Harjumaa Saue vald Hüüru küla Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Proj. metallist piirdeaed (Võrk)

h = 1,5m L = 42m

3030

Proj. metallist piirdeaed (Võrk)

h = 1,5m

L = 25m

Proj. metallist värav (Võrk)

h = 1,5m

L = 5,5m

35.60

Proj . põrkepiire H1W3 L = 120m

Proj . keskpiire H2W4 L = 268m

HARKU VIADUKT

ALAJAAMA

VIADUKT UUS TN KERGLIIKLUSE

TUNNEL

Proj . põrkepiire H2W2 L = 36m

CL-Rannamõisa tee

CL-KT-Rannamõisa tee

CL-Angerja DP juurdepääs

CL-Altmäe juurdepääs

CL-Altmäe tee

CL-Altmäe tee 1_MS

CL-Uus tn juurdepääs

CL-KT-Uus tn-Paldiski mnt

CL-ST-Harku sõlm R2

CL-Harku sõlm R3

CL-Rambi keskele_2

CL-Rambi keskele

CL-H ark

u s õlm

R4 CL-Harku sõlm R1

CL-Rambi keskele_4

CL-Rambi keskele_3

CL -H

ark u k

erg liik

lus e t

un ne

l

CL-KT-Harku tunnel ühendusteed

CL-MNT8

99.1

112.4

29.1

OHUALA RAADIUS 200m MAARDLA PIIRIST

OLULISE MÕJUGA ALA RAADIUS 500m MAARDLA PIIRIST

12.0 9.0

OL. tuletõrjeveevõtukoht (tuletõrjeveemahutid)

olemasolev kruusatee

4.0

23.7

10.0

20.7

25.0

A

A

B

B

A

A

B

B

C

C

1

1

2

2

A

A

B

B

1 2

3 4

4.0.1

4.0.1

5.0.1

1

2 1

2 1

2 1

2 1

2 1

2 1

2 1

2 1

2 1

2 1 2 1

2 1 2 1 2 1 1 2

1 2 1 2 1 2

1 2

1 2

1 2

1 2

1 2

1 2

1 2

1 2

27.0

12.0

27.0

27.0

4.0

31.7

18 .0

20 .0

20 .018

.4

20 .0

12.0

4.0

10 .0

10.0

35.0

39.4

20.0 10.0

16.0 35.0

195.2

4.0

10.016.0

16.0

16.0

51 .2

44 .3

77 .2

Angerja tee 61

3 13 345 m²4 TT80 ÄB20

2

33 360 m²

3 7200 m²3 TT80 ÄB20

2

3 4860 m²2 TT80 ÄB20

2

12 160 m²

18 000 m²

TT100 8 - - -

8486 m²

3 4640 m²1 TT80 ÄB20

2

11 614 m²

Angerja tee 57

3 8500 m²7 TT80 ÄB20

3

21 264 m²

3 5200 m²5 TT80 ÄB20

2

12 989 m²

10 - - -

16 490 m²

LT100

TT100 9 - - -

27 m²

3 7500 m²6 TT80 ÄB20

2

18 750 m²

Angerja tee 59

Angerja tee 53

Angerja tee 42

Angerja tee 40

Angerja tee 38

7. 0

7.0

7.0

3. 5 2.0

37 .4

34 .6

33 .2

varemprojekteeritud ristmik (Roadplan OÜ, töö nr 21059)

2.0

2.0

11 riigile võõrandatav maa

10225 m²

L100

projekteeritav Allika tehnopargi ühendustee

projekteeritav kergliiklustee

Mõõtkava 1:2000

Joonise nr DP-01

Projektijuht Andres Orav

Töö / Joonis

Staadium eskiis

ARCHI TEC

Töö nr 131/18

Arhitekt Andres Orav, Eva Kivi

ANGERJA TEE 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 JA LUTSU KATASTRIÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Hüüru küla, Saue vald, Harjumaa

KATASTRIÜKSUSE PIIR

KAVANDATAV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAVA MAAPEALSE HOONESTUSALA PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

TINGMÄRGID

KAVANDATAVA DETAILPLANEERINGU ALA PIIR

KAVANDATAVA HOONE ASUKOHA ETTEPANEK

PLANEERITAV TEHNOPARGI SISENE ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV HOONE

max. korruste

arv

pos. nr.

SIHTOTSTARVE %

krundi pind

max. hoonete

arv

max. ehitusalune pind3 7200 m²1

TT80 ÄB20 2

18 000 m²

PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE ÜHENDUS

PLANEERITAV ALLIKA TEHNOPARGI ÜHENDUSTEE

Architec OÜ Miiduranna tee 53, 74001 Viimsi reg nr 10571577 tel 641 4120, mob 501 5062 [email protected]

Koostamise kuupäev 14.09.2022 Muudatuse kuupäev 30.04.2025

Vastutav spetsialist Uno Vaino

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Po s.

nr

Aadressi ettepanek K ru

nd i p

la ne

er ita

v su

ur us

m 2

K ru

nd i p

la ne

er ita

v si

ht ot

st ar

ve

(k at

as tr

iü ks

us e

lii k) Moodustatakse katastriüksustest

või riigi maale O sa

de s

en in

e si

ht ot

st ar

ve

(k at

as tr

iü ks

us e

lii k)

1

Angerja tee 42 18 000 T80/Ä20 Angerja tee 42 72701:001:0735 2 12 160 Angerja tee 40 72701:001:0739 3

