Vastuskiri

LOODE TN 2

KESKLINNA LINNAOSA, TALLINN

DETAILPLANEERING

LIIKLUSMÜRA HINNANG

TELLIJA Eike Riis

KOOSTAJA

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti

Reg.kood: 11485414

Tel.: +372 5626 4614 e-post: [email protected]

www.kajaja.ee

VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID

Eteri Eha | keskkonnamüra valdkonna juht Reeli Silman

[email protected] [email protected]

Marko Ründva | juhatuse liige

/allkirjastatud digitaalselt/

KUUPÄEV: 15.08.2025

DOKUMENDI KONTROLL:

staatus versioon kommentaarid kuupäev autor

1 saadetud Tellijale 21.08.2025 M. Ründva

KOKKUVÕTE

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja raudteeliiklusest põhjustatud

müratasemete arvutused. Arvutused teostati vastavalt järgmistele meetoditele:

- autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetod NMPB-Routes-96;

- rongiliiklus: Madalmaade arvutusmeetod SRM II.

Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2022. aasta liikluskoormuste andmetele ning

perspektiivses olukorras vastavalt 2045. aasta liiklusprognoosile. Järgnevalt on esitatud arvutuslikud

liiklusmüratasemed planeeritavate hoonete juures.

Vastavalt teostatud liiklusmüra arvutustele on nii olemasolevas kui perspektiivses olukorras kinnistute

territooriumil täidetud liiklusmüra II kategooria piirväärtuse nõuded nii päevasel kui öisel ajavahemikul.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused POS 1 hoone (äriruumidega korterelamu) juures on:

- 2022. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoone Paldiski mnt poolsele fassaadile päevasel ajal arvutuslikud

müratasemed Ld ≤ 72 dB ning öisel ajal Ln ≤ 62 dB. Hoone Loode tn poolsele fassaadile mõjuvad päevasel

ajal müratasemed Ld ≤ 68 dB ning öisel ajal Ln ≤ 59 dB. Hoone sisehoovi jäävatele fassaadidele mõjuvad

päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 52 dB ning öisel ajal Ln ≤ 44 dB.

- 2045. aasta perspektiivse liiklussageduste mudeli alusel mõjuvad hoone Paldiski mnt poolsele fassaadile

päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 70 dB ning öisel ajal Ln ≤ 51 dB. Hoone Loode tn poolsele fassaadile

mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ning öisel ajal Ln ≤ 48 dB. Hoone sisehoovi jäävale

fassaadile mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 51 dB ning öisel ajal Ln ≤ 41 dB.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused POS 2 hoonete (elamu ja kõrvalhoone) juures on:

- 2022. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoonete Loode tn poolsetele fassaadidele päevasel ajal

müratasemed Ld ≤ 55 dB ja 56 dB ning öisel ajal Ln ≤ 46 dB. Hoonete sisehoovi jäävatele fassaadidele

mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 52 dB ja 53 dB ning öisel ajal Ln ≤ 44 dB.

- 2045. aasta perspektiivse liiklussageduste mudeli alusel mõjuvad hoonete Loode tn poolsetele

fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 53 dB ja 54 dB ning öisel ajal Ln ≤ 36 ja 37 dB. Hoonete

sisehoovi jäävatele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 51 dB ja 52 dB ning öisel ajal

Ln ≤ 40 dB ja 41dB.

Projekteeritava hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et Paldiski mnt poole jääva

POS 1 hoone mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R ’tr,s,w+Ctr ≥

45-50 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja

välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. POS 2 hoonete puhul on välispiiretele mõjuvad liiklusmüratasemed

madalad ja eraldi nõuded ei pea kehtestama.

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on soovitatav suunata POS 1 hoone Paldiski mnt poolne külg võimalikult

suures ulatuses üldkasutatavatele ja müra suhtes vähem tundlikele ruumidele, nagu trepikojad, koridorid, köök-

elutoad, sanitaarruumid ning abiruumid. Magamistubade paigutamisel eelistatakse hoone hoovipoolset külge, kus

mürahäiring on väiksem. Samas on võimalik ka tänavaäärsele küljele kavandada elu- ja magamistubasid tingimusel,

et nende projekteerimisel järgitakse kehtivaid nõudeid liiklusmüra normtasemete osas, mis tagatakse hoone

projekteerimisel vastavate ehitustehniliste lahendustega, mis võimaldavad tagada normikohased sisekliima

tingimused.

SISUKORD

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5

2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK .............................................................................................................................. 7

3. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE .......................................................................................................... 8

3.1 METOODIKA .......................................................................................................................................................... 8

3.2 LÄHTEANDMED ....................................................................................................................................................... 8 3.2.1 Autoliiklus .............................................................................................................................................................................. 8 3.2.2 Rongiliiklus ............................................................................................................................................................................ 9

4. MODELLEERIMISTULEMUSED ............................................................................................................... 10

4.1 MAKSIMAALSED MÜRATASEMED .............................................................................................................................. 11

5. JÄRELDUSED ............................................................................................................................................ 11

LISAD .................................................................................................................................................................... 13

1. SISSEJUHATUS

Planeeringuala asub Harjumaal Tallinnas Kesklinna linnaosas Kassisaba asumis. Planeeringuala asub Paldiski mnt,

Loode, A.Adamsoni ja Tehnika tänavate vahelises kvartalis. Paldiski mnt on suure liikluskoormusega Tallinna

magistraaltänav, mistõttu jääb planeeringuala kõrge müratasemega piirkonda (joonis 1).

Joonis 1. Planeeringuala (Allikas: Maa- ja Ruumiameti geoportaal, planeeringuala on näidatud punase joonega)

Tallinna kesklinna linnaosal puudub kehtiv üldplaneering, seetõttu lähtutakse maakasutuse puhul Tallinna

üldplaneeringust. Tallinna üldplaneeringus on planeeringuala juhtotstarve1 korruselamute ala - põhiliselt kahe- ja

enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused,

kaubandusteenindusettevõtted, garaaži-kooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm

keskkonnaohutud ettevõtted (joonis 2).

Lähtudes Tallinna teede liigitusest2 on Paldiski mnt antud lõigus magistraal- ja põhitänav.

1 Tallinna üldplaneering

2 https://www.tallinn.ee/et/tallinna-teede-liigid

Joonis 2. Tallinna üldplaneeringu väljavõte – maakasutus (planeeringuala on näidatud punase joonega)

Detailplaneeringuga on kavandatud olemasoleva Loode tn 2 kinnistu jagamine kolmeks eraldi krundiks. Jagamise

tulemusel moodustatakse järgmised katastriüksused:

- positsioon 1 (POS 1) – Paldiski mnt 23 kinnistu: elamu- ja ärimaaks määratud krunt, kuhu kavandatakse

äriruumidega korterelamu. Kavandatav hoone on 5-korruseline, mille I korrusel on äriruumid ning II-V

korrusel korterid.

- positsioon 2 (POS 2) – Loode tänav 2 kinnistu: elamumaaks määratud krunt, kuhu jääb olemasolev

miljööväärtuslik puitelamu ning rekonstrueeritav kõrvalhoone.

- positsioon 3 (POS 3) – Loode tänav T1 kinnistu: tänavamaa sihtotstarbega krunt, mis on ette nähtud

Loode tänava kõnnitee laiendamiseks ja avalikuks kasutamiseks.

POS 1 äriruumidega korterelamu paikneb Paldiski mnt 23a korterelamu (esmase kasutuselevõtu aasta: 1940

(oletuslik)) ja Paldiski mnt 21 äripindadega korterelamu (esmase kasutuselevõtu aasta: 2020) vahel ning paikneb

nendega samal joonel (katastriüksuse piiril). Linnaehituslikult tekib hoone rajamisega soodne olukord Loode tn

ääres asuvate olemasolevate elamute suhtes, kuna tõkestatakse liiklusmüra levik sisekvartalisse, mis käesoleval

hetkel ei ole tõkestatud.

Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud:

- Loode tn 2 kinnistu detailplaneering.dwg. (Skepast&Puhkim OÜ, DP007800, 15.04.2025);

- Loode tn 2 kinnistu detailplaneering. Seletuskiri. (Skepast&Puhkim OÜ, DP007800, 15.04.2025).

2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse3 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus

leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:

- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad;

- II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

- III kategooria: keskuse maa-alad;

- IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad;

- V kategooria: tootmise maa-alad;

- VI kategooria: liikluse maa-alad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“4 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“5 defineeritud kui elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning

muud hooned, millele sama määrusega kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1.

Praktikale tuginedes on Tallinnas seatud eesmärgiks DP-de koostamisel võimalusel liiklusmüra piirväärtuse nõude

täitmine ja inimeste poolt aktiivselt kasutatavatel puhkealadel, mänguväljakutel jne sihtväärtuse nõude täitmine.

Planeeritav ala kuulub Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi korruselamute ala alla, mida saab käsitleda

kui II mürakategooria ala. Tabelis 1 on toodud liiklusmüra normtasemed.

Tabel 1.Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I päev (Ld) 55 50

öö (Ln) 50 40

II päev (Ld) 60 (651) 55

öö (Ln) 55 (601) 50

III päev (Ld) 65 (701) 60

IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel

75 dB.

3 Atmosfääriõhu kaitse seadus

4 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“

5 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

3. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE

3.1 METOODIKA

Müra leviku modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2025 MR1. Autoliikluse puhul on

arvutused teostatud vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96. Rongiliikluse puhul

on arvutused teostatud vastavalt Madalmaade arvutusmeetodile SRM II.

Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas

levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav

hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja

kõrgusandmetena kasutati Maa- ja Ruumiameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt

saadetud jooniseid.

Maksimaalseid helirõhutasemeid ei ole võimalik selliselt modelleerida (vastav üldtunnustatud metoodika puudub),

sest tegemist on juhuslike üksikute liiklusvahendite põhjustatud mürasündmustega; maksimaalse helirõhutaseme

indikaator LAFmax kirjeldab mingi ajaperioodi maksimaalset helirõhutaset 0,125 s jooksul.

Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi Stratum OÜ poolt koostatud Tallinna linna liikluskoormuse

uuringutest aastate 2022 ja 2045 kohta.

Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:

- võrgustiku samm 5x5 m;

- peegelduste arv 2;

- liiklusvool „unsteady“;

- maapinna helineelde koefitsient vastavalt pinnakattele.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt

päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik

sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.

Müra leviku modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega kirjeldamaks võimalikku ebasoodsaimat olukorda,

samuti on talvisel perioodil lehtpuude ning hekkide mürakaitse efekt minimaalne.

3.2 LÄHTEANDMED

3.2.1 AUTOLIIKLUS

Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud tabelis 2 ja tabelis 3. Töö lähteandmetena on

kasutatud Tallinna linna aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse (AKÖL) liiklusprognoose. Tabelites on esitatud

sõiduautode ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning AKÖL.

Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra leviku modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu

(kl 19-23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Liikluskoormuse jaotumisena ööpäeva lõikes kasutati

kõikidel teelõikudel CNOSSOS-EU juhendmaterjalis6 kirjeldatud jaotusi (tabel 4). Müra leviku modelleerimisel on

tänavatel kasutatud liikluskiirusena kehtivaid piirkiiruseid.

