Detailplaneering

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Staadium

Tellija: Korraldaja:

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Asukohaskeem

Scandium Laagri OÜ Hallivanamehe tn 4 11317 Tallinn EESTI Tel. +372 5905 7465 [email protected]

Saue Vallavalitsus Kütise tn 5 76505 Saue linn EESTI Tel. +372 679 0180 [email protected]

Projektijuht Evelin Kuusik

Planeerija Evelin Kuusik

Planeerija

DP

16.02.2023

1:10 000 2021_0042

DP-01

Aluskaart: Maa-amet 2022

Planeeritav ala

5KE 5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

2KE

5BT

3AH

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5K E

5KE

3K

3K

4K

4K

3K

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

KEHTESTATUD DETAILPLANEERING

KAVANDATUD KRUNDI PIIR

KAVANDATUD HOONESTUSALA

KAVANDATUD VÕIMALIK HOONESTUS

OLEV SIHTOTSTARVE - TOOTMISMAA

OSALISELT KEHTETU DETAILPLANEERING

ALGATATUD DETAILPLANEERING

NAABRUSES KOOSTATUD JA KEHTESTATUD DPga KAVANDATUD HOONESTUS

OLEV SIHTOTSTARVE - TOOTMISMAA

OLEV SIHTOTSTARVE - TRANSPORDIMAA

OLEV SIHTOTSTARVE - SOTSIAALMAA

OLEV SIHTOTSTARVE - ELAMUMAA

OLEV SIHTOTSTARVE - ÄRIMAA

OLEV SIHTOTSTARVE - MAATULUNDUSMAA

OLEV SIHTOTSTARVE - SEGAFUNKTSIOON (Ä ja T)

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Staadium

Tellija: Korraldaja:

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Kontaktvööndi linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed

Scandium Laagri OÜ Hallivanamehe tn 4 11317 Tallinn EESTI Tel. +372 5905 7465 [email protected]

Saue Vallavalitsus Kütise tn 5 76505 Saue linn EESTI Tel. +372 679 0180 [email protected]

Projektijuht Evelin Kuusik

Planeerija Evelin Kuusik

Planeerija

DP

16.02.2023

1:2 500 2021_0042

DP-02

Aluskaart: Maa-amet 2022

PlanID:96752

PlanID:59327

PlanID:47087

PlanID:66102

PlanID:62547

PlanID:56187

PlanID:69567

PlanID:22567

PlanID:21267

HOIU TN

VA E

TN

PÄIKESE TN

KÕ RV

AL M

AA NT

EE 11

42 0

SA KU

-L AA

GR I

← LAAG

R I KO

O LI

M Ö

LD R

E H O

O N

E

LA AG

R I K

O O

LI PE

AH O

O N

E

→

LA AG

R I K

U LT

U U

R IM

AJ A,

LA AG

R I L

AS TE

AE D

,

→ SA

U E

VA LL

A LA

AG R

I H

AL D

U SK

ES KU

S

"U R

D A"

R AU

D TEEPEATU

S →

5KE

2KE

5KE

5KE

5KE

HOIU TN EHITUSJOON

HOIU TN EHITUSJOON

5KE SJ

SJ

SJ SJ

SJ SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

3K

3K

4K

4K

3K

XX

X X

X X X X

X X X

X X

XXXX

X X

X

X X X X X X X X X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

XXXXXXXXXXXXX

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X X X X X

20.8

6.0

9.2

7.5

6.0

6.0

6.0

6.0

7.5

7.5

7.5

8.7

18.8

20.4

22.1

1

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NR

4 009 1600 2

EK 100 15 4

KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE %

MAX HOONE KÕRGUS (m)

MAX. HOONETE EHITISEALUNE PIND (m²)

MAX. HOONETE ARV KRUNDIL

MAX KORRUSTE ARV

KRUNDI PIND (m²)

HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ASFALTBETOON KATTEGA TEE

PLANEERITUD LASTEMÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD SPORDIPLATSID (PUMBTRACK RADA)

JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUS

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD / ALTERNATIIVNE JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUS

PLANEERITUD KERGTEE

PLANEERITUD HALJASALA

PLANEERITUD SERVITUUDIVAJADUSEGA ALA AVALIKUKS KASUTUSEKS

NAABRUSES KOOSTATUD JA KEHTESTATUD DPga KAVANDATUD HOONESTUS

NAABRUSES KOOSTATUD JA KEHTESTATUD DPga KAVANDATUD SÕIDUTEE

NAABRUSES KOOSTATUD JA KEHTESTATUD DPga KAVANDATUD KERGTEE

PLANEERITUD SORTEERITUD JÄÄTMETE MAHUTITE VÕIMALIK ASUKOHTSJ

PLANEERITUD VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS

LIKVIDEERITAV OBJEKTX X

PLANEERITUD BETOONKIVI/MURUKIVI PLATS

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Staadium

Tellija: Korraldaja:

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Põhijoonis

Scandium Laagri OÜ Hallivanamehe tn 4 11317 Tallinn EESTI Tel. +372 5905 7465 [email protected]

Saue Vallavalitsus Kütise tn 5 76505 Saue linn EESTI Tel. +372 679 0180 [email protected]

Projektijuht Evelin Kuusik

Planeerija Evelin Kuusik

Planeerija

DP

12.04.2023

1:500 2021_0042

DP-04

MÄRKUSED: · Joonise paremaks loetavuseks on planeeringuala piiri nihutatud katastripiiridest lahku. · Topo-geodeetiline uuring on koostatud Geodeesia partner OÜ poolt 2021. aasta juunis, töö nr 455-21. Koordinaadid riiklikus L-Est'97,

kõrgused EH2000 süsteemis. · Katastriüksuste piirid: Maa-amet 21.11.2022

5

2 464 - -

HP/PS 100 - -

4

4 009 1600 2

EK 100 15 4

3

1 986 - -

LT 100 - -

2

2 194 - -

HP/PK 100 - -

1

7 478 3 365 4 EK 100

15 4

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD Max hoone (elamu/ abi- hoone) kõrgus m

Parkimis- kohtade arv

Kitsendused ja märkused

Hoonete ehitise- alune pind m²

Krundi plan. suurus m²

EK 1004

Krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu liikide kaupa

E 100

Pos nr

4153 365

Krundi aadress / aadressi ettepanek

1

2

3

4

5

Arhitektuuri- nõuded

Täis- ehitus- protsent

45%

Max korru- selisus (elamu/ abihoone)

Hoonete arv krundil (elamu+ abi- hooned)

Krundi kasutamise sihtotstarve katastriüksuse liikide kaupa

7 478

1 986

4 009

2 194

2 464

HP/PK 100 Üm 100 -

LT 100 L 100--- -

EK 100 E 1004151 600 40%

HP/PS 100 Üh 100 -

90

EK - korterelamumaa, E - elamumaa; LT - tee ja tänava maa-ala, L - transpordimaa; HP - haljasala maa, PK - kultuuri- ja puhkerajatise maa, PS - puhke- ja spordirajatise maa, Üm - üldkasutatav maa.

-

2

18 131 4 965

-

-

45

-

Vt seletuskiri ptk 4.2.

Vt seletuskiri ptk 4.2.

-

135

--- -

--- -

96

-

10

45

11

162

25

-

10

12

11

58

norm plan sh avalik

-

-

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD

Ala suurus ca 2,0 ha

11 487 m²E - elamumaa 63 %

100 %18 131 m²KOKKU

5 34

Kavandatud kruntide arv Haljastuse % Parkimiskohtade arv

Planeeritud Normatiivne

162 135

90 90

Krunditud maa bilanss:

4 658 m²Üm - üldkasutatavmaa 26 % 1 986 m²L - transpordimaa 11 %

Vt seletuskiri ptk 4.9.