33 360 Angerja tee 53 72601:001:02914

11 614 Angerja tee 38 72701:001:0751

5 12 989 Angerja tee 57 72701:001:0738 9 165

6 18 750 23 183 18 537

7 21 264

M

8 Angerja tee 44 72701:001:0748 8 763 8 486 T 9 T100 T

L

T

KOKKU 163 365

16 490

Li id

et av

at e-

la hu

ta ta

va te

o sa

de

su ur

us ed

m 2

Angerja tee 40 T80/Ä20

T80/Ä20

T80/Ä20

T80/Ä20

T80/Ä20

Angerja tee 53

Angerja tee 38

Angerja tee 57

Angerja tee 59

Angerja tee 61

Angerja tee 44 8 486 27

T100

10 L100

T/Ä

22 015 3 824Lutsu 72501:001:1060 Angerja tee 59 72501:001:0720

L L L L

Angerja tee 44 72701:001:0748

Angerja tee 44 72701:001:0748 250

18 000 12 160

33 360

11 614

Lutsu 72501:001:1060 213 M

T/Ä

T/Ä

T/Ä

T/Ä

T/Ä

8 763 27

Lutsu 72501:001:1060

Angerja tee 59 72501:001:0720

Angerja tee L4 Angerja tee L4 72701:001:0753 717 Angerja tee L5 72701:001:0752 1 049 Angerja tee L6 72701:001:0747 2 086

T/Ä

M

Angerja tee 59 72501:001:0720 Lutsu 72501:001:1060

T80/Ä20 M T/Ä

Angerja tee L7 72701:001:0746 6 523 Angerja tee L8 72701:001:0745 2 687

104

17 874 3 390

1 256

Angerja tee 46

OLEMASOLEV TEHNOPARGI SISENE ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

VAREMPROJEKTEERITUD RINGRISTMIKUGA

VAREMPROJEKTEERITUD RINGRISTMIKUGA

PLANEERITAV TEHNOPARGI SISENE ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

VAREMPROJEKTEERITUD SÕIDUTEE VASTAVALT ROADPLAN OÜ TÖÖLE NR 21059

VAREMPROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE VASTAVALT ROADPLAN OÜ TÖÖLE NR 21059

TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

VAREMPROJEKTEERITUD MÜRATÕKKESEIN VASTAVALT ROADPLAN OÜ TÖÖLE NR 21059

11 riigile võõrandatav maa 10 225 L100 8 Tallinn-Paldiski tee L11 72501:001:1059 L-

K ru

nd i s

en in

e

- - - -

9 165

su ur

us m

2

23 183 22 015

22 015

8 763

717 1 049 2 086 6 523 2 687

23 183

22 015

10 225 Ivastiku 72701:001:0103 M1 81813 104

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Nimekirja alusel

11.09.2025 nr 5-1/8/2025-2

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Saue Vallavalitsus teavitab, et algatas 4.09.2025 aasta korraldusega nr 704 Hüüru külas Angerja

tee 38 (72701:001:0751, 11614 m², tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Angerja tee 40

(72701:001:0739, 12160 m², tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Angerja tee 42 (72701:001:0735,

18000 m², tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Angerja tee 44 (72701:001:0748, 8763 m²,

maatulundusmaa 100%), Angerja tee 53 (72601:001:0291, 33360 m², tootmismaa 80%, ärimaa

20%), Angerja tee 57 (72701:001:0738, 9165 m², tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Angerja tee

59 (72501:001:0720, 23183 m², tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Lutsu (72501:001:1060, 22015

m², maatulundusmaa 100%) katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu ning jättis sama

korraldusega keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega

katastriüksustele täisehituse protsent 40% ning ehitusõigus 14 hoone püstitamiseks. Lisaks

eraldada transpordimaa. Juurdepääs katastriüksustele on Angerja teelt. Planeeringualal asuvad

Allika tööstuspargi neli tootmishoonet ja kaks laohotelli. Planeeritava ala suurus on ca 16 ha.

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalas tootmismaa

juhtotstarbega alal. Üldplaneeringu kohaselt võib tootmis- ja ärihoonete korral krundi

täisehituse protsent olla reeglina kuni 40%. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas

Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega. Lisainfo detailplaneeringu algatamise korralduses

ja Saue valla veebilehel https://sauevald.ee/detailplaneeringud/algatatud2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Monika Kõiv

planeeringute spetsialist

Lisad:

1. Detailplaneeringu algatamise korraldus nr 704

2. Eskiisettepanek

2 (2)

Monika Kõiv

+372 5301 8124 [email protected]

KORRALDUS Saue linn 4. september 2025 nr 704 Hüüru külas Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine I. Taotluse sisu

Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hüüru külas Angerja

tee 38 (72701:001:0751, 11614 m², tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Angerja tee 40

(72701:001:0739, 12160 m², tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Angerja tee 42

(72701:001:0735, 18000 m², tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Angerja tee 44

(72701:001:0748, 8763 m², maatulundusmaa 100%), Angerja tee 53 (72601:001:0291,

33360 m², tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Angerja tee 57 (72701:001:0738, 9165 m²,

tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Angerja tee 59 (72501:001:0720, 23183 m², tootmismaa

80%, ärimaa 20%), Lutsu (72501:001:1060, 22015 m², maatulundusmaa 100%), Ivastiku

(72701:001:0103, 13103 m², maatulundusmaa 100%), 8 Tallinn-Paldiski tee L11

(72501:001:1059, 10225 m², transpordimaa 100%), Angerja tee L8 (72701:001:0745, 2687

m², transpordimaa 100%), Angerja tee L7 (72701:001:0746, 6523 m², transpordimaa 100%),

Angerja tee L6 (72701:001:0747, 2086 m², transpordimaa 100%), Angerja tee L5

(72701:001:0752, 1049 m², transpordimaa 100%), Angerja tee L4 (72701:001:0753, 717 m²,

transpordimaa 100%) katastriüksustel, eesmärgiga katastriüksuste piiride muutmiseks, maa

sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning

transpordimaa eraldamiseks.

