Eelnõu kooskõlastamiseks

Dokumendiregister	Justiitsministeerium
Viit	8-2/5063
Registreeritud	09.10.2023
Sünkroonitud	05.09.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis	Rahandusministeerium
Vastutaja	Kärt Voor (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (296234 tm).

Failid

1.1-10.16267-1 09.10.2023 Väljaminev kiri.asice

MSM EN 2023 9-10.pdf

MSM SK 2023 9-10.pdf

MSM SK Lisa 1 Arvestamised.pdf

MSM SK Lisa 2 Näited.pdf

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu.pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

MSM EN 2023 9-10.pdf

EELNÕU 09.10.2023

Mootorsõidukimaksu seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolevas seaduses sätestatakse:

1) mootorsõiduki aastamaks (edaspidi aastamaks), millega maksustatakse mootorsõiduk

lähtuvalt selle omadustest, ja

2) mootorsõiduki registreerimistasu (edaspidi registreerimistasu), mida makstakse

mootorsõiduki esmakordsel Eesti liiklusregistris registreerimisel.

§ 2. Mootorsõiduk

Mootorsõiduk käesoleva seaduse tähenduses on liiklusregistris registreeritud:

1) L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduk;

2) MS2-kategooria ratasmaastikusõiduk;

3) T1b-, T3- ja T5-kategooria mootorsõiduk;

4) M1- ja M1G-kategooria mootorsõiduk;

5) N1- ja N1G-kategooria mootorsõiduk.

§ 3. Objekt

(1) Aastamaksu objekt on:

1) liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk;

2) liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduk.

(2) Registreerimistasu objekt on mootorsõiduk, mis registreeritakse liiklusregistris.

§ 4. Mootorsõidukimaksu laekumine

Mootorsõidukimaks laekub riigieelarvesse.

§ 5. Haldur

(1) Aastamaksu haldur on Maksu- ja Tolliamet.

(2) Registreerimistasu haldur on Transpordiamet.

2. peatükk

Aastamaks

§ 6. Maksumaksja

(1) Aastamaksu maksab liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanik, liiklusseaduse

tähenduses vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kaasa arvatud avalik-õiguslik

juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus.

EELNÕU 09.10.2023

(2) Maksumaksja vastutab liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest.

§ 7. Maksukohustus

Aastamaksukohustus on isikul, kes:

1) on maksustamisperioodi 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki omanik

või vastutav kasutaja;

2) on kantud maksustamisperioodi jooksul mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordsel

registreerimisel mootorsõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks.

§ 8. Maksustamisperiood ja maksmine

(1) Aastamaksuga maksustamise periood on üks kalendriaasta.

(2) Aastamaks makstakse maksustamisperioodi 1. oktoobriks.

§ 9. Maksustamisperioodi kestel registreeritud mootorsõiduki aastamaksu arvestamine

(1) Maksustamisperioodi jooksul kuni 31. juulini liiklusregistris registreeritud mootorsõidukilt

makstakse aastamaks § 8 lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks.

(2) Mootorsõiduki puhul, mis registreeritakse liiklusregistris pärast 31. juulit, makstakse

aastamaks järgneva aasta 31. märtsiks.

(3) Aastamaks arvutatakse proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud jooksva

maksustamisperioodi lõpuni, arvates registreerimisele järgnevast päevast.

§ 10. Aastamaksu maksmise kord

(1) Maksu- ja Tolliamet väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale

maksuteate maksmisele kuuluva aastamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks.

Maksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta

sätestatut. Maksuteadet ei pea allkirjastama.

(2) Esimest korda pärast 1. jaanuari liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki

maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva jooksul peale registreerimiskande

tegemist.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada maksuteate väljastamise,

maksu maksmise ja tagastamise korra.

§ 11. L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-kategooria

mootorsõidukite aastamaksu määrad

(1) L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduki, kuni 1000 kilogrammise

tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni

1000 kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõiduki, mille esmase

registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud kuni 10

aastat, aastamaks on:

1) 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 51–125 cm3;

EELNÕU 09.10.2023

2) 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht 126–500 cm3;

3) 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 cm3;

4) 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 cm3;

5) 90 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 cm3.

(2) L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduki, kuni 1000 kilogrammise

tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni

1000 kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõiduki, mille esmase

registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne

aasta, kuid mitte rohkem kui 20 aastat, aastamaks on:

1) 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 cm3;

2) 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 cm3;

3) 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 cm3;

4) 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 cm3.

§ 12. M1- ja M1G-kategooria mootorsõidukite aastamaksu määrad

(1) M1- ja M1G-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on

liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga

(edaspidi WLTP-meetod) arvutatud süsinikdioksiidi (edaspidi CO2) eriheite kohta, aastamaksu

määr leitakse kolme komponendi summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 3 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga

ning 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga;

3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduk, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, aastamaksu määr

leitakse kolme komponendi summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa

ja massiosa ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit

koefitsiendiga 1,24 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2

sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, aastamaksu määr leitakse nelja komponendi

summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

2) mootori töömahust lähtuv osa selliselt, et mootori töömahu iga kuupsentimeeter korrutatakse

0,05 euroga;

3) mootori võimsusest lähtuv osa selliselt, et mootori võimsuse iga kilovatt korrutatakse 0,80

euroga;

4) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, aastamaksu

määr leitakse kahe komponendi summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

EELNÕU 09.10.2023

2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 440 eurot.

(5) Täiselektriliseks loetakse mootorsõiduk, mille veoajamit veab ainult ja alaliselt

elektrimootor, millel puudub sisepõlemismootor ning mis on tüübivastavuse tunnistuse

kohaselt täiselektriline.

§ 13. N1- ja N1G-kategooria mootorsõidukite aastamaksu määrad

(1) N1- ja N1G-kategooria mootorsõiduk, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on

liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, aastamaksu

määr leitakse kahe komponendi summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 3 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga

ning 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, aastamaksu määr

leitakse kahe komponendi summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa

ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,39 ja

seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, aastamaksu määr leitakse kolme komponendi

summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

2) mootori töömahust lähtuv osa selliselt, et mootori töömahu iga kuupsentimeeter korrutatakse

0,05 euroga;

3) mootori võimsusest lähtuv osa selliselt, et mootori võimsuse iga kilovatt korrutatakse 0,80

euroga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduk, mis on täiselektriline, aastamaksu

määr on 30 eurot mootorsõiduki kohta.

3. peatükk

Registreerimistasu

§ 14. Registreerimistasu maksmise kohtustus

(1) Registreerimistasu maksavad füüsiline ja juriidiline isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik

juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus.

(2) Registreerimistasu maksja vastutab liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest.

§ 15. Maksukohustus

Registreerimistasu maksmise kohustus tekib sõiduki esmakordsel liiklusregistris

registreerimisel.

EELNÕU 09.10.2023

§ 16. Registreerimistasu maksmise tähtaeg

Registreerimistasu makstakse enne sõiduki esmakordset Eestis registreerimist.

§ 17. Maksmise kord

(1) Maksmisele kuuluv registreerimistasu summa kuvatakse liiklusregistri e-teeninduses.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada registreerimistasu maksmise

ja tagastamise korra.

§ 18. M1- ja M1G-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

(1) M1- ja M1G-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on

liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta,

registreerimistasu määr leitakse kolme komponendi summana:

1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–117 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 5 euroga, vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga,

vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 60 euroga ning 201 ja enam grammi

kilomeetri kohta korrutatakse 80 euroga;

3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduk, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr

leitakse kolme komponendi summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa

ja massiosa ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit

koefitsiendiga 1,24 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2

sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse nelja komponendi

summana:

1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;

2) mootori töömahust lähtuv osa selliselt, et mootori töömahu iga kuupsentimeeter korrutatakse

0,5 euroga;

3) mootori võimsusest lähtuv osa selliselt, et mootori võimsuse iga kilovatt korrutatakse 8

euroga;

4) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduk, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr leitakse kahe komponendi summana:

1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;

2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 4 euroga kuni summani 4400 eurot.

§ 19. N1- ja N1G-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

EELNÕU 09.10.2023

(1) N1- ja N1G-kategooria mootorsõiduk, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on

liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta,

registreerimistasu määr leitakse kahe komponendi summana:

1) baasosa 500 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 30 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga

ning 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr

leitakse kahe komponendi summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa

ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,39 ja

seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse kolme komponendi

summana:

1) baasosa 500 eurot mootorsõiduki kohta;

2) mootori töömahust lähtuv osa selliselt, et mootori töömahu iga kuupsentimeeter korrutatakse

0,5 euroga;

3) mootori võimsusest lähtuv osa selliselt, et mootori võimsuse iga kilovatt korrutatakse 8

euroga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduk, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr on 300 eurot mootorsõiduki kohta.

4. peatükk

Aastamaksu ja registreerimistasu kordaja

§ 20. Mootorsõiduki vanusest sõltuv aastamaksu ja registreerimistasu kordaja füüsiliste

isikute puhul

(1) M1- ja M1G-kategooria mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu määr korrutatakse

mootorsõiduki vanusest sõltuva kordajaga järgmistel juhtudel:

1) mootorsõiduki omanik on füüsiline isik;

2) mootorsõiduki vastutav kasutaja liiklusseaduse tähenduses on füüsiline isik.

(2) M1- ja M1G-kategooria mootorsõiduki vanusest sõltuv mootorsõiduki aastamaksu määra

kordaja on:

1) 0,91, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat;

2) 0,82, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat;

3) 0,73, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat;

4) 0,66, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat;

5) 0,55, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat;

EELNÕU 09.10.2023

6) 0,46, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat;

7) 0,37, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat;

8) 0,28, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat;

9) 0,19, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat;

10) 0,1, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat;

11) 0, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 20 aastat.

(3) M1- ja M1G-kategooria mootorsõiduki vanusest sõltuv mootorsõiduki registreerimistasu

määra kordaja on:

1) 0,91, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 5 aastat;

2) 0,82, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 6 aastat;

3) 0,73, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 7 aastat;

4) 0,64, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 8 aastat;

5) 0,55, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 9 aastat;

6) 0,46, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 10 aastat;

7) 0,37, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 11 aastat;

8) 0,28, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 12 aastat;

9) 0,19, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 13 aastat;

10) 0,1, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 14 aastat;

11) 0, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 20 aastat.

(4) Registreerimistasu määra kordajat rakendatakse registreerimistasu summale, millest on

lahutatud baasosa ja aastamaksu määra kordajat rakendatakse aastamaksu summale, millest on

lahutatud baasosa.

(5) Mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu määra kordaja rakendamisel saadav summa

ümardatakse eurosendi täpsusega.

5. peatükk

Maksustamise põhimõtted

§ 21. Aastamaksu infosüsteem

EELNÕU 09.10.2023

(1) Aastamaksu infosüsteem on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud

maksukohustuslaste registrisse kuuluv andmekogu. Andmekogu pidamise kord sätestatakse

maksukohustuslaste registri põhimääruses.

(2) Aastamaksu infosüsteemi eesmärk on aastamaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumine

ja töötlemine.

(3) Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile aastamaksu arvutamiseks vajalikud

alusandmed, sealhulgas isikuandmed. Transpordiamet on kohustatud kontrollima alusandmete

õigsust ja vajadusel neid andmeid parandama või täiendama.

(4) Maksukohustuslaste registri põhimääruses sätestatakse valitsusasutused, kellele antakse

nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses juurdepääs andmekogu andmetele.

§ 22. Registreerimistasu andmete hoidmine

Andmeid registreerimistasu arvestamise ja maksmise kohta hoitakse liiklusregistri

andmekogus.

§ 23. Maksu- ja registreerimistasu maksmise vabastused

Mootorsõidukimaksuga ei maksustata:

1) päästeasutuse, kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Justiitsministeeriumi

vanglate osakonna ja vangla, Siseministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukit;

2) välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavat sõidukit;

3) mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või

puuetega inimesele kasutamiseks.

§ 24. Aastamaksu tagastamine

(1) Enammakstud aastamaksu tagastamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses sätestatut.

(2) Mootorsõiduki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel

maksustamisperioodi eest makstud aastamaksu ei tagastata ja maksusummat ei vähendata.

Omaniku või vastutava kasutaja vahetuse vormistamisel liiklusregistri andmetes on

mootorsõiduki soetanud või vastutavasse kasutusse saanud isik kohustatud maksmata

aastamaksu alates mootorsõiduki soetamisele või kasutusse saamisele järgnevast

maksustamisperioodist.

6. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Seaduste muutmine

§ 25. Kohalike maksude seaduse muutmine

Kohalike maksude seaduse § 5 punkt 7 ja § 12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Maksukorralduse seaduse muutmine

EELNÕU 09.10.2023

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi § 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) mootorsõiduki aastamaks.“;

2) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) mootorsõiduki registreerimistasule, kui mootorsõidukimaksu seaduses ei ole sätestatud

teisiti.".

2. jagu

Seaduse jõustumine

§ 27. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2023

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

MSM SK 2023 9-10.pdf

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Mootorsõidukimaksu seadusega kehtestatakse Eestis mootorsõiduki aastamaks ja

mootorsõiduki registreerimistasu.

Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem ja saastavam autopark.

Samuti on meil keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta. Euroopa õigus seab Eestile

kohustusliku sihttaseme vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet aastaks 2030 24% võrreldes

2005. a tasemega (varasem sihttase oli 13%). Need asjaolud on meile tinginud olukorra, kus

saastamise ehk liigsele süsihappegaasi emissioonile tuleb hakata pöörama senisest rohkem

tähelepanu. Maksu kohaldamine on väga tõhus tarbija käitumist mõjutav meede ja käesoleva

eelnõuga planeeritav Eesti mootorsõidukimaks modelleeritakse vastavalt sellele.

Meetmete võtmine tähendab vajadust senise mõtteviisi oluliseks muutuseks. Täna on

transpordisektori CO2 eriheide senise transpordikorralduse tulemusel pidevas tõusus, saavutada

tuleb aga selle tõusu peatumine ja langus. Transpordisektori heite vähendamise oleksime

pidanud tagama hiljemalt aastast 2021, kui hakkasid kehtima eeltoodud nõuded. Ennekõike on

maks suunatud uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse tegemise suunas.

Mootorsõidukimaksu eesmärk ei ole vanade sõidukite liiklusest kõrvaldamine, vaid nende

lõpuni tarbimine. Küll on mootorsõidukimaks suunatud pikaks ajaks seisma jäänud ja

keskkonda reostavate mootorsõidukite nõuetekohase utiliseerimise innustamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialistid Maret Mets ([email protected]) ja Lauri Lelumees ([email protected])

ning fiskaalpoliitika osakonna analüütikud Madis Aben ([email protected]) ja Risto Kaarna

([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht nõunik Virge Aasa ([email protected]), keelelise

kontrolli tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu väljatöötamine tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2023–20271, mille

kohaselt planeeritakse Eestis kehtestada automaks.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse ka kohalike maksude seadust ja maksukorralduse seadust.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

1 https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine. Selle kohta tehtud märkustega

arvestamise tabel on lisatud (lisa 1).

Mootorsõidukimaksu seaduse eesmärk on kehtestada Eestis sõidukitele suunatud

keskkonnamaks. Sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste,

heitmed, ajakulu, ummikud, õnnetused jm). Seetõttu on maksustamise aluste väljatöötamisel

seatud eesmärgiks kasutada sõidukite neid omadusi, mis väljendavad nende mõju keskkonnale

– CO2 eriheide ja mass.

Mootorsõiduki aastamaks ja registreerimistasu on suunatud Eesti sihile vähendada

transpordivaldkonnas juba lähiaastail fossiilenergiakasutust ja heitkoguseid, panustades seeläbi

nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamisse. Eesti autopark

on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige vanem2 ja saastavam3. Samas ei ole eesmärgiks

vanema autopargi kasutusest väljasurumine, kuna keskkonnale ja majandusele on tervikuna

kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma kasuliku eluea lõpuni. Lisaks

eelnevale on eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate

sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks.

Mootorsõidukimaks on oma iseloomult omandi- mitte tarbimismaks. Aastamaksu maksavad

kõik isikud, kes liiklusregistri andmete kohaselt on mootorsõiduki (vastavalt maksuobjektide

määratlusele) omanikud või vastutavad kasutajad. Lisaks sätestatakse ka sõiduki soetusel

makstav komponent ehk mootorsõiduki registreerimistasu.

Sarnaselt kõikide maksudega on sõidukite maksustamisel lisaks vähem saastavamate

mootorsõidukite kasutamisele suunamisele ka maksutulu kogumise eesmärk riigi erinevate

kulutuste finantseerimiseks.

Väljatöötamiskavatsuse koostamise eel püstitati järgmised põhimõtted, millele

mootorsõidukimaks vastama peaks:

 maksevõimet arvestav – maksustamise oluline põhimõte on maksevõime ehk

maksukoormuse jaotus peab olema õiglane; ka mootorsõidukimaks ei tohi olla liialt

regressiivne, nii et odavama (vanema) sõiduki omanikud maksaksid oma sissetuleku

suhtes oluliselt rohkem maksu kui kallima sõiduki omanikud;

 automatiseeritud – maksuarvutus tugineb liiklusregistri andmetele ning MTA ja

TRAMi maksude kogumise platvormile;

 mitte manipuleeritav – ei sõltu omaniku staatusest või elu- ega asukohast;

 lihtne – nii väheste erisustega kui võimalik ning arusaadava valemi alusel arvutatav

maksukohustus;

 laia baasiga – maksustame kõiki sõidukeid, ka elektrimootoriga;

 väikese halduskoormusega – maks on tasutav teiste kohustuste täitmise käigus;

 raskesti kõrvalehoitav – näiteks kontrollitakse selle õigeks tähtpäevaks tasumist

tavapäraste sõidukikontrollide käigus;

 avalik – maksukohustusega sõiduki aastamaksu suurus on liiklusregistris

mootorsõiduki andmete juures näha;

2 https://www.acea.auto/files/ACEA-report-vehicles-in-use-europe-2023.pdf 3 https://climate-energy.eea.europa.eu/topics/transport/emissions-from-cars/data

 vaesemat elanikkonda arvestav – eelduslikult vanemate sõidukite omanikele suurem

maksu regressioon;

 saastet4 vähendav – mootorsõidukimaks disain mõjutab sõidukeid vähem omama ja

kasutama;

 autostumist vähendav – mootorsõiduki maks mõjutab Eestis kasutusel olevate

sõidukite hulka ja pidurdab nende koguarvu kasvutrendi;  registrit korrastav – väldib sõiduki registreerimist vales kategoorias maksu

vähendamise eesmärgil, motiveerib sõidukit mitte romuna vedelema jätma, s.t sõiduki

maksukohustus peatub alles selle lõplikul liiklusregistrist kustutamisel e sõiduki

mahakandmisel. 

Kliima- ja energiaeesmärkidesse panustamine

Mootorsõidukimaks keskkonnamaksuna töötati välja meetmeks mitmete oluliste kliimaalaste

eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks. Oluline on märkida, et kliimapoliitika eesmärke

saavutatakse läbi paljude tegevuste, milles transpordisektori CO2 heite vähendamine ja

keskkonnahoiu suurendamine on ainult üks komponentidest.

Riigikogus 2023. a 8. veebruaril vastu võetud „Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“5 on

seatud põhimõtteline üleriigiline eesmärk: „Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada

kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks

kasvuhoonegaaside netoheide nullini.“

Strateegias „Eesti 2035“6, mille üldosa võttis Riigikogu vastu7 2021. a 12. mail, on samuti

määratletud kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärk.

Riigikogus 2017. aasta 20. oktoobril heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukavas aastani

2030“8 on seatud üheks eesmärgiks: „Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine

energiasektoris moodustab aastaks 2030 vähemalt 70% (võrreldes 1990. aastaga)“. Praegu on

koostamisel energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis muuhulgas arvestab mainitud

kliimapoliitika põhialuste ja Eesti 2035 eesmärke.

Energiamajanduse korralduse seaduse9 §-s 321 on määratletud riiklik taastuvenergia eesmärk,

sh siht 2030. aastaks vähendada oluliselt maanteetranspordis fossiilenergia kasutust: „Maantee-

ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab /2030. aastaks/ vähemalt 14 protsenti

kogu transpordisektoris tarbitud energiast.

Seega on Eesti võtnud sihiks vähendada transpordivaldkonnas sh maanteetranspordis juba

lähiaastail oluliselt fossiilenergiakasutust, suurendada taastuvenergia kasutust ning vähendada

heidet ja kasvuhoonegaaside ning muude õhusaasteainete heitkoguseid, panustades seeläbi nii

rahvatervisele kui elukeskkonnale avaldatava negatiivse mõju vähendamisse.

4 Sõiduki tootmisel tekkiva keskkonnakoormusega tegelevad need riigid, kus autosid toodetakse läbi selle, et maksustavad ressursse ja reostust jms. Automaksu disainis võib-olla ei peakski sellega arvestama ja tuleks võtta eelduseks, et tootmise ja käitlemise etapi keskkonna- koormusega tegelevad muud maksud ja regulatsioonid. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/310022023003. 6 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/315052021012 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/324102017001. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023076.

„Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“10 on märgitud, et viimastel aastatel on

läbisõit maanteedel kasvanud 4%, suurenedes perioodil 2014–2017 14%. See tähendab, et

transpordi arengukavaga 2014–2020 perioodi lõpuks prognoositud kasv on praeguseks ületatud

ehk ei ole tehtud piisavalt edusamme nn autostumise pidurdamiseks. Mootorsõidukimaksu

eesmärk on autostumise kasvu pidurdamine, mida saavutatakse läbi inimeste ostukäitumise

mõjutamise.

Samuti on mootorsõidukimaksul oluline roll rahvusvahelisel tasandil kliima- ja energiapoliitika

eesmärkidesse panustamisel. 2021. aastal kokku lepitud ning jõustunud nn EL

kliimamääruses11 on seatud siht muuta EL 2050. aastaks esimesena maailmas

kliimaneutraalseks. Selle sihi suunas liikumiseks esitas Euroopa Komisjon 2021. aastal mahuka

kliima- ja energialase paketi „Eesmärk 55“12 ehk nn kliimapaketi, mille läbirääkimiste

tulemusel on nüüdseks kokku lepitud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise

vahetasemena siht vähendada EL üleselt CO2 netoheidet aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990

vähemalt 55% võrra.

Ambitsioonika paketi raames antakse palju erinevaid õigusakte. Auto- ja/või maanteetranspordi

valdkonnaga seostuvad nende hulgas 2023. aasta kevadeks kokku lepitud EL õigusaktidest

enim järgmised algatused:

1. nn jõupingutuste jagamise määruse muudatus13 (vt p 4.3) – kiideti heaks 2023. aasta

märtsis;

2. EL heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatus,14 mis alates 2027. aastast

käivitab maanteetranspordile EL ülese uue HKS-i;

3. nn sõidukite CO2 standardite määrus,15 millega karmistatakse uute sõiduautode ja uute

väikeste tarbesõidukite CO2 heite norme;

4. alternatiivkütuste taristu määrus16 – 2023. aasta märtsi lõpus jõuti EL nõukogu ja

Euroopa Parlamendi vahel kokkuleppele selle lõppversioonis, selle kohaselt võetakse

lähiaastatel kogu Euroopas kasutusele rohkem laadimisjaamu ja alternatiivkütuste

tanklaid, vähendamaks transpordi negatiivset kliima- ja keskkonnamõju;

5. taastuvenergia direktiivi muudatus17 – 2023. aasta märtsi lõpus jõuti EL nõukogu ja

Euroopa Parlamendi vahel kokkuleppele selle lõppversioonis, selle kohaselt riikidele

seati mh siduv eesmärk vähendada taastuvenergia kasutamise abil kasvuhoonegaaside

heitemahukust transpordisektoris 2030. aastaks 14,5% võrra;

6. energiamaksustamise direktiivi muudatus – 2023. a oktoobri seisuga selle eelnõu

läbirääkimised jätkuvad.

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat avaldas 24. mail 2023. a

Euroopa poolaasta kevadpaketis liikmesriikide kohta riigiaruanded ja riigipõhised soovitused.

Komisjon leiab Eesti riigiaruandes,18 et jätkusuutliku liikuvuse arengu tagamiseks ei ole meil

võetud piisavalt kohaseid meetmeid, nagu näiteks multimodaalse transpordivõrgustiku kiirema

kasutuselevõtu toetamine. Stiimulite puudumise tõttu on aeglustumas ka erasektori autopargi

10 https://valitsus.ee/media/4253/download. 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1119. 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0550&qid=1627632350370. 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:32023R0857. 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023L0959. 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023R0851&qid=1686822937209. 16 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/03/28/alternative-fuel-infrastructure-provisional-agreement-for-more- recharging-and-refuelling-stations-across-europe. 17 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/03/30/council-and-parliament-reach-provisional-deal-on-renewable- energy-directive/. 18 https://economy-finance.ec.europa.eu/document/download/952b166f-4973-48a7-a68e- d78ae6903218_en?filename=ET_SWD_2023_606_en.pdf.

keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muutumine. Uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite

registreerimine püsib madalal tasemel, kuigi olemasolevate elektriautode jaoks peaks

olemasolev laadimisvõrgustik piisav olema. Selle kõrval on elektriautode osakaal liikluses aga

väga väike.

Veel märgib Euroopa Komisjon Eesti riigiaruandes, et transpordisektori keskkonnamaksud on

Eestis ühed EL madalaimad (0,04% SKP-st, EL keskmine 0,42%19) koos asjaoluga, et oleme

üks väheseid ilma sõiduki aastamaksuta liikmesriike. Märgitakse, et Eesti taaste- ja

vastupidavuskava küll sisaldab investeeringuid säästlikku transporti, aga muudatusi toov nihe

on veel toimumata. Riiklik transpordi ja liikuvuse kava koos eesmärgiga „Eesti 2035“ on

suunatud kasvuhoonegaaside vähendamisele transpordisektoris 2018. aastaga võrreldes 30% ja

liikuvuse tõstmisele ühistranspordi, jalgrataste ja kõndimise suhtes 2019. aasta 39%-lt 55%-le

aastaks 2035.

Seoses transpordiga soovitatakse kokkuvõtteks, et Eesti peaks 2023. ja 2024. aastal vähendama

oma sõltuvust fossiilsetest kütustest ja kiirendama taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Samuti peaks Eesti läbi maksustamise ergutama autopargi muutumist null- või madala

emissiooniga sõidukite osakaalu tõusu suunas.

Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) korraldab tavaliselt kord aastas liikmesriikidesse ametliku

visiidi, mis on seotud IMF-i vahendite kasutamise taotluse, IMF-i järelevalve all olevaid

programme käsitlevate arutelude või muu majandusseirega. IMF-i esindajad tegid 2023. a Eesti

visiidi järgselt järelduse,20 et Eestis tuleks võimalikult kiiresti kehtestada automaks. Soovituse

ajendiks on eelarvepuudujäägi vähendamine, kuid nad rõhutavad, et säilitada tuleks toetus

haavatavatele ühiskonnagruppidele.

Ettepaneku automaksu kehtestamiseks sihiga ergutada selle meetme kaudu transpordisektori

üleminekut taastuvenergia kasutusele jt energiasektori eesmärkidesse panustamist tegi seoses

energiavaldkonna eesmärkide suunas liikumisega oma visiidil Eestisse 2023. aasta juunis

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ametlik missioon, mis valmistab ette korralist Eesti

energia- ja kliimapoliitika süvaanalüüsi ja selle tulemusel tehtavaid soovitusi.

„Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/842, milles

käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030,

millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning

määrust (EL) 2018/1999“ (edaspidi jõupingutuste jagamise määrus) jõustus 2023. aasta mais.

Uue jõupingutuste jagamise määrusega seatakse EL-i tasandi eesmärk vähendada 2030. aastaks

kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes 40% määrusega hõlmatud sektorites

(seni kehtinud 30% asemel). Kuigi EL-i HKS-i käsitleva muudetud direktiivi kohaselt

hakatakse heitkogustega kauplemist kohaldama ka rahvusvahelise meretranspordi, hoonete,

maanteetranspordi ja täiendavate tööstussektorite suhtes, säilitatakse jõupingutuste jagamise

määruse kohaldamisala (maanteetransport, riigisisene meretransport, hooned, põllumajandus,

jäätmed ja väiketööstus).

19 Eurostat. Key figures in on European transport. 2022 edition. Lk 47: https://ec.europa.eu/eurostat/documents/15216629/15589759/KS- 07-22-523-EN-N.pdf/3ef323b2-703a-9905-f24d-91db92a2931c?version=3.0&t=1673612473356. 20 https://www.eestipank.ee/press/eesti-vabariik-imfi-delegatsiooni-artikkel-iv-alusel-2023-aastal-tehtud-visiidi-kokkuvottev-avaldus- 23052023.

Muudetud määrusega määratakse igale liikmesriigile varasemast suurem riiklik eesmärk ja

kohandatakse viisi, kuidas liikmesriigid saavad oma eesmärkide saavutamiseks kasutada

olemasolevaid paindlikkusmeetmeid. Täiendavalt:

 Kogu Eesti CO2 heide 2021. a seisuga oli 15,5 Mt.21

 15,5 Mt CO2-st on 44% kaetud EL-i heitkogustega kauplemise süsteemiga ja ülejäänud

heitkogus jagunes jõupingutuste jagamise määruse (37%) ning maakasutuse, maakasutuse

muutuse ja metsanduse e LULUCF (19%) vahel.

 Jõupingutuste jagamise määruse 37% e ca 6 Mt-st moodustas transpordisektori CO2 heide

2,35 Mt ja maanteetransport sellest omakorda 2,28 Mt. Lisaks kuulub määruse alla väikese-

mahuline energeetika (sh hoonete küte ja jahutus), EL HKS-st välja jäänud tööstuslikud

protsessid, põllumajandus, jäätmemajandus ja F-gaasid.

 Jõupingutuste jagamise määruse muudatus seab Eestile kohustusliku sihttaseme vähendada

kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 24% võrreldes 2005. a tasemega (varasem sihttase

oli 13%).

 Viimase EKUK prognoosi järgi22 jääb Eestil eesmärgi täitmisest puudu ~3 Mt kumulatiivselt

aastaks 2030 – võimalus panustada sellesse sihti teistelt EL riikidelt heite vähendamise

ühikuid ostes sõltub riikide müügivõimalustest ja ostusoovidest, selle maksumus võib olla

suurusjärgus mõnisada miljonit eurot. Prognoos sisaldab ka otsustamata meetmeid

arengukavadest. Tegelik pilt on ilmselt kehvem.

3. Eelnõu sisu

Põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse

maksed sätestab seadus.

Mootorsõidukimaks on riiklik maks ning riikliku maksu kehtestamisel peab Riigikogu seaduses

sätestama kõik maksukohustuse elemendid, mille tulemusel tekib seaduse vahetu toimena

maksukohustus. Maksukorralduse seaduse § 4 lõike 3 kohaselt sätestatakse maksuseaduses

maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht,

maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu korral ka maksustamisperiood,

maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud

maksusoodustused.

Maksu põhitunnuseks on fiskaalne eesmärk (riigi tegevuseks vajalike tulude saamine), kuid

maksul võib olla ka regulatiivseid eesmärke. Mootorsõidukimaks on suunatud Eesti sihile

vähendada transpordivaldkonnas juba lähiaastail fossiilenergiakasutust ja heitkoguseid,

panustades seeläbi nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avalduva negatiivse mõju

vähendamisse. Igaühel on õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale.

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu koosneb neljast peatükist ja 27 paragrahvist. Esimeses

peatükis antakse üldsätted, sealhulgas sätestatakse mootorsõiduki aastamaksu ja

registreerimistasu maksu olemus ja nimetatakse maksuga hõlmatud kategooriad.

Teises ja kolmandas peatükis kirjeldatakse vastavalt aastamaksu ja registreerimistasu tasumise

korda ning sätestatakse maksumäärad. L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria, MS2-

kategooria ning T1b-, T3- ja T5-kategooria mootorsõidukid maksustatakse üksnes

aastamaksuga nende mootori mahu põhjal.

21 https://infogram.com/1pe2qekzn7vqp6hm6yeryk5qprtlzdp0eqp?live. 22 https://infogram.com/1pe2qekzn7vqp6hm6yeryk5qprtlzdp0eqp?live.

Aastamaks M1 ja M1G kategooria mootorsõidukile kehtestatakse kolme komponendi

summana, milleks on baasosa, süsinikdioksiidi heite osa ja massiosa. Heite osa arvestamisel

võetakse aluseks WLTP meetodiga arvutatud näit, kuid üksnes NEDC näiduga sõidukite puhul

kasutatakse vastavat kordajat. Kui heite näit puudub, siis leitakse maksumäär leitakse nelja

erineva komponendi summana, mis on baasosa, mootori töömahust lähtuv osa, mootori

võimsusest lähtuv osa ja raskemate sõidukite puhul ka massiosa. M1 ja M1G elektriautode

puhul leitakse maksumäär baasosa ja raskemate elektriautode puhul ka massiosa liitmisel.

Aastamaks N1 ja N1G kategooria mootorsõidukile kehtestatakse kahe komponendi summana,

milleks on baasosa ja süsinikdioksiidi heite osa. Arvestatakse WLTP meetodiga arvutatud näitu

ja NEDC näidu puhul kordajat. Kui heite näit puudub, siis leitakse maksumäär kolme erineva

komponendi summana, mis on baasosa ning mootori töömahust ja võimsusest lähtuvad osad.

Elektrisõidukite puhul rakendub vaid baasosa.

Registreerimistasu M1 ja M1G kategooria mootorsõidukile on analoogselt aastamaksuga

samuti kehtestatud kolme komponendi summana, kuid süsinikdioksiidi heite osa maksustatakse

progresseeruvamalt. Arvestatakse WLTP meetodiga arvutatud näitu ja NEDC näidu puhul

kordajat. Kui heite näit üldse puudub, siis leitakse tasumäär samade parameetrite alusel, mis

aastamaksu puhul. Elektriautode puhul rakendub baasosa ja raskemate mudelite puhul ka

massiosa.

N1 ja N1G kategooria mootorsõidukite registreerimistasu koosneb baasosast ja süsinikdioksiidi

heite osast. Puuduva heite näiduta sõidukitel leitakse tasumäär kolme erineva komponendi

summana, mis on baasosa, mootori töömahust lähtuv osa ja mootori võimsusest lähtuv osa.

Elektrisõidukite puhul rakendub vaid baasosa.

Neljandas peatükis sätestatakse aastamaksu ja registreerimistasu kordaja füüsilisest isikust

maksumaksjale, mis rakendub, kui sõiduki vanus on rohkem kui viis aastat.

Viiendas peatükis sätestaks maksustamise põhimõtted ja kuuendas rakendussätted.

