Taotlus

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Teile on saadetud dokument Jõhvi Vallavalitsuse dokumendihaldusprogrammist WebDesktop.
Registreerimise number: 7-1.3/979-3
Registreerimise kuupäev: 28.02.2024

Sompa_tn_38a_dp_KSH_eelhinnangu_esitamine_TA.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TIIT TOOS PNOEE-35502112252 2024-02-28 12:00:53

Lisa 1 Sompa tn 38a dp põhimõtteline skeem.pdf

14 m3 14 m320 m3 14 m330 m3 30 m3 30 m3 30 m3

14 m3

7 m3 7 m3

14 m3 14 m3 14 m3 14 m3

Reservplats ca 730 m2 1

2

3 3 4,5 m3 4,5 m34,5 m3

5 m3

Jäätmete kogumise plats ca 2000 m2

SK 1

SK1

SK1 SK1

SK1

SK1 SK1

SK1

SK1 SK1

SK1

SK 1

5 4

K1 K1

V1 V1

SK 1

SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1

1 - Jäätmehoone ca. 30 m2 pindalaga + ohutsooniga 2 - Valvurihoone ca. 15 m2 + ohutsooniga

7 m3

Konteinerite asukoht ja maht

3 - Liugvärvav avaga 12 m, koos automaatikaga 4 - Rennkanal ACO DRAIN, L= 41 m 5 - Rennkanal ACO DRAIN, L= 27 m (perspektiivne)

Projekteeritav reovee kogumismahuti 3 m3

Projekteeritav I klassi õlipüüdur ja liiva-mudapüüdur

Hoone teenindusala

Projekteeritav keevisvõrkpiire H=2 mProjekteeritav reovee kanalisatsioon

Projekteeritav sadevee kanalisatsioon

Projekteeritav veetorustik

Elektrilevi kaablid (õhuliinid ja maaalused) ja nendega seotud kitsendused

SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1

V1 V1

K1 K1 K1 K1 K1

Jäätmejaama põhimõtteline skeem M 1:250

Lisa 2 Sompa tn 38a dp KSH eelhinnang.pdf

JÕHVI VALLAVALITSUS

Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Terviseamet

[email protected] 28.02.2024 nr

Jõhvi valla Jõhvi linna Sompa tn 38a

kinnistu detailplaneeringu KSH algatamise

eelhinnangu esitamine seisukoha saamiseks

Jõhvi Vallavalitsus on huvitatud Jõhvi valla Jõhvi linna Sompa tänav 38a kinnistule (registriosa nr 17366350) detailplaneeringu algatamisest. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritaval alal ehitusõiguse määramine jäätmejaama hoone(te) ning jäätmejaama teenindamiseks vajalike rajatiste (kõvakattega plats, nõrgveesüsteem, kompostimisplats jms rajatis) püstitamiseks. Parkimiskorralduse, juurdepääsude ja tehnovõrkude lahenduse koostamine ning vajalike piirangute ja servituutide vajaduse määramine(lisa 3).

Planeeritav maa-ala hõlmab järgmisi kinnistuid: Sompa tn 38a (katastritunnus 25101:001:0593) kinnistu, mille sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa, suurusega 5468 m²; osaliselt Sompa tänav T9 (katastritunnus 25301:001:0125) kinnistu, mille sihtostarve on 100% transpordimaa (kogupindala 3088 m²); Sompa tänav T9 kinnistut osas, mis on vajalik jäätmejaama juurdepääsude planeerimiseks; osaliselt Sompa tänav J1 (katrastritunnus 25101:001:0593) kinnistut, mille sihtotstarve on 100% transpordimaa (kogupindala 25175 m²); Sompa tänav J7 kinnistut osas, mis on vajalik jäätmejaama juurdepääsude planeerimiseks(lisa 1).

Detailplaneeringuala asukoht on Jõhvi vald, Jõhvi linn, Sompa tn 38a. Planeeritaval alal kehtib Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127 kehtestatud valla üldplaneering, mille kohaselt detailplaneeringu ala on reserveeritud virgestusmaaks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut nii, et maaüksuse aadressiga Sompa tn 38a juhtotstarve puhke ja virgestusmaa (P) muudetakse jäätmekäitlusmaaks (OJ). Planeeritava ala pindala: piirneb Sompa tn 38a kinnistuga 5468 m².

Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang(lisa2)

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 28.02.2024 kirjaga nr 7- 1.3/113 Keskkonnaametile, Terviseametile, Päästeametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.

Lisa 1 detailplaneeringu asukoha skeem

Lisa 2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang

Lisa 3 detailplaneeringu plaan

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]

Lisa 3. Sompa tn 38a detailplaneeringu asukoha skeem.pdf

planeeringuala

katastripiir

Lisa 4 Jõhvi linn Sompa tn 38a dp algatamine,_lähteseisukohtade_kinnitamine__ja_KSH_algatamata_jätmine _eelnõu.pdf

JÕHVI VALLAVOLIKOGU 5. KOOSSEISU __. ISTUNGI OTSUS

Jõhvis eelnõu

Detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine (Jäätmejaam)

Jõhvi Vallavolikogu algatab Jõhvis Sompa tn 38a kinnistul (katastritunnus

25101:001:0593) detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga rajada jäätmejaam jäätmete

liigiti kogumise, sortimise ja taaskasutuse edendamiseks. Jäätmejaama rajamine tuleneb

vajadusest korraldada Jõhvi vallas jäätmehoolduse arendamist vastavalt jäätmeseadusele,

kohaliku omavalitsuse jäätmekavale ja jäätmehoolduseeskirjale.

Sompa tn 38a maaüksus kuulub Jõhvi vallale, selle suurus on 5468 m² ja üldplaneeringus

maakasutus juhtotstarve on 100% puhke, virgestus ja haljasalamaa. Kinnistule juurdepääs

on planeeritud Sompa tänavalt T9 (katastritunnus 25301:001:0125).

Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127 on kehtestatud valla üldplaneering,

mille kohaselt on detailplaneeringu ala enamus maa-alast reserveeritud virgestus ja

puhkealaks. Hetkel kehtivas üldplaneeringus on juhtotstarbed seotud kinnistu piiridega.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut Sompa tn 38a kinnistu

osas nii, et olemasolev puhke ja virgestusmaa juhtotstarve (P) muudetakse jäätmekäitlusmaa

juhtotstarbeks (OJ).

Kavandatava tegevusega nähakse lisaks jäätmejaamale ette ka ala, kuhu oleks vajadusel

võimalik rajada kompostimisväljak biolagunevate aia- ja haljastujäätmete kompostimiseks.

Jäätmejaamas soovitakse elanikele luua võimalused kodumajapidamises tekkivate liigiti

kogutud jäätmete üleandmiseks, et edendada jäätmete taaskasutust. Planeeritavale

alale ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Arvestades kavandatavate tegevuste mahtu,

iseloomu ja kinnistu asukohta, ei eeldata kavandatavate hoonete ning rajatiste sihipärase

kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik.

Jäätmekäitluse valdkonda kuuluva tegevuse kohta tuleb otsustajal anda keskkonnamõju

eelhinnang tulenevalt KeHJS § 6 lõikest 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 10.

Eeltoodust tulenevalt on koostatud Jõhvi Vallavalitsuse poolt „Jõhvi linnas Sompa tn 38a

kinnistule kavandatava jäätmejaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang“

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik järgmistel põhjustel:

1) jäätmejaamas hakatakse vastu võtma eraldi liigiti kogutud jäätmeid, segaolmejäätmete

vastuvõttu ei kavandata, samuti ei kavandata jäätmete käitlemist, millega kaasneks

negatiivseid häiringuid müra, haisu või tolmu näol. Jäätmete üleandmisel ja hoidmisel

ei teki õhuheitmeid, kuna jäätmed on valdavalt inertsed. Kodumajapidamises tekkivaid

jäätmeliike hakatakse vastu võtma lekkekindlates mahutites. Lahtiselt kogutavaid jäätmeliike

kogutakse asfalteeritud platsil, varjualuse all, ohtlikke jäätmeid selleks ettevalmistatud

ruumides ja suletavates mahutites. Kogutavaid jäätmeid hoitakse ajutiselt ning antakse üle

selleks vastavat luba omavale ettevõttele;