II. Kinnistute asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu katastriüksused asuvad Hüüru külas, Saue vallas.

Planeeritav ala piirneb põhjast mäetööstus- ja maatulundusmaadega, idast tootmis- ja

ärimaadega, lõunast maatulundusmaaga ja edelast transpordimaaga. Planeeringuala

loodenurgas asuvad hoonestatud elamumaad. Planeeringualast ca 200 m põhja poole jääb

Harku karjäär ning ca 80 m lõuna poole 8 Tallinn-Paldiski põhimaantee. Planeeringualal

asuvad Allika tööstuspargi neli tootmishoonet ja kaks laohotelli. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium koostab Harju maakonna maavarade teemaplaneeringut,

mille kohaselt on planeeringuala põhjapiirile määratud kõrge prioriteediga lubjakivi leiukoht.

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega

katastriüksustele täisehituse protsent 40 % ning ehitusõigus 14 hoone püstitamiseks.

Muudetakse Angerja tee 57, 59 ja Lutsu katastriüksuste piire ning määratakse nendele

tootmis- ja ärimaa sihtotstarve. Muudetakse Angerja tee 44 katastriüksuse piire ning

määratakse sellele tootmismaa sihtotstarve. Lisaks eraldatakse transpordimaa.

Planeeringuga nähakse ette riigile võõrandada 8 Tallinn-Paldiski tee L11 katastriüksus.

Planeeringualale juurdepääsuks nähakse ette transpordimaa võõrandamine riigile kuuluvalt

Ivastiku (72501:001:1365) katastriüksuselt. Maa- ja Ruumiamet märgib oma 21.04.2025.

aasta kirjas nr 6-3/25/4478-4, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustus

algatavata detailplaneeringu eskiislahendusega ning märkis, et riigivaraseaduse § 37 lõike 8

kohase otsustuse Ivastiku maaüksuse võõrandamiseks saab teha pärast detailplaneeringu

kehtestamist.

IV. Taotluse vastavus üldplaneeringutele

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalas tootmismaa

juhtotstarbega alal. Üldplaneeringu kohaselt võib tootmis- ja ärihoonete korral krundi

täisehituse protsent olla reeglina kuni 40%. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on

kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

V. Sõlmitud kokkulepped

Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel sõlmitavale kirjalikule kokkuleppele,

kaasneb arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja

ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur (detailplaneeringuga

määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed koos tänavavalgustusega, vee- ja

kanalisatsioonitrassid, sademevee- ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevõrk). Arendajal

ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud transpordimaa tasulist

võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust

kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud

tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS §

6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse

detailplaneeringuga tegevusi, mis kuuluvad muu tegevuse alla, mis võivad kaasa tuua olulise

keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10 (infrastruktuuri ehitamine ja

kasutamine) ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

punkt 1 ja 2 alusel. Määruse nr 224 § 13 p 1 ja 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust

kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tööstuspiirkonna arendamist. Lähtudes

KeHJS § 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu

detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta.

Hüüru küla Angerja tee 38, 40, 42, 53, 57, 59 ja Lutsu katastriüksuste kohta on koostatud

(koostaja LEMMA OÜ, versioon 21.12.2024) „Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu

kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang“. Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks

on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine või mitte, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. KSH

eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“

(edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid

juhendmaterjale.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu

koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse

alla.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud Architec

OÜ poolt). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5

alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja

paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate hoonete sihipärase

kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

• detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas

muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

• planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja

kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid

tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,

heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme

olulist suurenemist;

• planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse

ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid

leevendavaid meetmeid:

• arvestada hoonete projekteerimisel (sh laadimisalade paiknemise kavandamisel

hoonete suhtes) ja tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon

jms) valikul ning paigutamisel piirkonnas olemasolevate eluhoonete paiknemisega

ning et tehniliste seadmete ja laadimistegevuste müra ei ületaks ümbruskonna

elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1

normtasemeid. Äri-ja tootmishoonete projekteerimisel on arhitektuurselt soovitatav

eelistada arhitektuurseid lahendusi, mille korral hoone tekitab äri- ja tootmisalade ja

elamualade vahele müratõkke. Eelistatud on L ja U-kujulised hoonelahendused, mille

korral tehnoseadmed, laadimisalad jms müraallikad kavandatakse ärihoone poolt

varjestatud siseõue;

• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab

võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle

alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud

mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra,

vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;

• planeeringu koostamisel tuleb arvestada riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0

Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku projektis ette nähtud

müraleevendusmeetmetega, sh nende ruumivajadusega.