Tuleb arvestada, et aluseks võetud 2022. aasta liiklussageduste andmed ei pruugi tänast olukorda täielikult

kajastada. Pärast Toompuiestee liikluskorralduse muudatusi, mille käigus loodi jalgrattateed ja vähendati

sõiduradade arvu, vähenes hinnanguliselt ka Paldiski mnt liikluskoormus. Kui varem esines antud Paldiski mnt

lõigus (2 sõidurada + bussirada) regulaarseid ummikuid, siis muudatuste järel ummikud kadusid ning oluline osa

sõidukitest leidis alternatiivse liikumistee. Hiljem on ka Paldiski mnt-l ühes lõigus ühe sõiduraja arvelt rajatud

jalgrattatee ning busside ja autode liiklus koondatud kahele reale. Seetõttu võib eeldada, et tegelik liikluskoormus

Paldiski mnt vastavas lõigus on võrreldes 2022. aasta loenduse andmetega madalam. Täpsed loendusandmed

käesoleva uuringu koostamise ajahetkel puuduvad.

6 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal

Kooskõlas Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 20357 eesmärkidega on prognoositav autoliikluse vähenemine

Paldiski mnt äärses Kassisaba piirkonnas. Linnaliikuvuse kava seab sihiks, et aastaks 2035 toimub vähemalt 70%

liikumistest ühistranspordi, jalgsi või jalgrattaga, mis eeldab autokasutuse märkimisväärset vähenemist ning

kesklinna läbiva liikluse piiramist. Viimaste aastate muudatused Toompuiesteel (sõiduradade vähendamine ja

rattateede rajamine) ning Paldiski mnt-l (sõiduraja arvelt rajatud rattatee ja liikluse koondamine kahe sõidurea

peale) on juba toonud kaasa olukorra, kus varem sagedased ummikud on kadunud ja osa liiklusest on hajunud

teistele koridoridele. See kinnitab suundumust, et piirkonna liikluskoormus ei kasva, vaid väheneb. Võttes arvesse

Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 suuniseid ning seniste liikluskorralduslike muudatuste mõju,

arvestati perspektiivses, 2045. aasta, liiklusolukorras mootorsõidukite liiklussagedust 30% võrra väiksemana

võrreldes liiklusprognoosi andmetega. Antud eeldus põhineb prognoosil, et autoliikluse osakaal Kassisaba

piirkonnas langeb tänu ühistranspordi, jalakäigu ja jalgrattaliikluse atraktiivsuse kasvule.

Tabel 2. Aasta 2022 liiklussagedused projektiala ümbruses

Tänav AKÖL sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö tee liik

Paldiski mnt (Tehnika tn-Koidu tn) 14007 899 455 175 peatänav

Paldiski mnt (Koidu tn-Toompuiestee) 14159 909 460 177 peatänav

Paldiski mnt (Ristiku tn-Tehnika tn) 21728 1394 706 272 peatänav

Tehnika tn (Paldiski mnt-Rohu tn) 6010 406 165 60 kõrvaltänav

Tehnika tn (Paldiski mnt-A.Adamsoni tn) 8277 559 228 83 kõrvaltänav

Koidu tn (Paldiski mnt-A.Adamsoni tn) 143 10 4 1 kõrvaltänav

Tabel 3. Aasta 2045 liiklussagedused projektiala ümbruses

Tänav AKÖL sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö tee liik

Paldiski mnt (Tehnika tn-Koidu tn) 11086 711 277 14 peatänav

Paldiski mnt (Koidu tn-Toompuiestee) 11017 707 276 14 peatänav

Paldiski mnt (Ristiku tn-Tehnika tn) 18239 1170 456 23 peatänav

Tehnika tn (Paldiski mnt-Rohu tn) 5862 396 131 5 kõrvaltänav

Tehnika tn (Paldiski mnt-A.Adamsoni tn) 8583 579 191 8 kõrvaltänav

Koidu tn (Paldiski mnt-A.Adamsoni tn) 200 14 4 1 kõrvaltänav

Tabel 4. Auto- ja raskeliikluse jagunemine

tee liik sõiduki tüüp päev % õhtu % öö %

peatee/peatänav autoliiklus jagunemine 77 13 10

raskeliikluse osakaal 8 6 3

kõrvaltee/kõrvaltänav autoliiklus jagunemine 81 11 8

raskeliikluse osakaal 5 2 1

3.2.2 RONGILIIKLUS

Rongiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad AS Eesti Liinirongid (Elron) alates 21.04.2025

kehtivatest sõidugraafikutest8, kaubarongide andmed pärinevad 2022. aastal koostatud Tallinna linna välisõhu

strateegilise mürakaardi seletuskirjast. Perspektiivne rongiliiklus on loetud samaks olemasoleva rongiliiklusega.

Rongide keskmine arv ööpäevas ja arvestatud vagunite arv on toodud tabelis 5.

7 Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava

8 Elron sõiduplaanid

Tabel 5. Rongide arv ööpäevas ning arvestatud vagunite arv

4. MODELLEERIMISTULEMUSED

Müratasemete arvutustulemusena valmis 6 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks.

Eraldi modelleeriti olemasolev ning perspektiivne stsenaarium. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga

päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on esitatud lisas 1

mürakaartidel nr 1-1 kuni nr 3-2.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:

- Vastavalt teostatud liiklusmüra arvutustele on nii olemasolevas kui perspektiivses olukorras kinnistute

territooriumil täidetud liiklusmüra II kategooria piirväärtuse nõuded nii päevasel kui öisel ajavahemikul.

- Kuna Paldiski mnt on suure liikluskoormusega magistraal- ja põhitänav, siis mõjuvad antud piirkonnas

kõikidele olemasolevatele ja perspektiivis lisanduvate hoonete fassaadile kõrged liiklusmüratasemed,

millega tuleb hoonete projekteerimisel arvestada.

- POS 1 hoone (Paldiski mnt 23) rajamisel tekib oluline liiklusmüra varjestav efekt ülejäänud

planeeringualale ja teistele Loode tn äärsetele elamutele.

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele

mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Selle

jaoks arvutati hoonete fassaadidele mõjuvad müratasemed päevasel ja öisel ajal.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused POS 1 hoone (äriruumidega korterelamu) juures on:

- Kinnistule plaanitud puhke- ja mänguväljakul on täidetud II kategooria liiklusmüra sihtväärtuse nõuded.

- 2022. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoone Paldiski mnt poolsele fassaadile päevasel ajal arvutuslikud

müratasemed Ld ≤ 72 dB ning öisel ajal Ln ≤ 62 dB. Hoone Loode tn poolsele fassaadile mõjuvad päevasel

ajal müratasemed Ld ≤ 68 dB ning öisel ajal Ln ≤ 59 dB. Hoone sisehoovi jäävale fassaadile mõjuvad

päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 52 dB ning öisel ajal Ln ≤ 44 dB.

- 2045. aasta perspektiivse liiklussageduste mudeli alusel mõjuvad hoone Paldiski mnt poolsele fassaadile

päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 70 dB ning öisel ajal Ln ≤ 51 dB. Hoone Loode tn poolsele fassaadile

mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ning öisel ajal Ln ≤ 48 dB. Hoone sisehoovi jäävale

fassaadile mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 51 dB ning öisel ajal Ln ≤ 41 dB.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused POS 2 hoonete (elamu ja kõrvalhoone) juures on:

- Kinnistule plaanitud suveköögi juures on täidetud II kategooria liiklusmüra sihtväärtuse nõuded.

- 2022. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoonete Loode tn poolsetele fassaadidele päevasel ajal

müratasemed Ld ≤ 55 dB ja 56 dB ning öisel ajal Ln ≤ 46 dB. Hoonete sisehoovi jäävatele fassaadidele

mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 52 dB ja 53 dB ning öisel ajal Ln ≤ 44 dB.

- 2045. aasta perspektiivse liiklussageduste mudeli alusel mõjuvad hoonete Loode tn poolsetele

fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 53 dB ja 54 dB ning öisel ajal Ln ≤ 36 ja 37 dB. Hoonete

sisehoovi jäävatele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 51 dB ja 52 dB ning öisel ajal

Ln ≤ 40 dB ja 41dB.

Täiendavalt teostati mudelarvutus olukorras, kus POS 1 hoonet (äriruumidega korterelamut) ei ole kavandatud.

Sellise stsenaariumi eesmärk oli hinnata olemasoleva liiklusmüra levikut Loode tn 2 kinnistul paikneva elamu ja

teiste antud piirkonna elamute fassaadidele olukorras, kus täiendavat varjestavat mõju ei teki. 2022. aasta

rongi tüüp rongide arv [tk] vagunite arv [tk/rongis]

päev õhtu öö

Reisirong (läänesuund) 91 21 12 4

Reisirong (edelasuund) 26 6 2 4

Reisirong (ida- ja lõunasuund) 40 13 8 4

Kaubarong (Tallinn-Keila-Tallinn) 1 0,5 1,9 28

Kaubarong

(Ülemiste-Tallinn-Ülemiste) 0,8 0,5 2,1 28

liiklusolukorras mõjuvad hoonete Loode tn poolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 64 dB ja 60

dB ning öisel ajal Ln ≤ 55 dB ja 51 dB. Hoonete sisehoovi jäävatele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal

müratasemed Ld ≤ 54 dB ja 56 dB ning öisel ajal Ln ≤ 45 dB ja 47 dB. Paldiski mnt poolsetele fassaadidele mõjuvad

päevasel ajal müratasemed 66 dB ja 61 dB ning öisel ajal 57 dB ja 52 dB. Arvutustulemused näitavad, et POS 1

hoone rajamine vähendab märkimisväärselt (>10 dB) Paldiski mnt liiklusmüra levikut sisekvartalisse ning aitab

tagada miljööväärtuslike hoonete paremat kaitset mürahäiringu eest.

4.1 MAKSIMAALSED MÜRATASEMED

Terviseameti kirjas 08.07.2025 nr 9.3-1/25/5119-2 on palutud hinnata planeeritavale alale levivaid maksimaalseid

müratasemeid. Planeeringu raames on arvestatud, et Tallinna linna tänavate äärsetel müratundlikel kinnistutel on

tagatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud maksimaalsete mürataseme nõuete (§ 6 lg 3), mille

tagamise vastutus on müraallika valdajal ehk kohalikul omavalitsusel.

Planeeritavast alast loode suunda ca 70 m kaugusele jääb Ülemiste-Balti jaama vaheline raudtee, millelt võib alale

levida lühiaegseid kõrgeid helirõhutasemeid (nt rongi hoiatussignaalid), mis on põhjustatud raudteel opereerivate

rongide tegevusest.

Hoonete projekteerimisel on kohustus tagada, et kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” või

selle asemel kehtestatud määruses esitatud nõudeid ei ületata (sh liiklusmüra maksimaalne tase öisel

ajavahemikul); lahendused töötatakse välja projekteerimisstaadiumis.

5. JÄRELDUSED

Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt

sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo-

ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete

arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni

sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

Hoone projekteerimisel tuleb arvestada standardiga EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest” kehtestatud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Detailplaneeringu kohaselt on müra leevendamiseks ette nähtud, et hoone projekteerimisel tuleb rakendada

sobivaid ehituslikke lahendusi, mis tagavad kehtivatele normidele vastava mürataseme siseruumides. Täpsemad

meetmed, sealhulgas avatäidete heliisolatsioon ja ruumide paigutus müraallikate suhtes, määratakse hoonete

projekteerimise käigus vastavalt antud hetkel kehtivatele nõuetele ja mürauuringu tulemustele.

