraktor (edaspidi T3-kategooria mootorsõiduk);

7) ratastraktor, mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis, välja arvatud eriotstarbeline

ratastraktor (edaspidi T5-kategooria mootorsõiduk);

8) sõiduauto (edaspidi M1-kategooria mootorsõiduk);

9) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria mootorsõiduk).

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 6, 8 ja 9 nimetatud sõidukite kategooriatega

hõlmatakse ka nende alamkategooriad.

§ 3. Maksu objekt

Mootorsõidukimaksu objekt on:

1) liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk;

2) liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduk.

§ 4. Maksu laekumine

Mootorsõidukimaks laekub riigieelarvesse.

EELNÕU 23.11.2023

2

2. peatükk

Mootorsõidukimaksu tasumise kord

§ 5. Maksumaksja

Mootorsõidukimaksu maksab:

1) mootorsõiduki omanik või

2) liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja.

§ 6. Maksukohustus

(1) Mootorsõidukimaksu kohustus on isikul, kes:

1) on maksustamisperioodi 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki omanik

või vastutav kasutaja; või

2) on kantud maksustamisperioodi jooksul mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordsel

registreerimisel mootorsõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajal on liiklusregistri andmetel sõidukil

vastutav kasutaja, siis on maksukohustus temal.

§ 7. Maksustamisperiood ja maksu tasumine

(1) Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on üks kalendriaasta.

(2) Kui mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris esmakordselt pärast 1. jaanuari, siis

arvutatakse mootorsõidukimaks käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud korras.

(3) Viiskümmend protsenti mootorsõidukimaksust tasutakse 1. aprilliks. Ülejäänud osa

mootorsõidukimaksust tasutakse 1. oktoobriks.

§ 8. Maksustamisperioodi kestel registreeritud mootorsõiduki kohta

mootorsõidukimaksu arvutamine

(1) Maksustamisperioodi jooksul enne 31. juulit (kaasa arvatud) liiklusregistris esmakordselt

registreeritud mootorsõiduki eest tasutakse mootorsõidukimaks käesoleva seaduse § 7 lõike 3

teises lauses nimetatud tähtpäevaks.

(2) Mootorsõiduki eest, mis registreeritakse liiklusregistris pärast 31. juulit, makstakse

mootorsõidukimaks järgneva aasta 1. aprilliks.

(3) Mootorsõidukimaks arvutatakse proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud jooksva

maksustamisperioodi lõpuni, arvates registreerimisele järgnevast päevast.

§ 9. Maksu tasumise kord

(1) Maksu- ja Tolliamet väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale

maksuteate tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks.

(2) Maksuteadet ei pea allkirjastama.

EELNÕU 23.11.2023

3

(3) Esmakordselt pärast 1. jaanuari liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki eest oleva

maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva jooksul pärast registrikande

tegemist.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada maksuteate väljastamise,

maksu tasumise ja tagastamise korra.

§ 10. Maksu tagastamine

Mootorsõiduki võõrandamise või kasutusõiguse ülemineku korral maksustamisperioodi kestel

maksustamisperioodi eest tasutud mootorsõidukimaksu ei tagastata ja maksusummat ei

vähendata.

3. peatükk

Mootorsõidukimaksu määrad

§ 11. L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-kategooria

mootorsõidukite maksumäärad

(1) L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduki, kuni 1000-kilogrammise

tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni

1000-kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõiduki, mille esmase

registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud kuni 10

aastat, mootorsõidukimaks on:

1) 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 51–125 cm3;

2) 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 cm3;

3) 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 cm3;

4) 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 cm3;

5) 90 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 cm3.

(2) L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduki, kuni 1000-kilogrammise

tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni

1000-kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõiduki, mille esmase

registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne

aasta, kuid mitte rohkem kui 20 aastat, mootorsõidukimaks on:

1) 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 cm3;

2) 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 cm3;

3) 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 cm3;

4) 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 cm3.

§ 12. M1-kategooria mootorsõidukite maksumäärad

(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi

WLTP-meetod) arvutatud süsinikdioksiidi (edaspidi CO2) eriheite kohta, mootorsõidukimaksu

määr leitakse järgmiste komponentide summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 3 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga

ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga;

EELNÕU 23.11.2023

4

3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot või välise laadimisvõimalusega

mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, korral selliselt, et mootorsõiduki

2200-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400

eurot.

(2) Täiselektriliseks loetakse mootorsõiduk, mille veoajamit veab ainult ja alaliselt

elektrimootor, millel puudub sisepõlemismootor ning mis on tüübivastavuse tunnistuse

kohaselt täiselektriline.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduk, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes ametliku tehasepoolse kulunumbri mõõtmise süsteemi järgi (New

European Driving Cycle, edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta,

mootorsõidukimaksu määr leitakse komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud baasosa ja massiosa ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse

CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmiste komponentide summana, arvestades lõikes 5

sätestatut:

1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast

lahutatakse:

1) diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO2 grammi kilomeetri kohta;

2) välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris

märge „NOVC-HEV“, 52 CO2 grammi kilomeetri kohta;

3) välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris

märge „NOVC-HEV“, 39 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse

maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määr

leitakse komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa,

massiosa ja CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP meetodi referentsväärtuse järgi.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

OVC-HEV, mootorsõidukimaksu määr leitakse komponentide summana, mis on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa ja massiosa.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmiste komponentide summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

EELNÕU 23.11.2023

5

2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 440 eurot.

(10) M1-kategooria kategooria mootorsõiduk, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega

„elamu“ ja mille pikkus on rohkem kui 5100 millimeetrit, maksustatakse N1-kategooria

mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga, rakendamata mootorsõiduki vanusest sõltuvat

mootorsõidukimaksu määra kordajat.

§ 13. N1-kategooria mootorsõidukite maksu määrad

(1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, mootorsõidukimaksu määr

leitakse järgmiste komponentide summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 3 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga

ning vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, mootorsõidukimaksu

määr leitakse komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa

ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja

seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmiste komponentide summana, arvestades käesoleva

paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut:

1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 liitmisel saadud summale liidetakse

bensiinimootoriga sõiduki puhul 22,4 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 liitmisel saadud summast lahutatakse välise

laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge

„NOVC-HEV“ ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki, millel on

liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 19,9 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse

maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määr

leitakse komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa ja

CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP meetodi referentsväärtuse järgi.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

OVC-HEV, mootorsõidukimaksu määr on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa.

EELNÕU 23.11.2023

6

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

mootorsõidukimaksu määr on 30 eurot mootorsõiduki kohta.

(10) N1-kategooria mootorsõiduk, mille erivõimsus ületab 0,20 kilovatti kandevõime ühe

kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, maksustatakse M1-kategooria mootorsõiduki

mootorsõidukimaksu määraga, rakendades füüsiliste isikute puhul ka mootorsõiduki vanusest

sõltuvat mootorsõidukimaksu määra kordajat.

§ 14. Mootorsõiduki vanusest sõltuv kordaja

(1) M1-kategooria mootorsõiduki maksumäär korrutatakse mootorsõiduki vanusest sõltuva

kordajaga järgmistel juhtudel:

1) mootorsõiduki omanik on füüsiline isik või

2) mootorsõiduki vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses on füüsiline isik.

(2) M1-kategooria mootorsõiduki vanusest sõltuv mootorsõidukimaksu määra kordaja on:

1) 0,92, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat;

2) 0,84, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat;

3) 0,75, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat;

4) 0,67, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat;

5) 0,59, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat;

6) 0,51, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat;

7) 0,43, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat;

8) 0,35, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat;

9) 0,26, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat;

10) 0,18, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat;

11) 0,1, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 15 aastat;

12) 0, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 20 aastat.

(3) Mootorsõidukimaksu määra kordajat rakendatakse mootorsõidukimaksu summale, millest

on lahutatud baasosa.

§ 15. Mootorsõidukimaksu vabastus

Mootorsõidukimaksuga ei maksustata:

1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritud mootorsõidukit;

EELNÕU 23.11.2023

7

2) välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile,

Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile,

Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse

akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule, välja arvatud

aukonsul, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise

esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvad mootorsõidukid;

3) mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või

puuetega inimesele kasutamiseks.

4. peatükk

Mootorsõidukimaksu register

§ 16. Mootorsõidukimaksu register

(1) Mootorsõidukimaksu register on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud

maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste

registri põhimääruses.

(2) Mootorsõidukimaksu registri eesmärk on mootorsõidukimaksu arvestamiseks vajaliku teabe

kogumine ja töötlemine.

(3) Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajalikud

alusandmed, sealhulgas isikuandmed.

5. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Seaduste muutmine

§ 17. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teekasutustasu“ sõnadega „ning

registreerimistasu“;

2) seadust täiendatakse 122. peatükiga järgmises sõnastuses:

„122. peatükk

REGISTREERIMISTASU

§ 19013. Registreerimistasu

Registreerimistasu tasutakse käesoleva seaduse § 19014 lõikes 1 nimetatud kategooriasse

kuuluva mootorsõiduki eest.

§ 19014. Registreerimistasu objekt

(1) Registreerimistasu objekt on järgmistesse kategooriatesse kuuluv mootorsõiduk:

1) sõiduauto (edaspidi M1-kategooria);

EELNÕU 23.11.2023

8

2) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende

alamkategooriad.

§ 19015. Registreerimistasu tasumise kohustus

(1) Registreerimistasu tasuvad füüsiline ja juriidiline isik.

(2) Registreerimistasu tasumise kohustus tekib sõiduki esmakordsel liiklusregistris

registreerimisel.

(3) Tasumisele kuuluv registreerimistasu summa määratakse Transpordiameti poolt pärast

sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada registreerimistasu tasumise ja

tagastamise korra.

§ 19016. Registreerimistasu tasumise aeg

Registreerimistasu tasutakse enne sõiduki esmakordset Eesti liiklusregistris registreerimist.

§ 19017. Registreerimistasu haldur

Registreerimistasu haldur on Transpordiamet.

§ 19018. Registreerimistasu laekumine

Registreerimistasu laekub riigieelarvesse.

§ 19019. M1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi

WLTP-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse kolme

komponendi summana:

1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–117 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 5 euroga, vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga,

vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 60 euroga ning 201 ja enam grammi

kilomeetri kohta korrutatakse 80 euroga;

3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki,

millel on liiklusregistris märge OVC-HEV, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200

kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduk, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes ametliku tehasepoolse kulunumbri mõõtmise süsteemi järgi (New

European Driving Cycle, edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta,

registreerimistasu määr leitakse kolme komponendi summana, mis on käesoleva paragrahvi

EELNÕU 23.11.2023

9

lõikes 1 nimetatud baasosa ja massiosa ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse

CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmiste komponentide summana, arvestades lõikes 4

sätestatut:

1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 liitmisel saadud summast lahutatakse:

1) diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO2 grammi kilomeetri kohta;

2) välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

NOVC-HEV, puhul 52 CO2 grammi kilomeetri kohta;

3) välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

NOVC-HEV, puhul 39 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtuse

maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse

komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa, massiosa ja

CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP meetodi referentsväärtuse järgi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

OVC-HEV, registreerimistasu määr leitakse komponentide summana, mis on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa, massiosa ja CO2 eriheite osa, mis on 46 CO2 grammi

kilomeetri kohta.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduk, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr leitakse kahe komponendi summana:

1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;

2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 4 euroga kuni summani 4400 eurot.

(9) M1-kategooria kategooria mootorsõiduk, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega

„elamu“ ja mille pikkus on rohkem kui 5100 millimeetrit, registreerimistasu arvestatakse N1-

kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määraga, rakendamata mootorsõiduki vanusest

sõltuvat registreerimistasu määra kordajat.

§ 19020. N1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

(1) N1-kategooria mootorsõiduk, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr

leitakse kahe komponendi summana:

1) baasosa 500 eurot mootorsõiduki kohta;

EELNÕU 23.11.2023

10

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 2 euroga, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga,

vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning 301 ja enam grammi

kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr

leitakse kahe komponendi summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa

ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja

seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmiste komponentide summana, arvestades lõigetes

4–5 sätestatut:

1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 liitmisel saadud summale liidetakse

bensiinimootoriga sõiduki puhul 22,4 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 liitmisel saadud summast lahutatakse välise

laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

NOVC-HEV ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki, millel on

liiklusregistris märge NOVC-HEV, puhul 19,9 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtuse

maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3–5 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse

komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa ja CO2

eriheite osa, mis leitakse WLTP meetodi referentsväärtuse järgi.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

OVC-HEV, registreerimistasu määr leitakse komponentide summana, mis on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa ja CO2 eriheite osa, mis on 69 CO2 grammi kilomeetri

kohta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduk, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr on 300 eurot mootorsõiduki kohta.

(10) N1-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab 0,20 kilovatti kandevõime ühe

kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, registreerimistasu tasutakse lähtuvalt M1-kategooria

mootorsõiduki registreerimistasu määrast, rakendades füüsiliste isikute puhul ka mootorsõiduki

vanusest sõltuvat registreerimistasu kordajat.

§ 19021. Mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja füüsiliste isikute puhul

EELNÕU 23.11.2023

11

(1) M1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu korrutatakse mootorsõiduki vanusest

sõltuva kordajaga järgmistel juhtudel:

1) mootorsõiduki omanik on füüsiline isik;

2) mootorsõiduki vastutav kasutaja liiklusseaduse tähenduses on füüsiline isik.