5KE

2KE

5KE

5KE

5KE

HOIU TN EHITUSJOON

HOIU TN EHITUSJOON

5KE

3K

3K

4K

4K

3K

XX X

X X

XX X

X X

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

ÜHENDUS OL.OLEVA VEETORUSTIKUGA

ÜMBERÜHENDUS OL.OLEVA VEETORUSTIKUGA

K1

K1K1

K1K1K1K1K1 K1K1K1K1K1K1

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BRANCH

T-type [top] PR

BLIND

Standard

BRANCH+Reducer

T-type [top] PR

BEND

Default construct

X X X

X X X X

X X

X X

ÜHENDUSKOHT OL.OLEVA VEETORUSTIKUGA

KRUNT POS 1 KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT

36.47

ÜHENDUSKOHAD VAREM PLANEERITUD TORUSTIKEGA (Skepast&Puhkim OÜ töö 2019_0075)

ÜHENDUSKOHT VAREM PLANEERITUD TORUSTUKUGA (Skepast&Puhkim OÜ töö 2019_0075

LIIVA-MUDAPÜÜDURIGA ÕLIPÜÜDUR

X X

X X X X

X X X

X X

XXXX

X X

X

X X X X X X X X X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

XXXXXXXXXXXXX

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X X X X X

1

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NR

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ASFALTBETOON KATTEGA TEE

PLANEERITUD SPORDIPLATSID (PUMBTRACK RADA)

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD KERGTEE

PLANEERITUD HALJASALA

NAABRUSES KOOSTATUD JA KEHTESTATUD DPga KAVANDATUD HOONESTUS

NAABRUSES KOOSTATUD JA KEHTESTATUD DPga KAVANDATUD SÕIDUTEE

NAABRUSES KOOSTATUD JA KEHTESTATUD DPga KAVANDATUD KERGTEE

PLANEERITUD VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS

LIKVIDEERITAV OBJEKTX X

JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUS

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUS

LAAGRI KESKUSALA DP-ga PLANEERITUD VEETORU

K1 LAAGRI KESKUSALA DP-ga PLANEERITUD KANALISATSIOONITORU

LAAGRI KESKUSALA DP-ga PLANEERITUD SADEMEVEE KANALISATSIOONITORU

LAAGRI KESKUSALA DP-ga PLANEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK

LAAGRI KESKUSALA DP-ga PLANEERITUD B-KATEGOORIA GAASITORUSTIK

LAAGRI KESKUSALA DP-ga PLANEERITUD MP KAABLIKORIDOR (Osaühing Sagro Elekter)

LAAGRI KESKUSALA DP-ga PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABLIKORIDOR

LAAGRI KESKUSALA DP-ga PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON

LAAGRI KESKUSALA DP-ga PLANEERITUD ÜMBEREHITATAV SIDEKANALISATSIOON

LAAGRI KESKUSALA DP-ga PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV SIDEKANALISATSIOON

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD SADEMEVEE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK

PLANEERITUD MP KAABEL (Elektrilevi OÜ)

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL

PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON

PERSPEKTIIVNE KP KAABLIKORIDOR (Elektrilevi OÜ)

PLANEERITUD KP KAABEL (Elektrilevi OÜ)

PLANEERITUD JAOTUSKILP / LIITUMISKILP (Elektrilevi OÜ)

PERSPEKTIIVNE MP KAABEL (Elektrilevi OÜ)

PLANEERITUD BETOONKIVI/MURUKIVI PLATS

PLANEERITUD DRENAAŽITORU

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Staadium

Tellija: Korraldaja:

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Tehnovõrkude koondplaan

Scandium Laagri OÜ Hallivanamehe tn 4 11317 Tallinn EESTI Tel. +372 5905 7465 [email protected]

Saue Vallavalitsus Kütise tn 5 76505 Saue linn EESTI Tel. +372 679 0180 [email protected]

Projektijuht Evelin Kuusik

Planeerija Evelin Kuusik

Planeerija

DP

12.04.2023

1:500 2021_0042

DP-05

MÄRKUSED: · Joonise paremaks loetavuseks on planeeringuala piiri nihutatud katastripiiridest lahku. · Topo-geodeetiline uuring on koostatud Geodeesia partner OÜ poolt 2021. aasta juunis, töö nr 455-21. Koordinaadid riiklikus L-Est'97,

kõrgused EH2000 süsteemis. · Katastriüksuste piirid: Maa-amet 21.11.2022

5

4

3

2

1

Laagri keskusala DP-ga kavandatud hüdrant

Olemasolev hüdrant

Sidekaev nr 16829

JK LK

JK

LK

Ühenduskoht 1

Ühenduskoht 2

Ühenduskoht 3

Töö number 2021-0042

Korraldaja Saue Vallavalitsus

Kütise tn 5, 76505 Saue

Telefon: +372 679 0180; e-post: [email protected]

Registrikood: 77000430

Tellija Scandium Laagri OÜ

Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn

Telefon: +372 5905 7465; e-post: [email protected]

Registrikood: 14617922

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund DP eskiis

Kuupäev 12.04.2023

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja

lähiala detailplaneering

Maa-amet kaldaerofoto 17.06.2022

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

2 / 23

Algatamine 30.11.2022

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek …

Avalik arutelu …

Kehtestamine …

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

3 / 23

I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6

1.4. Koostamiseks tehtud uuringud ............................................................................... 6

2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................ 7

2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus ................................................................ 7

2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................ 7

2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ....................................................................... 7

2.4. Olemasolev tehnovarustus .................................................................................... 7

2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond .......................................................................... 7

2.6. Kehtivad piirangud ............................................................................................... 7

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED8

3.1. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ning valla arengukavale ..................................... 8

3.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................... 9

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 11

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 11

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 11

4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 12

4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 13

4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 13

4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 14

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 14

4.7.1. Abinõud radooniohu leevendamiseks .................................................................... 15 4.7.2. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 15

4.8. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 16

4.9. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................. 16

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 17

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 18

5.1. Üldinfo .............................................................................................................. 18

5.2. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 18

5.2.1. Veevarustus ...................................................................................................... 18 5.2.2. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 19 5.2.3. Kanalisatsioonisüsteem ....................................................................................... 19 5.2.4. Sademeveekanalisatsioon ................................................................................... 19

5.3. Elektrivarustus ................................................................................................... 19

5.4. Tänavavalgustus ................................................................................................ 20

5.5. Sidevarustus ..................................................................................................... 20

5.6. Soojusvarustus .................................................................................................. 21

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 22

6.1. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused ....................................................... 22

6.2. Servituutide seadmine ........................................................................................ 22

6.3. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks ................................................................. 23

6.4. Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks ............................................................... 23

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

4 / 23

II JOONISED

Asukohaskeem DP-01

Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed DP-02

Tugiplaan DP-03

Põhijoonis DP-04

Tehnovõrkude koondplaan DP-05

III MENTLUSDOKUMENDID

1. Saue Vallavalitsuse 30.11.2022 korraldus nr 1282;

2. Transpordiameti 03.01.2023 kiri nr 7.2-2/22/27931-2.

IV LISAD

1. HALDUSLEPING detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja

KOKKULEPPED detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega

kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta

nr 12-2.14/21/2022.

2. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 433962.

3. Adven Eesti AS detailplaneeringu koostamise tingimused nr DP 100-22.

4. Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37565801.

5. Aktsiaselts KOVEK 10.02.2023 väljastatud tehnilised tingimused Laagri alevikus Hoiu 3c

kinnistu kavandatava detailplaneeringu ÜVK (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni) osa

koostamiseks.

6. Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing koostatud illustratsioonid

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

5 / 23

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Saue Vallavalitsuse, Scandium Laagri OÜ ning Skepast&Puhkim OÜ

konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Evelin Kuusik Detailplaneeringute projektijuht

Korraldaja

Saue Vallavalitsus

Huvitatud isik

Maido Lüiste Scandium Laagri OÜ

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

6 / 23

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA

ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu kruntideks jagamine, sihtotstarbe

muutmine elamu,- transpordi- ja sotsiaalmaaks ning ehitusõiguse määramine korterelamute

püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud, parkimine, kerg- ja kõnniteed ning

kruntide tehnovarustus, määratakse haljastuse ja heakorrastuse nõuded.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

• planeerimisseadus;

• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Saue Vallavalitsuse 30.11.2022 korraldus nr 1282;

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneering;

• Saku Vallavolikogu 25.01.2018 määrus nr 9 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamine Saue vallas“;

• Saue Vallavolikogu 25.08.2022 määrusega nr 27 vastu võetud Saue valla arengukava 2022-

2035;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

• Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes”

• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded1“;

• Saue Vallavolikogu 29.10.2015 määrus nr 22 „Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas

Laagri alevikus

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

1.4. Koostamiseks tehtud uuringud

• Geodeesia partner OÜ poolt 2021. aasta juunis koostatud topo-geodeetiline alusplaan, töö

nr 455-21.

