Kiri

PROJEKTEERIJA: Inseneribüroo INS Projekt OÜ

Registrinumber 12869045

EEP003282 Projekteerimine

Kärneri tn 5-9 Tallinn Harjumaa 13521

November 2023

Töö nr: 2303-086

Staadium: Eelprojekt

Arhitekt: Anna Paavel

Üksikelamu ehitusprojekt

Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

Tellija: Concrete Construction Contractor OÜ; tel: +372 513 3667;

e-mail: [email protected]

Kinnistu omanikud: Tiia Tänav, [email protected]

Mati Tänav, [email protected]

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 2/30

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................................. 2 Lisade nimekiri: .................................................................................................................................................. 3 Üksikelamu jooniste nimekiri: ............................................................................................................................. 3 1 Üldosa ..................................................................................................................................................... 4

1.1 Üldandmed ........................................................................................................................................ 4 1.2 Alusdokumendid ................................................................................................................................ 5

2 Asendiplaan ............................................................................................................................................ 6 2.1 Üldandmed ........................................................................................................................................ 6 2.2 Olemasolev olukord ........................................................................................................................... 6 2.3 Asendiplaani lahendus ...................................................................................................................... 6 2.4 Vertikaalplaneering ............................................................................................................................ 7 2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine ........................................................................................ 7 2.6 Teed ja plastid ................................................................................................................................... 7 2.7 Haljastus ja heakorrastus .................................................................................................................. 8 2.8 Maa-ala tehnilised andmed ............................................................................................................. 10

3 Arhitektuur ............................................................................................................................................. 11 3.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 11 3.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................................... 11 3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted ............................................................................................ 12

4 Konstruktsioonid ................................................................................................................................... 15 4.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 15 4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ................................................................ 15 4.3 Hoone kandeskelett ......................................................................................................................... 17 4.4 Maa-alused konstruktsioonid ........................................................................................................... 17 4.5 Maapealsed konstruktsioonid .......................................................................................................... 18

5 Tuleohutus ............................................................................................................................................ 19 5.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 19 5.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................................................. 19 5.3 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus ......................................................................................................... 20 5.4 Tuletundlikus ................................................................................................................................... 20 5.5 Evakuatsioonilahendus .................................................................................................................... 20 5.6 Tuleohutuspaigaldised..................................................................................................................... 20 5.7 Tehnosüsteemide tuleohutus .......................................................................................................... 21 5.8 Päästemeeskonna juurdepääsutee ................................................................................................. 22 5.9 Väline tulekustutus .......................................................................................................................... 23

6 Eriosad .................................................................................................................................................. 24 6.1 Küte ................................................................................................................................................. 24 6.2 Ventilatsioon ja jahutus .................................................................................................................... 25 6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................................... 28 6.4 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 29

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 3/30

Lisade nimekiri:

Nr Nimetus 1 GEODEETILINE ALUSPLAAN. Töö nr: 67/23 Koostas: OÜ KT

GEODEESIA, november 2023 a.

Üksikelamu jooniste nimekiri:

Joonis Nimetus Mõõtkava Leht/Lehti Kuupäev AS-4-01 Asendiplaan M1:1000 1/11 06.11.2023 AS-4-02 Asendiplaan 2 M1:500 2/11 06.11.2023 AR-5-01 Esimese korruse plaan M1:100 3/11 06.11.2023 AR-5-02 Teise korruse plaan M1:100 4/11 06.11.2023 AR-6-01 Vaade A M1:75 5/11 06.11.2023 AR-6-02 Vaade B M1:75 6/11 06.11.2023 AR-6-03 Vaade C M1:75 7/11 06.11.2023 AR-6-04 Vaade D M1:75 8/11 06.11.2023 AR-6-05 Lõige A-A M1:75 9/11 06.11.2023 AR-8-01 Uste spetsifikatsioon - 10/11 06.11.2023 AR-8-02 Akende spetsifikatsioon - 11/11 06.11.2023

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 4/30

1 Üldosa

1.1 Üldandmed

1.1.1 Ehitise asukoht

Üksikelamu on kavandatud Spordimäe katastriüksusele, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakonda.

Kinnistu asub 19117 Liu-Kavaru tee kõrval põhja ilmakaares.

Foto 1 – Asukohaskeem (allikas: Maa-ameti geoportaal)

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus

Planeeritud üksikelamu on kuplikujuline kahekorruseline hoone. Keldrit hoonele ei ole

planeeritud. Vundament on plaatvundament. Kandvad seinad ehitatakse puitkarkassist.

Üksikelamu kõrvale ehitatakse eraldi tehnoruum.

1.1.3 Projekteerija

Inseneribüroo INS Projekt OÜ

Registrikood: 12869045

MTR registreeringud: EEP003282 Projekteerimine

Aadress: Kärneri 5-9, Tallinn, Harjumaa 13521

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 5/30

Telefon: (+372) 556 833 87

e-post: [email protected]

koduleht: www.insprojekt.ee

1.1.4 Projektis osalejad:

Projekteeris: Anna Paavel (diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutsetunnistuse nr. 203789)

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed:

• GEODEETILINE ALUSPLAAN. Töö nr: 67/23 Koostas: OÜ KT GEODEESIA, november

2023 a.

• Tellijalt saadud mõtted ja visandid.

1.2.2 Normdokumendid:

• Eesti Vabariigi Ehitusseadustik

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a. määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 63 (11. detsember 2018) „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“;

• „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” sotsiaalministri 4.03.2002. a määrus nr 42, red.

01.01.2021;

• „Hea ehitustava“ ET-1 0207-0068.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 6/30

2 Asendiplaan

2.1 Üldandmed

2.1.1 Alusdokumendid

Nr Nimetus 1 GEODEETILINE ALUSPLAAN. Töö nr: 67/23 Koostas: OÜ KT

GEODEESIA, november 2023 a.

2.2 Olemasolev olukord

2.2.1 Paiknemine

Spordimäe katastriüksus (62401:001:2561), Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond. Kinnistu

asub 19117 Liu-Kavaru tee kõrval põhja ilmakaares.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Kinnistu ei ole hoonestatud.

2.2.3 Olemasolev reljeef

Reljeef on tasane, maapinna absoluutkõrgused on 3,64…4,63 m.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus

Spordimäe kinnistu on osaliselt kõrghaljastatud. Projekteeritav üksikelamu on planeeritud

kinnistu põhja ilmakaare poolsele küljele.

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Ligipääs katastriüksusele on tagatud lõuna poolt olemasolevalt Liu-Kavaru teelt. Planeeritava

üksikelamu kinnistu asub sõidutee krundi kõrval.

2.2.6 Piirangud

Spordimäe kinnistu lõunapoolsel küljel on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Kaitsevööndi

laius (vastavalt projekteerimistingimustele) mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest

servast on 16 meetrit.

2.3 Asendiplaani lahendus

2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus

Planeeritud üksikelamu jääb KÜ põhja ilmakaare poolsele küljele.

2.3.2 Ehitusetapid

Tööd on planeeritud ehitada valmis ühes etapis.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 7/30

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lähteandmed

Reljeef on tasane, maapinna absoluutkõrgused on 3,64…4,63 m.