Võttes aluseks Saue vallas Hüüru külas Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu

ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnangu (koostaja LEMMA OÜ, versioon 21.12.2024)

ning Saue valla üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks,

siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi

viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse

mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna

vastupanu- ning taastumisvõimet. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda

keskkonnaohtlike tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi

negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed

ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides

kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad

meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini

õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata

kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata

keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu,

kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos detailplaneeringu

eskiisettepanekuga ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnanguga. Keskkonnaamet andis oma 1.04.2025. aasta kirjaga nr 6-5/25/6574

seisukoha, et menetletavate kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt

olulist keskkonnamõju (KeHJS § 2² mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus

planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel. Seisukoht on antud

Keskkonnaameti pädevusest lähtuvalt.

Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega saadeti arvamuse

avaldamiseks ka Transpordiametile ning Maa- ja Ruumiametile. Kaasatavate asutuste

vastuskirjad on Detailplaneeringu algatamise eelnõule lisatud.

Detailplaneeringu:

− koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress:

Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa);

− koostaja on Architec OÜ (aadress: Harju maakond, Viimsi, Miiduranna tee 53).

Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva LEMMA OÜ, (versioon 21.12.2024) poolt koostatud KSH eelhinnangu ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 1 ja 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneeringu, Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel 29. mail 2025. aastal sõlmitud halduslepingu (nr 12-2.14/9/2025) detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta ja võttes arvesse kinnistute omaniku volitatud esindaja taotlust, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva

korralduse:

1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Angerja tee 38 (72701:001:0751),

Angerja tee 40 (72701:001:0739), Angerja tee 42 (72701:001:0735), Angerja tee 44 (72701:001:0748), Angerja tee 53 (72601:001:0291), Angerja tee 57 (72701:001:0738), Angerja tee 59 (72501:001:0720), Lutsu (72501:001:1060), Ivastiku (72701:001:0103), 8 Tallinn-Paldiski tee L11 (72501:001:1059), Angerja tee L8 (72701:001:0745), Angerja tee L7 (72701:001:0746), Angerja tee L6 (72701:001:0747), Angerja tee L5 (72701:001:0752), Angerja tee L4 (72701:001:0753) katastriüksuste ja lähiala detailplaneering eesmärgiga katastriüksuste piiride muutmiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning transpordimaa eraldamiseks.

2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste lisanõuetega:

2.1 krundi täisehituse protsent võib olla kuni 40%; 2.2 parkimine lahendada oma krundi piires; 2.3 hoonestuse rajamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega

ümbritsevasse keskkonda; 2.4 veevarustus, sademevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja

AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele tingimustele; 2.5 planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 2.6 Pos 8 on lubatud paigaldada ainult päikesepaneelid, hoonetele ehitusõigust ei anta.

Päikesepaneelid võib paigaldada elamumaadest minimaalselt 30 meetri kaugusele. 2.7 planeeringuala siduda riigitee projektlahendusega „Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-

14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik“ (Roadplan OÜ, töö nr 21059); 2.8 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel; 2.9 kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada;

2.10 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. 3. Jätta Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.

6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk Kirsti Saar vallavanem vallasekretär

Tallinn 2024

Harjumaa, Saue vald, Hüüru küla Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH

eelhinnang

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

2

Nimetus: Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang

Töö tellija: osaühing Architec Reg nr 10571577

Harju maakond, Viimsi vald, Miiduranna küla, Miiduranna tee 53, 74015 Tel +372 501 5062 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 21.12.2024

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

3

Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 7

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 7

2.2 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Harjumaa kergliiklusteed”1 .......... 7

2.3 Saue valla üldplaneering ........................................................................................ 7

3 Mõjutatav keskkond ...................................................................................................... 9

4 Võimalikud keskkonnamõjud ....................................................................................... 12

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ....................................................... 12

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ........................................................................................ 12

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ....................................... 12

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 13

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................ 13

4.4.2 Jääkreostus .................................................................................................. 14

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................. 14

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .......................... 15

4.6 Mõju kultuuriväärtustele ..................................................................................... 16

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus .............................................................................. 16

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................................. 16

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ................... 16

4.10 Muud aspektid ..................................................................................................... 19

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................. 20

Kasutatud materjalid ........................................................................................................... 22

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) osaühing Architec (reg nr 10571577) tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse lisana.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut (ÜP) muutva detailplaneeringu korral või kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostada infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. Kuivõrd Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringuga kavandatakse tööstusala (Allika Tehnopark), võib seda liigitada muuks samalaadseks projektiks ja seega on enne planeeringu algatamist vajalik KSH eelhinnangu koostamine, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte.

Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Saue Vallavalitsuse 15.10.2024. a kirja nr 5-4/6102-2 kohaselt on kavandatava tegevuse alal kehtiv detailplaneering (Hüüru küla Allika, Tikka 1 ja 2 kinnistute DP, kehtestatud 01.02.2011), mille alusel moodustati 8 äri- ja toomismaa ja 5 transpordimaa krunti ning määrati ehitusõigus äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Tallinn- Paldiski teelt mahasõiduga Angerja teele. Planeeritaval maa-alal paiknevad seega juba Allika tehnopargi/tööstuspargi tootmis- ja laohooned – kolm tootmishoonet ja kolm laohotelli (stockoffice´it). Planeeritaval maa-alal olemasolevate tööstushoonete lammutamist ei kavandata. Kavandatud on olemasoleva Allika Tehnopargi laiendamine. Planeeringualale jääb esialgse eskiisi jooniste alusel ka Suurekivi (72701:001:0440) maaüksus, millel käesoleval ajal asuvad eluhooned.