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

7 / 23

2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus

Planeeritav ala asub Saue vallas Laagri alevikus Hoiu, Vae ja Päikese tänavate ning Kandle tiigi

vahelisel alal aadressil Hoiu tn 3c, mis jääb Laagri keskusalale. Ala on piiratud naaberkinnistutega –

põhjast Hoiu tn 3a (72701:005:0663) elamumaaga, kus paikneb üksikelamu ja Hoiu tänavaga

(72701:005:0721), idast Hoiu tn 3 (72701:005:0302) ja Hoiu tn 1a (72701:005:0299) tootmismaa

kinnistutega, ning lõunast Päikese tänavaga (72601:001:0980 Päikese tänav L2) ja läänest Hoiu

tänav L3 (72601:001:1136) transpordimaaga. Kinnistul paikneb kunagise lõikerooside tootja

(kaubamärk Lahe Roos) amortiseerunud kasvuhoone.

Alal on varem Saue Vallavolikogu 26.02.2004 otsusega nr 008 kehtestatud Laagri alevik Hoiu tn 3c

ja Vae tn 14 kinnistute detailplaneering.

2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Tabel 1. Planeeringualale jäävad kinnistud

Aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve

Hoiu tn 3c 72701:005:0662 18 130 m² Tootmismaa 100%

Planeeritava ala suurus on ca 2,0 ha. Maaüksusel paikneb amortiseerunud kasvuhoone ja

Ehitisregistri andmetel büroohoonena kasutuses olnud tehniline olmehoone (EHR kood 116054448).

2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Juurdepääs kinnistutele on Hoiu tänavalt.

2.4. Olemasolev tehnovarustus

Olemasolevad tehnovõrgud kulgevad piki Hoiu tänavat.

2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond

Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga. Kõrgused jäävad vahemikku 37.48 kuni 38.25. Maa-

alal puudub kõrghaljastus. Alal kasvavad mõned üksikpuud, kuid suures osas on pool kasvuhoone

varest võsastunud.

2.6. Kehtivad piirangud

Kinnistu lääneservas paikneb Elektrilevi OÜ-le kuuluv Laheotsa aiandi MP:(Saue) alajaam ning

põhjaosa läbib olemasolev kanalisatsioonitoru.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

8 / 23

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA

FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ning valla arengukavale

Saue valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40)

kohaselt paikneb planeeringuala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on keskusemaa,

kus võivad tihendatult asuda korterelamud, äri- ja avalikud hooned ning muud keskusesse sobivad

hooned, samuti avalikud haljasalad ja pargid ning keskust teenindavad ja keskkonda sobituvad

rajatised (tänavad, jalgratta- ja jalgteed, parklad, mänguväljakud jms). Keskuse maa koormusindeks

peab üldjuhul olema vähemalt 200. Piirdeaedade rajamine üldjuhul ei ole lubatud.

Väljavõte Saue valla kehtivast üldplaneeringust

Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alale tuleb üldplaneeringu kohaselt arvestada järgmiste

põhimõtetega:

• tupiktänavaid reeglina ei kavandata;

• suuremate elamualade sees (neid läbivana) tuleb kavandada kergliiklusteed, mis liituvad

üldplaneeringu kaardile kantud võrgustikuga;

• ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus;

• elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad,

haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama

vähemalt 20% planeeritavast alast;

• Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5-korruselised;

• väiksemaid krunte kui 1200 m² võib moodustada alajaamade, pumplate, puhastusseadmete,

liiklusalade jt tehniliste kommunikatsioonide, samuti mänguväljakute, haljasalade jm avaliku

ruumi objektide jaoks;

• tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise

arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m2 suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m2 krundi

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

9 / 23

kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Korterelamumaa haljasalapinnast

peab üldjuhul vähemalt ¼ moodustama kõrghaljastus ja kõrgpõõsastikud.

Saue valla arengukava 2022-2035 alusel on linnalises piirkonnas oluline kasvupotentsiaal, seda nii

keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol, kui ka keskuste äärtesse jäävate

väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida ligi 20 000

elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse piirkonda on koondunud

suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt töötleva tööstuse, kaubanduse ja

teeninduse valdkondades. Eraldi ülesandeks on nii Saue linna kui ka Laagri aleviku keskuse avaliku

ruumi arendamine.

Käesolev detailplaneering vastab kehtivale Saue valla üldplaneeringule ja on kooskõlas Saue valla

säästva arengu ja ruumiloome eesmärkidega. Arvestades maa-ala paiknemist Laagri keskuses, on

tootmishoonete asemele korterelamute kavandamine põhjendatum. Korterelamute kavandamine

maa-alale on loogilises seoses ning jätkuks naabrusesse planeeritavate korterelamute piirkonnale.

3.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala paikneb ca 13 km kaugusel Tallinna kesklinnast 11420 Saku-Laagri kõrvalmaantee,

Tallinna-Turba ja Tallinna-Paldiski raudtee ning Pääsküla jõe vahelisel alal Saue valla halduskeskuses

- Laagri aleviku keskosas. Alevikust läbi voolav Pääsküla jõgi on kohati Tallinna ja Laagri aleviku

piiriks.

Detailplaneeringuala jääb Laagri keskusalal piirkonda, kus suurem osa territooriumist oli hõivatud

(põllumajandusettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Tegemist oli äri-

ja tootmishoonete piirkonnaga ning (ca 27 ha suurusel) maa-alal on algatatud Saue Vallavalitsuse

16.12.2020 korraldusega nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering, mis näeb ette

korterelamute (kokku kuni 700 korterit) ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja

tootmismaa) kvartali kavandamist. Hoiu tn 3c kinnistu jääb planeeritavate korterelamute vahelisele

maa-alale.

Planeeringuala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad nii elamud, kui ka äri-

ja tootmishooneid, st hoonestus väga mitmekesine.

Lähimad koolid jäävad planeeringualast linnulennult ca 750 m kaugusele – Laagri Kooli peamaja

kirdesse ja Laagri Kooli Möldre maja loodesse ning lasteaed 700 m kaugusel põhja kaarde. Lähim

kultuuri ja vabaaja veetmise asutus Laagri Kultuurimaja asub planeeringualast ca 500 m kaugusel

Vae tänava ja Veskitammi tee ristil. Seal samas paikneb ka Saue valla Laagri halduskeskus. Lähim

raudteepeatus „Urda“ asub ca 600 m kaugusel kagus.

Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta on lähiajal algatatud, koostatud ja

kehtestatud (seisuga 01.12.2022) järgmised detailplaneeringud:

• Saue Vallavolikogu 26.02.2004 otsusega nr 008 kehtestatud Laagri alevik Hoiu tn 3c ja Vae

tn 14 kinnistute detailplaneering (PlanID:66102), millega jagati kinnistud 8-ks elamu-,

tootmis- ja transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrati ehitusõigus hoonete

püstitamiseks. Kehtestatud detailplaneeringu alusel kavandati Hoiu tn 3c jagada 4 (üheks

elamu ja neljaks tootmismaa krundiks), eesmärgiga olemasoleva kasvuhoone ja

teenindushoone rekonstrueerimiseks ja ühe üksikelamu püstitamiseks nn valveelamuna.

Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

• Saue Vallavolikogu 10.10.2005 otsusega nr 090 kehtestatud Laagri alevik Redise, Vae, Kuuse

põik ja Kuuse tn vahelise kvartali detailplaneering (PlanID:56187), millega nähti alale ette

korterelamud.

• Saue vallavalitsuse 24.07.2012 korraldusega nr 537 kehtestatud Laagri alevik Kuuse põik 36

kinnistu ja sellega piirneva reformimata maa-ala detailplaneering (PlanID:22567), mille

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

10 / 23

eesmärgiks oli ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine kahe hoone rajamiseks

garaažibokside tarbeks.

• Saue Vallavalitsuse 17.12.2013 korraldusega nr 808 kehtestatud Laagri alevik Kärbi 2

kinnistu ja sellega piirneva reformimata maa-ala detailplaneering (PlanID:21267),

eesmärgiga rajada kaks äri- ja tootmishoonet.