Spordimäe kinnistu on osaliselt kõrghaljastatud..

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus

Hoone baaskõrguseks on võetud põhikorruse põranda pind, kus ±0.00 kõrgusmärgile vastab

absoluutkõrgus 4.60 m. Kõrgusmärk ±0.00 on planeeritud hoonet ümbritsevate katendite

suhtes 20 cm kõrgemale.

2.4.3 Sademevee käitlemine

Sademeveed immutatakse omal kinnistul ning tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et veed ei

valguks kõrvalkinnistutele.

2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Liikluskorraldus

Ligipääs katastriüksusele on tagatud lõuna poolt olemasolevalt riikliku kõrvalmaantee

5002842 Liu-Kavaru L6 kaudu. KÜ-le rajatakse sillutuskivi kattega kõnnitee üksikelamu ning

spordiväljakute vahele.

2.5.2 Parkimine

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud

vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” parkimisnormidele, kus väikeelamute krundile peab

ette nägema 3 parkimiskohta.

2.6 Teed ja plastid

2.6.1 Juurdesõidutee

Ligipääs katastriüksusele on tagatud lõuna poolt olemasolevalt riikliku kõrvalmaantee

5002842 Liu-Kavaru L6 kaudu. KÜ-le rajatakse sillutuskivi kattega kõnnitee üksikelamu ning

spordiväljakute vahele.

Ehitus masinate jaoks tekkitatud sissesõidud riigi maanteelt likvideeritakse ja

haljastus taastatakse.

Kuna Spordimäe kinnistule rajatakse septik, siis selle tühjendamine peab toimuma Spordimäe

kinnistult. Riigitee servast tühjendust ei toimu. Septiku tühjenamiseks saab kasutatada

tenniseväljaku taga oleva parkmisplatsi.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 8/30

2.7 Haljastus ja heakorrastus

2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Spordimäe kinnistu on osaliselt kõrghaljastatud.

Planeeritavale krundile on soovitav hoonete väljaehitamise järel hoonete ja parklate (platside)

ning tehnovõrkude alt vabaks jäävatele aladel säilitada olemasolev looduslik haljastus.

Ehitustööde ajal ei tohi paigaldada ajutisi kaableid ja muid seadmeid puude külge.

Puu kaitseks vajadusel kaitsta tüve puitkilpidega. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade

ja tüve vahele panna pehmendus. Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani.

Kaevetööde käigus ei tohi läbi raiuda üle 4 cm läbimõõduga juuri. Üle 4 cm läbimõõduga

puujuurte läbilõikamine tuleb kooskõlastada. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava

lõikevahendiga. Juhul kui juured on kogemata katki rebitud, tuleb juured kaevata lahti terve

kohani ja lõigata sealt ära terava lõikevahendiga, sest siis on lootust, et siledatest

lõikekohtadest kasvavad kiiresti uued juured ning nii väheneb oht juuremädaniku tekkeks.

Kui peaks tekkima vajadus puid likvideerida, siis puude kännud tuleb freesida. Kännuaugud

täita kasvumullaga ning tasandada ja külvata muruseeme.

Keskkonnamõjude vähendamiseks kogutakse taimejäätmed kokku ja veetakse

haljasalalt ära. Raiejäägid purustatakse või kogutakse kokku. Jäätmed liigitatakse ja

töödeldakse vastavalt kohalikele eeskirjadele.

Pärast ehitustööde lõppu ehitus masinate jaoks tekkitatud sissesõidud riigi maanteelt

tuleb likvideerida ja haljastus taastatakse.

Territooriumi katendid

Teede ja parkimisala katendid koosnevad alljärgnevast:

- Sillutiskivi

- Liivast paigalduskiht

- Paekivikillustikust alus (kiilekillustiku fr. 8-12+12-16 mm, põhifr. 16-32 mm

- Tihendatud liivpinnas (Kt=0,98)

- Olemasolev pinnas

Muruala

Pärast ehitustööde lõppu planeeritakse enne kõrvale tõstetud kasvupinnasega

ehituskaevendite (trasside kohalt) pealt ja ümbert ning külvatakse muru:

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 9/30

- Murukülv (kulu 25…30g/m²)

- Kasvupinnas h=15 cm

- Vajadusel tagasitäide filtreeruvast pinnasest (K>0,5m/ööp) h=muutuv

- Olemasolev pinnas.

2.7.2 Projekteeritud haljastus

Uut kõrghaljastust käesoleva projektiga ei planeerita.

2.7.3 Aiad

Spordimäe krundi lõuna ning lääne küljele on planeeritud puidust piirdeaed. Piirdeaia kõrgus

on 1200mm, postide vahel on 3000mm. Piirdeaed on planeeritud kolmest horisonaatlselt

paigutatud puitlaudisest.

2.7.4 Värav

Spordimäe krundi lõuna küljele on planeeritud kaks puidust tiibväravat ilma automaatikata

(laiusega 4000mm). Väravad on metallist ning kaetud kolme horisontaalselt paigutatud

puitlaudisega. Täpsemad asukohad on märgistatud asendiplaanil. Väravad ei ole kasutuses

autoga sissesõitu eesmärgiks, vaid kasutatakse muru niitmiseks vms.

2.7.5 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel juhindutakse seadustest ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjast

Ehitusjäätmeid omav majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud

Keskkonnaameti kohalikus piirkonna regioonis.

Olmejäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud mahutitesse. Mahutitele peab olema tagatud

nõuetekohane juurdepääs. Jäätmete äravedu prügilasse toimub vastavalt lepingule

jäätmekäitlusfirmaga. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada

mahutisse, võib need paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende

äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul. Taaskasutavad jäätmed tuleb koguda eraldi liikide kaupa.

Nende kogunemine võib toimuda krundile või lähimatesse ühiskasutuses olevatesse

spetsiaalsetesse konteineritesse. Tekkivad toidujäätmed võib kompostida kohapeal selleks

ettenähtud kompostimisnõudes.

Prügikonteinerite paiknemine:

• Konteineri asukoht on soovituslikult kinnistule pääsu juures, kinnistu lõuna ilmakaare

poolsel küljel, tugeval siledal alusel. Prügikonteinereid on võimalik teenindada mööda

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 10/30

projekteeritavat teed. Prügikonteinerite alune plats on ühel tasapinnal projekteeritava

sissesõiduga.

Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale,

vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja

vaheline leping ei näe ette teisiti. Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki

võimalusi ehitusjäätmete sorteerimiseks ja liigiti kogumiseks tekkekohas. Eraldi tuleb sortida:

puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed

(kivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne), raudbetoon- ja betoondetailid, plastik ning

kiled. Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi mahutitesse ja anda üle käitlejale.

Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada

jäätmemahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks

eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad

ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja rasked ehitus- lammutustöödel tekkinud jäätmed (

raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jms). Ehitusjäätmete valdaja peab

rakendama kõiki võimalusi keskkonnahäiringute vältimiseks ehitus-, lammutus- ja

laadimistöödel.

