Käskkiri

KÄSKKIRI

02.03.2024 nr 1-2/24-017

Hankekorra kinnitamine

Tulenevalt riigihangete seaduse § 9 lõigetest 1 ja 4,

kinnitan

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hankekorra koos lisadega (lisatud).

tunnistan kehtetuks

2. 19.10.2022 käskkirja nr 1-2/22-077 „Hankekorra kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Melissa Liivak

2

Lisa 1

KINNITANUD peadirektor 02.03.2024

käskkirjaga nr 1-2/24-017

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hankekord

2024

3

Sisukord 1 Üldsätted ................................................................................................................................. 4

1. Reguleerimisala ................................................................................................................... 4

2. Riigihanke üldpõhimõtted ................................................................................................... 4

3. Riigihanke korraldamise üldreeglid .................................................................................... 5

4. Riigihangete register ........................................................................................................... 5

2 Hanke planeerimine .............................................................................................................. 5

5. Eelarve, hankeplaan ja ostukava ......................................................................................... 5

6. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine ..................................................................... 6

3 Hanke dokumentatsioon ....................................................................................................... 6

7. Riigihanke alusdokumendid ................................................................................................ 6

8. Riigihanke korraldamise käskkiri ........................................................................................ 7

9. Hanke dokumenteerimine .................................................................................................... 7

10. Hankeleping ..................................................................................................................... 7

4 Hankega seotud isikute ülesanded ....................................................................................... 8

11. Üldised põhimõtted .......................................................................................................... 8

12. Vastutav isik ..................................................................................................................... 8

13. Hankekomisjoni ülesanded ja vastutus ............................................................................ 9

14. Õigusnõuniku ülesanded .................................................................................................. 9

5 Hankemenetluse liigid ......................................................................................................... 10

15. Hange alla väikehanke piirmäära................................................................................... 10

16. Väikehange .................................................................................................................... 10

17. Lihthange (RHS § 125) .................................................................................................. 11

18. Sotsiaal- ja eriteenused (RHS § 126) ............................................................................. 11

19. Erandid (RHS § 11) ....................................................................................................... 11

20. Lisad .............................................................................................................................. 11

4

1 Üldsätted

1. Reguleerimisala 1.1. Hankekord reguleerib riigihangete (edaspidi ka hange) läbiviimist Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametis (edaspidi Amet või hankija) ning määrab hangete

läbiviimisega seotud teenistujate tööjaotuse.

1.2. Hangetega seotud üldpõhimõtted ja -reeglid sisalduvad 1. peatükis.

1.3. Hankekorra 2. peatükk kirjeldab hanke ettevalmistamisega ja planeerimisega

seonduvat ning 3. peatükis kirjeldatakse hanke dokumenteerimisega seotud kohustusi.

1.4. Hangetega seotud isikute tavapärased ülesanded on kirjeldatud 4. peatükis ja viimane,

5. peatükk kirjeldab erinevaid TTJA-s enim kasutusel olevaid hankemenetluse liike.

1.5. Kõik summad on hankekorra ja riigihangete seaduse (RHS) kontekstis käibemaksuta.

1.6. Hankekorra peatükid 1-3 kohalduvad kõikidele hangetele sõltumata hankemenetluse

liigist. Peatükid 4-5 kohalduvad hangetele osas, milles ei ole konkreetse

hankemenetluse liigi puhul erisusi ette nähtud.

1.7. Juhul, kui esineb vastuolu RHS-s sätestatu ja hankekorra vahel, tuleb juhinduda

riigihangete seadusest. Hankekorras viidatud RHS sätted on kehtivad hankekorra

kinnitamise seisuga.

2. Riigihanke üldpõhimõtted 2.1. Hangete alla kuuluvad rahaliste huvidega seotud tehingud, sõltumata nende summast,

millega Amet tellib, ostab, üürib, rendib või muul viisil saab asja, teenuse, ehitustöö,

ideelahendi või muu taolise. Riigihangete seadust ei ole hankija kohustatud rakendama

RHS § 11 sätestatud erandite korral.

2.2. Ameti poolt korraldatavate riigihangete puhul tuleb järgida RHS-s sätestatud hanke

korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3):

2.2.1. riigihanke korraldamine toimub läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt;

2.2.2. kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;

2.2.3. tagatud peab olema konkurentsi efektiivne kasutamine, kusjuures avalik-

õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku

osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite

kasutamise tõttu;

2.2.4. välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti mistahes aspektides. Huvide

konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või

muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust

kahjustavatena (RHS § 4 p 8);

2.2.5. rahaliste vahendite kasutamine toimub säästlikult ja otstarbekalt, hankeleping

sõlmitakse parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning riigihange on

läbi viidud mõistliku aja jooksul.