• Saue Vallavalitsuse 20.06.2017 korraldusega nr 456 kehtestatud Laagri alevik Vae tn 4

kinnistu ja lähiala detailplaneering (PlanID:59327), mille eesmärgiks oli kinnistute

kruntimine, maasihtotstarbe osaline muutmine äri- ja transpordimaaks ning ehitusõiguse

määramine kahe äri- ja tootmishoone ning kõrvalhoone rajamiseks.

• Saue Vallavalitsuse 17.10.2017 korraldusega nr 788 kehtestatud laagri alevik Vae tn, Kuuse

põik ja Iltre tee vahelise maa-ala detailplaneering (PlanID:69567), mille eesmärgiks oli nelja

elamumaa krundi moodustamine ning ehitusõiguse määremaine nelja kuni 3-korruselise

korterelamu rajamine.

• Saue Vallavalitsuse 01.08.2018 korraldusega nr 944 kehtestatud Laagri alevik Iltre tee,

Kuuse põik ja Redise tänava vahelise maa-ala ja lähiala detailplaneering (PlanID:62547),

kuhu Vae tn, Kuuse põik ja Iltre tee vahelise maa-ala detailplaneeringuga kavandatud nelja

ridaelamu nähti ette nelja kuni kolme maapealse korrusega kuni kaheteistkümne korteriga

korterelamute rajamiseks.

• Saue Vallavalitsuse 17.07.2019 korraldusega nr 888 kehtestatud Laagri alevik Porvali 1 ja 2

kinnistute ja lähiala detailplaneering (PlanID:47087), mille eesmärgiks oli lubada kinnistute

kruntimist, maasihtotstarbe muutmist elamu- ja transpordimaaks ning ehitusõiguse

määramist ridaelamute püstitamiseks.

• Saue Vallavalitsuse 16.12.2020 korraldusega nr 1295 algatatud Laagri aleviku keskusala ja

lähiala detailplaneering (PlanID:96752), mille järgi arendatakse maa-ala korterelamute alaks

koos ärikvartaliga, millest kujuneb Laagri aleviku uus keskus.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

11 / 23

4. PLANEERINGULAHENDUS

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuga on kavandatud Hoiu tn 3c katastriüksusest moodustada kokku viis krunti – kaks

elamumaa, kaks sotsiaalmaa ning üks transpordimaa krunt.

Korterelamumaa krundid pos.1 ja pos.4 on kavandatud suurusega vastavalt 7478 m2 ja 4009 m2.

Krundile pos.1 on ette nähtud kuni neli ja pos.4 kuni kaks max 4-korruselist kõrgusega maapinnast

katuseharjani kuni 15 m kõrgust korterelamut. Kokku on kavandatud alale 90 korterit. Elamukruntide

täisehitusprotsendiks kujuneb pos.1 45% ja pos.4 40%. Korterelamute juurde ei ole lubatud rajada

piirdeaedu ega abihooneid, sh alla 20 m2 suuruse ehitisaluse pindala ja kuni 5 m kõrguse

ehitusteatise kohustuseta väikeehitisi.

Planeeringualast 26% on ette nähtud elamualadel jalgsi liikumiseks sobivaks avalikus ruumiks

(avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud

õuealad jms). Ette on nähtud moodustada 2194 m2 suurune haljasala ning kultuuri- ja puhkerajatiste

maa krunt pos.2 ning 2454 m2 suurune haljasala ning puhke- ja spordirajatiste maa krunt pos.5,

kuhu on kavandatud spordi- ja mänguplatsid (nt multifunktsionaalsed spordiväljakud) ning laste

mänguväljakud.

Pos.3 on kavandatud 1986 m2 suurune transpordimaa krunt ühendamaks Laagri keskusala

detailplaneeringuga kavandatud mõlemasuunalist juurdepääsuteed Hoiu ja Päikese tänavatega.

Nii sotsiaalmaa krundid pos.2 ja pos.5 kui ka transpordimaa krunt pos.3 on ette nähtud tasuta üle

anda vallale.

Tabel 2. Ehitusõigus

Pos. nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve

Hoonete arv

krundil

Hoonete suurim

ehitise-

alune pind m2

Täis- ehitus-

protsent

Hoonete max

kõrgus

maapinna st

Suurim korruse-

lisus

1 EK 100 4 3 365 45% 15 m 4

2 HP/PK 100 - - - - -

3 LT 100 - - - - -

4 EK 100 4 1 600 45% 15 m 4

5 HP/PS 100 - - - - -

EK - korterelamumaa; LT - tee ja tänava maa-ala; HP – haljasala maa, PK – kultuuri- ja puhkerajatise

maa, PS – puhke- ja spordirajatise maa.

Kavandatu vastab kehtivale Saue valla üldplaneeringule.

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Käesoleva planeeringu puhul on lähtutud keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest ning

antud soovitus lähtuda hoone projekteerimisel energiasäästliku hoone kontseptsioonist.

Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“. Lisaks hoone soojapidavusele ja tehnosüsteemide

heale kasutegurile on soovituslik hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone jääksoojuse

kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia ja

looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sadevete kasutamine) ning automaatika ja

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

12 / 23

mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade

sihiteadlik planeerimine).

Elamu projekteerimisel tuleb arvestada ümbruskonnas väljakujunenud olemasoleva miljöö ja

hoonestuslaadiga. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje

ja looduslähedasi värvitoone.

Arhitektuurinõuded:

Hoonestusviis: lahtine

Katuse kalle ja tüüp: lamekatus

Piire: ei ole lubatud

Välisviimistlus: määratakse konkreetse ehitusprojektiga. Kasutada väärtuslikke

ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, klaasi,

komposiitplaate, krohvi vm kaasaegseid ning kvaliteetseid materjale,

mis sobivad piirkonda. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik,

ümarpalk, madalakvaliteetne laudis.

Iga kortermaja sisse tuleb planeerida piisavas suuruses hoiuruum (soovitavalt esimesele korrusele)

kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid, lapsevankrid jne).

4.3. Teed, liiklus ja parkimine

Juurdepääs kavandatud kruntidele on Hoiu tänavalt ja Päikese tänavalt läbi Laagri keskusala

planeeringuga kavandatud teede ja tänavate, mis käesoleva planeeringuga on ette nähtud omavahel

ühendada moodustava tee- ja tänavamaa krundile pos.3 kavandatud tänava kaudu. Kavandatud tee-

ja tänavamaa on ette nähtud avaliku kasutusega ja kuulub üleandmiseks munitsipaalomandisse,

seega tuleb ehitusprojektis ette näha avaliku tänava vastavus standardile EVS 843:2016.

Mõlemasuunalised juurdepääsud Hoiu tänavale ja Päikese tänavale peavad olema koostöös Laagri

keskusala planeeringu arendajatega välja ehitatud enne planeeritavatele korterelamutele

ehituslubade taotlemist. Vastavalt kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud halduslepingule

nr 12-2.14/21/2022 tuleb planeeringualale juurdepääsud tagada Hoiu tänavalt ja Päikese tänavalt,

koostöös Laagri aleviku keskusala planeeringu arendajaga ning tagada tuleb ühtne teede võrgustik

(koos kerg- ja kõnniteedega) ning tupiktänavaid reeglina ei ole lubatud kavandada. Juhul, kui

viidatud kohustuse täitmine koostöös Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu arendajatega ei ole

võimalik arendajast sõltumatult, on ehituslubade saamiseks ajutise lahendusena lubatud ajutise

juurdepääsutee rajamine krundilt pos.4 läbi krundi pos.5 kehtiva Porvali 1 ja 2 maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringuga kavandatu tänava Päikese tänavale.

Juurdepääsuteed detailplaneeringualal on kavandatud asfaltbetoonkattega (soovitulikult

asfaltbetoon AC 16 surf 100% tardkivi) vähemat 6 m laiused koos parkimiskohtadega. Jalgratta-

ja jalgteed on kavandatud asfaltbetoonkattega (soovituslikult asfaltbetoon AC 8 surf 100%

tardkivi) teekatte minimaalse laiusega 3 m ning ühendatud Laagri aleviku keskusala

planeeringualale kavandavate jalgratta- ja jalgteedega.

Valla omandis oleva Hoiu tänav L3 sõidutee teekatte laiuseks on Laagri keskusala detailplaneeringuga

kavandatud 6 m. Kuna tegemist on kõrvaltänavaga, võib teekatte olla ühekihiline AC 16 surf 8 cm

100% graniit.