Kavandatava planeerigu eesmärgiks on olemasolevate kruntide jagamine ja liitmine, krundipiiride ja ehitusõiguste muutmine seoses Juta–Paldiski mnt ristmiku projektiga ning sellega seonduva maa võõrandamisega riigile. Olemasoleva kolme kinnistu jagamisel ja liitmisel moodustatakse neli uut krunti. Angerja 57, Angerja 59 ja Lutsu kinnistu ümberformeerimisel moodustatakse kinnistud suurusega 18 750 m2, 14 967 m2, 12 994 m2 ja 5000 m2. Planeeringualale kavandatakse kaks uut ehitist (Joonis 1), max 3 korrust, suurim kõrgus 12 m, abihooneid ei kavandata (ent kaks hoonet kinnistul on lubatud). Planeeritavate hoonete suurim ehitusalune pind kokku koos abihoonetega on 7985 m2. Kavandatavad tegevused on tootmine ja ladustamine ehk profiililt sarnased senise Allika tehnopargi hoonestatud osa tegevusega. Lubatud on katusekalle 0–30˚, parapetiga lahendus. Välisviimistluse materjalid on naturaalsed betoon, metall, klaas, puit; ühel hoonel vähemalt 2 erinevat materjali. Soovitav on ansamblilisuse huvides kasutada tehnopargi olemasoleva hoonestusega sarnaseid lahendusi. Piirded kuni 2 m kõrgused metallvõrkpiirded. Moodustatavate kruntide ebakorrapärase kuju tõttu ei anta ette kohustuslikku ehitusjoont.

Planeeringualal kavandatakse katastriüksuste aluse maa riigile võõrandamist, mis on vajalik Transpordiametile „Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku“ projekti realiseerimiseks. Transpordiamet on oma 08.11.2024. a kirjaga nr 7.2-2/24/17879-2 väljastanud lähteseisukohad, mille alusel on võimalik KSH eelhinnangu aluseks olevat detailplaneeringut ellu viia.

Kavandatava tegevuse ala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid (Joonis 2):

− Angerja tee 42 (kü 72701:001:0735, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%);

− Angerja tee 40 (kü 72701:001:0739, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%);

− Angerja tee 53 (kü 72601:001:0291, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%);

− Angerja tee 38 (kü 72701:001:0751, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%);

− Angerja tee 57 (kü 72701:001:0738, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%);

− Lutsu (kü 72701:001:0744, maatulundusmaa 100%);

− Angerja tee 59 (kü 72501:001:0720, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%);

− Angerja tee 44 (kü 72701:001:0748, maatulundusmaa 100%);

− Angerja tee L4 (kü 72701:001:0753, transpordimaa 100%);

− Angerja tee L5 (kü 72701:001:0752, transpordimaa 100%);

− Angerja tee L6 (kü 72701:001:0747, transpordimaa 100%);

− Angerja tee L7 (kü 72701:001:0746, transpordimaa 100%);

− Angerja tee L8 (kü 72701:001:0745, transpordimaa 100%).

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

6

Joonis 1. Detailplaneeringu joonis.

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+1

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78.

DP ala jääb maakonnaplaneeringu kohase perspektiivse või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetavasse põhimõttelisse maanteekoridori.

Planeeringualal kavandatakse katastriüksuste aluse maa riigile võõrandamist, mis on vajalik Transpordiametile „Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku“ projekti realiseerimiseks. Transpordiamet on oma 08.11.2024. a kirjaga nr 7.2-2/24/17879-2 väljastanud lähteseisukohad2, mille alusel on võimalik KSH eelhinnangu aluseks olevat detailplaneeringut ellu viia.

Juhul kui järgida Transpordiameti esitatud seisukohasid, siis ei sea Harju maakonnaplaneering 2030+ kavandatava tegevuse alale täiendavaid piiranguid ning võimalik on tagada maakonnaplaneeringu kohase maanteekoridori rajamine. Detailplaneering on seega kooskõlas maakonnaplaneeringuga.

2.2 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Harjumaa kergliiklusteed”1

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ käigus on koostatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Harjumaa kergliiklusteed”. Teemaplaneeringu põhijoonise kohaselt kattub kavandatava tegevuse ala planeeritava kergliiklusteega (I prioriteet). Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt kavandatakse I prioriteediklassi kergliiklusteede rajamist esmajärjekorras. I prioriteedi kergliiklusteid ning valgustatud kergliiklusteid tuleb hooldada aastaringselt.

Tuginedes Maa-ameti kaardirakendusele, siis on kavandatavast tegevusest Tallinna–Paldiski põhimaanteest lõuna suunda juba rajatud kergliiklustee. Seega ei ole kavandatav tegevus vastuolus teemaplaneeringuga.

2.3 Saue valla üldplaneering3

Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021. a otsusega nr 40.

Saue valla üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala tiheasustusalale, üldplaneeringuga kavandatavale tootmismaale. Samuti kattub kavandatava tegevuse ala üldplaneeringu kohase planeeritava liikluse eritasandiga. Mh jääb detailplaneeringualale kergliiklusteid (sh planeeritavaid).

