Kriminaalhooldusametnike Nõukogu ülesanded ja töökord" muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Justiitsministri 03. märtsi 2017. a käskkirja nr 32 "Kriminaalhooldusametnike Nõukogu töökord" muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ punkti 18 alapunkti 22 alusel:

1. Muudan justiitsministri 3. märtsi 2017. a käskkirja nr 32 „Kriminaalhooldusametnike töökord“ lisa „Kriminaalhooldusametnike Nõukogu ülesanded ja töökord“ ning asendan selle käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). Muudatusega eemaldatakse nõukogu töökorra punktist 6 Viru Vangla III üksusest esindajate

valimise võimalus, lisades eelneva arvelt ühe lisaesindaja Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonda.

2. Käskkiri jõustub allakirjutamise päeval. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister

28.03.2024 nr 32

Lisa (muudetud sõnastuses)

Kriminaalhooldusametnike Nõukogu ülesanded ja töökord

I Nõukogu ülesanne

1. Kriminaalhooldusametnike Nõukogu (edaspidi nõukogu) on vanglateenistuse juurde moodustatud

nõuandev kogu.

2. Nõukogu ülesandeks on kaasata kriminaalhooldusametnikke, sotsiaaltöötajaid ja psühholooge

vanglateenistuse juhtimisse ning nõustada vanglateenistuse juhtkonda ja vanglate juhtkonda

kriminaalhooldustöö ja sekkumistegevuste valdkonna töö ettevalmistamist, planeerimist ja teostamist

puudutavates küsimustes.

II Nõukogu liikmete valimine

3. Nõukogu valitakse kolmeks aastaks.

4. Nõukogu liikmete korralised valimised toimuvad üks kord kolme aasta järel aprillikuus. Valitud

nõukogu volitused algavad 1. maist.

5. Nõukogu liikmete valimisel on igal vangla koosseisulisel kriminaalhooldusametnikul, sotsiaaltöötajal

ja psühholoogil üks hääl.

6.Tallinna vangla kriminaalhooldusosakondade kriminaalhooldusametnikud ning iga vangla

sotsiaaltöötajad ja psühholoogid valivad esindajad nõukogusse järgnevalt:

Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond - 2 kriminaalhooldusametnikku; Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakond - 1 kriminaalhooldusametnik; Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakond - 1 kriminaalhooldusametnik; Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond - 2 kriminaalhooldusametnikku; Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond - 2 kriminaalhooldusametnikku; Tallinna Vangla - 1 sotsiaaltöötaja või psühholoog; Tartu Vangla - 1 sotsiaaltöötaja või psühholoog; Viru Vangla - 1 sotsiaaltöötaja või psühholoog; Hääletada saab ainult oma kriminaalhooldusosakonna või oma vangla kandidaatide vahel. Valituks

osutuvad kõige enam hääli saanud kandidaadid. Võrdse häältearvu korral loetakse valituks kandidaat,

kes on töötanud kauem vanglateenistuses kriminaalhooldusametniku, sotsiaaltöötaja, või

psühholoogina.

7. Nõukogu liikmeks võib kandideerida iga kriminaalhooldusametnik, sotsiaaltöötaja ja psühholoog,

kel ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust ja kes ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav.

8. Nõukogu liikme kandidatuuri võib üles seada iga kriminaalhooldusametnik, sotsiaaltöötaja või

psühholoog.

9. Nõukogu valitakse kirjalikul hääletusel. Vangla määrab hääletuse korraldamise eest vastutava

ametniku, kes ei ole ise valitav ega valija ning korraldab hääletusprotseduuri nii, et oleks tagatud

hääletuse salajasus.

10. Nõukogu liikme volitused lõpevad tema avalduse alusel või kui lõpeb tema teenistus selles

vanglas, mille esindajaks ta valiti. Nõukogu liikme volitused lõpevad, kui nõukogu liiget karistatakse

ametipalga vähendamise või teenistusest vabastamisega ning ta ei ole talle määratud karistust

ettenähtud tähtajal kohtus vaidlustanud või on jõustunud kohtuotsus, millega tema kaebus on jäetud

rahuldamata. Nõukogu liikme, kelle avaliku võimu teostamise õigus on seaduse alusel peatunud

vähemalt kolmeks kuuks, liikmeõigused peatuvad. Liiget, kelle liikmeõigused on peatunud, asendab

tema äraolekul nõukogu töös asendusliige. Asendusliikmeks on nõukogu liikmete korralisel valimisel

samast vanglast järgmine enim hääli saanud, kuid nõukogusse mittepääsenud kandidaat

11. Kui vanglat esindava liikme volitused lõpevad, siis vabanevale kohale saab volitused järgmine

selles vanglas valimistel enam hääli saanud kandidaat, kelle ametiaeg kestab kuni järgmiste korraliste

valimisteni.

12. Kui ei leidu vangla esindajat nõukokku enam hääli saanud kandidaatide hulgast, siis korraldatakse

selles vanglas ühe kuu jooksul uue nõukogu liikme valimine, kelle ametiaeg kestab kuni järgmiste

korraliste valimisteni.