Täiendava järeldusena võib esile tuua, et POS 1 kavandatava hoone rajamisega tekib linnaehituslikult soodne

olukord Loode tn ääres paiknevate olemasolevate elamute suhtes. Uus hoone tõkestab Paldiski mnt liiklusmüra

levikut sisekvartalisse, mis on hetkel müra eest kaitsmata. Miljööväärtuslikul alal paiknevate ajalooliste hoonete

puhul ei ole võimalik või on ehituslikult väga keeruline rakendada kaasaegseid müratõkestusmeetmeid, mistõttu

magistraaltänava äärde kavandatav korruselamu täidab olulist kaitsefunktsiooni ning aitab tagada sisekvartali

hoonete kasutuskõlblikkuse ja elukeskkonna kvaliteedi säilimise.

Vastavalt standardile EVS 842:2003 tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni

hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt

keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni

hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt

standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt

selliselt, et POS 1 hoone Paldiski mnt poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete

ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 45-50 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud

liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

Täiendava leevendusmeetmena on võimalik kaaluda kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist (näiteks

on võimalik hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud analoogselt

kõrvalkinnistul paiknevale Paldiski mnt 21 äripindadega korterelamule).

Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed

madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile

arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest).

Joonis 3. Klaasitud topeltfassaad ning lisaklaas avatäidete ees. Allikas: Google Maps, Estonia pst 1, Tallinn

Kui kasutatakse klaasitud rõdude lahendust avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad

müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 15-20 dB madalamatest müratasemetest võrreldes

fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Kuna klaasitud rõdudega on

võimalik moodustada suletud konstruktsioon, siis on selle mõju müratasemetele suurem võrreldes topeltfassaadi

või lisaklaasiga akende ees.

Joonis 4. Klaasitud rõdud. Allikas: Google Maps, Sõpruse pst 26, Tallinn

LISAD

Lisa 1. Mürakaardid

- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2022 ilma POS 1 kavandatava hooneta Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2022 ilma POS 1 kavandatava hooneta Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2022 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2022 Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 3-1 Müraolukord 2045 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 3-2 Müraolukord 2045 Ln (dB), öö

5149515152

54 65 66 66 66 64

63

51 53

59 60 61 60

60

60

59 484849

51515253 53

56 52

1 a

20

21

23a

24

26

26a

3

33 3

5

3 7

3 7a

4

4 /14/ 2

5

6 7

7a

Loode tn

Paldiski mnt

Te hn

ik a

4

POS 2

POS 1

Mürakaart nr 1-1

Projekt nr 25320

Projekti nimi: Loode tn 2

Liiklusmüra 2022 ilma POS 1 kavandatava 5-korruselise hooneta

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutustarkvara: CadnaA 2025 MR1

Kuupäev: 19.08.25

4340424344

45 56 57 57 57 55

54

43 44

50 51 52 51

51

51

50 404041

43434444 45

47 43

1 a

20

21

23a

24

26

26a

3

33 3

5

3 7

3 7a

4

4 /14/ 2

5

6 7

7a

Loode tn

Paldiski mnt

Te hn

ik a

4

POS 2

POS 1

Mürakaart nr 1-2

Projekt nr 25320

Projekti nimi: Loode tn 2

Liiklusmüra 2022 ilma POS 1 kavandatava 5-korruselise hooneta

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutustarkvara: CadnaA 2025 MR1

Kuupäev: 19.08.25

47

47

56

71 71

71 71

71 71

72 68

67

66 50

5252 52

52 52

52 52

4948505152

52 47 47 50 52 55

56

50 52

49 50 53 55

55

55

55 474849

51515153 53

47 47

1 a

20

21

23a

24

26

26a

3

33 3

5

3 7

3 7a

4

4 /14/ 2

5

6 7

7a

Loode tn

Paldiski mnt

Te hn

ik a

4

POS 2

POS 1

Mürakaart nr 2-1

Projekt nr 25320

Projekti nimi: Loode tn 2

Liiklusmüra 2022

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutustarkvara: CadnaA 2025 MR1

Kuupäev: 19.08.25

39

38

47

62 62

62 62

62 62

62 59

58

57 42

4444 44

44 44

44 44

4140424344

44 38 38 42 43 46

46

42 43

40 42 44 46

46

46

46 394041

43434444 44

39 38

1 a

20

21

23a

24

26

26a

3

33 3

5

3 7

3 7a

4

4 /14/ 2

5

6 7

7a

Loode tn

Paldiski mnt

Te hn

ik a

4

POS 2

POS 1

Mürakaart nr 2-2

Projekt nr 25320

Projekti nimi: Loode tn 2

Liiklusmüra 2022

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutustarkvara: CadnaA 2025 MR1

Kuupäev: 19.08.25

46

46

54

69 69

69 69

69 69

70 66

65

64 49

5151 51

51 51

51 51

4847495051

51 46 46 49 50 53

54

49 51

47 48 51 53

53

53

53 464748

51505152 52

46 46

1 a

20

21

23a

24

26

26a

3

33 3

5

3 7

3 7a

4

4 /14/ 2

5

6 7

7a

Loode tn

Paldiski mnt

Te hn

ik a

4

POS 2

POS 1

Mürakaart nr 3-1

Projekt nr 25320

Projekti nimi: Loode tn 2

Liiklusmüra 2045 vähendatud liiklussagedusega

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutustarkvara: CadnaA 2025 MR1

Kuupäev: 19.08.25

32

30

35

51 51

51 51

51 51

51 48

46

45 35

3940 40

40 41

41 41

3435384040

41 31 33 38 35 35

36

38 40

33 35 36 36

37

36

37 373738

40404141 41

34 33

1 a

20

21

23a

24

26

26a

3

33 3

5

3 7

3 7a

4

4 /14/ 2

5

6 7

7a

Loode tn

Paldiski mnt

Te hn

ik a

4

POS 2

POS 1

Mürakaart nr 3-2

Projekt nr 25320

Projekti nimi: Loode tn 2

Liiklusmüra 2045 vähendatud liiklussagedusega

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutustarkvara: CadnaA 2025 MR1

Kuupäev: 19.08.25

Töö number

Tellija

2017-0051

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn

Telefon: 6 404 375

[email protected]

Huvitatud isik Eraisik Eike Riis

Planeerija ja konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808

[email protected], registrikood: 11255795

www.skpk.ee

Kontaktisik: [email protected]

Kuupäev

Planeeringu number

15.08.2025

DP007800

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

2 / 29

MENETLUSDOKUMENDID

SELETUSKIRI

S I S U K O R D

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................. 5

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................ 6

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................. 8

4. LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA ANALÜÜS ................................................ 10

4.1. Linnaruumi funktsionaalsed seosed ...................................................................... 11

5. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 12

5.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 12 5.2. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 13 5.3. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 14 5.4. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 15 5.5. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 15 5.6. Insolatsioon ....................................................................................................... 16 5.7. Müra hinnang .................................................................................................... 16

6. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 18

6.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 18 6.2. Sidevarustus ..................................................................................................... 18 6.3. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon .................................................................... 18 6.4. Sademevee kanalisatsioon .................................................................................. 19 6.5. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 19 6.6. Soojusvarustus .................................................................................................. 19

7. SERVITUUDID JA KITSENDUSED ..................................................................... 21

8. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ........................ 22

8.1. Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................ 22 8.2. Üldised nõuded .................................................................................................. 22 8.3. Nõuded teedele ja haljastusele ............................................................................ 23 8.4. Nõuded tehnovõrkudele ...................................................................................... 24 8.5. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 24 8.6. Keskkonnakaitse abinõud .................................................................................... 24 8.7. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 25

9. PLANEERINGU VASTAVUSE ANALÜÜS ............................................................. 26

9.1. Vastavus lähtedokumentidele .............................................................................. 26 9.2. Mõju lähipiirkonnale ja avalikule huvile ................................................................. 27 9.3. Vastavus algatamisotsuses määratud tingimustele ................................................. 27 9.4. Võrdlus planeeringu eelnevate versioonidega ......................................................... 28

10. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 29

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

3 / 29

JOONISED 1. Asukohaskeem

2. Kontaktvööndi linnaehituslik analüüs

3. Tugijoonis

4. Põhijoonis

LISAD

Lisa 1. Loode tn 2 kinnistu puittaimestiku inventuur

Lisa 2. Loode tn 2 kinnistu detailplaneeringu insolatsioonianalüüs

Lisa 3. Loode tn 2 detailplaneeringu mürauuring

Lisa 4. Loode tn 2 kinnistu detailplaneeringu illustratsioon

Lisa 5. Loode tn 2 kinnistu detailplaneeringu tehnilised tingimused

KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

PLANEERINGU VERSIOONID

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

4 / 29

Planeeringu koostajad

Skepast&Puhkim OÜ

Kadri Vaher projektijuht ja planeerija kuni 09.2023

Piret Kirs projektijuht ja planeerija alates 09.2023

Hendrik Puhkim planeerija

Kati Kraavi tehnik

Kertu Arumetsa veevarustuse ja kanalisatsiooni insener

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

5 / 29

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Loode tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada kinnistu kaheks krundiks,

määrata ehitusõigus moodustatavale Paldiski mnt 23 krundile kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse

korrusega äriruumidega elamu ehitamiseks ning Loode tn 2 krundile jääva 2-korruselise elamu

säilitamiseks ja 1-korruselise abihoone rekonstrueerimiseks elamuks koos abiruumidega ning

kruntide kasutamise tingimused.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

6 / 29

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Planeeringu koostamisel on arvestatud Tallinna linna määrusi, korraldusi, arengukavasid,

strateegiaid, üld- ja teemaplaneeringuid jm detailplaneeringuid ning linnaruumi puudutavaid

lähtedokumente.

Detailplaneeringu koostamise alused:

• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;

• 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadus;

• Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015;

• Tallinna Linnavalitsuse 03. novembri 2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus

projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“;

• Eike Riisi 30.07.2001 taotlus nr DP LÜ 780-2001;

• Tallinna Linnavalitsuse 12. detsembri 2001 korraldus nr 5235-k „Loode tn 2 kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine“;

• Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrus nr 61 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vormi, eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuete

kinnitamine“.

Lähtedokumendid, millega detailplaneering arvestab ja kooskõlas on:

• Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna

üldplaneering;

• Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneering

„Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja

kasutamistingimuste määramine”;

• Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrus nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala

põhimäärus”;

• Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

• Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu

normid“;

• Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa

andmise kord“;

• 9. juunini 2020 kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrusega nr 34

kinnitatud „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord”;

• Tallinna Linnavolikogu 08. septembri 2011 määrus nr 28 „Tallinna

jäätmehoolduseeskiri“;

• Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,

kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte

üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

7 / 29

• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur osa 1. Linnaplaneerimine”;

• Tallinna riskianalüüs;

• Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heaks kiidetud

Tallinna rattastrateegia 2018–2028.

Uuringud:

• Topogeodeetiline mõõdistus. AS Elisor, töö nr GE-11-17;

• Loode tn 2 kinnistu puittaimestiku inventuur. Skepast&Puhkim OÜ, Eike Riisi

11.08.2017 töö nr 2017-0051;

• Loode tn 2 detailplaneeringu insolatsiooni analüüs. OÜ FASSAADIPROJEKT. Arhitekt

P. Soopere, 2017;

• Loode tn 2 detailplaneeringu mürauuring. Skepast&Puhkim OÜ, 17.05.2017 töö nr

2017-0058.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

8 / 29

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeringuala paikneb Tallinna Kesklinnas Kassisaba asumis (vt joonis 1) Paldiski maantee ja Loode

tänava nurgal. Planeeritud ala suurus on 0,3 ha.