2.8 Maa-ala tehnilised andmed

• Katastri tunnus: 62401:001:2561

• Krundi pindala: 14151 m²

• Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%

• Ehitisealune pind: 108,8 m² (üksikelamu) + 7,4 m² (tehnoruum)

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 11/30

3 Arhitektuur

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Määratakse hoone ruumide jaotus, konstruktsioonid, välisviimistlus.

3.1.2 Alusdokumendid

• GEODEETILINE ALUSPLAAN. Töö nr: 67/23 Koostas: OÜ KT GEODEESIA, november

2023 a.

• Tellijalt saadud info

3.2 Arhitektuurne üldlahendus

3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud

Planeeritud üksikelamu jääb KÜ põhja ilmakaare poolsele küljele.

3.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused

Hoone ehitatakse valmis ühes etapis.

3.2.3 Hoone arhitektuuriline üldkontseptsioon

Hoone projekteeritud vastavalt tellija poolt kinnitatud ruumiprogrammile.

Üksikelamu on ümmarguse põhiplaaniga kahekorruseline kuppel. Hoone ümber on

kavandatud terrass. Hoonesse peasissepääs on põhja ilmakaare poolsel küljel. Hoone fassaad

kaetud puitsindliga.

Tehnoruum on lihtsa ruudulise põhiplaaniga ühekorruseline kaldkatusega rajatis. Sissepääs on

ida ilmakaare poolsel küljel. Rajatise fassaad kaetud horisontaalse laudisega.

3.2.4 Hoonete akustikale esitatavad nõuded

Liiklusmüra normtase LpA, eq, T dB

− elu- ja magamisruumides 35

Sisepiirete nõutav minimaalne õhumüra isolatsiooni indeks Rw dB

− ruumide vahel 35

3.2.5 Tehnoseadmed

Paigaldatava soojuspumba tekitatav müra (k.a. madalasageduslik müra) ei tohi kinnistu piiril

ületa normtasemeid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 sätestatu kohaselt

rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust.

Paigaldatava soojuspumba mürale kehtib piirväärtus - päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 12/30

Tehnoseadmete (soojuspumba) välisosa tekitatav müra ei tohi ületada normdokumentides

sätestatud piire ega põhjustada häiringuid naaberkinnistutele. Soojuspumba seadmeid võib

kavandada hoonesse või soklile varjatud kujul (kaetud puidust restiga, sokliga/seinapinnaga

sama värvitooni).

3.2.6 Energiatõhusus ja sisekliima

Energiamärgis ei ole vajalik.

3.2.7 Hoone ruumid ja nende funktsioonid

Üksikelamu põhikorrusel asuvad köök/söögiruum, eluruum, koridor, eesruum, WC, dušširuum

ja saun. Teisel korrusel on 4 magamisruumi, wc ning koridor.

Kõrvale planeeritud tehnoruum kosneb ainult tehnoruumist.

3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

3.3.1 Vundament

Üksikelamule ehitatakse plaatvundament, mis soojustatakse külje pealt ja vundamendikannu

osas altpoolt termoprofiil vundamendiplokkidest soojustusega (taldmiku all EPS200).

Vundament ehitatakse 400 mm paksusele liivapadja kihile, mille peale pannakse soojustuseks

vahtpolüstürool EPS 200 200 mm. Seejärel valatakse tugevdatud servadega plaatvundament

100 mm, mis armeeritakse Ø 8 mm armatuurvõrguga, mille silm on 150 mm. Külmakergete

tõkkeks paigaldada kogu vundamendi perimeetrile 100 mm paksune ja 1200 mm laiune

vahtpolüstüreenist soojustus (EPS120 Perimeeter). Vundamendi pealispinnad katta

hüdroisolatsiooniga. Sokliosa kaetud krohviga.

Tehnoruumile on planeeritud plaatvundament mis soojustatakse külje pealt ja

vundamendikannu osas altpoolt termoprofiil vundamendiplokkidest soojustusega (taldmiku

all EPS200). Vundament ehitatakse liivapadja kihile, mille peale pannakse soojustuseks

vahtpolüstürool EPS 200 200 mm. Külmakergete tõkkeks paigaldada kogu vundamendi

perimeetrile 100 mm paksune ja 1200 mm laiune vahtpolüstüreenist soojustus (EPS120

Perimeeter). Sokliosa kaetud krohviga.

3.3.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Projekteeritavate hoone kandekonstruktsioonideks on puitkarkass.

3.3.3 Põrand

Üksikelamul on projekteeritud soojustatud põrand. Armeeritud betoonplaat(vundament)

rajatakse 200 mm paksusele soojustusele EPS200. Soojustus katta ehituspaberiga, mille servad

omavahel teipida kokku. Paberile paigaldada armatuurvõrk Ø8/150/150 B500B. Valada

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 13/30

betoonpõrand paksusega 100 mm. Betoonplaadile paigaldatakse vastavalt ruumi iseloomule

laminaat koos põrandaküttele sobiva alusvaibaga või keraamiline plaat.

3.3.4 Katus, katuselagi

Üksikelamu on kuppel, seega katus on samal ajal välissein, mis ehitatakse puitkarkassist.

Tehnoruumi katus on lahendatud puitsarikatest. Sarikate peale kinnitatakse katuse aluskate

25x50 mm distantsliistudega ja seejärel kinnitatakse roovid 22x100 mm. Katusekatteks on

Klassik profiilplekk. Katusekalle on 4O. Katusekatte paigaldamisel järgida tootjapoolseid

juhiseid ja eeskirju.

3.3.5 Välisseinad

Üksikelamu vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid on puitkarkassist. Seinad

soojustatakse jäiga kivivilla plaadiga paksusega 200 mm. Viimistluseks on peamiselt

puitsindel.

Tehnoruumi välisseinad: 45x195mm paksusele puitkarkassi peale on planeeritud 13 mm OSB

plaat, 25x50mm roovitus. Välisseinad kaetakse horisontaalse laudisega. Laudise värv on

männipruun.

3.3.6 Siseseinad

Siseseinad on lahendatud puitkarkassist.

3.3.7 Avatäited

Hoone teine välisuks on soojustatud, valmistatud täispuidust ja lävepakuga. Uste hinged,

käepidemed ja lukukilbid korrosioonikindlad. Varustatud seinatõkisega, topelttihendega ja

turvahingedega. Esimene välisuks on alumiiniumprofiiliga klaasuks.

Siseuksed on puidust, wc-lukustus liblikpöördega, lengid ja raamid tammespoonist, ilma

lävepäkuta.

Aknad on planeeritud kõik puitalumiinium akendena, kolme kordse klaaspaketiga. Klaaspaketi

SFS-sertifitseeritud tootjatelt RT 38-10941 järgi. Klaaside paksused RT38-10316 järgi.

Avatäidete tootja, tüüp ja viimistlus täpsustada tellija ja ehitaja poolt. Enne avatäidete tellimist

kontrollida ava mõõte ja täpsustada.

Soojustatud välisukse soojajuhtivus on U≤1,0 W/m²K. Akna soojajuhtivus tervikuna U≤0,8

W/m²K.