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 2 https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?o=925&o2=11582&u=null&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt =&sbrq=ANGERJA%20TEE%2038&itm=1204895&pageSize=20&page=1 3 https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

8

Detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Transpordiamet on oma 08.11.2024. a kirjaga nr 7.2-2/24/17879-2 väljastanud lähteseisukohad2, mille alusel on võimalik KSH eelhinnangu aluseks olevat detailplaneeringut ellu viia arvestades üldplaneeringus kavandatud eritasandilise ristmikuga.

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

9

3 Mõjutatav keskkond

Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneering. DP ala on juba osaliselt hoonestatud ning peamiselt on tegu lageda alaga, kasvavad ainult üksikud puud-põõsad. (Joonis 2)

Detailplaneeringualal olemasolevad hooned on Allika tehnopargi tootmis- ja laohooned – kolm tootmishoonet ja kolm laohotelli (stockoffice´it). Planeeringualasse on esialgse eskiisjoonise kohaselt hõlmatud ka Suurekivi (72701:001:0440) maaüksus on elamumaa sihtotstarbega ja sellel paiknevad olemasolevad eluhooned.

Joonis 2. Detailplaneeringu ala asukoht Maa-ameti ortofotol.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 12.11.2024. a andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähialal puuduvad. (Joonis 3)

Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Alast 500 m raadiuses puuduvad Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I, ja II kategooria kaitsealused taimeliigid, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud, I ja III kategooria kaitsealused loomaliigid. (Joonis 3)

DP alale ei jää puurkaevusid, küll aga alast 0,5 km raadiusesse jäävad järgmised puurkaevud (Joonis 3):

− PRK0014328 (DP alast u 7 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m, DP ala kattub osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsealaga);

− PRK0030053 (DP alast u 17 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m, DP ala kattub osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsealaga);

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

10

− PRK0017096 (DP alast u 27 m kaugusel, puurkaevu või -augu hooldusala ulatus 10 m);

− PRK0000779 (DP alast u 205 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 30 m);

− PRK0058177 (DP alast u 272 m kaugusel, puurkaevu või -augu hooldusala ulatus 10 m);

− PRK0016415 (DP alast u 296 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 10 m);

− PRK0052054 (DP alast u 273 m kaugusel, puurkaevu või -augu hooldusala ulatus 10 m);

− PRK0018764 (DP alast u 449 m kaugusel, puurkaevu või -augu hooldusala ulatus 10 m);

− PRK0000077 (DP alast u 407 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 25 m);

− PRK0000769 (DP alast u 209 m kaugusel, puurkaevu või -augu hooldusala ulatus 10 m).

DP alale ei jää pärandkultuuriobjekte, küll aga alast 0,5 km raadiusesse jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 3):

− Harku kool (kood: 727:KOO:002, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%);

− Harku vallamaja (kood: 727:VAL:001, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%);

− Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II maailmasõjas (kood: 727:MAL:001, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%).

DP ala ei kattu loodusdirektiivi elupaikadega. DP alast 0,5 km raadiusesse jääb üks loodusdirektiivi elupaik (lood ehk alvarid (6280*)). (Joonis 3)

DP ala ei kattu ühegi kaitsealaga. DP alast 0,5 km raadiusesse jääb üks kaitseala – Harku mõisa park (KLO1200583).

DP ala ei kattu ühegi II kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaigaga. DP alast 0,5 km raadiusesse jääb üks II kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik (pruun-suurkõrv (Plecotus auritus, KLO9105264)). Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 3-l andmed II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kohta.

DP alast 500 m raadiusesse jääb Tõnupere kraav (VEE1094104, ei ole avalik ega avalikult kasutatav, Joonis 3).

Kavandatava tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal.

Kavandatava tegevuse ala ei kattu maaparandussüsteemi maa-aladega.

Kultuurimälestiste riikliku registri4 järgi ei jää kavandatava tegevuse alale ega selle lähialale kultuurimälestisi.

Kavandatavate hoonete asukohad ei kattu elektripaigaldiste ega elektripaigaldiste kaitsevöönditega, samuti ei kattu kavandatavate hoonete asukohad ka sideehitistega ega ka nende kaitsevöönditega.

4 https://register.muinas.ee

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

11

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala kaitsmata põhjaveega alade hulka (Maa-ameti 1:50 000 geoloogiline kaart). Alal levivad lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid.

Joonis 3. Detailplaneeringust 500 m raadiusesse jäävad kitsendused (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 12.11.2024, Maa-ameti kitsenduste ruumiandmed seisuga 12.11.2024). Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad jooniselt andmed I ja II kategooria liikide kohta.

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

12

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Detailplaneeringu alale lähimad Natura 2000 alad (Vääna-Posti loodusala, RAH0000660) jääb 3,7 km kaugusele edela suunda.

Vääna-Posti loodusalal I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on lood (alvarid - *6280). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevuse iseloomu (tootmishoonete püstitamine) ja paiknemist (planeeringuala ja Natura 2000 ala vahele jääb u 3,7 km) Natura 2000 ala suhtes, siis on ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatud. Natura eelhindamise läbiviimiseks vajadus puudub.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 12.11.2024. a järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte või kaitsealuste liikide leiukohti. Mõju kaitsealustele aladele ja kaitsealustele liikidele seega puudub.

Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või märgalad).

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja5 nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/405012024008

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

13

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala ei kattu veekogudele seatud kitsendustega.