Parkimiskohtade kavandamisel on arvestuses lähtutud põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta

(millest arvestuslikult üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus

personaalse kasutuskorra alusel võõrandada). Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta

peavad jääma avalikku kasutusse (nn külaliskohad). Külalisparkimiskohtadele, mis ei jää

transpordimaade koosseisu, on ette nähtud seada tähtajatu isiklik kasutusõigus Saue valla kasuks.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

13 / 23

Kahest erinevast tänavast ligipääsetavates parklates tuleb soovimatut transiitliiklust takistada

liikluskorralduslike vahenditega. Kõik parklad tuleb lahendada ehitusprojektiga (koos vastava

hoonega või eraldiseisvalt) ja projektis arvestada vajadusega liigendada parklad kõrghaljastusega

vältimaks suuri katkematuid kõva kattega platse.

Korterelamute ehitusprojektis tuleb näha ette maja sees ühine hoiuruum jalgrataste, lapsevankrite

jms hoidmiseks. Vastav hoiuruum peab olema ligipääsetav ilma treppideta. Kuna piirkond üldiselt

soosib jalgrattaga liiklemist, tuleb pöörata tähelepanu projekteeritavate hoonete ligipääsetavusele

jalgrattaga ja selle parkimisvõimalustele, samuti tänavate ja kergliiklusteede katenditele. Jalgratta

parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja võimalusel paiknema kaetult. Ette on

nähtud vähemalt üks jalgratta parkimiskoht korteri kohta.

Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise

projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu tuleb projekteerimise faasis täpsustada. Kui

projekteerime etapis nähakse ette detailplaneeringus näidatust väiksema parkimisvajadusega

hooneid, siis ei ole hoone arendajal kohustust ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud

parkimiskohtade arvu.

4.4. Haljastus ja heakord

Kehtivast üldplaneeringust tulenevaid rohekoridore ega rohealasid planeeringu alal ei asu. Suurema

osa planeeringualast hõlmab amortiseerunud kasvuhoone, kus kõrghaljastust on minimaalselt.

Haljastuse kavandamisel arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning eelistada

linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele

ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest

tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Kõik parklad tuleb lahendada ehitusprojektiga (koos vastava hoonega või eraldiseisvalt) ja projektis

arvestada vajadusega liigendada parklad kõrghaljastusega vältimaks suuri katkematuid kõva kattega

platse.

Kõikide ehitusprojektide (sh avaliku taristu puhul) koostamisse peab olema kaasatud

maastikuarhitekt. Projektidega tuleb täiendada põhijoonisel näidatud haljastust, järgides põhimõtet,

et kortermajade vahele ja teede äärde (arvestades trassidega) tuleb kavandada privaatsust ja

turvatunnet tõstev kõrghaljastus.

Jalakäijate liikumistrajektooridele paigaldada avalikuks kasutamiseks prügikastid ja pingid.

Soovitatavad on kahe jaotusega prügikastid (pakendid, segaolmejäätmed).

Vähemalt 2 korterelamu kohta tuleb arvestuslikult kavandada üks mänguväljak. Võimalikud

indikatiivsed asukohad on näidatud põhijoonisel.

4.5. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt

jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide

kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

Põhijoonisele (DP-04) on märgitud igal krundil jäätmete kogumise ja sorteerimise konteinerite

põhimõtteline asukoht, mida tuleb täpsustada ehitusprojektis. Prügiaedikute rajamine on keelatud.

Kasutada tuleks poolmaa-aluseid suure mahutavusega jäätmekonteinereid. Jäätmete kogumise

asukoht paigutada kinnistule sissesõidu lähedale kõva alusega platsile nii, et see ei rikuks üldist

visuaalselt vaadet.

Regulaarne äravedu organiseerida kehtivat jäätmeluba omava firma poolt.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

14 / 23

Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitusjäätmed kogutakse kokku

ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale isikule(firmale) ja

käideldakse vastavalt Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

4.6. Tuleohutusnõuded

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud siseministri

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritava hoonestuse tulepüsivusklass

esitatakse ehitusprojektis. Tuleleviku takistamiseks on hoonetevaheliseks kauguseks erinevate

kinnistute vahel planeeritud vähemalt 8 m. Kruntidele on tagatud tuletõrjemasinate juurdepääs.

Lähim hüdrant (115) asub planeeringualast ca 50 m kaugusel põhjas Hoiu tänaval ning veevõtukoht

(VVK 8401) ca 90 m kaugusel loodes Kandle tiigi ääres.

Hoonete sisemine tuletõrjeveevarustus ning täpsemad tuleohutusnõuded lahendatakse hoone

projekteerimise staadiumis.

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud

Planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka ning

korterelamute püstitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas ei põhjusta olulist

keskkonnamõju. Detailplaneeringuga kavandavate korterelamute kavandamine toob kaasa

tugevama surve nii piirkonna teedevõrgustikule (igapäevane pendelränne), kui muudele

infrastruktuuridele (sh nt vee- ja kanalisatsioonivõrk), samuti avalike teenuste pakkumisele (sh

lasteaia- ja koolikohad), mistõttu on kindlasti tegemist piirkonda oluliselt mõjutava

arendustegevusega. Kavandatud tegevuse puhul ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata

keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või

vara. Planeeringuga ei kaasne vahetut või kaudset mõju inimeste tervisele ja heaolule, kavandatav

tegevus ei avalda ka negatiivset keskkonnamõju planeeringuala kontaktvööndisse jäävatele

olemasolevatele kinnistutele.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu

elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid. Ehitustegevuse käigus

tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub

ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest

ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti

võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast), kuid see jääb eeldatavasti

ühe planeeringuala piiridesse. Ehitamise ajal tuleb kinni pidada öistest lubatud müratasemetest.

Planeeritaval maa-ala ja selle lähiümbruses ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid,

püsielupaikasid, kaitsealuseid parke. Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte,

planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi ranna või kalda piiranguvööndis, planeeringuga ei

kavandata olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Samuti ei ole käesolevas detailplaneeringus lubatud

tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes

1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Planeeringu elluviimisel suureneb elamualade osakaal piirkonnas, mis tähendab ka liikluskoormuse

kasvu ning nõudluse suurenemist erinevate teenuste järele. Arvestades, et tegemist on areneva

linnaruumiga, võib planeeringu elluviimisega kaasnevaid muudatusi piikonnas pigem pidada

positiivseks ning korterelamute kavandamine maa-alale on loogilises seoses ning jätkuks

naabrusesse planeeritavatele korterelamute piirkonnale.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

15 / 23

4.7.1. Abinõud radooniohu leevendamiseks

Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile varieerub Eestis pinnaseõhus

mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq/m³

piiri. Selleks, et Rn-sisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset

200 Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³.

Väljavõte Eesti geoloogiateenistuse interpoleeritud radooniriski kaardist (andmed 2020. aasta

seisuga)

Radooniriski kaardi kohaselt asub planeeritav ala normaalse radoonisisaldusega pinnasega alal (10-

30 kBq/m3). Siiski on uute hoonestatavate alade määramisel oluline radooniohuga arvestada ning

rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest.

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel.

Inertgaasina võib ta levida pinnases kümnete meetrite kaugusele ja teatud tingimustel imbuda läbi

vundamendi ja põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse, vähemal määral ka

ehitusmaterjalidest või puurkaevudest. Radooni ja tema lühiealiste tütarnukliidide (ka

tütarproduktide) sissehingamise tagajärjel suureneb inimestel kopsuvähki haigestumise risk.

Õhust mitmeid kordi raskem radoon koguneb ehitiste madalamatesse kohtadesse: keldrisse,

basseini, süvendisse jm. Esimesest korrusest kõrgemale radoon tavaliselt ei levi.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, valides sobiva ehituskonstruktsiooni

ohutuma keskkonna tagamiseks.

Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea

ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.

4.7.2. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks

Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti

varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri

raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida

valgustada tahetakse.

Puuduvad selged teaduslikud tõendid selle kohta, et suurenenud välisvalgustus hoiaks kuriteod

eemal. See võib panna meid ennast turvalisemalt tundma, kuid pole tõestatud, et see meid

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

16 / 23

turvalisemaks muudaks. Halb välisvalgustus võib ohutust vähendada, muutes ohvrid ja vara paremini

nähtavaks. Samuti mõned kuriteod nagu vandalism ja grafiti õitsevad tegelikult öises valgustuses.

Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.

Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust

võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.

Säästev linnavalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku

keskkonda ja elukvaliteeti.

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud).

4.8. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise

projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“.

4.9. Servituutide seadmise vajadus

Avaliku kasutusega servituutide seadmise vajadusega alad on näidatud põhijoonisel DP-04. Nendeks

on:

• Avaliku kasutusega parklad eraomandisse jäävate kruntide piires;

• Korterelamute krunte läbivad kergteed ühendamaks Laagri aleviku keskusala

planeeringuga kavandatud jalgratta- ja jalgteedega sidusaks teedevõrgustikuks.

Planeeringuala ulatuses on tehnovõrkude valdajate kasuks ette nähtud järgmised

servituudivajadused:

• Isiklik kasutusõigus olemasolevale kanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m toru teljest

krundil pos.1 aktsiaseltsi KOVEK kasuks;

• Isiklik kasutusõigus planeeritud kanalisatsioonitorule ulatusega 2+2 m toru teljest krundil

pos.3 aktsiaseltsi KOVEK kasuks;

• Isiklik kasutusõigus planeeritud veetorule ulatusega 2+2 m toru teljest krundil pos.3

aktsiaseltsi KOVEK kasuks;

• Isiklik kasutusõigus planeeritud sademevee kanalisatsioonitorule ulatusega 2+2 m toru

teljest krundil pos.3 aktsiaseltsi KOVEK kasuks;

• Isiklik kasutusõigus olemasoleva, planeeritavale keskpingekaablile ning perspektiivsele

keskpingekaablikoridorile ulatusega 1+1 m teljest kruntidel pos.1, 2 ja 3 Elektrilevi OÜ

kasuks;

• Isiklik kasutusõigus planeeritavale madalpingekaablile ja perspektiivsele

madalpingekaablikoridorile ulatusega 1+1 m kruntidel pos.1, 2, 3 ja 4 Elektrilevi OÜ

kasuks;

• Servituudivajadus ümbertõstetavale alajaamale ulatusega 2 m välisservast krundil pos.2

Elektrilevi OÜ kasuks;

• Isiklik kasutusõigus varem Laagri keskusala ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud ning

planeeritavale tänavavalgustuskaablile ulatusega 1+1 m kruntidel pos.1, 2 ja 3

võrguvaldaja kasuks;

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

17 / 23

• Servituudivajadus varem Laagri keskusala ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud

soojustorustikule ulatusega 5 m krundil pos.3 Adven Eesti AS-i kasuks.

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• hoonete ümber, parkimisaladele, avalikele aladele ja juurdepääsuteedele rajada välisvalgustus;

• hoonete peasissepääsud rajada võimalusel avalikult kasutatavate tänavate suunas;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid;

• tagada planeeritava ala korrashoid;

• avalikel aladel kasutada süttimatust materjalist tänavamööblit ja prügikonteinereid;

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Mitmekesine maakasutus elavdab piirkonna kasutamist. Elav kasutus vähendab omakorda

kuriteohirmu. Planeeritud funktsionaalne jalgteede ja rohealade võrgustik koos laste mänguväljakute

jms objektidega, tagab avalike alade aktiivse kasutuse eri vanuserühmade poolt. Erinevate elanike

rühmade tasakaalustatud omavaheline ühildamine piirkonnas vähendab kõigi kuriteoliikide ohtu ja

seega ka kuriteohirmu.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

18 / 23

5. TEHNOVÕRGUD

5.1. Üldinfo

Tehnovõrkude lahendus on koostatud lähtuvalt võrguoperaatorite tehnilistest tingimustest,

planeeritava hoonestuse vajadusetest ja olemasolevast olukorrast. Detailplaneeringuga on

põhimõtteliselt lahendatud veevarustus, tuletõrje veevarustus, reovee kanalisatsioon, sadevee

käitlemine, elektri-, side- ja küttevarustus. Lahendus kuulub täpsustamisele ehitusprojektide

koostamise staadiumis. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas on esitatud

peatükis 6.4.

5.2. Veevarustus ja kanalisatsioon

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt asub

planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas.

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahenduse aluseks on aktsiaselts KOVEK

10.02.2023 välja antud „Tehnilised eeltingimused Laagri alevikus Hoiu 3c kinnistu kavandatava

detailplaneeringu ÜVK (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni) osa koostamiseks“ (vt Lisa 5).

Planeeringualal on vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustikud. Uute

ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks on planeeritud osaliselt kasutada

olemasolevaid kaeve ja torustikke. Lahenduse koostamisel on arvestatud Laagri aleviku keskusala ja

lähiala detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrkudega (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0075).

Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel

töösse jäävatest torudest.

Detailplaneeringuala liitumine ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni süsteemiga saab teostada juhul,

kui varem planeeritud torustikud on valmis ehitatud. Kui käesoleva detailplaneeringu

realiseerimisega alustatakse enne Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu realiseerimist,

siis tuleb valmis ehitada ka puuduvad eelvoolud.

5.2.1. Veevarustus

Planeeringuala veevarustus on tagatud olemasolevast Hoiu tänav L3 veetorustikust ning Laagri

aleviku keskasula ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud veetorustikest. Samuti on ette nähtud

ringistada planeeritud veevarustuse süsteemiga Hoiu tänaval L3 paiknev veetorustik. Selleks on

planeeritud rajada veetorustik kahepoolse toitega detailplaneeringu ala transpordimaa kinnistu

kaudu.

Planeeritavale alale rajatava hoonekompleksi ööpäevane veevajadus on kuni 28 m³/d.

Likvideeritavate hoonete veevarustuse torustikud likvideeritakse.

Igale kinnistule nähakse ette veeühendus ringistatud torustikust ja liitumispunkt, mis paigaldatakse

0,5–1,0 m krundi piirist väljapoole. Liitumispunktiks on sulgarmatuur (maakraan või maasiiber)

DN25 kuni DN100 mm, mis varustatakse pikendatud spindli ja kapega.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise

projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise.

Planeeritud veetorustike sügavus on minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

19 / 23

5.2.2. Tuletõrje veevarustus

Piirkonna tuletõrjeveevarustus on lahendatud maapealsete tuletõrjehüdrantide baasil. Vastavalt

Siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ on määratud piirkonnale tuletõrje

vooluhulk 10 l/s. Vajalik välistuletõrjevee kogus saadakse Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneeringuga planeeritud hüdrantidest.

Tulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse edasiste projekteerimise etappide käigus.

Sisetulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse siseosade tööprojektidega.

5.2.3. Kanalisatsioonisüsteem

Planeeritava ala reoveekanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev ühiskanalisatsiooni torustik Hoiu

tänaval ning Laagri aleviku keskasula ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud isevoolne

kanalisatsioonitorustik Hoiu tänaval L3. Varasemalt kavandatud kanalisatsioonitorustiku

projekteerimisel tuleb kõrguslikult arvestada vajadusega kanaliseerida detailplaneeringuala pos.4

hooned isevoolselt.

Igale moodustavale krundile on ette nähtud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 0,5–1,0 m krundi

piirist väljapoole.

Planeeritava ala ööpäevane reovee kanalisatsiooni vooluhulk on ca 28 m³/d.

Likvideeritavate hoonete kanalisatsioonitorustikud likvideeritakse.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsioonitorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide liitumispunktid täpsustatakse ja määratakse ehitusprojekti käigus

võttes aluseks kinnistult arvutuslikult tekkiva reovee vooluhulga.

Drenaaživee ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud.

Hoonete maa-alusel korrusel paiknevate parklate pesuveed tuleb pärast lokaalset puhastamist

juhtida kinnistusisesesse reoveekanalisatsiooni.

5.2.4. Sademeveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistute sademevete juhtimine

olmereoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

Planeeringuala sademevee eelvooluks on Laagri aleviku keskasula ja lähiala detailplaneeringuga

kavandatud sademeveekanalisatsiooni torustik Päikese tänaval L2, mille eelvooluks on Kandle tiik.