3.3.8 Varikatused, rõdud, terrassid

Terrass on projekteeritud ümber maja. Kandekonstruktsiooniks on raudbetoon.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 14/30

3.3.9 Välisviimistlus

• Puitsindel, hallikas puit

• Vertikaalne laudis – männipruun.

• Uksed ja aknad väljast ja seest tumehall RAL 7021

• Terrassi laudis - Tikkurila Q118 Tuomi

• Sokkel krohvitud, betoonhall.

3.4 Hoone tehnilised andmed

Üksikelamu:

• Otstarve: 12744 Elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone

• Gabariitmõõtmed:

Diameeter: 12,0 m

Kõrgus: 7,0 m

• Ehitisealune pindala: 108,8 m²+7,4 m²(tehnoruum)

• Korruselisus (min ja max korruste arv maa peal ja maa all): 2

• Suletud netopindala: 175,7 m² + 4.5 m²

• Suletud brutopindala: 108,8 m²

• Köetav pindala: 175,7 m²

• Tehno pind: 4,5 m²

• Hoone maapealne maht: 452,4 (kuppel) m³ + 25,9 (tehnoruum) m³

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 15/30

4 Konstruktsioonid

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistööde piiritlus

Käesolevas osas antakse hoone konstruktsioonide planeerimise üldpõhimõtted

4.1.2 Alusdokumendid

• Tellija eskiislahendus hoone ruumiprogrammist

4.1.3 Normdokumendid

• EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1

Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

• EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-3 Üldkoormused. Lumekoormus

• EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-4 Üldkoormused. Tuulekoormus

• EVS-EN 1991-1-6:2005/AC:2013 Ehitusaegsed koormused

• EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine

• EVS EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonetele

• EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

4.2.1 Kasutusiga

Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse

kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone

katusekonstruktsioonide kasutusiga on kavandatud vastavalt standardile EVS-EN 1990:2002

EUROKOODEKS. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse,

projekteeritud kasutusiga 50 aastat.

4.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass

Hoone tagajärgede klass on CC2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j. B.3.1 ja töökindlustusklass RC2

vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.3.2

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 16/30

4.2.3 Teostusklass ja järelvalvetase

Teostusklass: EXC2

Projekteerimise järelevalvetase on DSL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.4.

Ehitusaegse järelevalvetase on IL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.5

4.2.4 Koormused

• Kasuskoormused

Põrandakoormused qk, kN/m2 Qk kN

Kasuskoormus 2,0 kN/m² 2,0 kN

Horisontaalkoormus käsipuudele ja seintele qk, kN/m

grupp A 0,5 kN/m

Katusekoormused qk, kN/m2 Qk kN

Klass H (katused, kuhu pääseb vaid hoolduseks) 0,75 kN/m² 1,5 kN

• Lumekoormus

Maapinna lumekoormuse normsuurus sk=1,5 kN/m2

Arvutuslik lumekoormus sd1=1,8 kN/m².

• Tuulekoormus

Tuulekiiruse baasväärtus vb=21 m/s

Tuule kiirusrõhk qp=450 N/m2

Maastikutüüp III (Maastik, mis on kaetud ühtlase taimkatte või ehitistega või üksikute

takistustega, mille vahekaugus ei ole suurem 20- kordsest kõrgusest (maa-asulad, äärelinnad,

ühtlaselt metsaga kaetud alad) ning hoone arvutuskõrgusega 8,4 m.)

• Omakaalukoormused

Vastavalt konstruktsioonidele

4.2.5 Kandekonstruktsiooni tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Konstruktsiooni tolerantsiklass peab vastama I kvaliteediklassi nõuetele.

Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN

13670:2010 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“.

Betoonvalmistoodete tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS 1992-1-1.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 17/30

Hoone kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010.

Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39, BY40 nõuetest; konstruktsioonid kuuluvad

valdavalt normaalklassi. Betoonpinnad, mida ei kaeta peale valamist viimistlusega ja jäävad

näha, peavad olema kvaliteediga, mis BÜ4 kohaselt vastab klass A kvaliteeditasemele.

4.3 Hoone kandeskelett

4.3.1 Kandeelemendid

Planeeritava üksikelamu kandeskeleti moodustavad plaatvundament ja puitkarkass.

4.3.2 Üldjäikus

Üldjäikus on tagatud välisseinte ja sarikate koostöös.

4.4 Maa-alused konstruktsioonid

4.4.1 Vundament

Üksikelamu on projekteeritud raudbetoonist plaatvundamendile paksusega 100 mm. Hoone

kandvate seinte alla on ette nähtud paksendused laiusega 500 ja kõrgusega 200 mm. Sokliosa

kaetakse krohviga. Külmakergete tõkkeks paigaldada kogu vundamendi perimeetrile 100 mm

paksune ja 1200 mm laiune vahtpolüstüreenist soojustus. Vundament ehitatakse 400 mm

paksusele liivapadja kihile. Paksendus ristlõikega 500x200 mm, mis armeerida Ø12 A

pikivarrastega ning Ø12 A põikivarrastega. Betoonplaat armeerida armatuurvõrguga

Ø8/150/150 J158. Paksenduse põhja rajamissügavuse kõrgusmärk on -0.30 m. Plaadi betooni

klass võtta vähemalt C30/37, keskkonnaklass XC2.

4.4.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ning põhilised

piirdetarindid

Hoone kandekonstruktsiooniks maa-aluses osas on plaatvundament.

4.4.3 Trepid ja pandused

Hoone ümber rajada puidlaudisest terrassi.

4.4.4 Soklikonstruktsioon, šahtid ja süvendid

Sokli kõrgus maapinnast 20 cm. Soojustada EPS120 soojustusplaatidega. Sokli soojajuhtivus

U≤0,19 W/m²K.

4.4.5 Erimeetmed

Põrandaalune hüdroisolatsioon paigaldada soojustuse alla.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 18/30

4.5 Maapealsed konstruktsioonid

4.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid

Hoone kandekonstruktsiooniks ning põhiliseks piirdetarindiks on puitkarkass.

4.5.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid

Puitkandjatel kuppel, kaetud puitsindliga, puidust vahelagi ja r/b põrandaplaat.

4.5.3 Mittekandvad seinakonstruktsioonid

Mittekandvad siseseinad teha puitkarkassist. Viimistleda vastavalt sisekujundusele. Niiskete

ruumide (vannitoad) seinad kaetakse keraamiliste plaatidega.

4.5.4 Katusekonstruktsioonid

Hoone on kuppel, seega katus on samal ajal välissein, mis ehitatakse puitkarkassist.

Tehnoruumi katus on lahendatud puitsarikatest. Sarikate peale kinnitatakse katuse aluskate

25x50 mm distantsliistudega ja seejärel kinnitatakse roovid 22x100 mm. Katusekatteks on

Klassik profiilplekk. Katusekalle on 4O. Katusekatte paigaldamisel järgida tootjapoolseid

juhiseid ja eeskirju.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 19/30

5 Tuleohutus

5.1 Üldandmed

5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Määratakse hoone tuleohutus. Tõendatakse tuleohutusnõuete täitmine.