2.3. Hangete planeerimisel, asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel arvestab

Amet võimaluse korral sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja

keskkonnasäästlike lahendustega.

5

3. Riigihanke korraldamise üldreeglid

3.1. Üldise põhimõttena ei või hankija jaotada riigihanget osadeks, et seeläbi eirata RHS-s

kehtestatud korda või nõudeid, näiteks eesmärgiga viia hange läbi lihtsamat

menetluskorda järgides. Üksnes teatud juhtudel võib olla lubatav hanke jaotamine

eraldi osadeks või hangeteks, kui selline tegevus on lubatud RHS § 28 kohaselt. Sobiva

menetluskorra valimisel aitab õigusnõunik.

3.2. Hankega seotud isikud (vastutav isik, hankekomisjoni liikmed) allkirjastavad

sõltumatuse deklaratsiooni (Lisa 1) huvide konflikti puudumise kohta.

3.3. Hangetega seotud isikud peavad viivitamatult kirjalikult teavitama hanke eest

vastutavat isikut ja osakonna juhatajat huvide konflikti tekkimisest või selle ohust ning

isik ei tohi hankemenetluses edasi osaleda. Taandunud hankekomisjoni liikme

ülesandeid täidab sellisel juhul tema asendusliige, kes määratakse osakonna juhataja

poolt.

4. Riigihangete register 4.1. Riigihangete registri e-keskkond asub aadressil https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/.

4.2. Riigihangete registris TTJA kontoga seotud peakasutaja õigused on õigusosakonna

juhatajal ja õigusnõunikul, kelle valdkonda kuulub riigihangetega tegelemine.

4.3. Kui hankemenetluse liigist tulenevalt on kohustuslik viia hange läbi registris, peavad

registrit üldjuhul kasutama konkreetse hanke eest vastutav isik, hankekomisjoni

liikmed ja õigusnõunik.

4.4. Registrisse sisselogimine toimub ID-kaarti või mobiil-ID kasutades. Esmakordsel

sisselogimisel tuleb kasutajal sisestada oma andmed ning need salvestada, seejärel saab

õigusnõunik siduda uue kasutaja TTJA kontoga ning konkreetse hankega.

4.5. Reeglina on konkreetse hankega seotud toimingute tegemine registris õigusnõuniku

ülesanne. Juhul kui registrit peab kasutama hankega seotud isik (näiteks huvide

konflikti puudumise kinnitamine), annab õigusnõunik vastavad juhised toimingu

tegemiseks.

4.6. Kui Ametist lahkub teenistuja kes on riigihangete registris TTJA kontoga seotud, peab

peakasutaja eemaldama lahkunud teenistuja ligipääsu TTJA kontole esimesel

võimalusel.

2 Hanke planeerimine

5. Eelarve, hankeplaan ja ostukava 5.1. Sisend hangete läbiviimiseks tuleb reeglina eelarvest, eelarve kasutusplaanist või

hankeplaanist. Juhul kui soovitakse läbi viia hange, mis ei sisaldu üheski eelnimetatud

dokumendis, lisatakse hankega seonduvad andmed jooksvalt ostukavasse.

5.2. Hankeplaani sisestatakse hanked eeldatava maksumusega alates 30 000 eurot ning

sisend hankeplaani täitmiseks tuleb eelarvest.

5.3. Eraldi hankeplaani tööleht sisaldub eelarve kasutusplaanis ning sinna tuleb lisada kõik

planeeritavad hanked sõltumata summast. Eelarve kasutusplaanis sisalduv hankeplaani

tööleht on muu hulgas abiks tööaja ja ressursi planeerimisel.

5.4. Sisend hankeplaani lisatavate andmete osas tuleb hanke eest vastutavalt isikult ning

andmete õigeaegse esitamise eest (nii eelarvesse kui eelarve kasutusplaani) vastutab

vastava osakonna juhataja.

5.5. Veebilehel avaldatava hankeplaani koostab õigusnõunik ja selle allkirjastab

peadirektor, Ameti eelarve kinnitamisest 2 nädala jooksul. Hankeplaan tehakse

kättesaadavaks Ameti veebilehel.

5.6. Hankeplaani sisestatakse korraldatavate hangete kohta vähemalt järgmised andmed:

6

5.6.1. hanke nimetus;

5.6.2. hanke eeldatav maksumus;

5.6.3. eeldatav hanke väljakuulutamise aeg.

5.7. Hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase hanke

hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. Hankeplaani

välise hanke korraldamiseks annab vahendite olemasolul finantsnõunik ja/või

peadirektor nõusoleku hankega seotud osakonna juhatajale jooksvalt. Nõusolek peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirja teel,

dokumendihaldussüsteemis vmt).