Planeeringualale jäävad elamumaa sihtotstarbega Loode tn 2 kinnistu, mille suurus on 2261 m²,

transpordimaa sihtotstarbega Amandus Adamsoni tänav T2 // Ao tänav // Eha tänav // Loode tänav

kinnistu osa ja Paldiski maantee T31 kinnistu osa. Loode tn 2 kinnistu kuulub korteriomandite

omanikele. Transpordimaa sihtotstarbega kinnistud kuuluvad Tallinna linnale.

Loode tn 2 kinnistul paikneb 2-korruseline puitelamu (valminud ca 1900. a), kõrvalhoone (osaliselt

paekivist, osaliselt puidust, valminud 19. saj viimasel veerandil) ning 2 puukuuri. Elamu on

plokistatud Loode tn 4 kinnistul asuva elamuga. Loode tn 2 elamus on ehitisregistri järgi 3 korterit.

Krundi hoonestustihedus on 0,25. Transpordimaa sihtotstarbega kinnistute osal asuvad

tänavarajatised.

Maapind planeeritud alal on tasane, kaldega lääne suunas. Maapinna kõrgus jääb vahemikku 8-12 m

merepinnast.

Loode tn 2 kinnistul on rikkalikult haljastust, mille hulgas on mitmed suured, kesklinna haljastuse

jaoks väärtuslikud ja olulised lehtpuud.

Planeeringuala puittaimestik koosneb vanadele elamualadele ja hoonete ümbrusele iseloomulikest

tavalistest puu- ja põõsaliikidest. Puittaimestiku inventariseerimise põhjal asub kinnistul 9 puu- ja 8

põõsaliiki, sh 1 viljapuu ja 3 marjapõõsa liiki. Kokku kasvab kinnistul 9 puud, millest II väärtusklassi

puid on 2, III väärtusklassi puid 5 ning IV väärtusklassi puid 2. Suur osa kinnistul kasvavatest

põõsastest ja põõsagruppidest kuuluvad IV ja V haljastuslikku väärtusklassi.

Linnahaljastuse esteetilisuse ja dekoratiivsuse seisukohalt võib olulistena nimetada Loode tn äärde

jäävat haljastust, kinnistu lääneosas kasvavat harilikku vahtrat ning kinnistu Paldiski mnt poolses

osas kasvavat jalakat. Ülejäänud puud ei ole haljastuliku väärtuse seisukohast märkimisväärsed.

Loode tn ääres kasvanud tüvekahjustusega pärn on sanitaarraie korras likvideeritud (raieluba nr

40599).

Planeeringualal ei kasva kaitstavaid puittaimede liike ega puid ja põõsaid, mille kaitse alla võtmine

oleks vajalik ja põhjendatud.

Transpordimaa sihtotstarbega kinnistuosadel puid ja põõsaid ei kasva. Täpsem haljastuse ülevaade

on kajastatud puittaimestiku inventuuris (Lisa 1).

Jäätmeid kogutakse kinnistul sorteeritult. Loode tn 2 olemasoleva elamu korterites on ahiküte,

vähesel määral kasutatakse täiendavalt elektrikütet. Kõrvalhoonetes puudub praegu soojus- ja

elektrivarustus ning vee- ja kanalisatsioonisüsteem.

Planeeritav kinnistu on varustatud järgmiste tehnovõrkudega:

• veevarustus Loode tänava d 200 mm ühisveetorustikust (AKTSIASELTS TALLINNA VESI);

• kanalisatsioon Paldiski maantee d 370 mm ühisvoolsesse ühiskanalisatsiooni torustikku

(Paldiski mnt 23a kinnistu kanalisatsioonitorustiku kaudu; AKTSIASELTS TALLINNA VESI);

• elekter (220V) Loode tänaval asuvast liitumispunktist maakaabliga (Elektrilevi OÜ);

• sidevarustus Loode tänava kaabelliinilt (Telia Eesti AS).

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

9 / 29

Võimalus on liituda gaasivarustusega – lähim gaasitorustik paikneb Paldiski maanteel. Kinnistut

läbivad Tehnika tn 35a alajaamast väljuvad kõrg- ja madalpinge elektrikaablid.

Planeeringuala jääb Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna

piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohasesse kaugkütte piirkonda.

Juurdepääs kinnistule on Loode tänavalt. Kinnistul on 2 parkimiskohta, mis asuvad hoovialal.

Loode tänaval on kitsad kõnniteed mõlemal pool sõiduteed. Paldiski mnt ääres paikneb lai kõnnitee

osa.

Loode tn 2 kinnistu lõunapoolne osa jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78

kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning

kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” kohasesse Kassisaba miljööväärtuslikku piirkonda

ehituspiirkonda nr 2.

Kogu planeeritav ala jääb Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määruse nr 155 „Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus” kohasesse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja

kultuuriministri 30. augusti 1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” lisaga 1

arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärit asulakohale, mis piirneb Tehnika tänava,

A. Adamsoni tänava, Koidu tänava, Wismari tänava ja Toompuiesteega.

Paldiski maantee T31 kinnistu on koormatud 13 isikliku kasutusõigusega.

Loode tn 2 kinnistu on koormatud kahe isikliku kasutusõigusega. Tähtajatu isikliku kasutusõigusega

on koormatud ala suurusega 121 m² ja ala suurusega 9 m² Elektrilevi OÜ (endise nimega osaühing

Jaotusvõrk) kasuks. Lisaks on Loode tn 2 kinnistu koormatud reaalservituudiga (tähtajatu

teeservituut) kinnistu nr 24906501 (Tehnika tn 35a) igakordse omaniku kasuks.

Amandus Adamsoni tänav T2 // Ao tänav // Eha tänav // Loode tänav kinnistu on koormatud 16

isikliku kasutusõigusega.

Müra tase Paldiski maantee poolses osas ületab Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

kohast piirväärtust. Sisehoovi poolses osas ületab müras tase piirväärtust öösel (täpsemalt vt lisa nr

3).

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

10 / 29

4. LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA ANALÜÜS

Planeeritav maa-ala paikneb Kassisaba miljööväärtusliku hoonestusala piiril ja Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala kaitsevööndis ning arheoloogiamälestisel. Suurem osa kontaktvööndist jääb

Kassisaba miljööväärtuslikku piirkonda.

Ajaloo poolest võib Kassisabas kõige väärtuslikumaks pidada tänavavõrku koos kruntide süsteemiga,

mis arenes välja 17. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandini. Arhitektuurne miljöö on Kassisabas aga

võrreldes teiste puitasumitega kõige kontrastsem. Hoonestuses põimuvad omavahel eri ajastustest

pärit majad ning siia on nõukogude ajal ehitatud ka enim varem ehitatutest suuremaid hooneid.

Sellegipoolest on Kassisaba linnaehituslikust küljest suhteliselt terviklik ala. Piirkonnale on

iseloomulik ka lihtsa puitdekoratsiooniga kahekorruseline elamutüüp. 1920. ja 1930. aastatel on

rajatud Ao tänav, mida mööda kõndides saab hea ülevaate kolmekümnendate aastate eeslinna

üürimaja tüpoloogiast. Levinuim üürimaja tüüp oli kahe-kolmekorruseline keskse kivitrepikoja

puuhoone, nn Tallinna maja.1

Planeeringuala kontaktvöönd koosneb keskmiselt umbes 1000 m2 suurustest elamumaa kruntidest

(valdavalt ca 800-1200 m2). Ehitusjooned kattuvad enamasti tänavapoolsete krundipiiridega.

Planeeringuala piirkonnas erineb hoonestuse laad Paldiski maantee ääres märkimisväärselt

hoonestusest Loode tn ääres. Paldiski maantee ääres on erinevat tüüpi eri ajastutel rajatud hooned,

korruselisus varieerub 2-8 korruseni, esineb nii kinnist kui lahtist hoonestusviisi. Kontaktvööndisse

jäävatele Paldiski maantee äärsetele kruntidele on üldjuhul iseloomulik suur hoonestustihedus (1,44-

3,5) – vt joonis 2.

Kavandatava hoone naaberhoone Paldiski mnt 23a on 4-korruseline kõrge pööninguga

funktsionalistlikus stiilis elamu. Elamu mõlemad otsaseinad on akendeta, mis linnaehituslikult eeldab

samalaadse, suletud tänavaseina jätkamist.

Planeeringuala läheduses miljööväärtusliku ala piirides (Loode, Ao jt piirkonna tänavate ääres) on

valdavalt 2-3-korruselised puitelamud, mille valmimise aeg jääb peamiselt 20. sajandi

alguskümnenditesse, kohati ka 19. sajandi lõppu. Miljööväärtuslikul hoonestusalal on

planeeringualale lähimates ehituspiirkondades lubatud hoonestustihedus järgmine: 1. piirkonnas 1,3,

2. piirkonnas 0,8 ja 3. piirkonnas 1,0.

Ajalooliselt on välja kujunenud, et Loode tänaval ühtib enamike hoonete ehitusjoon tänavapoolse

krundipiiriga, st valdav on lahtine perimetraalne hoonestusviis. Erandiks on Loode tn 2 kinnistu

hoonestus, mis jääb krundi sisse. Loode tänavale on iseloomulikud kõrged (ca 1,8 m) tihedad

piirdeaiad kruntide tänavapoolsel piiril, mis koos tänavaäärsele krundipiirile rajatud hoonetega

moodustab ühtse tänavaseina.

Loode tn 2 vastas asuv Loode tn 1a elamu (1920.-1930. aastatest) on võetud arhitektuurimälestisena

kaitse alla (reg nr 8773). Planeeritaval kinnistul asuv Loode tn 2 elamu on hinnatud

miljööväärtuslikust seisukohast väga väärtuslikuks hooneks. Ülejäänud hoonestus Loode tänava

ääres on kas väärtuslik või miljööväärtuslik.

1 http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Miljoovaartuslikud-piirkonnad-Tallinnas-3

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

11 / 29

Planeeritavast kinnistust lõuna pool Loode tn 4 kinnistul on kaks 2-korruselist puitelamut, millest nn

hoovimaja on tulemüüriga plokistatud Loode tn 2 elamuga. Tehnika tn 35 kinnistul paiknenud

2-korruseline puidust elu- ja ärihoone lammutati 2021. aastal ja selle asemele on ehitatud uus 4-

korruseline elamu. Tehnika tn 35a ja 35b kinnistud moodustavad elektrialajaama krundi. Tehnika tn

33 kinnistul asub 5-korruseline nurgalahendusega korterelamu, mis on plokistatud Paldiski mnt 23a

elamu läänepoolse akendeta otsaseinaga.

Teemaplaneeringu “Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning

kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine” järgi (vt joonis 2) on Loode tn 2 kinnistul paiknev elamu

hinnatud väga väärtuslikuks ning kõrvalhoone osaliselt väärtuslikuks (puitosa) ja osaliselt

miljööväärtuslikuks (paekivist osa, mis jääb miljööala piirist väljapoole).

4.1. Linnaruumi funktsionaalsed seosed

Kassisaba on linnaehituslikust küljest terviklik ala, mis paikneb küll suuremate liiklusmagistraalide

vahel, kuid säilinud on elamispaigana privaatsus ja roheline elukeskkond. Väärtusliku miljöö

kujundavad nii arhitektuur ja haljastus kui ka tänavavõrk ja krundijaotus. Piirkonnas on nimetatud

faktorid hästi säilinud, üldmulje terviklik ja harmooniline. Arhitektuurne miljöö on Kassisabas

kontrastne ja huvitav, hoonestuses põimuvad omavahel eri ajastutest pärit hooned. Piirkonnale on

iseloomulik ajaloolistel kinnistutel kasvav rikkalik kõrghaljastus.