5.1.2 Normdokumendid

• Tuleohutuse seadus

• Siseministri 30.03.2017 a. määrus nr 17 " Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded"

• Siseministri 07.01.2013 a. Määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade

juhtida Häirekeskusesse"

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

• EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

• EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• EVS-EN 62305-1:2011 - Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted

• EVS 919:2020 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid

5.1.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Tuleohutusklass: TP3

Kasutusviis: I (eluhooned)

Kasutusotstarve: 12744 Elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone

5.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

5.2.1 Tuleohutuskujad

Hoonete vahelised tuleohutuskujad naaberkruntide vahel on vähemalt 10 meetrit.

5.2.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Üksikelamu kandekonstruktsioonile nõudeid ei esitata.

5.2.3 Põlemiskoormus

Eripõlemiskoormus on alla 600 MJ/m².

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 20/30

5.2.4 Ladustamine

Hoones ei ladustata põlevmaterjale.

5.3 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus

Hoones ei moodustata tuletõkkesektsioone.

5.4 Tuletundlikus

Üksikelamu

• Laed: Seinad ja laed üdiselt D-s2,d2

• Põrandad üldiselt– nõudeid ei esitata

• Välisseina välispinnale, õhutuspilu sisepinnale ja õhutuspilu välispinnale D-s2,d2

• Katusekatetele - nõudeid ei esitata, kuna vahemaa naaberhoonega ≥ 40 m

• Tehnoruumis seinad ja lagi B-s1,d0; põrand DFL-s1

• Terrass DFL-s1

5.5 Evakuatsioonilahendus

5.5.1 Üldist

Evakueerumiseks hoonest kasutatakse välisuksi ja aknaid.

5.5.2 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele

Hoonel puudub kelder. Pääs elamu korstnani toimub teisaldatava redeli kaudu.

5.6 Tuleohutuspaigaldised

5.6.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon

Hoone varustatakse autonoomse tulekahju- ja valvesignalisatsiooni süsteemiga.

5.6.2 Turvavalgustus

Hoone välisvalgustitega hoone seinal ja teed-platsid valgustatakse kogu territooriumi ulatuses.

5.6.3 Piksekaitse

Hoonet ei varustata piksekaitsesüsteemiga.

5.6.4 Suitsuärastus

Suitsueemaldus toimub avatavate akende ja uste kaudu.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 21/30

5.6.5 Tuleohutusabinõud hoones

Võimalusel kõigisse eluruumidesse ette nähtud vingugaasianduri paigaldus. Andurid

paigaldada vastavalt tootja paigaldusjuhendile. Andur ei tohiks asuda

ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal..

Vingugaasianduri töökorras olekut peab regulaarselt (soovitavalt iga nädal) testima ning seda

aeg-ajalt kogunenud tolmust ja muust mustusest tolmuimeja pehme harjaga puhastama.

5.6.6 Tulekustutid

Hoonesse paigaldada omal soovil üks 6 kg laenguga ABC klassi käsikustuti – asukohaga nt.

tehnoruum.

5.7 Tehnosüsteemide tuleohutus

5.7.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Hoone ventilatsioon vastab Eesti Standard EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

2: Ventilatsioonisüsteemid„ nõuetele. Ventilatsioon lahendatakse nii, et ei tekiks täiendavat

tuleohtu ja -levikut. Ventilatsioon toimub tuletõkkesektsioonist läbiminekul läbi

tuletõkkeklappide ja -luukide. Ventilatsioonifiltreid ja –õhukanalit puhastatakse süttivast

tolmust ja neisse ladestunud põlevmaterjali jäägist objekti valdaja poolt kehtestatud

tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.

Isolatsioon peab olema standardi SFS 3976 ja EVS 812-2:2014 tuleohutusnõuete kohane.

Isolatsioonide tulepüsivusklass määratakse valmistaja tehtud ametlike katsetuste alusel, mis

tehakse juhendi RT YM2-21074 kohaselt.

Hoones kasutatakse D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru,

välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul.

Köögis pliidi kohale paigaldatakse kohtväljatõmme, mille väljatõmbetorud juhitakse läbi

välisseina. Hoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, paigaldatakse tulepüsivusega

vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali

ühendamiseks paigaldatakse painduvaid kanaleid.

Köökides ja teistes sellelaadsetes ruumides, kus kanalisse võib koguneda kergestisüttivaid

aineid või palju tolmu, peavad väljatõmbekanalid alati olema mittesüttivast materjalist ja

takistama tule levikut lähedal asuvatele konstruktsioonidele ning teistesse

tuletõkkesektsioonidesse. Kanal peab olema sileda sisepinnaga ja kergesti puhastatav.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 22/30

Kanalid ja ventilatsiooniagregaadid tuleb varustada küllaldase hulga piisavalt suurte

puhastusluukidega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väljatõmbeseadmete puhastatavusele.

Puhastusluukide asupaigad tuleb valida nii, et puhastustöid saaks teha hõlpsasti ja turvaliselt.

Sissepuhkesüsteemid varustatakse puhastusluukidega vastavalt kaalutlusele. Puhastusluugid

tuleb paigaldada tuletõkesti kohale, kanalitesse pöördega üle 45° nurgakohtade lähedale ja

rõhtkanalitesse soovitavalt kuni 8 m vahemaaga ning kanalite hargnemiskohtadele, kui neid ja

neist lähtuvaid hargnevaid kanaleid ei saa puhastada teisiti, näiteks klappide kaudu.

5.7.2 Kütteseadmete tuleohutus

Üksikelamut köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, mille agregaat paigaldatakse tehnoruumi.

Tehnoruum asub väljaspool maja.

Korstna tuleohutus

Üksikelamusse projekteeritakse üks ühe lõõriga metallist moodulkorstnat, millele

ühendatakse tahkeküttekolle – puuküttega keris (saunas).

Korstna läbiviigud ehitise osades tuleb teostada vastavalt korstna tootja juhistele. Korstna

läbiviigud ehitise osadest isoleeritakse mittepõleva soojusisolatsioonmaterjaliga, näiteks

mineraalvillaga, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³, ja maksimaalse töötemperatuuriga

vähemalt 600 ºC. Korstna horisontaalne läbiviik ehitise põlevmaterjalist seintest, paksusega <

300 mm, tuleb isoleerida ülessuunas minimaalselt kahekordse nii paksu isolatsioonikihiga, kui

on nõutud korstna vertikaalsetes läbiviikudes. Kui läbiviigu pikkus ületab 300 mm või

korstnasse juhitavate suitsugaaside temperatuur on > 300 ºC, võib korstna läbiviike teostada

ainult korstna tootja poolse paigaldusjuhendi alusel. Küttetorustike läbiviigud

tuletõkkesektsioonidest tihendatakse vastavalt tarindite tulepüsivusklassidele sertifitseeritud

ainega. Isolatsioonimaterjalid ei tohi nõrgestada hoone ruumide süttivustundlikkust ja

tulepüsivusklassi. Isolatsioonikatete pinnakihtide süttivustundlikkus peab üldjuhul vastama

klassile C-s2-dl, tehnoruumides, koridorides B-s1,d0, evakuatsiooni teedel A2-s1, d0.