(2) M1-kategooria mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja on:

1) 0,95, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast Eesti liiklusregistris

registreerimisest on möödunud vähemalt 1 aasta;

2) 0,89, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 2 aastat;

3) 0,84, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 3 aastat;

4) 0,79, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 4 aastat;

5) 0,73, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 5 aastat;

6) 0,68, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 6 aastat;

7) 0,63, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 7 aastat;

8) 0,57, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 8 aastat;

9) 0,52, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 9 aastat;

10) 0,47, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 10 aastat;

11) 0,41, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 11 aastat;

12) 0,36, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 12 aastat;

13) 0,31, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 13 aastat;

14) 0,25, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 14 aastat;

15) 0,20, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 15 aastat.

(3) Registreerimistasu kordajat rakendatakse registreerimistasu summale, millest on lahutatud

baasosa.

(4) Registreerimistasu kordaja rakendamisel saadav summa ümardatakse sendi täpsusega.

§ 19022. Vabastus registreerimistasust

Registreerimistasuga ei maksustata:

1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritavat mootorsõidukit;

2) välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile,

Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile,

Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse

akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule (välja arvatud

EELNÕU 23.11.2023

12

aukonsul), erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise

esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvad mootorsõidukid;

3) mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või

puuetega inimesele kasutamiseks.

§ 19023. Registreerimistasu andmete hoidmine

Andmeid registreerimistasu arvestamise ja tasumise kohta hoitakse liiklusregistris.“.

§ 18. Kohalike maksude seaduse muutmine

Kohalike maksude seaduse § 5 punkt 7 ja § 12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) mootorsõiduki mootorsõidukimaks.“;

2) paragrahvi 105 lõike 6 punktid 61–65 loetakse punktideks 62–66 ja lõiget täiendatakse

punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) mootorsõiduki mootorsõidukimaks;“.

§ 20. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse paragrahvi 14272 lõiget 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõiduki, välja arvatud mopeed, kuni 3500-kilogrammine täismassiga haagis ja

liiklusseaduse §-s 19014 nimetatud sõiduk, registreerimise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot.“.

2. jagu

Seaduse jõustumine

§ 21. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2023

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga kehtestatakse Eestis mootorsõidukimaks, mida

makstakse iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Teiseks kehtestatakse

käesoleva eelnõuga liiklusseaduses mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse

sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel.

Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem ja saastavam autopark.

Samuti on meil keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta. Euroopa õigus seab Eestile

kohustusliku sihttaseme vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet aastaks 2030 24% võrreldes

2005. a tasemega (varasem sihttase oli 13%). Need asjaolud on meile tinginud olukorra, kus

saastamise ehk liigsele süsihappegaasi emissioonile tuleb hakata pöörama senisest rohkem

tähelepanu. Maksu kohaldamine on väga tõhus tarbija käitumist mõjutav meede ja käesoleva

eelnõuga planeeritav Eesti mootorsõidukimaks modelleeritakse vastavalt sellele.

Meetmete võtmine tähendab vajadust senise mõtteviisi oluliseks muutuseks. Täna on

transpordisektori CO2 eriheide senise transpordikorralduse tulemusel pidevas tõusus, saavutada

tuleb aga selle tõusu peatumine ja langus. Transpordisektori heite vähendamise oleksime

pidanud tagama hiljemalt aastast 2021, kui hakkasid kehtima eeltoodud nõuded. Ennekõike on

maks suunatud uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse tegemise suunas.

Mootorsõidukimaksu eesmärk ei ole vanade sõidukite liiklusest kõrvaldamine, vaid nende

lõpuni tarbimine. Küll on mootorsõidukimaks suunatud pikaks ajaks seisma jäänud ja

keskkonda reostavate mootorsõidukite nõuetekohase utiliseerimise innustamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialistid Maret Mets ([email protected]) ja Lauri Lelumees ([email protected])

ning fiskaalpoliitika osakonna analüütikud Madis Aben ([email protected]) ja Risto Kaarna

([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht nõunik Virge Aasa ([email protected]), keelelise

kontrolli tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu väljatöötamine tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2023–20271, mille

kohaselt planeeritakse Eestis kehtestada automaks.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse ka kohalike maksude seadust ja maksukorralduse seadust.

1 https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine.

Mootorsõidukimaksu seaduse eesmärk on kehtestada Eestis sõidukitele suunatud

keskkonnamaks. Sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste,

heitmed, ajakulu, ummikud, õnnetused jm). Seetõttu on maksustamise aluste väljatöötamisel

seatud eesmärgiks kasutada sõidukite neid omadusi, mis väljendavad nende mõju keskkonnale

– CO2 eriheide ja mass.

Mootorsõiduki mootorsõidukimaks ja registreerimistasu on suunatud Eesti sihile vähendada

transpordivaldkonnas juba lähiaastail fossiilenergiakasutust ja heitkoguseid, panustades seeläbi

nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamisse. Eesti autopark

on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige vanem2 ja saastavam3. Samas ei ole eesmärgiks

vanema autopargi kasutusest väljasurumine, kuna keskkonnale ja majandusele on tervikuna

kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma kasuliku eluea lõpuni. Lisaks

eelnevale on eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate

sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks.

Mootorsõidukimaks on oma iseloomult omandi- mitte tarbimismaks. Mootorsõidukimaksu

maksavad kõik isikud, kes liiklusregistri andmete kohaselt on mootorsõiduki (vastavalt

maksuobjektide määratlusele) omanikud või vastutavad kasutajad. Lisaks sätestatakse ka

sõiduki soetusel makstav komponent ehk mootorsõiduki registreerimistasu.

Sarnaselt kõikide maksudega on sõidukite maksustamisel lisaks vähem saastavamate

mootorsõidukite kasutamisele suunamisele ka maksutulu kogumise eesmärk riigi erinevate

kulutuste finantseerimiseks.

Väljatöötamiskavatsuse koostamise eel püstitati järgmised põhimõtted, millele

mootorsõidukimaks vastama peaks:

 maksevõimet arvestav – maksustamise oluline põhimõte on maksevõime ehk

maksukoormuse jaotus peab olema õiglane; ka mootorsõidukimaks ei tohi olla liialt

regressiivne, nii et odavama (vanema) sõiduki omanikud maksaksid oma sissetuleku

suhtes oluliselt rohkem maksu kui kallima sõiduki omanikud;

 automatiseeritud – maksuarvutus tugineb liiklusregistri andmetele ning MTA ja

TRAMi maksude kogumise platvormile;

 mitte manipuleeritav – ei sõltu omaniku staatusest või elu- ega asukohast;

 lihtne – nii väheste erisustega kui võimalik ning arusaadava valemi alusel arvutatav

maksukohustus;

 laia baasiga – maksustame kõiki sõidukeid, ka elektrimootoriga;

 väikese halduskoormusega – maks on tasutav teiste kohustuste täitmise käigus;

 raskesti kõrvalehoitav – näiteks kontrollitakse selle õigeks tähtpäevaks tasumist

tavapäraste sõidukikontrollide käigus;

 avalik – maksukohustusega sõiduki mootorsõidukimaksu suurus on liiklusregistris

mootorsõiduki andmete juures näha;

2 https://www.acea.auto/files/ACEA-report-vehicles-in-use-europe-2023.pdf 3 https://climate-energy.eea.europa.eu/topics/transport/emissions-from-cars/data

 vaesemat elanikkonda arvestav – eelduslikult vanemate sõidukite omanikele suurem

maksu regressioon;

 saastet4 vähendav – mootorsõidukimaks disain mõjutab sõidukeid vähem omama ja

kasutama;

 autostumist vähendav – mootorsõiduki maks mõjutab Eestis kasutusel olevate

sõidukite hulka ja pidurdab nende koguarvu kasvutrendi;  registrit korrastav – väldib sõiduki registreerimist vales kategoorias maksu

vähendamise eesmärgil, motiveerib sõidukit mitte romuna vedelema jätma, s.t sõiduki

maksukohustus peatub alles selle lõplikul liiklusregistrist kustutamisel e sõiduki

mahakandmisel. 

Kliima- ja energiaeesmärkidesse panustamine

Mootorsõidukimaks keskkonnamaksuna töötati välja meetmeks mitmete oluliste kliimaalaste

eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks. Oluline on märkida, et kliimapoliitika eesmärke

saavutatakse läbi paljude tegevuste, milles transpordisektori CO2 heite vähendamine ja

keskkonnahoiu suurendamine on ainult üks komponentidest.

Riigikogus 2023. a 8. veebruaril vastu võetud „Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“5 on

seatud põhimõtteline üleriigiline eesmärk: „Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada

kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks

kasvuhoonegaaside netoheide nullini.“

Strateegias „Eesti 2035“6, mille üldosa võttis Riigikogu vastu7 2021. a 12. mail, on samuti

määratletud kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärk.

Riigikogus 2017. aasta 20. oktoobril heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukavas aastani

2030“8 on seatud üheks eesmärgiks: „Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine

energiasektoris moodustab aastaks 2030 vähemalt 70% (võrreldes 1990. aastaga)“. Praegu on

koostamisel energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis muuhulgas arvestab mainitud

kliimapoliitika põhialuste ja Eesti 2035 eesmärke.

Energiamajanduse korralduse seaduse9 §-s 321 on määratletud riiklik taastuvenergia eesmärk,

sh siht 2030. aastaks vähendada oluliselt maanteetranspordis fossiilenergia kasutust: „Maantee-

ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab /2030. aastaks/ vähemalt 14 protsenti

kogu transpordisektoris tarbitud energiast.

Seega on Eesti võtnud sihiks vähendada transpordivaldkonnas sh maanteetranspordis juba

lähiaastail oluliselt fossiilenergiakasutust, suurendada taastuvenergia kasutust ning vähendada

heidet ja kasvuhoonegaaside ning muude õhusaasteainete heitkoguseid, panustades seeläbi nii

rahvatervisele kui elukeskkonnale avaldatava negatiivse mõju vähendamisse.

4 Sõiduki tootmisel tekkiva keskkonnakoormusega tegelevad need riigid, kus autosid toodetakse läbi selle, et maksustavad ressursse ja reostust jms. Automaksu disainis võib-olla ei peakski sellega arvestama ja tuleks võtta eelduseks, et tootmise ja käitlemise etapi keskkonna- koormusega tegelevad muud maksud ja regulatsioonid. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/310022023003. 6 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/315052021012 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/324102017001. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023076.

„Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“10 on märgitud, et viimastel aastatel on

läbisõit maanteedel kasvanud 4%, suurenedes perioodil 2014–2017 14%. See tähendab, et

transpordi arengukavaga 2014–2020 perioodi lõpuks prognoositud kasv on praeguseks ületatud

ehk ei ole tehtud piisavalt edusamme nn autostumise pidurdamiseks. Mootorsõidukimaksu

eesmärk on autostumise kasvu pidurdamine, mida saavutatakse läbi inimeste ostukäitumise

mõjutamise.

Samuti on mootorsõidukimaksul oluline roll rahvusvahelisel tasandil kliima- ja energiapoliitika

eesmärkidesse panustamisel. 2021. aastal kokku lepitud ning jõustunud nn EL

kliimamääruses11 on seatud siht muuta EL 2050. aastaks esimesena maailmas

kliimaneutraalseks. Selle sihi suunas liikumiseks esitas Euroopa Komisjon 2021. aastal mahuka

kliima- ja energialase paketi „Eesmärk 55“12 ehk nn kliimapaketi, mille läbirääkimiste

tulemusel on nüüdseks kokku lepitud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise

vahetasemena siht vähendada EL üleselt CO2 netoheidet aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990

vähemalt 55% võrra.

Ambitsioonika paketi raames antakse palju erinevaid õigusakte. Auto- ja/või maanteetranspordi

valdkonnaga seostuvad nende hulgas 2023. aasta kevadeks kokku lepitud EL õigusaktidest

enim järgmised algatused:

1. nn jõupingutuste jagamise määruse muudatus13 (vt p 4.3) – kiideti heaks 2023. aasta

märtsis;

2. EL heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatus,14 mis alates 2027. aastast

käivitab maanteetranspordile EL ülese uue HKS-i;

3. nn sõidukite CO2 standardite määrus,15 millega karmistatakse uute sõiduautode ja uute

väikeste tarbesõidukite CO2 heite norme;

4. alternatiivkütuste taristu määrus16 – 2023. aasta märtsi lõpus jõuti EL nõukogu ja

Euroopa Parlamendi vahel kokkuleppele selle lõppversioonis, selle kohaselt võetakse

lähiaastatel kogu Euroopas kasutusele rohkem laadimisjaamu ja alternatiivkütuste

tanklaid, vähendamaks transpordi negatiivset kliima- ja keskkonnamõju;

5. taastuvenergia direktiivi muudatus17 – 2023. aasta märtsi lõpus jõuti EL nõukogu ja

Euroopa Parlamendi vahel kokkuleppele selle lõppversioonis, selle kohaselt riikidele

seati mh siduv eesmärk vähendada taastuvenergia kasutamise abil kasvuhoonegaaside

heitemahukust transpordisektoris 2030. aastaks 14,5% võrra;

6. energiamaksustamise direktiivi muudatus – 2023. a oktoobri seisuga selle eelnõu

läbirääkimised jätkuvad.

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat avaldas 24. mail 2023. a

Euroopa poolaasta kevadpaketis liikmesriikide kohta riigiaruanded ja riigipõhised soovitused.