5.8. Hanked, mis ei sisaldu eelarves, eelarve kasutusplaanis ega hankeplaanis, ning mille

eeldatav maksumus on kuni 14 999,99 eurot tehakse vastavalt ostukavale. Ostukavasse

ei kanta koolitusplaani, meediaplaani vms kuuluvaid oste ning eraldi volikirja alusel

tehtavaid oste1. Finantsnõunik vaatab ostukava vähemalt 1 kord nädalas üle ning annab

põhjendatud juhtudel ja rahalistest võimalustest lähtudes nõusoleku lisandunud

ostusoovidele. Ostukavasse kantud ostude hankimise korraldab büroojuht.

5.9. Ostukava on kättesaadav Ameti võrgukettal ja sellesse sisestatakse vähemalt järgmised

andmed:

5.9.1. esitaja nimi;

5.9.2. ostetava kauba või teenuse nimetus/kirjeldus;

5.9.3. eeldatav hind käibemaksuta ja võimalusel finantseerimise allikas;

5.9.4. vajalikkuse põhjendus;

5.9.5. finantsnõuniku vastavasisuline otsustus.

6. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine 6.1. Riigihanke eeldatava maksumuse2 arvestamisel peab lähtuma riigihanke alustamisele

vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis kehtib

riigihanke alustamise hetkel.

6.2. Eeldatava maksumuse määramisel tuleb lisaks juhinduda RHS-s sätestatud reeglitest,

sest eeldatava maksumuse määramine sõltub ka hankelepingu esemest ja kestvusest.

6.3. Kui hankele esitatud pakkumuste hinnad oluliselt erinevad määratud eeldatavast

maksumusest, siis tuleb hinnata eeldatava maksumuse õigsust ja asjakohasust.

Kahtluse korral tuleb kaaluda hankemenetluse kehtetuks tunnistamist (RHS § 73 lg 3

p 6) või kõigi pakkumuste tagasi lükkamist (RHS § 116 lg 1 p 1) ning uue hanke

korraldamist. Kui eeldatav maksumus on määratud õigetest ja asjakohastest

kaalutlustest lähtudes, ning olemas on vajalikud rahalised vahendid, siis võib sõlmida

määratud eeldatavast maksumusest kõrgema maksumusega hankelepingu, eeldusel et

see on ka RHS alusel lubatav.

3 Hanke dokumentatsioon

7. Riigihanke alusdokumendid 7.1. Riigihanke alusdokumendid (RHAD)3 on hanketeade4, kontsessiooniteade,

ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või

viidatud muud dokumendid, milles on määratud konkreetse hanke üksikasjad,

sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise

nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise

kriteeriumid.

7.2. RHAD tingimused sõnastatakse selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, et tagada läbipaistvus

ja võrdne kohtlemine ning konkurentsi maksimaalne ärakasutamine.

7.3. Kohustuslikud dokumendid, mis moodustavad RHAD, sõltuvad valitud hankeliigist.

7

7.4. TTJA-s enim läbiviidatavate hangete puhul on reeglina vajalik järgmise teabe ja

dokumentide avaldamine5:

7.4.1. pakkumuste esitamise, avamise ja hindamise kirjeldus;

7.4.2. pakkuja ja taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise ja kvalifitseerimise alused ja

kirjeldus;

7.4.3. pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise alused ja kirjeldus;

7.4.4. kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused ja kirjeldus;

7.4.5. pakkumuste hindamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise alused ja kirjeldus;

7.4.6. hankelepingu kavand.

7.5. Kui soovitakse läbi viia pöördmenetlust (nt lihthanke puhul), tuleb see ära märkida

RHAD-s. Pöördmenetlus tähendab seda, et esmalt viiakse läbi pakkumuste nõuetele

vastavuse kontroll ja valitakse välja edukas pakkuja, ning seejärel kontrollitakse eduka

pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimuste täitmist.

7.6. Registriväliste hangete puhul on soovituslik hankedokumentides ära näidata hanke

eeldatav maksumus. Registrihangetel on eeldatava maksumuse märkimine kohustuslik,

v.a. kui esineb mõjuv põhjus maksumuse avaldamata jätmiseks.6

8. Riigihanke korraldamise käskkiri 8.1. Juhul kui hankemenetluse liik eeldab hanke korraldamiseks peadirektori käskkirja, on

käskkirja allkirjastamise eelduseks hankekomisjoni poolt kooskõlastatud ja lõplikult

vormistatud RHAD.