Piirkond on elamiseks mitmekülgne, sest läheduses (maksimaalselt 10-15 minuti jalakäigutee

kaugusel) paiknevad vajalikud sotsiaalse infrastruktuuri objektid:

• koolid: J. Westholmi Gümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium (Mulla tn 7);

• lasteaiad: Tallinna Kelmiküla Lasteaed, EELK Toompea Kaarli Koguduse Lasteaed;

• huvikoolid: näiteks Tallinna Kunstikool, Meero Muusik, Arsise Kellade Kool, Tallinna

Keeltekool jne;

• tervishoiuasutused: Pelgulinna haigla ja polikliinik (Sõle tn 16), Pelgulinna sünnitusmaja

(Sõle tn 23);

• Kristiine kaubanduskeskus; erinevad väiksemad toidu- ja esmatarbekaupade kauplused

piirkonnas.

Ümbruskonnas on piisavalt töökohti mitmetes büroodes, kauplustes, teenindusettevõtetes jm.

Ühistranspordiühendused on väga head ning need ei sea piiranguid töökohtade kaugusele ega

teenuste kättesaadavusele. Ümberistumiseta on võimalik sõita kesklinna, Pelgulinna, Koplisse,

Mustamäele, Õismäele, Kakumäele. Balti jaam asub 2 trollipeatuse kaugusel.

Rekreatsioonivõimalused lähipiirkonnas on head: läheduses (10-15 minuti jalakäigutee kaugusel)

paiknevad vanalinn, Hirvepark, Lastepark, Vabaduse väljak, Paldiski maantee alguses on spaa ja

tervisekeskus. Mõnevõrra kaugemal, kuid nii ühissõidukitega, jalgrattaga kui ka jalgsi soodsalt

ligipääsetav on Merimetsa puhkeala ja Stroomi rand. Planeeritaval kinnistul on suurepärane asukoht

Tallinna jalgrattateede suhtes, mis muudab rekreatsioonivõimalused veelgi soodsamaks ja

kättesaadavamaks.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

12 / 29

5. PLANEERINGULAHENDUS

Koostatud planeeringulahendus arvestab olemasolevat ruumilist keskkonda, säilitades olemasolevaid

väärtusi, ning luues eeldused piirkonna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks.

Planeeringulahenduses on ette nähtud rajada uus hoone krundile pos 1. Krundil pos 2 olemasolev

elamu on ette nähtud säilitada ning kõrvalhoone rekonstrueerida.

Arvestatud on kinnistu paiknemist Kassisaba miljööväärtusliku ala piiril ning Loode tänava ja Paldiski

maantee äärse hoonestuslaadi põhimõttelise erinevust (vt ptk 4). Sellest tulenevalt on

planeeringulahendus kummagi kavandatud krundi jaoks erinev, kuid uue hoone projekteerimisel

tuleb arvestada selle sobivust Paldiski maantee äärde, aga samal ajal ka sobivat üleminekut

miljööväärtuslikul alal asuva hoonestusega.

Pos 1 kavandatud hoone kõrguse määramisel on arvestatud Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal

kehtivaid reegleid (joonis 2) ja insolatsioonianalüüsi tulemusi. Kavandatud hoone ei takista vanalinna

vaadeldavust. Nimetatud hoone sobitamiseks naaberelamuga peab korruste arv ja korruselisuse

rütm seostuma Paldiski mnt 23a elamu arhitektuurse lahendusega.

Pos 1 hoone on ette nähtud plokistada Paldiski mnt 23a elamu idapoolse akendeta otsaseinaga.

Kavandatava hoone plokistamine olemasoleva naaberhoonega korrastab Paldiski maantee äärset

linnaruumi ja annab sellele linnaehituslikult lõpetatud ilme.

5.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuala suurus on 0,3 ha. Loode tn 2 2261 m2 suurune kinnistu on kavandatud jagada

kolmeks krundiks.

Loode tänava äärsel krundil pos 2 on ette nähtud säilitada olemasolev elamu ning olemasolev

kõrvalhoone on kavas rekonstrueerida elamuks koos abiruumidega. Olemasolevad abihooned

(olemasolevad kuurid) säilivad praegustes asukohtades – kuure võib üksnes renoveerida või

rekonstrueerida planeeringuga seatud ulatuses. Täiendava abihoonena lisandub uus suveköök-lehtla.

Määratud ehitusõigus Loode tn 2 (pos 2):

• Krundi sihtotstarve 100% EK (elamumaa)

• Hoonete arv 2 põhihoonet + 3 abihoonet (2 kuuri ja 1 suveköök)

• Ehitisealune pind maapealne 370 m2: põhihoone 1 – maapealne 200 m2,

maa-alune 30 m2; põhihoone 2 – maapealne 110 m2, maa-alune 50 m2,

abihoone 3x20 m2

• Elamu suurim lubatud kõrgus: põhihoone 1 – 2 korrust, 1 maa-alune korrus

9 m, 20,2 m ABS; põhihoone 2 – 2 korrust, 7 m, 18,2 m ABS, 1 maa-alune

korrus

• Iga abihoone suurim lubatud kõrgus 3 m, ehitisealune pind 20 m2

• Suurim lubatud korterite arv – 4 (3 olemasolevat olemasolevas elamus, 1

uus korter rekonstrueeritavas põhihoones 2)

• Krundi suurim hoonestustihedus 0,4

• Krundi täisehituse osakaal - 24 %

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

13 / 29

Paldiski maantee äärsele krundile pos 1 on kavandatud 5-korruseline hoone, mille I korrusel on

äriruumid ning II-V korrusel korterid. Krundile jääv abihoone on ette nähtud lammutada.

Määratud ehitusõigus Paldiski mnt 23 (pos 1):

• Krundi sihtotstarve 80-95% EK (elamumaa), 5-20% Ä (ärimaa)

• Hoonete arv 1 põhihoone + 1 abihoone (prügimaja)

• Ehitisealune pind – maapealne 450 m2, maa-alune 450 m2

• Elamu suurim lubatud kõrgus 5 korrust – 16,5 m, 27,2 m ABS, 1 maa-

alune korrus

• Suurim lubatud korterite arv – 14

• Krundi suurim hoonestustihedus – 2,4

• Täisehitus – 62 %

• Esimesel korrusel peab paiknema vähemalt üks eraldi sissepääsuga ja

tänavapoolsete vitriinidega äriruum, mille korruse plaani nurgalahendus

võimaldab äriruumi ulatumist ka Loode tn poolse fassaadini.

• Paldiski mnt poolse sissepääsu juures kavandada hoone esimene korrus

tagasiastega, et tagada hoonesse liikujate ja jalakäijate turvalisus ristumisel.

• Hoone esimesele korrusele näha ette jalgrataste ja lapsevankrite hoiuruum.

• Hoonesse kavandada varjend, arvestades ehitusprojekti koostamise ajal

varjenditele esitatavate nõuetega.

Loode tänava äärde kavandatud krunt pos 3 on ette nähtud Loode tänava kõnnitee laiendamiseks.

Määratud ehitusõigus pos 3:

• Krundi sihtotstarve 100% L (teemaa)

• Hoonete arv 0

• Kavandatud kõnniteeosa on mõeldud avalikult kasutamiseks.

5.2. Teed, liiklus ja parkimine

Juurdepääs planeeritud kruntidele on kavandatud Loode tänavalt. Teede ja parkimise lahendus

kajastub põhijoonisel.

Planeeringuala lähiümbrus on hästi varustatud ühissõidukite peatustega, võimaldades liikumist

mitmes suunas. Samuti on piirkonnas välja ehitatud jalgrattateede võrgustik, mis vastab kohalike

liiklusvajadustele.

Parkimiskohtade kavandamisel sõiduautodele on lähtutud Tallinna linnavolikogu 17.09.2020 otsuse

nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ nõuetest (korterelamu miljööalal) ning arvestatud

asjaoludega, et planeeringuala paikneb ühistranspordi ja kergliiklusteedega hästi varustatud

piirkonnas, kus enamus vajalikest sotsiaalse infrastruktuuri objektidest paikneb 10-15 minuti

jalakäigutee kaugusel. Sõiduautode parkimiskohtade kontrollarvutus kajastub tabelis 1. Jalgratta

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

14 / 29

parkimiskohtade kavandamine lähtub Tallinna rattastrateegia 2018-2028 parkimisnormatiivist.

Kokku on kavandatud on 27+4 jalgratta parkimiskohta.

Pos 1 jalgratta parkimiskohad on kavandatud hoone keldrikorrusele, hoovi või äridele tänava äärde.

Planeeritava hoone 1. korrusele näha ette rataste ja lapsevankrite hoiuruum. Lisaks on lubatud

välised rattahoidjad, varikatusega rattahoidja või rattamaja. Pos 2 kohad on kavandatud hoone

esimesele korrusele. Kõik välitingimustes paiknevad jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama

raamist lukustamist.

Paldiski mnt 23 sõiduautode parkimine on lahendatud hoones keldrikorrusel, Loode tn 2 sõidukite

parkimiskohad on kavandatud eeshoovis (põhijoonis).

Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise

projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu võib projekteerimise etapis täpsustada.

Tabel 1. Sõiduautode parkimiskohtade kontrollarvutus.

Pos nr

Krundi aadress / aadressi ettepanek

Elamu tüüp Parkimisnormatiivi arvutus

Normatiivne parkimis- kohtade arv

Planeeritud parkimis- kohtade arv

1 Paldiski mnt 23 Korterelamu 14x1 max 14 9

Asutused 425x1/200 max 3 3 kohta

tänavamaal

2 Loode tn 2 Korterelamu miljööalal

max 1,3 per korter max 6 3

Lähtub: Tallinna linnavolikogu 17.09.2020 otsusest nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“.

Planeeringuala jääb otsuse mõistes südalinna. Krunt pos 2 asub miljööväärtuslikul hoonestusalal.

Miljööväärtuslikel aladel, mis paiknevad vanalinnas ja südalinnas, kasutada asjaomase piirkonna

normide rakendamise põhimõtteid. Lubatud parkimiskohtade arv on otsuse lisades 2 ja 3 märgitud

maksimaalselt lubatav parkimiskohtade arv.

Planeering on normidega kooskõlas. Krundile pos 1 on planeeritud 9 parkimiskohta, vastavalt Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 03.10.2023 planeeringute komisjoni otsusele(TLPA kiri 24.09.2024 nr 3-

2/2372 – 1).

5.3. Haljastus ja heakord

Detailplaneeringu lahendus arvestab Tallinna keskkonnastrateegia põhimõtteid, väärtusliku

haljastuse säilitamise ning kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamise nõudeid. Tänavapuude

kavandamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid ning tagatud on

vajalikud kaugused hoonetest, tehnovõrkudest jm objektidest.

Detailplaneeringu koostamise käigus viidi läbi planeeritava ala puittaimestiku dendroloogiline

hindamine (vt lisa 1), mille tulemusi arvestati planeeringulahenduse kavandamisel.

Pos 1 on arvestatud, et krundist min 20 % moodustab kompaktne haljasala.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

15 / 29

Paldiski maantee äärde on kavandatud püramiidse võraga kõrghaljastus, mis sobitub kokku Paldiski

mnt 21 hoone ette rajatud tänavahaljastusega.

Pos 2 krundi haljastuse lahendamiseks on soovitatav koostada haljastuse korrastamise ja

uuendamise plaan.

Haljastuslikud tingimused ehitusprojektile on antud ptk-is 8.

Likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna

Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Planeeringulahenduse elluviimiseks tuleb likvideerida 3 puud, mis kuuluvad III ja IV väärtusklassi.

Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 236. Arvutustega

saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel järgnevas

projekteerimisstaadiumis muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv

saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

Paldiski maantee äärde avalikule tänavale on ette nähtud istutada püramiidse võraga puud.

Krundisisene ja avaliku tänava haljastus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

Tabel 2. Likvideeritavate puude ja haljastuse asendusistutuse arvutus.

P u

u n

r

T a k s o

n

L ii

g i

k o

e fi

ts ie

n t

( k 1

)

O b

je k t

R in

n a s Ø

c m

( D

)

V ä ä rt

u s k la

s s

S e is

u k o

r r a

k o

e fi

ts ie

n t

( k 2

)

R a ie

p õ

h ju

s e

k o

e fi

ts ie

n t

( k 3

)

H a lj

a s tu

s e

ü h

ik

1 Harilik jalakas 1 üksikpuu 83 III 1 0,5 69

2 Harilik toomingas 0,5 üksikpuu 130 IV 0,2 0,5 52

3 Harilik saar 1 üksikpuu 144 IV 0,2 0,5 82

KOKKU 203

5.4. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmed

tuleb mõlemal planeeritud krundil koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis paigutatakse pos 1

puhul prügimajja; pos 2 puhul ei ole prügimaja kavandatud ja joonisel näidatud prügikonteinerite

illustreeriv asukoht. Prügimaja ja prügikonteinerite asukohad on ette nähtud krundile pos 1 ja pos 2

krundi sissesõidu vahetusse lähedusse (vt põhijoonis).

Täpsem jäätmekäitluse lahendus tuleb määrata ehitusprojektis. Prügimaja asukohta võib

ehitusprojektis täpsustada.

5.5. Vertikaalplaneerimine

Ehitusprojektis tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee juhtimine hoonetest ja

naaberkruntidest eemale. Sademevesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. Haljastatud aladel on

sademevesi ette nähtud immutada pinnasesse. Kõvakattega aladelt on sademevesi ette nähtud

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

16 / 29

koguda restkaevudesse ning juhtida sademeveekanalisatsiooni. Kõvakattega aladelt võib puhta

sademevee juhtida haljastatud alale, kus see imbub pinnasesse.

Täpsemad vertikaalplaneerimise põhimõtted ja lahendus tuleb anda ehitusprojektis.

5.6. Insolatsioon

Insolatsiooni uuringus2 (vt lisa nr 2) selgitati insolatsiooni kestuse muutumist naaberelamute

(Paldiski mnt 26, 26a, Paldiski mnt 21) ja Loode 2 elamute eluruumides pärast pos 1 kavandatava

hoone ehitamist ning pos 2 täiendava eluruumi kavandamist (põhihoone 2).

Insolatsiooni on hinnatud vastavalt 31. detsembrini 2021 kehtinud Eesti standardile

EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides’’. Alates 1. jaanuarist 2022

lähtutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhendmaterjalist3, mis sisult ei erine Eesti

standardist EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.

Uuring näitas, et Paldiski mnt 26 ja 26a korterite insolatsioon säilib muutumatuna.

Paldiski mnt 21 korteri p 9 insolatsioon on tagatud juhul, kui pos 1 hoone kagunurga max abs kõrgus

põhijoonisel näidatud asukohtades on 27,2 m ning 21,7 m4. Planeeringulahenduses kajastub vastav

nurgalahendus.

Loode tn 2 pos 1 (põhihoone) kavandatavasse hoonesse saab kavandada ainult läbi maja kortereid.

Loode 2 põhihoonesse 2 on kavandatud üks eluruum läbi kahe korruse, mis saab otsest

päikesevalgust piisavalt.

5.7. Müra hinnang

Planeeringuala piirneb elava liiklusega Paldiski maanteega. Umbes 80-90 m kaugusel planeeringuala

hoonestusest asub Balti jaama ja Kopli kaubajaama kulgev raudtee.

Müratingimuste selgitamiseks ning leevendusmeetmete selgitamiseks koostati Loode tn 2

detailplaneeringu mürauuring5.

Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2022. aasta liikluskoormuste

andmetele ning perspektiivses olukorras vastavalt 2045. aasta liiklusprognoosile.

Vastavalt teostatud liiklusmüra arvutustele on nii olemasolevas kui perspektiivses olukorras

kinnistute territooriumil täidetud liiklusmüra II kategooria piirväärtuse nõuded nii päevasel kui öisel

ajavahemikul.

Tulemused POS 1 hoone (äriruumidega korterelamu) juures on:

• 2022. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoone Paldiski mnt poolsele fassaadile päevasel ajal

arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 72 dB ning öisel ajal Ln ≤ 62 dB. Hoone Loode tn poolsele

2 Loode tn 2 kinnistu detailplaneeringu insolatsiooni uuring. OÜ FASSAADIPROJEKT, 2018 (täiendus 2019). 3 https://www.mkm.ee/sites/default/files/insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf 4 Kõik DP kehtestatavad kõrguspiirangud on EH2000 süsteemis. Topo-geodeetilisel alusel on kõrgused BK77

süsteemis 5 Loode tn 2 detailplaneering. Liiklusmüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ 2025.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

17 / 29

fassaadile mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 68 dB ning öisel ajal Ln ≤ 59 dB.

Hoone sisehoovi jäävatele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 52 dB

ning öisel ajal Ln ≤ 44 dB.

• 2045. aasta perspektiivse liiklussageduste mudeli alusel mõjuvad hoone Paldiski mnt

poolsele fassaadile päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 70 dB ning öisel ajal Ln ≤ 51 dB.

Hoone Loode tn poolsele fassaadile mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ning

öisel ajal Ln ≤ 48 dB. Hoone sisehoovi jäävale fassaadile mõjuvad päevasel ajal

müratasemed Ld ≤ 51 dB ning öisel ajal Ln ≤ 41 dB.

Tulemused POS 2 hoonete (elamu ja kõrvalhoone) juures on:

• 2022. aasta liiklusolukorras mõjuvad hoonete Loode tn poolsetele fassaadidele päevasel

ajal müratasemed L d ≤ 55 dB ja 56 dB ning öisel ajal Ln ≤ 46 dB. Hoonete sisehoovi

jäävatele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 52 dB ja 53 dB ning öisel

ajal Ln ≤ 44 dB.

• 2045. aasta perspektiivse liiklussageduste mudeli alusel mõjuvad hoonete Loode tn

poolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 53 dB ja 54 dB ning öisel ajal Ln

≤ 36 ja 37 dB. Hoonete sisehoovi jäävatele fassaadidele mõjuvad päevasel ajal

müratasemed Ld ≤ 51 dB ja 52 dB ning öisel ajal Ln ≤ 40 dB ja 41dB.

Müra leevendamiseks tuleb hoone projekteerimisel rakendada sobivaid ehituslikke lahendusi, mis

tagavad kehtivatele normidele vastava mürataseme siseruumides. Täpsemad meetmed, sealhulgas

avatäidete heliisolatsioon ja ruumide paigutus müraallikate suhtes, määratakse hoonete

projekteerimise käigus vastavalt antud hetkel kehtivatele nõuetele ja mürauuringu tulemustele.

POS 1 kavandatava hoone rajamisega tekib linnaehituslikult soodne olukord Loode tn ääres

paiknevate olemasolevate elamute suhtes. Uus hoone tõkestab Paldiski mnt liiklusmüra levikut

sisekvartalisse, mis on hetkel müra eest kaitsmata. Miljööväärtuslikul alal paiknevate ajalooliste

hoonete puhul ei ole võimalik või on ehituslikult väga keeruline rakendada kaasaegseid

müratõkestusmeetmeid, mistõttu magistraaltänava äärde kavandatav korruselamu täidab olulist

kaitsefunktsiooni ning aitab tagada sisekvartali hoonete kasutuskõlblikkuse ja elukeskkonna

kvaliteedi säilimise.

Liiklusest tuleneva müra vähendamiseks on planeeringus toodud täiendavad nõuded, mille

rakendamisel on võimalik tagada normikohased tingimused. Täpsemad nõuded müra

leevendamiseks projekteerimise ja ehitamise etapis on antud ptk-is 8.6.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

18 / 29

6. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus kajastub põhijoonisel ja seda täpsustatakse ehitusprojektis.

6.1. Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse alus on Elektrilevi OÜ 10.05.2017. a tehnilised tingimused nr 251469.

Planeeringuala hoonete varustamine elektrienergiaga on ette nähtud toitealajaamalt ELEKTRIJAAMA

110/35/10/6, toitefiider 617:elj, jaotusjaam 35A:(Põhja-Tallinn), jaotusfiider 30064. Võrguühenduse

lubatud maksimaalne läbilaskevõime: 3x200A. Liitumiskilbid on planeeritud krundi piirile.

Säilib olemasolev tänavavalgustus.

Pos 1 hoone liitumiskilp näha ette ehitusprojektis (Elektrilevi nõusolekul) Loode tn poole ja fassaadi

süvistatuna.

6.2. Sidevarustus

Sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 28.04.2017. a tehnilised tingimused nr 28308507,

mida on uuendati 25.10.2024 a. tingimustega nr 39241253.

Detailplaneeringu alal paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad siderajatised. Planeeritud hoonestuse

sideühendus on ette nähtud sidekaevust nr 386. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi

sidekaevusid. Planeeritud ja olemasolevad sidekaevud on planeeritud selliselt, et need ei jää sõidutee

alale. Ehitamisel tuleb näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks

tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.

6.3. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon

Piirkonnas on olemas ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse alus

on AKTSIASELTSI TALLINNA VESI 9.05.2017 tehnilised tingimused PR/1723460-1.

Planeeringuala olmevesi (2,5 l/s) saadakse Loode tänava De110 ja Paldiski maantee DN400 mm

veetorust.

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on ühisvoolne.

Pos 2 krundi veevarustus ja reoveekanalisatsioon on ette nähtud olemasolevate liitumispunktide

baasil (vastavalt Loode tänava De110 ühisveetorustik ja Paldiski maantee D370 ühisvoolne

kanalisatsioonitorustik).

Pos 1 krundi reovesi on ette nähtud juhtida Paldiski maantee D370 ühisvoolsesse

kanalisatsioonitorustikku (olemasolevasse kaevu). Pos 1 krundi reovee arvutuslik vooluhulk on

11 m3/d. Pos 1 krundi liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on ette nähtud Paldiski

maantee tänava maa-alale.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

19 / 29

Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorud on ette nähtud likvideerida vahetult hargnemisel

töösse jäävatest torudest.

Ehitustööde ligikaudsed mahud Pos 1 hoonele liitumispunktist kuni olemasolevate eelvoolutorustikeni

on järgmised: veevarustus – 4 m, reovee kanalisatsioon – 14 m.

6.4. Sademevee kanalisatsioon

Planeeringualal kokku kogutava sademevee allikad on katused ning kõvakattega teed ja platsid.

Planeeringualal on ette nähtud kanalisatsioon lahendada lahkvoolselt kuni liitumispunktini.

Planeeringuala sademevee vooluhulkade arvutamise alus on Eesti standard EVS 848:2013

„Väliskanalisatsioonivõrk˝. Pos 2 krundi sademevee arvutuslik vooluhulk on 8 l/s ja see on ette

nähtud immutada krundi piires. Krundi Pos 1 sademevee arvutuslik vooluhulk on 10 l/s. Sademevesi

on ette nähtud juhtida Paldiski maanteel olemasolevasse ühisvoolsesse kanalisatsioonitorustikku.