Komisjon leiab Eesti riigiaruandes,18 et jätkusuutliku liikuvuse arengu tagamiseks ei ole meil

võetud piisavalt kohaseid meetmeid, nagu näiteks multimodaalse transpordivõrgustiku kiirema

kasutuselevõtu toetamine. Stiimulite puudumise tõttu on aeglustumas ka erasektori autopargi

10 https://valitsus.ee/media/4253/download. 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1119. 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0550&qid=1627632350370. 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:32023R0857. 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023L0959. 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023R0851&qid=1686822937209. 16 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/03/28/alternative-fuel-infrastructure-provisional-agreement-for-more- recharging-and-refuelling-stations-across-europe. 17 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/03/30/council-and-parliament-reach-provisional-deal-on-renewable- energy-directive/. 18 https://economy-finance.ec.europa.eu/document/download/952b166f-4973-48a7-a68e- d78ae6903218_en?filename=ET_SWD_2023_606_en.pdf.

keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muutumine. Uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite

registreerimine püsib madalal tasemel, kuigi olemasolevate elektriautode jaoks peaks

olemasolev laadimisvõrgustik piisav olema. Selle kõrval on elektriautode osakaal liikluses aga

väga väike.

Veel märgib Euroopa Komisjon Eesti riigiaruandes, et transpordisektori keskkonnamaksud on

Eestis ühed EL madalaimad (0,04% SKP-st, EL keskmine 0,42%19) koos asjaoluga, et oleme

üks väheseid ilma sõiduki aastamaksuta liikmesriike. Märgitakse, et Eesti taaste- ja

vastupidavuskava küll sisaldab investeeringuid säästlikku transporti, aga muudatusi toov nihe

on veel toimumata. Riiklik transpordi ja liikuvuse kava koos eesmärgiga „Eesti 2035“ on

suunatud kasvuhoonegaaside vähendamisele transpordisektoris 2018. aastaga võrreldes 30% ja

liikuvuse tõstmisele ühistranspordi, jalgrataste ja kõndimise suhtes 2019. aasta 39%-lt 55%-le

aastaks 2035.

Seoses transpordiga soovitatakse kokkuvõtteks, et Eesti peaks 2023. ja 2024. aastal vähendama

oma sõltuvust fossiilsetest kütustest ja kiirendama taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Samuti peaks Eesti läbi maksustamise ergutama autopargi muutumist null- või madala

emissiooniga sõidukite osakaalu tõusu suunas.

Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) korraldab tavaliselt kord aastas liikmesriikidesse ametliku

visiidi, mis on seotud IMF-i vahendite kasutamise taotluse, IMF-i järelevalve all olevaid

programme käsitlevate arutelude või muu majandusseirega. IMF-i esindajad tegid 2023. a Eesti

visiidi järgselt järelduse,20 et Eestis tuleks võimalikult kiiresti kehtestada automaks. Soovituse

ajendiks on eelarvepuudujäägi vähendamine, kuid nad rõhutavad, et säilitada tuleks toetus

haavatavatele ühiskonnagruppidele.

Ettepaneku automaksu kehtestamiseks sihiga ergutada selle meetme kaudu transpordisektori

üleminekut taastuvenergia kasutusele jt energiasektori eesmärkidesse panustamist tegi seoses

energiavaldkonna eesmärkide suunas liikumisega oma visiidil Eestisse 2023. aasta juunis

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ametlik missioon, mis valmistab ette korralist Eesti

energia- ja kliimapoliitika süvaanalüüsi ja selle tulemusel tehtavaid soovitusi.

„Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/842, milles

käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030,

millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning

määrust (EL) 2018/1999“ (edaspidi jõupingutuste jagamise määrus) jõustus 2023. aasta mais.

Uue jõupingutuste jagamise määrusega seatakse EL-i tasandi eesmärk vähendada 2030. aastaks

kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes 40% määrusega hõlmatud sektorites

(seni kehtinud 30% asemel). Kuigi EL-i HKS-i käsitleva muudetud direktiivi kohaselt

hakatakse heitkogustega kauplemist kohaldama ka rahvusvahelise meretranspordi, hoonete,

maanteetranspordi ja täiendavate tööstussektorite suhtes, säilitatakse jõupingutuste jagamise

määruse kohaldamisala (maanteetransport, riigisisene meretransport, hooned, põllumajandus,

jäätmed ja väiketööstus).

19 Eurostat. Key figures in on European transport. 2022 edition. Lk 47: https://ec.europa.eu/eurostat/documents/15216629/15589759/KS- 07-22-523-EN-N.pdf/3ef323b2-703a-9905-f24d-91db92a2931c?version=3.0&t=1673612473356. 20 https://www.eestipank.ee/press/eesti-vabariik-imfi-delegatsiooni-artikkel-iv-alusel-2023-aastal-tehtud-visiidi-kokkuvottev-avaldus- 23052023.

Muudetud määrusega määratakse igale liikmesriigile varasemast suurem riiklik eesmärk ja

kohandatakse viisi, kuidas liikmesriigid saavad oma eesmärkide saavutamiseks kasutada

olemasolevaid paindlikkusmeetmeid. Täiendavalt:

 Kogu Eesti CO2 heide 2021. a seisuga oli 15,5 Mt.21

 15,5 Mt CO2-st on 44% kaetud EL-i heitkogustega kauplemise süsteemiga ja ülejäänud

heitkogus jagunes jõupingutuste jagamise määruse (37%) ning maakasutuse, maakasutuse

muutuse ja metsanduse e LULUCF (19%) vahel.

 Jõupingutuste jagamise määruse 37% e ca 6 Mt-st moodustas transpordisektori CO2 heide

2,35 Mt ja maanteetransport sellest omakorda 2,28 Mt. Lisaks kuulub määruse alla väikese-

mahuline energeetika (sh hoonete küte ja jahutus), EL HKS-st välja jäänud tööstuslikud

protsessid, põllumajandus, jäätmemajandus ja F-gaasid.

 Jõupingutuste jagamise määruse muudatus seab Eestile kohustusliku sihttaseme vähendada

kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 24% võrreldes 2005. a tasemega (varasem sihttase

oli 13%).

 Viimase EKUK prognoosi järgi22 jääb Eestil eesmärgi täitmisest puudu ~3 Mt kumulatiivselt

aastaks 2030 – võimalus panustada sellesse sihti teistelt EL riikidelt heite vähendamise

ühikuid ostes sõltub riikide müügivõimalustest ja ostusoovidest, selle maksumus võib olla

suurusjärgus mõnisada miljonit eurot. Prognoos sisaldab ka otsustamata meetmeid

arengukavadest. Tegelik pilt on ilmselt kehvem.

3. Eelnõu sisu

Põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse

maksed sätestab seadus.

Mootorsõidukimaks on riiklik maks ning riikliku maksu kehtestamisel peab Riigikogu seaduses

sätestama kõik maksukohustuse elemendid, mille tulemusel tekib seaduse vahetu toimena

maksukohustus. Maksukorralduse seaduse § 4 lõike 3 kohaselt sätestatakse maksuseaduses

maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht,

maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu korral ka maksustamisperiood,

maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud

maksusoodustused.

Maksu põhitunnuseks on fiskaalne eesmärk (riigi tegevuseks vajalike tulude saamine), kuid

maksul võib olla ka regulatiivseid eesmärke. Mootorsõidukimaks ja registreerimistasu on

suunatud Eesti sihile vähendada transpordivaldkonnas juba lähiaastail fossiilenergiakasutust ja

heitkoguseid, panustades seeläbi nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avalduva negatiivse

mõju vähendamisse. Igaühel on õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale.

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis antakse

üldsätted, sealhulgas sätestatakse mootorsõidukimaksu olemus ja nimetatakse maksuga

hõlmatud kategooriad.

Teises peatükis kirjeldatakse maksu korda. Kolmandas peatükis sätestatakse maksumäärad.

L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria, MS2-kategooria ning T1b-, T3- ja T5-kategooria

mootorsõidukid maksustatakse üksnes mootorsõidukimaksuga nende mootori mahu põhjal.

21 https://infogram.com/1pe2qekzn7vqp6hm6yeryk5qprtlzdp0eqp?live. 22 https://infogram.com/1pe2qekzn7vqp6hm6yeryk5qprtlzdp0eqp?live.

Mootorsõidukimaks M1 ja M1G kategooria mootorsõidukile kehtestatakse kolme komponendi

summana, milleks on baasosa, süsinikdioksiidi heite osa ja massiosa. Heite osa arvestamisel

võetakse aluseks WLTP meetodiga arvutatud näit, kuid üksnes NEDC näiduga sõidukite puhul

kasutatakse vastavat kordajat. M1 ja M1G elektriautode puhul leitakse maksumäär baasosa ja

raskemate elektriautode puhul ka massiosa liitmisel.

Mootorsõidukimaks N1 ja N1G kategooria mootorsõidukile kehtestatakse kahe komponendi

summana, milleks on baasosa ja süsinikdioksiidi heite osa. Arvestatakse WLTP meetodiga

arvutatud näitu ja NEDC näidu puhul kordajat. Elektrisõidukite puhul rakendub vaid baasosa.

Registreerimistasu M1 ja M1G kategooria mootorsõidukile on analoogselt

mootorsõidukimaksuga samuti kehtestatud kolme komponendi summana, kuid süsinikdioksiidi

heite osa maksustatakse progresseeruvamalt. Arvestatakse WLTP meetodiga arvutatud näitu ja

NEDC näidu puhul kordajat. Elektriautode puhul rakendub baasosa ja raskemate mudelite

puhul ka massiosa.

N1 ja N1G kategooria mootorsõidukite registreerimistasu koosneb baasosast ja süsinikdioksiidi

heite osast. Elektrisõidukite puhul rakendub vaid baasosa.

Neljandas peatükis sätestatakse maksukohustuslaste registri alamosaks saava

mootorsõidukimaksu registri sätted.

Viiendas peatükis sätestaks rakendussätted. Rakendussätetes täiendatakse järgmisi seadusi:

 liiklusseadus

 maksukorralduse seadus

 riigilõivuseadus

Liiklusseaduse muudatusega kehtestatakse registreerimistasu regulatsioon, mis

mootorsõidukimaksu kõrval moodustab teise poole Eesti mootorsõidukite maksustamise

eesmärgist. Registreerimistasu regulatsioon ei sobi õiguslikult maksuseadusesse, seega

analoogselt näiteks teekasutustasuga lisatakse see liiklusseadusesse.

1. peatükk Üldsätted

Eelnõu § 1. Mootorsõidukimaksu mõiste

Paragrahviga kehtestatakse mootorsõidukimaksu seaduse reguleerimisala.

Mootorsõidukimaksu kogumist haldab Maksu- ja Tolliamet, kes on Eestis vastavalt

maksukorralduse seadusele riiklike maksude maksuhaldur.

Mootorsõidukimaksuga maksustatakse mootorsõiduk lähtuvalt selle omadustest, näiteks M1

kategooria puhul baasosa, CO2 eriheite ja massiosa põhiselt. Komponentide kirjeldused on

täpsemalt avatud eelnõu 3. peatükis ja liiklusseaduse täienduses.

Eelnõu § 2. Mootorsõiduk Lõikes 1 sätestatakse mootorsõiduki määratlus. Otse ei ole tulenevalt viitamise keerukusest

seadustes sõidukite tehnilisi kategooriad mainitud ja näiteks ka kogu liiklusseadus on üles

ehitatud juhtimisõiguse kategooriate põhiselt. Seetõttu kasutatakse ka eelnõus mootorsõidukite

kategooriate puhul enne sõiduki liigi ehk nö juhtimisõiguse grupi nimetamist ja siis selle

täpsustamist läbi kategooria.

Lõikes 2 sätestatakse, et L-, T3-, M1- ja N1-kategooriate puhul on hõlmatud ka nende

alamkategooriad.

Mootorsõidukite kategooriaid on mitmeid, kuid mootorsõidukimaksuga maksustatakse L3e-,

L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria, MS2-kategooria, T1b-, T3- ja T5-kategooria, M1- ja M1G-

kategooria ning N1- ja N1G-kategooria, mootorsõidukid. M1- ja N1-kategooria ehk

sõiduautode ja kaubikute täpsustav loetelu on esitatud tabelis 1.

Kategooriate selgitused:

 L3e kategooria (mootorratas) on ilma külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille

valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.

 L4e kategooria (korv) on külghaagisega kaherattaline mootorsõiduk, mille

valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.

 L5e kategooria (kolmratas) on sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline

mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori

töömaht ületab 50 cm3.

 L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria

mootorsõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400

kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa

15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria

sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti.

 MS2 kategooria (ratasmaastikusõiduk) on vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk,

mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ette nähtud

maastikul liikumiseks. Ratasmaastikusõidukiks loetakse ka maastikusõiduk, mille kõik

rattad on asendatavad või asendatud roomikutega. Ratasmaastikusõidukiks ei loeta

mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel

liikumiseks.

 T1b kategooria: hõlmab ratastraktoreid (valmistajakiirus üle 40 km/h) mille juhile

lähema telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 mm, mille tühimass töökorras olekus

on üle 600 kg ja mille kliirens ei ole üle 1000 mm.

 T3 kategooria: hõlmab ratastraktoreid, mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600

kg.

 T5 kategooria: ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h.

Tabel 1. Maksuobjektide täpsemad kategooriakirjeldused (M1 ja N1)

M1/M1G: N1/N1G:

- Eriotstarbeline sõiduk

- Kiirabi

- Kombi

- Kupee

- Lahtine

- Limusiin

- Luukpära

- Mahtuniversaal

- Matuseauto

- Mitmeotstarbeline sõiduk

- Pikap

- Sedaan

- Sihtotstarbeline

- Soomussõiduk

- Elusloomade veok

- Eriotstarbeline sõiduk

- Furgoon

- Isotermiline

- Jaemüük/eksponeerimine

- Kallur

- Kaubik

- Klaasiveok

- Korvtõstuk

- Külmik

- Madel

- Paak

- Pikap

- Puksiirauto

- Universaal

- Võistlussõiduk

- Puurauto

- Päästesõiduk

- Rung

- Sadul

- Sihtotstarbeline

- Soomussõiduk

Kategooriad on sätestatud liiklusseaduse alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri

13. juuni 2011 a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“ lisas 523.

Eelnõu § 3. Maksu objekt

Punkti 1 kohaselt maksutatakse mootorsõidukimaksuga liiklusregistris registreeritud

mootorsõiduk.

Punktis 2 sätestatakse liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega

mootorsõiduki maksustamine. Vastavalt liiklusseaduse § 77 lõikele 84 loetakse need

mootorsõidukid registreerimata sõidukiks. Siia alla kuuluvad mootorsõidukid, mille

registreeringu on omanik ise soovinud pausile panna (staatus „ajutiselt kustutatud“ kehtivusega

kuni kaks aastat) ja need, mille registreering on peatunud automaatselt pärast pikemat kui 2-

aastast tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumise perioodi („peatatud“ staatus tähtajatu

kehtivusega). Ühiskonnas laialt kõlapinda leidnud nn „romude ja fantoomautode probleem“

vajab lahendamiseks ja õigusselguse loomiseks pikemat üleminekuaega. Seetõttu on seaduse §

21 lõikesse 2 loodud rakendussäte, mille kohaselt hakkab see lõige kehtima kaks aastat pärast

käesoleva seaduse jõustumist, st 2026. aasta 1. juulil.

Probleemsete peatatud kandega sõidukite liiklusregistrist kustutamiseks lahenduse

väljatöötamisega tegeleb Kliimaministeerium. Selle tulemusel on kõigil isikutel, kellel on

liiklusregistris probleemseid kandeid (sageli juhud, kus isik on omanikuna registreeritud, kuid

sõidukit ei ole reaalelt olemas juba aastaid) võimalus nendest kannetest toiminguga vabaneda.

Eelnõu § 4. Mootorsõidukimaksu laekumine

Mootorsõidukimaks laekub riigieelarvesse. Mootorsõidukimaksust laekuv tulu ei ole

sihtotstarbeline ja seda jaotatakse vastavalt riigieelarve seadusele avalike teenuste

rahastamiseks.

2. peatükk. Mootorsõidukimaksu tasumise kord

Eelnõu § 5. Maksumaksja

Paragrahvis sätestatakse mootorsõidukimaksu maksja. Mootorsõidukimaksu maksavad kõik

liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad isikud (või omaniku asemel kasutaja,

kui ta on kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse), teisisõnu:

 füüsilised isikud,

 juriidilised isikud,

 avalik-õiguslik juriidilised isikud,

 riigi-, valla- või linnaasutused.

23 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa5.pdf

Mootorsõiduki vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses on Eesti

kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline

isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava

kasutajana liiklusregistrisse.

Teatud juhtudel ei ole mõistlik määrata maksu maksjaks sõiduki omanikku vaid hoopis

liiklusregistrisse kantud vastutav kasutaja. See erand on ennekõike loodud liisingusõidukite

jaoks, kus maksu maksja on liisinguvõtja, mitte liisinguandja. Seega juhul kui isik kasutab

mootorsõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning tema kui

mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse, on eranditult tema

sõiduki omaniku asemel mootorsõidukimaksukohustuslane. Maksumaksja liiklusseadusest

tulenev kohustus on tagada, et liiklusregistrisse esitatud andmed on õiged.

Eelnõu § 6. Maksukohustus

Paragrahvis sätestatakse mootorsõidukimaksukohustuse tekkimise alused.

Mootorsõidukimaksukohustuse tekkimise aluseks on liiklusregistri seis iga kalendriaasta 1.

jaanuaril, mil fikseeritakse liiklusregistris registreeritud (edaspidi ka ajutiselt kustutatud või

peatatud kandega) sõidukite omanikud. Mootorsõidukimaksu tasutakse korraga

maksustamisperioodi ehk ühe kalendriaasta eest ette.

Kui isik saab esmakordselt registrisse kantava mootorsõiduki omanikuks aasta keskel, tekib tal

samuti mootorsõidukimaksu tasumise kohustus, küll vähemas määras (vt § 9).

Riigikohus on mitmes kohtulahendis analüüsinud liiklusregistri omanikukande õiguslikku

tähendust. Riigikohus (lahendis 3-1-1-103-16) on tõdenud, et registrisse kantavate andmete

õiguslik tähendus tuleneb üheselt „Liiklusregistri pidamise põhimäärusest", et registrisse

kantud andmetel on informatiivne tähendus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on

viidatud konfiskeerimise kaebuse lahendamisel leidnud, et nii tsiviil- kui ka kriminaalkohtu

praktikas on valitsemas arusaam, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid

liiklusregistris, ei ole selle registri kannete põhjal võimalik teha eraõiguslikult lõplikku järeldust

sõiduki omandiõiguse kohta. Riigikohus on viidanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lõikele 1,

mille järgi tekib vallasomand üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale.

AÕS § 90 lõikes 1 loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja

omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Kuid raskeveokimaksu käsitlevas lahendis (3-17-1059 p 12) on Riigikohtu halduskolleegium

leidnud, et autorongi eest raskeveokimaksu määramise eelduseks on autorongi veoauto

registreerimine liiklusregistris ning et maksuhalduril tuleb lähtuda autorongi koosseisus

kasutatava veoauto ja haagise registrijärgsetest andmetest (RVMS § 1 p 1 ja § 2 lg 1 p 2).

Raskeveokiseaduses on sätestatud kohustus, et raskeveoki omanik või valdaja vastutab

liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest (RVMS § 3 lg 3 teine lause). Riigikohus on

eelnimetatud lahendis järeldanud, et liiklusregistri kannetele saab seadusega anda õigusliku

tähenduse.

Eelnõu § 7. Maksustamisperiood ja maksmine

Lõikes 1 sätestatakse mootorsõidukimaksuga maksustamise perioodiks üks kalendriaasta.

Lõikes 2 sätestatakse maksu tasumise tähtpäevad 1. aprill ja 1. oktoober. Mootorsõidukimaksu

tasutakse kahes osas analoogselt maamaksuga. Esimene osa (pool määratud maksusummast)

tuleb tasuda hiljemalt jooksva aasta 1. aprilliks ja teine osa 1. oktoobriks. Need sätted ei takista

kogu mootorsõidukimaksu tasumist juba enne 1. aprilli. Mootorsõidukimaksuvõla tasumist on

võimalik ajatada vastavalt maksukorralduse seadusele.

Eelnõu § 8. Maksustamisperioodi kestel registreeritud mootorsõiduki

mootorsõidukimaksu arvestamine Paragrahvis sätestatakse mootorsõidukimaksu tasumine juhul, kui isik saab sõiduki omanikuks

maksustamisperioodi kestel. Kui sõiduki omanikuks saadakse vahemikus 1. jaanuar – 31. juuli

(k.a), tasutakse mootorsõidukimaks vastavalt § 8 lõikele 2 1. oktoobriks. Kui sõiduki

omanikuks saadakse vahemikus 1. september – 31. detsember, on mootorsõidukimaksu

maksmise tähtpäev järgneva aasta 31. aprill. Mootorsõidukimaks aasta jooksul registrisse

kantud sõidukilt arvutatakse proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud

maksustamisperioodi lõpuni.

Eelnõu § 9. Mootorsõidukimaksu maksmise kord

Lõikes 1 sätestatakse, et liiklusregistris 1. jaanuari seisuga registreeritud sõidukite kohta

väljastab Maksu- ja Tolliamet maksumaksjale tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa

kohta maksuteate hiljemalt 15. veebruariks. 45 päeva maksuteate väljastamiseks on seetõttu,

kuna 1. jaanuari seisuga liiklusregistris olevate sõidukite mahtu arvestades tuleb töödelda suur

hulk andmeid.

1. jaanuari seisuga registris olevate sõidukite kohta maksuteate väljasaatmisele eelneb

tehniliselt pikk jada protsesse (nt andmete kontrollimine, päringud isikute kontaktandmete

saamiseks; maksuteate tehniline moodustamine; välja saatmine jne). Need protsessid ei saa

toimuda paralleelselt ning võtavad suure hulga maksuteadete puhul kauem aega. Lisaks on

arvestatud täiendav aeg maksuteate väljastamiseks, kui peaks ilmnema tehniline viga. Näiteks

tuleb ka maamaksu maksuteade 15. veebruariks. Maamaksu maksuteated koostatakse samuti

hulgi ja 1. jaanuari seisuga ning tuginedes senisele praktikale ei ole mõistlik arvestada massina

edastatavate maksuteadete väljastamist väiksema perioodi jooksul.

Mootorsõidukimaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses

maksuotsuse kohta sätestatut. Maksuteadet ei pea allkirjastama.

Lõikes 2 sätestatakse, et esimest korda pärast 1. jaanuari liiklusregistris registreeritud

mootorsõiduki mootorsõidukimaksu maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15

tööpäeva jooksul peale registreerimiskande tegemist. Antud juhul on aeg maksuteate

väljastamiseks lühem, sest üksikjuhtumi põhjal maksuteadete genereerimine on oluliselt

lihtsam, kui see 1. jaanuari seisuga massandmete puhul tehes on.

Lõikes 3 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile. Volitusnormi andmise

eesmärk on võimaldada valdkonna eest vastutaval ministril sätestada täpsemad tingimused

maksuteate väljastamiseks, maksu tasumiseks ja võimalikuks tagastamiseks.

Põhiseaduse § 113 välistab avalik-õiguslike maksete kehtestamise üle otsustusõiguse

delegeerimise Vabariigi Valitsusele, ministritele või kohalikele omavalitsustele, kuivõrd

selliste maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus24.

Põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõtte järgi peab olulisemad küsimused ühiskonnas

otsustama seadusandja ning ta saab oma ülesandeid delegeerida täidesaatvale võimule

24 L. Lehis, K. Lind. PõhiSK § 113/1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj, 4.vlj Tallinn: Juura 2017.

(haldusorganitele) vaid piiratud ulatuses. Seega võib minister määrusega kehtestada üksnes

maksuseadusi täpsustavaid eeskirju (nt deklaratsioonide vormid, maksude arvestamisega

seotud tehnilised üksikasjad, erinõuded teatud asjaolude tõendamiseks, maksusoodustustega

kaupade ja teenuste täpsed kirjeldused jne). Sellised määrused võivad olla üksnes selgitava ja

abistava iseloomuga. Määrusega ei suurendata maksukohustust ega kitsendata

maksusoodustusi.

Eelnõu § 10. Mootorsõidukimaksu tagastamine

Mootorsõidukimaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduse alusel samasuguselt teiste

riiklike maksudega. Mootorsõiduki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul

maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud mootorsõidukimaksu kellelegi ei

tagastata. Vahetuse vormistamisel liiklusregistri andmetes on mootorsõiduki soetanud või

kasutusse saanud isik kohustatud tasuma mootorsõidukimaksu alates mootorsõiduki

soetamisele või kasutusse saamisele järgnevast aastast.

3. peatükk. Mootorsõidukimaksu määrad

Eelnõu § 11. L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-

kategooria mootorsõidukite mootorsõidukimaksu määrad Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse mootorsõiduki mootori töömahu suuruse

järgi diferentseeritult kõigile sisepõlemismootoriga L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria,

kuni 1000 kilogrammise tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria

mootorsõiduki ning kuni 1000 kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria

mootorsõidukitele, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud kuni 20 aastat (kaasa arvatud). Eesmärk on maksustamisega hõlmata

nii erinevad mootorrattad kui ratasmaastikusõidukid, peamiselt ATV-d ja UTV-d, mis võivad

liiklusregistris lähtuvalt nende parameetritest olla registreeritud erinevate kategooriate alla.

Eelnimetatud kategooriate mootorsõidukitel puudub CO2 näit, millest tulenevalt tuli leida

alternatiivne maksustamise alus. Mootori töömaht on liiklusregistri andmest üks sobivamaid,

sest selle muutmine pole mootorsõiduki omaniku taotlusel tavajuhtudel võimalik. Ka mitmetes

teistes riikides, näiteks Lätis, Norras ja Suurbritannias maksustatakse mootorrattaid nende

töömahust lähtuvalt. Ühe ja sama kategooria lõikes kasvatab mootori töömaht üldjuhul

mootorsõiduki keskmist kütusekulu.

Seejuures koheldakse vanemaid mootorsõidukeid, mille esmase registreerimise kuupäevast on

maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne aasta, soodsamalt. Üle kümne

aasta vanuseid ning kuni 125 cm3 töömahuga mootorsõidukeid ei maksustata, sest nende puhul

jääks maksumäär allapoole maksustamise miinimumtaset, mis kokkuleppeliselt on

mootorsõidukimaksul 30 eurot.

Eelnõu § 12. M1-kategooria mootorsõidukite mootorsõidukimaksu määrad Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse M1-kategooria autodele WLTP meetodiga

arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Kehtiv süsinikuemissioonide

eesmärk uutele sõiduautodele aastatel 2020–2024 on WLTP meetodiga arvutatult 118g CO2/km

kohta. Perioodil 2025–2029 on eesmärk seda vähendada 15% ning aastatel 2030–2034 50%

võrreldes 2021. aastaga25. Peale seda on eesmärk 0 grammi CO2/km kohta.

25 https://climate.ec.europa.eu/eu-action/transport/road-transport-reducing-co2-emissions-vehicles/co2-

emission-performance-standards-cars-and-vans_en

Sõiduautode mootorsõidukimaksu määrade puhul on arvestatud nimetatud eesmärkidega. Kuna

eksisteerib kaks metoodikat sõiduki CO2 heitme mõõtmiseks (NEDC ja WLTP), peab maksu

kujundamisel seda arvestama. WLTP on uuem metoodika, mistõttu maksumäärad lähtuvad

sellest. Sõidukid, millel WLTP alusel hinnatud heidet ei ole, maksustatakse NEDC näitaja

alusel, kuid kuna kahe metoodika vahel on keskmine hinnanguerinevus, konverteeritakse see

näitaja WLTP tasemele.

Üldine loogika on, et mootorsõidukimaksuga kavandatakse Eesti liiklusregistris olevate

sõidukite CO2 emissiooni hakata maksustama alates tasemest 118g CO2/km kohta. Juba praegu

on meil vähesel määral neid sisepõlemismootoriga sõidukeid, mille heide jääb allapoole

nimetatud taset ning kes mootorsõidukimaksu puhul CO2 komponendi eest maksma ei pea.

Järjest enam jõuab registrisse ka mittelaetavaid hübriide ja pistikhübriide, mille heide jääb

samuti alla sihttaseme.

Ka ülejäänud sõidukitel on eesmärgi alla jääv süsinikuheide maksuvaba. Selliselt on võimalik

tekitada suurem progressioon eesmärki ületavas heitmepiirkonnas. Selleks, et rohkem eristada

sõidukeid, mille CO2 heide on suurem, on välja pakutud kasvavad maksuvahemikud vastavalt

süsinikuheitmele. Sõiduautodel oleksid need 118–150, 151–200 ning üle 201.

Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 50 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 118–150g

CO2/km kohta maksustatud 3 euroga, vahemikus 151–200g CO2/km kohta maksustatud 3,5

euroga ning 201 ja enam grammi CO2/km kohta maksustatud 4 euroga.

Väiksema- ja keskmise suurusega autodest raskematele autodele rakendatakse täiendavat

massiosa selliselt, et 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40

euroga kuni summani 400 eurot. Massiosa rakendamisel on võimalik enam adresseerida

sõidukeid, mille süsinikuheide on küll suhteliselt madal (näiteks mittelaetavad diisel-hübriidid),

kuid mis on suhteliselt rasked ja suurte mõõtmetega.

Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite ehk pistikhübriidide puhul alustatakse

massiosaga alates 2200 kilogrammist, iga seda piiri ületav kilogramm maksustatakse 0,40

euroga. Pistikhübriidid on võrreldes samasuguste tavaliste sisepõlemismootoriga autodega

raskemad, tavaliselt 100–200 kilogrammi võrra, sõltuvalt peamiselt laetava aku mahtuvusest.

Pistikhübriidide kasutamisel on praktikas võimalik saavutada väiksem kasvuhoonegaaside

emissioon võrreldes traditsiooniliste sisepõlemismootoriga sõidukitega, sest nendega saab osa

sõiduteekonnast ainult elektri abil sõita (üldjuhul 20–60 kilomeetrit). WLTP-meetodiga

arvutatud CO2 eriheide jääb tavapäraselt vahemikku 25–60 grammi kilomeetri kohta.

Pistikhübriidide kasutamise keskkonnamõju sõltub palju autokasutaja käitumisest, ehk sellest

kui tihti autot laetakse, kui pikad on sõidetavad distantsid ning milline on aku laadimiseks

kasutava elektrienergia päritolu.

Massiosa rakendamisel kasutame tühimassi asemel täismassi, kuivõrd täismass on sõiduki

tootja määratud ja selle muutmist sõidukiomanik taotleda ei saa. Tühimassi on seevastu

võimalik muuta ja seda liiklusregistris vormistada. Seetõttu ei ole tühimassi otstarbekas

maksukomponendina kasutada.

Lõikes 2 selgitatakse täiselektrilise mootorsõiduki mõiste.

Lõikes 3 sätestatakse CO2 määramise metoodika kui auto kohta puudub liiklusregistris WLTP

meetodiga määratud näit, vaid on andmed üksnes NEDC metoodika alusel. Sellisel juhul

korrutatakse süsinikdioksiidi heite näit koefitsiendiga 1,21 ja rakendatakse samu

maksumäärasid, mis lõikes 1. Sõiduautode puhul asendati NEDC uuema ja varasemast oluliselt

täpsemaid ja tõepärasemaid tulemusi näitava WLTP mõõtemetoodikaga 2017. a septembris.

Vähendamaks NEDC ja WLTP erisustest tulenevat segadust, on alates 2017. aastast kuni 2022.

aastani üldjuhul autotootjad andnud mõlema metoodika järgi arvutatud heitmenäidud.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud uuringus26, kus võrreldi NEDC ja

WLTP meetodil saadud CO2 heite väärtusi leiti, et WLTP meetodil saadud CO2 heide ületab

NEDC meetodil saadud CO2 heite väärtust sõiduautodel keskmiselt 1,21 korda. Keskmise

vaikeväärtuse kasutamine võimaldab vältida liigset keerukust ja koefitsientide paljusust kuigi

praktikas varieeruvad tulemused kahe meetodi vahel üldiselt 1,1 kuni 1,3 korda, sõltudes

peamiselt mootori tüübist ja tehnoloogiast, selle võimsusest ning kasutatavast kütusest.

Lõigetes 4–8 sätestatakse mootorsõidukimaksu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta.

Maksustamise aluseks olev CO2 eriheite näit on paljudel sõidukitel liiklusregistris erinevatel

põhjustel märkimata. Peamiselt on need vanemad sõidukid, mis on registreeritud ajal, mil CO2

mõõtmine ja märkimine ei olnud kohustuslik. Nendele sõidukitele määratakse CO2 WLTP

meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude registrisse

märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus. Need näitajad

valiti ökonomeetrilise analüüsi tulemusena, leidmaks parim võimalik seos CO2 eriheitega.

Juhul kui arvutuse tulemusena saadud on suurem kui 350 g/km kohta, siis võrdsustatakse see

350-ga.

Näide CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtuse arvutamisest kui liiklusregistris puuduvad

andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Antud näites kasutame 2001. a diiselmootoriga mudelit

Volkswagen Passat (võimsus 96 kilovatti, tühimass 1492 kilogrammi, vanus 24 aastat

maksustamisperioodi alguse kuupäevaks). WLTP-meetodi referentsväärtus grammides

kilomeetri kohta leitakse: (96 x 0,29) + (1492 x 0,07) + (24x4,92) – 35 = 215.

Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse maksumäär täpselt samamoodi

nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2

eriheite kohta.

Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtust ei hinnata,

sest referentsväärtus jääks usutavalt allapoole taset 118 g/km kohta.

Lõikes 9 sätestatakse mootorsõidukimaksu määr elektrilistele sõiduautodele. Maksu baasosa

on sama, mis teistel sõidukitel, kuid raskematele elektriautodele rakendatakse massiosa

selliselt, et 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40 euroga kuni

summani 440 eurot. Selliselt ei jää maksustamata keskmistest elektriautodest raskemad ja

ebamõistlikumad valikud. Siiski jääb maksustamise mõttes ka raskem elektriauto võrreldes

sama klassi sisepõlemismootoriga autoga oluliselt madalamalt maksustatuks, et soodustada

transpordisektori CO2 heite vähendamist. Näitena võib tuua, et allapoole 2400 kilogrammist

täismassi jääb väga palju elektriautode mudeleid, näiteks Nissan Leaf, Peugeot 208, Renault

Zoe ja Megane, Volkswagen ID3, Tesla Model 3 jne.

26 JRC Publications Repository - From NEDC to WLTP: effect on the type-approval CO2 emissions of light-

duty vehicles (europa.eu)

Lõikes 10 sätestatakse M1 ja M1G kategooria autoelamute maksustamine N1- ja N1G-

kategooria mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga. Seega tuleb autoelamute

maksukoormus üldjuhul oluliselt madalam võrreldes olukorraga kui rakendataks sõiduautode

maksumäärasid. Autoelamud on levinumalt võimsusega 90–140 kilovatti ja pikkusega 5,1–7

meetrit. Selliste sõidukite CO2 heide on suhteliselt kõrge, seda peamiselt tulenevalt nende

raskusest ja kerekujust. Mootorsõidukimaksu vanusekordajat käesolevas lõikes nimetatud

autoelamute puhul ei rakendata, sest vanusekordajat ei rakendata N-kategooria puhul mitte

ühelgi juhul.

Eelnõu § 13. N1-kategooria mootorsõidukite mootorsõidukimaksu määrad Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse N1-kategooria sõidukitele WLTP meetodiga

arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. N kategooria (veoauto)

sõidukid on vähemalt neljarattalised veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid.

N1 kategooria täismassi piir on 3500kg.

Uute kaubikute süsinikuemissioonide eesmärk aastatel 2020–2024 on WLTP meetodiga

arvutatult 205g CO2/km kohta. Perioodi 2025–2029 lõpuks on eesmärk jõuda tasemeni 153g

CO2/km kohta, perioodi 2030–2034 lõpuks tasemeni 90g CO2/km kohta. Peale seda on

eesmärgiks heitmevabad sõidukid. N1-kategooria sõidukite mootorsõidukimaksu määrade

puhul on arvestatud nimetatud eesmärkidega. Sõidukid, millel WLTP alusel hinnatud heidet ei

ole, maksustatakse NEDC näitaja alusel, kuid kuna kahe metoodika vahel on keskmine

hinnanguerinevus, konverteeritakse see näitaja WLTP tasemele.

Üldine loogika on, et Eestis registreeritud N1-sõidukite CO2 emissiooni hakatakse maksustama

alates tasemest 205g CO2/km kohta. Sellest tasemest jäävad allapoole suurem osa väiksematest

kaubikutest, mis levinumalt on väikeste gabariitidega (pikkus alla 4,5 meetri ja täismass alla

2500 kg) ning varustatud suhteliselt väikese võimsusega diiselmootoritega. Suuremate

kaubikute kategoorias (pikkus ligikaudu 6 meetrit ja rohkem ning täismass 3500 kg) on

liiklusregistris mudeleid, mille CO2/km näit on sellele eesmärgile väga lähedal (näiteks 235 g

CO2/km kohta). Võib eeldada, et juba lähiaastatel tulevad müügile suured kaubikud, mis

sihttaseme täidavad. Praegu on liiklusregistris enamuses täismassiga 3500 kg kaubikud, mille

heide on vahemikus 250–280 g CO2/km kohta. Selleks, et rohkem eristada sõidukeid, mille

CO2 heide on suurem, on välja pakutud kasvavad maksuvahemikud vastavalt süsinikuheitmele.

Seda osa süsinikuheitmest, mis jääb allapoole autotootjate sihttaset ei maksustata, sest turule ei

ole veel jõudnud selliseid täiselektrilisi kaubikuid, mis sõiduulatuse poolest Eesti klimaatilistes

tingimustes võiksid konkureerida sisepõlemismootoriga kaubikutega ja pakkuda universaalselt

võrreldavat asendust.

Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 50 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 205–250g

CO2/km kohta maksustatud 3 euroga, vahemikus 251–300g CO2/km kohta maksustatud 3,5

euroga ning 301 ja enam grammi CO2/km kohta maksustatud 4 euroga.

Lõikes 2 sätestatakse CO2 määramise metoodika kui sõiduki kohta puudub liiklusregistris

WLTP meetodiga määratud CO2 näit, vaid on andmed üksnes NEDC metoodika alusel. Sellisel

juhul korrutatakse süsinikdioksiidi heite näit koefitsiendiga 1,3 ja rakendatakse samu

maksumäärasid, mis lõikes 1. Vastava koefitsiendi kasutamine põhineb Euroopa Komisjoni

Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringul.

Lõigetes 3–8 sätestatakse mootorsõidukimaksu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nendele sõidukitele määratakse CO2

WLTP meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude

registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus.

Juhul kui arvutuse tulemusena saadud CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtus on suurem

kui 350 g/km kohta, siis võrdsustatakse see 350-ga.

Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse maksumäär täpselt samamoodi

nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2

eriheite kohta.

Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtust ei hinnata,

sest referentsväärtus jääks usutavalt allapoole taset 205 g/km kohta.

Lõike 9 järgi sätestatakse mootorsõidukimaksu määraks täiselektrilistele N1 ja N1G sõidukitele

30 eurot.

Lõikes 10 sätestatakse N1- ja N1G-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab 0,20

kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, maksustamine M-

kategooria mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga. Sõltuvalt tüübikinnitusest on

võimalik mõningaid sõiduauto mudeleid (näiteks Audi Q7, BMW X5 ja X6, Porsche Cayenne,

Škoda Superb ja Octavia) registreerida vastavalt kas N1- ja N1G-kategooria mootorsõidukina.

Arvestades suurt mootorsõidukimaksu koormuse erinevust N- ja M-kategooria sõidukite vahel

võib selline trend süveneda. Praktikas ei kasutata selliseid sõidukeid üldjuhul kaubaveoks,

mistõttu pole põhjendatud ka madalam maksukoormus. Samuti pole põhjendatud ülivõimsate,

kuid seejuures suhteliselt väikese kandevõimega pikapite madalam maksukoormus. N1G

kategooria nelikveolisi sõidukeid on liiklusregistris üle 10 000.

Eelnõu § 14. Mootorsõiduki vanusest sõltuv mootorsõidukimaksu kordaja füüsiliste

isikute puhul Füüsiliste isikute puhul rakendatakse M1- ja M1G-kategooria mootorsõidukite, mis on

vanemad kui viis aastat, mootorsõidukimaksu summale maksu ajas üha rohkem vähendav

vanuse kordaja.

Näide mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määra kordaja rakendamisest füüsilistele isikutele.

Antud näites kasutame mudelit Toyota RAV4 (WLTP näit 167 g/km, täismass 2155 kg), mille

esmaregistreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguseks möödunud vähemalt 5

aastat. Selle mudeli mootorsõidukimaksu summa koosneb kolmest komponendist, mis on

baasosa 50 eurot, CO2 osa 158,5 eurot ja täismassi põhjal arvutatud osa 62 eurot.

Vanusekoefitsienti rakendatakse mootorsõidukimaksu summale (270,5 eurot), millest on

lahutatud baasosa. Vähemalt 5 aasta vanuste sõidukite vanusekoefitsient on 0,92. Selle

rakendamisel summale 220,50 eurot saame summa 202,86 eurot, millele tuleb liita baasosa.

Lõplik mootorsõidukimaksu summa antud näite puhul on 252,86 eurot.

Mootorsõidukimaksu puhul on auto valiku otsused juba minevikus tehtud ja suurem

vanuskompensatsioon vanematel autodel vähendab maksukohustust väiksema turuhinnaga

autode osas. See aitab mootorsõidukimaksuga toime tulla ka madalama sissetulekuga

autoomanikel arvestades ka maksevõimega.

Eelnõu § 15. Vabastus mootorsõidukimaksust

1) päästeasutuse, kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Justiitsministeeriumi

vanglate osakonna ja vangla, Siseministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukeid.

Elutähtsa teenuse osutajad ja asutused, kelle alarmsõidukipark vahetub tihti (nt politsei) ei tasu

mootorsõidukimaksu. Maksuvabastus tekib omaniku ja sõiduki andmetesse märgitud

„alarmsõiduki“ või „kiirabi“ tunnuse alusel.

2) välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavad sõidukid. Välislepingutes sätestatud

õigusi ja kohustusi peab maksude arvestamisel ja tasumisel arvesse võtma tulenevalt

rahvusvahelisest õigusest.

3) mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või

puuetega inimesele kasutamiseks.

4. peatükk. Maksustamise põhimõtted

Eelnõu § 16. Mootorsõidukimaksu register

Mootorsõidukimaksu haldamise register on osa maksukohustuslaste registrist. Registri eesmärk

on mootorsõidukimaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Transpordiamet

esitab Maksu- ja Tolliametile mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed,

kontrollib nende õigsust ja vajadusel parandab või täiendab. Isikule tähendab see

mootorsõidukimaksu andmetega tutvumise ja tasumise võimalust e-maksuametis, sarnaselt

kõigile teistele maksukohustustele.

5. peatükk. Rakendussätted

Eelnõu § 17. Liiklusseaduse muutmine

Paragrahvi punktiga 1 täiendatakse liiklusseaduse reguleerimisala § 1 lõikes 1. Muudatusega

sedastatakse, et käesolev seadus sätestab tasude suhtes lisaks teekasutustasule ka

registreerimistasu tasumise tingimused ja määrad.

Paragrahvi punktiga 2 täiendatakse liiklusseadust peatükiga 122 „Registreerimistasu“.

Paragrahvis 19013 sätestatakse registreerimistasu. Registreerimistasuga maksustatakse nii uue

kui kasutatud mootorsõiduki esmakordne Eesti liiklusregistris registreerimine. Mootorsõiduki

registreerimine on sätestatud liiklusseaduse § 76 lõikes 2 ja see on toiming, millega

Transpordiamet kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava mootorsõiduki ning

sellega seotud isikute andmed liiklusregistrisse.

Registreerimismaksu tasumise kohustus on isikul, kes registrikande toimingut teeb.

Paragrahviga 19014 sätestatakse registreerimistasu objekt. Registreerimistasu rakendatakse

M1 kategooria sõiduautode ja N1 kategooria kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautode

esmasel registreerimisel Eesti liiklusregistris. Hõlmatud on ka nende kategooriate

alamkategooriad (M1G, N1G). (Vt kategooriate selgitusi eelnõu § 2 selgituste juures.)

Paragrahvis 19015 sätestatakse registreerimistasu tasumise kohustusega seonduvad normid.

Registreerimistasu tasuvad füüsiline ja juriidiline isik (sh asutused, kohalikud omavalitsused

jt). Registreerimistasu tasumise kohustus tekib sõiduki esmakordsel liiklusregistris

registreerimisel ehk registreerimistasu objekt on mootorsõiduk, mida veel ei ole Eesti

liiklusregistris ja mis planeeritakse sinna esmakordselt registreerida. See tähendab, et huvitatud

isik on võtnud Transpordiametiga ühendust, esitanud sõiduki, dokumendid ja on läbinud nende

nõuetekohasuse kontrolli eesmärgiga sõiduk registreerida. Registreerimistasu laekumist

kontrollitakse enne registreeringu tekkimist.

Maksmisele kuuluv registreerimistasu summa määratakse Transpordiameti poolt pärast sõiduki

registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Otsustusõigust maksu suuruses muidugi

ei ole, oluline on liiklusregistri andmete olemasolu, mille põhjal tasu suurus arvutatakse.

Paragrahvi 19016 kohaselt on registreerimistasu tasumise aeg enne sõiduki esmakordset Eesti

liiklusregistris registreerimist. Säte on sarnane mootorsõidukiga tehtavate toimingute eest

riigilõivu tasumisega. Registreerimist tuleb mõista antud juhul protsessina, mis algab isiku

Transpordiameti poole pöördumisega ja lõpeb registrikande kinnitamisega. Registreerimise

protsess lõppeb registreeringuga ja registreerimistasu maksmist kontrollitakse enne selle

teostamist.

Paragrahvis 19017 sätestatakse, et registreerimistasu haldur on Transpordiamet.

Registreerimistasu kogub Transpordiamet, mistõttu on koormis nimetatud „tasuks“, mitte

„maksuks“ – erinevus seisneb peamiselt määratluses ja lõplikult laekuvad mõlemad

samasuguselt riigieelarvesse. Otsustamisel on lähtutud sellest, kuidas isikul oleks mugavam

maksukohustust täita, samuti, et oleks arvesse võetud koormise kogumine kahe erineva asutuse

poolt, kellest üks ei ole riiklike maksude haldur. Registreerimistasu aluseks olevad andmed,

haldus ja tasumise aeg on seotud üksnes Transpordiametiga, mistõttu oleks selle tasu maksuna

kehtestamisega kaasnenud Maksu- ja Tolliameti roll ebavajalik.

Paragrahvis 19018 sätestatakse, et registreerimistasu laekub riigieelarvesse. laekuv tulu ei ole

sihtotstarbeline ja seda jaotatakse vastavalt riigieelarve seadusele avalike teenuste

rahastamiseks.

Paragrahvis 19019 sätestatakse M1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad.

Mootorsõiduki registreerimistasu kehtestatakse M1 ja M1G kategooria autodele WLTP

meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Kui massiosa on

kümnekordselt suurem kui mootorsõidukimaksu puhul, siis süsinikuheitme puhul soovitakse

ostuvalikuid mõjutada enam väga säästlikke autode, sealhulgas pistikhübriidide ja elektriautode

suunas. Sõidukid, millel WLTP meetodi alusel heidet hinnatud ei ole, tasu võetakse NEDC

näitaja alusel, kasutades vastavat kordajat.

Selleks, et registreerimistasu täidaks oma keskkonnaalaseid eesmärke ning maksu tulemusel

toimuksid ühiskonnas käitumuslikud muutused keskkonnasõbralikemate alternatiivide

eelistamiseks, on tasu määra tõus CO2 näidu kasvades kujundatud eksponentsiaalsem kui oli

eelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutud. Üksnes siis on võimalik luua ka eeldused täita 2030.

aastaks seatud maanteetranspordi heitmete vähendamise eesmärke ning vältida suurema

koormuse langemist teistele sektoritele.

Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 300 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 1–117g

CO2/km kohta maksustatud 5 euroga, vahemikus 118–150g maksustatud 40 euroga, vahemikus

151–200g CO2/km kohta maksustatud 60 euroga ning 201 ja enam grammi CO2/km kohta

maksustatud 80 euroga. Võrreldes mootorsõidukimaksuga on registreerimistasu puhul igas

järgnevas heitmepiirkonnas CO2 heide maksustatud kõrgemalt.

Väiksema- ja keskmise suurusega autodest raskematele autodele rakendatakse täiendavat

massiosa selliselt, et 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 4 euroga

kuni summani 4000 eurot. Pistikhübriidide puhul rakendub massiosa alates 2200 kilogrammist.

Lõike 2 järgi rakendatakse nende sõidukite puhul, millel on üksnes NEDC näit, koefitsienti

1,21 viimaks tulemus lähedaseks WLTP meetodile. Tasumäärad on samad lõikes 1 sätestatuga.

Lõigetes 3–7 sätestatakse registreerimistasu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nendele sõidukitele määratakse CO2

WLTP meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude

registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus.

Juhul kui arvutuse tulemusena saadud CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtus on suurem

kui 350 g/km kohta, siis võrdsustatakse see 350-ga.

Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse registreerimistasu määr täpselt

samamoodi nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga

arvutatud CO2 eriheite kohta.

Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtus on 46

grammi kilomeetri kohta, mis on praegu registris olevate sõidukite CO2 eriheite

mediaanväärtus.

Lõikes 8 sätestatakse tasumäär elektrilistele sõiduautodele. Maksu baasosa on sama, mis teistel

sõidukitel, kuid raskematele elektriautodele rakendatakse massiosa selliselt, et 2400

kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 4 euroga kuni summani 4400

eurot. Selliselt ei jää koormamata keskmistest elektriautodest raskemad ja ebamõistlikumad

valikud. Kõik liikluses osalevad sõidukid kulutavad meie taristut. Tuleb arvestada, et suurem

mass mõjutab energia tarbimist ning massi komponendi arvestamine suunab ka heitmevabade

sõidukite puhul valima väiksemaid sõidukeid. Siiski jääb ka raskem elektriauto võrreldes sama

klassi sisepõlemismootoriga autoga oluliselt madalamalt koormatuks, et soodustada

transpordisektori CO2 heite vähendamist. Allapoole 2400 kilogrammist täismassi jääb väga

palju elektriauto mudeleid.

Lõikes 9 sätestatakse M1 ja M1G kategooria autoelamute registreerimistasu N1- ja N1G-

kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määraga. Seega tuleb autoelamute maksukoormus

üldjuhul oluliselt madalam võrreldes olukorraga kui rakendataks sõiduautode tasumäärasid.

Autoelamud on levinumalt pikkusega 5,1–7 meetrit. Selliste sõidukite CO2 heide on suhteliselt

kõrge, seda peamiselt tulenevalt nende raskusest ja kerekujust. Registreerimistasu

vanusekordajat käesolevas lõikes nimetatud autoelamute puhul ei rakendata.

Paragrahvis 19020 sätestatakse N1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad.

Mootorsõiduki registreerimistasu kehtestatakse N1 ja N1G kategooria autodele WLTP

meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Registreerimistasu

määr leitakse kahe erineva komponendi summana (baasosa ja CO2 osa). Sisepõlemismootoriga

N1 ja N1G sõidukitel on registreerimistasu baasmäär 500 eurot.

Lõike 1 järgi lisandub baasosale kõigi mootorsõidukite puhul selle süsinikuheitmest sõltuv osa.

Viimane selliselt, et heitmevahemikke on neli ning iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi

kilomeetri kohta maksab 2 eurot, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta maksab 30

eurot, vahemikus 251–300 maksab 35 eurot ning alates 301 grammi ja enam maksab 40 eurot.

Süsinikuheitme adresseerimine alates esimesest grammist suurendab motivatsiooni ka

madalama CO2 heitmega väikekaubikute kategoorias eelistama säästlikke sõidukeid ning

tekitab suurema tasumäära erinevuse täiselektriliste ja sisepõlemismootoriga kaubikute vahel.

Lõike 2 järgi rakendatakse nende sõidukite puhul, millel on üksnes NEDC näit, koefitsienti 1,3

viimaks tulemus lähedaseks WLTP meetodile. Tasumäärad ja muu maksustamise loogika on

sama lõikes 1 sätestatuga.

Lõigetes 3–8 sätestatakse registreerimistasu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nendele sõidukitele määratakse CO2

WLTP meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude

registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus.

Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse registreerimistasu määr täpselt

samamoodi nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga

arvutatud CO2 eriheite kohta.

Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtus on 69

grammi kilomeetri kohta, mis on praegu registris olevate sõidukite CO2 eriheite

mediaanväärtus.

Lõikes 9 sätestatakse täiselektrilistele N1 ja N1G sõidukitele registreerimistasu baasmääraks

300 eurot.

Lõikes 10 sätestatakse N1- ja N1G-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab 0,20

kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, registreerimistasu

määramine M-kategooria mootorsõiduki määraga. Sõltuvalt tüübikinnitusest on võimalik

mõningaid sõiduauto mudeleid (näiteks Audi Q7, BMW X5 ja X6, Porsche Cayenne, Škoda

Superb ja Octavia) registreerida vastavalt kas N1- ja N1G-kategooria mootorsõidukina.

Arvestades suurt registreerimistasu erinevust N- ja M-kategooria sõidukite vahel võib selline

trend süveneda. Praktikas ei kasutata selliseid sõidukeid üldjuhul kaubaveoks, mistõttu pole

põhjendatud ka madalam registreerimistasu koormus. Samuti pole põhjendatud ülivõimsate,

kuid seejuures suhteliselt väikese kandevõimega pikapite madalam registreerimistasu koormus.

§ 19021. Mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja füüsiliste isikute puhul

Registreerimistasuga mõjutatakse tulevasi autoostu otsuseid. Vanusevähendust hakatakse

rakendama kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 1 aasta. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga

kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on

vanusekoefitsient 0,20.

Väiksem vanusepõhine maksuvähendus võrreldes mootorsõidukimaksuga tähendab seda, et

vanematel autodel moodustab registreerimistasu suurema osakaalu auto hinnast kui uuematel.

See suunab tulevased autoostjad uuemate ja sedakaudu keskkonnasõbralikumate valikute

suunas.

Näide mootorsõiduki registreerimistasu määra kordaja rakendamisest füüsilistele isikutele.

Antud näites kasutame sama mudelit Toyota RAV4. Näitena on selle esmaregistreerimise

kuupäev Saksamaal 2020. aasta 10. jaanuar ja vanus Eesti liiklusregistris registreerimisel 2025.

aasta 20. jaanuaril üle 5 aasta.

Registreerimistasu summa koosneb kolmest komponendist, mis on baasosa 300 eurot, CO2 osa

2925 eurot ja täismassi põhjal arvutatud osa 620 eurot. Vanusekoefitsienti rakendatakse

registreerimistasu summale (3545 eurot), millest on lahutatud baasosa (300 eurot). Vähemalt 5

aasta vanuste sõidukite vanusekoefitsient on 0,73. Selle rakendamisel summale 3545 eurot

saame summa 2587,85 eurot, millele tuleb liita baasosa. Lõplik registreerimistasu summa antud

näite puhul on 2887,85 eurot.

Paragrahvis 19022 sätestatakse vabastus registreerimistasust. Registreerimistasuga ei

maksustata:

1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritavat mootorsõidukit;

2) välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavat mootorsõidukit;

3) mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või

puuetega inimesele kasutamiseks.

Paragrahvis 19023 sätestatakse registreerimistasu andmete hoidmine, mida tehakse

olemasolevas Transpordiameti liiklusregistris.

Eelnõu § 18. Kohalike maksude seaduse muutmine Muudetakse kohalike maksude seadust ja tunnistatakse kehtetuks mootorsõidukimaks kohaliku

maksuna. Kohalike maksude seaduse §-s 5 on esitatud kohalike maksude loetelu ja sellest

jäetakse edaspidi mootorsõidukimaks välja. Lisaks tunnistatakse kehtetuks selle seaduse § 12,

milles on antud mootorsõidukimaksu sisu.

Eelnõu § 19. Maksukorralduse seaduse muutmine

Lõikega 1 muudetakse maksukorralduse seaduse § 3 lõiget 2 ja täiendatakse seda punktiga 10,

millega lisatakse mootorsõiduki mootorsõidukimaks riiklike maksude loetellu.

Lõikega 2 muudetakse maksukorralduse seaduse § 3 lõike 4 punkti 4, milles sätestatakse, et

maksukorralduse seaduses sätestatut kohaldatakse ka registreerimistasule, kui

mootorsõidukimaksu seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Vastavalt maksukorralduse seaduse § 3 lõikele 1 koosneb Eesti maksusüsteem maksuseadusega

sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning § 4 kohaselt on maksuseaduseks seadus,

millega sätestatakse maks. Maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatakse riiklikud maksud

ning uue maksu lisandumisel tuleb vastav maks nimistusse lisada. Kuivõrd registreerimistasule

kohaldatakse maksukorralduse seaduses sätestatut, kui mootorsõidukimaksu seadus ei sätesta

teisiti, muudetakse maksukorralduse seaduse § 3 lõike 4 punkti 4.

2. jagu Seaduse jõustumine

Eelnõu § 20. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 3 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse jõustumise puhul on arvestatud maksukorralduse seaduse § 41 sätestatud nõuet, et

maksuseaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma üldjuhul 6 kuud. See annab

piisava aja, et teha vajalikud infotehnoloogilised muudatused Maksu- ja Tolliameti ning

Transpordiameti süsteemides, aga ka selleks, et maksumaksjal oleks piisav aeg uue maksu

elementidega tutvuda ja vajadusel oma tegevusi selle järgi juba varem kohandada.

Seaduse § 3 punkt 2 jõustub hiljem, et anda aega nn romude ja fantoomautode liiklusregistrist

kustutamise lahenduse väljatöötamiseks ja õigusselguse loomiseks, millega tegeleb

Kliimaministeerium.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Sõidukite maksustamine ei ole Euroopa tasandil harmoniseeritud. See annab liikmesriikidele

vabaduse otsustada sõidukimaksude kehtestamist ja rakenduvaid määrasid iseseisvalt.

Eelnõu kohta tehakse direktiivi (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest

ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, kohane teavitus Euroopa Komisjonile.

Ootame tagasisides seisukohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 110 kooskõla kohta.

6. Seaduse mõjud

Mootorsõidukimaksu sihtrühm on need isikud ja ettevõtted, kellele liiklusregistri kande

kohaselt kuulub üks või rohkem M1, M1G, N1 ja/või N1G kategooriasse liigituvat sõidukit,

tühimassiga kuni 3500 kg või L3e, L4e, L5e, L6e, L7e, MS2, T1b, T3 ja/või T5 kategooriasse

kuuluvat muud mootorsõidukit. Mootorsõiduki omanik maksab mootorsõidukimaksu iga

mootorsõiduki kohta ja see arvutatakse sõiduki omadustest lähtuvalt.

Mootorsõiduki registreerimistasu sihtrühm on need isikud ja ettevõtted, kes soetavad uue või

kasutatud mootorsõiduki (M1, M1G, N1 ja/või N1G), mis kantakse esmakordselt Eesti

liiklusregistrisse.

31. mai 2023. a seisuga oli liiklusregistris Transpordiameti andmetel aktiivses staatuses 741 088

maksuobjekti alla kuuluvat sõiduautot ja kaubikut (M1, M1G, N1 ja N1G kategooria).

Eelnevatest 505 111 sõiduauto omanik on füüsiline isik ja 232 121 omanik juriidiline,

sealhulgas 100 992 omanik on liisinguettevõte. Juriidilisest isikust erinevaid omanikke on

52 881. Füüsilisest isikust erinevaid omanikke on 425 258.

Lisaks eelnevale on 30. aprilli 2023. a seisuga liiklusregistris peatatud kandega 201 553 M1 ja

M1G kategooria sõiduautot ja 19 376 N1 ja N1G kaubikut (peatatud kandega sõidukeid üldse

kokku on 289 869). Kuna peatatud kandega sõidukite maksustamisele kehtestatakse kahe-

aastane üleminekuaeg, eeldatakse nende numbrite jõulist vähenemist.

Kui võtta aluseks, et sõiduautode ja kaubikute hooajalist kasutust saaks hinnata selle järgi, et

nad on liikluskindlustuse ostjad kuni 90 päeva aastas, siis on selliseid sõidukeid

Liikluskindlustusfondi andmetel umbes 20 000. See tähendab, et nende sõiduautode ja

kaubikute hulgast, kes saavad liikluses osaleda, on ca 3% kasutusel sesoonselt.

L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooriasse kuulub 47 926 sõidukit, enim neist L3e kategooriasse

– 37 713.

Mootorsõidukimaksu näited on esitatud lisas 2 järgmiselt:

Tabel 1. Sõiduautode mootorsõidukimaksu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Tabel 2. Elektriliste sõiduautode mootorsõidukimaksu rakendamine mõnede mudelite näitel.

Tabel 3. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute mootorsõidukimaksu rakendamine

mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Tabel 4. Sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Tabel 5. Elektrilistele sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel.

Tabel 6. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute registreerimistasu rakendamine

mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Mootorsõidukimaksu kehtestamisel on peamiselt majanduslik, elu- ja looduskeskkonna ning

sotsiaalne mõju.

6.1 Mõju majandusele

6.1.1 Mõju ulatus Suur. Mõjutatud on kõik ettevõtted ja isikud, kes kasutavad sõidukeid, mis kuuluvad seaduse

alusel maksustamisele. Sõiduautode soetamine ja omamine muutuvad praegusega võrreldes

keskmiselt kallimaks, kuid konkreetne muutus auto omaniku või potentsiaalse omaniku jaoks

sõltub väga tugevalt sellest, millist autot omatakse või plaanitakse soetada. Maks on disainitud

selliselt, et mootorsõidukimaksu komponent on laugema progressiooniga sõidu näitajate suhtes.

Üldiselt suureneb auto omamise kulu 5–15%. Saastavamad ja raskemad auto saavad suurema

maksukoormuse. Sõiduki vananedes maksukoormus väheneb, samuti on madalamalt

maksustatud vanemad sõidukid soetamisel.

Üldiselt suurem hind vähendab nõudlust selle hüvise järele (kuigi on erandeid, näiteks

luksuskaubad). Keeruline on täpselt hinnata, kui palju väheneb autode soetamine ja omamine

just Eestis, kuid seda käitumuslikku elastsust on analüüsitud mujal.27 Selle põhjal võib öelda,

et nii mootorsõidukimaksul, kui ka registreerimistasul on pigem väike mõju nii autode

omamisele kui ka läbisõidule ning seeläbi kulutatud kütusele. Registreerimistasul on suurem

efekt kui mootorsõidukimaksul, kuigi kõik hinnatud elastsused jäävad alla ühe, mis tähendab,

et 1% hinnatõusu vähendab nõudlust vähem kui 1% võrra. Pigem on oodata elastsust

suurusjärgus vahemikus -0,1 kuni -0,3 auto kallinemise suhtes. Pikaajaline elastsus on pigem

suurem. Ehk kokkuvõttes võib oodata, et mootorsõidukimaksu kehtestamise mõjul väheneb

Eesti autopark 1–3% võrra (täpsemalt, kasv pidurdub).

6.1.2 Mõju avaldumise sagedus

Mootorsõiduki mootorsõidukimaksu tuleb hakata tasuma iga aasta üks kord ja seetõttu on

mootorsõidukimaksu mõju pidev. Mootorsõiduki registreerimistasu tuleb tasuda üks kord

mootorsõiduki registrisse kandmisel.

6.1.3 Mõjutatud sihtrühma suurus Peatüki sissejuhatuse kohaselt on 505 111 sõiduauto omanik füüsiline isik ja 232 121 omanik

juriidiline isik, sealhulgas 100 992 omanik on liisinguettevõte. Juriidilisest isikust erinevaid

omanikke on 52 881. Füüsilisest isikust erinevaid omanikke on 425 258.

6.1.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

27 https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/vehicle_tax_study_15-02-2002.pdf.

Arvestatav osa sihtrühmast on juriidilised isikud. Need ettevõtted, kus sõiduautod moodustavad

olulise osa tegevuskuludest, on rohkem mõjutatud. Samas on tõenäoline, et neil ettevõtetel on

autod ka rohkem aktiivses kasutuses ning neid vahetatakse välja kiiremini, mistõttu on neil

võimalus oma maksukoormust kiiremini vähendada, valides väiksema maksukoormusega

sõidukid. Juriidiliste isikute seas on mootorsõidukimaksust mõjutatud sihtgrupp ka automüüjad

ning finantseerijad. Mootorsõidukimaks võib mõjutada nende omavahelist konkurentsi

vastavalt sellele, millist tüüpi autosid peamiselt müüakse ning kui palju maksukoormuse tõusust

võetakse enda kanda, et püsida oma mudelivalikuga konkurentsivõimelisena.

Mootorsõidukimaksul on inflatsiooniline mõju, mille täpset ulatust on raske hinnata, sest sõltub

sellest kui palju maksu kehtestamine mõjutab sõidukite turuhinda. See omakorda sõltub

tarbijate eelistuste muutusest ning müüjate võimest maksutõusu absorbeerida, näiteks

kasumlikkuse arvelt või kandes selle üle muude pakutavate toodete ja teenuste hindadesse

(varuosad, kulumaterjalid, hooldus, kindlustus, remont jne).

6.2 Mõju elu- ja looduskeskkonnale

6.2.1 Mõju ulatus

Keskmine. Mõju elu- ja looduskeskkonnale avaldub juhul, kui muutuvad sõidukite omanike

eelistused, kas ja milliseid sõidukeid omatakse ja kasutatakse. Nagu eelpool kirjeldatud, ei ole

oodatav muutus tervikuna suur kasutuses olevate sõidukite arvu mõttes. Eestis on trend pigem

kasvu suunas ning pigem aitab mootorsõidukimaks kasvutrendi pidurdada.

Käesoleva eelnõu parameetrite põhjal on Eesti Keskkonnauuringute Keskus hinnanud maksu

mõju autode arvule ja seeläbi sõidetud kilomeetritele, millelt on tuletatud muutus

kasvuhoonegaaside emissioonis. Arvutuste aluseks on liiklusregistri statistika 2021. aastal arvel

olevate sõiduautode (M1, M1G kategooria) ja kaubikute (N1, N1G kategooria) kohta, aasta

lõpu seisuga. Andmestikust on välja filtreeritud sõidukid, mis on peatatud registrikandega

(eeldatud on, et sõiduk ei osale liikluses või üldse tänaseks ei eksisteeri ja omanik pole registrist

sõidukit maha võtnud). Täiendavalt on maha arvatud sõidukid, millel on puudulikud tehnilised

andmed (täismass, mõlema standardi CO2 näitaja). Alles jäänud sõidukite CO2 näitajate puhul

on arvestatud WLTP heitmestandard (mis on kõige uuem ja täpsem). Nende sõidukitel, millel

on olemas küll NECD (vana standard) näitaja, kuid puudub WLTP standard, on lisatud WLTP

näitaja arvestades, et WLTP näitaja on suurem kui NECD oma, vastava koefitsiendiga

korrutades. Seejärel on sõidukid vastavalt CO2 näitajale grupeeritud klassidesse ja välja

arvestatud, kui mitu sõidukit kuulub igasse klassi pärast toorandmete töötlemist. Seejärel on

leitud iga klassi osakaal (%) üldkogumist ja osakaalud laiendatud COPERTi28 andmetele, mida

on kasutatud ka riikliku kasvuhoonegaaside inventuuris 2021. aasta kohta, et saada ülevaadet

kogu sõidukipargi kohta. Muul juhul jääks puudulike registriandmete tõttu arvestatav kogus

sõidukeid arvestamata just mootorsõidukimaksu puhul.

Maksu komponendid on arvutatud grupeerimise teel (sõiduautode ja kaubikute jaoks eraldi).

Arvesse on võetud sõiduki klass ja selle kaudu välja arvestatud, mis oleks selle klassi keskmine

maksu baasosa/komponentide suurus. Iga maksukomponendi ja sõiduki klassi puhul on

arvestatud keskmistatud aastased kulud energiaklassi kohta, viimase sammuna on arvutatud

mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu aastased kaalutud keskmised (arvestades autopargi

struktuuri). Tulemuseks on kasvuhoonegaaside vähenemine 14,6 kT CO2 ekvivalenti aastas.

Kumulatiivselt on tulemuseks emissioonide vähenemine aastaks 2030 88 kT CO2 ekvivalenti.

28 https://www.emisia.com/utilities/copert/

Väljatoodud hinnangul on olulised piirangud. Esiteks on kasutatud elastsused ajakohastamata

ning ei pruugi enam kehtida. Eksperthinnangu põhjal võib öelda, et maksu mõju

kasvuhoonegaasidele on selle mudeli ja elastsuste põhjal alahinnatud. Teiseks, hinnanguliselt

suurem mõju keskkonnale avaldub juhul, kui autopargi struktuur muutub selliselt, et

eelistatumaks saavad sõidukid, mille keskkonnakoormus on väiksem. Ennekõike on siin

mõeldud süsinikuheitmeid, aga ka muu õhukvaliteet võib paraneda, kui kasutatakse

säästlikumaid sisepõlemismootoriga sõidukeid või elektrisõidukeid29. Eelnõu mõjuanalüüs

täieneb selles osas eelnõu menetluse käigus.

Sõidukite maksustamine võib ka vähendada mitte aktiivses kasutuses olevate sõidukite hulka,

motiveerides nende omanikke neid registrist nõuetekohaselt kustutama. See tähendab sõidukite

nõuetekohast käitlemist. Positiivne mõju keskkonnale avaldub seeläbi, et väheneb seisma

jäänud sõidukite tõttu tekkiva keskkonnareostuse oht ning suureneb võimalus sõidukite

tootmiseks kasutatud materjale taaskasutada.

6.2.2 Mõju avaldumise sagedus

Mootorsõidukimaksu mõju avaldub sõiduki ostmisel ja selle kasutamisel. Eeldatakse, et

mootorsõiduki registreerimistasu motiveerib valima inimesi väiksema maksuga maksustatud

mootorsõidukeid, mis selliselt tähendab vähemsaastavat sõidukit. Ka mootorsõidukimaksu

puhul võivad isikud edaspidi sõiduki valikul langetada otsused madalama maksumääraga ja

seeläbi säästlikuma sõidukauto kasuks.

6.2.3 Mõjutatud sihtrühma suurus

Otsene sihtrühm puudub.

6.2.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavaid mõjusid selles valdkonnas ei ole.

6.3 Sotsiaalne mõju

6.3.1 Mõju ulatus

Keskmine. Maksu sotsiaalne mõju avaldub vähekindlustatud leibkondade toimetulekule. Kuna

sõidukitega seonduvad kulud muutuvad kallimaks ning inimesed tõenäoliselt proportsionaalselt

oma kulutusi ei vähenda. Nagu eelnevalt kirjeldatud (vt alapunkt 6.1.1.), väheneb seega Eesti

inimeste kasutatav sissetulek. See on probleemiks eelkõige kõige vaesema osa elanikkonna

jaoks, kes omavad sõidukeid ja vajavad neid transpordiks muude sobilike võimaluste

puudumisel. Tasub rõhutada, et inimestel on võimalusi oma maksukoormust teatud piirides ka

mõjutada, valides väiksema maksukoormusega sõiduki. Samas on selge, et enamus inimesi ei

ole plaaninud oma sõiduvahendit välja vahetada enne maksu kehtimise algust. Maksu

kehtestamine võib kaasa tuua suurema aktiivsuse sõidukite järelturul enne maksu kehtestamist,

mis võib mingil määral muuta ka sõidukite turuväärtust.

Maksu disainis on leibkondade toimetulekuga arvestatud seeläbi, et vanematel sõidukitel, mis

üldreeglina on odavamad, ja mida omavad väiksemate materiaalsete võimalustega leibkonnad,

on oluliselt madalam maksumäär.

6.3.2 Mõju avaldumise sagedus

29 Näiteks Iirimaal kehtestatud emissioonipõhine automaks vähendas esimesel aastal keskmist CO2 näitu 13% – https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/15568318.2022.2132562.

Mõju avaldub mootorsõiduki registreerimistasu puhul mootorsõidukit ostes või vahetades, kui

sõiduki hinnale lisandub registreerimistasu. Isikul on võimalik valida väiksema tasuga

mootorsõiduk. Ka mootorsõidukimaksu puhul, mille mõju on pidev, saab suunata oma valikuid

selliselt, et mootorsõidukimaksu määr oleks minimaalne.

6.3.3 Mõjutatud sihtrühma suurus

Eestis on ligi 632 tuhat leibkonda. Väiksema sissetulekuga leibkondadel on vastavalt 2019.

aasta leibkondade eelarve uuringule vähem sõidukeid. 30% kõige väiksema sissetulekuga

leibkondadest on sõiduk umbes 33%. Sõiduki omamise tõenäosus kasvab koos sissetulekuga.

Kõige rikkama kümnendiku leibkondade seas on sõidukid ligi 90%. Sealjuures on neil

keskmiselt sõidukeid rohkem kui üks.

6.3.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Maksul võib olla kõige suurem negatiivne mõju puuetega inimestele, kes vajavad sõidukeid

ringiliikumiseks. Puuetega inimeste absoluutse vaesuse ja ilmajäetuse määr on võrreldes

ülejäänud elanikkonnaga märkimisväärselt kõrgemad ning puuetega inimeste õiguste

konventsioon kohustab Eestit leidma puuetega inimeste toimetuleku toetamiseks vajalikke

lahendusi. Et maandada täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtgrupile,

töötas Sotsiaalministeerium erivajadustega inimestele välja täiendavad vajaduspõhised

tugimeetmed, mida rakendatakse alates 2025. aastast.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1 Kulud ja tegevused

Seaduse rakendamine eeldab riigiasutuste kulusid ja tegevusi. Ennekõike nähakse kulusid ette

Maksu- ja Tolliametile ning Transpordiametile. Tegevuste peamised valdkonnad on ametnike

koolitamine ja infosüsteemide arendamine maksu rakendamise etapis, ning hilisem

administreerimine.

Maksu- ja Tolliameti eelhinnang mootorsõidukimaksu haldamiseks arendatava infosüsteemi

jaoks on ligi 1,7 miljonit eurot (1 674 312 eurot). Hilisemad administreerimiskulud on 597 tuhat

eurot (2024. a), 747 tuhat eurot (2025. a), 796 tuhat eurot (2026. a), 849 tuhat eurot (2027. a),

908 tuhat eurot (2028. a).

Transpordiameti eelhinnang infosüsteemi arendustöödeks registreerimistasu haldamiseks on

300 000 eurot.

7.2 Tulud

Mootorsõidukimaksu kehtestamine fiskaalne mõju on ligi 232 miljonit eurot aastas

rakendumise esimesel täisaastal. Mõjuhinnangu saamiseks on kasutatud liiklusregistrit, igale

sõidukile on arvestatud teoreetiline maksusumma ning tulemus on agregeeritud. Kuna tegemist

on piiratud väljatöötamisajaga uue maksuga Eestis, on mõjuhinnanguga seonduv määramatus

väga suur.

Mõjuhinnang koosneb mitmest erinevast komponendist:

1. Sõiduautode (M1 ja M1G) registreerimistasu mõju riigi tuludele on ligi 120 miljonit

eurot esimesel rakendumise täisaastal. Aluseks on 2022. aasta esmaregistreerimiste

andmestik, millest on maha võetud 15% arvestamaks käitumuslikku muutust,

potentsiaalseid rakenduslikke raskusi ning seda, et muud maksutulud võivad väheneda.

Seda on arvestatud ka järgnevate komponentide puhul. 2022. aasta oli autode

esmaregistreerimiselt tavapärane aasta, võrreldav 2021., 2019. ja 2018. aastaga. 2020.

aastal oli autode esmaregistreerimisi vähem. Hinnangus ei ole arvestatud sellega, et osa

autosid registreeritakse ettevõtete poolt ning neile ei ole plaanitud sõiduki vanusepõhist

maksuvähendust. Kui praegune struktuur era- ja ettevõtluse vahel säilib, on

maksulaekumine suurem, kuid maks võib motiveerida tulevikus suhteliselt rohkem

vanemaid autosid registreerima eraisikutele. Sellisel juhul võib veidi suureneda muude

ettevõtete sõiduautodega seonduvate maksude laekumine, millele praegu kehtivad

soodustused. Hinnang sisaldab maksutulu ka sõidukitelt, millel on CO2 registris

märkimata, kuid millele on leitud referentsväärtus vastavalt käesolevas eelnõus välja

pakutud valemile. Seda ka järgnevate komponentide puhul.

2. Sõiduautode (M1 ja M1G) mootorsõidukimaksu mõju riigi tuludele on 85 miljonit eurot

esimesel rakendumise täisaastal.

3. Kaubikute (N1 ja N1G) registreerimistasu mõju riigi tuludele on 7 miljonit eurot

esimesel rakendumise täisaastal.

4. Kaubikute (N1 ja N1G) mootorsõidukimaksu mõju riigi tuludele on 8 miljonit eurot

esimesel rakendumise täisaastal.

5. Muude mootorsõidukite (L3–L7, MS2, T1b, T3 ja T5) mootorsõidukimaksu mõju riigi

tuludele on ligikaudu 2 miljonit eurot esimesel rakendumise täisaastal.

Kuna tegemist on täiesti uue maksuga, on keeruline usaldusväärselt prognoosida, kui palju

muutuvad tarbimisharjumised, ning mis on laiem mõju majandusele pikema aja jooksul.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktid on väljatöötamisel.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kohta koostati väljatöötamiskavatsus, mis esitati arvamuse avaldamiseks 2023. aasta

19. juulil tähtajaga 18. august 2023. aasta.

Väljatöötamiskavatsuse kohta edastasid arvamuse ministeeriumid (v.a Välisministeerium) ja

mitmed erialaorganisatsioonid:

1. MTÜ Eesti Taristuehituse Liit

2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

3. EVEA

4. Eesti Liikluskindlustuse Fond

5. Autoettevõtete Liit

6. Tallinna Pensionäride Ühendus

7. Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Liit

8. ETKL

9. Neste Eesti AS

10. Eesti Puuetega Inimeste Koda (ühispöördumine koos Eesti Pimedate Liidu ja Eesti

Liikumispuuetega Inimeste Liiduga)

11. Eesti Vanatehnika Klubide Liit

12. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon

13. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

14. MTÜ Klubi Eesti Karavan (ühisavaldus koos 9 karavane müüva/hooldava ettevõttega)

15. Eesti Liisinguühingute Liit MTÜ

16. Eesti Kämpingute Liit

17. Eesti Linnade ja Valdade Liit

Nende esitatud märkustega arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas. Märkuste tulemusel

ja hilisemate konsultatsioonide käigus on väljatöötamiskavatsuses esitatud

mootorsõidukimaksu mudelitest A ja B pandud kokku optimaalseim versioon.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Mootorsõidukimaksu seaduse

eelnõu

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1) Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu;

2) Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu seletuskiri.

Maret Mets 5885 1422

[email protected]

Meie 28.11.2023 nr 1.1-10.1/7147-1