Igale planeeritud krundile on ette nähtud liitumispunkt planeeritud sademeveekanalisatsiooniga,

liitumiskaev 0,5–1,0 m väljapool kinnistu piiri. Katuselt sademevesi kogutakse kokku ja suunatakse

planeeritud tänava sademeveetorustikku. Kruntide parkimiskohad on planeeritud vett läbilaskvast

betoon- või murukivist. Sademevesi parklast imbub läbi pinnase ja suubub drenaažisüsteemi.

Drenaažitorustikust juhitakse veed projekteeritud sademevee kanalisatsiooni. Parklate asfalteeritud

platsidelt suunatakse sademevesi vertikaalplaneeringuga restkaevudesse. Restkaevude asukohad

pannakse paika vertikaalplaneeringuga edaspidise projekteerimise käigus. Pos.1 krundi parkla

sademevesi läbib liiva-õlipüüdurit.

Detailplaneeringuala arvutuslik sademevee vooluhulk on ca 142 l/s.

Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud

vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos

vertikaalplaneeringuga.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

20 / 23

5.3. Elektrivarustus

Kuna planeeritav ala jääb Elektrilevi OÜ turupiirkonda, siis on detailplaneeringu elektrivarustuse osa

lahenduse aluseks Elektrilevi OÜ poolt 13.12.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 433962

(vt Lisa 2).

Kavandatud hoonete elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele teealasse mitmekohalistena.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Planeeritavate hoonete liitumiskilpide

asukohad täpsustatakse ehitusprojektide mahus (arvestades objektide arhitektuuriga).

Jaotuskilpidele on ette nähtud 0,4 kV maakaabelliinid Hoiu tn 3c kinnistul paiknevast

rekonsrtrueeritavast Laheotsa aiandi MP alajaamast, mis käesoleva detailplaneeringuga nähakse

ümber tõsta üldmaa krundile pos.2.

Elektritoide liitumiskilbist hooneni näha ette maakaabliga.

Alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustata. Maakasutusõigus Elektrilevi OÜ tehnorajatistele

tagatakse servituudialana.

Kõikide kavandatud tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 kV ja 0,4 kV maakaablite

koridor.

Elektrivarustuse projekteerimiseks taotleda täiendavad Elektrilevi OÜ-lt täiendavad tehnilised

tingimused.

5.4. Tänavavalgustus

Käesolevas planeeringus on kavandatud tänavavalgustus tee- ja tänavamaale krundil pos.3

ühendades see Laagri keskusala detailplaneeringuga planeeritud tänavavalgustusvõrku.

Tänavalõigu valgustuseks on ette nähtud leedvalgustid. Valgustid paigaldatakse metallpostidele.

Valgustitele näha ette individuaalne distantsilt juhitavus (nn tark valgusti) või tehase poolne

minimaalselt kaheastmelise hämardamisega eelhäälestus (80/60%).

Kogu valgustuse projekteerimine peab arvestama Kard Männil-I koostatud “Laagri aleviku

kujunduskava”, mille valgustuse temaatika on mustad valgustuspostid. Pargialadel ja

mänguväljakutel peaks olema kasutatud silindrilisi poste koonuspostide asemel. Pargialadel

võimalusel kasutada madalamad (4 m) postid ja kaaluda ka valgustuse kombineerimist koos nn

pollarvalgustitega (näiteks mänguväljakute juures).

Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse maakaabelliinidena. Toitekaablid paigaldada pinnasesse ja

plastist kaitsetorusse. Paigaldatava kaabli sügavus sõidutee all vähemalt 1 m haljasala 0,7 m.

Mastide vahekaugused nähakse ette valgustusarvutustega. Käesolev lahendus on koostatud

detailplaneeringu mahus vajaliku täpsusega.

5.5. Sidevarustus

Kruntide sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 04.01.2023 koostatud

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37565801 (vt Lisa 4).

Hoiu tn 3c kinnistuga piirneval alal paiknevad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideehitised – õhuliinid.

Sidekanalisatsiooniga liitumiseks projekteerida ja välja ehitada 100 mm läbimõõduga PVC torudest

sidekanalisatsioon põhitrass alates Telia Eesti AS-le kuuluvast sidekaevust 16829. Põhitrass piki Hoiu

tänav L3 on planeeritud varasemalt Laagri keskusala detailplaneeringuga. Kortermajadele on

põhitrassist ette nähtud individuaalsed 100 mm läbimõõduga PVC torudest sidekanalisatsiooni

sisestused. Sidekaevudena kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

21 / 23

pinnases on 0,7 m, teekatete all 1 m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega

4,8 mm. Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale.

Telia Eesti AS liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku

kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad arendaja kulul,

vastavalt asjaõigusseaduse rakendusseaduse §-le 15. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise

omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.

Tööde teostamine Telia Eesti AS sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult

Telia Eesti AS kaablijärelvalvega.

5.6. Soojusvarustus

Detailplaneeringualal on kohustus liituda kaugküttesüsteemiga. Vastavalt Saue Vallavolikogu

29.10.2015. aasta määrusele nr 22 „Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas Laagri alevikus“ on

Laagri alevikus moodustatud kaugküttepiirkond, mille kohaselt planeeringuala ei jää

kaugküttepiirkonda tulenevalt alal paiknevate tootmishoonete iseloomust, kuid uute korterelamute

kavandamise tõttu on vajalik kütte tagamine taastuval kütusel toimiva kaugküttega, mille tingimuste

täpsustamiseks vajadusel sõlmitakse arendajaga lisakokkulepe enne detailplaneeringu või selle osa

vastuvõtmist.

Planeeritav ala kuulub Adven Eesti AS kaugkütte piirkonda ning soojavarustus on lahendatud Adven

Eesti AS 12.12.2022 kirjaga nr 3-12 väljastatud detailplaneeringu koostamise tingimuste

nr DP 100-22 alusel (vt Lisa 3). Lahenduse koostamisel on arvestatud majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määruse nr 73 "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" § 11 sätestatuga ning teiste kehtivate õigusaktidega.

Hoonete varustamine soojusenergiaga on lahendatud keskkütte baasil. Selleks on ette nähtud

võimalused liituda Laagri keskusala ja lähiala detailplaneeringuga varem kavandatud

keskküttetorustikuga ühenduspunktides 1, 2 ja 3 (näidatud tehnovõrkude koondplaanil joonis

DP-05). Krundisisene lahendus soojussõlmeni tuleb anda ehitusprojekti mahus. Selleks projekteerida

võrgu asukoht ühenduskohast liitumispunktini ja edasi soojustorustiku asukoht kuni tarbimiskoha

soojussõlme ruumi välisseinani.

Kaugküttetorustiku asukoht projekteerida nii et see ei läbiks hooneid ning, et soojustorustiku sisend

oleks ruumis, kuhu paigaldatakse soojusmõõtur ja soojussõlm. Võrgu ja soojustorustiku trassi

projekteerimisel määrata servituudi vajaduse ala laiusega 5 meetrit ja ulatusega kuni tarbimiskoha

välisseinani.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

22 / 23

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Käesolev detailplaneering muudab kehtetuks Saue Vallavolikogu 26.02.2004 otsusega nr 008

kehtestatud Laagri alevik Hoiu tn 3c ja Vae tn 14 kinnistute detailplaneeringu Hoiu tn 3c maaüksuse

osas.

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse

kandmine;

• vajalike servituutide seadmine;

• enne ehitusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada tänav ja tehnovarustus kuni liitumispunktini;

• sõlmida liitumislepingud;

• hoone(te) ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• hoone(te) ehitamine ja vastuvõtmine.

6.1. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele koos lisadega,

kaasneb arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja

ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga

määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, jalgratta- ja jalgteed (asfaltbetoonkattega) koos

tänavavalgustusega, vee- ja kanalisatsioonitrassid, sademevee süsteem, elektrivarustus,

sidevarustus ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi

(transpordimaad ja haljasalad) kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Arendaja on kohustatud

detailplaneeringualal (sotsiaalmaa sihtotstarbega) kinnistutele rajama oma kuludega spordi- ja

mänguplatsid (nt multifunktsionaalsed spordiväljakud) ning laste mänguväljakud. Sellesisulise

kehtiva kokkuleppe olemasolu detailplaneeringu ala kinnistute igakordse omanikuga on eelduseks

detailplaneeringu elluviimiseks.