8.2. Käskkiri sisaldab vähemalt järgmist teavet:

8.2.1. soovitav hankemenetluse liik ning hanke eeldatav maksumus;

8.2.2. ostetavate asjade või tellitavate teenuste või ehitustööde nimetus (võib lisada

vastava CPV koodi7, kui hange läheb riigihangete registrisse);

8.2.3. vastutava isiku nimi ja tema ametikoht;

8.2.4. ettepanek komisjoni koosseisu kohta8;

8.2.5. hindamiskriteeriumid ning eduka pakkumuse kindlaksmääramise reeglid.

9. Hanke dokumenteerimine 9.1. Hanke läbiviimisega seotud dokumentide registreerimine, säilitamine ja arhiveerimine

toimub vastavalt Ameti dokumendihalduse korrale ja Delta juhendile.

9.2. Hanke jaoks avatakse hanke vastutava isiku poolt dokumendihaldussüsteemi sarjas 4-

11 uus asjatoimik, kuhu lisatakse kõik vastava hankega seotud dokumendid.

9.3. Hankega seotud dokumendid, mida ei lisata sarja 4-11 (näiteks, kuid mitte ainult

käskkirjad, protokollid ja lepingud) tuleb registreerida vastavates asjatoimikutes ning

need tuleb siduda hanke asjatoimikuga.

9.4. Välisabi kasutamise abikõlblikkuse tõendamiseks peab hanke dokumentatsioon olema

kättesaadav toetuse andmise aluseks olevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul

sõltumata hankelepingu maksumusest.

10. Hankeleping 10.1. Hankeleping on riigihanke tulemusena sõlmitud leping, mille esemeks on asjad,

teenused või ehitustööd, või kombinatsioon eelnevast.

10.2. Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping on kohustuslik

alates 15000,00 eurost (käibemaksuta). Leping tuleb eelnimetatud vormis sõlmida

sõltumata maksumusest juhul, kui poolte ühesuguse arusaama tagamiseks on

lepingutingimustes ja kvaliteedis (näiteks garantiitingimustes) oluline eelnevalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida. Leping tuleb kirjeldatud

vormis sõlmida ka siis, kui lepingu täitmise raames jagatakse konfidentsiaalset

8

informatsiooni (sh isikuandmeid), lepinguga on seotud autoriõigused, leping

sõlmitakse füüsilise isikuga või muul põhjendatud juhul.

10.3. Hankelepingule sätestatud nõudeid kohaldatakse ka raamlepingu sõlmimise korral,

võttes arvesse riigihangete seaduses sätestatud erisusi.

10.4. Juhul kui pakkumus on piisavalt detailne, võib Amet esitada pakkumusele

omapoolse pakkumuse kinnituse. Pakkumus ja pakkumuse kinnitus ning nende

võimalikud lisad registreeritakse ühe kandena majanduslepingute sarjas 4-7 ning

allkirjastatakse hankija ja pakkuja poolt. Sellisel juhul peavad olulised tingimused,

näiteks garantiitingimused ja muud eritingimused sisalduma pakkumuses ja/või

pakkumuse kinnituses.

10.5. Ametis enim kasutusel olevate lepinguliikide kohta on koostatud hankelepingute

mallid, mida hanke eest vastutav isik saab vastavalt vajadusele kasutada.

10.6. Kui hankelepingu sõlmimine on kohustuslik, tuleb hankelepingu kavand saata

pakkujatele koos pakkumuse kutsega. Välise osapoole hankelepingu kavandi

kasutamine on põhjendatud üksnes erandjuhtudel.

4 Hankega seotud isikute ülesanded

11. Üldised põhimõtted 11.1. Järgmised alapeatükid kirjeldavad vastutava isiku, hankekomisjoni ja õigusnõuniku

peamiseid ülesandeid. Paljud hanke läbiviimise etapid on omavahel seotud ning

eeldavad erinevate osapoolte sisendit.

11.2. Konkreetsed ülesanded sõltuvad lisaks sellest, millise hankemenetluse liigiga

tegemist on. Võib juhinduda põhimõttest, et registrivälistel hangetel on peamine roll

hanke eest vastutaval isikul ning registris läbiviidatavate hangete puhul vastutaval

isikul ja õigusnõunikul.

12. Vastutav isik 12.1. Hanke eest vastutav isik on vastava valdkonna osakonna juhataja või peadirektori

poolt määratud isik, kellele on antud ülesandeks asja ostmine, teenuse, ideelahenduse

või ehitustöö tellimine. Vastutav isik on üldjuhul ka hankelepingu täitmise eest

vastutav isik.

12.2. Enne mis tahes hanke alustamise soovi peab vastutav isik veenduma, kas kavandatav

hange on olemas vastava aasta eelarves, eelarve kasutusplaanis, hankeplaanis või

ostukavas.