III Nõukogu istungid

13. Nõukogu töötab istungite vormis.

14. Istungitel osalevad nõukogu liikmed. Vanglate asekantsler, vanglateenistuse kriminaalhoolduse

direktor ja vanglate sekkumisvaldkondade eest vastutavad direktori asetäitjad või nende poolt

määratud asendajad võivad istungist osa võtta hääleõiguseta.

15. Nõukogu istungit juhatab eesistuja, tema äraolekul ase-eesistuja. Eesistuja äraolekul on ase-

eesistujal kõik eesistuja õigused. Eesistuja ja ase-eesistuja valitakse nõukogu liikmete seast.

Valimised toimuvad uue kooseisu volituste alguses, eesistuja või ase-eesistuja nõukogust lahkumise

või tagasiastumise korral.

16. Eesistuja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid.

17. Nõukogu istungid toimuvad eesistuja määratud kohas.

18. Nõukogu istungi kutsub kokku nõukogu eesistuja oma algatusel või vähemalt nelja nõukogu liikme

või vanglate asekantsleri kirjalikul ettepanekul.

19. Nõukogu liikmetele, Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele, kus nõukogu liikmed

töötavad, tuleb istungite toimumisest teatada vähemalt kuu aega ette.

20. Kõik nõukogu liikmed, vanglate asekantsler või tema volitatud esindaja, vanglateenistuse

kriminaalhoolduse direktor, vanglate sekkumisvaldkonna eest vastutavad direktori asetäitjad või

nende poolt määratud asendajad võivad teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks istungi päevakorda.

Istungi päevakorra projekt saadetakse nõukogu liikmetele ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale

vähemalt 15 päeva varem.

21. Päevakorra kinnitavad nõukogu liikmed istungi alguses. Päevakorras võib teha muudatusi

võrreldes varem saadetud projektiga, kui seda toetab nõukogu koosseisu kuuluvate liikmete enamus.

22. Istungi protokolli märgitakse: 1) istungi aeg ja koht; 2) istungist osavõtnud; 3) päevakord; 4) vastuvõetud otsused; 5) tagasilükatud ettepanekute kohta mittearvestamise põhjendus. 23. Istungi protokollile kirjutavad alla eesistuja ja protokollija.

24. Istungite protokolle hoitakse Justiitsministeeriumi vanglate osakonna

juures ja Kriminaalhooldusametnike Nõukogu eesistuja juures.

IV Nõukogu otsused

25. Nõukogu võib arutusel olevates küsimustes vastu võtta otsuseid, mis sisaldavad ettepanekuid

vanglateenistusele või vanglale kriminaalhooldusametnike tööd puudutavates küsimustes. Muuhulgas

võib nõukogu vastu võtta otsuseid ning teha ettepanekuid järgmistes valdkondades:

1) kriminaalhooldustöö sisuline arendustegevus;

2) personali- ja palgapoliitika;

3) kriminaalhoolduse standardi muutmine ja täiendamine;

4) kriminaalhoolduse, vangla sotsiaaltöö ja psühholoogilise teenistuse korraldus;

5) töö- ja tööülesannete kontrolli metoodika;

6) töökvaliteedi hindamise metoodika;

7) ametnike väljaõpe;

8) koolituste korraldus ning vajadus;

9) õigusaktide täiendamine.

26. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 3/5 nõukogu liikmetest.

27. Hääletamine on avalik või salajane. Hääletamise kord lepitakse kokku enne hääletamist. Igal

nõukogu liikmel on üks hääl. Otsused võetakse vastu lihthääletusena.

28. Otsused edastab nõukogu taasesitataval kujul Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale viie

tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.

IV Nõukogu töö tagamine

29. Eesistuja töökohaks oleva vangla eelarves nähakse ette nõukogu tööks vajalik raha. Nõukogu

istungi läbiviimiseks vajalikud tehnilised vahendid tagab vangla, kus nõukogu istung toimub või

vanglate osakond, kui nõukogu istung toimub vanglate osakonnas. Kui istung ei toimu vanglas või

vanglate osakonnas, tagab nõukogu istungiks vajalikud vahendid eesistuja töökohaks olev vangla.

Nõukogu töö paremaks korraldamiseks võetakse, nõukogu volituste kehtivuse ajaks, teenistusse

nõukogu sekretär.

30. Nõukogu liikmetele tagatakse nõukogu ettepanekul nõukogu töös osalemiseks vajalik

täiendkoolitus.

31. Nõukogu liikmel võimaldatakse tegelda 4 tunni ulatuses nädalas nõukogu istungite

ettevalmistamisega ja töötada vähendatud kliendikoormusega liikmeks oleku ajal koos palga

säilitamisega.

32. Nõukogu liikmed vabastatakse oma tööülesannetest nõukogu istungite ja nõukogu tööks vajaliku

täiendkoolituse ajaks koos palga säilitamisega.

IV Rakendussäte

33. Vanglad viivad nõukogu uue koosseisu valimised läbi valimisaasta 20. aprilliks.