Saue valla ÜVK arengukava 2022–2034 Saue valla joonise6 kohaselt on alal ühendus olemasoleva survekanalisatsioonitorustikuga ja olemasoleva veetorustikuga (Joonis 4). Planeeringuala on võimalik liita ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga, millest lähtuvalt ei ole eelduslikult vaja rajada lokaalseid veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteeme. Arvestades planeeringu võrdlemisi väikest mahtu, siis ei ole planeeringuga kaasnevana oodata veetarvet või reovee teket, mis võiks ületada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võimekust piirkonnas. Sellest lähtuvalt ei ole oodata planeeringuga kaasnevalt olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele oodata.

Joonis 4. Saue valla ÜVK arengukava 2022–2034 Saue valla joonisest.

Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse

6 https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=948606&o=925&u=-1&o2=11582&hdr=hp&tbs=all

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

14

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena või sademevee kasutamine wc-poti loputusveena.

Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

Parklatest kogutud lumi tuleb paigutada kõvakattega alale. Parklate kate peab võimaldama reovee kogumist ja suunamist vastavasse kanalisatsiooni või läbi puhasti. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee juhtimisega. Parkimisplatside liigvesi tuleb puhastada kahjulikest ainetest, näiteks õlist ja bensiinist, enne pinnasesse infiltreerimist, veekogusse või sademeveesüsteemi juhtimist.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile kui eelpool toodut arvesse võtta.

4.4.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Planeeringuala paikneb väga mürarohkes piirkonnas jäädes kõrge liikluskoormusega tee ja Harku karjääri vahelisele alale. Planeeringuala on seotud Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0– 14,0 Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku projekti alaga. Teeprojekt näeb ette ristmiku eritasandiliseks muutmist, mis muudab liiklusmüra senist levikut ning suurendab seda piirkondades, mis hakkavad teele lähemal paiknema. Teeprojekti projekteerimistingimused näevad ette projekti mahus mürauuringu teostamist ning müraleevendusmeetmete vajaduse välja selgitamist. Tehnopargi detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maanteeprojektis väljatöötatud müraleevendusmeetmeid, sh

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

15

nende ruumivajadust. Tehnopargi enda alad ei kuulu müratundlike alade hulka, kuid tehnopargi laiendamisel tuleb arvestada, et tehnopargi vahetus läheduses on käesoleval ajal jätkuvalt üksikud eluhooned. Maaüksused Paldiski mnt 432, Korku, Keldri (Keldri maaüksus visuaalsete andmete alusel on pigem tööstusotstarbelises kasutuses) ja Suurekivi on elamumaa sihtotstarbega ja neil paiknevad eluhooned. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada elamumaade paiknemisega ning vältida olukorda, kus elamumaadel võiks hakata esinema ülenormatiivne tööstusmüra tase. Vastavate meetmete soovitused on antud ptk 5.

KOTKAS heiteallikate registri7 andmetel jääb planeeritavate hoonete lähedusse katastriüksusele Angerja tee 40 (kü 72701:001:0739) viis paikset heiteallikat (HEIT0008573, HEIT0008572, HEIT0008574, HEIT0008571 ja HEIT0008575, kõik on seotud keskkonnaloaga KL-506775, Eccua Pro OÜ) ja katastriüksusele Angerja tee 53 (kü 72601:001:0291) seitse paikset heiteallikat (HEIT0005760, HEIT0005759, HEIT0005756, HEIT0005758, HEIT0005757, HEIT0005755 ja HEIT0008978, kõik on seotud keskkonnaloaga L.ÕV/332615, Stera Technologies AS). Kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas. Juhul kui kavandatavates hoonetes tegutsema hakkavad ettevõtted põhjustavad õhusaastet, siis reguleeritakse seda õigusaktidega sätestatud korras, sh vajadusel tuleb taotleda keskkonnaluba.

Kavandatavad tootmishooned hakkavad paiknema juba väljakujunenud tööstuspiirkonnas, lähedale jäävad ja olemasolev ja planeeritav uus tee. Lõuna suunas paikneva Tallinna-Paldiski põhimaantee nr 8 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023. a loendamise aasta andmetel oli 14 724 autot, millest 97% moodustasid sõidu- ja pakiautod, 1% veoautod ja autobussid ning 2% autorongid. Tegu on seega väga kõrge liiklusintensiivsusega tee lähialaga, kus võib eeldada teeliiklusega kaasnevat kõrgemat õhusaaste ja mürataset. Kuivõrd alale kavandatakse tootmishooneid, mis ei ole kõrge müratundlikkusega, siis ei ole oodata müra- või õhusaaste häiringut, mis võiks välistada ala kasutuselevõttu tootmisalana.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuivõrd tegu on juba mingil määral valgustatud (planeeringuala ümber paiknevad ka teised tootmishooned ja tänavad) piirkonnaga, siis olukord olulisel määral ei muutu. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringuga nähakse ette uute tootmishoonete rajamist. Lähim elamu jääb kavandatavast lähimast tootmishoonest u 115 m kaugusele loode suunda. Tootmishooned rajatakse juba olemasolevasse tootmishoonete piirkonda, mistõttu olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

7 https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id=

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

16

Eesti pinnase radooniriski kaardi8 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus KOV Rn-riski klass on „keskmine või madal“. Asjaoluga tuleb arvestada hoonete edasisel projekteerimisel. Asjakohaste radoonikatisemeetmete rakendamisel ei ole oodata olulist tervisemõju.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Detailplaneeringuga on kavandatud ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks. Detailplaneeringu algatamise staadiumis pole teada kavandatavate hoonete küttelahendus. Kliimamõjude seisukohalt oleks eelistatud lahenduseks kaugküttega ühinemine. Kui see ei ole võimalik, siis kliimamõjude vaatest oleks soovitatav soojuspumpadel põhinevad küttelahendused eeldades, et laiemalt suudetakse Eestis saavutada eesmärk elektrienergia pärinemisest taastuvenergiast.