12.3. Lisaks hanke eeldatava maksumuse määramisele viib vastutav isik vajadusel läbi

turu-uuringu, juhindudes RHS §-st 10.

12.4. Vastutav isik vastutab hankedokumentide koostamise ja hanke läbiviimise eest.

Hankedokumentide koostamist toetab Ameti õigusnõunik juhindudes vastutava isiku

poolt antud sisendist.

12.5. Vastutav isik kooskõlastab nimetatud dokumendid dokumendihaldussüsteemis

hankekomisjoni liikmete, osakonna juhataja ning Ameti õigusnõuniku ja

finantsnõunikuga ning esitab need seejärel allkirjastamiseks peadirektorile.

12.6. Käskkirja projekt koos hanke alusdokumentidega tuleb vormistada ja

kooskõlastamisele saata dokumendihaldussüsteemi vähemalt 20 päeva enne hanke

väljakuulutamise soovitavat kuupäeva.

12.7. Juhul, kui pakkumuste esitamisega nõutakse tagatist RHS 4. jaotise alusel, korraldab

vastutav isik pakkumuse tagatise realiseerimise või tagastamise pakkujale,

juhindudes RHS §-st 91.

9

13. Hankekomisjoni ülesanded ja vastutus

13.1. Hanke läbiviimiseks hangetel vahemikus 15000,00 - 29999,99 eurot moodustab

vastava osakonna juhataja hankekomisjoni kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

13.2. Hanke läbiviimiseks alates lihthanke piirmäärast (30 000 eurot) kinnitab peadirektor

hankekomisjoni käskkirjaga. Ettepaneku komisjoni liikmete osas teeb vastava

osakonna juhataja.

13.3. Hankekomisjoni üks liige peab olema hanke eest vastutav isik, kes reeglina on ka

komisjoni esimees. Hankekomisjoni peab kuuluma vähemalt 3 inimest.

13.4. Hangetel alates lihthanke piirmäärast peab üks komisjoni liige olema õigusnõunik.

13.5. Hankekomisjon:

13.5.1. kontrollib pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides

esitatud tingimustele ja tunnistab pakkumused (mitte)vastavaks;

13.5.2. teeb vajadusel vastutavale isikule ettepaneku selgituste nõudmiseks pakkujalt

pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta;

13.5.3. hindab ja võrdleb kõiki pakkumusi, mida ei ole tagasi lükatud ja teeb otsuse

pakkumuse edukaks tunnistamise kohta;

13.5.4. kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni nende esitatud dokumentide ja

elektrooniliste andmekogude kaudu (kui kvalifitseerimistingimused on esitatud) ja

otsustab kvalifitseerimise ja kvalifitseerimata jätmise kohta ning pakkujate

hankemenetluselt kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta;

13.5.5. täidab teisi ülesandeid, mis on hanke alusdokumentides hankekomisjonile ette

nähtud.

13.6. Kui tegemist on hankega mille korraldamine on otsustatud peadirektori käskkirjaga,

teeb hankekomisjon punktides 13.5.1, 13.5.3, 13.5.4 osas hankekomisjoni

protokolli(de)s ettepaneku vastavate otsuste tegemiseks peadirektorile, millisel juhul

otsused vormistatakse peadirektori käskkirjaga.

13.7. Kui hankija viib läbi pöördmenetluse, tehakse vähemalt kaks eraldi otsust9:

13.7.1. esmalt otsus, milles näidatakse pakkumuste (mitte)vastavaks tunnistamine ja

pakkumuste tagasi lükkamise ja edukaks tunnistamine;

13.7.2. seejärel otsus, milles kontrollitakse eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluseid

ja kvalifitseerimistingimustele vastamist.

13.8. Hangete puhul, mille korraldamine ei ole peadirektori käskkirjaga otsustatud, teeb

hankekomisjon eelmainitud punktide otsused ise ja need vormistatakse

hankekomisjoni koosoleku protokolli(de)s.

13.9. Hankekomisjoni koosolek protokollitakse ja protokoll allkirjastatakse kõikide

koosolekul osalejate poolt.

14. Õigusnõuniku ülesanded 14.1. Õigusnõunik toetab hanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel hanke eest vastutavat

isikut.

14.2. Riigihangete registri e-keskkonnas läbiviidava hankega seotud toimingute õigeaegse

läbiviimise eest vastutab õigusnõunik. Selleks peab hanke eest vastutav isik andma

õigusnõunikule vajaliku sisendi.

14.3. Pärast käskkirja allkirjastamist avaldab õigusnõunik riigihanke alusdokumendid

riigihangete registri e-keskkonnas.