1. peatükk Üldsätted

Eelnõu § 1. Mootorsõidukimaksu mõiste

Paragrahviga kehtestatakse mootorsõidukimaksu elemendid. Maks koosneb kahest osast –

aastamaksust ja registreerimistasust. Aastamaksu kogumist haldab Maksu- ja Tolliamet, kes on

Eestis riiklike maksude maksuhaldur. Registreerimistasu kogub Transpordiamet, mistõttu on

koormis nimetatud „tasuks“, mitte „maksuks“ – erinevus seisneb peamiselt määratluses ja

lõplikult laekuvad mõlemad samasuguselt riigieelarvesse. Otsustamisel on lähtutud sellest,

kuidas isikul oleks mugavam maksukohustust täita, samuti, et oleks arvesse võetud koormise

kogumine kahe erineva asutuse poolt, kellest üks ei ole riiklike maksude haldur.

Registreerimistasu aluseks olevad andmed, haldus ja tasumise aeg on seotud üksnes

Transpordiametiga, mistõttu oleks selle tasu maksuna kehtestamisega kaasnenud Maksu- ja

Tolliameti roll ebavajalik.

Liiklusseaduses on täna sätestatud teekasutustasu regulatsioon, mistõttu võib seaduseelnõu

kooskõlastuse käigus ja selle järgselt kaaluda ka registreerimistasu regulatsiooni paigutamist

liiklusseadusesse.

Punktis 1 sätestatud aastamaksuga maksustatakse mootorsõiduk lähtuvalt selle omadustest.

Aastamaksu suuruse arvutamiseks liidetakse baasosa ja komponentidele (CO2, täismass,

mootori maht) antud väärtused. Täpsed maksustamise alused on sätestatud 2. ja 3. peatükis.

Punktis 2 sätestatud registreerimistasuga maksustatakse nii uue kui kasutatud mootorsõiduki

esmakordne Eesti liiklusregistris registreerimine. Mootorsõiduki registreerimine on sätestatud

liiklusseaduse § 76 lõikes 2 ja see on toiming, millega Transpordiamet kannab Eestis kasutusele

võetava ja nõuetele vastava mootorsõiduki ning sellega seotud isikute andmed

liiklusregistrisse.

Eelnõu § 2. Mootorsõiduk Paragrahvis sätestatakse mootorsõiduki määratlus. Mootorsõidukite kategooriaid on mitmeid:

mootorsõidukimaksuga maksustatakse L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria, MS2-

kategooria, T1b-, T3- ja T5-kategooria, M1- ja M1G-kategooria ning N1- ja N1G-kategooria,

mootorsõidukid. M1- ja N1-kategooria ehk sõiduautode ja kaubikute loetelu on esitatud tabelis

Kategooriate selgitused:

 L3e kategooria (mootorratas) on ilma külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille

valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.

 L4e kategooria (korv) on külghaagisega kaherattaline mootorsõiduk, mille

valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.

 L5e kategooria (kolmratas) on sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline

mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori

töömaht ületab 50 cm3.

 L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria

mootorsõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400

kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa

15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria

sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti.

 MS2 kategooria (ratasmaastikusõiduk) on vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk,

mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ette nähtud

maastikul liikumiseks. Ratasmaastikusõidukiks loetakse ka maastikusõiduk, mille kõik

rattad on asendatavad või asendatud roomikutega. Ratasmaastikusõidukiks ei loeta

mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel

liikumiseks.

 T1b kategooria: hõlmab ratastraktoreid (valmistajakiirus üle 40 km/h) mille juhile

lähema telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 mm, mille tühimass töökorras olekus

on üle 600 kg ja mille kliirens ei ole üle 1000 mm.

 T3 kategooria: hõlmab ratastraktoreid, mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600

kg.

 T5 kategooria: ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h.

Tabel 1. Maksuobjektide täpsemad kategooriakirjeldused (M1 ja N1)

M1/M1G: N1/N1G:

- Eriotstarbeline sõiduk

- Kiirabi

- Kombi

- Kupee

- Lahtine

- Elusloomade veok

- Eriotstarbeline sõiduk

- Furgoon

- Isotermiline

- Jaemüük/eksponeerimine

- Limusiin

- Luukpära

- Mahtuniversaal

- Matuseauto

- Mitmeotstarbeline sõiduk

- Pikap

- Sedaan

- Sihtotstarbeline

- Soomussõiduk

- Universaal

- Võistlussõiduk

- Kallur

- Kaubik

- Klaasiveok

- Korvtõstuk

- Külmik

- Madel

- Paak

- Pikap

- Puksiirauto

- Puurauto

- Päästesõiduk

- Rung

- Sadul

- Sihtotstarbeline

- Soomussõiduk

Kategooriad on sätestatud liiklusseaduse alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri

13. juuni 2011 a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“ lisas 523.

Eelnõu § 3. Objekt

Lõikes 1 sätestatakse aastamaksu objekt. Punkti 1 kohaselt maksutatakse aastamaksuga

liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk.

Punktis 2 sätestatakse liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega

mootorsõiduki maksustamine. Vastavalt liiklusseaduse § 77 lõikele 84 loetakse need

mootorsõidukid registreerimata sõidukiks. Siia alla kuuluvad mootorsõidukid, mille

registreeringu on omanik ise soovinud pausile panna (staatus „ajutiselt kustutatud“ kehtivusega

kuni kaks aastat) ja need, mille registreering on peatunud automaatselt pärast pikemat kui 2-

aastast tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumise perioodi („peatatud“ staatus tähtajatu

kehtivusega). Ühiskonnas laialt kõlapinda leidnud nn „romude ja fantoomautode probleem“

vajab lahendamiseks ja õigusselguse loomiseks pikemat üleminekuaega. Seetõttu on seaduse §

27 lõikesse 2 loodud rakendussäte, mille kohaselt hakkab see lõige kehtima kaks aastat pärast

käesoleva seaduse jõustumist, st 2026. aasta 1. juulil.

Probleemsete peatatud kandega sõidukite liiklusregistrist kustutamiseks lahenduse

väljatöötamisega tegeleb Kliimaministeerium. Selle tulemusel on kõigil isikutel, kellel on

liiklusregistris probleemseid kandeid (sageli juhud, kus isik on omanikuna registreeritud, kuid

sõidukit ei ole reaalelt olemas juba aastaid) võimalus nendest kannetest toiminguga vabaneda.

Lõikes 2 sätestatakse registreerimistasu objekt, milleks on mootorsõiduk, mida veel ei ole Eesti

liiklusregistris ja mis planeeritakse sinna esmakordselt registreerida. See tähendab, et huvitatud

isik on võtnud Transpordiametiga ühendust, esitanud sõiduki, dokumendid ja on läbinud nende

nõuetekohasuse kontrolli eesmärgiga sõiduk registreerida. Registreerimistasu laekumist

kontrollitakse enne registreeringu tekkimist.

Eelnõu § 4. Mootorsõidukimaksu laekumine

Mootorsõidukimaks laekub riigieelarvesse. Kuigi aastamaksu ja registreerimistasu koguvad

erinevad asutused, laekuvad mõlemad riigieelarvesse.

23 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa5.pdf

Mootorsõidukimaksust laekuv tulu ei ole sihtotstarbeline ja seda jaotatakse vastavalt

riigieelarve seadusele avalike teenuste rahastamiseks.

Eelnõu § 5. Haldur

Aastamaksu haldur on Maksu- ja Tolliamet, kes vastavalt maksukorralduse seaduse § 5 lõikele

1 on riiklike maksude maksuhaldur. Registreerimistasu haldur on Transpordiamet, kelle kätte

laekuvad isiku esitatud andmed registreerimistasu arvutamiseks ja sellega seotud formaalsuste

täitmiseks.

2. peatükk. Aastamaks

Eelnõu § 6. Maksumaksja

Paragrahvis sätestatakse mootorsõiduki aastamaksu maksja. Aastamaksu maksavad kõik

liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad isikud (või omaniku asemel kasutaja,

kui ta on kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse), teisisõnu:

 füüsilised isikud,

 juriidilised isikud,

 avalik-õiguslik juriidilised isikud,

 riigi-, valla- või linnaasutused.

Mootorsõiduki vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses on Eesti

kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline

isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava

kasutajana liiklusregistrisse.

Teatud juhtudel ei ole mõistlik määrata maksu maksjaks sõiduki omanikku vaid hoopis

liiklusregistrisse kantud vastutav kasutaja. See erand on ennekõike loodud liisingusõidukite

jaoks, kus maksu maksja on liisinguvõtja, mitte liisinguandja. Seega juhul kui isik kasutab

mootorsõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning tema kui

mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse, on eranditult tema

sõiduki omaniku asemel aastamaksukohustuslane.

Maksumaksja kohustus on tagada, et liiklusregistrisse esitatud andmed on õiged.

Eelnõu § 7. Maksukohustus

Paragrahvis sätestatakse aastamaksukohustuse tekkimise alused. Aastamaksukohustuse

tekkimise aluseks on liiklusregistri seis iga kalendriaasta 1. jaanuaril, mil fikseeritakse

liiklusregistris registreeritud (edaspidi ka ajutiselt kustutatud või peatatud kandega) sõidukite

omanikud. Aastamaksu tasutakse korraga maksustamisperioodi ehk ühe kalendriaasta eest ette.

Kui isik saab esmakordselt registrisse kantava mootorsõiduki omanikuks aasta keskel, tekib tal

samuti aastamaksu tasumise kohustus, küll vähemas määras (vt § 9).

Riigikohus on mitmes kohtulahendis analüüsinud liiklusregistri omanikukande õiguslikku

tähendust. Riigikohus (lahendis 3-1-1-103-16) on tõdenud, et registrisse kantavate andmete

õiguslik tähendus tuleneb üheselt „Liiklusregistri pidamise põhimäärusest", et registrisse

kantud andmetel on informatiivne tähendus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on

viidatud konfiskeerimise kaebuse lahendamisel leidnud, et nii tsiviil- kui ka kriminaalkohtu

praktikas on valitsemas arusaam, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid

liiklusregistris, ei ole selle registri kannete põhjal võimalik teha eraõiguslikult lõplikku järeldust

sõiduki omandiõiguse kohta. Riigikohus on viidanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lõikele 1,

mille järgi tekib vallasomand üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale.

AÕS § 90 lõikes 1 loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja

omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Kuid raskeveokimaksu käsitlevas lahendis (3-17-1059 p 12) on Riigikohtu halduskolleegium

leidnud, et autorongi eest raskeveokimaksu määramise eelduseks on autorongi veoauto

registreerimine liiklusregistris ning et maksuhalduril tuleb lähtuda autorongi koosseisus

kasutatava veoauto ja haagise registrijärgsetest andmetest (RVMS § 1 p 1 ja § 2 lg 1 p 2).

Raskeveokiseaduses on sätestatud kohustus, et raskeveoki omanik või valdaja vastutab

liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest (RVMS § 3 lg 3 teine lause). Riigikohus on

eelnimetatud lahendis järeldanud, et liiklusregistri kannetele saab seadusega anda õigusliku

tähenduse.

Eelnõu § 8. Maksustamisperiood ja maksmine

Lõikes 1 sätestatakse aastamaksu maksustamise perioodiks üks kalendriaasta.

Lõikes 2 sätestatakse maksu tasumise tähtpäevaks 1. oktoober. Maksu hilise tasumistähtpäeva

tõttu ei rakendata ka maksu osadena tasumise võimalust, sest üheksa kuud alates

maksukohustuse tekkimise hetkest annab isikule piisava aja maksusumma tasumist planeerida.

Aastamaksuvõla tasumist on võimalik ajatada vastavalt maksukorralduse seadusele.

Eelnõu § 9. Maksustamisperioodi kestel registreeritud mootorsõiduki aastamaksu

arvestamine Paragrahvis sätestatakse aastamaksu tasumine juhul, kui isik saab sõiduki omanikuks

maksustamisperioodi kestel. Kui sõiduki omanikuks saadakse vahemikus 1. jaanuar – 31. juuli

(k.a), tasutakse aastamaks vastavalt § 8 lõikele 2 1. oktoobriks. Kui sõiduki omanikuks saadakse

vahemikus 1. september – 31. detsember, on aastamaksu maksmise tähtpäev järgneva aasta 31.

märts. Aastamaks aasta jooksul registrisse kantud sõidukilt arvutatakse proportsionaalselt

päevade arvuga, mis on jäänud maksustamisperioodi lõpuni.

Eelnõu § 10. Aastamaksu maksmise kord

Lõikes 1 sätestatakse, et liiklusregistris 1. jaanuari seisuga registreeritud sõidukite kohta

väljastab Maksu- ja Tolliamet maksumaksjale tasumisele kuuluva aastamaksu summa kohta

maksuteate hiljemalt 15. veebruariks. 45 päeva maksuteate väljastamiseks on seetõttu, kuna 1.

jaanuari seisuga liiklusregistris olevate sõidukite mahtu arvestades tuleb töödelda suur hulk

andmeid.

1. jaanuari seisuga registris olevate sõidukite kohta maksuteate väljasaatmisele eelneb

tehniliselt pikk jada protsesse (nt andmete kontrollimine, päringud isikute kontaktandmete

saamiseks; maksuteate tehniline moodustamine; välja saatmine jne). Need protsessid ei saa

toimuda paralleelselt ning võtavad suure hulga maksuteadete puhul kauem aega. Lisaks on

arvestatud täiendav aeg maksuteate väljastamiseks, kui peaks ilmnema tehniline viga. Näiteks

tuleb ka maamaksu maksuteade 15. veebruariks. Maamaksu maksuteated koostatakse samuti

hulgi ja 1. jaanuari seisuga ning tuginedes senisele praktikale ei ole mõistlik arvestada massina

edastatavate maksuteadete väljastamist väiksema perioodi jooksul.

Aastamaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse

kohta sätestatut. Maksuteadet ei pea allkirjastama.

Lõikes 2 sätestatakse, et esimest korda pärast 1. jaanuari liiklusregistris registreeritud

mootorsõiduki aastamaksu maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva

jooksul peale registreerimiskande tegemist. Antud juhul on aeg maksuteate väljastamiseks

lühem, sest üksikjuhtumi põhjal maksuteadete genereerimine on oluliselt lihtsam, kui see 1.

jaanuari seisuga massandmete puhul tehes on.

Lõikes 3 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile. Volitusnormi andmise

eesmärk on võimaldada valdkonna eest vastutaval ministril sätestada täpsemad tingimused

maksuteate väljastamiseks, maksu tasumiseks ja võimalikuks tagastamiseks.

Põhiseaduse § 113 välistab avalik-õiguslike maksete kehtestamise üle otsustusõiguse

delegeerimise Vabariigi Valitsusele, ministritele või kohalikele omavalitsustele, kuivõrd

selliste maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus24.

Põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõtte järgi peab olulisemad küsimused ühiskonnas

otsustama seadusandja ning ta saab oma ülesandeid delegeerida täidesaatvale võimule

(haldusorganitele) vaid piiratud ulatuses. Seega võib minister määrusega kehtestada üksnes

maksuseadusi täpsustavaid eeskirju (nt deklaratsioonide vormid, maksude arvestamisega

seotud tehnilised üksikasjad, erinõuded teatud asjaolude tõendamiseks, maksusoodustustega

kaupade ja teenuste täpsed kirjeldused jne). Sellised määrused võivad olla üksnes selgitava ja

abistava iseloomuga. Määrusega ei suurendata maksukohustust ega kitsendata

maksusoodustusi.

Eelnõu § 11. L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-

kategooria mootorsõidukite aastamaksu määrad Mootorsõiduki aastamaks kehtestatakse mootorsõiduki mootori töömahu suuruse järgi

diferentseeritult kõigile sisepõlemismootoriga L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria, kuni

1000 kilogrammise tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria

mootorsõiduki ning kuni 1000 kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria

mootorsõidukitele, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud kuni 20 aastat (kaasa arvatud). Eesmärk on maksustamisega hõlmata

nii erinevad mootorrattad kui ratasmaastikusõidukid, peamiselt ATV-d ja UTV-d, mis võivad

liiklusregistris lähtuvalt nende parameetritest olla registreeritud erinevate kategooriate alla.

Eelnimetatud kategooriate mootorsõidukitel puudub CO2 näit, millest tulenevalt tuli leida

alternatiivne maksustamise alus. Mootori töömaht on liiklusregistri andmest üks sobivamaid,

sest selle muutmine pole mootorsõiduki omaniku taotlusel tavajuhtudel võimalik. Ka mitmetes

teistes riikides, näiteks Lätis, Norras ja Suurbritannias maksustatakse mootorrattaid nende

töömahust lähtuvalt. Ühe ja sama kategooria lõikes kasvatab mootori töömaht üldjuhul

mootorsõiduki keskmist kütusekulu.

Seejuures koheldakse vanemaid mootorsõidukeid, mille esmase registreerimise kuupäevast on

maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne aasta, soodsamalt. Üle kümne

aasta vanuseid ning kuni 125 cm3 töömahuga mootorsõidukeid ei maksustata, sest nende puhul

jääks maksumäär allapoole maksustamise miinimumtaset, mis kokkuleppeliselt on aastamaksul

30 eurot.

Eelnõu § 12. M1 ja M1G kategooria mootorsõidukite aastamaksu määrad

24 L. Lehis, K. Lind. PõhiSK § 113/1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj, 4.vlj Tallinn: Juura 2017.

Mootorsõiduki aastamaks kehtestatakse M1 ja M1G kategooria autodele WLTP meetodiga

arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Kehtiv süsinikuemissioonide

eesmärk uutele sõiduautodele aastatel 2020–2024 on WLTP meetodiga arvutatult 118g CO2/km

kohta. Perioodil 2025–2029 on eesmärk seda vähendada 15% ning aastatel 2030–2034 50%

võrreldes 2021. aastaga25. Peale seda on eesmärk 0 grammi CO2/km kohta.

Sõiduautode aastamaksu määrade puhul on arvestatud nimetatud eesmärkidega. Kuna

eksisteerib kaks metoodikat sõiduki CO2 heitme mõõtmiseks (NEDC ja WLTP), peab maksu

kujundamisel seda arvestama. WLTP on uuem metoodika, mistõttu maksumäärad lähtuvad

sellest. Sõidukid, millel WLTP alusel hinnatud heidet ei ole, maksustatakse NEDC näitaja

alusel, kuid kuna kahe metoodika vahel on keskmine hinnanguerinevus, konverteeritakse see

näitaja WLTP tasemele26.

Üldine loogika on, et aastamaksuga kavandatakse Eesti liiklusregistris olevate sõidukite CO2

emissiooni hakata maksustama alates tasemest 118g CO2/km kohta. Juba praegu on meil

vähesel määral neid sisepõlemismootoriga sõidukeid, mille heide jääb allapoole nimetatud taset

ning kes aastamaksu puhul CO2 komponendi eest maksma ei pea. Järjest enam jõuab registrisse

ka mittelaetavaid hübriide ja pistikhübriide, mille heide jääb samuti alla sihttaseme.

Ka ülejäänud sõidukitel on eesmärgi alla jääv süsinikuheide maksuvaba. Selliselt on võimalik

tekitada suurem progressioon eesmärki ületavas heitmepiirkonnas. Selleks, et rohkem eristada

sõidukeid, mille CO2 heide on suurem, on välja pakutud kasvavad maksuvahemikud vastavalt

süsinikuheitmele. Sõiduautodel oleksid need 118–150, 151–200 ning üle 201.

Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 50 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 118–150g

CO2/km kohta maksustatud 3 euroga, vahemikus 151–200g CO2/km kohta maksustatud 3,5

euroga ning 201 ja enam grammi CO2/km kohta maksustatud 4 euroga.

Väiksema- ja keskmise suurusega autodest raskematele autodele rakendatakse täiendavat

massiosa selliselt, et 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40

euroga kuni summani 400 eurot. Massiosa rakendamisel ei jää täielikult adresseerimata

sõidukid, mille süsinikuheide on küll väga madal (näiteks pistikhübriidid), kuid mis on

suhteliselt rasked. Massiosa rakendamisel arvestasime Kliimaministeeriumi soovitust kasutada

tühimassi asemel täismassi, kuivõrd täismass on sõiduki tootja määratud ja selle muutmist

sõidukiomanik taotleda ei saa. Tühimassi on seevastu võimalik muuta ja seda liiklusregistris

vormistada. Seetõttu ei ole tühimassi otstarbekas maksukomponendina kasutada.

Lõikes 2 sätestatakse CO2 määramise metoodika kui auto kohta puudub liiklusregistris WLTP

meetodiga määratud näit, vaid on andmed üksnes NEDC metoodika alusel. Sellisel juhul

korrutatakse süsinikdioksiidi heite näit koefitsiendiga 1,24 ja rakendatakse samu

maksumäärasid, mis lõikes 1. Sõiduautode puhul asendati NEDC uuema ja varasemast oluliselt

täpsemaid ja tõepärasemaid tulemusi näitava WLTP mõõtemetoodikaga 2017. a septembris.

Vähendamaks NEDC ja WLTP erisustest tulenevat segadust, on alates 2017. aastast kuni 2022.

aastani üldjuhul autotootjad andnud mõlema metoodika järgi arvutatud heitmenäidud.

Lõikes 3 sätestatakse aastamaksu määr neile autodele, mille kohta puuduvad liiklusregistris

andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nende maksumäär leitakse nelja erineva komponendi

25 https://climate.ec.europa.eu/eu-action/transport/road-transport-reducing-co2-emissions-vehicles/co2-

emission-performance-standards-cars-and-vans_en 26 Vastavalt sõiduautodel 1,24 ja kaubikutel 1,39.

summana, mis on baasosa, mootori töömahust lähtuv osa, mootori võimsusest lähtuv osa ja

raskemate sõidukite puhul ka massiosa. Euroopa Liidu liikmesriikidest rakendatakse näiteks

Lätis võrdlemisi sarnast lähenemist CO2 heite näiduta autode maksustamisel. Euroopas müüdud

autodel on CO2 heite näit puudu üldiselt 2004. aastal ja varem esmaregistreeritud autodel. Need

on sedavõrd vanad, et maksustatakse eelnõu järgi vaid baasosaga vanusekoefitsiendi

rakendamisel. Väiksemal määral tuuakse Eestisse eeskätt kolmandatest riikidest, näiteks

Ameerika Ühendriigid, iga aasta sisse ka uuemaid sõidukeid, millel CO2 heite näit puudub.

Lõikes 4 sätestatakse aastamaksu määr elektrilistele sõiduautodele. Maksu baasosa on sama,

mis teistel sõidukitel, kuid raskematele elektriautodele rakendatakse massiosa selliselt, et 2400

kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40 euroga kuni summani 440

eurot. Selliselt ei jää maksustamata keskmistest elektriautodest raskemad ja ebamõistlikumad

valikud. Siiski jääb maksustamise mõttes ka raskem elektriauto võrreldes sama klassi

sisepõlemismootoriga autoga oluliselt madalamalt maksustatuks, et soodustada

transpordisektori CO2 heite vähendamist. Näitena võib tuua, et allapoole 2400 kilogrammist

täismassi jääb väga palju elektriautode mudeleid, näiteks Nissan Leaf, Peugeot 208, Renault

Zoe ja Megane, väiksema akuga Hyundai Ioniq 5, Volkswagen ID3, Tesla Model 3 jne.

Lõikes 5 selgitatakse täielektrilise mootorsõiduki mõiste.

Eelnõu § 13. N1 ja N1G kategooria mootorsõidukite aastamaksu määrad Mootorsõiduki aastamaks kehtestatakse N1 ja N1G kategooria sõidukitele WLTP meetodiga

arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. N kategooria (veoauto)

sõidukid on vähemalt neljarattalised veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid.

N1 kategooria täismassi piir on 3500kg.

Uute kaubikute süsinikuemissioonide eesmärk aastatel 2020–2024 on WLTP meetodiga

arvutatult 205g CO2/km kohta. Perioodi 2025–2029 lõpuks on eesmärk jõuda tasemeni 153g

CO2/km kohta, perioodi 2030–2034 lõpuks tasemeni 90g CO2/km kohta. Peale seda on

eesmärgiks heitmevabad sõidukid. N1 ja N1G kategooria sõidukite aastamaksu määrade puhul

on arvestatud nimetatud eesmärkidega. Sõidukid, millel WLTP alusel hinnatud heidet ei ole,

maksustatakse NEDC näitaja alusel, kuid kuna kahe metoodika vahel on keskmine

hinnanguerinevus, konverteeritakse see näitaja WLTP tasemele.

Üldine loogika on, et Eestis registreeritud N1 ja N1G sõidukite CO2 emissiooni hakatakse

maksustama alates tasemest 205g CO2/km kohta. Sellest tasemest jäävad allapoole suurem osa

väiksematest kaubikutest, mis levinumalt on väikeste gabariitidega (pikkus alla 4,5 meetri ja

täismass alla 2500 kg) ning varustatud suhteliselt väikese võimsusega diiselmootoritega.

Suuremate kaubikute kategoorias (pikkus ligikaudu 6 meetrit ja rohkem ning täismass 3500 kg)

on liiklusregistris mudeleid, mille CO2/km näit on sellele eesmärgile väga lähedal (näiteks 235

g CO2/km kohta). Võib eeldada, et juba lähiaastatel tulevad müügile suured kaubikud, mis

sihttaseme täidavad. Praegu on liiklusregistris enamuses täismassiga 3500 kg kaubikud, mille

heide on vahemikus 250–280 g CO2/km kohta. Selleks, et rohkem eristada sõidukeid, mille

CO2 heide on suurem, on välja pakutud kasvavad maksuvahemikud vastavalt süsinikuheitmele.

Seda osa süsinikuheitmest, mis jääb allapoole autotootjate sihttaset ei maksustata, sest turule ei

ole veel jõudnud selliseid täiselektrilisi kaubikuid, mis sõiduulatuse poolest Eesti klimaatilistes

tingimustes võiksid konkureerida sisepõlemismootoriga kaubikutega ja pakkuda universaalselt

võrreldavat asendust.

N1G kategooria nelikveolisi sõidukeid on liiklusregistris üle 10 000. Levinumad mudelid on

Toyota Hilux, Ford Ranger, Mitsubishi L200, Nissan Pickup, Volkswagen Amarok, Nissan

Navara, Isuzu D-Max, Toyota Landcruiser jne.

Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 50 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 205–250g

CO2/km kohta maksustatud 3 euroga, vahemikus 251–300g CO2/km kohta maksustatud 3,5

euroga ning 301 ja enam grammi CO2/km kohta maksustatud 4 euroga.

Lõikes 2 sätestatakse CO2 määramise metoodika kui sõiduki kohta puudub liiklusregistris

WLTP meetodiga määratud CO2 näit, vaid on andmed üksnes NEDC metoodika alusel. Sellisel

juhul korrutatakse süsinikdioksiidi heite näit koefitsiendiga 1,39 ja rakendatakse samu

maksumäärasid, mis lõikes 1.

Lõikes 3 sätestatakse aastamaksu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad liiklusregistris

andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nende maksumäär leitakse kolme erineva komponendi

summana, mis on baasosa, mootori töömahust lähtuv osa ja mootori võimsusest lähtuv osa.

Euroopas müüdud N1 kategooria sõidukitel on CO2 heite näit puudu üldiselt 2013. aastal ja

varem esmaregistreeritud autodel. Väiksemal määral tuuakse Eestisse eeskätt kolmandatest

riikidest sisse ka uuemaid sõidukeid, millel CO2 heite näit puudub.

Lõikes 4 järgi sätestatakse aastamaksu määraks täiselektrilistele N1 ja N1G sõidukitele 30

eurot.

3. peatükk. Registreerimistasu

Eelnõu § 14. registreerimistasu maksmise kohustus

Lõikes 1 sätestatakse registreerimistasu maksja, kelleks on füüsiline või juriidiline isik, kaasa

arvatud avalik-õiguslik juriidilised isikud, või riigi-, valla- või linnaasutused.

Lõikes 2 sätestatakse, et registreerimistasu maksja vastutab liiklusregistrile esitatud andmete

õigsuse eest.

Eelnõu § 15. Maksukohustus Lõikes 1 sätestatakse registreerimistasu maksmise kohustus. Kohustus tekib sõiduki

esmakordse Eestis registreerimisel.

Eelnõu § 16. Registreerimistasu tasumise tähtaeg Registreerimistasu makstakse enne sõiduki esmakordset Eestis registreerimist. Säte on sarnane

mootorsõidukiga tehtavate toimingute eest riigilõivu tasumisega. Registreerimist tuleb mõista

antud juhul protsessina, mis algab isiku Transpordiameti poole pöördumisega ja lõpeb

registrikande kinnitamisega. Registreerimise protsess lõppeb registreeringuga ja

registreerimistasu maksmist kontrollitakse enne selle teostamist.

Eelnõu § 17. Maksmise kord

Lõikes 1 sätestatakse, et maksmise kuuluv registreerimistasu summa kuvatakse liiklusregistri

e-teeninduses. Samuti planeeritakse luua veebipõhised kalkulaatorid, mis võimaldavad

registreerimistasu suurust juba enne toimingute tegemist määrata.

Registreerimistasu maksmise ja tagastamise täpsema korra võib valdkonna eest vastutav

minister määrusega kehtestada. Siin on kehtib sama põhimõte, mis aastamaksu puhul – minister

ei saa kehtestada maksumäära, maksukomponente jmt.

Eelnõu § 18. M1 ja M1G kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad Mootorsõiduki registreerimistasu kehtestatakse M1 ja M1G kategooria autodele WLTP

meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Kui massiosa on

kümnekordselt suurem kui aastamaksu puhul, siis süsinikuheitme puhul soovitakse

ostuvalikuid mõjutada enam väga säästlikke autode, sealhulgas pistikhübriidide ja elektriautode

suunas. Sõidukid, millel WLTP meetodi alusel heidet hinnatud ei ole, tasu võetakse NEDC

näitaja alusel, kasutades vastavat kordajat.

Selleks, et registreerimistasu täidaks oma keskkonnaalaseid eesmärke ning maksu tulemusel

toimuksid ühiskonnas käitumuslikud muutused keskkonnasõbralikemate alternatiivide

eelistamiseks, on tasu määra tõus CO2 näidu kasvades kujundatud eksponentsiaalsem kui oli

eelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutud. Üksnes siis on võimalik luua ka eeldused täita 2030.

aastaks seatud maanteetranspordi heitmete vähendamise eesmärke ning vältida suurema

koormuse langemist teistele sektoritele.

Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 300 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 1–117g

CO2/km kohta maksustatud 5 euroga, vahemikus 118–150g maksustatud 40 euroga, vahemikus

151–200g CO2/km kohta maksustatud 60 euroga ning 201 ja enam grammi CO2/km kohta

maksustatud 80 euroga. Võrreldes aastamaksuga on registreerimistasu puhul igas järgnevas

heitmepiirkonnas CO2 heide maksustatud kõrgemalt.

Väiksema- ja keskmise suurusega autodest raskematele autodele rakendatakse täiendavat

massiosa selliselt, et 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 4 euroga

kuni summani 4000 eurot.

Lõike 2 järgi rakendatakse nende sõidukite puhul, millel on üksnes NEDC näit, koefitsienti

1,24 viimaks tulemus lähedaseks WLTP meetodile. Tasumäärad on samad lõikes 1 sätestatuga.

Lõikes 3 sätestatakse tasumäär neile autodele, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed

süsinikdioksiidi heite kohta. Nende tasumäär leitakse nelja erineva komponendi summana, mis

on baasosa, mootori töömahust lähtuv osa, mootori võimsusest lähtuv osa ja raskemate

sõidukite puhul ka massiosa.

Lõikes 4 sätestatakse tasumäär elektrilistele sõiduautodele. Maksu baasosa on sama, mis teistel

sõidukitel, kuid raskematele elektriautodele rakendatakse massiosa selliselt, et 2400

kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 4 euroga kuni summani 4400

eurot. Selliselt ei jää koormamata keskmistest elektriautodest raskemad ja ebamõistlikumad

valikud. Kõik liikluses osalevad sõidukid kulutavad meie taristut. Tuleb arvestada, et suurem

mass mõjutab energia tarbimist ning massi komponendi arvestamine suunab ka heitmevabade

sõidukite puhul valima väiksemaid sõidukeid. Siiski jääb ka raskem elektriauto võrreldes sama

klassi sisepõlemismootoriga autoga oluliselt madalamalt koormatuks, et soodustada

transpordisektori CO2 heite vähendamist. Allapoole 2400 kilogrammist täismassi jääb väga

palju elektriauto mudeleid.

Eelnõu § 19. N1 ja N1G kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

Mootorsõiduki registreerimistasu kehtestatakse N1 ja N1G kategooria autodele WLTP

meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Registreerimistasu

määr leitakse kahe erineva komponendi summana (baasosa ja CO2 osa), mis on kümnekordselt

suuremad võrreldes aastamaksuga. Sisepõlemismootoriga N1 ja N1G sõidukitel on

registreerimistasu baasmäär 500 eurot.

Lõike 1 järgi lisandub baasosale kõigi mootorsõidukite puhul selle süsinikuheitmest sõltuv osa.

Viimane selliselt, et heitmevahemikke on kolm ning iga CO2 gramm vahemikus 205–250

grammi kilomeetri kohta maksustatakse 30 euroga, vahemikus 251–300 maksustatakse 35

euroga ning alates 301 grammi ja enam maksustatakse 40 euroga.

Lõike 2 järgi rakendatakse nende sõidukite puhul, millel on üksnes NEDC näit, koefitsienti

1,39 viimaks tulemus lähedaseks WLTP meetodile. Tasumäärad ja muu maksustamise loogika

on sama lõikes 1 sätestatuga.

Lõikes 3 sätestatakse tasu määr neile autodele, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed

CO2 heite kohta. Nende määrad leitakse kolme erineva komponendi summana, mis on baasosa

ning mootori töömahust ja võimsusest lähtuv osa.

Lõikes 4 sätestatakse täiselektrilistele N1 ja N1G sõidukitele registreerimistasu baasmääraks

300 eurot.

4. peatükk. Aastamaksu ja registreerimistasu kordaja

Eelnõu § 20. Mootorsõiduki vanusest sõltuv aastamaksu ja registreerimistasu kordaja

füüsiliste isikute puhul

Füüsiliste isikute puhul rakendatakse mootorsõidukite, mis on vanemad kui viis aastat,

mootorsõidukimaksu summale maksu ajas üha rohkem vähendav vanuse kordaja.

Näide mootorsõiduki aastamaksu määra kordaja rakendamisest füüsilistele isikutele. Antud

näites kasutame mudelit Toyota RAV4 (WLTP näit 167 g/km, täismass 2155 kg), mille

esmaregistreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguseks möödunud vähemalt 5

aastat. Selle mudeli aastamaksu summa koosneb kolmest komponendist, mis on baasosa 50

eurot, CO2 osa 158,5 eurot ja täismassi põhjal arvutatud osa 62 eurot. Vanusekoefitsienti

rakendatakse aastamaksu summale (270,5 eurot), millest on lahutatud baasosa. Vähemalt 5

aasta vanuste sõidukite vanusekoefitsient on 0,91. Selle rakendamisel summale 220,50 eurot

saame summa 200,66 eurot, millele tuleb liita baasosa. Lõplik aastamaksu summa antud näite

puhul on 250,66 eurot.