2) kavandatava tegevusega ei kaasne pinnase ning pinna- ja põhjavee reostust, sest

jäätmejaama alla minev maa-ala asfalteeritakse, sademe- ja nõrgvesi kogutakse ning

suunatakse puhastatult nõrgveesüsteemi;

3) detailplaneeringu alal ja vahetus läheduses ei asu looduskaitsealuseid üksikobjekte ja ei

esine kaitsealuste taime- ning loomaliikide kasvukohti ja elupaiku;

4) kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude leevendamisega seonduvad küsimused

on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise käigus ja anda keskkonnatingimused

detailplaneeringu koosseisus (turvatud ja piirdeaiaga territoorium, kontrollitud nõrgvee

kogumine, kõvakattega plats, jäätmemahutite õige paigutus ja valik, planeeritud töökorraldus

ja väljaõppinud jäätmete vastuvõtja jms), mistõttu ei ole eraldi keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine vajalik.

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 28.02.2024 kirjaga nr 7-1.3/979 Keskkonnaametile, Terviseametile, Päästeametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, PlanS § 142 lõike 2

ning § 77 lõike 1, KeHJS § 33 lg 2 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020

määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest Jõhvi vallas” § 2

punktist 2, „Jõhvis Sompa tn 38a kinnistule kavandatava jäätmejaama detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, Jõhvi Vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Jõhvi Vallavalitsuse tellimisel ja finantseerimisel

Jõhvi linnas Sompa tn 38a kinnistul (katastritunnus 25101:001:0593).

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jäätmejaama rajamine.

3. Kinnitada detailplaneeringualale lähtesisukohad vastavalt Lisale 1.

4. Mitte algatada jäätmejaama detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist

vastavalt Lisale 2.

5. Detailplaneering anda üle planeeringu koostaja poolt pärast kehtestamist lõplikult

vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning digitaalselt laserkettal.

6. Jõhvi Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja

lähteseisukohtade andmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja

asutusi.

7. Jõhvi linna Sompa tn 38a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH

algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse

jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil

Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

8. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

8.1. ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

8.2. Ametlikes Teadaannetes;

8.3. Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

8.4. Rahandusministeeriumile;

8.5. Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Reimaa

Volikogu esimees

Sompa tn 38a dp KSH eelhinnangu esitamine TA.pdf

JÕHVI VALLAVALITSUS

Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Terviseamet

[email protected] 28.02.2024 nr 7-1.3/979-2

Jõhvi valla Jõhvi linna Sompa tn 38a

kinnistu detailplaneeringu KSH algatamise

eelhinnangu esitamine seisukoha saamiseks

Jõhvi Vallavalitsus on huvitatud Jõhvi valla Jõhvi linna Sompa tänav 38a kinnistule (registriosa nr 17366350) detailplaneeringu algatamisest. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritaval alal ehitusõiguse määramine jäätmejaama hoone(te) ning jäätmejaama teenindamiseks vajalike rajatiste (kõvakattega plats, nõrgveesüsteem, kompostimisplats jms rajatis) püstitamiseks. Parkimiskorralduse, juurdepääsude ja tehnovõrkude lahenduse koostamine ning vajalike piirangute ja servituutide vajaduse määramine(lisa 3).

Planeeritav maa-ala hõlmab järgmisi kinnistuid: Sompa tn 38a (katastritunnus 25101:001:0593) kinnistu, mille sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa, suurusega 5468 m²; osaliselt Sompa tänav T9 (katastritunnus 25301:001:0125) kinnistu, mille sihtostarve on 100% transpordimaa (kogupindala 3088 m²); Sompa tänav T9 kinnistut osas, mis on vajalik jäätmejaama juurdepääsude planeerimiseks; osaliselt Sompa tänav J1 (katrastritunnus 25101:001:0593) kinnistut, mille sihtotstarve on 100% transpordimaa (kogupindala 25175 m²); Sompa tänav J7 kinnistut osas, mis on vajalik jäätmejaama juurdepääsude planeerimiseks(lisa 1).

Detailplaneeringuala asukoht on Jõhvi vald, Jõhvi linn, Sompa tn 38a. Planeeritaval alal kehtib Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127 kehtestatud valla üldplaneering, mille kohaselt detailplaneeringu ala on reserveeritud virgestusmaaks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut nii, et maaüksuse aadressiga Sompa tn 38a juhtotstarve puhke ja virgestusmaa (P) muudetakse jäätmekäitlusmaaks (OJ). Planeeritava ala pindala: piirneb Sompa tn 38a kinnistuga 5468 m².

Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang(lisa2)

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 28.02.2024 kirjaga nr 7- 1.3/979-2 Keskkonnaametile, Terviseametile, Päästeametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.

Lisa 1 detailplaneeringu asukoha skeem

Lisa 2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang

Lisa 3 detailplaneeringu plaan

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]

Sompa tn 38a dp KSH eelhinnangu esitamine TA.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TIIT TOOS PNOEE-35502112252 2024-03-06 13:22:08

Lisa 1 Sompa tn 38a dp põhimõtteline skeem.pdf

14 m3 14 m320 m3 14 m330 m3 30 m3 30 m3 30 m3

14 m3

7 m3 7 m3

14 m3 14 m3 14 m3 14 m3

Reservplats ca 730 m2 1

2

3 3 4,5 m3 4,5 m34,5 m3

5 m3

Jäätmete kogumise plats ca 2000 m2

SK 1

SK1

SK1 SK1

SK1

SK1 SK1

SK1

SK1 SK1

SK1

SK 1

5 4

K1 K1

V1 V1

SK 1

SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1

1 - Jäätmehoone ca. 30 m2 pindalaga + ohutsooniga 2 - Valvurihoone ca. 15 m2 + ohutsooniga

7 m3

Konteinerite asukoht ja maht

3 - Liugvärvav avaga 12 m, koos automaatikaga 4 - Rennkanal ACO DRAIN, L= 41 m 5 - Rennkanal ACO DRAIN, L= 27 m (perspektiivne)

Projekteeritav reovee kogumismahuti 3 m3

Projekteeritav I klassi õlipüüdur ja liiva-mudapüüdur

Hoone teenindusala

Projekteeritav keevisvõrkpiire H=2 mProjekteeritav reovee kanalisatsioon

Projekteeritav sadevee kanalisatsioon

Projekteeritav veetorustik

Elektrilevi kaablid (õhuliinid ja maaalused) ja nendega seotud kitsendused

SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1SK1

V1 V1

K1 K1 K1 K1 K1

Jäätmejaama põhimõtteline skeem M 1:250

Lisa 2. Jõhvi linnas Sompa tn 38a kinnistule kavandatava jäätmejaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.pdf

1

Lisa 2

… nr

„Jõhvi linnas Sompa tn 38a kinnistule kavandatava jäätmejaama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine„

Jõhvi linnas Sompa tn 38a kinnistule kavandatava jäätmejaama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes

4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 sätestatule detailplaneering võib põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Samas eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 10 punkti 1 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda jäätmekäitluskoha rajamise, laiendamise või

rekonstrueerimiseks, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse» § 6 lõike 1 punktis 23 nimetatud juhul.

Antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik

muutmine ning antud maa-alal planeeritakse jäätmejaam. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö eesmärgiks on välja

selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

2

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna Sompa tn 38a detailplaneeringu (DP) algatamisel on

vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse

tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta

asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

3. Üldinfo

3.1 Detailplaneeringu vajadus

Detailplaneeringu eesmärk on: planeeritaval alal ehitusõiguse määramine jäätmejaama hoone(te)

ning jäätmejaama teenindamiseks vajalike rajatiste (kõvakattega plats, nõrgveesüsteem,

kompostimisplats jms rajatis) püstitamiseks. Parkimiskorralduse, juurdepääsude ja tehnovõrkude

lahenduse koostamine ning vajalike piirangute ja servituutide vajaduse määramine.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Detailplaneeringuala asukoht on Jõhvi vald, Jõhvi linn, Sompa tn 38. Planeeritaval alal kehtib Jõhvi

Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127 kehtestatud valla üldplaneering, mille kohaselt

detailplaneeringu ala on reserveeritud virgestusmaaks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta

Jõhvi valla üldplaneeringut nii, et maaüksuse aadressiga Sompa tn 38a juhtotstarve puhke ja

virgestusmaa (P) muudetakse jäätmekäitlusmaaks (OJ).

Detailplaneering hõlmab järgmisi kinnistuid: Sompa tn 38 (katastritunnus 25101:001:0593) kinnistu,

mille sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa, suurusega 5468 m²; osaliselt Sompa tänav T9

(katastritunnus 25301:001:0125) kinnistu, mille sihtostarve on 100% transpordimaa (kogupindala

3088 m²). Detailplaneering puudutab Sompa tänav T9 kinnistut osas, mis on vajalik jäätmejaama

juurdepääsude planeerimiseks; osaliselt Sompa tänav J1 (katrastritunnus 25101:001:0593) kinnistut,

mille sihtotstarve on 100% transpordimaa (kogupindala 25175 m²). Detailplaneering puudutab

Sompa tänav J7 kinnistut osas, mis on vajalik jäätmejaama juurdepääsude planeerimiseks.

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

3

3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus

Planeeringuga kavandatakse planeeringualale jäätmejaam funktsionaalse jaotusega:

• valgustatud, valvatav ja tarastatud territoorium;

• mitmeotstarbeline hoone, mille mahus lahendatakse ruumid jäätmete liigiti kogumiseks ja

hoidmiseks, ruumid jäätmete vastuvõtjale (vajadusel kavandada eraldi hoone), jäätmete taas-

kasutuse ruumid, jms jäätmejaama toimimiseks vajalikud ruumid;

• platsid erinevate jäätmeliikide kogumiseks, sorteerimiseks, vaheladustamiseks, jäätmekon-

teinerite paigaldamiseks, aia- ja haljastusjäätmete paigutamise ala jms;

• asukoht autokaalule;

• parkimiskohad ala teenindavate sõidukite ja jäätmejaama külastajate jaoks;

• sademeveekraavid (nõrgveesüsteem);

• haljastus;

• tehnovõrgud;

juurdepääsutee(d).

Jäätmejaama eesmärk on kodumajapidamisest pärinevate tavajäätmete ja ohtlike jäätmete kogumine

elanikelt. Jäätmejaamas võib toimuda jäätmete esmane töötlemine, kokkupressimine mahu

vähendamise ja transportimise eesmärgil. Jäätmejaam peab omama asjakohast keskkonnaluba.

Kavandatava tegevusega nähakse lisaks jäätmejaamale ette ka ala, kuhu oleks võimalik rajada

kompostimisväljak biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (jäätmekood 20 02 01) kompostimiseks.

See omakorda tähendab ka enam ruuminõudlust.

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Jäätmeseadus. Jäätmejaama rajamine jäätmete liigiti kogumise edendamiseks ja ringlusevõtu

sihtarvude täitmiseks on jäätmeseadusega kooskõlas.

Keskkonnaministri 03.06.2022. a määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded

ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Jäätmejaamas plaanitakse vastu võtma vähemalt

määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliike:

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) plastid (20 01 39);

3) metallid (20 01 40);

4) klaas (20 01 02);

5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);

8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02),

puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspa-

kendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09);

9) puit (20 01 38);

10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);

11) suurjäätmed (20 03 07);

12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);

13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);

14) § 2 lg-s 3 nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud

jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäät-

mekoodiga 15 01 10*.

Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri (Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2018 määrus nr 128 „Jõhvi valla

jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord“). Kuigi jäätmejaama rajamine Jõhvi valla

4

jäätmehoolduseeskirjaga ei ole ettenähtud, ei ole jäätmejaama rajamine eeskirjaga vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Detailplaneeringu ala enamus maa-alast on reserveeritud

virgestus ja puhkealaks. Hetkel kehtivas üldplaneeringus on juhtotstarbed seotud kinnistu

piiridega. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut Sompa tn 38a

kinnistu osas nii, et olemasolev puhke ja virgestusmaa juhtotstarve (P) muudetakse jäätmekäitlusmaa

juhtotstarbeks (OJ). Detailplaneeringu eesmärk ei ole kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga

(kehtestatud Jõhvi vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127).

Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030 seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega

kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.

Jõhvi valla jäätmekava 2021 – 2025. Jäätmekava punktis 6.3 on sätestatud, et hetkeseisuga (ehk

Jäätmekava koostamise ja kehtestamise ajal) jäätmejaama ehitamine ei ole otstarbekas.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Sompa tn 38a kinnistu on võsastunud maa-ala. Maa-alal puuduvad ehitised. Informatsioon

jääkreostuse osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

5

3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringualal puuduvad

looduskaitseobjektid. Lähim kaitsealuse liigi (III kategooria kaitsealune fauna – Crex crex (rukkirääk),

EELIS kood KLO9124825) leiukoht asub ca 53 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud

leiukohani.

Joonis 3. Kaitsealuse liigi leiukoht

5.3 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.

5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Planeeritav maa-ala asub altkaevandatud alal. Alale ulatub elektripaigaldise kaitsevöönd.

6

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt

ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on

lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Tegemist on linnasisese tööstusliku piirkonnaga, mis asub linna äärealas. Lähimad elamud jäävad ca

465 m kaugusele. Kavandatava tegevusega on oodata maakasutuse intensiivistumist. Mõju on

positiivne, sest käesoleval hetkel kasutusest väljas olev ala heakorrastatakse ja sellele rajatakse

piirkonda teenindav jäätmejaam.

6.2 Mõju pinnasele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (rajatiste, tehnovõrkude, platside ja teede rajamine). Kaevanditest

väljastatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel.

Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise

kasutamine ja bilanss esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks

planeeringualast väljaspool, tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja

kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

Kuna jäätmejääm ja kompostimisväljak plaanitakse asfalteeritud platsil, ohtlikud jäätmed kogutakse

kinnisesse mahutitesse, siis selle kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks,

lähtudes ka kavandatavast tegevusest.

6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Põhjavesi planeeritava jäätmejaama piirkonnas on nõrgalt kaitstud, millest tulenevalt tuleb võimaliku

nõrgvee tekkimisel rakendada ennetavaid abinõusid. Seepärast jäätmejaama (sh

komposteerimisväljaku) ala asfalteeritakse ja vajadusel lahendatakse sade- ja nõrgvee kogumine.

Territoorium eraldatakse lukustatava piirdeaiaga.

Jäätmejaamas ladustatakse kodumajapidamises tekkinud paber, papp, erinevad pakendid, metall jms.

eraldi konteineritesse ja need üldjuhul ei sisalda ohtlikke jäätmeid. Ohtlikud jäätmed paigaldatakse

koheselt vastavasse konteinerisse ja see on suletud.

Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda ainult avariiolukorras, kuid õnnetusi ja avariisid eeldada ei

ole.

Kavandatud jäätmejaama rajamisega ei suurene eeldatavalt mõju pinna- ja põhjaveele. Veekogusid

läheduses ei ole, mistõttu mõju veekogule ja vee-elustikule puudub.

6.4 Mõju loodusele

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine

olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada

kõrge väärtusega elupaigaks.

Kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele on väheoluline.

Jäätmejaamas ei kavandata segaolmejäätmete vastuvõttu. Kompostimisväljakul kavatsetakse

kompostida ainult aia- ja haljasjäätmeid väikeses mahus. Köögi- ja sööklajäätmeid

kompostimisväljakule ei plaanita paigutada. Seega ei ole ette näha olulist mõju kahjurite arvukusele

piirkonnas.

7

6.5 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.6 Jäätme- ja energiamahukus

Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide,

veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja

osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Jäätmejaama kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata jäätmete

tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab

rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama

oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale

isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Kavandatud tegevuse eesmärk on jäätmete kogumine elanikkonnalt erinevate jäätmeliikide kaupa.

Pigem on peale detailplaneeringuga kavandatu elluviimist võimlik paremini jäätmeid koguda ja

taaskasutusse suunata. Reguleeritud jäätmete kogumine aitab kaasa puhtama keskkonna loomisele.

Jäätmekäitlusega kaasneb paratamatult mõningane territooriumi prügistamine, kuid see peaks olema

väga minimaalne, sest prügi kogutakse erinevatesse konteineritesse ja komposteerimisväljakul

toimub protsess on kontrollitav. Mõningane reostus tekib prügi laadimisel ja tuule kaasabil, kuid see

on minimaalne. Leevendavaks meetmeks on ala piiramine võrkaiaga ja vajalike koristusvahemike

tagamine platsil, rajatiste ja konteinerite vahe.

6.7 Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju jäätmejaama rajamisega ei kaasne.

6.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Jäätmejaam on oluliseks jäätmehooldussüsteemi osaks, kus piirkonna kohalikud elanikud saavad üle

anda sorteeritud jäätmeid.

Kavandatavat tegevust võib pidada positiivseks piirkonna elanike heaolule, sest jäätmejaam

võimaldab mugavamalt kohapeal erinevate jäätmete üleandmist ning see peaks eeldatavalt

suurendama jäätmete sorteerimist. Samuti paraneb ala heakorrastatus, mis peaks mõjutama elanike

heaolu.

Eeldatavalt ei kaasne jäätmejaama rajamisega normatiive ületava müra- ja õhusaastetaseme tõusu,

mis kahjustaks inimese tervist ja heaolu.

6.9 Jäätmed

Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks käitlema

või koguma, ei teki. Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate jäätmete

kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt

olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.10 Õhusaastatus ja lõhnahäiring

Müra, vibratsiooni ja õhusaaste allikad planeeritava ala piirkonnas on vähesel määral ka praegu. Seda

põhjustavad piirkonna ettevõtted (nt betoonitehas).

8

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele. Liigiti kogutavate jäätmete

konteineritesse ladustamisel arvestatavaid heitmeid ei teki. Ohtlikud jäätmed peavad olema

transpordiks ja ladustamiseks vastavalt pakendatud, et minimeerida võimalikku õhureostust. Jäätmete

transpordil paisatakse õhku heitmeid, mis on tavapärase jäätmevoo mõjudega. Ebameeldivad lõhnad

ja vähene õhusaaste kaasnevad eelkõige kogutud ja ajutiselt ladustatud jäätmetes sisalduvate kergesti

lenduvate ainete eraldumisega välisõhku. Vähese ebameeldiva lõhna ja õhusaaste tekitavad ka

jäätmeid transportivad jäätmeveokid, kuid see tegevus ei tekita eeldatavalt üldist saastatuse

suurenemist piirkonnas.

Mingil määral satub kompostimishoonest välisõhku õhuheitmeid (orgaanilise materjali lagugaasid),

mis aga ei põhjusta eeldatavasti lõhnahäiringut lähemate elumajade juures.

6.11 Müra, vibratsioon

Eeldatavalt ei ole transpordivahendite liikumine ja jäätmete toomine kuigi tihe, seetõttu on müra

taseme üldine suurenemine praktiliselt olematu. Mõningane müra ja vibratsiooni suurenemine võib

kaasneda jäätmejaama ehitustegevuse ajal. Ehitustegevusega kaasnev mõju õhukvaliteedile on

lühiajaline ja väheoluline.

Seega märkimisväärset müra ja vibratsiooni kavandatud tegevusega ei kaasne. Samuti ei kaasne

olulist mõju välisõhu kvaliteedile.

6.12 Valgus, soojus, kiirgus

Jäätmejaama territoorium valgustatakse, mistõttu võib kaasneda valgusereostus, kuid selle iseloom ja

ulatus sõltub kavandatavatest valgustuslahendusest. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud

valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulist valgusreostuse teket.

6.13 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Nõuetekohase tegevuse korral keskkonna- ja terviseohtlike avariiolukordade esinemine on

vähetõenäoline.

6.14 Koosmõju

Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

7. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja jäätmejääma sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

9

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linnas Sompa tn 38a kinnistule kavandatava jäätmejaama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).