Tahmaluugi alumine serv peab põlevmaterjalist põrandast jääma vähemalt 50 mm kõrgemale

ning tahmaluukide ees peab olema 0,6 m vaba ruumi.

Korsten ulatub 1 m kõrgemale hoone seinast. Korstna temperatuuriklass T600.

5.8 Päästemeeskonna juurdepääsutee

Üksikelamu on kavandatud Spordimäe katastriüksusele, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakonda.

Kinnistu asub 19117 Liu-Kavaru tee kõrval põhja ilmakaares. Autoga saab hoonele ligi põhja

ilmakaare poolsest küljest.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 23/30

5.9 Väline tulekustutus

Vajalik normvooluhulk on 10 l/s 3 h jooksul. Lähimat ametliku tuletõrje veevõtukohta antud

piirkonnas ei ole. Kinnistu siseselt on plaaneeritud rajada kuivhüdrant olemasolevale tiigile.

Tiik asub hoonest 50 meetri kaugusel ning päästetehnika ohutus on tagatud. Samuti tegemist

on esimese kasutusviisiga hoonega ning voolikuliini veevõtukohast saab vedada sirjooneliselt.

Tuletõrje veevõtukoht peab vastama siseministri määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord".

Arhitekt Anna Paavel .......................................................................................................

(allkiri)

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 24/30

6 Eriosad

6.1 Küte

Küttesüsteemi projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine

• EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse

arvutusmeetod.

• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

VÄLISÕHU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID

• Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

• Talvel t = -21°C; RH = 80%.

• Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

• Suvine välisõhu arvutuslik temperatuur +27 °C;

• Suvine välisõhu arvutuslik suhteline õhuniiskus 50 %.

SISEKLIIMA PARAMEETRID

• Temperatuur

Ruum Ruumi arvutuslik temperatuur, ˚C

Elutuba, köök, esik 21

Magamistuba 21

Pesuruumid 24

Tehnoruum 19

Hoone põhiliseks kütteallikaks on projekteeritud õhk-vesi soojuspump inegreeritud boileriga

(näiteks Daikin Anthem), mille siseosa paigaldatakse tehnoruumi ja välisosa tehnoruumi põhja

poolse küljele. Süsteemide kasutusiga peab olema vähemalt 20 aastat. Hoones on

põrandküttesüsteem, mille soojuskandjaks on vesi arvutusliku küttegraafikuga 36/31 ˚C.

Tarbevee soojendamine on ette nähtud soojuspumpa integreeritud soojaveeboileriga.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 25/30

Põrandkütte soojuskandja sekundaarpoole pealevoolutemperatuuri reguleeritakse

automaatikasüsteemi poolt, vastavalt välisõhu temperatuurist paikapandud küttegraafikule.

Soojuspumba seadmete tarne ja paigaldus koos tööjoonistega teostatakse töövõtja poolt.

Maksimaalseks põranda temperatuuriks eluruumides on 29°. Põrandaküttesüsteemi torustik

ehitatakse hapniku difusiooni tõkkekihiga PEX-a plasttorudest Ø16x2,0 ning paigaldatakse

seinast 100...150 mm kaugusele, märgruumides toru paigaldsussammuga 150 mm,

eluruumides 200mm. Põranda paisumisvuugiga ristuv küttetoru paigaldada vuugi kohale

kaitsetorusse l=300mm. Vesipõrandküttesüsteemi soojusväljastuse reguleerimine toimub

termoajamiga ventiilide sulgemise ja avamisega vastavalt ruumiõhu temperatuurile või

põranda temperatuurile. Põrandaküttekollektor paigutatakse majandusruumi seinale.

Iga ruumi seinal 1.4-1.6m kõrgusele põranda pinnast on ruumi- ja põranda

temperatuuriandur, mis läbi ruumikontrolleri juhib põrandakütte kollektoris olevaid

mootorventiile. Õhu eraldamine kollektorite vahelisest jaotustorustikust toimub

magistraaltorustiku ja püstikute kõrgematesse punktidesse paigaldatud automaatsete

õhutusventiilide kaudu. On oluline järgida täpselt põrandaküttesüsteemi tootja poolt

põrandatele esitavaid nõudeid ja paigaldusjuhendeid.

Küttesüsteem projekteerida koos ventilatsioonisüsteemiga eraldi tööna eriala inseneri poolt.

6.2 Ventilatsioon ja jahutus

Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

• EVS 932:2017 "Hoone ehitusprojekt";

• EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Tehnosüsteemide üldised kvaliteedinõuded;

• LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”;

• LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine”.

• EVS-EN 12792:2004 „Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid“;

• EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja

akustikast. Moodul M1-6“;

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 26/30

Üksikelamusse on ettenähtud paigaldada sundventilatsioon vastuvoolu rootosoojustagastiga

ventilatsiooniagregaadiga. (näiteks ventseade Wolf CWL-Excellent, www.energium.ee).

Õhuhulk 150 Pa juures on maksimaalselt 300 m3/h. Voolutarve 58 W (225 m³/h ja 100 Pa

juures). Ventseade paigaldatakse tehnoruumi.

Ventilatsiooni lahenduse kohta koostatakse eraldi vastav insenertehniline projekt, mis ei ole

käesoleva projekti osa.

6.2.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus

Õhuvahetus arvutatakse ruumides inimeste arvu või normvooluhulkade järgi.

Ventilatsioonisüsteemides on ette nähtud kasutada heitõhu soojuse utiliseerimist, kasutades

võimalikult kõrgema kasuteguriga soojustagasti tüüpi. Ventilatsioonisüsteemi juhib

integreeritud seadme automaatika.

6.2.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile

Ventilatsiooniseadmena tuleb kasutada komplektset ventilatsiooniseadet, mis on valmistatud,

testitud ja kontrollitud vastavalt kehtivatele standarditele ning nende kohta peab olema

kättesaadav piisav tehniline dokumentatsioon. Ventilatsiooniseadmed koosnevad reeglina

isoleeritud kestast, sissepuhke- ja väljatõmbeventilaatoritest, soojenduskalorifeerist,

soojustagastist, sissepuhke- ja väljatõmbeõhu filtritest, soojustatud, ajamiga klappidest ja

juhtimisautomaatikast. Seadmed peavad vastama kehtivatele standarditele, on testitud

vähemalt vastavalt standarditele EVS-EN 1886 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni

keskseadmed. Mehaanilised omadused” ja EVS-EN 13053 „Hoonete ventilatsioon.

Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid ning omadused” ning

nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon.

6.2.4 Põhiseadmed ja materjalid

Ventilatsiooniagregaadid

Hoone üldventilatsioon on lahendatud mehaanilise sissepuhke ja väljatõmbe agregaadiga.

Agregaat on varustatud soojustagastiga. Paigaldatav ventilatsiooniagregaat peab vastama

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaini

nõuete osas.

6.2.5 Lõppelemendid

Sõltuvalt ventileeritavate ruumide iseloomust valitakse ventilatsiooni lõppelemendid ning

reguleeritakse välja ettenähtud õhuhulgad. Lõppelemendid valitakse ja paigutatakse nii, et

kogu viibimistsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja nõuetekohane õhuvahetus.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 27/30

Õhuhulkade reguleerimine peab toimuma nii, et õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks

lubatust suuremat müra. Ruumide õhujagajad võivad olla tehtud terasplekist või alumiiniumist

ja kuumvärvitud.

Õhujagajad peavad kogu töötsoonis tagama:

- efektiivse õhuvahetuse

- normidekohase õhu liikumiskiiruse

Restid, õhujaoturid, sissepuhke- ja väljatõmbe klapid peavad olema varustatud õhuhulga

reguleerimisse võimalusega ning peavad olema lahtivõetavad puhastamiseks.

Siirdeõhu liikumise tagamiseks ruumide vahel kasutada vastava konstruktsiooniga ukse

lävepakke.

6.2.6 Reguleerklapid

Ümarkanalite puhul tuleb kasutada ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega)

IRIS- tüüpi reguleerklappe, mis on varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus peab

võimaldama sealt õhuhulga mõõtmise. Ümarad reguleerklapid tuleb valida sellised, mis ei ole

ventilatsiooni kanalite puhastamisel takistuseks. Ühekordse reguleerimisega klappidel on

asendi näidik ja lahti/kinni silt. Need peavad olema sellise tarindusega, et nende

reguleerimisasend säiliks.

6.2.7 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked

Õhuhaare on ette nähtud teostada võimalikult päikesevarjulisest suunast. Resti ehitus peab

normaaltingimustes tõkestama vee ja lume läbipääsu. Vastavalt Eurovent 2/5 tingimustele

peab vihmatakistus olema vähemalt 98%. Maksimaalne õhu kiirus välisrestis ei ole soovitav

üle 2,0m/s. Välisõhurestid on tehtud tsingitud terasplekist ja kuumvärvitud. Resti tagaküljel

peab olema ilmastikukindel kaitsevõrk, mille silma suurus on ligikaudu 10mm.

Täiendavaid meetmeid heitõhu puhastamiseks pole vaja kasutada.

6.2.8 Õhukanalid ja isolatsioon

Vastavalt vajadusele paigaldatakse soojus- ja tulekaitseisolatsioon.

Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EN 12236 nõuetele. Kinnituste

dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu

torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus.

Ventilatsioonitorustike puhastusaste peab vastama Soome standardile Suomen

Sisäilmayhdistys „Sisäilmastoluokitus 2008” visuaalsele puhtusklassile P1≤0,7 g/m².

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 28/30

6.2.9 Mürasummutus

Mürasummutid ja ventilatsioonitorustiku lahendus tuleb valida nii, et ventilatsioonitorustikus

leviv ventilatsiooniseadmete poolt tekitatud müra ei põhjustaks seadme suhtes ümbritsevas

keskkonnas lubatust suuremat müra.

Mürasummutitena tuleb kasutada tehases valmistatud ja sertifitseeritud mürasummuteid.

6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus ja kanalisatsiooni projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• EVS 835:2022 Hoone veevärk

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

• EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa

• Määrus nr.315. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded.

6.3.1 Veevarustus

Veevarustuse torustiku ja kanalisatsiooni torustiku kasutusiga on 50 aastat (vastavalt heale

ehitustavale). Sanitaartehniliste seadmete kasutusiga on 20 aastat (vastavalt heale

ehitustavale). Kinnistusise veevarustuse tarbeks koostatakse vajadusel eraldi projekt.

Veevarustus on planeeritud Tänava kinnistul olevast puurkaevust tehnoruumini, sealt juba

hoonesse.

Külm vesi tuua hooneni PE100 32x3,0 PN16 veetorustikuga. Toru paigaldada külmumispiirist

allapoole. Toru läbiminek vundamendist teha läbi hülsstoru.

Hoone sisemised külma- ja kuumaveetorustikud paigaldatakse vask- või plasttorudest

varjatud ehitusviisidega (ripplagede vahele ja seintesse). Kuuma vee valmistamine toimub

lokaalse boileri abil. Hoones olevateks tarbijateks on vannitubades olevad wc loputuskastid,

kraanikausid, duššinurgad ja pesumasin, köögis kraanikauss ja nõudepesumasin. Veesõlme

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 29/30

soovituslik asukoht on tehnoruumis. Soe tarbevesi saadakse soojuspumba siseosast, mis asub

tehnoruumis.

6.3.2 Kanalisatsioon

Veevarustuse torustiku ja kanalisatsiooni torustiku kasutusiga on 50 aastat (vastavalt heale

ehitustavale).

Dušširuumist, WC-st, köögist, saunast ja tehnoruumist on vaja tagada reovee kanaliseerimine.

DP järgi olmekanalisatsioon on lahendatakse lokaalse septiku paigaldamisega.

Septik on pealt kinnine, mahuti luuk paigaldatakse maapinnast kõrgemale. Asukoha valikul

nõutud kujad (5m) planeeritud hoonete välisseinast ja kinnistu piiridest on antud kohas

tagatud. Septiku asukoht koos torustike paiknemisega on näidatud asendiplaanil.

Septikule koostatakse eraldi põhiprojekt.

Köögist juhtida reovesi kraanikausist, vannitubadest ühendada kanalisatsioonisüsteemi WC-

pott, kraanikauss, dušši nurk ning pesumasin. Köögi nõudepesumasina reoveed ühendada

kraanikausi kanalisatsioonitorusse, kraanikausi all olevas kapis.

6.4 Elektrivarustus

Elektrivarustuse projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Eesti Standardi sari EVS-HD 60364-1:2008+A11:2017 Madalpingelised

elektripaigaldised, sarja käesoleval ajal kehtivad standardid

• EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele

• Eesti Standardi sari EVS-EN 61140:2016 Ehitiste elektripaigaldised, sarja käesoleval

ajal kehtivad standardid

• Eesti Standardi sari EVS-EN 61439-3:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3:

Erinõuded madalpingelistele lülitusaparaadikoostetele, millele pääsevad

kasutamiseks juurde tavaisikud. Jaotuskilbid.

Elektripaigaldise kasutusiga on vastavalt heale ehitustavale 20 aastat. Hoone elektrivarustus

on 3x35A. Elektrivarustus teostatakse maakabli kaudu Tänava kinnistul asuva pumpla

vahekilbist. Hoonele mõeldud elektrikilp asub tehnoruumis, mis on väljaspool maja. Sealt

elekter on ka tenniseväljaku, padeli ning värava elektroonika jaoks.

Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2303-086; aadress: Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond; välja antud

november 2023

SELETUSKIRI

Inseneribüroo INS projekt OÜ; Arhitekt Anna Paavel 30/30

Hoone varustada üldvalgustuse, pistikupesade ja tehnoseadmete toite jaoks elektrisüsteemiga.