Planeeringuala ei jää üleujutusohuga piirkonda ega muul viisil kliimamuutustega kaasnevatest riskidest kõrgendatud ohustatud alale.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud planeeringuga uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Maa-alal on kehtiv detailplaneering (Hüüru küla Allika, Tikka 1 ja 2 kinnistute DP, kehtestatud 01.02.2011), mille alusel moodustati 8 äri- ja toomismaa ja 5 transpordimaa krunti ning määrati ehitusõigus äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Tallinn-Paldiski teelt mahasõiduga Angerja teele.

Planeeringuga kavandatakse kehtiva detailplaneeringuga kavandatud kolme kinnistu jagamist ja liitmist, mille kohaselt moodustatakse neli uut krunti. Angerja 57, Angerja 59 ja Lutsu kinnistu ümberkruntimisel moodustatakse kinnistud suurusega 18 750 m2, 14 967 m2, 12 994 m2 ja 5000 m2. Lisaks kavandatakse planeeringualal katastriüksuste aluse maa riigile võõrandamist, mis on vajalik Transpordiametile „Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku“ projekti realiseerimiseks.

Planeeritaval maa-alal paiknevad kehtiva detailplaneeringu alusel tootmis ja laohooned – kolm tootmishoonet ja kolm laohotelli.

8 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

17

Detailplaneeringuks taotletav maa-ala piirneb riigiteega nr 8 Tallinn-Paldiski teega ning piirneb Roadplan OÜ töö nr 21059 (vers 02.12.2022) „Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmikuga“.

Transpordiamet on väljastanud oma 08.11.2024. a kirjaga nr 7.2-2/24/17879-2 seisukohad Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitas Transpordiamet seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt:

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. 1.1. Koostada lähiaja liikluskorraldus. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat

ristumiskohta riigitee km 13,027. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida. 1.2. Koostada perspektiivne liikluskorraldus. Siduda planeeringuala riigitee

projektlahendusega „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Teedeehituslik osa. Põhiprojekt“ (Roadplan OÜ, töö nr 21059; edaspidi riigitee projekt; vt lisa 1). Asukoha määramiseks edastame põhiprojekti mahus koostatud krundijaotuskava (vt lisa 2).

Planeeringus arvestada riigitee ristumiskoha perspektiivse sulgemisega ning juurdepääsu tagamisega Harku sõlme põhjapoolse ringristmiku haruga ühendatava Angerja detailplaneeringu juurdepääsutee kaudu (vt Joonis 5). Planeeringu seletuskirjas selgitada ja asendiplaanil näidata üheselt mõistetavalt ära, et riigiteelt juurdepääs kuulub perspektiivselt sulgemisele.

Joonis 5. Väljavõte riigitee projekti visualiseeringust.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

18

2. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Kanda joonistele planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatised jms) kaugused riigitee projektiga kavandatud riigitee katte servast.

3. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste kontaktalas paiknevate planeeringute ja p 1.2 toodud riigitee projekti lahendustega (vt p 1.2). 3.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ (vt Joonis 5). 3.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Harjumaa kergliiklusteed”. 3.3. Saue valla üldplaneering.

4. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

11. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

19

leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Arvestades seisukohtadega, ei ole kavandatav tegevus vastuolus „Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmikuga“ projektiga.

4.10 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

20

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Kuivõrd Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringuga kavandatakse tööstusala, on enne planeeringu algatamist vajalik KSH eelhinnangu koostamine, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt.

Planeeringuala paikneb väga mürarikkas piirkonnas ja olemasolevate ning kavandatavate tehnopargi kruntide vahetus lähenduses paikneb üksikuid elamualasid. Seega tuleb:

− arvestada hoonete projekteerimisel (sh laadimisalade paiknemise kavandamisel hoonete suhtes) ja tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ning paigutamisel piirkonnas olemasolevate eluhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete ja laadimistegevuste müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Äri-ja tootmishoonete projekteerimisel on arhitektuurselt soovitatav eelistada arhitektuurseid lahendusi, mille korral hoone tekitab äri- ja tootmisalade ja elamualade vahele müratõkke. Eelistatud on L ja U-kujulised hoonelahendused, mille korral tehnoseadmed, laadimisalad jms müraallikad kavandatakse ärihoone poolt varjestatud siseõue.

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

21

− planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;

− planeeringu koostamisel tuleb arvestada Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku projektis ette nähtud müraleevendusmeetmetega, sh nende ruumivajadusega.

Angerja tee 38, 40, 42, 44, 53, 57, 59 ja Lutsu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 21.12.2024

22

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Harju maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Harjumaa kergliiklusteed”. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju- maakonnaplaneering-2030/

Saue valla üldplaneering. Kättesaadav: https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja- keskkond/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering

Hüüru küla Angerja tee 51 ja 53 kinnistute ja lähiala detailplaneering (Hüüru küla Allika, Angerja tee 38, Tikka 1 ja Tikka 2 kinnistute detailplaneering). Õiguslik alus kättesaadav: https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=16353

Saue valla jäätmehoolduseeskiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/405012024008

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0445 8dc875375e

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee