Pöördumine

Lisa 2

Tere, nimi!

Kirjutan Mõttekoda Praxisest, et kutsuda teid intervjuule puude tuvastamise ja töövõime

hindamise süsteemi teemal. Saime teie kontakti /kust saime/

Mõttekoda Praxis viib läbi uuringut (lisada kodulehe uuringu hyperlink), mille eesmärk on

hinnata võimalusi lõpetada täisealiste (nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste) puude

raskusastme tuvastamine ning selle tulemusel kujundada ümber puudega seotud

toetused ja hüved. Osalemisega panustate lihtsama, arusaadavama ja tõhusama

süsteemi kujundamisse. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja konfidentsiaalne.

Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium.

Oleme väga tänulikud, kui olete nõus oma arvamust ja kogemusi jagama. Vestluseks

läheb umbes 45 minutit ja see toimub telefoni või veebi vahendusel.

Kui soovite osaleda, andke palun oma huvist teada võttes meiega ühendust kas e-kirja

teel ([email protected]) või telefonil ….

Pakun vestluse ajaks välja päev(ad)/kuupäev(ad)/kellajavahemik. Palun andke märku,

millal teile sobiks. Kui need ajad ei sobi, siis palun pakkuge mõni endale sobiv aeg /sel

kuul/järgmisel nädalal vms/.

Vestlus on konfidentsiaalne. Isikud, kellega vestleme on teada ainult Mõttekoda Praxisele.

Üheski materjalis teile ei viidata ega kasutata infot, mis võimaldaks teid tuvastada.

Palun andke teada sobiv aeg ja kas eelistate telefoni või veebi teel vestelda

hiljemalt /kuupäevaks/. Vastuse saate

Lisan kirjale uuringu infolehe, kus on täpsemalt kirjeldatud uuringu taust ja osalemise

tingimused.

Vastust ootama jäädes

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT

MIS ON UURINGU AMETLIK NIMI? Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest

MIS UURING SEE ON? Uuringu eesmärk on hinnata võimalusi lõpetada täisealiste (nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste) puude raskusastme tuvastamine ning selle tulemusel kujundada ümber puudega seotud toetused ja hüved.

MIKS SEDA UURINGUT TEHAKSE? Alates 2016. aasta töövõimereformist on Eestis tööealistele inimestele kasutusel kaks paralleelset hindamissüsteemi – töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine – mis suures osas dubleerivad teineteist, tekitavad hinnatavates segadust ja on riigile ressursikulu. Vanaduspensioniealiste inimeste puhul hinnatakse puude raskusastme tuvastamise lõpetamise võimalusi, asendades selle alternatiivsete lahendustega. Eesmärgiks on kujundada lihtsam, arusaadavam ja tõhusam süsteem, mis lähtuks inimese vajadustest ning oleks kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, sh ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

MIKS JUST MINA? Teeme intervjuusid inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud või kellel ei ole töövõime vähenemist tuvastatud. Kahe süsteemi ühendamisel on just need inimesed potentsiaalselt kõige enam muudatustest mõjutatud. Intervjuu eesmärk on mõista, miks töövõimet ei ole hinnatud või mis tegurid kujundavad töövõime hindamisest loobumise otsust.

MIDA UURINGUS TEHAKSE? Teeme registriandmete analüüsi. Viime läbi 10 intervjuud inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud. Süsteemi lahendusettepanekute välja töötamiseks teeme töötoad puudespetsiifiliste liitudega. Uuringu alguses intervjueerime nii puude raskusastme kui töövõime hindamise metoodikat tundvaid eksperte.

KAS ANDMED SALVESTATAKSE? Teie nõusolekul intervjuu salvestatakse. Salvestustele on ligipääs vaid Praxise uurimismeeskonna liikmetel. Vestluse salvestus kustutatakse pärast projekti lõppu.

MIKS ANDMED SALVESTATAKSE? Andmete salvestamine on vajalik nende töötlemiseks - kokkuvõtte ja järelduste tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, siis saab hiljem seda veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise, millest vestlusel rääkisite.

KAS KEEGI TEINE SAAB TEADA, MIDA MA INTERVJUUS ÜTLESIN?

Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis ei mainita Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda.

KAS MA PEAN UURINGUS OSALEMA? Ei. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea seda tegema. Samuti võite igal hetkel uuringu kestel osaluse lõpetada. Sel juhul Teie andmeid uuringusse ei kaasata ja need kustutakse koheselt.

KAS MA VÕIN UURINGUS OSALEMISEST LOOBUDA KA PÄRAST INTERVJUUD?

Ei. Intervjuu salvestatakse anonüümse koodiga, mis ei võimalda intervjuud enam Teiega seostada. Seetõttu ei ole võimalik intervjuud kustutada. Jah. Te võite uuringus osalemisest loobuda ka pärast vestluse toimumist, enne uuringutulemuste avalikustamist. Selleks tuleb ühendust võtta uuringu projektijuhiga ja öelda, et Te ei soovi, et Teie intervjuu andmeid uuringus kasutatakse.

KAS MA SAAN NÄHA UURINGU TULEMUSI?

Jah, uuringu tulemustega saab tutvuda Praxise koduleheküljel www.praxis.ee Tulemused avalikustatakse 2026. aasta I kvartalis. Uuringu tulemusi kasutatakse ka teadusartikli koostamisel. Teadusartikkel koostatakse pärast uuringu lõppu (2026. a I poolaasta jooksul).

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT

KES ON UURINGU TELLIJA? Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium. KES ON UURINGU ELLUVIIJA? Mõttekoda Praxis

KELLEGA VÕIN ÜHENDUST VÕTTA, KUI MUL ON UURINGU KOHTA KÜSIMUSI?

Uuringu projektijuhiga: Katre Pall (Mõttekoda Praxis) [email protected] Telefon: …

Lisa 9

Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamise ja puudega seotud toetuste

ning hüvede ümber korraldamise uuringu andmetöötluse eesmärk, seaduslikud

alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise protsessid ja osapooled ning

tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringus isikuandmete töötlemise taotluses.

Uuringu tellijaks ja vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Uuringu sisuliseks

läbiviijaks on Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu raames ei toimu füüsiliste

isiklike aspektide süstemaatilist või ulatuslikku hindamist, mis põhineb automaatsel

isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel

või andmeanalüüsil põhinevaid otsuseid, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud

tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut.

Isikuandmete töötlemine toimub kolmes osas: registriandmete analüüs, intervjuude

läbiviimine (kvalitatiivuuring) ja Statistikaameti andmete kasutamisel. Nii

registriandmete, kvalitatiivuuringu kui Statistikaameti andmete kasutamise detailne

kirjeldus on toodud taotluses (vt punktid 7, 8). Andmeid kasutatakse sellises mahus ja

sellisel määral, mis on vajalikud uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimusküsimustele

vastamiseks.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmeid töötlevad uuringu raames

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Eesti Töötukassa (TK):

 puude raskusastmega isikute valimi nimekirja koostamiseks (isikukood ja sellele

vastav unikaalne umbisikustatud ID ehk UID);

 TK andmete lisamiseks töövõime hindamisest, toetuste, hüvitiste ja teenuste

saamisest puude raskusastmega isikute valimi nimekirjale;

 TK andmetes eristada vähenenud töövõimega inimesed, kellel ei ole puuet ning

lisada nende isikute kohta TK andmed töövõime hindamise, toetuste, hüvitiste

ja teenuste saamisest. Samuti genereerida igale sellesse sihtrühma kuuluvale

isikukoodile vastav unikaalne umbisikustatud ID.

 SKA andmete lisamiseks puude raskusastme hindamisest, toetuste, hüvitiste

ja teenuste saamisest puude raskusastmega isikute valimi nimekirjale.

Uuringu läbiviijale edastavad SKA ja TK andmestikud, mis koosnevad vaid päritud

andmetest ja UID-st ehk pseudonüümitud andmed. Seega töötleb Praxis uuringu

läbiviimisel puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega inimeste

pseudonüümitud registriandmeid. Registriandmete analüüsi eesmärgiks on hinnata

sihtrühmade kattuvust, profiili, toetuste, hüvitiste ja teenuste kasutust ning

lahendusettepanekute mõju. Isikukoodidega andmestikke ega vastavustabeleid

Praxisele ei edastata, Praxis töötleb pseudonüümitud andmeid – nii tagatakse, et

Praxis ei saa andmeid isikuga otse siduda. Andmepäringud ja pseudonüümine on

kavandatud nii, et registrite omanikud ei vaheta omavahel kogu päringut, vaid üht osa

sellest, mis aitab tagada protsessis minimaalsust ja eesmärgipärasust kõige paremini.

Samuti on selle juures arvestatud, et andmete liikumine on piiratud ja turvaline ning

samuti on määratletud tähtaeg, mis ajaks on vaja hiljemalt kõik vastavustabelid ja

päringud kustutada. Uuringu tulemused esitatakse üldistatult, tagades, et üksikisikuid

ei ole võimalik tuvastada.

Isikuandmete töötlemine on vajalik ka kvalitatiivuuringu valimi koostamiseks ja

kontaktandmete päringuks. Kvalitatiivuuringu valimi koostamiseks analüüsitakse

pseudonüümitud registriandmeid ning koostatakse valimi nimekiri UID-dest, kellel on

puude raskusaste, kuid kellele ei ole vähenenud töövõimet. Seejärel esitatakse SKAle

päring vajalike kontaktandmete väljavõtuks (koos vajalike taustatunnustega). Pärast

kontaktide saamist saadab Praxis intervjuudes osalemise kutse. Intervjuukutsega

informeeritakse andmesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust

uuringus osalemist loobuda (intervjuul osalemine on vabatahtlik). Kontaktandmed

kustutatakse koheselt peale intervjuu läbiviimist ning intervjuude kokkuvõttes

kasutatakse anonüümseid koode/nimesid, mis ei võimalda andmeid konkreetse

isikuga tagantjärgi kokku viia.

Statistikaameti andmetest kasutatakse uuringus EUROMODi maksude ja toetuste

mudeli (uuringus kasutatav andmekoosseis on esitatud taotluse lisas) ning Eesti

Sotsiaaluuring 2016–2024 andmeid (uuringus kasutatav andmekoosseis ehk

muutujate kirjeldus on esitatud taotluse lisas). Need andmed on juba varasemalt

Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonüümitud, mistõttu erinevatest

allikatest andmete sidumise protsessiga selle uuringu raames kokku ei puututa. Lisaks

toimub Statistikaameti andmete töötlemine turvalises teadlaste keskkonnas, mille

kasutamisel lähtutakse Statistikaameti konfidentsiaalsustingimustes vastavalt

sõlmitavale lepinguga Statistikaametiga. Statistikaameti andmete töötlemiseks on

Praxis määratlenud, kes uuringutiimi liikmetest neid andmeid töötlevad, arvestades nii

varasemat kogemust kui uuringu eesmärke.

Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi

osapoolte poolt (Praxis, SKA, TK, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet) selleks

vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. SKA, TK, Statistikaamet ja

Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse infoturbe ja andmetöötluse

reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele. Töötajad on

teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid

töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid

rakendades.

Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg

7 p. c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti.

Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei

väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud

intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud

tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest

tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks.

Riski nimetus Riski

tõe-

näosus

Riski

mõju

Riski

tase

Lisamärkused Ettepanek riski

maandamiseks

Moodustatud

isikuandmete

kogumile

pääsevad ligi

volitamata

töötajad

(väljaspoolt

organisatsiooni)

1 2 Madal Isikustatud

andmeid ei tohi

kasutada kogu

organisatsioonis,

vaid üksnes

kindlate

eesmärkide

saavutamiseks

selleks volitatud

isikute poolt ja

kooskõlas isikule

määratud

tööülesannete

täitmiseks.

Ametijuhendites ja asutuste

põhimäärustes on kirjeldatud

isikute tegevused, s.h

konfidentsiaalsuskohustused

seoses isikuandmete

töötlusega, kui töötajale on

vastav tööülesanne

määratud.

Avaliku sektori töötajad on

läbinud andmekaitsealase

koolituse ja eksami.

Statistikaameti andmete

töötlemisel pääsevad uuringu

analüütikud päritavale

andmestikule ligi vaid

Statistikaameti teadlaste

keskkonnas. Statistikaameti

andmete kasutamiseks

sõlmivad uuringu läbiviijad

Kõnealuse uurimisprojekti

kaustadesse on juurdepääs

vaid neil analüütikutel, kes

antud uuringu raames

kvantitatiivset mõjude

hindamist läbi viivad.

Statistikaameti teadlaste

keskkonda sisselogimiseks

kasutatakse kaheastmelist

autentimist, mis tagab selle,

et andmetele pääseb ligi vaid

konkreetne isik, kellele on

luba antud. Mikroandmed

üheski uuringu etapis

Statistikaameti teadlaste

keskkonnast välja ei liigu.

Moodustatud

isikuandmetele

kogumile

pääsevad ligi

volitamata

kolmandad

isikud

1 3 Madal Andmete töötleja

peab tagama

organisatsiooniliste

ja turvameetmete

kaudu andmete

töötlemise riskide

maandamise.

Tagada ligipääsuhalduse

süsteemide abil juurdepääs

andmetele üksnes selleks

volitatud isikutele (tehnilised

meetmed, korralduslikud

meetmed ja juhised).

Lisaks, kõigi andmete

edastamine toimub failidena

vaid krüpteeritud kujul, mille

saab avada vaid

kokkulepitud, konkreetseks

isikuandmete töötlemiseks

volitatud töötaja.

Uuringu läbiviijad sõlmivad

Statistikaametiga lepingu,

kus on määratud ära

analüütikute kohustused ja

vastutus, sh

konfidentsiaalsuskohustus.

Uuringus kasutatavad

Statistikaameti andmestikud

on juba Statistikaameti poolt

varasemalt pseudonüümitud.

See tähendab, et isikud, kelle

andmeid analüüsitakse, ei

ole andmestikus otseselt

tuvastatavad. Koodivõtit

hoitakse ainult

Statistikaametis ja see ei ole

kättesaadav teistele

osapooltele.

Statistikaameti teadlaste

keskkonnast väljastatakse,

uuringu tulemusena valminud

tabelid ja joonised alles

pärast seda, kui

Statistikaameti töötaja on

need üle kontrollinud ja

taganud, et tabelid on kõrge

agregeerituse tasemega ning

ei sisalda konfidentsiaalseid

andmeid.

Uuringu tulemusena

valminud jooniste ja tabelite

vormistamisel lähtutakse

põhimõttest, et kui mingis

kategoorias on tulemusi vaid

väheste indiviidide kohta, siis

agregeeritakse tunnused.

Moodustatud

isikuandmete

kogumi volitatud

töötleja töötleb

isikuandmeid

puudulikul

alusel

0 2 Madal Kui vastutav töötleja kasutab volitatud töötleja teenuseid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõigete 2 ja 4 tähenduses, peab selleks olema isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3

Uuringu lõpliku lähteülesande

alusel on vastutav töötleja

sõlminud uuringu läbiviija

(volitatud töötlejaga) lepingu,

milles esitatakse kõik

asjakohased tingimused

isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 28 lõikes 3

sätestatust lähtudes või

lepitakse muul moel täpsem

andmevahetus kokku

tingimustele vastav õigusakt või leping (nt ka riigihange, teadusuuringu konkurss)

(lähtudes teadusuuringu

taotluses kirjeldatud

eesmärkidest, tingimustest ja

protsessidest).

Kuna tegemist on andmete töötlusega teatud perioodil, peale mida päringud,

vastavustabelid, kontaktandmed kustutakse, on mõju isikuandmetele ajutise

iseloomuga (kasutusse jääb vaid uuringu tulemuste andmestik). Andmete edastamine

osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on andmevahetuseks

õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada

vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks

kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise

reaalne oht. Seejuures on arvestatud, et Statistikaameti andmed on juba varasemalt

pseudonüümitud ning nende töötlemine toimub Statistikaameti turvalises keskkonnas

konfidentsiaalsuslepingu alusel.

Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või

mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või -pettus,

diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline.

Kokkuvõtvalt hindame, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei

teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse

(2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Teie 02.09.2025 nr 2.2.-1/25/35-2 /

Meie 16.09.2025 nr 1.1-16/2021-3

Täiendused Sotsiaalministeeriumi 04.08.2025 taotlusele

Lugupeetud Anu Suviste Sotsiaalministeeriumi 04.08.2025 taotlust uuringus „Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta on täiendatud ja täpsustatud (kõik täiendused on esitatud taotluses kollasel taustal). Järgnevalt toome lühidalt selgitused ja vastused esitatud küsimustele. 1. Küsimus Statistikaameti EUROMODI andmete kasutamisest uuringus. Vastus: Uuringu läbiviimisel kasutame Statistikaameti koostatud ja pseudonüümitud EUROMODi mudeli ja selle andmestikku. Täpsemalt on uuringus kasutatav andmekoosseis kirjeldatud taotluse lisas 7. Lisas 7 kirjeldatud andmekoosseisul põhinevat andmestikku kasutame sellises mahus, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimusküsimustele vastamiseks. 2. Küsimus Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete kasutamine uuringus. Vastus: Uuringu läbiviimisel kasutame Eesti Sotsiaaluuringu 2016–2024 (ehk ESU) mikroandmestikku, mis on juba Statistikaametis pseudonüümitud. Lisame uuringus kasutatava ESU andmepäringu andmekoosseisu kirjelduse (vt taotluse lisa 8). Kasutame ESU andmeid sel määral ja selle kohta, mis on vajalikud uurimuseesmärgi täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Seeläbi arvestatakse IKÜM artikli 5 lõike 1 punktides b) ja c) sätestatud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõudeid. 3. Küsimused kvalitatiivintervjuude läbiviimise protsessi täpsustamiseks: 3.1. Kuidas toimitakse, kui intervjueeritav ei soovi intervjuu salvestamist, kas intervjuude kohta koostatavad kokkuvõtted anonüümitakse või pseudonüümitakse ning kui jah, siis palun protsess kirjeldada? Vastus: Kui intervjueeritav on intervjuu andmisega nõus, kuid salvestamist ei soovi, siis teeme intervjuu ajal märkmeid ning koostame kokkuvõtte kohe pärast intervjuud. Intervjuu märkmed ja kokkuvõte ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid inimese otsest tuvastamist. Lisaks on täiendatud intervjuus osalemise kutset, milles on rõhutatud uuringus osalemise vabatahtlikkust ja konfidentsiaalsust (taotluse lisa 2). Täiendatud on ka uuringus osalemise infolehte (taotluse lisa 5). 3.2. Juhul kui intervjuude kokkuvõtted anonüümitakse või pseudonüümitakse, siis arvestades intervjuu avatud küsimusi, kas intervjuu tekst puhastatakse? Vastus: Intervjuu salvestamine on vajalik, et koostada kokkuvõtte ja teha järeldusi. Kuivõrd intervjuu ajal ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada, siis salvestuse eesmärk on hiljem see üle kuulata ja koostada kokkuvõte. Kokkuvõttes kajastatakse vaid see info, mis on vajalik uurimusküsimustele vastamiseks. Kokkuvõtte tegemisel ei panda kirja andmeid, mis

2

isikut võimaldaksid tuvastada. Kustutame intervjueeritavate kontaktandmed kohe pärast intervjuu läbiviimist. Intervjuu läbiviimise järel omistame sellele anonüümse nime(koodi), mis ei võimalda isikut otseselt tuvastada ega viia kokku pseudonüümitud registriandmetega. Tellija tagasisidest lähtuvalt võib olla vajalik täpsustada vaheraporti analüüsi, mistõttu toimub salvestuste kustutamine pärast seda kui vaheraport on vastu võetud (eeldatavalt detsembri lõpp 2025). 3.3. Palun täpsustage, kas koos kontaktandmete ja intervjuu salvestistega koos hävitatakse ka andmesubjektide nõusolekud? Vastus: Andmesubjekti kirjalikku nõusolekut säilitatakse kuni uuringu projekti lõpuni ehk lõppraporti vastuvõtmiseni. Sellisel moel on võimalik andmete töötlejal vajadusel tõendada nõusoleku olemasolu. 3.4. Palun põhjendage valimi moodustamise taustatunnuste valikut ning SKA-le esitatava kontaktandmete saamise päringuga tasutatunnuste edastamist, arvestades eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttega. Vastus: Intervjuud viiakse läbi rühmaga, kes on eeldatavalt muudatusest kõige enam mõjutatud. Intervjuude peamiseks eesmärgiks on teada saada, mis põhjustel neil vähenenud töövõimet hinnatud või tuvastatud ei ole. Saadud info on oluline lahendusettepanekute ja ümberkorraldamise lahenduste koostamiseks ning mõju hindamiseks. Kehtiva olukorra järgi omavad puuetega inimesed erinevaid õigusi, mis sõltuvad nii puude raskusastme kui puudeliigist (nt liikumispuudega inimeste õigus soodustingimustel ühistranspordile). Uuringu eesmärgiks on hinnata lahenduste mõju erinevates valdkondades, sh sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine, mistõttu on oluline analüüsida soolisi erinevusi. Enne registriandmete analüüsi ei ole teada, milline on rühma suurus ja jaotus nii soo, puude raskusastme kui puudeliikide lõikes. Valimi koostamisel koos taustatunnustega saame luua aluse, et intervjuudes osalejad oleksid võimalikult erinevad ja esindaksid erinevaid alarühmi. Sellega soovime maandada riski, et SKA andmete väljavõtus ei oleks esindatud nt ainult naised või ainult keskmise puudega inimesed. Seeläbi saame vähendada ka intervjueeritava vastamiskoormust ehk taustatunnuste võrra vähem küsida. Lisaks on varasemad uuringud näidanud, et inimesed võivad mitme funktsioonipiirangu korral nt oma puudeliigina nimetada seda, mis neil sel hetkel on olulisem või hinnata oma puude raskusastet suuremaks või vähemaks ametliku hinnanguga. Antud analüüsis on aga oluline teada inimeste kogemusi, probleemi ja hinnata mõju lähtuvalt nii puude raskusastmest kui puudeliigist. 4. Taotluse punktis 10. on kirjeldatud registriandmete pseudonümiseerimist. Palun täpsustada intervjuude osas (vt ka eelnev p 3). Vastus: Taotlust täiendatud. 5. Taotluse punkti 10.2. kohaselt hävitatakse andmeandjate poolt uuringu ja oks koostatud nimekirjad pärast andmekvaliteedi kontrolli ja vastava teate saamist uuringu läbiviija poolt hiljemalt 2026.a I kvartali lõpuks. Palun täpsustada, kuidas uuringu vastutav töötleja veendub andmete hävitamises. Vastus: Palume andmeandjatel kinnitatud e-kirja või digitaalselt allkirjastatud akti alusel vastavustabelite, kontaktandmete päringu ja andmestike päringute kustutamist. 6. Palun taotluse punktis 10.3. selle uuringu jaoks koostatud andmestike hävitamise ja/või andmestikele juurdepääsu sulgemise tähtaeg vähemalt aasta ja kvartali täpsusega välja tuua. Vastus: Täiendatud. 7. Taotluse punktis 10.3. on nimetatud lisaks teadusartikli koostamine ning võimalik täiendav statistiline analüüs. Palun selgitada teadusartikli koostamise ja täiendava analüüsi seos taotluses kirjeldatud poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidava uuringuga ning selleks vajalik täiendava analüüsi andmetöötlus ära kirjeldada. Vastus: Uuringu läbiviija leidmiseks viis Sotsiaalministeerium läbi teadusuuringu konkursi, kuivõrd projekti kirjeldus vastas teadus- ja arendustegevuse erandi tunnustele. Üheks selliseks tunnuseks on ülekantavus ja/või korratavus, mille saavutamiseks on oluline avalikustada uuringu tulemusi lisaks meedia jm artiklitele (uuringuprojekti üks ülesannetest) ka teaduspublikatsioonina. Teadusartiklina avaldamine võimaldab levitada ja võtta uuringu tulemusi arvesse ka teistes riikides, kus on sarnased väljakutsed ja soovitakse uurida sarnaste lähenemiste rakendamise võimalusi. Uuringu lõppraport on süntees ning hõlmab

3

siiski piiritletud mahus tabeleid ja jooniseid. Teadusartikli avaldamiseks (olenevalt teadusajakirja fookusest) võib olla vajalik lisada täiendavaid arvutusi lähtuvalt ajakirja fookusest, samuti on teadusartikli koostamisel oluline lisada nt tulemustele ka statistilise vea, usaldusväärsuse vm tunnused. Teadusartikli koostamiseks ei ühendata ega lisada uusi andmestikke, vaid kasutatakse neid, mis on aluseks lõppraporti koostamisel. Samas on piiritletud aja periood, mille jooksul teadusartikli koostamine on asjakohane ehk vahetult peale lõppraporti vastuvõtmist ja tutvustamist. Teadusartikli koostamise info on lisatud ka uuringus osaleja infolehele (taotluse lisa 5). 8. Küsimus andmesubjektide teavitamisest. Vastus: Täpsustasime. Mõeldud oli, et teavitamine toimub üldisemalt Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatava info vahendusel. 9. Küsimus andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisest. Vastus: Lisatud taotlusele (vt lisa 9). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marion Rummo hoolekandepoliitika juhtivanalüütik analüüsi ja statistika osakonna juhataja ülesannetes

Lisad:

1. Täiendatud teadusuuringu taotluse vorm; 2. Taotluse lisa 2 Intervjuus osalemise kutse; 3. Taotluse lisa 5 Uuringus osaleja infoleht; 4. Taotluse lisa 8 ESU andmepäringu kirjeldus; 5. Taotluse lisa 9 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine.

Kristel Vallsalu 5860 6241 [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja

puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

jah

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Eetikakomitee menetlus

viiakse läbi samaaegselt

Andmekaitse

Inspektsiooni taotlusega

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952,

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

Kristel Vallsalu, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline

läbiviija), registrikood 90005952,

Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Kontaktisik: Hede Sinisaar,

[email protected]

telefon:+372 5695 8309

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975,

Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

[email protected]

telefon 612 1360

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Töötukassa, registrikood 74000085,

Aadress: Lasnamäe tn 2, 11412 Tallinn

[email protected]

telefon 777 3000

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet, registrikood 70000332,

Tatari tn 51, 10134 Tallinn

Kontaktisik: Rauno Temmer,

[email protected], 625 9135

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille

läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning

mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse §

13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt

kõigi ministeeriumide ülesandeks on

oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus

(edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt

kuulub ministeeriumi valitsemisalasse

sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega inimeste

elukvaliteedi edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine; rahva tervise

kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda

Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus

nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2

punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika

osakonna põhiülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise

protsessi teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest.

5. Uuringuprojekt vastab teadus- ja arendustegevuse erandi tunnustele ning Sotsiaalministeerium viis uuringu läbiviija leidmiseks läbi teaduskonkursi.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida terviklikult puude raskusastme hindamise

süsteemi muutmist ning sellega kaasuvat hüvede ümberkorraldamist ning mõju nii sihtrühmale kui

mõju erinevates valdkondades (vt punktid 5 ja 6).

Alates 2016. aasta töövõimereformist on Eestis tööealistele inimestele kasutusel kaks paralleelset

hindamissüsteemi – töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Need süsteemid

suures osas dubleerivad teineteist, tekitavad hinnatavates segadust ja on riigile ressursikulu.

Arvestades nii uuringute andmeid kui rahvastiku statistikat ja prognoose, siis vanaduspensionieas

kasvab märgatavalt inimeste vajadus kõrvalabi ja teenuste järele. Samas on keeruline eristada, kas

abivajadus tuleneb vanusega seotud muutustest või puudest. Praegune süsteem tugineb keerukale

ja ressursimahukale puude raskusastme tuvastamisele, kuigi tegelikkuses on vajadus kiirema ja

paindlikuma süsteemiga toetada kõiki tervisepiirangutega eakaid.

Kokkuvõttes on kehtiv puude tuvastamise ja toetuste maksmise süsteem liiga keeruline ja

killustatud ning ei jõua alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja kujundada lihtsam,

arusaadavam ja tõhusam süsteem, mis lähtuks inimese vajadustest ning mis oleks kooskõlas

rahvusvaheliste kohustustega. Uuringu eesmärgiks on analüüsida kehtivat olukorda ja teha

ettepanekuid selle kohta, kuidas muuta praegust süsteemi nii, et sihtrühmade õigused, toetused ja

seotud hüved oleksid ka uues süsteemis tagatud. Seejuures on vaja hinnata, kas ja kuidas on

võimalik kujundada ümber puude raskusastme või liigiga (funktsioonihäirega) seotud hüved ning

milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane puuetega inimeste

sotsiaaltoetus kui tööealiste sihtrühmas jääks edaspidi vaid töövõime hindamine ja töövõimetoetus

ning vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks.

Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja

kvantitatiivseid meetodeid ning kasutatakse registrite ja Statistikaameti andmeid.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärkide täitmiseks on isikuandmete töötlemine vajalik järgmiselt:

1) Registriandmete analüüs:

a. Esmalt on vaja analüüsida tööealiste puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega

inimeste sihtrühmade kattuvust ja erinevusi, et seejärel välja töötada ettepanekud

süsteemi ümberkorraldamiseks. Kuivõrd tööealiste sihtrühmas on üheks võimalikuks

variandiks kui kahe süsteemi asemel jääks edaspidi vaid töövõime hindamine koos

töövõimetoetusega, siis on vaja teada, kui suur ja milline on sihtrühma profiil, jaotus,

teenuste kasutus jm. Selleks on vaja Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti

registrite andmetel hinnata, kui paljudel on 1) hinnatud ainult vähenenud töövõime, 2)

kui paljudel tuvastatud ainult puude raskusaste, 3) kui paljudel on tuvastatud nii

vähenenud töövõime kui puude raskusaste, 4) kui paljudel on veel kehtiv püsiv

töövõimetus (koos ja ilma tööealise puude raskusastmeta) ning mis on nende rühmade

taustatunnused. Selline analüüs on oluline töötamaks välja lahendusi erinevate õiguste,

hüvede ümberkorraldamiseks, kuid ka võimalike muudatuste mõju hindamiseks. Lisaks

sellele, et registriandmed võimaldavad hinnata sihtrühmade kattuvust, sh eristada

alarühmade suurused, on aluseks nn persoonide kirjeldamisele, siis teisalt on nt puude

määramise otsuste algus- ja lõpuajad olulised hindamaks ka võimalikku väljumist või

liikumist töövõime hindamise skeemi uue lahenduse korral (kui jääb vaid üks skeem),

kuid ka võimalikku muutust seotud teenuste jm hüvede kasutamisel. Sellele järgnevalt

on vaja hinnata võimalike muudatuste mõju eri valdkondades (sh mõju sihtrühmale,

riigiasutustele) ning kuluprognoos (mõju riigieelarvele).

b. Lisaks on isikuandmete töötlemine vajalik puude raskusastet omavate, kuid ilma

töövõime hindamiseta tööealiste isikute intervjueerimiseks (kontaktandmete päring, et

kutsuda intervjuul osalema neid, kelle on puue, kuid kellel ei ole registriandmete alusel

vähenenud töövõimet). Tegemist on rühmaga, kes on eeldatavalt muudatusest kõige

enam mõjutatud. Intervjuude peamiseks eesmärgiks on teada saada, mis põhjustel neil

vähenenud töövõimet hinnatud või tuvastatud ei ole. Saadud info on oluline

lahendusettepanekute ja ümberkorraldamise lahenduste koostamiseks ning mõju

hindamiseks.

c. Registriandmete analüüsi vanaduspensioniealiste sihtrühmas eesmärgiks on analüüsida

detailsemalt sihtrühma ja koostada sihtrühma profiil, et hinnata, kas ja kuidas ümber

korraldada vanaduspensioniealiste sihtrühmas puude raskusastme või liigiga seotud

hüved, kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Samuti

võimaldab selline analüüs hinnata, milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum

suunata tänane vanaduspensioniealiste puudega inimese toetus. Registriandmete alusel

tuuakse välja nii lahenduste kuluprognoos kui mõju puudega vanaduspensioniealistele

inimestele. Samuti on vanaduspensioniealiste sihtrühma profiil (sh teenuste kasutus)

oluline, et välja töötada terviklahendus, kuidas toimub nö üleminek tööealiste

sihtrühmast vanaduspensioniealiste sihtrühma ning milline on puude otsuste järgi nö

väljumine senisest skeemist.

2) EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmete analüüs:

Kuigi registriandmed võimaldavad hinnata nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste

sihtrühma suurust, profiili, teenuste kasutamist, siis need andmed ei võimalda hinnata

sihtrühmade jaotust leibkonnatüüpide (nt üksikvanem, üksik pensionär jne), nii

individuaalse kui leibkonna kogusissetuleku, sotsiaalmajandusliku seisundi (töötav, töötu,

mitteaktiivne) jm lõikes ning hinnata lahendusettepanekute mõju detailsemalt näiteks

puuetega inimeste vaesuse ja sissetuleku ebavõrdsuse näitajatele. Selliseks analüüsiks on

sobilik EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmed.

Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste

mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate

sisendandmete kasutamiseks, sest:

a. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud

ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui

kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik,

läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks

vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu

nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv,

arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas.

b. Andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil.

Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist

Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist.

Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks

hakata koostama ning pseodonümiseerima, mis oleks kõigile osapooltele sh

registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess.

c. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema sihtrühmade

lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kuivõrd hinnatakse

mõju haavatavatele ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja

nende leibkondadele, kelleks antud juhul on puuetega inimesed (sh puuetega

üksikvanemad, üksi elavad puuetega eakad jne). Nendest teatud rühmi on kogu

rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste inimeste jõudmine ükskõik millisesse

küsimustikku ei ole piisav statistilistelt usaldusväärsete hinnangute andmiseks.

d. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna

kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi

sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused

ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest.

e. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi sisendiks oleva andmestiku

kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende

isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste

kontaktandmed ei pruugi olla kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla

ajakohased.

3) Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring 2016–2024 andmete (sh longituudsete) analüüs:

Sotsiaalkindlustusameti andmetel on aastate jooksul puuetega inimeste üldarv vähenenud,

kuid ei ole teada kuivõrd on muutunud tööealiste jaotus punktis 1 mainitud lõigetes, sh

arvestades aega enne ja pärast töövõimereformi. Viimane on oluline, et hinnata võimalike

muudatuste mõju edaspidiseks ehk arvestada trendi kuluhinnangute koostamisel ja

lahendusettepanekute tegemisel. Lisaks annab Eesti Sotsiaaluuringu ehk ESU kasutamine

võimaluse analüüsida nimetatud sihtrühmi täiendavalt inimese enda enesehinnangul

põhinevatel andmetel, sh kõrvalabi vajadus, tegevuspiirangute olemasolu, hinnang

majanduslikule toimetulekule jm. Samuti sisaldavad ESU 2016 ja ESU 2024 küsimusi

koduhoolduse teenuse kasutamisest ja selle mittekasutamise põhjustest, mis annab olulise

sisendi eestkätt vanaduspensioniealiste olukorra, vajaduste, kuid ka süsteemi

ümberkorraldamise mõju hindamiseks. Ka võimaldab ESU analüüsida mõju leibkonna

tegeliku koosseisu alusel (EUROMODis kasutavad leibkonnaandmed on registripõhised,

mistõttu ei ühti EUROMODi suhtelise vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse näitajad

avaldatud statistikaga). See võimaldab anda hinnanguid sama metoodika alusel, mida on

kasutatud nii EL sotsiaalsamba tegevuskava kui Eesti Heaolu arengukavas 2023–2030

esitatud suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärkide hindamisel. ESU

uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt ehk ESU 2016–2024 andmed sisaldavad sissetulekuid

aastate 2015–2023 kohta. Samas on tegemist longituudse uuringuga ehk üks isik osaleb

uuringus neljal järjestikusel aastal ning see võimaldab (piisaval arvul vaatluste korral)

hinnata puuetega inimeste püsivaesust nii kehtiva olukorra kui näiteks puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste asendumisel töövõimetoetusega. ESU 2016–2024 andmete (sh

longituudsete tunnuste) kasutamine võimaldab seega analüüsida neid aspekte, mida ei ole

võimalik teostada EUROMODi kasutamisega või registriandmete analüüsis, sest:

 Sellise aegrea analüüsi tuleks hõlmata oluliselt enam registrite andmeid, mis tooks

kaasa ebamõistliku koormuse nii registripidajatele kui uuringu läbiviijale. Lisaks

oleks tegemist dubleeriva andmestikuga, kuivõrd sellist analüüsi on võimalik teha

varasemalt kogutud ja pseudonümiseeritud Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu

(ESU) andmete alusel. Nimetatud aegrea analüüsiks ei sobi ka EUROMOD

andmestik, kuivõrd selle puhul on tegemist ühe aastapõhise andmestikuga.

 ESU on riiklikust statistikast ning selle andmestik on juba pseodonümiseeritud ning

selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast

Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning

pärast kasutajate kahekordset autentimist.

 Registripõhised andmed ei sisalda inimeste enda hinnanguid tervise, kõrvalabi jm

teemadel, kuid mis annavad olulise sisendi lahenduste mõju hindamiseks.

 Samas ei piisa ainult ESU andmete analüüsist, kuivõrd tegemist on uuringuga ning

aegridade analüüsis ning muude tegurite sh inimeste hinnangute analüüsimisel on

peamiseks piiranguks asjaolu, et tegemist on valimipõhise uuringuga ning väiksema

sihtrühmade lõikes ei pruugi olla piisavalt vaatlusi.

Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu

eesmärke ning teostada uuring sellise ajakavaga, et uuringu tulemusi saaks kasutada 2026. aasta

alguses vastavate seaduse muudatuste või väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Kui registriandmed

võimaldavad analüüsida puude raskusastme ja töövõime hindamise otsuseid koos erinevate seotud

teenuste kasutamisega, siis EUROMODI mudeli ja selle sisendandmestik võimaldab hinnata

detailsemalt uuringu sihtrühmi kogusissetuleku jm lõikes, kuid samas ei võimalda see hinnata

teenuste ega puude/töövõime hindamise otsuseid. Samuti võimaldavad registriandmed hinnata

mõju toimetulekutoetuse saamisele, kuivõrd teistes andmetes ei ole teada eluruumi suurust vm

tegureid, mis on antud sihtrühma ja võimalike muudatuste mõju hindamisel olulised. Nii

registriandmed kui EUROMOD andmestik aga ei võimalda analüüsida inimese hinnanguid nt

kõrvalabi vajadusele või püsivaesusele (statistiliselt piisavate vaatluste arvu korral).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemusel selgub, kas ja kuidas on võimalik kujundada ümber täisealiste sihtrühmas puude

raskusastme või puude liigiga seotud hüved ning milliste vajaduste katmiseks oleks kõige

mõistlikum suunata tänane täisealiste inimeste toetus kui tööealiste sihtgrupis jääks edaspidi vaid

töövõime hindamine ja töövõimetoetus ning kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet

ei tuvastataks. Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on

kaasatud nii Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kui Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa

või TK) esindajad. Uuringu läbiviijaks on SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu

tulemused aitavad luua sihtrühmale selgema ja lihtsama hindamise ning toetuste süsteemi. Samuti

on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vastavasisulistele õigusloome muudatustele

ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega

võib kaasneda (nii sihtrühmale kui riigile).

Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: minna üle sotsiaal-,

tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste

pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste

kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi

Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027, mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused

lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks.

Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega

rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja

ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle

punkti all planeeritud tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori teenuste (nt abivahendid,

rehabilitatsioon, tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuuri- ja spordisündmustele)

koordineerimine ja integreerimine, et saavutada nende koostoimes suurem tulemuslikkus.

Lisaks on uuringu eesmärgid kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste. Nii on Euroopa Liidu puuetega

inimeste õiguste strateegia 2021–2030 eesmärgiks tagada puudega inimestele võrdne juurdepääs

tööhõivele ja edendada nende osalemist tööturul. See hõlmab meetmeid, mis keskenduvad

mittediskrimineerimisele töökohal, sotsiaalsele kaitsele ja töökeskkonna kohandamisele vastavalt

puudega inimeste vajadustele.

Ka ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on kaitsta ja edendada puudega

inimeste õiguseid ning tagada, et riik ning teised osapooled astuvad vajalikke samme puudega

inimeste õiguste edendamiseks ja toimetuleku parandamiseks, teadlikkuse suurendamiseks,

toetuste, teenuste ja muu abi kättesaadavuse tagamiseks. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee

on Eesti esimese aruande järeldusena 2021. aastal soovitanud läbi vaadata puude hindamise

süsteem ja viia see kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooni mudeliga. Samuti tuuakse

järeldustes esile statistika ja uuringute kitsaskohti ning seeläbi rõhutatakse konventsiooni toodut,

mille alusel on vajalik analüüs ja statistika nii puuetega inimeste olukorra kui nendele suunatud

poliitikamuudatuste mõju hindamiseks. Samuti rõhutatakse puuetega inimeste kaasamist neid

puudutavate otsuste tegemisse.

Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba kohaselt on puudega inimestel õigus sissetulekutoetusele, mis

tagab neile väärika elu ja teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus ning

nende vajadustele kohandatud töökeskkonnas. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa

Liidu riikidele vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui

vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) elanike seas. Ka on uuring kooskõlas ka ÜRO

ülemaailmse säästva arengu tegevuskavaga, mille üheks eesmärgiks on ebasoodsas olukorras

olevate inimeste (sh puudega inimesed, kellest enam kui 80% elab vaesuses) mõjuvõimu

suurendamine.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi viinud

avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (Sihtasutus Mõttekoda Praxis).

Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Praxis. Volitatud töötlejate andmed on

esitatud osas 2.

Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad)

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Töötukassa (TK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud

andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste

kategooriate loomiseks (sh on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet), et viia seejärel läbi

kvantitatiivne statistiline analüüs. Registriandmed seotakse igale isikukoodile genereeritud

umbisikustatud unikaalse koodi ehk UID-ga (andmekoosseis on esitatud lisas 1). Isikuandmete

sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste

mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata.

Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et

andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki

täiendavaid kohustusi. Nii SKA kui TK teevad registritest päringu statistiliseks analüüsiks vaid

vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta.

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas

tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus,

isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)).

Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet,

esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate valikuks (kontaktandmete päring) UID-

d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele.

Sotsiaalkindlustusamet valib juhuslikkuse alusel intervjueeritavate päringus täpsustatud

üldkogumist. Sotsiaalkindlustusametile tehakse puude raskusastet omavate, kuid ilma vähenenud

töövõime otsuseta isikute päring 40 kontakti kohta. Päringu maht on suurem kui planeeritud

intervjuude arv, et tagada teatav kontaktide varu asendamaks intervjuusid juhul kui osad inimesed

ei soovi uuringus osaleda. Kokku viiakse läbi kuni 10 poolstruktureeritud intervjuud (eeldatavalt 5

meest ja 5 naist). Peame oluliseks, et intervjuudes oleks võimalusel meeste ja naiste hinnangud

võrdsel määral esindatud. Samas ei ole teada, milline on sooline jaotus nende seas, kellel on puue,

kuid ei ole vähenenud töövõimet. Seetõttu lähtume SKA ja TK üldisest statistikast: 2024. a lõpus

oli lõpus 18–64-aastastest puudega inimestest 54% mehed ja 46% naised. TK statistika järgi on

vähenenud töövõimega inimeste seas 48,4% mehed ja 51,6% naised.

Intervjuudesse kaasame võimalusel erineva puudeliigiga inimesi (täpsem valikukriteerium oleneb

analüüsi tulemustest, milline on antud rühma suurus ja profiil). Juhul kui ka väljastatud kontaktide

põhjal ei ole võimalik ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei

soovi uuringus osaleda), tehakse SKAle korduspäring üksnes nende intervjuude asendamiseks, mis

jäävad puudu. Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne

päring (4 kontakti ühe intervjuu kohta). Näiteks kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega

ühenduse võtmise järel jääb puudu 3 intervjuud, siis esitatakse SKAle uus kontaktandmete päring

12 kontakti saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema. Hindame, et korduspäringud on siiski

vajalikud vaid üksikute intervjuude asendamiseks ning piisab esialgsest kontaktide võtust.

Kontaktide päring ja intervjuudes osalemise kutse saadetakse pärast AKI ja eetikakomitee loa

saamist ning kontakteerumisel intervjuude valimiisikutega informeeritakse andmesubjekte

intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemist loobuda (intervjuul osalemine on

vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu jooksul alates

kontaktandmete väljastamisest (vt intervjuus osalemise kutse lisa 2, lihtsas keeles kutse lisa 3).

Esmaseks kontaktivõtmise viisiks on e-kiri. Vajadusel edastatakse meeldetuletus e-kirja teel. Kui

ka meeldetuletusele ei vastata, siis võetakse ühendust telefoni teel. Telefoni teel võetakse ühendust,

kuivõrd varasem kogemus näitab, et kõik ei ole regulaarselt e-kirja kasutajad. Kui inimene on

vastanud ja avaldanud soovi mitte osaleda, siis temaga ühendust ei võeta. Telefoni teel ühenduse

võtmisel kirjeldame uuringu kutses ja infolehes olevat teavet ning selle alusel on võimalik avaldada

soovi uuringus mitte osaleda.

Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust

suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimusküsimustele

vastamiseks (vt intervjuukava lisa 4). Samuti esitatakse uuringus osalejale infoleht, milles

tutvustatakse uuringut, selle eesmärki, läbiviimist, andmete töötlemise tingimusi ja uuringu

vabatahtlikkust (lisa 5). Kui intervjuuga nõus olnud isik intervjuu salvestamist ei soovi, siis teeme

intervjuu ajal märkmeid ning koostame kokkuvõtte kohe pärast intervjuud. Intervjuu märkmed ja

kokkuvõte ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid inimese otsest tuvastamist.

Uuringu sihtrühma arvestades koostame lisaks uuringukutsele ka infolehe lihtsas keeles (lisa 6).

Kuigi uuringukutse ja infoleht koostatakse ka lihtsas keeles, siis valimis ei eristata, kes peaks saama

lihtsas keeles materjalid ja kes mitte. Ka lihtsas keeles info saadetakse kõigile.

Kuivõrd intervjuude eesmärgiks on uurida, miks töövõimet ei ole hinnatud või mis tegurid

kujundasid või kujundavad töövõime hindamisest loobumise otsust, siis on oluline jõuda ka

inimesteni, kes ei ole nii aktiivsed kaasarääkijad näiteks puuetega inimeste organisatsioonides.

Registriandmete kasutamine intervjueeritavate leidmiseks avaliku üleskutse asemel võimaldab

eeldatavalt jõuda ka nendeni, kes on vähemaktiivsed. Samuti võimaldab selline lähenemine

saavutada paremini ka soolist tasakaalu intervjueeritavate seas.

Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille

sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete

ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja

täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik (vt uuringu raames kasutatav andmekoosseis lisa 7)

on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku

huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium)4. Uuringu raames kasutame

EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja

uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringu raames kasutatav EUROMODi andmekoosseis on

kirjeldatud lisas 7. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-

keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse

kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on

luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti

teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust,

millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete

ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Merilen Laurimäe ja Hede

4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.

Sinisaar on ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC

põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi

registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida

andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad

nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on

kasutatud registriandmeid nii terve rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud

meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu eesmärkide saavutamist. tagavad selle,

et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt.    

Sihtrühma jaotuslike aegridade koostamisel kasutatakse Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu

(ESU) 2016–2024 andmeid (sh longituudsed tunnused). Samuti on nende andmete kasutamise

eesmärgiks hinnata lahendusettepanekute mõju erinevates valdkondades (vaesus, ebavõrdsus,

elamistingimused jm) – selline lähenemine tagab vastavuse ka ÜRO puuetega inimeste

konventsiooniga ehk hinnata laiemalt puuetega inimeste olukorda ja nendele suunatud

poliitikamuudatuste mõju. ESU mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete

pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi

raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi esindaja on

Sotsiaalministeerium)5. ESU küsimustik6 ja metaandmed7 (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud

Statistikaameti lehel. Uuringu raames kasutame ESU andmestikku sel määral ja selle kohta, mis on

vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Lisas 8 on kirjeldatud

uuringu raames kasutatava ESU andmepäringu koosseis (muutujate kirjeldus, mis hõlmab ESU

metoodikast tulenevalt leibkonna, liikmete ja isiku küsimustiku tunnuste kirjeldusi, longituudseid

tunnuseid).

Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi.

Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis

tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga +

kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja

ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid

uurimistööga seotud isik. ESU andmeanalüüsi viivad läbi andmetega varasemalt kokku puutunud

volitatud töötlejad. Nii Merilen Laurimäe kui Hede Sinisaar on ka varasemates uuringutes, sh

EUROMODi arendamisel ESU andmeid kasutanud (ESU on osa Euroopa Liidu riikides

läbiviidavast EU-SILC uuringust, mille andmed on sisendiks EL riikide EUROMODile. Samuti

ESU andmete analüüsil põhinev (sh tervisega seotud toetuste mõju hindamine ja puuetega inimeste

vaesuse analüüsimine) ka Hede Sinisaare doktoritöö. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba

tuttavad nii andmestiku kui selle võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. See tagab selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse

neid asjakohaselt.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid

ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures

kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba registripidajatel olemas või mis on kogutud riikliku

statistikatöö raames ning nende andmete osas ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi andmete

kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Andmesubjektide poole

pöördutakse uuringu eesmärgi täitmiseks minimaalsel määral (10 intervjuud), et koguda andmeid

nendes uurimusküsimustes, millele ei ole võimalik registriandmete ja riikliku statistika raames

kogutud andmete töötlemisega vastata, kuid mis on oluline hindamaks nii sihtrühma hetkeolukorda

kui võimalike lahendusettepanekute mõju. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel

5 Vt ka https://stat.ee/et/eesti-sotsiaaluuring 6 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud?combine=Eesti+Sotsiaaluuring 7 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003

isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse

üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke

teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid

teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele,

parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda

eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.

Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse

ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 8 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid

andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid.

Registriandmete analüüsi (nii tööealised kui vanaduspensioniealised) läbiviimisel on hõlmatud

järgmised registrid ja registripidajad:

 SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

(STAR);

 Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu

TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste

osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS)

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

1. Esmalt võtab SKA SKAISst välja puude raskusastmega inimeste valimi ehk koostab

valimi isikute nimekirja ning genereerib igale isikule isikukoodile vastava unikaalse

umbisikustatud ID ehk UID (vastavustabel 1). SKA krüpteerib viidatud nimekirja ainult

analüüsi hõlmatud Töötukassa kontaktisiku(tel)e. Nimekirjas on isikukood ja sellele

vastav UID (muud infot ei edastata).

2. SKA lisab väljavõetud nimekirjale nimetatud isikute kohta SKAISi ja STAR päringu

alusel vajalikud tunnused. SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et

andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. SKA edastab krüpteeritult

uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestiku ainult UID-dega.

3. Töötukassa töötleb SKAst saadud nimekirjaga faili eraldi ning lisab edastatud

nimekirjas nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused.

4. Töötukassa koostab eraldi nimekirja tööealiste isikute kohta, keda SKA saadetud

nimekirjas ei ole, kuid kellel on läbi viidud töövõime hindamine ning lisab isikutele

päringu alusel vajalikud tunnused. Töötukassa genereerib selles nimekirjas olevale igale

isikukoodile vastava unikaalse umbisikustatud ID ehk UID (vastavustabel 2).

5. Töötukassa eemaldab koostatud andmestikest isikukoodi, nii et andmestik koosneks

vaid päritud andmetest ja UID-st.

8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

6. Töötukassa edastab krüpteeritult uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestikud ainult

UID-dega.

7. Pärast andmete vastuvõtmist ja analüüsi läbiviimist teavitab Praxis

andmeesitajaid/registreid kirjalikult, kas andmestikud (SKA ja TK koostatud

andmestikud; SKA koostatud isikute nimekiri koos UID vastavusega (vastavustabel 1);

TK koostatud nimekiri koos UID vastavusega (vastavustabel 2) vähenenud töövõimega

isikutest, keda ei ole SKA nimekirjas sh SKA koostatud ja TK-le edastatud nimekirja)

võib hävitada. Hävitamine toimub hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Perioodi

määratlemisel on arvestatud uuringu tähtaega ning seda, et selle aja jooksul oleks

võimalik teostada andmekvaliteedi kontroll, mis on vajalik analüüsi edukaks

läbiviimiseks. Selline vajadus võib olla kuni lõppraporti koostamiseni (st

andmekvaliteedi probleemid võivad ilmneda andmeanalüüsi käigus), mistõttu näeme,

et vastavustabelid kustutatakse SKA ja TK poolt hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks

(ehk 2 kuu jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist). SKA ja Töötukassa hävitavad

vastava teate saamisel uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de

vastavust sisaldavad nimekirjad ja teostatud päringu andmestikud.

8. Registritelt saadud andmestike kontrollimine toimub Praxise poolt UID-e alusel, kuid

registripidaja saab andmeid isikukoodide alusel kontrollida, mis tähendab, et kuni

Praxiselt kirjaliku teate saamiseni ja andmestike kustutamiseni, on võimalik andmete

töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahetata.

9. Andmete ühendamine ja lõplik analüüs toimub pseudonüümitud andmetega, mida ei ole

võimalik enam Praxisel isikuga otse siduda. Selline protsess tagab minimaalsuse ja

eesmärgipärasuse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa).

Pseudonüümitud andmete kasutamine võimaldab täita uuringu eesmärk:

a. SKA ja TK registrite anonüümsed andmed ei võimalda koostada andmetest

ühendandmestikku hindamaks terviklikult puude raskusastmega ja vähenenud

töövõimega inimeste sihtrühmade kattuvust ja erinevusi ning lahendusettepanekute

mõju.

b. Pseudonüümitud andmete kasutamine on vajalik täiendavaks andmekogumiseks

nende seas, kellele on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet

(kvalitatiivuuring – 10 intervjuud inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole

vähenenud töövõimet) valimi väljavõtuks (valimi koostamine ja kontaktandmete

päring – vt täpsemalt „Kvalitatiivuuring“).

c. Andmepäringud ja pseudonüümine on kavandatud nii, et registrite omanikud ei

vaheta omavahel kogu päringut, vaid üht osa sellest, mis aitab tagada protsessis

minimaalsust ja eesmärgipärasust kõige paremini. Isikukoodidega andmestikku ega

vastavustabeleid ei tehta Praxisele kättesaadavaks.

10. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid

ei ole võimalik tuvastada.

11. Praxis hoiab ja töötleb saadud pseudonüümitud andmeid Praxise OneDrive

pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10). Andmetele

pääsevad ligi vaid Praxise uurimistiimi liikmed, kellel on personaalne kasutajanimi ja

parool. Kolmandatele isikutele saadud andmestikke ei edastata.

Kvalitatiivuuringu (intervjuud inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud

töövõimet) jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess:

a) Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud

töövõimet (vt ka osa 7), esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate

valikuks (kontaktandmete päring) UID-d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel

vastavad sihtrühma kirjeldusele. Praxis esitab päringu intervjueeritavate

kontaktandmete (telefon, e-post) saamiseks SKAle. Päring sisaldab infot nii valimi

mahu (40 kontakti) kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (sugu, võimalusel jaotus

puudeliigi vm alusel). Lõplik taustatunnuste valik sõltub esmase registriandmete

analüüsi tulemustest.

b) SKA teeb väljavõtte registrist vastavalt kokku lepitud valimi mahule ja taustatunnustele

(kontaktid arv 40, vajadusel täiendav kontaktide päring – vt osa 7.).

c) SKA edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos päringus kirjeldatud

taustatunnustega läbi TEHIKU NextCloud turvalise andmevahetuse keskkonna

krüpteeritult Praxise kontaktisiku isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide

turvaliseks vahetamiseks SKA partneritega.

d) Praxis hoiab SKAlt saadud intervjueeritavate andmeid Onedrive (SharePoint) kaustas

(pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu

salvestustest ja intervjuu kokkuvõtetest. Kontaktandmed kustutatakse koheselt peale

intervjuu läbiviimist, intervjuu salvestused kustutakse hiljemalt pärast vaheraporti

esitamist tellijale 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I

kvartalis.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli ja selle sisendandmestiku ning Eesti Sotsiaaluuring

2016–2024 andmete kasutamise protsess:

a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt

kokku pandud ning pseudonümiseeritud, seega erinevatest allikatest andmete sidumise

protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi mudel on üks riikliku sta-

tistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud Rahandusminis-

teeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). EUROMODi

andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest, mille kirjeldus on esita-

tud punktis 9.3. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet.

Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arenda-

mine) ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmesti-

kuna kasutamiseks. Andmestik on ka juba varasemalt pseudonümiseeritud, seega on and-

metega kokku puutuvate inimeste arv minimaalne.

b) Eesti Sotsiaaluuringu 2016–2024 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt

kokku pandud ning pseudonümiseeritud. Eesti Sotsiaaluuring on üks riikliku statistikatöö-

dest. Eesti Sotsiaaluuringu andmestik koosneb nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud and-

metest kui registriandmetest. ESU täpsem kirjeldus9 on esitatud Statistikaameti lehel.

c) Nii EUROMODi kui ESU pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks voli-

tatud töötlejatele (Praxisele) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku-

mise protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija ehk SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) teeb andmete päringu

taotluse Statistikaametile10.

 Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Praxisele analüüsiks kasuta-

tavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid

(tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaa-

meti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemu-

sena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kont-

rollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid

andmeid).

Lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei

ole võimalik tuvastada.

9 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003 10 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Puude raskusastmega oli 31.12.2024 seisuga 107 944 inimest (8% elanikkonnast), neist 40 404 olid

16–64-aastaseid ja 58 888 olid 65-aastaseid või vanemad. Vähenenud töövõimega inimesi oli

31.12.2024 seisuga 91 866, kellest osalise töövõimega oli 54 998 ja puuduva töövõimega 36 868.

Seega 10,7% tööealistest inimestest on vähenenud töövõimega.

Kvalitatiivuuringus intervjueeritakse 10 tööealist, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud

töövõimet (kontaktide päring tehakse varuga, mistõttu kontaktide päringu suurus on 40).

EUROMODi kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu

sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit.

ESU valimi suuruseks on 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad

tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste-

või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku

kihtvalikuga.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2024. aasta (vt lisa 1).

Kvalitatiivuuringu intervjuude valimi aluseks 2024. aasta andmed (vt osa 7 ja 8).

EUROMOD sisendandmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt lisa 7).

Statistikaameti ESU andmed on aastate 2016–2024 (uuringuaastad, kuivõrd uuringut viiakse läbi

tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2015–2023) kohta.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Registriandmete analüüsi andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1.

Sünnikuust ja -aastast sõltuva pensioniea eristamiseks on andmekoosseisus isikukoodist

genereeritud sünnikuu ja sünniaasta. Inimese elukoht on maakonna täpsusega, et oleks võimalik

võrrelda elukoha lõikes sihtrühma jaotust, teenuste kasutamist ning hinnata lahendusettepanekute

mõju piirkonniti.

Registriandmete esmase analüüsi järel teeb Praxis intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on

puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet kontaktandmete (nimi, telefon, e-post) päringu SKAle

(vt ka osa 7 ja 8). Selleks esitab Praxis SKAle intervjueeritavate valikuks UID-d, kes

registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele.

Statistikaameti EUROMOD andmete koosseis 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on esitatud

lisas 7. EUROMODI andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

ESU 2016–2024 metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Uuringu

andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Registriandmete analüüs:

 SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

(STAR);

 Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu

TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste

osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendmestik on koostatud kasutades andmeid järgneva-

test registritest:

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus-

laste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi

andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe-

tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta-

mise register, töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info-

süsteemi andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs-

teemi andmed, äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti

lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-

metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis

uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

SKA koostab nimekirja puude raskusastmega isikutest koos isikukoodi ja UID-dega. Töötukassa

koostab nimekirja tööealistest isikutest, kellel ei ole puuet, kuid on vähenenud töövõime. (vt ka

osa 8) Nii SKA kui TK hävitavad uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-

de vastavust sisaldavad nimekirjad hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks, ehk täpsemalt toimub

kustutamine pärast seda, kui uuringu läbiviija on teostanud andmekvaliteedi kontrolli ja teavitanud

registripidajaid/andmeandjaid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. Samuti hävitab SKA

intervjuude kontaktandmete päringu aluseks olnud UIDd ja väljavõtu hiljemalt 2026. a I kvartali

lõpuks.

EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.

Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale

(SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1.

EUROMOdi pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 7

(EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). ESU andmed on kirjeldatud

Statistikaameti lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-

metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17 ning uuringus kasutatava ESU andmepäringu

andmekoosseis on esitatud lisas 8.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Registriandmete analüüsis isikukoode ei säilitata (vt ka osa 8). Iga registripidaja/andmeesitaja

(SKA, Töötukassa) hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de

vastavust sisaldava nimekirja peale seda, kui uuringu läbiviija on andmekvaliteedi kontrolli läbi

viinud ja vastava teate välja saatnud. Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Praxisele saadetud

andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks.

Kvalitatiivuuringu kontaktandmed ehk tööealistega, kellel on puue, kuid ei ole vähenenud

töövõimet intervjuude läbiviimiseks saadud kontaktandmed ning intervjuu salvestused

kustutatakse koheselt pärast intervjuu läbiviimist. hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu

lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I kvartalis. Intervjuule omistatakse kohe pärast intervjuu

läbiviimist anonüümne nimi/kood ning kõik salvestused kustutatakse hiljemalt peale vaheraporti

vastuvõtmist (eeldatavalt detsembri lõpp 2025). Tellija tagasisidest lähtuvalt võib olla vajalik

täpsustada vaheraporti analüüsi, mistõttu toimub salvestuste kustutamine pärast seda kui

vaheraport on vastu võetud.

EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.

Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale

(SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Praxisele saadetud registriandmete andmestikud peavad

olema hävitatud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Vt ka osa 10.2.

Kuivõrd uuringuprojekti kirjeldus vastas teadus- ja arendustegevuse erandit tunnustele, siis viis

Sotsiaalministeerium läbi teadusuuringu konkursi. Teadus- ja arendustegevuse erandi üheks

tunnuseks on ülekantavus ja/või korratavus, mille saavutamiseks on oluline avalikustada uuringu

tulemusi lisaks meedia jm artiklitele (uuringuprojekti üks ülesannetest) ka teaduspublikatsioonina,

et leida teadmistele uusi rakendusalasid. Seejuures võimaldab teadusartiklina avaldamine võtta

uuringu tulemusi arvesse ka teistes riikides, kus on sarnased väljakutsed ja soovitakse uurida

sarnaste lähenemiste rakendamise võimalusi. Uuringu lõppraport on süntees ning hõlmab

piiritletud mahus tabeleid ja jooniseid. Teadusartikli avaldamiseks (olenevalt teadusajakirja

fookusest) võib olla vajalik lisada täiendavaid arvutusi lähtuvalt ajakirja fookusest, samuti on

teadusartikli koostamisel oluline lisada nt tulemustele ka statistilise vea, usaldusväärsuse vm

tunnused. Teadusartikli koostamine ühildub ka avatud teaduse põhimõtetega ning on kooskõlas

teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt kõigi

ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine. Teadus- ja arendustegevuse üheks liigiks ongi rakendusuuringud, sh

poliitikakujundamise eesmärgil.

Teadusartikli koostamiseks ei ühendata ega lisada uusi andmestikke, vaid kasutatakse neid

andmeid, mis on aluseks uuringu lõppraporti koostamisel. Samas on piiritletud teadusartikli

koostamiseks ajaline peruood ehk vahetult peale lõppraporti vastuvõtmist ja tutvustamist. Projekti

(aruande) lõputähtaeg on jaanuaris 2026, millele järgneb tulemuste esitlus meedias, sihtrühmadele

kahe kuu jooksul pärast lõppraportit.

Kuivõrd tegemist on teadusuuringuga, siis on kavas uuringu tulemuste alusel koostada võimalusel

teadusartikkel, milleks võib olla vajalik teostada täiendav statistiline analüüs (sh usaldusvahemikke

vm statistiliste näitajate lisamiseks). Sellest tulenevalt on planeeritud nii registriandmete kui

Statistikaameti andmete kasutamise kestuseks kuni 6 kuud pärast uuringu lõppemist lõppraporti

vastuvõtmist ehk juulini 2026. Selle arvestamisel on lähtutud võimalikult minimaalsest ajast, mis

on vajalik teadusartikli koostamiseks.

EUROMODi ja ESU andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis)

ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule (sarnaselt registriandmetele näeme

vajadust teadusartikli koostamise tõttu andmete kasutamist kuni kuus kuud pärast projekti lõppu).

Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Uuringu käigus loodud

analüüsikaustu säilitatakse kuni kuus kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2026. aasta juulini. Samas

on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU andmete säilitamine

ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel

ja ESU on osa riikliku statistikatöödest). Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse

uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi

ja ESU sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja

töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

ei jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.).

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt-

lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul,

kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin-

gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar-

tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud

ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita-

mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise

isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise

võimatuks või häirib seda suurel määral“.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav tea-

dusuuring, mille tellijaks sotsiaalministeerium.

Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte,

kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest

kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei

koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või

need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse

võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete

töötlemisest üldiselt (vt eelnev punkt) ei teavi-

tata.

11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo-

nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt,

et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi

tagasi konkreetsetele andmesubjektidele.

Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse

uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada-

vaks.

Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu-

sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi-

nisteeriumi kodulehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Info uuringu läbiviimisest ja uuringus töödelda-

vatest andmetest avaldatakse Sotsiaalministee-

riumi kodulehel. Inimestel on võimalik lehel

tutvuda uuringu eesmärkide, andmekoosseisude

ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.

Intervjuude valimiisikutele saadetakse interv-

juus osalemise kutse hiljemalt ühe kuu jooksul

alates kontaktandmete väljastamisest. Kutsele

lisatakse infoleht, millega informeeritakse and-

mesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse

võimalust uuringus osalemist loobuda (interv-

juul osalemine on vabatahtlik).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused12?

-

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse13 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev)

12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad15:

Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis

Lisa 2: Intervjuukutse

Lisa 3: Intervjuu kutse lihtsas keeles

Lisa 4: Intervjuukava

Lisa 5: Infoleht intervjuudes osalejatele

Lisa 6: Infoleht intervjuudes osalejatele lihtsas keeles

Lisa 7: EUROMODi andmete kirjeldus

15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.