Pistikupesade arv ja asukohad peavad tagama nende hõlpsa kasutuse. Kõik tugev- ja

nõrkvoolusüsteemid projekteerida ja lahendada eriala inseneri poolt eraldi tööna.

Kõik elektriliinid teha vaskjuhtmete ja –kaablitega. Kaabli tuletundlikkus (ehitis üldiselt)

vastavalt SiM määrus nr. 17 lisa 10 on Dca-s2,d2,a2.

Peakilp varustatakse kaitsemaanduse ja liinipingekaitsmega. Elektriseadmete maandamiseks

on kõikidel liinidel eraldi kaitsejuhe PE, milline ühendatakse peakilbi maanduslatiga.

Hoonesiseste potensiaalide ühtlustamiseks maandatakse ka kõik hoonesse sisenevad ja

väljuvad metalltorud ja ehituslikud metallosad. Voolusüsteem vastab eurostandardile

400/230V.

Elektrikaablid haljastuse all paigaldada 0,7 m sügavusele planeeritud maapinnast. Teekatte all

paigaldada kaabel 1,0 m sügavusele 75 mm läbimõõduga kaitsetorusse, mille tugevusklass on

750N. Kaabel ca 0.3 m kõrguselt märgistada märgistuslindiga. Kaablikaevikust väljakaevatavat

pinnast ei tohi kasutada kaablit ümbritsevaks esmaseks tagasitäiteks, kaabel paigaldada

liivapadjale ning kaitsta pealt liivakihiga. Kaablitoru ümber kasutada esmase tagasitäitena

kivivaba pinnast. Kaevikute kaevamisel kaevata V– kujuline kaevik või toestada kaeviku sein,

et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Haljasala tuleb taastada

projekteeritud kinnistuvälise kaablitrassi kaeveala ulatuses. Kaablite paigaldamisel järgida

tootjapoolseid ettekirjutisi minimaalsetele pöörderaadiustele. Töid ja mõõtmisi peab teostama

vastavat pädevustunnistust omav firma.

Anna Paavel

Diplomeeritud arhitekt

November 2023

2

A.

Kr.

Kr .

Pinnas

1

4 32

5

7

1314

16

17 6

15

±0.00 = +4.60

Septik kujaga

5,0

K1 1

K1 1

K1 1

K1 1

K1 1

K1 1

K1 1

K1 1

1W1

1W1

1W1

1W 1

1W1 1W1

1W1 1W1

V11

V1

E DCB

A

1

2

3

4

1W 1

1W 1

1W1

8 9

101112

18 19

20

V11

21 22

2324

±0.00 = +4.50

1

2

3

25 26

27

28

±0.00 = +4.50

Likvideeritav mahasõit

Väravat kasutatakse muru niitmiseks

Väravat kasutatakse muru niitmiseks

Ajutine tee ehituse ajal

Kr. parkla

LIU - KAVARU KÕRVALMAANTEE KAITSEVÖÖND

14,2

15,4

10,3

5,313,7

14,2

Likvideeritav mahasõit

TEHNILISED NÄITAJAD:

Krundi pind- 14151 m² Ehitusealune pind- 108,8 m² (Üksikelamu) 7,4 m² (tehnoruum) Täisehituse protsent- 0,8 % Suletud netopind- 175,7 m² (Üksikelamu) 4,5 m² (tehnoruum) Köetav pind- 175,7 m² Hoone maht- 452,4 m³ (Üksikelamu) 25,9 m³ (tehnoruum) Kõrgus- 7,0 m Diameeter- 12,0 m Tulepüsivusklass TP3

TINGMÄRGID: KINNISTU PIIR

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE

PROJEKTEERITAV KÕRGUSMÄRK

SISSEPÄÄS HOONESSE/KINNISTULE

PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD

OLEMASOLEV KÕRGUSMÄRK

PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK

PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON

PROJEKTEERITUD ELEKTRI MAAKAABEL1W11W1

PROJEKTEERITUD HOONED

OL. OLEV SIDETRASS V11 V11

K11 K11

OL. OLEV PIIRDEAED

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA TEE

PROJEKTEERITAV KIVISILLUTISKATTEGA TEE

PROJEKTEERITUD TERRASS

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

MÕÕDISTUSE PIIR

4.14 4.08

PROJEKTEERITAV AUTO-/JALGVÄRAV

HALJASTUS

HOONETE/RAJATISTE SPETSIFIKATSIOON: Üksikelamu 1 Padeliväljak 2 Tenniseväljak 3

6459646.84 514076.77 6459646.93 514078.52 6459646.41 514080.14 6459645.60 514081.64

1. Üksikelamu KOORDINAADID

6459642.75 514083.59 6459641.05 514083.79 6459639.46 514083.64 6459637.86 514082.90

X Y

6459644.33 514082.82

6459636.56 514081.82

1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

6459635.63 514080.34 6459635.23 514078.62 6459635.20 514076.96 6459635.76 514075.32

6459639.61 514072.18 6459641.32 514071.91 6459643.57 514072.54 6459644.84 514073.34

X Y

6459636.73 514073.91

6459646.31 514075.17

11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

ASENDIPLAAN 1

Üksikelamu ehitusprojekt

tellija: Concrete Construction Contractor Oü EELPROJEKT

AS-4-01 kuupäev:

mõõtkava:

projekti nr: Kärneri 5-9,Tallinn, Harjumaa 13521 tel. +372 556 833 87

Reg. nr 12869045 MTR: EEP003282 Projekteerimine

Inseneribüroo INS Projekt OÜ

töö:

joonise nr:

1:1000

Spordimäe, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

arhitekt:

06.11.2023

Anna Paavel

2303-086

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 29.08.2025 menetlus nr 473693

Meie 08.09.2025 nr 7.1-2/25/6213-6

Spordimäe kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Pärnu valla Liu küla

Spordimäe kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 473693, EHR kood nr 121436142, nr

221478033 ja nr 221478040). Kinnistu (katastritunnus 62401:001:2561) asub riigitee nr 19117 km

0,84 – 1,05 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse eluhoone, ühe suure ja ühe väikese spordiväljaku

ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Inseneribüroo INS Projekt OÜ eelprojekt (arhitekt Anna Paavel,

töö nr 2303-086, nr 2503-091 ja nr 2503-092).

Oleme jätnud Spordimäe kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata ja väljastanud nõuded

riigiteega ühendamiseks 30.04.2025 saadetud kirjaga nr 7.1-2/25/6213-2. Teistkordselt oleme

jätnud ehitusloa eelnõu kooskõlastamata 24.07.2025 kuna paikvaatlusel (toimus 22.07.2025)

selgus, et meie esitatud nõuetega ei ole arvestatud. Puuduste likvideerimiseks andsime aega kuni

01.09.2025. Huvitatud isik edastas meile lubatud kuupäevaks tõestuse kokkulepitud tööde

teostamisest. Projekti seletuskirja ja jooniseid on korrigeeritud vastavalt meie esitatud märkustele.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

Lisa 1 2303086_EP_AR-3-01_seletuskiri

Lisa 2 2303086_EP_AR-4-01_asendiplaan1

Andres Aasna

53231631, [email protected]