Sademevesi planeeritud hoone katuselt on ette nähtud koguda kokku keldrikorruse lae all ning

ühendada kanalisatsiooni liitumiskaevuga vesiluku kaudu. Hoone maa-aluse parkla sademevesi on

ette nähtud koguda kokku ning pumbata kinnistu isevoolsesse sademeveetorustikku De110. Parklast

kokku kogutud sademevesi on ette nähtud juhtida eelnevalt läbi õlipüüduri.

Kinnistusisene kanalisatsiooni liitumispunkti ühendatav isevoolne sademeveetoru on ette nähtud

läbimõõduga de110 ning languga, mis täistäite korral laseb sademevett läbi kuni 10 l/s.

Vajadusel tuleb ehitusprojektis ette näha sademevee pealevoolu sademeveekanalisatsiooni

reguleerida ja ühtlustada krundi piires.

6.5. Tuletõrje veevarustus

Planeeringuala välistulekustutusvesi 15 l/s (EVS 812-6:2012) on tagatud Paldiski maantee

hüdrandist.

Vastavalt AKTSIASELTSI TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on piirkonnas tagatud

normaalolukorras vabarõhk 330 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa.

6.6. Soojusvarustus

Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004. a määrusega nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,

kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded,

soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus’’6 järgi kuulub planeeritav

kinnistu kaugkütte piirkonda. AS Tallinna Küte (praegu AS Utilitas Tallinn) seisukoha põhjal (vt

Kooskõlastused ja arvamused K-12), on Loode tn 2 kinnistu DP soojusvarustuse lahendus käsitletav

erandina, mille puhul lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte.

6 Tallinna kodulehekülg; vt: http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=96828

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

20 / 29

Soojusvarustuse lahenduse alus on AS Gaasivõrgud (praegu AS Gaasivõrk) 26.04.2017 tehnilised

tingimused nr PJ-395/17.

Ala asub maagaasivõrgu piirkonnas ning ühenduskoht on ette nähtud olemasolevale Paldiski mnt A-

kategooria gaasijaotustorustikule. Liitumispunkt on ette nähtud kinnistu piirile.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

21 / 29

7. SERVITUUDID JA KITSENDUSED

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks.

Servituudi vajadusega alad on vaja seada tehnovõrkude paigaldamise, kasutamise ja hooldamise

ning juurdepääsude võimaldamiseks.

Servituudi vajadusega alad (sh asjakohased olemasolevad servituudid) on kajastatud tabelis 6 ja

põhijoonisel.

Servituudi vajadusega alad täpsustatakse tehnovõrkude asukohtade selgumisel ehitusprojektis.

Tabel 6. Servituutide seadmise vajadused.

Servituudi seadmise vajadust põhjustav rajatis ja servituudiga koormatava ala ulatus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi või isik, kelle kasuks servituut seatakse

Olemasolev SV: kanalisatsioonitoru kaitsevööndi ulatuses (2+2m).

Paldiski mnt 23a

Loode tn 2 kinnistu omanikud

Olemasolev SV: elektrikaabli kaitsevööndi

ulatuses (1+1m); Loode tn 2 Võrgu valdaja

Olemasolev SV: elektrikilbi kaitsevööndi

ulatuses (2m seadmest); Loode tn 2 Võrgu valdaja

Olemasolev SV: elektrikaabli kaitsevööndi

ulatuses (1+1m) ja elektrikilbi kaitsevööndi ulatuses (2m seadmest).

Planeeritud SV: elektrikilbi kaitsevööndi ulatuses (2m seadmest).

Paldiski mnt 23 (krunt

pos 1) Võrgu valdaja

Planeeritud SV: Vee-(2+2m), reovee

kanalisatsiooni-(2+2m), side-(1+1m), elektrikilbi (2m seadmest) ja gaasitoru (1+1m) kaitsevööndi ulatuses.

Paldiski maantee T31 Võrgu valdaja

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

22 / 29

8. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

8.1. Olulisemad arhitektuurinõuded

Pos 1 – aadressi ettepanek Paldiski mnt 23

• Välisviimistlus: kivi, krohv, betoon, puit, tellis, fassaadiplaat, metall vm kaasaegsed ning kvaliteetsed materjalid, mis sobivad piirkonda;

• Katus: lamekatus. Insolatsioonianalüüsist tulenevalt on hoone kagunurka lubatud kavandatud kaldega katuse lahendus. Põhihoone katus lahendada kooskõlas Paldiski mnt 23a elamu katuse kujundusega;

• Linnaehituslikud nõuded: uued hooned (sh abihoone) ja rajatised peavad esteetiliselt ja stiililt sobima ümbritsevasse keskkonda ning moodustama ümbruskonna linnaruumiga arhitektuurse terviku. Arvestada hoone arhitektuurset sobivust nii Paldiski maantee ääres kui üleminekuga miljööväärtuslikul alal asuva hoonestusega;

• Hoone projekteerida esindusliku arhitektuuri ja sobiva nurgalahendusega;

• Põhihoone korruste arv ja kõrgus seostada Paldiski mnt 23a elamu arhitektuurse lahendusega;

• Hoone 1. korrusele näha ette jalgrataste ja lapsevankrite hoiuruum;

• Hoonesse kavandada varjend, arvestades ehitusprojekti koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega;

• Piirded: Krundi Loode tn äärse piirdeaia soovitatav lahendus on kivisokliga plankaed maksimaalse kõrgusega 1,8 m (analoogne Loode tn 2 krundi piirdega).

Pos 2 – Loode tn 2

• Välisviimistlus: välisfassaadid korrastada/taastada/kavandada kasutades miljööväärtuslikule piirkonnale iseloomulikke ehitusmaterjale ning värvilahendust.

• Katus: põhihoone 2 viilkatuse kalle ja harja suund kavandada sarnased olemasolevate ümbruskonna hoonetega, sobitades miljööväärtusliku piirkonnaga.

• Linnaehituslikud nõuded: Säilitatavad hooned rekonstrueerida/ uued hooned kavandada lähtudes Kassisaba miljööväärtusliku ala kaitse-eesmärkidest. Projekteerida piirkonda sobiva

arhitektuurse lahendusega hooned. Olemasolevad abihooned (olemasolevad kuurid) säilivad praegustes asukohtades ning neile ei anta laiendatud ehitusõigust – st kuurid võib üksnes renoveerida või rekonstrueerida planeeringuga seatud ulatuses. Täiendava abihoonena lisandub uus suveköök-lehtla, mis tuleb lahendada põhihoonete arhitektuuriga sobivas võtmes.

• Piirded: kivisokliga plankaed maksimaalse kõrgusega 1,8 m.

8.2. Üldised nõuded

• Arvestada planeeritud kruntide paiknemisega arheoloogiamälestisel ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis;

• Ehitamisel vältida naaberkinnistutel olevate hoonete kahjustusi (vajumisi jms), vundamentide, seinte, katuste jt konstruktsioonielementide kahjustusi. Ehitusprojekt kooskõlastada naaberkinnistute valdajatega;

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

23 / 29

8.3. Nõuded teedele ja haljastusele

• Loode tn 2 krundil säilitada haruldane keraamilistest plaatidest kõnnitee;

• Loode tn 2 krundi parkla rajada viisil, mis eeldab minimaalseid pinnase- ja kaevetöid, et

mitte kahjustada puud nr 10;

• Projekteerimise staadiumis arvestada, et olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada nii

palju kui võimalik. Ehitustööde käigus tuleb rakendada olemasoleva kõrghaljastuse

säilitamiseks vajalikke meetmeid;

• Puunr 10 säilitamiseks tuleb rakendada täiendavaid abinõusid: ehitamise ajal tuleb

paigaldada puutüve kaitsed, ehitustööde käigus ei tohi vigastada puude oksi, võimalusel

vältida üle 2,5 cm läbimõõduga juurte läbi raiumist ning vajadusel teostada kaevetööd

käsitsi, masinate liikumistee, materjalide ja pinnase ladustamine peavad jääma väljapoole

puu juurestiku kaitsetsoone7, maapinna kõrguse muutmisel vältida pinnase tõstmist või

alandamist juurestiku kaitsetsoonis. Juhul, kui tegevused juurestiku kaitsevööndis on

vältimatud, tuleb rakendada täiendavaid abinõusid ning vastavaid leevendavaid meetmeid.

Pos 1 panduse ja tugimüüri rajamisel tuleb puude kaitseks rakendada järgmisi täiendavaid

abinõusid: juured tuleb läbi lõigata järsult, paljastunud juured katta koheselt mulla, multši

või niiske kangaga ning uute juurte jaoks tuleb luua sobiv pinnas, vajadusel tuleb juurte

hulga vähendamise kompenseerimiseks harvendada puu võra;

• Juurestiku kaitsevööndis teostatavad tegevused (kaevetööd, juurte läbilõikamine jmt) tuleb

teha koostöös kutsetunnistusega arboristiga;

• Eelistada linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike;

• Arvestada Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011. a määruse nr 112 „Avalikule alale puude

istutamise kord’’ nõuetega;

• Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada pädeva maastikuarhitekti koostatud

haljastusprojekt;

• Ehitusprojektis arvestada, et tänavapuude paigutamisel Paldiski maantee äärde tuleb tagada

terviklik ruumiline lahendus, mis mh sobitub naaberalade tänavaruumi lahendustega;

• Ehitus- ja haljastusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga enne

ehitusloa saamist.

7 Juurestiku kaitsealaks on puud ümbritsev ala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Juurestiku

kaitseala arvutatakse järgmiselt: tüve rinnasläbimõõt (cm) x 0,12= kaitsevööndi raadius meetrites.

Puu juuestiku kaitsetsoonis võib kaevetöid teha vaid projektikohaselt käsitsi! Puu ühel või mitmel küljel ei tohi

kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see

muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata

labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt

(järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik

mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse selliselt, et kaevise sein toestatakse maasse

taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise

seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist

hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud

kastetakse iga päev. Kaevise kinniajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada.

Kui puude juured saavad pinnasetöödel siiski ulatuslikke kahjustusi, tuleb juurte hulga vähenemise

kompenseerimiseks harvendada puude võrasid.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

24 / 29

8.4. Nõuded tehnovõrkudele

• Ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda kõigilt võrguvaldajatelt uued tehnilised

tingimused täpsustatud andmetega (koormused, asukohad jm) ning ehitusprojektide

tööjoonised esitada võrguvaldajatele täiendava nõusoleku saamiseks;

• Tehnovõrkude projekteerimiseks võõrale kinnistule peab olema kinnistuomaniku nõusolek;

• Tehnovõrkude liitumispunktid, ühendustorustikud ja maakaablid kavandada maksimaalselt

teede ja parkimisalade alla ning säilivatest puudest vähemalt 2 m kaugusele;

• Projekteeritavad ja olemasolevad sidekaevud ei või jääda sõidutee alale;

• Näha ette meetmed olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks tagamaks nende

säilivus ehitustööde käigus. Tööde teostamisel lähtuda sideehitise kaitsevööndis

tegutsemise eeskirjast;

• Arvestada Telia Eesti AS nõuetega ehitusprojektile;

• Elektrilevi OÜ liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

8.5. Tuleohutusnõuded

Detailplaneeringu lahenduses on arvestatud tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega

vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded’’.