14.4. Õigusnõunik esitab hanketeate avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse,

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või

innovatsioonipartnerluse alustamiseks (RHS § 74).

14.5. Õigusnõunik võib esitada registrile registri veebilehe kaudu vähemalt 14 päeva enne

hankelepingu sõlmimist vabatahtliku teate, kui ta on jätnud hanketeate esitamata,

10

eeldades, et hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta on RHS

kohaselt lubatud. Riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui

rahvusvaheline piirmäär, esitatakse vabatahtlik teade vähemalt kümme päeva enne

hankelepingu sõlmimist (RHS § 76).

14.6. Riigihangete registri vahendusel pakkujatega ja/või taotlejatega suhtlus käib

õigusnõuniku vahendusel. Sisend küsimustele ja vastustele tuleb hanke vastutavalt

isikult ja/või hankekomisjonilt.

14.7. Hangete puhul, mille läbiviimise eelduseks on peadirektori käskkiri, koostab hankes

vajalikud otsused õigusnõunik, tuginedes hankekomisjoni hindamisprotokolli(de)le.

Otsused kooskõlastatakse hankekomisjoniga.

14.8. Euroopa Komisjoni nõudel saadab õigusnõunik Rahandusministeeriumi kaudu

Euroopa Komisjonile aruande RHS § 49 lg 1 punktis 1 sätestatud aluse rakendamise

asjaolude kohta.

14.9. Riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt esitatud nõuete tähtaegse täitmise eest

vastutab õigusnõunik. Õigusnõunik teavitab hanke vastutavat isikut viivitamatult

vaidlustuse saamisest ning lepib kokku majasisese vastuse kavandi tähtaja.

14.10. Õigusnõunik korraldab sõltumatuse deklaratsiooni allkirjastamise hankega seotud

isikute poolt (vastutav isik, komisjoni liikmed) ning registreerib need hankega seotud

asjatoimikus.

5 Hankemenetluse liigid

15. Hange alla väikehanke piirmäära 15.1. Asjade ostmisel, teenuste, ideelahenduste ja ehitustööde tellimisel eeldatava

maksumusega kuni 14999,99 eurot ei ole kohustuslik võtta võrdlevaid pakkumusi,

kui vastutav isik teeb Ameti seisukohast mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega

tehingu.

15.2. Punktis 15.1. nimetatud hangete puhul ei ole kohustuslik dokumenteerida hankega

seotud dokumente ega kirjavahetust dokumendihaldussüsteemis, kuid see on

soovituslik. Hanke dokumenteerimine (näiteks kirjavahetus seoses pakkumuse

küsimisega ja laekunud pakkumusega) aitab hiljem muu hulgas tõendada vastutava

isiku poolt RHS-s sätestatud hanke üldpõhimõtete järgimist (vt punkt 2).

15.3. Juhul, kui hankega kaasneb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

hankelepingu sõlmimine, tuleb hankeleping registreerida dokumendihaldussüsteemi

majanduslepingute sarjas 4-7.

16. Väikehange 16.1. Asjade ostmisel, teenuste, ideelahenduste ja ehitustööde tellimisel eeldatava

maksumusega 15000,00 – 29999,99 eurot saadab vastutav isik pakkumuskutse

vähemalt kolmele võimalikule pakkujale.

16.2. Kui hanke olemusest tulenevalt ei ole võimalik kutset kolmele võimalikule pakkujale

saata, koostab vastutav isik memo, milles põhjendab kutse edastamist ühele või

kahele võimalikule pakkujale.

16.3. Pakkumuskutses esitatakse hangitava eseme kirjeldus (vajadusel lisatakse eraldi

tehniline kirjeldus/lähteülesanne), pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende

osakaalud, pakkumusele esitatavad nõuded, pakkumuse esitamise tähtaeg jm

tingimused.

16.4. Vastutav isik dokumenteerib hankeprotsessi dokumendihaldussüsteemis, kuhu

sisestab hankega seotud olulised dokumendid (näiteks saadetud pakkumuskutsed,

11

esitatud pakkumused, hankeleping, hankekomisjoni protokoll, vastutava isiku

koostatud memo).

17. Lihthange (RHS § 125) 17.1. Lihthange on riigihange, mille hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on

asjade ja teenuste puhul alates 30 000 eurost, kuid väiksem kui 60 000 eurot ja

ehitustööde puhul alates 60 000 eurost, kuid väiksem kui 150 000 eurot.

17.2. Lihthange viiakse läbi vastavalt RHS §-le 125 ja järgmistele reeglitele:

17.2.1. lihthanke korraldamise aluseks on peadirektori käskkiri (p 8);

17.2.2. lihthanke läbiviimisel on lubatud kasutada nn pöördmenetlust, kui selline

võimalus sisaldub RHAD-s;

17.3. hanke väljakuulutamine ja läbiviimine toimub riigihangete registris;

17.4. lepingu sõlmimisel (ning võimalikul muutmisel) eduka pakkujaga tuleb lähtuda

riigihangete seaduses sätestatud menetlusreeglitest.

18. Sotsiaal- ja eriteenused (RHS § 126) 18.1. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on hange, mis korraldatakse direktiivi

2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks.

18.2. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse piirmäärad on ajas muutuvad ning need

avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Piirmäärad avaldatakse lisaks riigihangete

registri veebilehel iga kord pärast nende avaldamist Euroopa Komisjoni poolt.

18.3. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel tuleb lisaks riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetele arvesse võtta sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid.

18.4. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel maksumusega alates 30 000 eurost peavad hanke

alusdokumendid sisaldama vähemalt peadirektori käskkirja, hanke alusdokumente ja

lepingut.

19. Erandid (RHS § 11) 19.1. RHS §-s 11 nimetatud erandite esinemisel ei ole hankija kohustatud RHS-i

rakendama, kuid kohustub sõlmima lepingu, sõltumata tehingu summast.

19.2. RHS §-le 11 tugineda sooviv isik peab koostama erandi kohaldamise kohta memo,

mis registreeritakse dokumendihaldussüsteemis ning kooskõlastatakse osakonna

juhataja, õigusnõunikuga, finantsnõunikuga ning alates 15000,00 eurost ka

peadirektoriga. Finantsnõuniku ja peadirektori kooskõlastused on käsitletavad kui

kinnitused rahaliste vahendite kasutamiseks.

19.3. Memo kooskõlastamise järgselt võib hankija teha ettepaneku lepingu sõlmimiseks.

19.4. RHS §-s 11 nimetatud erandi kohaldamisel on kohustuslik registreerida kõik

tehinguga seotud dokumendid (lisaks eelnimetatule ka näiteks kirjavahetus)

dokumendihaldussüsteemis.

20. Lisad1 Lisa 2 – Sõltumatuse deklaratsioon

Lisa 3 – Alla väikehanke piirmäära hangete protsess

Lisa 4 – Väikehangete protsess

Lisa 5 – Alates lihthanke piirmäärast hangete protsess

Lisa 6 – Pakkumuse kutse mall (kuni lihthankeni)

Lisa 7 – Lihthanke korraldamise käskkirja mall

1 Protsessijoonised on kuni hankelepingu sõlmimise etapini.

Lisa 2

Hankekorra juurde

Sõltumatuse deklaratsioon

SÕLTUMATUSE DEKLARATSIOON

hanke „…………………………………………………….“ korraldamisega seotud kohustuste

täitmisel

Käesolevaga kinnitan erapooletust ja sõltumatust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

hanke „…………………………………“ läbiviimiseks, sealhulgas pakkumiste hindamiseks ja

edukate pakkumiste valimiseks moodustatud komisjoni töös osalemisega seotud ülesannete

täitmisel ja kohustun:

 vältima mistahes huvide konflikti kõnealuse hankega seotud kohustuste

täitmisel;

 teavitama hanke eest vastutavat isikut, kui olen läinud vastuollu minu

poolt allkirjastatud kinnitusega sõltumatuse ja erapooletuse kohta ja/või kui

selleks on tekkinud potentsiaalne risk.

Hankekomisjoni liige …………………………………..

Lisa 3

Hankekorra juurde

Alla väikehanke piirmäära hangete protsess

Lisa 4

Hankekorra juurde

Väikehangete protsess

Lisa 5

Hankekorra juurde

Alates lihthanke piirmäärast hangete protsess

Lisa 6

Hankekorra juurde

Pakkumuse kutse mall (kuni lihthankeni) Väikehanke "hanke nimetus" pakkumuse kutse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi nimetatud kui Hankija/TTJA) palub esitada pakkumus vastavalt kutses sisalduvatele tingimustele. Eelarve: … EUR (ilma käibemaksuta) 1. Pakkumuse vormistamine ja esitamine

1.1. Pakkumuses peab olema esitatud ..(kirjeldus, mida hangitakse)..

1.2. Pakkumuse maksumus tuleb esitada ilma käibemaksuta.

1.3. Hankija aktsepteerib elektrooniliselt esitatavate pakkumuse dokumentide osas kõiki

üldlevinud dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .rtf

(RichTextFormat), .odt (Open Office) ning ka MS Office formaate.

1.4. Eelkirjeldatud nõuetele mittevastavaid, sh hilinenult esitatud pakkumusi arvesse ei

võeta.

1.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ning esitamisega seotud kulud.

1.6. Hankija koostab pakkumuste hindamise kohta protokolli.

1.7. Hankija ei rakenda hankelepingu sõlmimisel ooteaega.

2. Tehniline kirjeldus (vajadusel)

… 3. Hankelepingu tingimused

3.1. …

3.2. Täpsemad lepingu tingimused sisalduvad hankelepingu projektis (Lisa 2).

4. Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine

4.1. Pakkumuste hindamise kriteeriumideks on pakkumuse maksumus (X%) ja osakaal 2

nimetus (Y%).

4.2. Madalaima maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalsed X väärtuspunkti.

Teistele pakkumustele omistatakse väärtuspunktid vastavalt valemile:

"X" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "X"

4.3. Osakaalu 2 hindavad hankija hankekomisjoni liikmed eraldi. Hindamiskomisjoni

liikmete poolt omistatud väärtuspunktidest arvutatakse aritmeetiline keskmine.

Hindamiskomisjon omistab pakkuja poolt pakkumuses esitatud osakaalule 2 punkte

alljärgnevalt:

4.4. Punktides 4.2-4.3 saavutatud punktisummad summeeritakse ja hankija tunnistab

edukaks eeltoodud kriteeriumide alusel enim väärtuspunkte kokku kogunud

pakkumuse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

4.5. Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse

edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija.

Võrdväärse pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures.

Väärtuspunktide

arv

Põhjendus punktide andmiseks

.. ..

.. ..

Lisa 6

Hankekorra juurde

Pakkumuse kutse mall (kuni lihthankeni)

Liisuheitmise korrast, ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid e-maili teel pakkuja

poolt esitatud kontaktandmetel.

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta:

 nõustub kõikide pakkumuse kutses esitatud tingimustega, sh hankelepingu projektis

sätestatud lepingu tingimustega;

 pakkumus on jõus vähemalt … päeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates.

Hankija kontaktisik, kes jagab selgitusi hankega seotud küsimustes, on ….. Hankijal ei ole kohustust vastata hankega seotud küsimustele, mis on esitatud hiljem kui 2 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Pakkumuse palume esitada hiljemalt pp.kk.aaaa kl .. e-posti aadressile … TTJA jätab endale õiguse lükata tagasi kõik esitatud pakkumused sõltumata põhjus(t)est. Lisad (vajadusel) Lisa 1 – .. Lisa 2 – ..

Lisa 7

Hankekorra juurde

Lihthanke korraldamise käskkirja mall

Lihthanke „hanke nimetus“ korraldamine ja hankekomisjoni moodustamine

Tulenevalt …. käskkirjaga nr …. kinnitatud hankekorra punktist … ning arvestades riigihangete

seaduses sätestatud põhimõtteid:

kinnitan

1. Lihthanke „hanke nimetus“ läbiviimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse

valimiseks komisjoni järgmises koosseisus:

1.1. komisjoni esimees: eesnimi perekonnanimi, ametinimetus

1.2. komisjoni liige: eesnimi perekonnanimi, ametinimetus;

1.3. komisjoni liige: eesnimi perekonnanimi, ametinimetus.

määran

2. Hanke eest vastutavaks isikuks: eesnimi perekonnanimi, ametinimetus.

3. Hanke eeldatavaks maksumuseks …. eurot käibemaksuta.

4. Hankija arvestab majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel ainult pakkumuse

hinda ja tunnistab edukaks kõige madalama hinnaga pakkumuse.

või

Pakkumuste hindamise kriteeriumideks on pakkumuse maksumus (osakaal X%) ja osakaalu

2 nimetus (osakaal Y%).

4.1. Madalaima maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalsed X väärtuspunkti.

Teistele pakkumustele omistatakse väärtuspunktid vastavalt valemile:

"X" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "X"

4.2. osakaalu 2 hindavad hankija hankekomisjoni liikmed ühiselt, omistades pakkumusele

maksimaalselt Y punkti.

Hindamiskomisjon omistab pakkuja poolt pakkumuses esitatud osakaalule 2 punkte

alljärgnevalt:

Väärtus

punktide

arv

Põhjendus punktide andmiseks

.. …

.. …

5. Kui võrdselt madalaima hinnaga pakkumuse on esitanud mitu pakkujat, selgitatakse edukas

pakkumus liisuheitmise teel, mis toimub pakkujate volitatud esindajate juuresolekul.

Liisuheitmise koht ja ajakava teatatakse eelnevalt pakkujatele.

või

Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse edukas

pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija. Võrdväärse

Lisa 7

Hankekorra juurde

Lihthanke korraldamise käskkirja mall

pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures. Liisuheitmise korrast,

ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid …. vahendusel.