Näide mootorsõiduki registreerimistasu määra kordaja rakendamisest füüsilistele isikutele.

Antud näites kasutame sama mudelit Toyota RAV4. Näitena on selle esmaregistreerimise

kuupäev Saksamaal 2020. aasta 10. jaanuar ja vanus Eesti liiklusregistris registreerimisel 2025.

aasta 20. jaanuaril üle 5 aasta.

Registreerimistasu summa koosneb kolmest komponendist, mis on baasosa 300 eurot, CO2 osa

2925 eurot ja täismassi põhjal arvutatud osa 620 eurot. Vanusekoefitsienti rakendatakse

registreerimistasu summale (3545 eurot), millest on lahutatud baasosa (300 eurot). Vähemalt 5

aasta vanuste sõidukite vanusekoefitsient on 0,91. Selle rakendamisel summale 3545 eurot

saame summa 3225,95 eurot, millele tuleb liita baasosa. Lõplik registreerimistasu summa antud

näite puhul on 3525,95 eurot.

5. peatükk. Maksustamise põhimõtted

Eelnõu § 21. Aastamaksu infosüsteem

Aastamaksu haldamise infosüsteem on osa maksukohustuslaste registrist. Aastamaksu

infosüsteemi eesmärk on aastamaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.

Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile aastamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed,

kontrollib nende õigsust ja vajadusel parandab või täiendab.

Isikule tähendab see aastamaksu andmetega tutvumise ja tasumise võimalust e-maksuametis,

sarnaselt kõigile teistele maksukohustustele.

Eelnõu § 22. Registreerimistasu andmete hoidmine

Paragrahviga luuakse õiguslik alus registreerimistasu andmete arvestamiseks ja hoidmiseks

Transpordiameti liiklusregistri andmekogus.

Eelnõu § 23. Maksuvabastused

Mootorsõidukimaksuga ei maksustata:

1) päästeasutuse, kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Justiitsministeeriumi

vanglate osakonna ja vangla, Siseministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukeid.

Elutähtsa teenuse osutajad ja asutused, kelle alarmsõidukipark vahetub tihti (nt politsei) ei tasu

mootorsõidukimaksu. Maksuvabastus tekib omaniku ja sõiduki andmetesse märgitud

„alarmsõiduki“ või „kiirabi“ tunnuse alusel.

2) välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavad sõidukid. Välislepingutes sätestatud

õigusi ja kohustusi peab maksude arvestamisel ja tasumisel arvesse võtma tulenevalt

rahvusvahelisest õigusest.

3) mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või

puuetega inimesele kasutamiseks.

Eelnõu § 24. Aastamaksu tagastamine

Lõikes 1 on sätestatud, et aastamaksu võimalik tagastamine toimub maksukorralduse seaduse

alusel.

Lõikes 2 on õigusselguse huvides sätestatud, et mootorsõiduki võõrandamisel või

kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud

aastamaksu kellelegi ei tagastata. Vahetuse vormistamisel liiklusregistri andmetes on

mootorsõiduki soetanud või kasutusse saanud isik kohustatud tasuma aastamaksu alates

mootorsõiduki soetamisele või kasutusse saamisele järgnevast aastast.

6. peatükk. Rakendussätted

Eelnõu § 25. Kohalike maksude seaduse muutmine Muudetakse kohalike maksude seadust ja tunnistatakse kehtetuks mootorsõidukimaks kohaliku

maksuna. Kohalike maksude seaduse §-s 5 on esitatud kohalike maksude loetelu ja sellest

jäetakse edaspidi mootorsõidukimaks välja. Lisaks tunnistatakse kehtetuks selle seaduse § 12,

milles on antud mootorsõidukimaksu sisu.

Eelnõu § 26. Maksukorralduse seaduse muutmine

Lõikega 1 muudetakse maksukorralduse seaduse § 3 lõiget 2 ja täiendatakse seda punktiga 10,

millega lisatakse mootorsõiduki aastamaks riiklike maksude loetellu.

Lõikega 2 muudetakse maksukorralduse seaduse § 3 lõike 4 punkti 4, milles sätestatakse, et

maksukorralduse seaduses sätestatut kohaldatakse ka registreerimistasule, kui

mootorsõidukimaksu seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Vastavalt maksukorralduse seaduse § 3 lõikele 1 koosneb Eesti maksusüsteem maksuseadusega

sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning § 4 kohaselt on maksuseaduseks seadus,

millega sätestatakse maks. Maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatakse riiklikud maksud

ning uue maksu lisandumisel tuleb vastav maks nimistusse lisada. Kuivõrd registreerimistasule

kohaldatakse maksukorralduse seaduses sätestatut, kui mootorsõidukimaksu seadus ei sätesta

teisiti, muudetakse maksukorralduse seaduse § 3 lõike 4 punkti 4.

2. jagu Seaduse jõustumine

Eelnõu § 27. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 3 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse jõustumise puhul on arvestatud maksukorralduse seaduse § 41 sätestatud nõuet, et

maksuseaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma üldjuhul 6 kuud. See annab

piisava aja, et teha vajalikud infotehnoloogilised muudatused Maksu- ja Tolliameti ning

Transpordiameti süsteemides, aga ka selleks, et maksumaksjal oleks piisav aeg uue maksu

elementidega tutvuda ja vajadusel oma tegevusi selle järgi juba varem kohandada.

Seaduse § 3 punkt 2 jõustub hiljem, et anda aega nn romude ja fantoomautode liiklusregistrist

kustutamise lahenduse väljatöötamiseks ja õigusselguse loomiseks, millega tegeleb

Kliimaministeerium.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Sõidukite maksustamine ei ole Euroopa tasandil harmoniseeritud. See annab liikmesriikidele

vabaduse otsustada sõidukimaksude kehtestamist ja rakenduvaid määrasid iseseisvalt.

6. Seaduse mõjud

Aastamaksu sihtrühm on need isikud ja ettevõtted, kellele liiklusregistri kande kohaselt kuulub

üks või rohkem M1, M1G, N1 ja/või N1G kategooriasse liigituvat sõidukit, tühimassiga kuni

3500 kg või L3e, L4e, L5e, L6e, L7e, MS2, T1b, T3 ja/või T5 kategooriasse kuuluvat muud

mootorsõidukit. Mootorsõiduki omanik maksab aastamaksu iga mootorsõiduki kohta ja see

arvutatakse sõiduki omadustest lähtuvalt.

Mootorsõiduki registreerimistasu sihtrühm on need isikud ja ettevõtted, kes soetavad uue või

kasutatud mootorsõiduki (M1, M1G, N1 ja/või N1G), mis kantakse esmakordselt Eesti

liiklusregistrisse.

31. mai 2023. a seisuga oli liiklusregistris Transpordiameti andmetel aktiivses staatuses 741 088

maksuobjekti alla kuuluvat sõiduautot ja kaubikut (M1, M1G, N1 ja N1G kategooria).

Eelnevatest 505 111 sõiduauto omanik on füüsiline isik ja 232 121 omanik juriidiline,

sealhulgas 100 992 omanik on liisinguettevõte. Juriidilisest isikust erinevaid omanikke on

52 881. Füüsilisest isikust erinevaid omanikke on 425 258.

Lisaks eelnevale on 30. aprilli 2023. a seisuga liiklusregistris peatatud kandega 201 553 M1 ja

M1G kategooria sõiduautot ja 19 376 N1 ja N1G kaubikut (peatatud kandega sõidukeid üldse

kokku on 289 869). Kuna peatatud kandega sõidukite maksustamisele kehtestatakse kahe-

aastane üleminekuaeg, eeldatakse nende numbrite jõulist vähenemist.

Kui võtta aluseks, et sõiduautode ja kaubikute hooajalist kasutust saaks hinnata selle järgi, et

nad on liikluskindlustuse ostjad kuni 90 päeva aastas, siis on selliseid sõidukeid

Liikluskindlustusfondi andmetel umbes 20 000. See tähendab, et nende sõiduautode ja

kaubikute hulgast, kes saavad liikluses osaleda, on ca 3% kasutusel sesoonselt.

L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooriasse kuulub 47 926 sõidukit, enim neist L3e kategooriasse

– 37 713.

Mootorsõidukimaksu näited on esitatud lisas 2 järgmiselt:

Tabel 1. Sõiduautode aastamaksu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Tabel 2. Elektriliste sõiduautode aastamaksu rakendamine mõnede mudelite näitel.

Tabel 3. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute aastamaksu rakendamine mõnede

mudelite näitel (WLTP CO2).

Tabel 4. Sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Tabel 5. Elektrilistele sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel.

Tabel 6. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute registreerimistasu rakendamine

mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Mootorsõidukimaksu kehtestamisel on peamiselt majanduslik, elu- ja looduskeskkonna ning

sotsiaalne mõju.

6.1 Mõju majandusele

6.1.1 Mõju ulatus Suur. Mõjutatud on kõik ettevõtted ja isikud, kes kasutavad sõidukeid, mis kuuluvad seaduse

alusel maksustamisele. Sõiduautode soetamine ja omamine muutuvad praegusega võrreldes

keskmiselt kallimaks, kuid konkreetne muutus auto omaniku või potentsiaalse omaniku jaoks

sõltub väga tugevalt sellest, millist autot omatakse või plaanitakse soetada. Maks on disainitud

selliselt, et aastamaksu komponent on laugema progressiooniga sõidu näitajate suhtes. Üldiselt

suureneb auto omamise kulu 5–15%. Saastavamad ja raskemad auto saavad suurema

maksukoormuse. Sõiduki vananedes maksukoormus väheneb, samuti on madalamalt

maksustatud vanemad sõidukid soetamisel.

Üldiselt suurem hind vähendab nõudlust selle hüvise järele (kuigi on erandeid, näiteks

luksuskaubad). Keeruline on täpselt hinnata, kui palju väheneb autode soetamine ja omamine

just Eestis, kuid seda käitumuslikku elastsust on analüüsitud mujal.27 Selle põhjal võib öelda,

et nii aastamaksul, kui ka registreerimistasul on pigem väike mõju nii autode omamisele kui ka

läbisõidule ning seeläbi kulutatud kütusele. Registreerimistasul on suurem efekt kui

27 https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/vehicle_tax_study_15-02-2002.pdf.

aastamaksul, kuigi kõik hinnatud elastsused jäävad alla ühe, mis tähendab, et 1% hinnatõusu

vähendab nõudlust vähem kui 1% võrra. Pigem on oodata elastsust suurusjärgus vahemikus -

0,1 kuni -0,3 auto kallinemise suhtes. Pikaajaline elastsus on pigem suurem. Ehk kokkuvõttes

võib oodata, et mootorsõidukimaksu kehtestamise mõjul väheneb Eesti autopark 1–3% võrra

(täpsemalt, kasv pidurdub).

6.1.2 Mõju avaldumise sagedus

Mootorsõiduki aastamaksu tuleb hakata tasuma iga aasta üks kord ja seetõttu on aastamaksu

mõju pidev. Mootorsõiduki registreerimistasu tuleb tasuda üks kord mootorsõiduki registrisse

kandmisel.

6.1.3 Mõjutatud sihtrühma suurus Peatüki sissejuhatuse kohaselt on 505 111 sõiduauto omanik füüsiline isik ja 232 121 omanik

juriidiline isik, sealhulgas 100 992 omanik on liisinguettevõte. Juriidilisest isikust erinevaid

omanikke on 52 881. Füüsilisest isikust erinevaid omanikke on 425 258.

6.1.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Arvestatav osa sihtrühmast on juriidilised isikud. Need ettevõtted, kus sõiduautod moodustavad

olulise osa tegevuskuludest, on rohkem mõjutatud. Samas on tõenäoline, et neil ettevõtetel on

autod ka rohkem aktiivses kasutuses ning neid vahetatakse välja kiiremini, mistõttu on neil

võimalus oma maksukoormust kiiremini vähendada, valides väiksema maksukoormusega

sõidukid. Juriidiliste isikute seas on mootorsõidukimaksust mõjutatud sihtgrupp ka automüüjad

ning finantseerijad. Mootorsõidukimaks võib mõjutada nende omavahelist konkurentsi

vastavalt sellele, millist tüüpi autosid peamiselt müüakse ning kui palju maksukoormuse tõusust

võetakse enda kanda, et püsida oma mudelivalikuga konkurentsivõimelisena.

Mootorsõidukimaksul on inflatsiooniline mõju, mille täpset ulatust on raske hinnata, sest sõltub

sellest kui palju maksu kehtestamine mõjutab sõidukite turuhinda. See omakorda sõltub

tarbijate eelistuste muutusest ning müüjate võimest maksutõusu absorbeerida, näiteks

kasumlikkuse arvelt või kandes selle üle muude pakutavate toodete ja teenuste hindadesse

(varuosad, kulumaterjalid, hooldus, kindlustus, remont jne).

6.2 Mõju elu- ja looduskeskkonnale

6.2.1 Mõju ulatus

Keskmine. Mõju elu- ja looduskeskkonnale avaldub juhul, kui muutuvad sõidukite omanike

eelistused, kas ja milliseid sõidukeid omatakse ja kasutatakse. Nagu eelpool kirjeldatud, ei ole

oodatav muutus tervikuna suur kasutuses olevate sõidukite arvu mõttes. Eestis on trend pigem

kasvu suunas ning pigem aitab mootorsõidukimaks kasvutrendi pidurdada.

Käesoleva eelnõu parameetrite põhjal on Eesti Keskkonnauuringute Keskus hinnanud maksu

mõju autode arvule ja seeläbi sõidetud kilomeetritele, millelt on tuletatud muutus

kasvuhoonegaaside emissioonis. Arvutuste aluseks on liiklusregistri statistika 2021. aastal arvel

olevate sõiduautode (M1, M1G kategooria) ja kaubikute (N1, N1G kategooria) kohta, aasta

lõpu seisuga. Andmestikust on välja filtreeritud sõidukid, mis on peatatud registrikandega

(eeldatud on, et sõiduk ei osale liikluses või üldse tänaseks ei eksisteeri ja omanik pole registrist

sõidukit maha võtnud). Täiendavalt on maha arvatud sõidukid, millel on puudulikud tehnilised

andmed (täismass, mõlema standardi CO2 näitaja). Alles jäänud sõidukite CO2 näitajate puhul

on arvestatud WLTP heitmestandard (mis on kõige uuem ja täpsem). Nende sõidukitel, millel

on olemas küll NECD (vana standard) näitaja, kuid puudub WLTP standard, on lisatud WLTP

näitaja arvestades, et WLTP näitaja on suurem kui NECD oma, vastava koefitsiendiga

korrutades. Seejärel on sõidukid vastavalt CO2 näitajale grupeeritud klassidesse ja välja

arvestatud, kui mitu sõidukit kuulub igasse klassi pärast toorandmete töötlemist. Seejärel on

leitud iga klassi osakaal (%) üldkogumist ja osakaalud laiendatud COPERTi28 andmetele, mida

on kasutatud ka riikliku kasvuhoonegaaside inventuuris 2021. aasta kohta, et saada ülevaadet

kogu sõidukipargi kohta. Muul juhul jääks puudulike registriandmete tõttu arvestatav kogus

sõidukeid arvestamata just aastamaksu puhul.

Maksu komponendid on arvutatud grupeerimise teel (sõiduautode ja kaubikute jaoks eraldi).

Arvesse on võetud sõiduki klass ja selle kaudu välja arvestatud, mis oleks selle klassi keskmine

maksu baasosa/komponentide suurus. Iga maksukomponendi ja sõiduki klassi puhul on

arvestatud keskmistatud aastased kulud energiaklassi kohta, viimase sammuna on arvutatud

aastamaksu ja registreerimistasu aastased kaalutud keskmised (arvestades autopargi struktuuri).

Tulemuseks on kasvuhoonegaaside vähenemine 14,6 kT CO2 ekvivalenti aastas. Kumulatiivselt

on tulemuseks emissioonide vähenemine aastaks 2030 88 kT CO2 ekvivalenti.

Väljatoodud hinnangul on olulised piirangud. Esiteks on kasutatud elastsused ajakohastamata

ning ei pruugi enam kehtida. Eksperthinnangu põhjal võib öelda, et maksu mõju

kasvuhoonegaasidele on selle mudeli ja elastsuste põhjal alahinnatud. Teiseks, hinnanguliselt

suurem mõju keskkonnale avaldub juhul, kui autopargi struktuur muutub selliselt, et

eelistatumaks saavad sõidukid, mille keskkonnakoormus on väiksem. Ennekõike on siin

mõeldud süsinikuheitmeid, aga ka muu õhukvaliteet võib paraneda, kui kasutatakse

säästlikumaid sisepõlemismootoriga sõidukeid või elektrisõidukeid29. Eelnõu mõjuanalüüs

täieneb selles osas eelnõu menetluse käigus.

Sõidukite maksustamine võib ka vähendada mitte aktiivses kasutuses olevate sõidukite hulka,

motiveerides nende omanikke neid registrist nõuetekohaselt kustutama. See tähendab sõidukite

nõuetekohast käitlemist. Positiivne mõju keskkonnale avaldub seeläbi, et väheneb seisma

jäänud sõidukite tõttu tekkiva keskkonnareostuse oht ning suureneb võimalus sõidukite

tootmiseks kasutatud materjale taaskasutada.

6.2.2 Mõju avaldumise sagedus

Mootorsõidukimaksu mõju avaldub sõiduki ostmisel ja selle kasutamisel. Eeldatakse, et

mootorsõiduki registreerimistasu motiveerib valima inimesi väiksema maksuga maksustatud

mootorsõidukeid, mis selliselt tähendab vähemsaastavat sõidukit. Ka aastamaksu puhul võivad

isikud edaspidi sõiduki valikul langetada otsused madalama maksumääraga ja seeläbi

säästlikuma sõidukauto kasuks.

6.2.3 Mõjutatud sihtrühma suurus

Otsene sihtrühm puudub.

6.2.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavaid mõjusid selles valdkonnas ei ole.

6.3 Sotsiaalne mõju

6.3.1 Mõju ulatus

28 https://www.emisia.com/utilities/copert/ 29 Näiteks Iirimaal kehtestatud emissioonipõhine automaks vähendas esimesel aastal keskmist CO2 näitu 13% – https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/15568318.2022.2132562.

Keskmine. Maksu sotsiaalne mõju avaldub vähekindlustatud leibkondade toimetulekule. Kuna

sõidukitega seonduvad kulud muutuvad kallimaks ning inimesed tõenäoliselt proportsionaalselt

oma kulutusi ei vähenda. Nagu eelnevalt kirjeldatud (vt alapunkt 6.1.1.), väheneb seega Eesti

inimeste kasutatav sissetulek. See on probleemiks eelkõige kõige vaesema osa elanikkonna

jaoks, kes omavad sõidukeid ja vajavad neid transpordiks muude sobilike võimaluste

puudumisel. Tasub rõhutada, et inimestel on võimalusi oma maksukoormust teatud piirides ka

mõjutada, valides väiksema maksukoormusega sõiduki. Samas on selge, et enamus inimesi ei

ole plaaninud oma sõiduvahendit välja vahetada enne maksu kehtimise algust. Maksu

kehtestamine võib kaasa tuua suurema aktiivsuse sõidukite järelturul enne maksu kehtestamist,

mis võib mingil määral muuta ka sõidukite turuväärtust.

Maksu disainis on leibkondade toimetulekuga arvestatud seeläbi, et vanematel sõidukitel, mis

üldreeglina on odavamad, ja mida omavad väiksemate materiaalsete võimalustega leibkonnad,

on oluliselt madalam maksumäär.

6.3.2 Mõju avaldumise sagedus

Mõju avaldub mootorsõiduki registreerimistasu puhul mootorsõidukit ostes või vahetades, kui

sõiduki hinnale lisandub registreerimistasu. Isikul on võimalik valida väiksema tasuga

mootorsõiduk. Ka aastamaksu puhul, mille mõju on pidev, saab suunata oma valikuid selliselt,

et aastamaksu määr oleks minimaalne.

6.3.3 Mõjutatud sihtrühma suurus

Eestis on ligi 632 tuhat leibkonda. Väiksema sissetulekuga leibkondadel on vastavalt 2019.

aasta leibkondade eelarve uuringule vähem sõidukeid. 30% kõige väiksema sissetulekuga

leibkondadest on sõiduk umbes 33%. Sõiduki omamise tõenäosus kasvab koos sissetulekuga.

Kõige rikkama kümnendiku leibkondade seas on sõidukid ligi 90%. Sealjuures on neil

keskmiselt sõidukeid rohkem kui üks.

6.3.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Maksul võib olla kõige suurem negatiivne mõju puuetega inimestele, kes vajavad sõidukeid

ringiliikumiseks. Puuetega inimeste absoluutse vaesuse ja ilmajäetuse määr on võrreldes

ülejäänud elanikkonnaga märkimisväärselt kõrgemad ning puuetega inimeste õiguste

konventsioon kohustab Eestit leidma puuetega inimeste toimetuleku toetamiseks vajalikke

lahendusi. Et maandada täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtgrupile,

töötab Sotsiaalministeerium erivajadustega inimestele välja täiendavad vajaduspõhised

tugimeetmed, mida oleks võimalik rakendada alates 2025. aastast.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1 Kulud ja tegevused

Seaduse rakendamine eeldab riigiasutuste kulusid ja tegevusi. Ennekõike nähakse kulusid ette

Maksu- ja Tolliametile ning Transpordiametile. Tegevuste peamised valdkonnad on ametnike

koolitamine ja infosüsteemide arendamine maksu rakendamise etapis, ning hilisem

administreerimine.

Maksu- ja Tolliameti eelhinnang aastamaksu haldamiseks arendatava infosüsteemi jaoks on ligi

1,7 miljonit eurot (1 674 312 eurot). Hilisemad administreerimiskulud on 597 tuhat eurot (2024.

a), 747 tuhat eurot (2025. a), 796 tuhat eurot (2026. a), 849 tuhat eurot (2027. a), 908 tuhat eurot

(2028. a).

Transpordiameti eelhinnang infosüsteemi arendustöödeks registreerimistasu haldamiseks on

300 000 eurot.

7.2 Tulud

Mootorsõidukimaksu kehtestamine fiskaalne mõju on ligi 232 miljonit eurot aastas

rakendumise esimesel täisaastal. Mõjuhinnangu saamiseks on kasutatud liiklusregistrit, igale

sõidukile on arvestatud teoreetiline maksusumma ning tulemus on agregeeritud. Kuna tegemist

on piiratud väljatöötamisajaga uue maksuga Eestis, on mõjuhinnanguga seonduv määramatus

väga suur.

Mõjuhinnang koosneb mitmest erinevast komponendist:

1. Sõiduautode (M1 ja M1G) registreerimistasu mõju riigi tuludele on ligi 120 miljonit

eurot esimesel rakendumise täisaastal. Aluseks on 2022. aasta esmaregistreerimiste

andmestik, millest on maha võetud 15% arvestamaks käitumuslikku muutust,

potentsiaalseid rakenduslikke raskusi ning seda, et muud maksutulud võivad väheneda.

Seda on arvestatud ka järgnevate komponentide puhul. 2022. aasta oli autode

esmaregistreerimiselt tavapärane aasta, võrreldav 2021., 2019. ja 2018. aastaga. 2020.

aastal oli autode esmaregistreerimisi vähem. Hinnangus ei ole arvestatud sellega, et osa

autosid registreeritakse ettevõtete poolt ning neile ei ole plaanitud sõiduki vanusepõhist

maksuvähendust. Kui praegune struktuur era- ja ettevõtluse vahel säilib, on

maksulaekumine suurem, kuid maks võib motiveerida tulevikus suhteliselt rohkem

vanemaid autosid registreerima eraisikutele. Sellisel juhul võib veidi suureneda muude

ettevõtete sõiduautodega seonduvate maksude laekumine, millele praegu kehtivad

soodustused. Hinnang sisaldab maksutulu ka sõidukitelt, millel on CO2 registris

märkimata, kuid millele on leitud referentsväärtus vastavalt käesolevas eelnõus välja

pakutud valemile. Seda ka järgnevate komponentide puhul.

2. Sõiduautode (M1 ja M1G) aastamaksu mõju riigi tuludele on 85 miljonit eurot esimesel

rakendumise täisaastal.

3. Kaubikute (N1 ja N1G) registreerimistasu mõju riigi tuludele on 7 miljonit eurot

esimesel rakendumise täisaastal.

4. Kaubikute (N1 ja N1G) aastamaksu mõju riigi tuludele on 8 miljonit eurot esimesel

rakendumise täisaastal.

5. Muude mootorsõidukite (L3–L7, MS2, T1b, T3 ja T5) aastamaksu mõju riigi tuludele

on ligikaudu 2 miljonit eurot esimesel rakendumise täisaastal.

Kuna tegemist on täiesti uue maksuga, on keeruline usaldusväärselt prognoosida, kui palju

muutuvad tarbimisharjumised, ning mis on laiem mõju majandusele pikema aja jooksul.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktid on väljatöötamisel.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kohta koostati väljatöötamiskavatsus, mis esitati arvamuse avaldamiseks 2023. aasta

19. juulil tähtajaga 18. august 2023. aasta.

Väljatöötamiskavatsuse kohta edastasid arvamuse ministeeriumid (v.a Välisministeerium) ja

mitmed erialaorganisatsioonid:

1. MTÜ Eesti Taristuehituse Liit

2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

3. EVEA

4. Eesti Liikluskindlustuse Fond

5. Autoettevõtete Liit

6. Tallinna Pensionäride Ühendus

7. Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Liit

8. ETKL

9. Neste Eesti AS

10. Eesti Puuetega Inimeste Koda (ühispöördumine koos Eesti Pimedate Liidu ja Eesti

Liikumispuuetega Inimeste Liiduga)

11. Eesti Vanatehnika Klubide Liit

12. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon

13. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

14. MTÜ Klubi Eesti Karavan (ühisavaldus koos 9 karavane müüva/hooldava ettevõttega)

15. Eesti Liisinguühingute Liit MTÜ

16. Eesti Kämpingute Liit

17. Eesti Linnade ja Valdade Liit

Nende esitatud märkustega arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas. Märkuste tulemusel

ja hilisemate konsultatsioonide käigus on väljatöötamiskavatsuses esitatud

mootorsõidukimaksu mudelitest A ja B pandud kokku optimaalseim versioon.

MSM SK Lisa 1 Arvestamised.pdf

Lisa 1. Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta tehtud kooskõlastuste ja arvamustega arvestamise tabel

I. Ministeeriumid

1. Haridus- ja Teadusministeerium

1.1 Haridus- ja Teadusministeerium peab äärmiselt oluliseks, et maksuseaduste

väljatöötamisel arvestatakse laste huve. Antud juhul juhime tähelepanu sellele, et

maksukoormus ei tohi hakata negatiivselt mõjutama laste tasuta ligipääsu haridusele.

Peame vajalikuks, et maksustamisel arvestatakse maal elavate laste vajadust koolis käia

ning seda, et perele kuuluv mootorsõiduk võib selles mõttes olla hariduse saamise

hädavajalikuks vahendiks, mille ebaproportsionaalne maksustamine takistab laste

transporti. Euroopa praktikat arvestades tuleks maksustamisel arvestada ostja/omaniku

taustaga, eriti suurperedega. Täiendavalt tasub kaaluda ostuhüvitist ning kulumi

mahaarvamist tulumaksust.

Teadmiseks võetud. Mootorsõidukimaksu (edaspidi maks) eesmärk ei

ole mõjutada peresid autost üldse loobuma. Maks on disainitud piisavalt

väikeseks, et see oleks taskukohane ka toimetulekuraskustega

inimestele/peredele, ning alati on võimalik autoostul teha valikuid, mis

sõiduki näitajatele vastavalt tagavad väiksema maksumäära.

1.2 Peame sobivaks, et riigikoolides õppetööks kasutatavad sõidukid on plaanitavatest

maksudest vabastatud. Lisaks on sobilik riigikoolides õppetööks kasutatavate autode

puhul rakendada Euroopa praktikat: maksta ostuhüvitist ja vähendada käibemaksu.

Maksust on asjakohane vabastada puuetega inimestele ehitatud või kohandatud sõidukid

ning üle 35 aasta vanused sõidukid, nagu sätestatud varem valdkonda reguleerinud

mootorsõidukiaktsiisi seaduses. Ühtlasi tuleks seaduse ettevalmistamise käigus

analüüsida mootorsõidukimaksust vabastamist pärandvara puhul.

Arvestatud osaliselt. Õppetööks kasutatavatele sõidukitele

maksusoodustust ei ole plaanis luua. Samas kehtestatakse

maksuvabastused puuetega inimeste ümberehitatud sõidukitele.

1.3 Arvestades hooajalist kasutust, on õiglane, kui mootorrataste võimalik maksustamine

piirdub Soome Vabariigi eeskujul registreerimismaksuga.

Mitte arvestatud. Mootorrattad maksustatakse ainult aastamaksuga.

1.4 Väljatöötamiskavatsuses toodud põhiliselt CO2 kriteeriumist lähtuv maksustamisvalem

ei arvesta elektrisõidukite tootmise ja utiliseerimise suuremat keskkonnamõju1

võrrelduna sisepõlemismootoriga sõidukiga ega elektrisõiduki lühemat eluiga ning ei

vasta sellega väljatöötamiskavatsuses deklareeritud keskkonnahoiu eesmärkidele.

Sõiduki lühem eluiga koormab keskkonda täiendavalt, kuna sõidukit peab sagedamini

asendama.

Teadmiseks võetud. Maksu arvestamise kriteeriumid püüavad erinevaid

aspekte võimalikult laialdaselt arvesse võtta. Märkuse vastukaaluks saab

märkida, et teaduskirjandusele tuginedes on elektrisõidukite kasutamine

siiski keskkonnasõbralikum.

1.5 Väljatöötamiskavatsuses on esitatud küsitava põhistusega väiteid, nagu: „suurem

võimsus tähendab otseselt rohkem saastavaid heitmeid“; „kallimad autod on üldjuhul

raskemad“ jne. Seaduseelnõu ettevalmistamisel on sobiv sellised väited eelnõus

põhistatult lahti kirjutada või argumentatsioonist välja jätta ning arvestada seda ka

maksustamisvalemi koostamisel. Kui põhjendamisel on tarvidus tugineda välistele

allikatele, on eelistatud ajaleheartiklitest kaalukama algmaterjali kasutamine.

Arvestatud. Juba VTK-s on kasutatud viidatud teadusallikaid ja väidete

põhistamist jätkatakse ka seletuskirjas.

2. Kaitseministeerium

2.1 Kaitseministeeriumi prioriteet on riigi sõjaline kaitse, mida aitab võimendada

tsiviilsektori toetus ja mida realiseeritakse läbi vabatahtliku tegevuse või läbi riigi poolt

riigikaitseks seatud kohustuse. Üheks riigikaitseliseks kohustuseks seejuures on

riigikaitseseaduse § 821 lõike 1 alusel asja sundkastusse võtmine kõrgendatud

kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajaks või selle

lahendamiseks. Tänase seisuga on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus määranud

riigikaitseseaduse § 823 lõike 1 alusel asja sundkastusse võtmise eelotsuseid ca 2700

transpordivahendile, millest ca 600 mootorsõidukit kuuluksid VTK kohaselt

mootorsõidukimaksuga maksustamisele. Kuivõrd riigikaitseks asja sundkasutusse

võtmisel on tegu riigipoolse koormise rakendumisega, siis palub Kaitseministeerium

kaaluda võimalust kohaldada maksuvabastust nendele tsiviilsektori mootorsõidukitele,

mille osas rakendatakse riigikaitseseaduse § 821 alusel asja sundkasutusse võtmist,

perioodiks, mil mootorsõiduk on Kaitseväe käsutuses.

Mitte arvestatud. Maksu eesmärk on viia Eesti lähemale riiklikul ja

rahvusvahelisel tasandil võetud kliimaeesmärkidele. Maks on oma

iseloomult varamaks ja selle suurus ei sõltu kasutamise intensiivsusest.

Samuti ei ole info sundkoormise kohta leitav liiklusregistrist, mis teeks

selle arvestamise keeruliseks.

3. Kliimaministeerium

3.1 Toetame põhimõtet, mille kohaselt tasutakse nii uue kui ka kasutatud sõiduki Eestis

esmakordsel registreerimisel registreerimismaks. Peame oluliseks, et maksu aluseks

võetaks arvesse üksnes CO2 näitu, seejuures oleks maksu esimestel aastatel ette nähtud

maksuvabastus teatud tasemest madalama CO2 näiduga sõidukitele (näiteks lähtuda

sihttaseme puhul ELi keskmisest g/km eesmärgist sõiduautodele ja tarbesõidukitele),

läbi mille on võimalik suunata inimesi tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid.

Selleks, et registreerimismaks täidaks oma keskkonnaalaseid eesmärke ning maksu

tulemusel toimuksid ühiskonnas käitumuslikud muutused keskkonnasõbralikemate

alternatiivide eelistamiseks, peab maksumäära tõus CO2 näidu kasvades olema

eksponentsiaalsem. Üksnes siis on võimalik luua ka eeldused täita 2030. aastaks seatud

maanteetranspordi heitmete vähendamise eesmärke ning vältida suurema koormuse

langemist teistele sektoritele.

Arvestatud. Maks on planeeritud CO2 põhiseks, mida diferentseeritakse

füüsiliste isikute puhul vanusega ja täismassiga ning millele lisandub

baasosa. Diferentseerivaid komponente ei saa siiski mudelist kõrvaldada,

kuna vanuse komponent asendab sisuliselt auto hinnast lähtuvat

maksustamist. Samas tooks hinnapõhine maksustamine kaasa

keerulisema ja kulukama haldusprotsessi ning hinna kohta puuduvad

andmed ka liiklusregistris. Komponent tagab seega, et CO2 kulu on ostul

proportsioon auto hinnast. See osakaal on kavandatud suurenema auto

vanuse kasvades ning seega järgib maksu kujundus kasvavat CO2 kulu

nii auto saastetaseme kui ka vanuse kasvades. Kuna teesid koormavad ka

elektriautod, on nende mõju arvesse võtmiseks kasutatud kaalu. See ei

ole vastuolus keskkonna eesmärkidega, pigem toetab neid.

3.2 Sõidukite puhul, millel puudub CO2 heite näit, tuleb välja töötada võrreldav koefitsient

muude sõiduki näitajata pinnalt. Kuni 20 a. vanuste sõiduautode ja tarbesõidukite kohta

on CO2 näit hinnanguliselt olemas ligikaudu 90% vastava kategooria sõidukitest. Kuna

2018.a toimus üleminek uuele testistandardile, siis näiteks Soome on maksumäärad ära

toonud eraldi. Soome kasutab ilma CO2 näiduta autode puhul esmaregistreerimisel

täismassi ja võimsuse ning diisel/mittediisel põhjal tuletatud arvestuslikust CO2 heite

määrast maksukomponenti. Üheks variandiks on võtta aluseks Soome praktika.

Arvestatud. Alternatiiv on välja töötatud.

3.3 Soovime rõhutada asjaolu, et registreerimismaksu juures vanusekoefitsiendi

arvestamine soodustab vanemate sõidukite importi. Esiteks arvestades, et aastate

jooksul on sõidukite heitmetega seotud nõuded läinud järjest rangemaks, on vanemad

sõidukid oma olemuselt keskkonda saastavamad. Sama on ka ohutusalaste nõuetega,

mida aastate jooksul on oluliselt täiendatud. Eesti sõidukipargi keskmine vanus on niigi

ELi üks suurimaid ning kehtestatava maksu tulemus ei tohi viia keskmise vanuse

Arvestatud osaliselt.

kasvule, pigem vastupidi. Seetõttu me ei toeta registreerimismaksu puhul ühelgi viisil

vanuse komponendi arvestamist.

3.4 Me ei pea piisavalt põhjendatuks VTK-s välja pakutud põhimõtet, et lisaks sõiduki

Eestis esmasel registreerimisel rakendatakse maksu ka esmasel omaniku vahetusel.

Eesti liiklusregistris olevate sõidukite ehk siin juba liiklevate sõidukite

omanikuvahetuse maksustamine ei aita vähenda Eesti sõidukipargi CO2 heidet.

Keskkonnaeesmärke aitab saavutada motiveeriv CO2 põhine maksustamine sõiduki

esmasel registreerimisel, mis mõjutab inimese ostuotsust keskkonnasõbralikumas

suunas.

Arvestatud.

3.5 Õiguskindluse ja õigustatud ootuse printsiipi silmas pidades teeme ettepaneku kaaluda

teatud tasemest madalama CO2 heitega sõidukite maksuvabastusele ka ajaperioodi või

keskmise CO2 näidu pideva vähenemise sätestamist. Seda põhjusel, et ELis on vastu

võetud kohustus alates 2035.a heitmeteta uute sõidukite turustamiseks, mis kaasnevalt

toob kaasa riigi muude maksutulude vähenemist (kütuseaktsiis jms).

Käesolevas versioonis mitte arvestatud.

3.6 Toetame põhimõtet, mille kohaselt tasutakse nii uue kui ka kasutatud liiklusregistris

registreeritud sõiduki eest perioodilist maksu. Maksu suuruse arvestamise aluseks peab

olema CO2 näit. Seejuures teeme ettepaneku teatud täismassist (konkreetne väärtus

vajab täiendavat analüüsi, mille oleme valmis esitama eelnõu ettevalmistamise faasis)

alates täiendava maksu lisamist kõigile sõidukitele sõltumata selle CO2 heitest. Seda

põhjusel, et kõik liikluses osalevad sõidukid kulutavad meie taristut. Samuti arvestades,

et suurem mass mõjutab energia tarbimist ning massi komponendi arvestamine suunab

ka CO2 heite vabade sõidukite puhul valima väiksemaid sõidukeid.

Arvestatud osaliselt. Maksu suurus on kavandatud lähtuma CO2 näidust,

mis moodustab näidu kasvades järjest suurema osakaalu auto hinnast.

Hetkel on Eesti riigis lisaks automaksule kehtestatud 3,5 tonni

kaaluvatele ja raskematele sõidukitele teekasutustasu. See kehtib nii Eesti

sõidukitele kui ka Eestis ajutiselt viibivatele sõidukitele. Lisaks on EL-s

kehtestatud kohustusliku maksuna raskeveokimaks, mis koormab registri

põhiselt kõiki 12 tonniseid ja raskemaid sõidukeid. Maksule on ette

nähtud miinimummäärad, millest madalamana maksumäärasid ei saa

kehtestada. Seega on teid koormavate raskete sõidukite mõju arvesse

võetud.

3.7 Perioodilise maksu arvestusmetoodika juures soovitame kasutada tühimassi asemel

täismassi, kuivõrd täismass on sõiduki tootja määratud ja selle muutmist sõidukiomanik

taotleda ei saa. Tühimass on seevastu lihtsasti võimalik muuta ja vastavat muudatust ka

liiklusregistris vormistada. Seetõttu ei ole tühimassi otstarbekas maksukomponendina

kasutada.

Arvestatud.

3.8 Perioodilise maksu puhul toetame sõiduki vanusekomponendi arvestamist, et

eelduslikult väiksema sissetulekuga inimeste, kes tõenäoliselt sõidavad ka vanemate

autodega, toimetulek ja liikumisvajadus ei saaks uue maksu tõttu piiratud. Seejuures

palume üle vaadata vanusekomponendi rakenduse piirmäärad selliselt, et see oleks

rohkem sihitatud VTK-s toodud eesmärgi saavutamisele, samas ei vähendaks liigselt

maksu mõju keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel. Üheks võimaluseks on siduda

vanuse komponent aastate jooksul muutunud heitmenõuetega. Lisaks teeme ettepaneku,

et vanusekomponenti rakendataks üksnes füüsiliste isikute nimel või vastutava

kasutajana märgitud sõiduautodele (M1/M1G kategooria). Juriidiliste isikute nimel või

vastutava kasutajana märgitud sõidukite osas, samuti tarbesõidukite puhul (N1/N1G

Arvestatud osaliselt. Vanuse komponendi arvessevõtmisel on

olemasolevate andmete alusel püütud leida optimaalseim lahend, et oleks

tagatud maksevõime arvesse võtmine.

kategooria), ei pea me põhjendatuks vanusekomponendi arvestamist. Ärilisel otstarbel

kasutatavate sõidukite puhul, mis eelduslikult on ka suurema läbisõiduga, peab olema

motivatsioon sõidukiparki võimalikult uuena ja keskkonnasõbralikuna hoida. Vastasel

korral on läbi väiksema maksukoormuse konkurentsieelises need ettevõtted, kelle

kasutuses on vanemad ning keskkonna seisukohast saastavamad sõidukid.

3.9 Eelistame näha maksulahendust, kus sõiduki perioodilist maksu saab maksta ka mitmes

osas või perioodi kaupa, et inimesed saaksid maksukoormust hajutada ja ei peaks

maksu korraga tasuma VTKs välja toodu kohaselt veebruaris, kus eelduslikult on ka

kõik kommunaalkulud ühed aasta suuremad ning inimestel võivad tekkida

toimetulekuraskused . Maksetähtaja määramisel on üheks alternatiiviks arvestada

tuludeklaratsiooni esitamise ja tagasimaksete tähtaegadega, et mootorsõidukimaksu

oleks võimalik tasuda ka tulumaksu tagastusest (sarnaselt maamaksuga). Teine oluline

vajadus võimaldada maksu tasuda ka lühema perioodi eest kui aasta on nn hobi- ja

vanasõiduki kultuuri säilimine. Peame ebaproportsionaalseks ning antud valdkonna

eksistentsi ohustavaks koormata maksuga kõiki sõidukeid olukorras, kus sõidukeid on

kogutud ajaloo säilitamise eesmärgil ning need leiavad kasutus väga lühikesel perioodil

aastas. Perioodilise maksu kehtestamisel tuleks kindlasti kaaluda täiendavalt erinevaid

variante, et maksu tasumine oleks võimalikult lihtne. Sõidukiomanikule oleks ilmselt

kõige mugavam ja vähem koormavam maksu tasuda koos liikluskindlustusega või

tasuda maks periooditi tagantjärgi vastavalt sõiduki liikluskindlustatud päevade arvule.

Maksukuulekuse tagamine eeldab samas ka vastavalt motiveerivaid trahvimäärasid, et

maksust kõrvale hoidmine ei oleks võimalikest trahvimääradest soodsam.

Mitte arvestatud. Kuna maksu eesmärk on maksustada registripõhiselt

omandit, mitte auto kasutust, siis ei ole kvartaalne maksu tasumine

põhjendatud.

3.10 Õiguskindluse ja õigustatud ootuse printsiipi silmas pidades teeme ettepaneku, et

seadusega nähakse ette kohustus analüüsida perioodilise maksu laekumisi ning

vajadusel muuta maksu moodustavate komponentide väärtusi viia aasta jooksul seaduse

vastuvõtmisest. Seda Eestis sõiduki registreerimise punktis juures toodud põhjustel.

Arvestatud osaliselt. Maksu laekumisi analüüsitakse

Rahandusministeeriumis regulaarselt. Muutmise vajadust siduda

seaduses kindlasti just viie aastase sammuga ei saa pidada põhjendatuks,

kuna muutused majanduses võivad olla kas kiiremad või aeglasemad.

3.11 Uue maksu rakendamisega seonduvalt on jätkuvalt probleem peatatud registrikandega

sõidukitega, mida on ligi 300 000 ja millest suur osa sõidukeid enam ei eksisteeri ning

neid ei ole võimalik registrist kustutada, kuid millele soovitakse VTK kohaselt

mootorsõidukimaksu rakendada. Oleme nõus VTK toodud eesmärgiga leida antud

olukorrale lahendus, kehtestada peatatud kandega sõidukitele minimaalne aastamaks

mis motiveerib sõidukite registrijärgseid omanikke liiklusregistri kannete korda

tegemiseks ning anda inimestele piisav üleminekuaeg (2 aastat) kasutamiskõlbmatutest

autodest seaduslikuks vabanemiseks. Rõhutame samas, et eelviidatud probleemi

maksulahendused eeldavad täiendavat õiguslikku analüüsi, et need oleksid kooskõlas

kehtiva nn romusõidukite direktiivi (2000/53/EÜ) põhimõtetega. Lisaks avalikustas

Euroopa Komisjon 13. juulil 2023 ettepaneku romusõidukite määruseks, mis tühistab

eelviidatud direktiivi ning millega soovitakse võtta meetmeid autotööstuses ringluse

tõhustamiseks, sealhulgas sõidukite kasutuselt kõrvaldamiseks. Seetõttu tuleb

Arvestatud osaliselt. Rahandusministeerium võtab maksu kujundamisel

arvesse kõikide kehtivate õigusaktide nõudeid ja piiranguid. Samas ei ole

RM kunagi takistanud ega kavatse takistada ka edaspidi maksumeetme

kaudu Liiklusregistri korrastamist. Selle korrastamiseks on registri

haldajal endiselt võimalik rakendada kõiki meetodeid, mis ei ole kehtiva

õigusega vastuolus. Automaks ei ole otseselt disainitud registrit

korrastava meetmena, kuid see võib toimida hoolsuskohustuse täitmise

survevahendina, et isikud oleksid ise huvitatud, et registrikanded

peegeldaksid tegelikku seisu.

kaasnevalt jälgida, et riigisisesed lahendused, sealhulgas maksulahendused ei läheks

vastuollu lähiaastatel jõustatava otsekohalduva määruse käsitlusega. Praktilise

lahendusena pakume, et Kliimaministeerium koostab juhendi romusõidukite valdajatele,

et nad saaksid sõidukid võimalikult sujuvalt üle anda. Teeme ettepaneku, et

mootorsõidukimaksu jõustumisel saadab Transpordiamet kõigile, kelle omandis oleva

sõiduki registrikanne on peatatud, teate, millistel tingimustel on võimalik auto registrist

kustutada. Pakume, et juhul, kui sõiduk on antud illegaalsele jäätmekäitlejale või

lammutatud ise ning sõidukit ei saa seetõttu enam nõuetekohaselt lammutada, saab

Transpordiameti iseteeninduskeskkonnas kahe aasta jooksul pärast automaksu

jõustumist esitada taotluse sõiduki kustutamiseks. Juhul, kui Keskkonnaamet taotluse

heaks kiidab, väljastatakse elektrooniline tõend, mille alusel sõiduk registrist nö

kustutatakse (st säilib registris peatatud kandega, et oleks vajaduse korral tulevikus

võimalik sellisel moel kustutatud sõidukeid eristada). Avalduse menetlemisele tuleks

kehtestada ka riigilõiv. Meie poolt pakutud lahendus eeldab registri arendusi. Lisaks

kaalume praeguse automaatse registrikande peatamise regulatsiooni kaotamist, mis

tänaseks on tekitanud olukorra, kus sõidukiomanikul justkui aktiivne seotus sõidukiga

kaob. Kui isik ei soovi teatud perioodil erinevatel põhjustel sõidukit kasutada, kuid

soovib selle eelduslikult tulevikus uuesti kasutusele võtta, on võimalik sõiduk ajutiselt

registrist kustutada. Seda on võimalik teha kuni kaheks aastaks. Ajutise kustutamise

regulatsiooni juurde näeme vajadust luua mehhanismid, et seda ei kasutataks

mittenõuetekohaseks lammutamiseks (näiteks periooditi tõendada sõiduki olemasolu)

vms ning et kasutusest lõplikult väljas sõiduk viidaks ametlikku lammutuskotta. Lisaks

analüüsime lahendusi, kuidas luua teavitussüsteem juhuks, kui inimesel ei ole sõidukit

enam säilinud. Leiame, et tegemist peab olema lihtsa ning inimesi ja asutusi võimalikult

vähesel määral koormava lahendusega. Samas tagama, et valeandmete esitamine pea

tooma kaasa maksu mitmekordse tagantjärele tasumisega, et süsteem oleks motiveeriv.

Konkreetsed seaduslikud ettepanekud saame esitada mootorsõidukimaksu eelnõu

väljatöötamise käigus.

3.12 Eelnõus maksulahenduste väljatöötamisel palume täiendavalt kaaluda võimalusi lisaks

heitmevaba sõidukite maksueelistele ka biokütuste ja HVO kasutamise soodustamiseks.

Näiteks on Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. aasta istungil heaks kiidetud Euroopa

Liidu poliitika 2023-2025 prioriteeti puhul välja toodud, et Eesti seisab biogaasi

kasutamise soodustamise eest, kuna biogaas saab asendada energiatootmises maagaasi.

Leiame, et lisaks Euroopa Liidu suunalistele tegevustele tuleb biogaasi kasutamist

toetada ka riigisiseste maksumeetmetega, kuivõrd biogaasi kasutamise soodustamisel on

oluline mõju keskkonnaeesmärkide täitmisel.

Mitte arvestatud. Maksustamisel toetutakse registri andmetele. Kuna

registris ei ole andmeid, millises mahus ja millist kütust kasutati, ei saa

seda maksustamisel aluseks võtta. Kütuste kasutusest sõltub

aktsiisimaksu kulu suurus ning seega on biokütuse kasutus hõlmatud

transpordi maksudesse aktsiisimaksu kaudu.

3.13 Märgime, et maksuobjektide osas ei ole otstarbekas piirata M1 ja M1G kategooria

sõidukeid massipiiranguga, kuna nende kategooria sõidukite täismass võib olla ka

suurem kui 3,5t. Vastasel juhul jääksid maksuobjektide hulgast põhjendamatult välja

Arvestatud. Massipiirangust on loobutud.

suurema massi ja keskkonnakoormusega sõidukid. Soovitame maksuobjektide loetelu

piirata M1, M1G ning N1, N1G kategooria sõidukitega. Lisaks leiame, et

maksuobjektidest võiksid olla vabastatud kõik L kategooria sõidukid. Tegemist on

pigem hooajaliste transpordivahenditega, mille keskkonna jalajälg on Eestis

marginaalne ning mis oma olemuselt on autodest keskkonnasõbralikumad. Seetõttu

tuleks pigem soosida selliste sõidukite kasutamist.

3.14 Soovitame kaaluda 6-9 kohaliste sõidukite puhul maksumäära vähendamise koefitsiendi

rakendamist, arvestades, et selliseid sõidukeid ostetakse ja kasutatakse eelkõige

vajaduspõhiselt (näiteks suurpered), samas on nende mass suurem tavasõidukist,

mistõttu võiks maksukoormus selliste sõidukite kasutajatele minna ebamõistlikult

suureks.

Mitte arvestatud. Maksustamisel lähtutakse Liiklusregistris olemas

olevatest andmetest. Maksuerisusi kehtestatakse vaid juhul, kui see on

vältimatult vajalik ja kui erisuste rakendamine on selgelt eesmärgipärane.

Antud juhul kasutatakse 6-9 kohalisi sõidukeid ka ettevõtluses ja muudel

põhjustel eraisikute poolt. Seega lisaks erisuse kasutamine ja selle

eesmärgipärane kontrollimine oluliselt halduskoormust.

3.15 Peame mõistlikuks eelnõu koostamisel teha mõjuanalüüs, mis hõlmaks uue maksu

mõjusid inimeste toimetulekule ja ettevõtlusele koostoimes teiste plaanitavate

maksumuudatustega (käibemaks, tulumaks) ning arvestades ka peatset

heitmekaubanduse põhimõtete rakendamist autotranspordile. Peame oluliseks, et eelnõu

väljatöötamisel analüüsitaks põhjalikumalt mootorsõidukimaksu sotsiaalmajanduslikke

mõjusid haavatavamatele rühmadele, sh erivajadustega inimestele ning madalama

sissetulekuga leibkondadele maapiirkondades, kus muuhulgas ei ole piisavalt

ühistranspordiühendusi ja seetõttu teiste avalike teenuste kättesaadavust. Kõnealune

mõjuanalüüs võimaldaks riigil vajadusel täpsemalt sihtida ja sisustada vastavaid

leevendusmeetmeid.

Töös.

4. Kultuuriministeerium

4.1 Teeme ettepaneku kaaluda võimalust mootorsõidukimaksust vabastada:

a. Liiklusseaduse §-s 82 määratletud sõidukid (võistlussõiduk). Liiklusseaduse § 82

lõike 1 kohaselt on võistlussõiduk mootorsõiduk, mis on ette nähtud ainult auto- või

motospordivõistlustel või -treeningutel osalemiseks ning mis vastab spordiseaduse § 4

punkti 3 mõistes rahvusvaheliselt või üle Eesti auto- või motospordi ja autonduse

edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse kehtestatud nõuetele.

Võistlussõiduk võib osaleda liikluses ainult seoses üle Eesti auto- või motospordi ja

autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse kehtestatud

nõuetele registreeritud auto- või motospordivõistluste ja -treeningutega vastavalt

võistluse või treeningu juhendile ja kooskõlastatult võistluse korraldajaga (§ 82 lg 2).

Samuti ei kasutata võistlussõidukeid aasta läbi, mistõttu ei ole Kultuuriministeeriumi

hinnangul proportsionaalne kehtestada neile aastamaks. Võistlussõidukite

maksustamine tekitaks ebavõrdsust spordialade vahel, sest teiste alade vahenditele ei ole

riiklikku maksu kehtestatud. Lisaks võib mootorsõidukimaks planeeritud kujul sundida

vähem kindlustatud noorsportlasi spordialaga tegelemisest loobuma. Erinevalt

tavasõidukitest ei ole võimalik võistlussõidukeid lõpuni kasutada, sest konkurentsis

Mitte arvestatud.

püsimiseks ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide kehtestatud võistlus- ja

ohutusnõuetele vastamiseks on vaja sõidukeid pidevalt uuendada või soetada uus. Seega

erinevalt iga päev kasutuses olevatest tavasõidukitest kasutatakse võistlussõidukeid

piiratud ajal, kohas ja tingimustel. Võistlussõidukite osakaal kõigist sõidukitest on

marginaalne ning seega ka mõju riigieelarvele oleks väheoluline.

b. Liiklusseaduse §-s 83 määratletud sõidukid (vanasõiduk). Liiklusseaduse § 83 lõike 1

kohaselt on vanasõiduk teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille

valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat. Sarnaselt võistlussõidukiga on ka

vanasõiduk seaduses väga täpselt defineeritud sõiduki alamliik, mille peaeesmärk ei ole

liikluses osalemine. Enamik vanasõidukitest asub hoiupaikades ja maanteedele jõutakse

mõnel päeval aastas. Vanasõidukitele on kehtestatud eritingimused1 võrreldes iga päev

tavaliikluses olevate sõidukitega. Tegu ei ole klassikalises mõttes igapäevase

transpordivahendiga.

4.2 VTK-s on vähe tähelepanu saanud kavandatava maksu sotsiaalmajanduslikud aspektid

(sh nt mõju liiklusohutusele). Soovitame analüüsida eelnõu koostamise käigus

liiklussohutuse ja liiklusohutusprogrammi 2016–2025 seisukohalt, kas VTK-s

kirjeldatud sõidukite lõpuni tarbimine või kasutamine üldise soovitusena on asjakohane,

sest vanemate autode turvavarustusest ja amortisatsioonist tulenev üldine tehnilise

seisund võib suurendada avariiriski ja raskendada avariist põhjustatud tagajärgi isikute

elule ja tervisele.

Arvestatud osaliselt, tööd. Maks ei ole kavandatud otseselt survestama

isikuid oma autot veelgi pikemalt kasutama, kui seda seni madala

sissetulekuga isikute poolt niigi tehakse. Maksu disain pigem tagab

madala sissetulekutega isikute senise elukvaliteedi ja liikumisvõimaluste

säilimise, et nad lisanduva maksukulu tõttu ei kaotaks võimalust nt poes

käia või hõreasustusega piirkonnas liikuma saada.

5. Justiitsministeerium

5.1 Juhime tähelepanu, et esitatud VTK esitleb nii eesmärgina kui ka samal ajal ainsa õige

lahendusena probleemidele mootorsõidukimaksu, jättes kõik muud võimalikud

lahendusteed analüüsimata. Tuletame siinkohal meelde, et õigusloomepoliitika

põhialuste aastani 20301 (ÕPPA 2030) p 9 kohaselt peab elukeskkonda kujundav

õigusraamistik tagama üldiste huvide kaitse, kahandamata inimeste endi vastutust ja

vabadusi ning piiramata ülemäära kaalutlusõigust, omandit ja ettevõtlust. Ülaltoodust

tulenevalt on küsitav võimalike mitteregulatiivsete alternatiivide kaalumise välistamine

sisuliselt põhjusel, et ilma regulatsiooni muutmata ja mitte midagi tehes pole võimalik

ühtegi uut maksu kehtestada (VTK p 7). Samas on ka VTK koostajad ise tõdenud, et

alles mootorsõidukimaksu rakendamise järel tuleb koostada põhjalik mõju

järelhindamine, milles kavandatavate muudatuste tegelikku mõju analüüsitaks ning

võrreldaks oodatud tulemustega (VTK p 13.6). Palume eelnõu seletuskirja koostama

asudes eelnõu eesmärgid praegusest selgemalt ja asjakohaselt sõnastada, pidades

seejuures silmas, et VTK-s toodu põhjal on soovitavad eesmärgid omavahel

pöördvõrdelises seoses – kui kasvab keskkonnasäästlikumate sõidukite arv, kahanevad

riigi maksutulud, mistõttu vajab selgitamist ka see, kuidas vastandlikke eesmärke samal

ajal saavutada on võimalik

Teadmiseks võetud. RM on kaalunud ka muude lahendite rakendamist,

kuid hinnanud neid lahendusi kui ebatõhusaid. Maksu mõju

analüüsimiseks koostatakse nii eel- kui ka järelanalüüse. Eelanalüüse on

võimalik koostada simulatsioonidena või senistele andmetele lisatava

hüpoteetilise maksukoormuse mõju analüüsina. Kuna tegelikkuses

muutuvad enamad parameetrid kui mudel konstrueerida võimaldab,

annab järelanalüüs alati eelanalüüsist teatud määral erineva tulemuse.

Seetõttu ei näe RM vastuolu selles, kui olukorda analüüsitakse

eelanalüüsi käigus maksu kehtestamise eel ja seejärel järelanalüüsina

maksu kehtestamise järgselt.

5.2 VTK (p 2) järgi on muudatuse üks eesmärk riigile maksutulu kogumine, mida

kasutataks „riigi erinevate kulutuste finantseerimiseks“. Tekib küsimus, kas ja kuivõrd

õigustatud on suuresti keskkonnakaalutlustel kehtestatava maksu laekumisi kasutada

muude kulutuste tarbeks, kui täiendava positiivse keskkonnaefekti saavutamiseks tuleks

kogutavat tulu kasutada täiendavalt keskkonnakahjude vähendamiseks. Seetõttu võib

tekkida probleem praegusel kujul kehtestatava koormava meetme tegelikust

efektiivsusest ja võimekusest soovitud keskkonnaalaseid eesmärke saavutada, kuna

Eestis on elektriautode osakaal nt EL-i üks väiksemaid (VTK p 9.2.1). Eelnevast

lähtuvalt palume eelnõu koostamise juurde asudes analüüsida võimalusi laekuva

maksutulu kasutamiseks täiendavate keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel. Ühtlasi

tuleks eelnõu koostamisel kaaluda teatud haavatavate sihtgruppide nagu paljulapselised

pered, puudega inimesed jt osas võimalike maksusoodustuste rakendamist või siis tuua

eelnõu seletuskirjas ära konkreetsed põhjused, miks seda ei saa või pole kavas teha.

Arvestatud oluliselt. Sihtotstarbelisena on riigis rakendatud vaid

sotsiaalmaks ning mitmel juhul on ette nähtud proportsioonid tulude

kasutamiseks. Samas ei ole võimalik kõiki riigi tulusid kasutada täielikult

sama valdkonna edendamiseks. Riigi vajadusi tuleb vaadelda tervikuna.

Keskkonnahoiu ja tervise hoiu aspektid on selles kogumis olulisel kohal,

kuid neid ei saa tervikuna hoida muudest valdkondadest eraldi kanalis.

Seda enam, et keskkonna hoolduse vajadusi ei saa piiratta vaid CO2

mõjudega.

5.3 Oodatavaid keskkonnaalaseid tulemusi (eesmärke) ei ole VTK-s esitletud piisavalt

konkreetselt. Nt jääb ebaselgeks, kas ja kui palju võimaldavad kavandatavad

muudatused mõjutada riigile seatud keskkonnaalaste sihttasemete saavutamist või

millisel juhul saaks lugeda eelnõus kehtestatava lahenduse tulemuslikuks ehk

õnnestunuks ning millisel juhul vajaks see täiendavat sekkumist. Seatavate eesmärkide

osas ei ole selge, kuidas muudatuse eesmärgina seatav mitteaktiivsete sõidukite või vaid

registris kandena eksisteerivate sõidukite maksustamine CO2 maksuga aitaks saavutada

nõutavat sihttaset, kuna sellised sõidukid liikluses ei osale ja CO2 ei emiteeri.

Lisaselgitusi vajaks, kas CO2 sihttaseme saavutamisel on arvestatud mh ka vaid registri

põhjal tehtud arvutustega, mis märkimisväärses osas sisaldab mitteaktiivseid ehk CO2

tegelikkuses mitteemiteerivaid sõidukeid. VTK andmetele tuginedes ei ole selge, kas

soovitud autode koguarvu vähendamise eesmärk on plaanis saavutada eelkõige

registripõhiselt nt mitteaktiivsete sõidukite registrist kõrvaldamisega või on sooviks

vähendada ka sõidukite üldist reaalset läbisõitu ja liikluses osalemise vähenemist ning

kuivõrd realistlikuks seda eesmärki saab lugeda. Palume eelnõu seletuskirja etapis

keskkonnaalaste tulemuste ja eesmärkide seadmisel olla konkreetsem, arvestades ka

sellega, et muudatuste kehtestamise järgselt tuleb läbi viia ka põhjalik mõjude

järelhindamine.

Arvestatud osaliselt.

5.4 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud VTK failis jäljega tehtud märkustega. Teadmiseks võetud.

6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

6.1 Peame mootorsõidukimaksu kehtestamist oluliseks, sest Eestis on transpordi

keskkonnajalajälg väga suur ning autostumine on aina jätkunud, millega on kaasnenud

probleemid eelkõige tiheasustusega aladel. Sellist maksu on aastaid soovitanud ka

transpordivaldkonna eksperdid. Maksu kehtestamise peamist eesmärki ja saadud

maksutulu kasutamist tuleb kindlasti mootorsõidukite omanikele põhjalikult selgitada,

et maksu eesmärk oleks selge ja läbipaistev ning muudatust võetaks paremini vastu.

Teadmiseks võetud. Eesmärke täpsustatakse võimaluse piires.

6.2 Väljatöötamiskavatsuse kohaselt tehakse ettepanek maksustada ka need sõidukid, mis

kuuluvad ajutiselt või automaatselt peatatud kandega sõidukite hulka. Peatatud kandega

on Eestis ligi 300 000 sõidukit. Niinimetatud romude omanikele on plaanis anda 2-

aastane üleminekuperiood, et nad saaksid kasutuna seisvad sõidukid nõuetekohaselt

utiliseerida. Registri korrastamiseks on aga oluline, et sõidukite registrist eemaldamine

ei jääks bürokraatlike tõkete taha ning tuleb põhjalikult kaaluda ja leida lahendusi ka

neile tarbijatele, kelle sõiduk on küll peatatud kandega liiklusregistris, kuid kellel ei ole

võimalik esitada tõendit sõiduki häviminemise vms kohta (näiteks on sõiduk müüdud

varuosadeks, utiliseeritud vastava litsentsita autolammutuses või metalli kokkuostja ei

ole väljastanud lammutustõendit, sest omanikul/pärijal puudusid sõiduki dokumendid

vms).

Arvestatud osaliselt. Liiklusregistri korrastamise metoodikasse maksu

disain ei sekku. Maksu võib käsitleda kui survevahendit autode

omanikele korrastada oma kanded. Muu metoodika kehtestab

Kliimaministeerium.

6.3 Väljatöötamiskavatsuses on toodud välja, et mootorsõidukimaksu eesmärk on

kehtestada sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Kui nn fantoomsõidukite või romude

puhul on maksustamine registri korrastamise eesmärgil mõistetav, siis tõenäoliselt on

üksjagu sõidukeid, mis on mingil põhjusel peatatud kandega, ei osale liikluses, kuid nad

on mingil otstarbel reaalselt olemas - näiteks muuseumiväärtusega sõidukid, millel võib

tekkida vajadus muuta kanne aktiivseks. Mootorsõidukimaksu kehtestamine neile oleks

vastuolus 2 (3) väljatöötamiskavatsuse eesmärgiga säästa ja hoida keskkonda, kuivõrd

liikluses mittekasutatavad sõidukid ei reosta ka keskkonda, lõhu sõiduteid jne.

Analoogsed näited puudutavad ajutiselt peatatud kandega sõidukeid, mida kasutatakse

hooajaliselt. Nende puhul tuleks luua võimalus sarnaselt liikluskindlustusega

aastamaksu tasumiseks vaid n-ö aktiivsel perioodil ehk maksu ei tasutaks kogu aasta

eest.

Arvestatud osaliselt. Maksustatakse kõik registris arvel olevad sõidukid.

Et anda isikutele võimalus võtta registrist arvelt maha sõidukid, mida

enam ei eksisteeri või mida ei kasutata sõitmiseks, antakse peatatud

kandega ja mitteaktiivse kandega sõidukite omanikele kahe aasta pikkune

viitaeg, mille jooksul on neil võimalik sõiduk registrist maha võtta.

Maksustamisperioodiks jääb siiski aasta, kuna maksustatakse omandit,

mitte kasutust.

6.4 Kui sõiduki registreerimisel on elektrisõidukite eelistamine põhjendatud (eesmärk on

mõjutada inimeste valikuid sõiduki soetamisel), siis aastamaksu osas pigem mitte.

Kütuse kasutamisega kaasneva mõju osas on elektrisõidukid küll eelistatud, kuid muud

keskkonnamõjud (ummikud, ajakulu, õnnetused, tootmisega seotud materjalikulu)

kaasnevad ka nendega ehk inimesi võiks suunata võimalusel isikliku auto kasutusest

loobuma.

Arvestatud. Teadusuuringud näitavad elektriauto kogu keskkonnajälge

väiksemana kui on muudel sõidukitel. Samas nõustume, et see jälg ei ole

sugugi olematu. See võetakse maksustamise mudelis arvesse kaalu

komponendi kaudu.

6.5 Maksu väljatöötamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et biokütuste kasutamisel väheneb

sõiduki CO2 heide. Kuigi väljatöötamiskavatsuses mainitakse, et aktsiisid on madalad ja

kütuseaktsiisiga pole võimalik kliimaeesmärke saavutada, siis vähemalt keskkonnamõju

arvestamise osas on aktsiisid siiski suures osas oma eesmärki täitnud. Näiteks,

arvestades CO2 hinnaks 100 eurot/tonn (heitmete kauplemissüsteemi senine kõrgeim

hinnatase), on bensiini puhul sellega kaasneva CO2 heitmete rahaline väärtus 0,23

eurot/kütuseliiter, diislikütusel 0,27 eurot/l. Aktsiisid on sellest aga oluliselt kõrgemad

(vastavalt 0,56 ja 0,37 eurot/liiter). Lisaks tuleks meeles pidada, et ka

sisepõlemismootori kasutamisel on võimalik heitmed oluliselt vähendada biokütuste

kasutamisega. Näiteks on taastuvtoorainel põhineva diislikütuse (HVO) keskkonna

Teadmiseks võetud. Kütuse kasutus maksustatakse läbisõidu kaudu

aktsiisiga, sõidukimaksu suuruse selle alusel ei diferentseerita.

jalajälg kuni 90% väiksem kui fossiilse diislikütuse puhul. Seega CO2 heitmete osas

toimib „saastaja maksab“ printsiip ning mootorsõidukimaksu (aastamaksu) puhul ei ole

kütuse liigi eristamine nii oluline.

6.6 Kuigi registreerimistasu puhul võib pidada elektri- või teiste CO2 heitmevabade või

madala emissiooniga sõidukite eristamist põhjendatuks, annaks sama efekti ostutoetuste

kasutamine, mis on maksuga võrreldes oluliselt paindlikum lahendus. Maksusüsteemi

valikul tuleks anda selge signaal, et elektrisõidukid ei jää tulevikus maksudest või

tasudest puutumata (et ei tekiks n-ö õigustatud ootuseid). Fossiilsete kütuste kasutamise

vähenemisega kaasnev aktsiisitulu laekumise langus nõuab nagunii kompenseerimist

(kas läbi mootorsõidukimaksu, teekasutustasu või muul moel), seega on mõistlik

süsteem kohe disainida tulevikusuundi arvestavaks.

Arvestatud osaliselt. Maksud on riigi seisukohast tulu, toetused kulu.

Riigi sekkumine toetuste kaudu on õigustatud üldjuhul vajaduspõhiselt,

muudel juhtudel peaks riigi tahe pigem maksumäärade disaini kaudu

avalduma.

6.7 Kavandatud mõjuanalüüsi puhul tuleb kindlasti arvestada ka teiste maksumuudatustega

(käibemaks, tulumaks). Kõik mainitud muudatused pigem raskendavad väiksemate

sissetulekutega leibkondade olukorda. VTK-s kasutatakse maksu disainimisel kaudset

lähenemist, kus autoomanike maksevõime aluseks võetakse sõiduki vanus, kuid see ei

pruugi piisavalt peegeldada leibkonna tegelikku maksevõimet ning täiendava maksu

mõju leibkonna toimetulekule. Peame oluliseks, et eelnõu väljatöötamise etapis

analüüsitaks põhjalikumalt mootorsõidukimaksu sotsiaalmajanduslikke mõjusid

haavatavamatele rühmadele, sh madalama sissetulekuga ning maapiirkondades elavatele

leibkondadele ning võimalusel mõjule eri tüüpi leibkondade lõikes. Erilist tähelepanu

tuleb pöörata sellele, et ei halveneks erivajadusega inimeste toimetulek ning

ligipääsetavus. VTK raames on konsulteeritud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu ja

Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Soovitame kaasata ka Eesti Puuetega Naiste Ühenduste

Liidu (EPNÜL).

Töös.

6.8 Lisaks tarbijaid (eraisikuid) puudutavate mõjude hinnangule tuleb põhjalikumalt hinnata

ka mõjusid ettevõtetele (tegevusalade kaupa), sh mõjusid nende kulutasemele ja

konkurentsiolukorra muutusele võrreldes naaberriikidega. Ettevõtjatega suheldes on

jäänud kõlama, et nad pole automaksu ideele vastu, kuid leiavad, et pakutud lahendus ei

täida kliimaeesmärki ning vajaks täiendavaid analüüse ja detailsemat selgitust, sest

mootorikütuste aktsiiside näol on juba täna mootorsõidukite maksustamine olemas ning

see vastab väga hästi ka saastaja maksab printsiibile. Oleme saanud liitudelt tagasisidet,

et kui mootorsõidukimaks tuleb, siis tuleks maksustada üksnes aktiivses kasutuses

olevaid sõidukeid ning see peaks olema sihtotstarbeline maks, mis on suunatud

maanteetaristu hooldusesse ja arendusse või vähemalt vähem saastavamate

liikumisvõimaluste edendamisse.

Arvestatud osaliselt. Maksu mõju täpsem analüüs on esitatud koos

eelnõu seletuskirjaga. Kuna maksustatakse omandit, mitte kasutust, ei ole

põhjendatud aasta jagamine lühemateks perioodideks. Seadus ei sätesta

ka maksutulu kasutust.

6.9 Täiendavat analüüsi vajab see, kuidas mootorsõidukimaks mõjutab piirkondi, kus ei ole

rahuldavat ühistranspordi kvaliteeti ning kuidas mõjutab see sealsete inimeste töötamise

ja töö- ja pereelu ühitamise võimalusi (lastehoid, kool, huviharidus) ning teenuste

kättesaadavust. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel on maapiirkondade

Töös.

elanike kulutused transpordile nii rahaliselt kui suhteliselt suuremad kui linnalistes

asulates, sh ühistranspordile kulutavad nad vähem ehk just isiklik transport mängib

suuremat rolli. Linnalistes piirkondades on rohkem alternatiive (ühistransport, sõidukite

jagamine/lühirent, elektritõukerattad jmt). Registripõhiste andmetega on võimalik

küllaltki täpselt hinnata, milliseks kujunevad lisakulud elanikele nende sissetulekutega

võrreldes ning millistes piirkondades ja millise läbisõiduga sõidukite puhul on need

suuremad ja kas vanusest sõltuv tasu vähenemine aitab tekkivat ebavõrdsust

leevendada.

6.10 Lisaks tuleb meeles pidada, et üksiku maksumuudatusega ei ole võimalik tarbijate

käitumist muuta, vaid selleks tuleb kasutada ka teisi lahendusi. Väljatöötamiskavatsuse

kohaselt on mootorsõidukimaksu näol tegemist keskkonnamaksuga, mille eesmärk on

mh vähendada heitkoguseid. Seega tuleb riiklikult tasemel leida lahendusi, kuidas

samaaegselt soodustada keskkonda vähem saastavaid alternatiive (näiteks ühistransport,

elektriautod, rattateed), mitte üksnes maksustada olemasolevaid lahendusi.

Sõidukimaksu kehtestamine üksi ei pruugi muuta tarbijate käitumismustreid, vaid

tarbijaid tuleb „nügida“ keskkonnasäästlikumate valikute poole. See ei toimu üksnes

maksu kehtestamise kaudu, vaid tuleb luua ka toimivaid alternatiive.

Teadmiseks võetud. Riik ja kohalikud omavalitsused tegelevadki

lahendustega kui tervikuga. Automaks on Eestis olnud seni rakendamata

meetmeks. Selle poolest erineb Eesti kõikidest teistest EL riikidest, kus

on rakendatud kas registreerimismaksu või aastamaksu või korraga

mõlemat komponenti. Seega lisatakse automaksu näol paketti seni

kasutamata meede, muude meetmete rakendamist piiramata.

6.11 Väljatöötamiskavatsuses on aastamaksu tähtpäevaks planeeritud maksustamisaasta 15.

veebruar, seejuures maksumaksja on isik, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik

maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. Halduskoormuse vähendamiseks teeme

ettepaneku maksetähtaeg viia hilisemaks ning selle määramisel võtta arvesse

tuludeklaratsiooni esitamise ja tagasimaksete tähtaegu, et oleks võimalik sarnaselt

maamaksuga ka mootorsõidukimaksu tasuda tulumaksu tagastusest.

Arvestatud.

7. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

7.1 Mootorsõidukimaksu rakendamine on oluline muudatus Eesti maksukeskkonnas mis

mõjutab kogu elanikkonda ning riigi majanduskeskkonda. Seetõttu peame oluliseks uue

maksuliigi hoolikat kujundamist viisil, mis täidaks talle pandud eesmärke ja ülesandeid,

samal ajal minimaalselt mõjutades vähemkindlustatud sotsiaalseid gruppe ning toetades

tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärke. Tunnustame, et mootorsõidukimaksu

väljatöötamisel on arvestatud autode vanuse ja võimsuse komponendiga. Tuginedes

Eesti sotsiaalmajanduslike näitajate regionaalsele statistikale saame väita, et regionaalne

erinevus inimeste sissetulekutes on märkimisväärne. Eeldades, et madalama

sissetulekuga inimeste kasutuses on pigem vanemad ja pigem vähem võimsamad

mootorsõidukid, on ka praegu kirjeldatud lahendus mootorsõidukimaksule teatud

määral sotsiaalselt õiglust loov ja regionaalseid erinevusi järgiv. Samas leiame, et

regionaalseid, funktsionaalseid ja sotsiaalseid erisusi peaks uue maksuliigi rakendamisel

veel enam analüüsima.

Teadmiseks võetud.

7.2 Mootorsõidukimaksu VTK-s soovitame täiendavalt kaaluda regionaalse mõju analüüsi

tellimist. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 üheks 2035. aasta sihiks on Teadmiseks võetud.

suurendada ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaalu 55%, sh

linnapiirkondades 60%. Seetõttu on oluline, et ka mootorsõidukimaksu seaduseelnõu

mõjusid analüüsitaks piirkondlikult vähemalt maa- ja linnapiirkondade lõikes.

Arvestades, et piirkondlikult on majandusareng ning sissetulekud jaotunud ebaühtlaselt,

ei tohiks maapiirkonna ning madalama majandusarenguga piirkondade leibkondade

jaoks olla mootorsõidukimaksu osakaal leibkonna sissetulekutest suurem võrreldes

suuremate linnapiirkondadega. Samuti tuleb silmas pidada, et ühetaoliselt kehtestatavad

tingimused ei hakkaks võimendama piirkondade vahelisi sotsiaal-majanduslikke

arenguerinevusi. Statistikaameti leibkondade statistika ja Transpordiameti sõiduautode

statistika kohaselt on Harjumaal keskmiselt 1,5 sõiduautot leibkonna kohta, kui mujal

hõredama asustusega maakondades on see näitaja 1,7-2. Lisaks on nt Tallinnas

sõiduauto 64%-il leibkondadest, kuid mujal maakondades (välja arvatud Ida-Virumaa)

on see näitaja 70-80%. Kui aluseks võtta VTK-s märgitud kalkulaator (sõiduki vanus,

mass, mootori maht), tuleks maapiirkondades ühe auto eest aastas mootorsõiduki

aastamaksu tasuda eeldatavasti ca 50 eurot (nt auto vanus üle 20 a, mass 1800 kg,

mootorivõimsus 140 KW). Eelpool näitena toodud kahe auto puhul oleks

maksukoormus kokku eeldatavasti ca 100 eurot aastas. Väljaspool Harjumaad on

leibkondade keskmine kuine netosissetulek 2022. a eeldatavasti ca 900-1000 eurot kuus.

Mootorsõidukumaks moodustaks eeldatavasti ca 0.8-1% leibkonna 2 (3) aastasest

netosissetulekust. Samas Tallinnas oleks leibkonnal üks auto eeldatava aastamaksuga nt

200 eurot (eelpool nimetatud näitajatega auto), moodustades ca eeldatavasti 1,4%

leibkonna aastasest netosissetulekust. Samas tuleb silmas pidada, et väljaspool

Harjumaad on leibkondade kogukuludes sunnitud kulude (nt tarbimiskulud, kulud

transpordile) osakaal eeldatavasti suurem ehk vahendid maksu tasumiseks võivad tulla

igapäevase tarbimise arvelt. Maapiirkondades on auto omamine hädavajalik inimeste

tööl käimiseks ning laste huviringidesse saamiseks. Ühest või ka kahest autost

loobumine ühistranspordi kasuks ei pruugi olla võimalik. Maksuteooria järgi peaks

fiskaalse eesmärgiga varamaksu koormus olema suunatud eelkõige maksujõulisemale

elanikkonnale. Kui maksu eesmärk on kutsuda esile käitumuslik muutus, peab selleks

olema loodud alternatiivsed liikumislahendused. Teeme ettepaneku koostada

mootorsõidukimaksu eelnõule täiendav regionaalsete mõjude analüüs, võttes muuhulgas

arvesse piirkondlikke liikumisvõimaluste alternatiive.

7.3 Mootorsõiduki maks on ka vältimatult seotud liikuvusreformiga. Teeme ettepaneku

kasutada osa mootorsõidukimaksu pealt laekuvast tulust liikuvusreformi läbiviimiseks,

selleks, et arendada Eestis välja konkurentsivõimeline integreeritud ühistranspordi

süsteem, soodustada ühistranspordi kasutamist, ning luua eeldused oluliselt

keskkonnasäästlikmaks liikumiseks.

Mitte arvestatud.. Maksu laekumist ei saa küll otseselt siduda selle

kasutusega, kuid arvestades riiklike kavad ja nende

finantseerimisvajadusega kasutatakse osa riigieelarve tuludest kindlasti

alternatiivsete liikumisvõimaluste arendamiseks.

7.4 Eelnõu seletuskirjas tuleks kaaluda meetmeid nendele maapiirkonna peredele, kellel ei

ole autole alternatiivi, et uus maks ei mõjuks ebaproportsionaalselt haavatavamas

olukorras olevatele inimestele. Sellisteks meetmeteks võivad olla otsetoetused enim

mõjutatud piirkondade elanikele, ühistranspordi liinivõrgu tihendamine või ka täiendav

rahastus alternatiivsete liikumisviiside (nt nõudepõhine transport) pakkumiseks.

Mitte arvestatud. Mootorsõidukimaksu eesmärk ei ole auto

kasutamisest loobumine. Piirkondlikke erimeetmeid ei ole siiski

otstarbekas teha.

7.5 Edastame Eesti Puudetega Inimeste Koja pöördumise kavandatava automaksu teemal.

Puudega inimestel maapiirkondades ei ole reeglina võimalik kasutada ühistransporti,

sest kasutuses olevatesse bussidesse tihti nt ratastooliga sisenemine ei ole võimalik.

Seega puudega inimeste liikuma saamiseks on auto enamasti hädavajalik. Puudega

inimesed tulenevalt oma tervislikust olukorrast kogevad olulisemalt rohkem takistusi

ühiskonnaelus osalemisel ning iga lisanduv piirang ja kohustus halvendab puuetega

inimeste sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut ning suurendab ka vaesusriski.

Puudega inimeste konventsiooni kohaselt on riigi ülesanne leida lahendusi puudega

inimeste ühiskonnaelus osalemiseks. Teeme ettepaneku põhjalikult analüüsida

mootorsõidukimaksu mõju puudega inimeste liikuma saamisele ning vajadusel kaaluda

meetmeid (maksu erisused või eelarvelised meetmed) negatiivsete mõjude

leevendamiseks.

Töös.

7.6 Palume analüüsida mootorsõidukimaksu mõju lasterikastele peredele. Neil on reeglina

vajalik liikumiseks kasutada rohkemate istekohtadega sõidukit, mille mass on suurem

kui tavalisel sõiduautol. Võimalik on ka mitme väiksema istekohtade arvuga auto

kasutamine, aga selline alternatiiv võib olla perele kulukam.

Mitte arvestatud. Lasterikastele peredele hetkel erandit ei planeerita.

7.7 VTK-s ei ole analüüsitud mootorsõidukimaksu majanduslikku mõju ettevõtetele,

eelkõige maapiirkondade keskmise ja väikese suurusega ettevõtetele. Eraldi tuleks

tähelepanu pöörata sektoritele, kus kulu sõiduautodele on oluline teenuse kulude

komponent.

Teadmiseks võetud.

7.8 VTK-st ei selgu, kas mootorsõidukimaksu nn aastapõhist komponenti on võimalik

rakendada nt hooajaliselt, tasudes maksu ainult kuude eest kui autot kasutatakse

aktiivselt liikluses. Nt liikluskindlustuse puhul on selline võimalus olemas

Mitte arvestatud. Kuna maksustatakse omandit, mitte kastust, ei ole

lühem kui aastane periood õigustatud.

7.9 Teeme ettepaneku kaaluda, kas oleks otstarbekas ette näha maksuvabastus või

maksusoodustus toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutajate puhul nt

elusloomade veokite, jaemüügi, kaubiku, paagi ja külmiku osas.

Mitte arvestatud. Tegu on äri valdkonnas kasutatavate autodega, millele

erandite tegemine ei ole otseselt põhjendatud.

7.10 VTK-s ei ole analüüsitud mootorsõidukimaksu mõju KOVide kuludele. Palume eelnõu

seletuskirjas vastav mõju välja tuua Teadmiseks võetud.

7.11 VTK p. 13 (rakendamisega kaasnevate mõjude järelhindamine) on piisavalt selgelt

sõnastatud – võib eeldada, et silmas on peetud kõiki HÕNTE § 46 ja „Mõjude

määratlemise kontrollküsimustiku“ (MKK, 2021) mõjukategooriaid. Seletuskirja

mõjude hindamise osas võiks olla ette nähtud vastav andmete kogumise strateegia, mis

võimaldab mh täpsemalt hinnata nii sotsiaalseid kui ka regionaalseid mõjusid, sh

mõjusid erinevatele linna-, maa- ja rannapiirkondadele (MKK ptk-id 1-9).

Teadmiseks võetud. Kaalutakse, kas on võimalik sisse seada

analüüsivahend, mis igal järgmisel perioodil koondaks andmed ja

tekitaks mõju jälgimiseks vajalikud aegread.

7.12 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium automaksu üldist rakendamist toetab, kuid

soovitab maksu ettevalmistamise järgmistes etappides täiendavalt analüüsida ennekõike

regionaalsete erisuste rakendamise võimalusi.

Teadmiseks võetud.

8. Siseministeerium

8.1 Märgime, et käesolevalt ei ole väljatöötamiskavatsuses toodud välja võimaliku maksu

kehtestamise seost Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 punktiga 6.2.1.

„Viime läbi liikuvusreformi ja sünkroniseerime erinevad transpordiliigid ning arendame

nõudepõhist liikuvust. Tagame tasuta ühistranspordi lastele, eakatele ja puuetega

inimestele.“, kuigi need on omavahel otseses seoses. Leiame, et kavandatav maks ja

liikuvusreform peaksid rakenduma üheaegselt ning eeldatav maksutulu peab looma

laiemad võimalused ja võimekused ühistranspordi parendamiseks ja väljaarendmiseks

viisil, mis arvestab ka regionaalseid vajadusi. Jätkuvalt on oluline, et meie teedel liikuv

masinapark oleks võimalikult nüüdisaegne kuivõrd vanemad autot tekitavad ka

probleeme liiklusohutuse optimaalsel tagamisel.

Arvestatud osaliselt. Automaksu tulu ja liikuvusreformi kulud ei ole

ühendatud otseselt, kuid arvestades tegevusprogrammis seatud sihte ja

antud lubadusi tegeleb avalik sektor investeerimisega valdkonna

arendamisse.

8.2 Ettepanek 1 – mootorsõidukimaksu vabastus riigiasutustele. Mootorsõidukimaksu VTK

kohaselt koosneb mootorsõidukimaks mootorsõiduki aastamaksust ja mootorsõiduki

registreerimismaksust. Mootorsõiduki aastamaksu sihtrühmana nähakse ette need isikud

ja ettevõtted, kellele Liiklusregistri kande kohaselt kuulub üks või rohkem M1, M1G,

N1 ja/või N1G kategooriasse liigituvat sõidukit, tühimassiga kuni 3500 kg või L3e, L4e,

L5e, L6e ja/või L7e kategooriasse kuuluvat muud mootorsõidukit. Mootorsõiduki

registreerimismaksu sihtrühmana nähakse ette need isikud ja ettevõtted, kes soetavad

uue või kasutatud mootorsõiduki (M1, M1G, N1 ja/või N1G), mis kantakse

esmakordselt Eesti Liiklusregistrisse. Mootorsõidukimaksu arvestamise ja tasumise

kohustusest on vabastatud üksnes tähistatud alarmsõidukid vastavalt liiklusseaduse § 84

lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määruse nr 77 „Alarm- ja

jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ (edaspidi VV määrus nr

77) § 1 lõikele 1. Seisuga 31. juuli 2023. a oli SiM VA ja selle partnerasutuste kasutuses

1 155 mootorsõidukimaksu kategooriatele vastavat mootorsõidukit, millest Vabariigi

Valitsuse 16.06.2011 määrusele nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende

tähistamise ja liiklemise kord“ (edaspidi VV määrus nr 77) vastavaid alarmsõidukite

värvides (tähistatud) alarmsõidukeid oli kasutusel 331. Seda arvestades vastab

mootorsõidukimaksu VTK tingimustele kokku 1 074 sõidukit. Mootorsõidukimaksu

rakendamisel on sõltuvalt maksumudelist prognoositav eelarve lisavajadus2 SiM VA-le

0,43 - 0,53 miljonit eurot aastas. Kaasnev lisavajadus on võrreldav SiM valitsemisala

maismaasõidukipargi kahe kuu kütuse maksumusega või 60 politsei patrullsõiduki

kasutusrendimaksega aastas. SiM VA kasutuses on riigi suurim aktiivses kasutuses

sõidukipark, mis toetab riigi julgeoleku, siseturvalisuse ja elutähtsate teenuste osutamist.

Sõidukite kasutamine töö-, ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks on

keelatud. Kasutusandmete kogumiseks ja kasutuseesmärgi kontrollimiseks on sõidukid4

Mitte arvestatud. Automaks lisab kulusid kõikidele autoomanikele ning

põhjendamatu oleks sellele tuginedes riigiasutustele erandi tegemine ja

riigi investeeringute eelistamine erasektoriga võrreldes. Ilmselt peavad

investeeringuid edasi lükkama mitmed avaliku sektori ja samuti

erasektori asutused. Põhjendatud erandid eriotstarbeliste sõidukitele on

välja toodud seaduse projektis vabastustena.

varustatud GPS seireteenusega. Perioodil 2010-2022 on SiM VA maismaasõidukiparki

vähendatud 321 sõiduki (14%) võrra. Sõidukipargi arendamisel ja elukaare

planeerimisel järgitakse SiM VA transportvara arendamise kava, mille üheks

eesmärgiks on tagada SiM VA asutuste ülesannete täitmiseks optimaalses mahus

kaasaegse sõidukipargi olemasolu. Arvestades sõidukite soetus- ja ülalpidamiskulude

kasvu on SiM VA sõidukpargi maht optimeeritud tasemele, kus ilma siseturvalisuse

teenust halvendamata ei ole võimalik kulusid kokku hoida. Võrreldes 2020. aastaga on

SiM VA maismaasõidukite ülalpidamiskulud (sh sõidukite rendimaksed, sõidukite

hooldus- ja ülalpidamiskulud, kütusehind jne) ligi 20% tõusnud. Täiendavalt on riigi

poolt planeeritud 2024. a tõsta käibemaksu ja mootorikütuste aktsiise.

Mootorsõidukimaksu rakendumine tähendaks sisuliselt olemasolevate sõidukite

kasutusperioodide pikendamist, st uute sõidukite hankimise edasilükkamist.

Maksutõusude jätkumisel ei ole võimalik siseturvalisuse teenust samal tasemel ilma

lisarahastuseta pakkuda. Mootorsõidukimaksu VTK-s on mootorsõidukimaksu

rakendamise ühe eesmärgina toodud välja autoostuvalikute ergutamine keskkonda

vähem koormavate sõidukite suunas. SiM VA-s kasutatakse sõidukeid elu, tervise ja

vara kaitseks ja päästmiseks. Siseturvalisuse valdkonnas on vaja tagada toimepidevus

sõltumata kasutatavatest kütustest ja tehnoloogiatest. Seda arvestades tuleb uute

keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamisel arvestada selle mõju olemasolevale

võimekusele. Maismaasõidukite puhul on fossiilkütuseid kasutavatele sõidukitele

keskkonnahoidlikumad alternatiivid saadaval ennekõike väiksemate sõiduautode

kategoorias. Erinevate siseturvalisuse ülesannete (avaliku korra tagamine,

sisejulgeoleku tagamine, piirivalvamine, pääste- ja demineerimistööde korraldamine

jne) täitmiseks sobivate eriotstarbeliste hübriid- ja elektrisõidukite saadavus ja

tehnilised lahendused on piiratud või puuduvad alternatiivid üldse. Lisaks tuleb

arvestada, et täiselektriliste sõidukite maksumused on võrreldes sisepõlemismootoriga

sõidukitega oluliselt kallimad. Siseturvalisuse valdkonnas elektrisõidukite laialdasema

kasutuselevõtmise eelduseks on vajaliku laadimistaristu väljaehitamine (investeeringute

vajadus) SiM VA peamistes asukohtades. Mootorsõidukimaksu kehtestamine

riigieelarvest rahastatavate asutuste sõidukiparkidele ei paranda riigieelarve tulude ja

kulude tasakaalu. Samal ajal suurendab mootorsõidukimaksu rakendamine asjatult

riigiasutuste halduskoomust ja sõidukiparkide ülalpidamiskulusid, mis toob endaga

kaasa lisavajaduse riigieelarvele. Samuti ei toeta mootorsõidukimaksu rakendamine

siseturvalisuse valdkonna võimalusi eelistada keskkonnahoidlikemaid sõidukeid.

Muuhulgas nõrgestab see võimalusi täita keskkonnaministri 16.02.2023 määruse nr 6

„Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ tingimusi. Lisaks

pöörame tähelepanu, et läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse pakutav nullheitega

sõidukite ostutoetus riigiasutustele ei laiene.

8.3 Ettepanek 2 – alarmsõidukite maksuvabastus Mootorsõidukimaksu VTK punktis 9.4.

Maksuvabastused on toodud välja „Mootorsõidukimaksu arvestamise ja tasumise

kohustusest on vabastatud üksnes tähistatud alarmsõidukid vastavalt liiklusseaduse § 84

lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määruse nr 77 „Alarm- ja

jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ § 1 lõikele 1.“ SiM

valitsemisala ja selle partnerasutuste kasutuses oli seisuga 31. juuli 2023. a 1 155

mootorsõidukimaksu kategooriatele vastavat mootorsõidukit, millest lähtuvalt

tegevusvaldkonnast 726 moodustasid erinevad VV määrusele nr 77 vastavad

alarmsõidukid (alarmsõidukite värvides ja tavavärvides). Võrreldes teiste

valitsemisaladega on SiM VA sõidukipark alarmsõidukite arvult ja osakaalult

sõidukipargis suurim. Alarmsõidukite värvides (tähistatud) alarmsõidukeid oli kasutusel

331 ja tavavärvides (tähistamata) alarmsõidukeid 448. Mõlemal juhul on tegemist

alarmsõidukitega, mida kasutatakse erinevate riigi julgeoleku, siseturvalisuse ja

elutähtsate operatiivteenistuslike ülesannete täitmiseks (mh avaliku korra tagamine,

piirivalvamine, varjatud politseilised uurimistegevused, päästetööde juhtimine,

demineerimistööde korraldamine jne). Kõikide alarmsõidukite kohta on tehtud vastav

märge ka Transpordiameti liiklusregistris. Kui mootorsõidukimaksust vabastada kõik

alarmsõidukid, on SiM VA eelarve prognoositav rahaline mõju võrreldes tähistatud

alarmsõidukite maksuvabastuse paketiga u 50% väiksem. Ettepanek: laiendada

maksuvabastus kõikidele SiM valitsemisala alarmsõidukitele, sh alarmsõidukivärvides

(tähistatud) ja tavavärvides alarmsõidukitele.

Arvesse võetud. Ka tähistamata alarmsõidukid kuuluvad

maksuvabastuse hulka.

8.4 Ettepanek 3 – mootorsõidukimaksu CO2 komponent Mootorsõidukimaksu

rakendamisel planeeritakse erinevate maksumudelite puhul kasutatada ühe

maksuarvestuse komponendina mootorsõiduki CO2 heitkogust. Transpordiameti

liiklusregistris kajastatakse tehnilistes detailandmetes sõiduki CO2 heitkogust sõltuvalt

mootorsõiduki ehitusaastast ja sõidukitootja andmetest kas NEDC (New European

Driving Cycle) või WLTP (The Worldwide harmonized Light vehicles Test Procedure)

metoodika alusel. Vanematel sõidukitel puuduvad CO2 heitkoguse andmed üldse. Seda

arvestades tekitab küsimusi, millisel viisil planeeritakse erinevate vanusekategooria ja

tehniliste andmestikega sõidukite CO2 komponendi mõju mootorsõidukimaksu

maksumudelis arvestada. Ettepanek: täpsustada, millist CO2 heite tuvastamise

metoodilist alust planeeritakse kasutada mootorsõidukimaksu rakendamisel.

Arvestatud.

8.5 Ettepanek 4 – mootorsõiduki aastamaksu tasumise ja tagastamise mehhanism

Mootorsõidukimaksu VTK alusel on mootorsõidukimaksu aastamaksu tähtpäevaks

planeeritud maksustamisaasta 15. veebruar. Maksumaksja on isik, kes on

Transpordiameti liiklusregistri andmetel sõiduki omanik maksustamisaasta 1. jaanuari

seisuga. Kui sõidukit kasutatakse vastutava kasutuskorra alusel (nt liisingulepingu

alusel), on maksu maksja vastutav kasutaja. Sõiduki omaniku vahetusel maksu ei

tagastata ega kanta üle. Mootorsõiduki aastamaksu rakendamisel peab olema toimiv

Arvestatud osaliselt. Aastamaksu ei tagastata ja maksustamisperioodi

keskel soetatud sõidukilt makstakse aastamaksu proportsionaalselt sellele

aastal järgijäänud päevadega.

mehhanism tasutud maksu tagastamiseks (nt rendisõiduki tagastamisel, sõiduki

võõrandamisel, mahakandmisel jne) või tasutud maksu suunamiseks sama või teiste

riiklike maksukohustuste katmiseks. SiM-i valitsemisalas asendatakse ühes

kalendriaastas keskmiselt 200 sõidukit. Enamasti toimub sõidukite hankimine ja

asendamine suurte partiidena. Sõidukite tarnimine ja kasutusele võtmine võib toimuda

mistahes kalendrikuus. Selle tulemusena tekib olukord, kus näiteks 2. jaanuaril

tagastatakse liisinguandjale korraliselt 100 mootorsõidukit, mille puhul tekib küsimus,

kes tasub nimetatud sõidukite aastamaksu? Maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga on

näites toodud 100 sõiduki omanikuks liisinguandja ja vastutavaks kasutajaks vastav

riigiasutus. Samal ajal on nimetatud sõiduki maksustamise aastal vastutava kasutaja

valduses vaid ühe kalendripäeva.

Sama näite alusel tekib segadus ka uute sõidukite aastamaksu tasumisel. Sellisel juhul

registreeritakse sõidukid esmakordselt maksustamiseaasta 2. jaanuaril (1. jaanuari

seisuga Transpordiameti liiklusregistris kirjeldatud sõidukite andmed puuduvad), mis

tähendab, et esmakordne aastamaksu kohustus tekib aasta hiljem, mis tekitab küsimuse,

kas peale 1. jaanuari liiklusregistris registreeritud ja kasutusele võetud sõiduki eest

jooksval aastal aastamaksu tasuma ei pea? Kokkuvõttes tekib eelnevate näidete alusel

põhjendamatu hüve sõiduki uuele omanikule (sõiduki aastamaks on ette tasutud). Sellest

tekib küsimus, kas mootorsõiduki eest tasutud aastamaks on sõiduki võõrandamisel

koos sõidukiga uuele omanikule üleantav või mitte? Mootorsõiduki aastamaksu

tasumise ja tasaarveldamise korraldus peab võimaldama paindlikkust. Tasutud

aastamaksu peab saama sõiduki tagastamise/võõrandamise/jms toimingu tegemise

järgselt kasutada ettemaksuna samalaadse või muu riikliku maksukohustuse katmiseks.

Mootorsõiduki aastamaksu tasumise ja tasaarveldamise metoodiliste näidetena

soovitame kasutada Eesti Maksu- ja Tolliameti elektroonilise tuludeklaratsiooni alusel

enammakstud/tagastatava tulumaksu kasutamise või sõiduki omaniku vahetamisel

liikluskindlustusmakse tagastamise lahendusi. Ettepanek 1: täpsustada, kas

mootorsõiduki aastamaks on isikupõhine või sõidukipõhine. Ettepanek 2: töötada välja

toimiv ja kasutajasõbralik lahendus mootorsõidukimaksu õiglaseks arveldamiseks, sh

ettemaksu tagastamiseks või tasaarveldamiseks.

8.6 Ettepanek 5 – museaalide erisus Mootorsõidukimaksu VTK punktis 3 loetletud

sõidukite kategooriate alusel plaanitakse maksustada kõik mootorsõidukid, mis on

registreeritud Transpordiameti liiklusregistris. Liiklusregistris kajastatakse muuhulgas

mootorsõidukeid, mida aastaringselt ei kasutata (nt ajutiselt registrist kustutatud,

ajutiselt registrikanne patatud, pikaajaline remont, konserveeritud reservsõidukid,

uunikumid, museaalid jms). Museaale ei kasutata liikluses, kuid samal ei saa neid

liiklusregistrist kustutata, kuna sel juhul peaks need olema ametlikult lammutatud või

hävinenud. Seega muuseumi eksponaatide liiklusregistrist kustutamisel tuleks need

lammutusse viia. 5 (6) Ettepanek: töötada välja erisus:  muuseumi eksponaatide

Mitte arvestatud.

(mootorsõidukid) ja hooajalistele sõidukite maksustamiseks/mittemaksustamiseks; 

museaalide liiklusregistrist kustutamiseks või alternatiivseks registreerimiseks (nt

sarnaselt Kaitseväe registriga).

8.7 Ettepanek 6 – ajutiselt peatatud registrikandega sõidukite kustutamine Mootorsõidukid

VTK punktis 9.3 puudutatakse põgusalt liiklusregistris peatatud kandega sõidukite,

eelkõige nn romusõidukite probleemi. Muuhulgas esitatakse VTK-s väide „Üldjuhul

saab Politsei- ja Piirivalveamet või Päästeamet kajastada sõiduki hävimist näiteks

õnnetuse järel ja Keskkonnaamet kõigil muudel juhtudel, sh siis, kui sõiduk on juba

aastakümneid tagasi kuhugi ära kadunud.“ Esitatud väide on väär. Politsei

andmekogudesse ei kanta teavet juhtumitega (nt liiklusõnnetus) seotud sõidukite

seisundi kohta, mis võimaldaks tagantjärele, eriti aastakümneid hiljem, kinnitada, et

sõiduk on tõepoolest hävinud. Võimalikke andmeid, millele toetudes niisugust kinnitust

tõendi näol anda, saaks vaid nö käsitööna otsida süüteomenetluste toimiku

dokumentidest, mis aga teadupärast liiguvad menetlustes prokuratuuri ja kohtutesse või

menetluse lõppedes arhiveeritakse ning tähtaja saabumisel hävitatakse. Seega tuleb LS §

77 lg 6 punkti 7 rakendamine üldse kõne alla võrdlemisi lühikese aja jooksul pärast

sõidukiga seotud juhtumi aset leidmist. Tegelikkuses on nimetatud sätte rakendamiseks

seni vajadus puudunud, kuivõrd nt liiklusõnnetuse puhul teeb sõiduki seisundi (hävinud

või taastatav) osas otsuse kindlustus ning sõiduki edasine täpne saatus on politseile

teadmata. Liiati ei ole politsei tegelikult ka pädev andma hinnangut, kas sõiduki saab

lugeda hävinuks. Politsei andmekogu abil saab PPA kinnitada, kas huvipakkuv sõiduk

on mõne politsei töös olnud juhtumiga seotud ja mis liiki juhtumiga on olnud tegemist

(nt varguse teade, liiklusõnnetus, süüteo toimepanemise vahend vm). Aastateks lihtsalt

registrist kustutamata jäetud sõidukite osas tagantjärele tegeliku hävimise

väljaselgitamine politsei andmekogu abil võimalik ei ole. Ka nende sõidukite, mille

kohta on kunagi esitatud teade vargusest ja neid on taga otsitud, lõplikku saatuse kohta

on ilma vastava süüteo toimikuta võimatu järeldust teha, kui tagaotsimise staatus on

lõpetatud. Eelnõu koostamisel on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et

Transpordiameti liiklusregistris kajastuvad sõidukeid, mis on juba varasemalt hävinud,

varastatud või muul viisil kadunud. Selliseid sõidukeid ei ole siiani registrist maha

kantud ja nende võimalikust vargusest või hävimisest ei ole riiki õigeaegselt teavitatud.

Võib prognoosida, et mootorsõidukimaksu rakendamine toob kaasa nimetatud sõidukite

maha kandmise laine, mis väljendub aastatetaguste varguse või sõiduki hävimise

teavituse esitamises PPA-le, PÄA-le või mõnele muule ametiasutusele. Kahjuks ei

pruugi riigil olla võimalik tagantjärele kõiki asjaolusid tuvastada, mis teeb vastavate

tõendite väljastamise keeruliseks. Samuti tuleb arvestada, et suureneda võib ka

valeteadete arv. Kuna süüteomenetluses valekaebuse esitamine on kriminaalkorras

karistatav, siis võib see tuua kaasa ka soovimatuid tagajärgi. Ettepanek töötada

Arvestatud. Maksustamise aluseks on võimalik võtta vaid olemasolevad

registriandmeid. Kui senised Liiklusregistri meetmed on olnud

ebapiisavad selle korrastamiseks, ei lahenda ka mootorsõidukimaks

nimetatud probleemi. Maks on neil juhtudel, kus arvel on mitte kasutuses

olevad või enam mitte eksisteerivad sõidukid, vaid survevahendiks, et

isikutel endil oleks huvi registrikanded tegelikkusega vastavusse viia.

Registrit korrastavad sätted tuleb kehtestada vastavatel ametkondadel ja

vajadusel muuta seal kehtivaid regulatsioone.

Lahenduse töötab välja Kliimaministeerium.

mootorsõidukimaksu seaduse loomise käigus välja mõistlikku halduskoormust nõudvad

lahendused peatatud registrikandega sõidukite registrist kustutatamiseks.

8.8 Ettepanek 7 – mootorsõidukimaksu tasumise järelevalve Mootorsõiduki VTK leheküljel

2 on nimetatud mootorsõidukimaksu eeldatava tunnusena raskesti kõrvale hoitavust ja

selle kirjeldamiseks märgitud, et maksu õigeks päevaks tasumist kontrollitakse

tavapäraste sõidukikontrollide käigus. Täpsemalt ei ole sisu avatud, kuid seesugune

väljendus lubab järeldada, et see ootus on sunnatud politseile, kes teedel erinevatel

põhjustel sõidukite kontrolle teostab. Selgusetuks jääb, kas see on nii ja kui on, siis mis

saaks olla loodetud väljund politsei tegutsemiseks kui tuvastame, et maks on tasumata.

Vastav ootus politseile ei ole vastuvõetav lahendus. PPA niigi napi ressursi võimekus

peab saama jääda liiklusohutuse tagamise teenistusse. Rahaliste kohustuste täitmise

kontrollimiseks aja ja tööjõu panustamine tänase võimekuse juures pärsib selgelt

liiklusohutuse tõstmise eesmärkide täitmist. Riiklike maksude laekumise tagamise,

sissenõudmise ja kõrvalehoidjate vastutusele võtmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet.

Ettepanek: täpsustada mootorsõidukimaksu tasumise järelevalvemehhanisme arvestades

ametkondade vastutusvaldkonda ja kasutada olevaid ressursse.

Arvestatud. Tuvastada, kas sõiduki eest on maks tasutud, saavad

tõepoolest vaid reaalselt füüsilisi kontrolle läbiviivate ametite üksused.

Kuna aga maks põhineb omandil, toimib see registripõhiselt ja sõiduki

kasutamise faktil ei ole tähtsust.

9. Sotsiaalministeerium

9.1 Juhime tähelepanu, et meie hinnangul ei saa VTK-st ühtviisi aru, et alarmsõidukid, sh

kiirabiautod on maksust vabastatud. Ühes kohas on see kirjas, kuid teisest kohast on aru

saada, et kiirabiautod näiteks on siiski maksuobjektid (vt lk 26 tabel nr 5). Meedia

vahendusel mõistame, et kiirabiautosid kui alarmsõidukeid siiski maksustada ei soovita.

VTK-s on aga puudu põhjused, miks alarmsõidukid on maksust vabastatud. Nimelt võib

kiirabisõidukeid jaotada kaheks grupiks lähtuvalt nende omanike põhitegevusest. Üks

grupp on kiirabisõidukid, mis osutavad elutähtsat teenust ning mida kasutatakse kiirabi

osutamiseks üldmõistetavas tähenduses (reageerivad Häirekeskuselt saadud kutsetele

Tervisekassaga sõlmitud kiirabilepingu alusel). Teine grupp on kiirabisõidukid, mida

kasutatakse üksnes erasektoris, tagades meditsiinilist julgestust avalikel üritustel ning

pakkudes eraisikutele meditsiinilist transporti. Kui on teada, mis on maksuvabastuse

eesmärk, saaks täpsemalt hinnata, kas vabastada maksust mõlema grupi kiirabiautod.

Näiteks võib olla festivali nn medpunktis kõrvuti kaks kiirabibrigaadi – üks neist

elutähtsa teenuse osutaja ning teine lihtsalt tervishoiuteenust pakkuv meeskond. Seal

nad töötavad samadel alustel osutades sama teenust, kuna mõlemad on

tervishoiuteenuse osutajad. Kuid muul ajal seisneb erinevus selles, et ühel meeskonnal

on Tervisekassaga leping ning on elutähtsa teenuse osutaja, teine meeskond mitte.

Oleme seda meelt, et kiirabid, kes on elutähtsa teenuse osutajad peavad kindlasti olema

mootorsõidukimaksust vabastatud, kuna vastasel juhul suureneb kiirabiteenuse hind

ning kannatada saab ravikindlustuse eelarve, mis on niigi vähene. Samas, teise grupi

puhul palume analüüsida koostöös meiega, kas neid vabastada maksust või mitte, sh

arvestada riigiabi reeglite ning konkurentsipiirangutega. Oleme valmis andma Teile

Arvesse võetud. Maksuvabastust kohaldatakse, kui registris on sõiduk

märgitud kiirabiks.

täiendavat sisulist infot kiirabibrigaadi pidajate ja kiirabisõidukite kasutamise

erinevustest.

9.2 VTK-ga on plaanis koguda maksu ühtemoodi kõigilt inimestelt, mis suurendab auto

omamise kulu eeldatavasti 5–10%. Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuulub puuetega

inimeste õiguste kaitse, sh koordineerime ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Komiteele

perioodilise aruande koostamist Puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise ja

komitee soovituste rakendamise kohta. Märgime, et VTK-ga seoses tuleks silmas pidada

selle kooskõla puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9, 20 ja 28. Sellest

tulenevalt soovime välja tuua, et mõnede puudega inimeste või nende lähedaste jaoks

täidab auto abivahendi eesmärki, mis võimaldab neil osaleda ühiskonnaelus (sh käia

tööl, koolis, saada teenuseid) teistega võrdsetel alustel. Kuigi olemasolevad statistilised

andmed on piiratud, siis teame, et 30 000 raske ja 3900 sügava puude raskusastmega

inimest (s.o vastavalt 23% ja 3% puude raskusastmega inimestest) elab leibkondades,

kus on auto. Kõigist autot omavatest puudega inimeste leibkondadest 27% on suhtelises

vaesuses, seejuures suurema tõenäosusega on auto neil leibkondadel, kes elavad

hõredalt asustatud piirkonnas.1 Lisaks teame, et töötavatest puudega inimestest kasutas

põhitöökohal käimiseks isiklikku autot 43%2 . Täiendavalt saab välja tuua, et raske

liikumispuudega inimesi on 31 033 ja sügava liikumispuudega inimesi 3514, kuid

puudub informatsioon, kui paljudel neist on auto. Abivahendite loetelu tähenduses said

2018– 2022 aastal autokohandusi 150 inimest, kellest valdav osa oli sügava puudega.

Arvestatud osaliselt. Maksuvabastust rakendatakse puuetega inimeste

tarbeks ümberehitatud sõidukitele.

Sotsiaalministeerium töötab välja toetusmeetmed, mida rakendatakse

alates mootorsõidukimaksu kehtima hakkamisest.

2. Muud organisatsioonid

10. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL)

10.1 AMTEL ei poolda automaksu kehtestamist VTK-s kirjeldatud viisil, sest see ei ole

kooskõlas eelpool toodud põhimõtetega ning puudub selgus, miks on seda maksu vaja.

Kui Rahandusministeerium läheb automaksu ideega ikkagi edasi, siis toetame töös

olevatest variantidest lahendust "B" mõningate täiendustega:

• Muuta registreerimise- ja aastamaksu tasakaalu, meie hinnangul on

registreerimismaks

kõrge ja aastamaks väike;

• Jätta vanuse komponent välja esmaregistreerimisel (ei tohi soodustada vanemate

autode esmaregistreerimist );

• CO2 lävendi tõstmine N1 kaubikutel, mis lähenevad täismassile 3500 kg;

• Aastamaksu arvutusvalemis auto vanuse parameetri kaotamine või liigutamine 5-lt

aastalt 7-le;

• EV resident ei tohi kasutada sõidukit, millelt on kohalikud maksud tasumata;

• Aastamaksu tasumiseta ei saa teha ülevaatust, ega saa osta liikluskindlustust;

Arvestatud osaliselt. Eelnõu mudel on kombinatsioon VTK-s pakutud

mudelitest.

• Riik võiks toetada vanemate autode vahetamist läbi utiliseerimise toetamise uuemate

vastu (näiteks 15 aastat ja vanema sõiduki lammutuse viimisel) maksta lisatoetust.

10.2 Seletuskirja ja muu saadava materjali läbitöötamisel tekkisid meil järgmised küsimused

ja tähelepanekud:

• Kuidas on maks plaanitud kehtestada, kas riigilõivuna või täiendava maksuna? o

Ettepanek oleks rakendada maksuna, mitte riigilõivuna. o Miks? Registreerimismaksu

osakaal on 5-15% sõiduki maksumusest, M1 väiksem, N1-l suurem. Suur osa sõidukeid

soetatakse finantseeringu kaasabil. Pankadel juba täna puudub lahendus

finantseerimaks registritoimingu riigilõivu käibemaksuvabalt. Ehk registritoimingu

riigilõiv käibemaksustatakse, kui tarbija finantseerib sõiduki ostu panga vahendusel.

• Kas maksule on plaan rakendada käibemaksu? o Riigilõivuvahendaja (automüüja) on

teenuse pakkuja ja lisab teenusele käibemaksu.

• Kelle kohustuseks saab maksukogumise ülesanne?

• Kes teostab maksu kogumise/laekumise üle järelevalvet?

• Millised on sanktsioonid maksu tasumisest kõrvale hiilimisel?

• Kuidas maksu finantseeritakse? o M1 sõidukitel on registreerimismaksu osakaal 5-

10% uue sõiduki soetushinnast. N1 sõidukitel 5-15%. Mõlemal juhul on see

proportsionaalselt suur osa omafinantseeringust, mida pangad soovivad tehingu

sõlmimisel saada. o Ettepanek: pakkuda maksu ajatamise võimalust riigi poolt.

Analoogselt tänase käibemaksu lahendusega, tarbijast liisinguvõtja tasub käibemaksu

igakuiste arvetena. o Registreerimismaksu tasumise kohustus koheselt registritoimingu

teostamisel ühes osas ilma maksu ajatamise lahenduseta garanteeritakse

finantsinstitutsioonidele kahekordne intressi tulu teenimise võimalus. Automüüja,

võimaldades kliendile ja tegelikult ka pangale krediiti, tasub maksu riigile

registritoimingu teostamisel, ent klient ja pank tasub arve hiljem. Plus pank finantseerib

sama maksu kliendi liisinglepingus.

• Millised on juhised maksu kajastamiseks raamatupidamises, osana vara väärtusest?

• Maksu ebaproportsionaalselt kõrge määr N1 võrreldes M1 sõidukitega. o N1

tarbijaskond on juba täna väga keerulises olukorras. Pole harv nähtus kui kaupa või

teenust osutades sõidetakse 18aastat vanuse kaubikuga, sest tihe konkurents ei

võimalda juba täna soetada värskemat kaubikut. o Pakutud lävend 147g/100km

võrdsustab lähenemise M1 ja väikekaubikutele. Paraku suuremad kaubikud nt

Volkswagen Crafter, Mercedes-Benz Sprinter puhul on maksumäär

ebaproportsionaalselt kõrge. A lahendusel 4500-6000 eurot ja B lahendusel 3500-4000

eurot, võrdsustudes luksusmaasturite maksumääraga. o N1 kaubikute autopargi

keskmine vanus on Eestis juba praegu väga suur, hetkel plaanitav lävend ei toeta

motiveerimaks ettevõtteid autosid uuendama. 18a vanuselt sõidukilt noorema vastu,

pigem vastupidi, motiveerib importima kasutatud vanu sõidukeid Euroopa teistest

riikidest. Meie eesmärk ei peaks olema saada uueks Leeduks Euroopa vanaautodele. o

Arvestatud osaliselt. Vastused väljendatud seletuskirjas.

Ettepanek: tõsta N1 lävend 147g/100km-lt 200g/100km ja vajadusel piirata mudelite

nimekirja, et välistada nö sõiduauto mudelid.

• Kuidas on planeeritud registreerimismaksu määramine N1 sõidukitele? o 90% N1

sõidukitele teostatakse ümberehitus, mille käigus sõiduk saab uued näitajad kaalu, CO2

jne. o Matkaautod: Eesmärk ei peaks olema soodustada nö tühikerede importi ja

hilisemat ümberehitust matkaautoks.

• Ettepanek: mitte rakendada Registreerimise maksu valemis sõiduki vanuse määra 5a

või liigutada see 5a-lt 7-le aastale. Motivatsioon peaks olema roteerida uusi sõidukeid

Eestisiseselt. Hetkel pakutud 5 aastat tekitab olukorra, kus motivatsioon liigub taaskord

uuematelt, turvalisematelt, keskkonnasõbralikemalt sõidukitelt vanematele. Ehk

eemaldume eesmärgist uuendada ja muuta Eesti autoparki keskkonnasõbralikumaks.

• Andmed, mida kasutatakse maksumäärade arvutamise aluseks. o CO2 näit võetakse

WLTP, mitte NEDC alusel. o PHEV sõidukitel, võetakse ühesugused näitajad. Täna

väljastatavatel registreerimistunnistustel on kajastatud kaks võimsust, elektri ja

sisepõlemismootori võimsus, ent CO2 näitaja ainult sisepõlemismootori näitaja.

Oluline arvestada mõlema kombinatsiooni: elekter + sisepõlemismootor.

• Maksumäära fikseerimine tulevikus üleantaval autol. Kuidas seda teha kliendi

pakkumustesse ja lepingutesse? On teada fakt, et CO2-e WLTP näitajad, ehk

maksumäära arvutuse aluseks olevad parameetrid selguvad alles pärast seda, kui sõiduk

on valmis toodetud. Tulenevalt TSÜS ja VÕS-ist on automüüjal hinna tarbijale

pakkumisel siduvad kohustused. o Ettepanek: seadusega võimaldada automüüjal

registreerimismaksu määr siduda pakkumuse ja lepinguga viisil, mil maksumäära risk

ei lasuks automüüjal ja tarbijal ei oleks võimalus lepingust taganeda maksumäära

muutumise põhjendusel.

• Kuidas plaanitakse hoida koduturgu ja tõkestada piiriülest registreerimist?

Rendisõidukid, pan balti ettevõtted, täisteenuspakkujad jne osutavad teenust teistes

registrites olevate sõidukitega. o Eriti suur surve ja motivatsioon N1 tarbesõidukitele. o

Kui enamik eratarbijaid tõenäoliselt seda sammu ette ei võta, siis ettevõtted on kindlasti

aktiivsemad konkurentsis püsimiseks alternatiivlahendusi otsima ja neid ka ellu viima.

10.3 Kokkuvõtteks, me ei toeta automaksu kehtestamist VTK-s esitatud kujul, sest hetkel ei

ole meie jaoks selge, mis on automaksu kehtestamise eesmärk. Automaksu

kehtestamise peamine eesmärk ei peaks olema riigieelarve tulude suurendamine, vaid

see peaks teenima ka keskkonnaeesmärke ja taristu arendust ning korrashoidu. Välja

pakutud lahendused ei soodusta piisavalt keskkonnaeesmärkide täitmist või koguni

töötavad sellele vastu. Näiteks VTK-s sisalduvad lahendused ei motiveeri autoparki

keskkonnasõbralikumaks muutma, suurendama pistikhübriid- ja elektriautode rolli või

vähendama Eesti autopargi keskmist vanust ja transpordisektori CO2 heidet. Kui

automaksu eesmärk on üksnes riigi maksutulude suurendamine, siis tuleks otsida teisi

võimalusi maksutulu suurendamiseks, kui automaksu kehtestamine. Ühtlasi peame

Teadmiseks võetud.

vajalikuks pöörata suuremat tähelepanu juba praegu mootorsõidukitele kehtivate

maksude, nagu erisoodustusmaks, tõhusama laekumise tagamisele.

11. Autoettevõtete Liit

11.1 Nii nagu oleme varasemalt öelnud, siis juhul kui automaks kehtestatakse peaks sellel

olema selgelt keskkonnahoiu eesmärgid. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse

seletuskirjas on öeldud, et mootorsõidukimaks on oma iseloomult omandi- mitte

tarbimismaks Tõsi on, et varamaksude osakaal maksutuludes on Eestis väike, kuid meie

arvates ei peaks mootorsõidukimaks olema selle tühimiku täitmise esimene eelistus.

Arvestades võimaliku uue maksu eesmärgistamisel just keskkonnahoidu ja rohe-

eesmärke teeme järgmised ettepanekud.

Teadmiseks võetud.

11.2 Suunata valdav osa mootorsõidukimaksuga kogutavast rahast liikuvusteenuste (sh

ühistranspordi) ja teetaristu arendamisse. Oluline on soodustada auto asemel aktiivse

või ühisliikumise eelistamist, et saavutada riigi võetud ambitsioonikaid eesmärke

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Selleks tuleks koos automaksu

kehtestamisega jõulisemalt luua vastavaid tingimusi arendades multimodaalseid

liikumisviise. See tähendab kiiremaid ja mugavamaid ühistranspordiühendusi, takso-,

rendi- ja sõidujagamise teenuste arendamist, jalgsi-, jalgratta või kergliikuriga liikumist

ja nende erievate liikumisviiside kombineerimist, mis kokkuvõtteks võimaldaks

modaalnihet säästvamatele liikumisviisidele võrreldes praeguste trendidega.

Kavandatav maks võimaldab eeltoodud meetmetele suunata täiendavaid vahendeid, et

inimestel tekiks reaalselt alternatiivseid transpordiviiside valikuid isikliku sõiduki

asemel. Vastasel juhul lihtsalt suurendame inimeste maksukoormust, kuid ei saavuta

olulisi muutuseid inimeste liikumisviisides ega transpordi kasutamises. Teadaolevalt

kasvab Eesti teede remondivõlg. Uus maks võimaldaks osa sellest sihtsuunata

liiklustaristu arendamisse, nagu teedeehitus ja -hooldus, elektrisõidukite

laadimisvõimalused ja - võimsused, liikuvuse planeerimise ja juhtimise digilahendused,

automatiseeritud järelevalve jm

Arvestatud osaliselt. Alternatiivseid liikumisvõimalusi arendatakse,

kuid nende arenduskulud ei ole üheselt seotud automaksust kogutava

tuluga.

11.3 Maksu rakendamisel arvestada sõiduki reaalset kasutamist. Kui esiplaanil on

automaksu keskkonnahoiu ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, siis on

maksustamisel oluline vahe, kas sõidukit kasutatakse või see valdavalt seisab. Seisev

sõiduki ei saasta, ei tekita ummikuid ega kuluta teid. Maksu rakendamisel võiks auto

omanikul kasvõi igapäevaselt olla võimalik teha oma liikumisviisi teadlik valik,

hinnates vastavalt ka sellega seotud kulu (sh maksu). Kui ainsa valikuna on aastamaks,

siis valikut ei teki, sest auto kasutamine on juba aastajagu ette tasutud.

Arvestatud osaliselt. Auto kasutamise kohta andmeid registris ei ole

ning ei ole head lahendust ka muul moel selle kaardistamiseks.

11.4 Võtta kasutusele maksu tasumise ja järelevalve automaatne süsteem. Teistes riikides on

olemas hästi toimivad numbri- või muude märgiste tuvastamisel töötavad maksu

arvestamise ja tasumise süsteemid. 21. sajandi digiriigis on igati asja- ja jõukohane

võtta kasutusele samasugused automatiseeritud süsteemid. Need võimaldaks vajadusel

ka suuremat paindlikkust maksu ja selle erisuste rakendamisel, näiteks linnades, kus

Mitte arvestatud. Lihtsaimaks ja kõige vähem kulukaks võib pidada

registripõhist lähenemist. Pakutud süsteem oleks kulukas nii seadeis kui

ka haldust silmas pidades.

autostumise probleem on kindlasti suurem kui maapiirkondades. Sellise süsteemi

loomise investeering tasuks ära kiiresti parema maksulaekumisega ja võimalusega

maksu paremini sihistada ning hoida kokku järelevalvelt, mida politsei ligi 700 tuhande

sõiduki osas peab hakkama teedel tegema.

12. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

12.1 Kaubanduskoja ca 3600 liikmesettevõtte seas läbi viidud küsitlus näitas, et 73 protsenti

vastanutest on vastu või pigem vastu mootorsõidukimaksu kehtestamisele. Toodi välja,

et mootorikütuste aktsiiside näol on juba täna mootorsõidukite maksustamine olemas

ning see vastab väga hästi ka saastaja maksab printsiibile. Lisaks tõid ettevõtted välja,

et neile jääb ebaselgeks, mis on VTK-s sisalduva mootorsõidukimaksu eesmärk. Hetkel

jääb mulje, et uue maksu kehtestamise peamine eesmärk on saada riigieelarvesse juurde

ca 120 miljonit eurot, kuid keskkonnaalased eesmärgid on tagaplaanil. Samuti

rõhutasid paljud, et plaanitav maks on keeruline, ebaõiglane ja läbipaistmatu.

Kokkuvõttes leiti, et VTK-s sisalduv kontseptsioon ei ole piisavalt hästi läbi mõeldud

ning enne otsuste tegemist, mida, kui palju ja kuidas maksustada, on vaja saada

vastuseid mitmetele olulistele küsimustele.

Teadmiseks võetud. Maksu disain vaadatakse eelnõu jaoks veelkord üle

ning analüüsitakse reaalsete andmete alusel. Nõustuda ei saa sellega, et

maks ei järgi keskkonnahoiu eesmärke. See on kavandatud CO2

põhisena ja toetab seega laiemaid kliimaeesmärke. On arusaamatu,

millist aspekti kavandatud maksu puhul on peetud läbipaistmatust

tekitavaks.

12.2 Mootorsõidukimaksu eesmärk

Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, mis on plaanitava mootorsõidukimaksu eesmärk.

Kui tegemist oleks keskkonnamaksuga, siis tavalise arusaama kohaselt tähendaks see

seda, et mida suurema negatiivse keskkonnamõjuga on sõiduk, seda kõrgem on maks.

Kui tegemist oleks omandimaksuga, siis oleks kõrgemalt maksustatud sõidukid, mille

hind on kõrgem. VTK-s kirjeldatud mootorsõidukimaksu idee ei vasta otseselt

keskkonnamaksu ega ka omandimaksu peamisele tunnusele. Selgust ei suurenda ka

VTK, sest VTK-s (lk 1) on toodud välja, et mootorsõidukimaksu eesmärk on

kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks, kuid teises kohas on (lk 2)

kirjas, et tegemist on omandimaksuga. Kas Rahandusministeeriumi nägemuse

kohaselt on mootorsõidukimaks keskkonnamaks või omandimaks? Palun

selgitage oma vastust lähemalt.

Teadmiseks võetud. Kavandatav maks toetab nii keskkonnahoiu

eesmärke kui ka on oma olemuselt varale rakenduv maks. Makse on

võimalik liigitada mitmete tunnuste alusel ja need võivad korraga vastata

mitmetele tunnustele ja toetada mitmeid printsiipe. Keskkonnamaks on

kavandatav automaks seetõttu, et see põhineb CO2 heite suurusel,

omandimaks seetõttu, et rakendub omandile.

12.3 Maksu kehtestamise oodatavad tulemused

VTK-s ei ole konkreetselt ehk numbriliselt välja toodud, milliseid mõõdetavaid

tulemusi ootab Rahandusministeerium mootorsõidukimaksu kehtestamisest. VTK-s (lk

31) on üksnes riigi maksutulude osas konkreetsemalt välja toodud, et maksu

kehtestamise fiskaalne mõju on ca 120 miljonit eurot aastas rakendumise esimesel

täisaastal. Lisaks on VTK-s (lk 30) veel kirjas, et mootorsõidukimaksu kehtestamise

mõjul väheneb Eesti autopark 1–2% võrra. Samas jääb selgusetuks, kas vähenemine

toimub näiteks ühe või kümne aasta jooksul. Muude eesmärkide puhul ei ole oodatavat

tulemust konkreetselt välja toodud. Samuti pole selge, milliste sõidukite osas

vähenemist planeeritakse – vanemate, uuemate, liikluses osalevate või amortiseerunute

jne. Näiteks puuduvad numbrid selle kohta, kui palju väheneb mootorsõidukimaksu

rakendumisel CO2-heide ja kui palju suureneb keskkonnasõbralikumate sõidukite

kasutamine. Kui tegemist oleks keskkonnaalase maksuga, siis oleks selliste eesmärkide

kirjeldamine elementaarne. Millised on mootorsõidukimaksu kehtestamise

oodatavad tulemused numbriliselt? Eelkõige peame oluliseks, et

Rahandusministeerium toob välja numbrilised eesmärgid järgmiste VTK-s (lk 1-

2) välja toodud mootorsõidukimaksu kehtestamise eesmärkide kohta:

 Kui palju aitab mootorsõidukimaksu kehtestamine vähendada sõidukite

CO2 heidet?

 Kui palju suurendab uue maksu kehtestamine keskkonnasõbralikumate

sõidukite kasutamise osakaalu?

 Kui palju aitab maksu kehtestamine vähendada autostumist?

 Kui palju aitab maksu kehtestamine soosida vanade sõidukite lõpuni

tarbimist?

Milline oleks maksu mõju uute, turvalisemate ja väiksema keskkonnaalase

jalajäljega autode kasutusse võtmisele?

Arvesse võetud osaliselt. Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem

eelanalüüs ning loetletud aspekte analüüsitakse vastavalt andmete

olemasolule ja usaldusväärsusele. Seaduse kehtestamise järel on kavas

läbi viia ka järelanalüüse, mis aitavad korrigeerida esmaseid hinnanguid.

12.4 Vanade sõidukite lõpuni tarbimise soosimine

VTK-s on korduvalt (lk 1, 7) rõhutatud, et uue maksu kehtestamise eesmärk on soosida

ka vanade sõidukite lõpuni tarbimist, sest see on keskkonnale ja majandusele tervikuna

kasulikum. Miks tuleb vanade sõidukite lõpuni tarbimist eelistada uutele ja

keskkonnasõbralikumatele sõidukitele? Kui vanade sõidukite lõpuni tarbimine on

keskkonnale kasulikum, siis kas Eesti võiks keskkonnaalaseid eesmärke

arvestades kasutusele võtta lahenduse, kus siin kasutatakse üksnes teiste riikide

vanu sõidukeid, et neid siis Eestis kuni nende kasuliku eluea lõpuni kasutada? Kas

vanade sõidukite lõpuni kasutamise soosimise osas on hinnatud ka võimalikke

kõrvalmõjusid? Näiteks seda, kuidas mõjub see liiklusturvalisusele või otsesele

keskkonnamõjule, tulenevalt sellest, et uutele autodele kehtestatud

Arvesse võetud.

keskkonnaalased või turvalisuse nõuded on kordades karmimad. Kui vastavaid

mõjusid on hinnatud, siis millisele tulemusele jõuti?

12.5 Soodustused vanematele sõidukitele

Mootorsõidukimaksu kehtestamise üks eesmärk on suurendada

keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamise osakaalu. Samas näevad VTK-s

sisalduvad kaks alternatiivset mudelit ette, et mootorsõidukimaks hakkab vähenema

sõidukite osas, mis on vanemad kui viis aastat.

Kas ja kuidas on soodustuste kehtestamine vanematele sõidukitele kooskõlas CO2

heite vähendamise eesmärgiga? Milline on mootorsõidukimaksu kehtestamise

mõju Eesti autopargi keskmisele vanusele, kui mootorsõidukimaksu vanuse

komponent on kõige suurem kuni viis aastat vanadel sõidukitel?

Arvestatud osaliselt. Vanuse komponent asendab mudelis auto hinda,

mis väheneb iga mudeli puhul aastatega. Mudelis tuleb kasutada emba-

kumba, et kavandatud maks oleks kooskõlas ka maksevõime printsiibiga

ja ei ületaks auto enda maksumust. Ilma vanuse või hinnakomponendita

mudel ei arvestaks piisavalt ka auto kogu keskkonnajäljega.

12.6 Vähem saastavamate liikumisvõimaluste kasutamine

Mootorsõidukimaksu kehtestamise üks eesmärk on mõjutada inimesi kasutama vähem

saastavamaid transpordivahendeid ja -viise ning vähendada autostumist. Selle eesmärgi

saavutamine eeldab, et hakatakse kasutama senisest keskkonnasõbralikumaid

sõidukeid, sõidukid asendatakse ühistranspordiga või hakkavad inimesed rohkem jala

käima või kasutama muid ühistranspordist keskkonnasõbralikumaid liikumisvahendeid.

Kaubanduskoja küsimused:

Kas Rahandusministeeriumil on teavet selle kohta, kui paljudel isikutel on

võimalik mootorsõidukimaksu alla mineva sõidukiga sõitmist asendada

ühistranspordiga selliselt, et ka ühistranspordi kasutades on võimalik soovitud

teekonda läbida mõistliku aja jooksul? Kas mootorsõidukimaksu kehtestamisel

plaanib riik teha muudatusi ühistranspordikorralduses, et veelgi rohkem

soodustada ühistranspordi kasutamist? Kui jah, siis millised muudatused on

plaanis teha? Milliste muude meetmete abil plaanib riik vähendada

maanteetranspordi CO2 heidet?

Milline oleks maksu kehtestamise mõju inimeste tööhõivele ja võimalustele leida

tööd eelkõige maapiirkondades, kus autot kasutatakse väga sageli tööle sõitmiseks,

sest teised alternatiivid sisuliselt puuduvad?

Eraldi vajaks analüüsimist seegi, milline mõju oleks maksul elanikkonna

kihistumisele, kuna näiteks maapiirkondades võib laste osalemine huviringidest

või -koolidest osutuda keerukamaks ning vähendada kokkuvõttes nende võimalusi

eneseteostuseks tulevikus.

Arvestatud osaliselt. Isikliku auto asendamise võimalus

ühistranspordiga on oluliselt suurem linnades ja linnalähistel aladel ja

keerulisem maapiirkondades. Keskkonnasõbralikumate

liiklemisviisidega seniste autosõitude asendamise võimaluste kohta on

läbi viidud uuringuid, sh ka Eestis. RM usaldab selles küsimuses

teadusuuringute tulemusi. Samuti usaldab RM läbi viidud uuringuid ja

analüüse CO2 heite vähenemise osas, mis kaasneb

keskkonnasõbralikumate liikumisviiside kasutuselevõtuga ning seetõttu

ei plaani riik eelnõu seletuskirja tarvis läbi viia kordusanalüüse ja

uuringuid.

Maks on kujundatud selliselt, et vanemate autode puhul, mille hind on

oluliselt madalam uutest autodest, on ka maksusumma oluliselt

madalam, moodustades siiski suurema osakaalu sõiduki hinnast kui uute

autode puhul. Seega ei saa võtta esmase eeldusena, et suur osa madala

sissetulekuga isikutest kaotab liikumisvõimaluse sootuks. Siiski ei eelda

RM, et mõju elanikkonna vaesematele liikmetele sootuks puudub ning

seetõttu tehakse analüüsisikute sissetulekute seoste kohta kavandatava

automaksuga.

Pere rahakasutuse analüüse seletuskirja jaoks kavandatud ei ole.

12.7 Mootorsõidukimaksu poliitilised eesmärgid

VTK-s (lk 14) on kirjas, et mootorsõidukimaksu mudelid tuginevad sõiduki CO2 g/km

eriheitele või mootori võimsusele. Mõlemaid on lisanäitajatega eristatud, et saavutada

mootorsõidukimaksu poliitilisi eesmärke. Millised on mootorsõidukimaksu

poliitilised eesmärgid?

Mootorsõidukimaksu poliitilisteks eesmärgiks on transpordi saaste

vähendamine ja riigitulu suurendamine.

12.8 VTK (lk 31) kohaselt prognoosib Rahandusministeerium, et maksu kehtestamise

fiskaalne mõju on ca 120 miljonit eurot aastas rakendumise esimesel täisaastal.

Milliste riigieelarveliste kulutuste katteks läheb mootorsõidukimaksust laekuv

maksutulu?

Mootorsõiduki maksu ei ole seaduse tasandil kavandatud siduda ei

tervikuna ega ka osaliselt riigieelarve konkreetsete kuludega.

12.9 Registreerimismaks

VTK (lk 29) kohaselt tuleb registreerimismaksu tasuda sõiduki esmasel registrisse

kandmisel. Diskrimineeriva maksustamise vältimiseks tuleb alates seaduse jõustumisest

tagada, et kõigi sõidukite väärtuses, mis kantakse uue kandega liiklusregistrisse või mis

müüakse omanikuvahetusega, sisalduks registreerimismaks.

Kas saame õigesti aru, et mootorsõidukimaksu kehtestamisel tuleb ühekordselt

maksta registreerimismaksu ka nende sõidukite pealt, mis juba on Eestis

liiklusregistris, kuid mille osas toimub omanikuvahetus pärast

mootorsõidukimaksu rakendumist? Kas registreerimismaksu tuleb maksta ka

olukorras, kus vastutav kasutaja saab sõiduki omanikuks, näiteks ostab sõiduki

liisinguandjalt välja, kuid liisinguandja ei ole varasemalt registreerimismaksu

tasunud? Kui suur on Rahandusministeeriumi hinnangul risk, et

registreerimismaksu kehtestamisel jätavad isikud omanikuvahetuse

liiklusregistris registreerimata, et mitte maksta registreerimismaksu? Kuidas

plaanib riik seda riski maandada?

Arvestatud. Esmast omanikuvahetust ei maksustata.

12.10 Mootorsõidukimaksu maksja

VTK-s (lk 15) on toodud välja üldine põhimõte, et mootorsõidukimaksu tasumise

kohustus on isikul või ettevõttel, kes on kantud Eesti liiklusregistrisse selle sõiduki

omanikuna. Seega kui Eesti teedel sõidab näiteks Tšehhi või Leedu numbrimärgiga

sõiduk, siis selle sõiduki pealt ei tule Eestis maksta registreerimismaksu ega ka iga-

aastast sõidukimaksu.

Kui suur on Rahandusministeeriumi hinnangul risk, et mootorsõidukimaksu

kehtestamisel hakkab Eesti teedel veelgi rohkem sõitma Tšehhi, Leedu või mõne

teise liikmesriigi registrisse kantud sõidukeid, et vältida Eestis

mootorsõidukimaksu tasumise kohustust? Kuidas plaanitakse seda riski

maandada? Osundame, et juba täna on välisriigis registreeritud, kuid püsivalt

Eestis sõitvate mootorsõidukite hulk kasvanud, suurendades maksude tasumata

jätmise riski.

Arvestatud osaliselt. Kõikides EL riikides kehtib automaks kas

registreerimismaksuna või aastamaksuna või on rakendatud mõlemad

komponendid. Sellest hoolimata ei ole kogu Euroopa autopark ümber

registreeritud Eestisse. Seega, teatud ulatuses selline risk kahtlemata

eksisteerib, kuid RM ei hinda seda väga ulatuslikuks. Naaberriikide

automaksu süsteemid ei ole sedavõrd soodsamad, et massiline

ümberregistreerimine teoks saaks.

Kuigi riski ei hinnata väga kõrgeks, võetakse trendide jälgimine vaatluse

alla ja kui probleem paisub ja muutub mahult oluliseks automaksu

laekumist mõjutavaks teguriks, pakutakse välja vastumeetmed.

12.11 Lihtsuse põhimõte

VTK-s (lk 2) sisalduvad põhimõtted, millele peaks vastama mootorsõidukimaks. Ühe

põhimõttena on kirjas, et maks peab olema lihtne ehk nii väheste erisustega kui

võimalik ning arusaadava valemi alusel arvutatav maksukohustus. VTK-s on välja

Arvestatud. Mudeli komponentide valikut arutati laias ringis. Valiti

välja tegurid, mis (a) näitavad keskkonnamõju suurust CO2 heite näol,

(b) näitavad koormust teedele ja (c) võimaldavad rakendada ilma

täiendavaid halduskulusid tegemata maksevõimelisuse põhimõtet.

toodud kaks alternatiivset maksumudelit, kusjuures mõlema puhul on välja toodud

maksu arvutamise valem registreerimismaksu ja iga-aastase maksu kohta. Näiteks

esimese mudeli registreerimismaksu kohta on VTK-s (lk 17) toodud välja järgmine

valem:

„Registreerimismaks leitakse sõiduki võimsuse, tühimassi ja vanuse põhjal, millele

lisandub baasosa.

Baasosa: 300€

CO2 komponent: 0–100 g/km = 1€/g

100–300 g/km = 1–25€/g (progressioon 10 g sammudega)

300+ g/km = 25€/g

Tühimassi komponent: 0–1200 kg = 10€/100kg

1200–3500 kg = 10–50€/100kg (progressioon 50 kg sammudega)

Vanuse komponent: 1–5 a 100%

5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega)

15–20 a 10%

20+ a 0%

Kas VTK-s sisalduvad mootorsõidukimaksu kehtestamise valemid, nii mudel A

kui ka mudel B osas, on Rahandusministeeriumi hinnangul nii ettevõtete kui ka

inimeste jaoks lihtsasti arusaadavad? Mille alusel leiti, et väljapakutud on

võimalikest alternatiividest lihtsaimad?

Kõikide mudeli komponentide kohta on info olemas liiklusregistris ning

seega ei ole alusandmed kergesti manipuleeritavad. Elektroonsete

andmete olemasolu võimaldab lihtsalt läbi viia ka eelanalüüsi ja hiljem

järelanalüüsi ning korraldada järelevalvet. Komponentide väärtused on

välja töötatud reaalsetele andmetele tuginedes.

Eelnevat arvestades võib väita, et valitud on lihtsaim võimalik mudel,

mis võtab arvesse keskkonnamõju, mõju teedele ja isikute sissetulekut.

12.12 Eesti autopargi CO2 heide

VTK-s (lk 1) on toodud välja, et Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa

kõige saastavam.

Kas Eesti autopargi CO2 heite arvutamisel on aluseks võetud kõik Eesti

liiklusregistrisse kantud sõidukid või on arvutuste tegemisel arvestatud üksnes

aktiivses kasutuses olevate sõidukitega? Kui arvesse on võetud ka automaatselt

peatatud kandega sõidukeid, siis milline oleks Eesti autopargi CO2 heide üksnes

aktiivses kasutuses olevate sõidukite osas ning milline oleks selle näitaja alusel

Eesti positsioon Euroopa riikide võrdluses?

Arvestatud osaliselt. Maksustamisel võetakse arvesse kõik registris

arvel olevad sõidukid. Antakse kahe aasta pikkune viitaeg registri

andmete vastavusse viimiseks tegelikkusega.

12.13 Registreerimismaksu tagastamine. Hetkel ei selgu VTK-st, kuidas toimub

mootorsõiduki registreerimismaksu tagastamine, kui sõiduk müüakse välisriiki. VTK-s

(lk 28) on üksnes kirjas, et proportsionaalse tagastamise analüüs on pooleli.

Kaubanduskoja hinnangul on registreerimismaksu tagastamine oluline

mootorsõidukimaksu komponent ning see peab olema selgelt reguleeritud.

Registreerimismaksu tagastamine on oluline motivaator, et vahetada saastavam sõiduk

vähemsaastavama sõiduki vastu. Näiteks võiks mootorsõidukimaksu rakendumisel

kehtida põhimõte, et kui sõiduk, mille pealt on registreerimismaks makstud, müüakse

Registreerimismaksu ei tagastata.

välisriiki, siis tagastab riik müüjale registreerimismaksu samas suuruses nagu müüja

oleks pidanud maksma riigile registreerimismaksu, kui ta oleks sama sõiduki

välisriigist Eestisse toonud.

Kas ja kuidas hakkab toimuma registreerimismaksu tagastamine, kui sõiduk,

mille pealt on tasutud registreerimismaks, müüakse välisriiki? Kas on analüüsitud

võimalust, et eelmise auto soetamisel tasutud registreerimismaks tagastatakse

juhul, kui isik soetab järgmisena väiksema keskkonnalase jalajäljega sõiduki?

12.14 Mootorikütuste aktsiis

VTK-s (lk 15) on kirjas, et mootorikütuste madalal aktsiisil on mitmeid põhjusi. Sellest

lausest järeldame, et Rahandusministeeriumi hinnangul on Eestis mootorikütuste aktsiis

madal. Kaubanduskoda ei nõustu sellega. Bensiini aktsiis on Eestis 0,563 senti liitri

kohta ning sellest madalam on aktsiis koguni 17 ELi liikmesriigis. Diislikütuse aktsiis

on Eestis hetkel 0,372 senti liitri kohta ja Eestist madalam aktsiis on hetkel 9

liikmesriigis, kuid arvestades, et diislikütuse aktsiis tõuseb alates 1. maist 2024 ja

järgnevatel aastatel veelgi, siis mootorsõidukimaksu kehtestamise ajal on juba

rohkemates riikides madalam diislikütuse aktsiis kui Eestis.

Millest lähtuvalt on Rahandusministeerium jõudnud järeldusele, et Eestis on

mootorikütuste aktsiis madal?

12.15 Maksustada tuleb üksnes aktiivses kasutuses olevaid sõidukeid

Kui VTK näeb ette, et mootorsõidukimaks rakendub kõikidele Eesti liiklusregistrisse

kantud sõidukitele, siis Kaubanduskoja hinnangul on mõistlik maksustada üksnes neid

sõidukeid, mis on aktiivses kasutuses ehk sõidukeid, millel on liikluskindlustus. See

tähendab, et maksustama ei peaks liiklusregistrisse kantud, kuid ajutiselt või

automaatselt peatatud sõidukeid. Meie hinnangul ei ole õiglane maksustada näiteks

romusid ja hobisõidukeid võrdselt teiste sõidukitega, mida kasutatakse teedel

igapäevaselt. See ei ole kooskõlas mootorsõidukimaksu keskkonnaeesmärkidega. VTK-

s (lk 15) on toodud välja, et sõidukitel on tõestatud negatiivne välismõju, milleks on

heitmed, materjalikulu ja muu saaste tootmisel; heitmed kasutamisel; sõltuvus

energiatoodetest; ummikud, ajakulu; õnnetused, rasvumine; müra. Kui sõidukit ei

kasutata, siis ei kaasne sellega eelpool nimetatud negatiivset välismõju, välja arvatud

sõiduki tootmisega kaasnenud mõju. Seetõttu ei ole mõistlik maksustada sõidukeid,

mida ei kasutata. Näiteks kui isik kasutab hobisõidukit üksnes kolmel suvekuul ja

selleks ajaks on sõlmitud ka liikluskindlustus, siis sellisel juhul tuleks iga-aastast

maksu tasuda üksnes kolme kuu, mitte kogu aasta eest.

Kui Rahandusministeerium peab jätkuvalt vajalikuks mootorsõidukimaksu

kehtestamist, siis tuleb maks kehtestada üksnes nendele Eesti liiklusregistrisse

kantud sõidukitele, mis on aktiivses kasutuses ehk sõidukitele, millel on kehtiv

liikluskindlustus.

Arvestatud osaliselt. Maksustamisel tuginetakse registri andmetele.

Olukord, kus registris on romud või enam mitte eksisteerivad sõidukid,

ei ole aktsepteeritav. Eesmärk on mistahes lubatud meetoditega registri

sisu tegelikkusega vastavusse viia, käesolev seadus annab selleks

kaheaastase viitaja.

12.16 Maksu kogumine liikluskindlustuse kaudu

Kaubanduskoda palub kaaluda ka ettepanekut, et maksu tasumine võiks toimuda

liikluskindlustuse kaudu. See tähendab, et kindlustusandja lisaks vastava maksu

kindlustusmaksele ning kindlustusandja kannaks seejärel kliendi eest vastava

mootorsõidukimaksu summa riigile. Kui isik ei tasu kindlustusandjale vajalikku

summat, siis ei saa ta ka liikluskindlustust. Selline lahendus tagab, et isikud on

motiveeritud mootorsõidukimaksu tähtaegselt tasuma ning sellise lahendusega ei

kaasneks suuri maksu administreerimisega seotud kulusid.

Palume kaaluda lahendust, kus maksu kogumine toimub liikluskindlustuse kaudu.

Mitte arvestatud. Maks tasutakse sarnaselt muudele maksudele MTA

kontole. Vahendaja olemasolu ei ole siin põhjendatud. Ühe kande

tegemist aastas ei saa lugeda koormavaks.

12.17 Mootorsõidukimaksu sihtotstarve

Oleme saanud mitmetelt liitudelt ja paljudelt ettevõtetelt tagasisidet, et kui

mootorsõidukimaks tuleb, siis peab see olema sihtotstarbeline maks, mis on suunatud

maanteetaristu hooldusesse ja arendusse või vähemalt vähem saastavamate

liikumisvõimaluste edendamiseks. Seega mootorisõidukimaksust laekuv täiendav

maksutulu peaks olema täiendav rahastus maanteetaristu jaoks, mitte üldiselt

riigieelarve kulude katteks. Juhul kui eesmärk on saada lisaraha muude põhjendatud

kulude katteks, tuleks selleks otsida sobivamaid lahendusi näiteks ka käibemaksu või

tulumaksu raames.

Kui ministeerium läheb mootorsõidukimaksu kehtestamise ideega edasi, siis peab

tegemist olema sihtotstarbelise maksuga maanteetaristu jaoks või vähem

saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks.

Mitte arvestatud.

Maksude üldine tunnus on, et need ei ole otseselt seotud kindla

kasutusega. Kui mõni maks või tasu otseseost omab (nt sotsiaalmaks),

siis on see pigem erand, mis on põhjendatud muuhulgas ka sellega, et

tervisekulude ja pensionikulude näol on tegemist püsikuludega, mis igal

juhul tuleb teha ligikaudses mahus igal järgneval aastal. Maanteetaristu

hoolduskulusid ja ehituskulusid tuleb samuti teha pidevalt, kuid nende

suurus varieerub aastate lõikes. Seetõttu oleks põhjendamatu siduda

mootorsõiduki maksu laekumine otseselt taristu ehituse ja remondi

kuludega.

13 Eesti Kämpingute Liit

Käesolevaga avaldame täielikku toetust Klubi Eesti Karavan esitatud seisukohtadele ja

põhjendustele ning palume nendega arvestada. See tähendab: 1. Leiame, et

mootorsõidukimaksu kehtestamine kavandatud kujul ja eesmärkidel ei ole põhjendatud.

Kui maks kehtestatakse, siis palume: 2. Vabastada esmase registreerimise tasust

karavanid ehk sõidukid, mille keretüüp on ELAMU (autoelamu). 3. Diferentseerida

autoelamu perioodilist maksu 25%-le samasuguse sõiduauto maksumäärast, kuna sellist

sõidukit ei kasutata igapäevase transpordivahendina. 4. Vabastada autoelamu omanik

mootorsõiduki maksu tasumise kohustusest ajal, kui autoelamu registrikanne

liiklusregistris on peatatud. 5. Näha ette mootorsõidukimaksu tasumine üksnes tegelikul

kasutusperioodil ning päevatasu suurusega 1/365 aastamaksust.

Mitte arvestatud. RM-i hinnangul on mootorsõiduki maksu

kehtestamine põhjendatud ja vajalik, et mõjutada transpordi saastet.

Kuna maksustatakse omandit, ei ole põhjendatud aastase perioodi

jagamine lühemateks perioodideks.

14 Eesti Land Roveri Klubi

14.1 Mootorsõidukimaksu ei tuleks kehtestada (vara maksuna), kuid kui see siiski

kehtestatakse, tuleb mootorsõidukimaksust vabastada järgmised sõiduite liigid 1.1.

Liiklusseaduse § 82 määratletud sõidukid (Võistlusautod) 1.2. Liiklusseaduse § 83

Mitte arvestatud.

määratletud sõidukid (Vanasõiduk) 1.3. 100 või rohkem aastat tagasi toodetud

sõidukid, nende juriidilisest staatusest sõltumata.

Liiklusseaduse § 82 määratletud sõidukid (Võistlusautod) e.”sportautod“ on seaduses

väga karmilt piiritletud kasutuskorraga sõidukid, mida EI TOHI kasutada tavapärasel

moel teeliikluses. Seega EI SAA antud sõikukit kasutada kogu maksustamisperioodi

jooksul! Liikusseadus sätestab väga konkreetsed PIIRANGUD antud sõidukite grupi

kasutamiseks: „Võistlusauto on auto, mis on ette nähtud ainult autospordivõistlustel või

-treeningutel osalemiseks ning mis vastab Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) või Eesti

Autospordi Liidu kehtestatud nõuetele. Võistlusauto võib osaleda liikluses ainult seoses

Eesti Autospordi Liidus registreeritud autospordivõistluste ja -treeningutega võistluse

või treeningu juhendi kohaselt ja kooskõlastatult võistluse korraldajaga. Võistlusautot

võib juhtida liikluses ainult Eesti Autospordi Liidu väljastatud sõitjalitsentsi omav

isik.“

14.2 Mootorsõidukimaksu kehtestamise korral tohiks seda võtta vaid teeliikluses osalevatelt

(liikluskindlustatud) sõidukitelt ning tasuda peaks saama sarnaselt kindlustusmaksele e.

perioodi eest, kui sõidukit kasutatakse.

Liiklusseaduse § 83 määratletud sõidukid (Vanasõiduk) e. “musta numbriga” sõiduk on

seaduses väga täpselt defineeritud sõidukite alamliik, mille peaeesmärgiks EI OLE

igapäevaseks transpordivahendiks olemine. Liikluseadus § 83.ütleb väga konkreetselt:

"Vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega,

kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk...” Seega on see

võrdsustatav kasvõi Lavassaare muuseumi auruveduriga, mida ka korra kuus või

kvartalis käima pannakse. Vanasõiduki omanikule on sõiduki tehnonõuetele esitatud

väga karmi kontrolli tõttu (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus

“Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” Vastu võetud

03.03.2011 nr 19 ) erisusena korralise ülevaatuse kehtivus 4 aastat. Vanasõidukil ei ole

sundkindlustust aja eest, kui seda ei kasutata (teeliikluses peab loomulikult kindlustus

kehtima). Vanasõiduki akt kehtib 12 aastat. Tegu EI OLE klassikalises mõttes

igapäevase transpordivahendiga.

Mitte arvestatud. Kuna maksustatakse omandit, ei ole õigustatud

aastase perioodi jagamine lühemateks perioodideks.

14.3 Juhul kui plaanitakse siiski maksustada kõik sõidukid, peaks maksustamisperiood

olema kindlasti lühem kui 1 kalendriaasta ja seda peaks saama tasuda vajadusel ka

kalendrikuu (30 päeva) kaupa. Tegu on ilmselgelt sõidukiga, mida oma vanuse tõttu ei

kasutata igapäevases liikluses (sõltumata sellest, kas see on tunnistatud vanasõidukiks

või ei) ning mis on mõeldud eelkõige säilitamiseks ja kollektsiooneerimiseks.

Mitte arvestatud. Kuna maksustatakse omandit, ei ole õigustatud

aastase perioodi jagamine lühemateks perioodideks.

14.4 Maksu sihitus ei tohiks olla mingi vallasasja või eseme passivse omamise, vaid selle

(vahetu keskkonnamõjuga) kasutamise ja/või kasutusotstarbe maksustamine. Vastasel

juhul ei täida maks mitte mingil viisil sätestatud kliimaeesmärke. Vanasõidukid EI

OLE seistes keskkonnaohtlikud, kuna neid koiustatske reeglina erietingimustes

(siseruumides).

Mitte arvestatud.

14.5 Maksuga luuakse ebavõrdsed tingimused vanasõiduki omanikele ja taastjatele. Eestist

soetatud ja siin registreeritud sõidukilt tuleb tasuda hoiustamise ja taastamise perioodi

eest maksu, samas välismaalt soetatud sõiduki eest seda teha ei tule enne selle Eestis

registreerimist. Teatavasti on vansõiduki taastmine pikk protsess ja võtab aastaid, vahel

ka kümneid aastaid aega. Makustamisega luuakse eeldused vanasõidukite massiliseks

Eestist välja registreerimiseks.

Mitte arvestatud.

15 Eesti Liisingühingute Liit

15.1 Mootorsõidukimaksu maksja (edaspidi Maksumaksja) on sõiduki omanik, kuid

sõiduki kasutamisel vastutava kasutuskorra alusel (st registris on märgitud vastutav

kasutaja) on Maksumaksjaks vastutav kasutaja. Peame Teie poolt pakutud lähenemist

ainuõigeks, sest sarnane põhimõte on end õigustanud ka muudes sõidukitega

seonduvates teemades nagu näiteks kindlustuskohustus, liikluskorralduse rikkumine (nt

parkimistrahvid) jms. Meie poolt toetatav lähenemine on kirjas lk 15.

Teadmiseks võetud.

15.2 Mootorsõidukimaksu mudelid A ja B

Maksumaksja – mootorsõidukimaksu maksja on isik või ettevõte, kes on kantud

Liiklusregistrisse selle sõiduki omanikuna. Kui sõidukit kasutatakse vastutava

kasutuskorra alusel (nt liisingulepingu alusel), on mootorsõidukimaksu maksja vastutav

kasutaja;

Leheküljel 28 on kirjeldatud vaid omanikupõhine lähenemine, mida palume vastavalt

täiendada (toodud punasega).

Arvestatud. Eelnõus sõnastatakse omaniku ja kasutaja vastutus selgelt.

15.3 Aastamaksu tähtpäevaks on planeeritud maksustamisaasta 15. veebruar. Maksumaksja

on isik, kes on Liiklusregistri andmetel sõiduki omanik maksustamisaasta 1. jaanuari

seisuga. Juhul, kui sõiduk on kasutamisel vastutava kasutuskorra alusel (st

registreerimistunnistusel on olemas vastutava kasutaja märge), siis on maksumaksja

vastutav kasutaja. Sõiduki omaniku vahetusel maksu ei tagastata ega kanta üle, selle

proportsionaalse suuruse võib sõiduki ostu-müügitehingus osapoolte soovil ja

kokkuleppel arvesse võtta.

Lahtiseks jääb, kas kõik maksuga maksustatavad sõidukid, mis on juba Eesti registris ja

liisingfirmade omanduses ning maksu kehtestamise järgselt välja ostetakse st vahetavad

registri järgselt omanikku, lähevad sel hetkel maksu alla?

Oleme seisukohal, et sõiduki registreerimismaks peaks kehtima nendele sõidukitele,

mis imporditakse (kasutatud) riiki või võetakse Eestis esmakordselt registris arvele.

Kõik juba registris olevad sõidukid ei peaks seda ühekordset registreerimismaksu

maksma.

Näide 1: juulis 2024 lõpeb Toyota LC kapitalirendileping. Juriidiliselt on selleks

hetkeks seoses kõikide liisingumaksete tasumisega omand üle läinud. Samas puudub

Arvestatud. Liisingu lõppedes liisinguvõtjale omandi üleminek ei ole

registreerimismaksuga maksustatud.

auto vastutaval kasutajal, kellele omand üle läheb, registreerimismaksuks vajalik 300

eurot, kuna ta ei ole seni teadnud sellega arvestada. Liisinguleping sõlmiti ju juba

mitmeid aastaid tagasi. Mis olukord tekib? Auto jääb liisingettevõtte nimele hoolimata

sellest, et omand läheb üle lepingu lõppemisega?

Näide 2: Liisingvara müüakse, kuid vara jääb registris endiselt liisinguandja nimele

(uus klient võtab liisingu samalt finantseerijalt ja omanik Liiklusregistris ei muutu,

muutub vastutav kasutaja). Kelle kanda jääb antud olukorras registreerimismaks? Kas

liisingettevõte peaks pidama eraldi arvestust, milliste sõidukite osas on maks tasutud ja

milliste osas mitte? Kas tarbijaid tuleks antud asjaolust eraldi teavitada jne?

Näide 3: Kelle kanda jääb liisinguandja poolt võlgade katteks realiseeritavate

sõidukite sõidukimaks? Kas EMTA esitab nõude otse sõiduki vastutavale kasutajale,

kes suure tõenäosusega on võlas ka muude riigile tasutavate maksudega? Kas võlgade

olmasolu hakkab kuidagi piirama/takistama sõidukite edasist omanikuvahetust või

puudutab võlateema ikkagi konkreetset isikut, kellele maks on määratud?

Ehk siis: registreerimise maksu see osa, mis tuleb tasuda esimesel omaniku vahetusel

Eestis. Vastav lause on kirjas infolehel, aga leidsime selle ainult lk 29 punkt 10.2 lõige

3 alt, kus räägitakse ka tagasi küsimise võimalusest.

Registreerimismaksu tasutakse sõiduki esmasel registrisse kandmisel. Diskrimineeriva

maksustamise vältimiseks tuleb alates seaduse jõustumisest tagada, et kõigi sõidukite

väärtuses, mis kantakse uue kandega Liiklusregistrisse või mis müüakse

omanikuvahetusega, sisalduks registreerimismaks. Topelt maksustamise vältimiseks on

teises liikmesriigis tasutud võimalikku registreerimismaksu võimalik tagasi küsida.

15.4 Lähtudes tõsiasjast, et liising on eelkõige finantsinstrument, siis teeme ettepaneku

rakendada siin erandit ehk registreerimismaks tasutakse seaduse jõustumisel registris

olevate sõidukite puhul esimesel omanikuvahetusel, kui omandi saanud liisingu klient

(vastutav kasutaja) sõiduki edasi müüb.

Arvestatud.

15.5 Peatatud kandega sõidukite (automaatselt peatunud kanne) osakaalu vähendamine

Liiklusregistris nõuab utiliseerimise ja arvelt maha võtmise mehhanismide täiustamist.

Hetkel oleme olukorras, kus hoolimata ELL-i liikmete pingutustest ei ole võimalik

sõidukeid arvelt maha võtta, sest Euroopa Liitu ülemineku järgselt on vastutavad

kasutajad jätnud utiliseerimisnõude tähelepanuta ning registrist eemaldamiseks puudub

alus „lammutustõendi“ näol, milline nõue tuleneb EL vastavast direktiivist. Seega

ettepanek on lammutusnõude ja sealt tulenevalt lammutustõendi alusel sõiduki registrist

maha võtmise forsseerimine maksu kaudu alates mootorsõidukimaksu kehtestamisest.

Paralleelselt tuleks edasi tegeleda nii riiklike institutsioonide kui huvitatud osapooltega

(Transpordiamet, liisingufirmad, lammutustöökojad jne) hetkel registris olevate

„olematute sõidukite“ legaalse registrist maha kirjutamise võimaluse otsimisega.

Liisingühingute Liit on selles vallas Transpordiameti ja senise

Arvestatud. Kõnealune küsimus on juba töös.

Keskkonnaministeeriumiga teinud koostööd juba ligi kümme aastat. Saame omast

kogemusest öelda, et Teie poolt pakutud 2-aastane üleminekuaeg ei ole piisav ei

Transpordiameti administratiivset ega Kliimaministeeriumi juriidilist võimekust

arvestades.

15.6 Riskikohaks peame maksu kehtestamisel hinna komponenti, mis on manipuleeritav eriti

eraisikute vahelistes tehingutes kasutatud autode puhul.

Arvestatud. Ka RM hindas hinnapõhist maksustamist liiga riskantsels

ning seetõttu toodigi hinna mõju mudelisse auto vanuse kaudu.

15.7 Maksustatud peaksid olema kõik sõidukitüübid, nii nagu ka mainite: täielik maksust

vabastamine ei ole põhjendatud, sest igal sõidukil on negatiivne välismõju. Ka

elektrisõidukite mõju keskkonnale ei ole null, sest ainuüksi elektrisõidukite ja

sisepõlemismootoriga sõidukite kaalu erinevus on tugevalt elektrisõidukite kahjuks,

mis tähendab suuremat saastet seoses sõiduteede ja rehvide kulumisega.

Arvestatud. Elektrisõidukitele rakendub maks kaalu ja sõiduki vanuse

korrutisena.

15.8 Vanusekoefitsiendi rakendamisel peaks fookus olema siiski vana autopargi

väljavahetamise stimuleerimisel. Sõidukite maksustamisest ei saa kujundada riiklikku

sotsiaalprojekti, kus keskkonna jalajälje suhtes vastutustundlikumad sõidukiomanikud

peavad kinni maksma vastutustundetute jalajälje.

Mitte arvestatud. Tegemist ei ole sotsiaalprogrammiga,

maksevõimelisust tuleb aga siiski momanikaksu kujundamisel arvesse

võtta. Hinnakomponent tagab selle, et maks oleks osakaal auto hinnast,

mitte ei ületaks auto ostuhinda mõnel juhul kordades.

15.9 Teeme ettepaneku kaotada alates planeeritava mootorsõidukimaksu kehtestamisest

mootorsõidukite erisoodustusmaks, mis mõned aastat tagasi kehtestati vastuolulistel

alustel ja mille sisulist tasumise kontrolli pole riik kunagi suutnud teostada. Teie poolt

edastatud väljatöötamiskava uuringu kohaselt osteti eelmisel aastal 56 532

mootorsõidukit, millest vaid 3 984 määrati ettevõtluse kasutusse – tundub ebaloogiliselt

väike number. Riigi usalduskrediidile mõjuks positiivselt kui maksud, mis

kehtestatakse, ka kokku suudetakse koguda.

Teadmiseks võetud. Erisoodustus jääb kavandatava maksu skoobist

välja.

16 Eesti Linnade ja Valdade Liit

16.1 Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) ei pea võimalikuks kooskõlastada

mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust (VTK) järgmistel põhjustel.

Kooskõlastamiseks esitatud VTK puhul tõusetub olulisi ja põhimõttelisi küsimusi (vt

järgnevad punktid), mis peaksid olema läbitöötatud juba VTK-le eelnevalt, mitte VTK-

s juba valitud alternatiivide mõjude hinnanguna.

Peame vajalikuks märkida, et paraku ei pidanud ministeerium vajalikuks kaasata

ELVL-i VTK kooskõlastajate hulka, ehkki VTK mõjutab nii otseselt kui ka kaudselt

kohalikke omavalitsusi. Juhime tähelepanu, et vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi

§ 6 lõikele 1 kooskõlastatakse eelnõu üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga,

kui eelnõu puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või

kohaliku elu korraldust.

Teadmiseks võetud.

16.2 VTK-s väljapakutud maksualternatiivid ei pruugi olla parimad valikuvariandid seatud

eesmärgi täitmiseks. Tegemist on põhimõttelise ja olulise kogu ühiskonda puudutava

muudatusega, millele peab eelnema laiapõhjaline ühiskondlik ja poliitiline debatt. VTK

kooskõlastamiseks valitud aeg ei ole olnud kindlasti piisav, et teema mitmekülgselt läbi

arutada ja alternatiivide osas eesmärgist lähtuvaid optimaalsemaid alternatiive pakkuda.

Teadmiseks võetud. Pakutud variandid on Eestis olemasolevaid

andmeid ning maksu eesmärke arvestades optimaalseim lahend,

arvestades, et eesmärgiks oli ka halduskulude minimeerimine.

16.3 Selgituste kohaselt on küll eesmärgiks kehtestada sõidukile suunatud keskkonnamaks,

kuid jääb arusaamatuks, kuidas antud maks aitaks kaasa keskkonna parandamisele –

ehk kuidas kogutavad rahalised vahendid konkreetselt keskkonda parandavad. Kui

eesmärk on vähendada autode kasutamist, siis ilmselt maksustamisega antud viisil seda

eesmärki ei saavutata.

ELVL leiab, et mootorsõidukimaks ei täida esitatud kujul oma eesmärki, maksu

kehtestamisel saadavate võimalike rahaliste vahendite kasutamine on umbmäärane,

samuti halvendaks lisamaksustamine maapiirkondades elavate inimeste nii

majanduslikku kui ka olmelist olukorda. See omakorda mõjutab oluliselt nii

põllumajandus- kui teiste piirkondlike tootjate konkurentsivõimet, tõstab kõigi teenuste

hinda ning aitab kaasa maapiirkondade tühjenemisele.

Arvestatud osaliselt. Keskkonnaeesmärkidele on suunatud automaksu

disain, maksu kasutust seadus ei sätesta. Samas, arvestades suundumusi

ringmajanduse ja keskkonnahoidlike süsteemide poole, ei ole põhjust

arvata, et neid suundumusi riigi poolt ei finantseerita. Maksutulu otsene

sidumine kasutusega ei ole ainus võimalus tegevuste finantseerimiseks.

Sõiduki vanuse komponent mudelis tagab madalama maksukulu vähem

kindlustatud isikutele.

16.4 VTK-s on mootorsõidukimaksu kehtestamise regulatiivse mõju põhjendused napid.

Seaduse rakendamisega kaasnevate rahaliste mõjude analüüs on ilmselgelt puudulik

ning väidetakse, et nimetatud kulusid on võimalik hindama hakata alles pärast lõpliku

mootorsõidukimaksu mudeli paika panemist. Samas on seaduse rakendamisega seotud

riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud kindlasti olulises suurusjärgus ning

kindlasti ei piirdu need vaid IT kulude ja maksuhaldurite personalikuludega.

Teadmiseks võetud. Sotsiaalsete ja regionaalsete mõjude analüüs

eeldab mitme andmestiku ühendamist. Sellist analüüsi on kavas läbi viia

eelnõu seletuskirja jaoks. Maksu rakendatakse tsentraalselt ja see

põhineb registril ning seega rakendamisega seotud KOV-de kulud

puuduvad. Maksu rakendumisel kaasnevad siiski maksukulud KOV-de

kasutuses olevatelt sõidukitelt.

16.5 VTK-s öeldakse, et antud hetkel puudub mootorsõidukimaksu reguleeriv seadus (lk

10). See väide on eksitav, sest kohalike maksude seadusega on antud kohalikele

omavalitsustele võimalus kehtestada mootorsõidukimaks.

Mootorsõidukimaksu kehtestamine riikliku maksuna aga vähendab kohalike

omavalitsuste finantspaindlikkust. Samas suurendab mootorsõidukimaksu kehtestamine

riikliku maksuna omavalitsuste kulusid nii otseselt kui ka kaudselt. Maksuobjektid on

ka omavalitsuste omanduses olevavad ja nende poolt avalike ülesannete täitmiseks

vajalikud mootorsõidukid, millele lisanduvad ka omavalitsuste (osalusega) äriettevõtete

(nt veemajanduse, jäätmekäitluse või transpordiettevõtted vms) mootorsõidukid.

Kaudselt suurenevad kulud nt survena suurendada isikliku sõiduki kasutamise

kompensatsiooni (mis võib olla mõningatel juhtudel töölepingu ese), samuti

arusaadavalt vajadusena täiendavalt tõhustada ühistranspordi kättesaadavust, suureneb

nõudlus invavedude osas jne.

Teadmiseks võetud.

16.6 Enne viidatud maksu kehtestamise kaalumist tuleks käsitleda antud valdkonda

tervikuna ehk hinnata, kuidas on hetkel olukord mootorsõidukiga seonduvate

Teadmiseks võetud. Mootorsõidukiga kaasnevad mitmesugused kulud,

mis ajas raha väärtuse vähenedes kasvavad. Arvestades siiski asjaolu, et

maksudega. Teisalt tuleks kaardistada alternatiivide olemasolu maapiirkondades.

Suuremas osas kasutusel olevad mootorsõidukid kasutavad kütust ja kütuse tarbija

maksab muuhulgas ka aktsiisi iga kütuse liitri eest. Samuti peab omanik tagama, et

mootorsõiduk oleks läbinud tehnilise ülevaatuse, kus muuhulgas kontrollitakse ka CO2

vastavust normidele. Ka tehnilise ülevaatuse läbimine on tasuline. Mootorsõidukid

vajavad ka hooldust ja remonti, mis on tasulised (teenuse pealt tasutakse käibemaksu).

Eeltoodust saab teha järelduse, et mootorsõiduki valdamine/omamine on juba praegu

piisavalt maksustatud.

Mootorsõiduki kasutamisega kaasneb aktsiisimaks. Siinkohal tuleb märkida, ilmselgelt

ei ole aktsiisimaksuna laekuvaid summasid kasutatud kohalike omavalitsuste teede

korrastamiseks, olukorras, kus teede korrashoid nõuab järjest rohkem täiendavaid

rahalisi vahendeid.

Eesti on ainus EL riik, kus mootorsõiduki maks seni puudub ning selle

tagajärjel on Eesti autopark üks saastavamaid, on maks õigustatud.

16.7 Maapiirkondades on/võib olla mootorsõiduki olemasolu hädavajalik ja on ilmselge, et

ühistransport praegusel kujul ei suuda rahuldada maal elavate inimeste

liikumisvajadusi.

Mootorsõiduki näol ei ole tegemist nn mugavusvahendiga, vaid pigem hädavajaliku

vahendiga. Samas on tegelikkus, et ühistranspordi tagamine hajaasustusaladel on

mootorsõidukimaksust laekuva tuluga võrreldes kordades suurem kulu.

VTK-s öeldakse, et eesmärk on vähendada autostumist (VTK lk 1: „Sõidukite

kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste, heitmed, ajakulu,

ummikud, õnnetused jm“). Sellega seoses tuleb paratamatult eristada haja- ja

tiheasustust. Kui tiheasustusalal on elanikel parem võimalus kasutada alternatiivina

ühistransporti, siis hajaasustusalal see võimalus pigem puudub ning puudub ka

võimalus seda asuda lahendama (maksumus kujuneks kordades kallimaks kui

mootorsõidukimaksust saadav tulu). Seega mootorsõidukimaks ei vähendaks autode

arvu maapiirkondades. VTK ei näe ka ette, et autot mitteomav isik/leibkond saaks selle

eest mingi hüve, näiteks toimiva ühistranspordi näol.

Mootorsõidukimaks karistab suures osas neid inimesi, kes on teinud otsuse elada

väljaspool linnu, hoiavad elus maakohti ja külasid ning panustavad seeläbi Eesti

julgeolekusse. Lisame ka, et maapiirkondades suuremate autodega sõitmise põhjuseks

võivad olla nii talvised kehvad teeolud või ka suuremad perekonnad, kelle jaoks on

vaja autos rohkem isekohti.

Teadmiseks võetud.

On arusaadav, et maapiirkondades on ühistranspordi võrk tunduvalt

hõredam kui linnades või linnalistes asulates.

Maksu disainis on isikute maksevõimet arvesse võetud sõiduki vanuse

komponendi kaudu.

16.8 VTK-s öeldakse, et mootorsõidukimaksu rakendamise kaudu saab põhimõtteliselt

mõjutada inimesi kasutama vähem saastavamaid transpordivahendeid ja -viise läbi

sõiduki CO2 heite maksustamise. Arusaadavalt peab sellega kaasas käima ka

ühistranspordi ja teiste alternatiivsete liikumisvõimaluste arendamine (lk 12-13). VTK-

s selgitatakse, et maks kehtestatakse selleks, et inimesed hakkaksid kasutama rohkem

Teadmiseks võetud.

ühistransporti ja alternatiivseid liikumisviise. Ühistranspordi arendamine on kohalike

omavalitsuste ülesanne, mis tähendab, et riigi poolt kõnealuse maksu kogumine

avaldab olulist mõju omavalitsuste ülesannete täitmisele ning toob kaasa suuremahulisi

kulutusi, nt vajaduse soetada juurde ühissõidukeid, suurendada veomahtu, avada

täiendavaid liine jne.

16.9 Inimeste maksukoormus on juba vastu võetud seadusemuudatustega märgatavalt

kasvamas. Uue maksu lisandumine olukorras, kus inflatsioon ja laenumaksed püsivad

kõrgel, suurendab maksukoormust veelgi.

Teadmiseks võetud. Isikute maksukoormus kasvab. Selle põhjuseks on,

et senine maksusüsteem ei taga enam muutunud rahvastiku koosseisu ja

kriise arvestades riigile vajalike kulude katet. Seetõttu on maksude

tõstmine vältimatult vajalik riigi edasiseks jätkusuutlikuks toimimiseks.

16.10 VTK-s viidatakse kavandatavale täiendavale mõjuanalüüsile. Nimetatud analüüs peaks

juba algstaadiumis sisaldama muuhulgas mootorsõidukimaksu mõju paljulapselistele

peredele, puudega inimestele ja väiksema sissetulekuga elanikele (töökoha ja elukoha

kaugus), sh eriti hajaasustusega piirkondades. Ilmselgelt plaanitav täiendav kulu

mootorsõidukimaksu näol suurendab nimetatud sihtrühmade hulgas toimetulekutoetuse

taotlejate hulka ja survet kohalike omavalitsuste täiendavale abile. Lisaks toome välja

puudega inimesed, kellele on auto oluline võimalik abivahend, mis aitab neil iseseivalt

toime tulla. VTK-s puudub aga analüüs ja eelnõu mõju omavalitsuste eelarvetele ning

välja on toomata vahendid seadusest tulenevate rahaliste mõjude katmiseks.

Teadmiseks võetud.

16.11 VTK järgi ei maksustata ühistransporti (lk 26). Sellest võib eeldada, et lisaks bussidele

on arvestatud ka trammide ja trollidega. Ebaselge on, kas maksustatakse politsei-,

kiirabi- ja päästeautosid – VTK lk 26 on need maksuobjektide loetelus, kuid VTK

punktis 9.5 on alarmsõidukid nimetatud maksuvabastuse objektina. ELVL leiab, et

nimetatud sõidukid tuleks maksuobjektidena välistada. Samuti tuleks maksuobjektina

välistada kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse sõidukid sarnaselt alarmsõidukitega.

Arvestatud osaliselt. Maksuvabastuse alla kuuluvad kiirabi ja

alarmsõidukid.

17 Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon

17.1 Mootorsõidukimaksu poolt- ja vastuargumentide üle võib vaielda pikalt, ent kui tahame

olla edumeelne ja jätkusuutlik majandus, siis on möödapääsmatu vaadelda

kavandatavat mootorsõidukimaksu kogu maksupaketi osana, mitte eraldiseisva

maksuna. Just selle olulise põhimõtte on automaksu pooldajad jätnud kogu debatis

tähelepanuta. Selgitan lahti, mida selline lähenemine endaga kaasa tooks.

Mootorsõidukimaksu ei saa ja ei tohigi käsitleda eraldiseisvana teistest

maksumuudatustest. Uue valitsuse koalitsioonilepingu rahanduspoliitika ei kajasta

näiteks kütuseaktsiisi, kuna selle tõus on kokku lepitud juba varasemalt, kuid seda peab

uute maksude käsitlemisel siiski arvesse võtma. Kütuseaktsiis tõuseb aastatel 2024-

2027 järk-järgult ning sellel on kindlasti negatiivne mõju kohaliku transpordisektori

konkurentsivõimele, kui nende muudatustega ei järgita sama aktsiisipoliitikat, nagu

meie lähiriikides Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes. Kui püüame oma maksupoliitikaga

Teadmiseks võetud. Kõigi muudatuste koosmõju saab uurida

simulatsioonianalüüsina, st simulatsiooni rakendada reaalsetele

andmetele. Toetame mõtet, et selline analüüs tuleb teha, samas ei pea

kompleksanalüüs olema tingimata mootorsõidukimaksu eelnõuga

esitatava nalüüs.

Keskkonnaeesmärkidest toetab mootorsõiduki maks CO2 eritust, läbisõit

on maksustatud aktsiisiga. Seega, need maksud toetavad teineteist

täiendades keskkonna eesmärkides mõlemat suunda. Kuna kõiki

eesmärke ei ole alati võimalik saavutada ühe maksu kaudu, ongi hetkel

CO2 komponent tähelepanuta jäänud ning kavandatav maks täidab selle

lünga.

justkui eesrindlikud olla, siis tegelikkuses on esimeseks kannatajaks kohalikud

transpordiettevõtted. Lisaks aktsiisitõusule mõjutab transpordisektori ettevõtteid ja

nende konkurentsivõimet 2024. aastal rakenduv mootorsõidukimaks. Aktsiisitõus ning

mootorsõidukimaks on kaks olulist muutujat võrrandis, mida ettevõtjad ise mõjutada ei

saa, kuid mis seavad neid võrreldes naaberriikidega keerulisse positsiooni. Transpordi

täiendav maksustamine võrreldes meie konkurentriikidega tähendab Eesti

transpordisektori konkurentsivõime kahanemist ja tööstuse ekspordivõime vähenemist,

mis omakorda toidab inflatsiooni kasvu. Näiteks Saksamaa riikliku logistika- ja

mobiilsusameti (BALM) andmetel on 2023. aasta esimese kuue kuuga Eesti

transpordiettevõtete läbisõit Saksamaalt vähenenud 13,3%, selle kõrval Leedu vedajate

osakaal kasvanud 6,4%. Lisaks transpordiettevõtetele on kannatajaid veelgi. Kui pilti

laiemalt vaadata, siis 2025. aastal tõusevad käibemaks ja tulumaks. Arusaadavalt peaks

selle tulemusena riigi maksulaekumine kasvama, kuid mõlema maksu tõusu puhul on

hinnatõusude mõju suurem. Käibemaksu tõus avaldub koheselt toodete ning teenuste

hindades, tulumaksu kasv sunnib ettevõtteid kiiremale palgatõusule, kuna süveneb

inimeste rahulolematus ostujõu vähenemisega. Paraku on kiireks palgakasvuks vaja

tugevat majanduskeskkonda ja head konkurentsivõimet. Selles osas läheb Eesti

ettevõtetel, eriti logistikasektoris, kavandatava maksupoliitika tõttu aga järjest

keerulisemaks. Eelnevast käsitlusest on jäänud välja rohepööre, kuigi uue maksu

kavandajate sõnul täidab see lisaks eelarve täitmisele ka rohepöörde kiirendamise

eesmärki. Saastava diiselkütuse ja kasvava autode arvu reguleerimine maksude kaudu

pole rohepöörde edendamiseks hea lahendus. Tänane poliitika paistab kütuseaktsiisi

osas olevat väga ühene ega soosi isegi biodiisli ja biogaasi kasutamist raskeveokitel.

Mõlemad kütused on tavadiislist keskkonnasõbralikumad ja peaksid olema

märkimisväärselt madalama aktsiisiga maksustatud. Kuna nende biokütuste baashind

on iseenesest kõrgem, ei toeta kõigile sama aktsiisi rakendamine

keskkonnasõbralikemate biokütuste kasutamist. Samuti ei võta mootorsõidukimaks

arvesse keskkonnasõbralikumate biokütuste kasutamist. Kaubavedu Eestis peab

jätkuma igal juhul, sest stabiilne, toimiv ning jätkusuutlik logistikasektor on oluline nii

kestlikkuse kui ka julgeoleku vaatest. Hetkel tundub, et maksustada kavatsetakse

transpordiettevõtteid ja transporditeenust vaatamata sellele, kui keskkonnasõbralikku

transpordivahendit kasutatakse. Selliselt ei ole mootorsõidukimaks kooskõlas

rohepöörde eesmärkidega. Mootorsõidukimaks võib olla mõningatel juhtudel tõhus

linnas autostumise aeglustamiseks ja ühistranspordi kasutamise soosimiseks, kuid

maainimesed ja logistikasektor hakkavad sarnase maksu puhul pigem kannatama.

Seega näeb ELEA, et mootorsõidukimaksu fookus peaks olema CO2 heitel +

kilometraažil

17.2 Vaadata maksumuudatuste paketti ja muudatuste mõju transpordi- ja logistikasektorile

tervikuna. Maksumuudatused ei tohi seada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ohtu

võrreldes naaberriikidega;

Teadmiseks võetud. Kuna mootorsõiduki maks on olemas kõikides

teistes liikmeriikides registreerimismaksu ja/või aastamaksuna, ei sea see

Eestit kindlasti naabritest halvemasse olukorda.

17.3 Transporditeenuse osutamiseks kasutatavate kaubaveoks mõeldud N-kategooria

sõidukitele kehtestada maksuvabastus; Mitte arvestatud.

17.4 Mootorsõidukimaksu peamiseks komponendiks peaks olema CO2, lisaks auto vanuse

kõrval keskkonda, autostumist ja liiklusohutust kõige enam mõjutavam komponent –

kilometraaž. Nullemissiooniga sõidukid võiksid olla mootorsõidukimaksust vabastatud

kuni aastani 2030. Läbisõit lahendaks platvormikullerite mõju keskkonnale teede

suurema kasutamise kaudu;

Arvestatud osaliselt. Peamiseks kavandatud komponendiks on CO2

eritus. Kilometraaž maksustatakse aktsiisi kaudu. Elektriautod

maksustatakse kaalu kaudu, kuna need koormavad teid raske aku tõttu

enam kui bensiini või diisliga töötavad sõidukid.

17.5 Kui mootorsõidukimaks tuleb, siis peab see olema sihtotstarbeline maks, mis on

suunatud maanteetaristu hooldusesse ja arendusse või vähemalt vähem saastavamate

liikumisvõimaluste edendamiseks. Mootorisõidukimaksust laekuv täiendav maksutulu

peaks olema täiendav rahastus maanteetaristu jaoks, mitte üldiselt riigieelarve kulude

katteks. Juhul, kui eesmärk on saada lisaraha muude põhjendatud kulude katteks, tuleks

selleks otsida sobivamaid lahendusi, näiteks käibemaksu või tulumaksu laekumisest.

Mitte arvestatud. Maksu sidumine tulu kasutusega on pigem

ebatavaline valik, mitte reegel. See on nt sotsiaalmaksu puhul

põhjendatud iga-aastaste võrreldavas suuruses püsikuludega ja nende

kulude (tervishoid, pensionid) vältimatu vajalikkusega. Teede korrashoiu

ja ehituse summad on pigem muutuva suurusega ja seetõttu pigem

kulud, mida iga-aastaselt eelarve kaudu planeerida tuleks.

17.6 Kaaluda, kas lisaks heitmevabade sõidukite maksueelistele saaks soodustada ka

biokütuste ja HVO (taastuvtoorainel põhinev diislikütus) kasutamist.

Mitte arvestatud. Automaksuga maksustatakse omandit, kütuse

kasutust maksustatakse aktsiisiga.

18. Eesti Puuetega Inimeste Koda

18.1 Eesti Puuetega Inimeste Koda on tutvunud mootorsõidukimaksu väljatöötamise

kavatsusega. Kahjuks ei ole väljatöötamise kavatsuses konkreetseid ettepanekuid,

kuidas arvestatakse mootorsõidukimaksu kehtestamisel puuetega inimeste olukorraga.

Samas on VTK-s kirja pandud vajadus analüüsida erivajadustega inimeste toimetulekut

planeeritava mootorsõidukimaksu kontekstis, eriti pidades silmas puuetega inimeste

õiguste konventsioonis (edaspidi PIK) sätestatud põhimõtete kaitset, mistõttu toome

välja oma 04.07.2023 nr 30 pöördumise olulisemad seisukohad.

Teadmiseks võetud.

18.2 Peame oluliseks välja tuua, et puuetega inimeste halvemasse olukorda panemine, kuna

riik ei suuda oma tegevustega maksusüsteemi pettusi vähendada, ei ole puuetega

inimeste suhtes õiglane. Tulenevalt oma tervislikust olukorrast kogevad puuetega

inimesed oluliselt rohkem takistusi ühiskonnaelus osalemisel ning iga lisanduv piirang

ja kohustus halvendab puuetega inimeste sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut.

Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse

uuringus selgub, et vähenenud töövõimega inimeste või puudega inimeste seas hindab

oma isiklikke sissetulekuid vältimatute kulutuste jaoks ebapiisavaks enam kui pooled

ning täiesti ebarahuldavaks umbes kolmandik1 . Oma igapäevaste kulutustega

tunnetavad raskusi ka puudega last kasvatavad leibkonnad. 2017. aastal

Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste

uuringust selgus, et ligi kolmandik puudega laste leibkondadest ei suutnud viimase

Teadmiseks võetud.

aasta jooksul ühel või enamal korral maksta eluaseme kommunaalkulusid (lastega

tavaleibkondade hulgas oli vastav osakaal umbes kümnendik)2 .

18.3 Rõhutame veelkord oma 04.07.2023 nr pöördumises väljatoodut, et Eesti on võtnud

puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kohustuse edendada puuetega inimeste

võrdseid võimalusi ja tagada juurdepääsu osalemiseks kodanikuühiskonna, poliitika-,

majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu valdkondades. Samuti otsida lahendusi, et vähendada

vaesuse negatiivset mõju puuetega inimestele. Heaolu arengukava 2023-2030 fookuses

on suurendada tööhõivet eri rühmadele (töötud, noored, vanemaealised jt) mõeldud

meetmetega ning parandada efektiivsete ja õigesti suunatud sotsiaaltoetuste ja teenuste

kättesaadavust, vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskide mõjusid. Eraldi

tähelepanu pööratakse lastele ja peredele, vanemaealistele ja puudega inimestele.

Eelnevast tulenevalt on mootorsõidukimaksust vabastamine EPIKoja hinnangul meede,

millega puuetega inimeste olukorda parandada ning tagada neile võrdsemad

võimalused ja juurdepääsu ühiskonnaelule.

Maksuvabastuste hulka arvatakse puuetega inimeste tarbeks

ümberehitatud mootorsõidukid.

18.4 VTK-s on välja toodud Rahvusvahelise Valuutafondi soovitus, et automaks on

eelarvepuudujäägi vähendamiseks vajalik, kuid fond rõhutab, et säilitada tuleb toetus

haavatavatele sihtgruppidele. Lisaks on paljud OECD riigid teinud puuetega inimestele

erisusi mootorsõidukimaksu kehtestamisel3 , sh Läti ja Soome, kelle maksusüsteeme

on VTK-s nimetatud. Lätis on maksuerisused puuetega inimestele ja puudega last

kasvatavatele peredele. Soomes võimaldatakse automaksu tagastust liikumispuude,

nägemispuude või ka muu puude korral kui see põhjustab püsivat kahju. UK-s on

maksuerisused liikumisraskustega inimestele, sh nägemispuue, liitpuue

Teadmiseks võetud.

18.5 Puuetega inimeste seas on neid (eriti liikumispuudega inimesed või perekonnad, kus on

intellektihäire, liitpuude või liikumispuudega laps/täiskasvanu), kes sõidavad mahukate

autodega. Tegelikkuses on mahuka auto omamine hädavajalik, et puudega lapse või

täiskasvanu abivahendid autosse ära mahutada. Peame seda oluliseks rõhutada meedias

kõlama jäänud ütluste valguses, mis on viidanud justkui sellele, et luksuslike autodega

sõidavad inimesed, kellel pole puudega inimese parkimiskaardile õigust. Eelpool

mainitud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringust selgus, et

transpordiga seotud kulusid, mis tulenevad lapse puudest, esineb teistest veidi enam

liikumispuudega lastel (81–92%). Võrrelduna Tallinnaga (52–62%) esineb kulusid

rohkematel teistes Eesti linnalistes asulates (72–78%) ja veelgi rohkematel maa-

asulates (81– 87%). Samuti pärsivad hetkel puudulikud rehabilitatsiooni ja tugiteenused

ning kehv ligipääsetavus linnades ja maapiirkondades nägemispuudega täiskasvanutel

ja eriti lastel iseseisvaks liikumiseks vajalike oskuste omandamist, iseseisvat liikumist

ning ühistranspordi kasutamist, mis suurendab vajadust auto kasutamisele veelgi enam.

Teadmiseks võetud.

18.6 04.07.2023 esitatud pöördumises tõime välja mitmeid probleeme, mis on seotud

ühistranspordi kättesaadavuse ja ligipääsetavusega, sotsiaaltranspordi

kättesaadavusega. Seni kuni pole need probleemid kõikides piirkondades lahendatud,

Teadmiseks võetud.

on ülekohtune kehtestada puuetega inimestele täiendav maks, mis kitsendab veelgi

nende liikumisvõimalusi. PIK artikkel 20 sätestab, et osalisriigid soodustavad puuetega

inimeste isiklikku liikumisvõimet nende endi poolt valitud viisil ja ajal ning

tasukohasega hinnaga. Liikumisraskuste korral ei ole auto puuetega inimeste jaoks

luksusese, vaid eluks hädavajalik liikumisvahend, millega tagada endale või puudega

lähedasele ligipääs tööle, haridusasutusse, arsti juurde, poodi jne. Kui inimene elab

hajaasutuse piirkonnas, on ühistranspordi kasutamine raskendatud või puudub selleks

üldse võimalus. Enamikes maakondades ei ole ühistransport ligipääsetav, maakondade

vahelistel liinidel ei ole võimalik ratastooliga bussi peale minna, isegi kui on

valmisolek ja võimalus maksta täishind. Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-

2035 on välja toodud, et ühistranspordipeatuste ligipääsetavus on ebaühtlane ja eri

kasutajate vajadusi pole arvestatud. Lisaks on hajaasutustega piirkondades probleemiks

ühistranspordi kättesaadavus, mõnes kohas sõidab buss ainult 2-3 korda nädalas. Sageli

tuuakse puuetega inimeste transpordi murede lahendamisel näiteks, et puudega isik

võib kasutada sotsiaaltransporditeenust tööl käimiseks. Kahjuks pole

sotsiaaltransporditeenus kohalikes omavalitsustes ühetaoline ja ei kata puuetega

inimeste vajadusi transpordi kasutamisel, näiteks Tallinnast Viimsisse tööle käimiseks

sotsiaaltransporditeenust kasutada ei ole võimalik. Harvad ei ole ka olukorrad, kus

inimestele sätestatakse mahu- ja ajapiirangud sotsiaaltransporditeenuse kasutamisel,

kuigi sotsiaalhoolekande seaduse alusel on inimesel õigus saada sotsiaalteenuseid

vajaduspõhiselt. Lisaks kaotati alates 01.01.2023 ära Töötukassa poolt makstav

töölesõidutoetus vähenenud töövõimega inimestele. Juhul kui kirja alguses mainitud

analüüs mootorsõidukimaksu kehtestamisest erivajadustega inimestele valmib, on

EPIKoja soov analüüsiga tutvuda ja aruteludes osaleda, et mootorsõidukimaksu

kehtestamisel puuetega inimestega olukorraga arvestatakse.

18.7 Siinkohal kordame varasemas pöördumises tehtud ettepanekuid, mille kohaselt peavad

olema automaksust vabastatud: • liikumispuudega inimesed, nende hulgas on nii

ratastoolikasutajaid kui ka neid, kes kasutavad lühikeste maade läbimiseks rulaatorit

vm abivahendit ega ei ole võimelised pikki vahemaid läbima ilma transpordita. •

intellektipuude, liitpuude või liikumispuudega last/täiskasvanut kasvatavad/hooldavad

pered, kes peavad igapäevaselt oma last/täiskasvanut pereliiget viima lasteaeda, kooli,

teraapiasse, arsti juurde, päevahoidu jne. Ühistranspordi peatuseni jõudmine tulenevalt

keerulisest tervislikust olukorrast võib sageli võimatuks osutuda, rääkimata edasisest

liiklemisest. • nägemispuudega inimesed, kuna sageli on nägemispuudega inimesel

liikumine muul moel keeruline või võimatu, tulenevalt regionaalses mõttes ebaühtlasest

või mitte ligipääsetavast ühistranspordist.

Teadmiseks võetud.

19. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

19.1 Tunnustame Sotsiaalministeeriumit debati algatamise üle sellest, kas ja mis osas võib

olla rahaliste ressursside vähesuse tõttu vajalik kaaluda ja kehtestada tervisesektoris Arvestatud.

Kiirabi sõidukitele on vabastus ette nähtud.

erisusi maksu- ja kliimanõuetest. Toetame Sotsiaalministeeriumi algatatud arutelu

sellest, et elutähtsa teenuse osutajate poolt elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavad

sõidukid võiks mootorsõidukimaksust vabastada. Peame siinjuures väga oluliseks

Sotsiaalministeeriumi põhjendust, mille kohaselt: „Oleme seda meelt, et kiirabid, kes

on elutähtsa teenuse osutajad, peavad kindlasti olema mootorsõidukimaksust

vabastatud, kuna vastasel juhul suureneb kiirabiteenuse hind ning kannatada saab

ravikindlustuse eelarve, mis on niigi vähene.“. Tervishoiukulude kontrolli all hoidmine

ning tervishoiusektori jätkusuutlikkus on äärmiselt olulised eesmärgid. Kindlasti on

arutelu ja analüüsi vääriv ka Sotsiaalministeeriumi täiendav ettepanek elutähtsat teenust

mitteosutavate kiirabisõidukite võimaliku maksuvabastuse üle, st ministeeriumi

kirjelduse kohaselt „üksnes erasektoris kasutatavate kiirabisõidukite, tagades

meditsiinilist julgestust avalikel üritustel ning pakkudes eraisikutele meditsiinilist

transporti“

19.2 ERHL poolt peame väga oluliseks, et leitavad lahendused oleks süsteemsed ning

käsitleks ühetaoliselt ka teisi elutähtsa teenuse osutajaid ning nende poolt teenuse

osutamiseks kasutatavaid sõidukeid. Samuti peab lahendus ja lähenemine olema

ühetaoline tervisesektori üleselt. Kindlasti tuleb erisuste kehtestamisel sarnaselt

kohelda ka neid ravimihulgimüüjaid, kelle riik kavandab tunnistada ravimitega

varustamise elutähtsa teenuse osutajateks ja nende teenuse osutamisel kasutatavaid

mootorsõidukeid. Lisaks tuleb arvestada, et ravimite juurdehindluse ülemmäärad on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning ravimihulgimüüjate võimalus kanda

uutest regulatsioonidest tekkivaid kulusid edasi teenuse- tootehindadesse on võimatu.

Ravimitega varustajate jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb maksuerisusega hõlmata ka

ravimihulgimüüjate kui tervishoiu toimimises kriitilist rolli kandvate ettevõtete poolt

kasutatavad mootorsõidukid. Kindlasti peavad sarnaselt kiirabiga saama erisuse

vähemalt ravimitega varustamise elutähtsat teenust osutavad ravimihulgimüüjad.

Palume hoida meid kursis Sotsiaalministeeriumi poolt palutud ministeeriumite vahelise

analüüsi käiguga maksuvabastuse ning sellega seotud riigiabi reeglite ja

konkurentsipiirangute üle

Mitte arvestatud. Ravimimüüjatele ei ole erandit ette nähtud.

19.3 Kokkuvõtvalt oleme ERHL poolt sunnitud jääma maksukava vastu tervikuna nii selle

eesmärkide ebaselguse kui maksu küsitava vajalikkuse tõttu. Tervishoiusektori

võimalused teenuste tagamiseks vajalike logistikategevuste vähendamisel on tugevalt

piiratud. Kui siiski kaaluda selle rakendamist, siis tuleb tagada asjakohased erisused,

sarnases olukorras olevate osapoolte võrdne kohtlemine ning maksu võimalikult vähene

koormus tervisevaldkonnas.

Teadmiseks võetud. Kiirabile on maksuvabastus ette nähtud, muudeks

toiminguteks, nt ravimite transport, vabastust ette nähtud ei ole.

20. Klubi Eesti Karavan MTÜ

20.1 Meie kokkuvõtlikud seisukohad: 1. Klubi Eesti Karavan MTÜ on seisukohal, et

kavandatud kujul ja eesmärkidel ei ole mootorsõidukimaksu kehtestamine põhjendatud.

Kuna aga maksude kehtestamine on eelkõige riigi otsus, siis palume negatiivsete

Mitte arvestatud. Mootorsõidukimaksu ei kehtestata perioodi kaupa.

mõjude vähendamiseks sätestada autoelamutele järgmised erisused: 2. Vabastada

esmase registreerimise tasust sõidukid, mille keretüüp on ELAMU (edaspidi

autoelamu). 3. Diferentseerida autoelamu perioodilist maksu 25%-le samasuguse auto

maksumäärast, kuna sellist sõidukit ei kasutata igapäevase transpordivahendina. 4.

Vabastada autoelamu mootorsõiduki maksu tasumise kohustusest ajal, kui autoelamu

registrikanne liiklusregistris on peatatud. 5. Võimaldada mootorsõidukimaksu tasumist

üksnes tegelikul kasutusperioodil ning päevatasu suurusega 1/365 aastamaksust

20.2 Sõiduki autoelamuna registreerimiseks on kehtestatud ranged tingimused, mis ei

võimalda autoelamuna registreerida tavalist sõiduautot ega ka M1 või N1 kategooria

väikebussi. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 30.05.2018 määrusega 2018/8581 on

kehtestatud nõuded, millele peab autoelamu vastama. Määruse 2018/858 Lisa 1, osa A

punkt 5.1 sätestab autoelamu kui eriotstarbelise sõiduki minimaalsed nõuded: 2.

Autoelamu on majutusvõimalusega M-kategooria sõiduk, mille varustusse kuuluvad

vähemalt: a) istmed ja laud; b) magamisasemed, mis võivad olla ka istmest

magamisasemeks muudetavad; c) toiduvalmistamise seadmed; d) panipaigad.

Nimetatud varustus peab olema eluruumis kindlalt kinnitatud, välja arvatud laud, mis

võib olla lihtsasti eemaldatav. Eeltoodust tulenevalt - autoelamuna ei ole võimalik

registreerida suvalist sõidukit ja seetõttu ei ole erisust võimalik kuritarvitada. Klubi

Eesti Karavan taotleb erisusi üksnes autoelamuna registreeritud sõidukitele.

Eesti liiklusregistris on seisuga 31.12.2022 2844 sõidukit (31.07.2023 seisuga 3177),

mille keretüüp on autoelamu. See moodustab vaid 0,3% mootorsõidukimaksuga

hõivatud 998 426 sõidukist (mootorrattad, sõiduautod ja N1 veoautod). Autoelamute

registreerimine Eestis suurenes hüppeliselt aastast 2021, kui seoses

liikumispiirangutega sai sellest sisuliselt ainus reisimise võimalus sellisel viisil, et

kokkupuuted teiste inimestega oleks minimaalsed. Muutunud tingimustes on see

paljudele inimestele ainsaks võimaluseks nii sise- kui välisturismiks.

Vt 20.1.

20.3 Eestis esmaregistreeritud uute ja kuni viis aastat tagasi valmistatud autoelamute osakaal

on viimastel aastatel tõusnud 30%-lt ligi 50%-ni2 kõigist esmaregistreeritud

autoelamutest ehk Eesti inimene eelistab üha uuemat autoelamut. Keskmine uue

autoelamu hind oli 2022. aastal ca 80 000 eurot ning uute autoelamute müügist laekus

riigieelarvesse ainuüksi käibemaksuna 2,3 miljonit eurot. Kui uue autoelamu hind

tõuseb esmase registreerimise maksu kehtestamisel ca 10 000 eurot3, siis väheneb

oluliselt kuni 5 aasta vanuste autoelamute müük. Oluline faktor siinjuures on ka see, et

kui eraisik ostab välisriigist kasutatud autoelamu, siis erinevalt uue sõiduki ostmisest ei

maksta sellelt Eestis käibemaksu. Seega kui uute autoelamute müük Eestis oluliselt

langeb ja eraisikud hakkavad kasutatud autoelamuid ostma mõnest soodsamate

maksutingimustega välisriigist, jääb riigil mootorsõidukimaksu kehtestamisel saamata

enamus autoelamute müügist hetkel veel saadavast käibemaksust. Iga registreerimata

jäänud kuni 5 aasta vanune autoelamu vähendab 13 000 euro võrra käibemaksu

Vt 20.1

laekumist riigieelarvesse. Esmase registreerimise maksust saadav tulu ning

riigieelarvesse laekuva käibemaksu vähenemine on võrdsed, kui 2022. aastal müüdud

uue 173 autoelamu asemel väheneb müük 100-le uuele autoelamule ehk 40%.

Tegelikkuses prognoosime, et uute autoelamute müük väheneb 70-80%4 ehk esmase

registreerimise maks on vähemalt kaks korda väiksem kui seni oli riigieelarve tulu uute

autoelamute müügist laekuva käibemaksu näol. Näiteks Taanis, kus autoelamutele

esmase registreerimise maksu erisus varem puudus, oli uute autoelamute

registreerimine mitu korda väiksem kui oluliselt väiksema rahvaarvuga Soomes. 2018.

aastal korrigeeriti Taanis esmase registreerimise maksu põhimõtet autoelamutele ning

sellest ajast on uute autoelamute müük hakanud kasvama. Kuni 5 aasta vanustele

autoelamutele esmase registreerimise tasu kehtestamisel väheneb riigieelarvesse laekuv

käibemaks suuremas mahus kui esmase registreerimise maksust saadav tulu ehk esmase

registreerimise maks vähendab riigieelarve tulusid.

20.4 Mootorsõidukimaks autoelamutele mõjutab otseselt vähemalt 8 000 inimest, kelleks on

lisaks autoelamu omanikule ka perekonnaliikmed. Autoelamu on puhkuse veetmise viis

eelkõige peredele ning väga oluline alternatiiv bussi, lennuki, auto või rongiga

reisimisele. Paljude inimeste jaoks ei ole üldse võimalik muude inimeste määratud

graafiku järgi reisimine või vajab inimene erilisi tingimusi (lennuhirm,

immuunsusvastupanuvõimega seonduvad haigused, liikumis- või vaimsed puuded vms)

või erivahendeid reisi ajal. Autoelamuga reisimisel ei ole ööbimine seotud konkreetsete

majutusasutustega, kuid samas on olemas oluliselt paremad hügieenitingimused kui

näiteks telkimisel või lihtsalt autos magamisel. Seejuures on see oluline ka riigisisese

turismi ajal. Mootorsõidukimaks autoelamutele halvendab oluliselt erivajadustega

inimeste võimalusi reisimiseks ja vaba aja veetmiseks, sh riigisiseselt.

Vt. 20.1

20.5 Autoelamul puudub tavapärane tarbimisväärtus igapäevasõitudeks ning seda ei kasutata

liikluskoormuse tipptundidel. Kasutamine linnakeskkonnas on üldse harv, kuna oma

suuruse tõttu on ta kohmakas ning reisiplaanides välditakse alati sellist aega ja

keskkonda. Autoelamud ei suurenda liikluskoormust linnades ega liikluse tipptundidel.

Vt. 20.1

20.6 Autoelamu ei ole mitte kunagi pere (või ka üksiku inimese) ainuke auto, seda ei ole

võimalik kasutada pere ainukese autona. Tegemist on sihtotstarbelise ning vaid

spetsiifilisel eesmärgil kasutatava sõidukiga, mis enamus ajast seisab. Autoelamut on

praktiliselt võimatu soetada elektrilise ajamiga ning ka muude jõuallikate valik on

üldjuhul piiratud. Üldisest autotööstuse tehnilisest arengust on autoelamud alati mõne

aasta maas, mistõttu võrreldes samal aastal valmistatud uute sõidukitega on autoelamud

tavaliselt nö eelmise põlvkonna mudelid. Autoelamute puhul ei ole võimalik valikut

teha mootori tüübi järgi, valiku saab teha eelkõige funktsionaalsuse järgi. Autoelamu

on üldjuhul suurema tühi- ja täismassiga, kuna ta ei ole mõeldud üksnes sõitjate või

kauba liigutamiseks, vaid juba kohustuslikuna on sõidukis palju elamiseks vajalikku

Vt 20.1

lisavarustust. Autoelamu ostjal puudub üldjuhul võimalus valida keskkonnale

säästlikumat sõidukit, kuna sama funktsionaalsuse juures on valik piiratud.

20.7 Olulisim mõju planeeritaval maksueelnõul on esmaregistreerimise tasu, mis tõstab

soetatava autoelamu hinda keskmiselt 10 000 eurot ning mõjutab eriti uuemate

autoelamute hinda. Uuemad autoelamud on aga turvalisemad, väiksemate heitmete ning

parema funktsionaalsusega. Selline hinnatõus mõjutab oluliselt autoelamute turgu ning

suunab uuemate sõidukite asemel vanemate sõidukite soetamisele. Eelkõige soodustab

see üle 15 aasta vanuste autoelamute soetamist, kus esmaregistreerimise maksu

komponent on suhteliselt väiksem. Uute autoelamute esmase registreerimise

maksustamine kõrgemalt ei soodusta mitte keskkonnasäästlikumate sõidukite

kasutuselevõttu, vaid hoopis vanemate ning seetõttu madalama ohutusklassi ja

keskkonnanõuetega sõidukite soetamist.

Vt 20.1

20.8 Olulisim mõju planeeritaval maksueelnõul on esmaregistreerimise tasu, mis tõstab