• Ehitades uue hoone (sh abihoone) olemasolevale hoonele lähemale kui 8 m, tuleb

rakendada täiendavaid tuleohutusmeetmeid (tuletõkketarindid, tulemüür vm). Joonisel on

vajalikud olemasolevad või kavandatavad tulemüürid kajastatud;

• Uue hoone rajamisel tuleb ehitusprojektis arvestada automaatse tulekustutussüsteemi

paigaldamisega vastavalt tuleohutusnõuetele. Automaatne tulekustutussüsteem on nõutav

eelkõige hoones, kus tuletõkkesektsioon asub läbi kolme või enama korruse (§ 37 lg 1 p

1), välja arvatud tuletõkkesektsioonina rajatud evakuatsioonitrepikojad ning ühe- ja kahe

korteriga elamud

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega sh peab päästetehnika pääsema hoone sissepääsude,

hädaväljapääsude ja päästeteede lähedusse.

• Hoone ja autode parkimiskohtade vahel tuleb järgida EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus.

Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ p 11.2.3.10 nõudeid.

8.6. Keskkonnakaitse abinõud

• Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel tuleb vältida sademevee valgumist

naaberkinnistutele;

• Ehitusprojekti koostamisel täpsustada ärajuhitava sademevee kogused ning esitada vajadusel immutamise võimalikkust näitavad arvutused;

• Õhusaaste mõju vähendamiseks eluruumides projekteerida pos 1 kavandatavasse hoonesse sundventilatsiooni süsteem;

• Enne pos 1 hoone projekteerimist teha planeeritud Paldiski mnt 23 krundil radooniuuring

ning vajadusel rakendada ehitusprojektis Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes’’ antud soovitusi;

• Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 §-ile 6 lg 1.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

25 / 29

• Pos 1 hoone Paldiski maantee poolne külg on korterite rajamisel soovitatav jätta maksimaalses mahus üldkasutatavatele ja müra suhtes vähemtundlikele ruumidele, nagu trepikojad, koridorid, köök-elutoad, sanitaarruumid ning abiruumid. Magamistubade paigutamisel eelistatakse hoone hoovipoolset külge, kus mürahäiring on väiksem. Samas on võimalik ka tänavaäärsele küljele kavandada elu- ja magamistubasid tingimusel, et nende

projekteerimisel järgitakse kehtivaid nõudeid liiklusmüra normtasemete osas, mis tagatakse hoone projekteerimisel vastavate ehitustehniliste lahendustega, mis võimaldavad tagada normikohased sisekliima tingimused;

• Pos 1 hoone puhul tuleb arvestada standardiga EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" kehtestatud liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes;

• Pos 1 hoone välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel tuleb rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’ tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni

hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit C tr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

• Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel (vastavalt EVS 842:2003 tabel 6.3) tuleb projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et

POS 1 hoone Paldiski mnt poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’ tr,s,w +C tr ≥ 45-50 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Täiendava leevendusmeetmena on võimalik kaaluda kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist (näiteks on võimalik hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad)

8.7. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Kuritegevuse ennetamise meetmed on kavandatud lähtudes Eesti Standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine˝.

Planeeritud ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• hoonete ümber ja parkimisalale rajada välisvalgustus;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed;

• hoida ala korras;

• kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid.

Äriruumide kavandamine Paldiski mnt 23 krundile planeeritud hoonesse lisab piirkonda töökohti ning

on oluline ka turvalisuse aspektist: see lisab piirkonda elavust, mitmefunktsionaalne hoone tagab

inimeste kohalolu ööpäevaringselt ja seega on ühiskondlik kontroll suurem.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

26 / 29

9. PLANEERINGU VASTAVUSE ANALÜÜS

9.1. Vastavus lähtedokumentidele

Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna

üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve on korruselamute ala s.o põhiliselt kahe- ja

enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused,

kaubandus- ja teenindusettevõtted jm. Krundile pos 1 on kavandatud äriruumidega elamu.

Kavandatu on Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega kooskõlas, seega vastab planeering

Tallinna üldplaneeringule.

Planeeritud krunt pos 2 jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud

teemaplaneeringu „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja

kasutamistingimuste määramine” kohasesse Kassisaba miljööväärtusliku hoonestusala 2.

ehituspiirkonda. Selles ehituspiirkonnas on lubatud hoonestustihedus 0,8; hoonete maksimaalne

lubatud korruselisus (maapealsed) on kaks pluss katusekorrus. Lubatud hoonestatus 30% ja

maksimaalne hoonete arv 2 (v.a abihooned) piiretena on eelistatud 1,5–1,8 m kõrgusega

plankpiirded (19. saj alguse puithoonestus, kus sellised piirded olid ka algupäraselt). Nõutav

haljastuse osakaal on 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast.

Kavandatud lahenduses on pos 2 hoonestustihedus 0,4, maksimaalne lubatud korruselisus 2,

hoonestatuse % 24, põhihoonete arv 2, piirete kõrgus maksimaalselt 1,8 m. Haljastuse osakaal 60%,

sh kõrghaljastuse osakaal 60%.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas teemaplaneeringuga „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike

hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine”.

Koostatud planeeringulahenduses on suhtutud respektiga olemasolevasse ruumilisse keskkonda,

säilitades olemasolevaid väärtusi, ning loodud on eeldused piirkonna tasakaalustatud ruumiliseks

arenguks.

Järgnevalt on toodud ülevaade, kuidas planeering on kooskõlas teiste lähtedokumentidega:

• Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrus nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala

põhimäärus” – lahenduses on arvestatud vajalike vaatekoridoride säilimisega, seega hoone

kõrgus ja asukoht ei takista vanalinna vaadeldavust.

• Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ – tagatud

on vajalikud kujad ning esitatud on määrusele vastavad tuletõrje veevarustuse tagamise

nõuded.

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ – esitatud on vastav mürauuring

ning toodud vajalikud meetmed, et normikohane müra siseruumides ei oleks ületatud.

• Parkimiskohtade kavandamisel sõiduautodele on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020

otsusest nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“. Planeeritud ala jääb otsuse mõistes

südalinna. Krunt pos 2 asub miljööväärtuslikul hoonestusalal. Miljööväärtuslikel aladel, mis

paiknevad vanalinnas ja südalinnas, kasutada asjaomase piirkonna normide rakendamise

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

27 / 29

põhimõtteid. Lubatud parkimiskohtade arv on otsuse lisades 2 ja 3 märgitud maksimaalselt

lubatav parkimiskohtade arv.

• Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heaks kiidetud „Tallinna

rattastrateegia 2018 – 2028” – tagatud on strateegiale vastav ratta parkimise kohtade arv.

• Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise

kord“ – likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud

vastavalt määrusele.

• 9. juunini 2020 kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrusega nr 34 kinnitatud

„Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord” – haljastuse inventuur on tehtud vastavalt

määrusele.

• Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,

kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” – planeeringu küttelahendus vastab

määruse erandile, sest nõusolek tehnovõrgu valdajalt on olemas.

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ – planeeringulahenduses (teed, haljastus,

tehnovõrgud, hoone paigutus) on arvestatud standardi kohaseid norme.

• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur

osa 1. Linnaplaneerimine” – planeeringus toodud kuritegevuse ennetamise meetmed

lähtuvad standardist.

• Tallinna jäätmehoolduseeskiri – planeeringus on antud põhimõtted, mis lähtuvad

jäätmehoolduseeskirjast.

• Tallinna riskianalüüs – riskianalüüsist tulenevad ohtlike objektide ohualad planeeritavale

alale ei ulatu.

9.2. Mõju lähipiirkonnale ja avalikule huvile

Kavandatud on korrastatud linnaruum. Korrastatud linnaruum on avalik hüve. Paldiski maantee äärde

on planeeritud hoone, mis on sobiv ühenduslüli Paldiski mnt 23a ja Paldiski mnt 21 hoonete vahel.

Hoone on kavandatud nii, et Paldiski maanteele kujuneks ühtlane tänavasein. Mitmekesistatud on

piirkonna elu-, äri- ja teenuste pakkumise võrgustikku. Heakorrastatud ala pakub lisaväärtust

meeldiva linnaruumi näol ning paraneb piirkonna turvalisus. Ette on nähtud laiendada Loode tänava

kõnniteed.

Need põhimõtted on kooskõlas avalike huvide ja väärtustega, sest planeeringulahenduse elluviimisel

paraneb avaliku ruumi kvaliteet.

9.3. Vastavus algatamisotsuses määratud tingimustele

Planeering vastab algatamise korralduses toodud nõuetele, mis käsitleb detailplaneeringu üldiseid

nõudeid ja seadusest tulenevaid ülesandeid.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

28 / 29

9.4. Võrdlus planeeringu eelnevate versioonidega

Planeeringulahendust on võrreldes eskiislahendusega muudetud. Planeeringu esialgsete

versioonidega võrreldes on muutunud Paldiski maantee äärse ühistranspordipeatuse asukoht.

Käesolev planeering peatuse ümberpaigutamist ette ei näe ning peatus jääb olemasolevasse

asukohta. Krundile pos 1 kavandatud hoone kuju on täpsustatud insolatsioonianalüüsi järgi.

Kavandatud on Loode tänava kõnnitee laiendamiseks mõeldud krunt.

Pos 1 ja pos 2 parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Tallinna linnavolikogu 17.09.2020 otsusest

nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“. Planeeritud ala jääb otsuse mõistes südalinna. Krunt

pos 1 asub miljööväärtuslikul hoonestusalal. Miljööväärtuslikel aladel, mis paiknevad vanalinnas ja

südalinnas, tuleb kasutada asjaomase piirkonna normide rakendamise põhimõtteid. Lubatud

parkimiskohtade arv on otsuse lisades 2 ja 3 märgitud maksimaalselt lubatav parkimiskohtade arv.

Pos 2 krundisisene parkimine on muudetud nii, et krundi piirides oleks võimalik paigutada 3

parkimiskohta. Pos 2 hoonele 2 on täies ulatuses antud ehitusõigus kahe korruse rajamiseks. Hoone

2 puhul ei eristata elamu ja abihoone osi, vaid kogu hoone on kavandatud elamuks, kus võivad

paikneda abiruumid.

Planeeringusse on läbivalt tehtud märkused eristamaks BK77 ja EH2000 kõrgussüsteeme, kuna

topoalus on koostatud BK77 süsteemis ja DP kehtestatavad kitsendused on EH2000 süsteemis.

Vastavalt on korrigeeritud ka hoonete absoluutkõrgused, vahe on 0,24 m.

Likvideeritavate puude ja haljastuse asendusistutuse arvutus on viidud kooskõlla kehtiva määrusega

„Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ ning haljastusühikud on vastavalt korrigeeritud.

Loode tn 2 kinnistu detailplaneering

29 / 29

10. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamisele.

Peale avalikus kasutuses teerajatiste kasutuselevõttu esitada Keskkonna- ja Kommunaalametile

ehitusregistri väljatrükk kandega „kasutusel“ ning digitaalne teostusjoonis ja anda linnamaale välja

ehitatud rajatised üleandmise aktiga tasuta linnale üle.

Arendaja ehitab oma vahenditest välja kõik detailplaneeringu alasse jäävad avalikult kasutatavad

teerajatised, haljastuse, tänavavalgustuse ning sademeveekanalisatsiooni ning sõlmib selleks

linnaga teede-tehnovõrkude väljaehitamise lepingu. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt

kinnistuomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele.

Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute

ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku

vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus

määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad

detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.