Nimetatud kokkulepe on käesoleva planeeringu kohustuslik lisa. Täpsemalt vt Lisa 1 „HALDUSLEPING

detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja KOKKULEPPED

detailplaneeringu realiseerimisega, sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja

nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta“ nr 12-2.14/21/2022.

6.2. Servituutide seadmine

Avalikku kasutusse jääva taristu (parklad) servituudi seadmise vajaduse korral tuleb vastavad

servituudialad seada ehitusloa taotluse menetlemise käigus, kuna nimetatud lahendused võivad

ehitusprojektides täpsustuda ja muutuda võrreldes põhijoonisel toodud lahendusega.

Tehnovõrkude valdajate kasuks seatavate servituutide põhimõtteline vajadus on näidatud joonistel

DP-05. Täpsed servituudialad tuleb määrata vastavalt võrkude ehitusprojekti järgsele lahendusele.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

23 / 23

6.3. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks

Hoonete ja tehnorajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest

projekteerimisnormidest ja õigusaktidest.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest

nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“.

Elamute projekteerimisel on soovituslik esmalt koostada radooniuuring ja ohtliku radoonitaseme

ilmnemisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel peavad olema tagatud puude ja ehitiste või rajatiste

vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 esitatud nõuetele.

6.4. Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks

Ehitusprojekti koostamisel tuleb tehnovõrkude projekteerimisel taotleda uued tehnilised tingimused

ja projekt täiendavalt kooskõlastada vastavate tehnovõrkude valdajatega.

KORRALDUS

Saue linn 30. november 2022 nr 1282

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

I.Taotluse sisu

Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Laagri alevikus Hoiu tn

3c (72701:005:0662, suurusega 18130 m², sihtotstarve tootmismaa 100%) kinnistul,

põhieesmärgiga korterelamute püstitamiseks.

II. Kinnistu asukoha kirjeldus, kontaktvöönd ja olemasolev olukord

Planeeringuala jääb Laagri keskusalale. Ala on piiratud naaberkinnistutega – põhjast Hoiu tn 3a

elamumaaga, kus paikneb üksikelamu ja Hoiu tänavaga, idast Hoiu tn 3 ja Hoiu tn 1a

tootmismaa kinnistutega, ning lõunast Päikese tänavaga ja läänest Hoiu tänav L3

transpordimaaga. Hoiu tn 3c kinnistu maasihtotstarve on tootmismaa ning maa-alal paiknes

kasvuhoonete kompleks, mis oli põllumajandusliku tootmise ettevõte ja kuulus lammutamisele.

Detailplaneeringuala jääb Laagri keskusalal piirkonda, kus suurem osa territooriumist oli

hõivatud (ettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Tegemist oli äri-

ja tootmishoonete piirkonnaga ning (ca 27 ha suurusel) maa-alal on algatatud Saue

Vallavalitsuse 16.12.2020. aasta korraldusega nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneering, mis näeb ette korterelamute (kokku kuni 700 korterit) ning äri- ja

segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamist. Hoiu tn 3c

kinnistu jääb planeeritavate korterelamute vahelisele maa-alale. Planeeringuala kontaktvöönd

on polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad nii elamud, kui ka äri- ja tootmishooneid, st

hoonestus väga mitmekesine. Maa-alal puudub kõrghaljastus. Planeeritava maa-ala suuruseks

on ca 2,0 ha.

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu kruntideks jagamine, sihtotstarbe

muutmine elamu,- transpordi- ja sotsiaalmaaks ning ehitusõiguse määramine korterelamute

püstitamiseks. Kokku kavandatakse kuni kuus korterelamut, mis võivad olla kuni 4-

korruselised, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 15 m ning kokku planeeritakse kuni 90

korterit. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud, parkimine, kerg- ja kõnniteed ning

kruntide tehnovarustus, määratakse haljastuse ja heakorrastuse nõuded. Iga planeeritava

kortermaja juurde kavandatakse madal- ja kõrghaljastus ning autoparklad ja kõnniteed koos

LED tehnoloogilise valgustusega. Kogu planeeritavale maa-alale kavandatakse nö avalik ruum

(haljastus, jalgratta- ja jalgteed, laste mänguväljakud, pargiala, spordi- ja mänguplatsid (nt

multifunktsionaalsed spordiväljakud, pumptrack). Iga kortermaja sisse tuleb planeerida

piisavas suuruses hoiuruum (soovitavalt esimesele korrusele) kergliiklusvahenditele

(jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid, lapsevankrid jne). Korterelamute

kavandamine on eelkõige põhjendatud asukohast. Arvestades maa-ala paiknemist Laagri

keskuses, on tootmishoonete asemele korterelamute kavandamine põhjendatum.

Korterelamute kavandamine maa-alale on loogilises seoses ning jätkuks naabrusesse

planeeritavate korterelamute piirkonnale. Planeeringualale juurdepääsud tuleb tagada Hoiu

2 (6)

tänavalt ja Päikese tänavalt, koostöös Laagri aleviku keskusala planeeringu arendajaga ning

tagada tuleb ühtne teedevõrgustik (koos kerg- ja kõnniteedega) ning tupiktänavaid reeglina ei

ole lubatud kavandada. Detailplaneeringualal on kohustus liituda kaugküttesüsteemiga. Laagri

alevikus on moodustatud kaugküttepiirkond (vastavalt Saue Vallavolikogu 29.10.2015. aasta

määrusega nr 22 „Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas Laagri alevikus“.

Detailplaneeringuala küll ei jää kaugküttepiirkonda tulenevalt alal paiknevate tootmishoonete

iseloomust, kuid uute korterelamute kavandamise tõttu on vajalik kütte tagamine taastuval

kütusel toimiva kaugküttega, mille tingimuste täpsustamiseks vajadusel sõlmitakse arendajaga

lisakokkulepe enne detailplaneeringu või selle osa vastuvõtmist.

IV. Toimunud menetlused ja kehtivad detailplaneeringud

Hoiu tn 3c kinnistu asub Saue Vallavolikogu 26.02.2004 otsusega nr 008 kehtestatud Laagri

alevik Hoiu tn 3c ja Vae tn 14 kinnistute detailplaneeringu alal, millega jagati kinnistud 8-ks

elamu-, tootmis- ja transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrati ehitusõigus hoonete

püstitamiseks. Kehtestatud detailplaneeringu alusel kavandati Hoiu tn 3c jagada 4 (üheks

elamu ja neljaks tootmismaa krundiks), eesmärgiga olemasoleva kasvuhoone ja

teenindushoone rekonstrueerimiseks ja ühe üksikelamu püstitamiseks. Detailplaneering on

osaliselt ellu viidud. Uue planeeringu kehtestamisega muutub Laagri alevik Hoiu tn 3c ja Vae tn

14 kinnistute detailplaneering Hoiu tn 3c kinnistu osas kehtetuks.

V. Taotluse vastavus üldplaneeringule ja arengukavale

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasutusalas, maakasutuse

juhtotstarbega keskusemaa. Keskuse maa on elamute, äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks

ette nähtud maa. Keskuse maal võivad tihendatult asuda korterelamud, äri- ja avalikud hooned

ning muud keskusesse sobivad hooned, samuti avalikud haljasalad ja pargid ning keskust

teenindavad ja keskkonda sobituvad rajatised (tänavad, jalgratta- ja jalgteed, parklad,

mänguväljakud jms). Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4. kohaselt tiheasutusalal uute rida-

ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe

korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes

asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4.1. kohaselt keskuse

maa koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200. Piirdeaedade rajamine üldjuhul ei ole

lubatud. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4 kohaselt tuleb uue hoonestuse rajamisel

tiheasustusega alal arvestada sellega, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum

(avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed,

avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Korterelamud võivad

reeglina olla kuni 5-korruselised. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue

valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

„Saue valla arengukava 2022-2035“ alusel on linnalises piirkonnas oluline kasvupotentsiaal,

seda nii keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol, kui ka keskuste äärtesse

jäävate väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida

ligi 20 000 elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse

piirkonda on koondunud suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt

töötleva tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkondades. Eraldi ülesandeks on nii Saue linna

kui ka Laagri aleviku keskuse avaliku ruumi arendamine.

VI. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr 12-2.14/21/2022 märgitud

põhimõtetel. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja

kasutusload väljastamata, juhul kui arendaja ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis

on arendaja ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise

eelduseks. Saue valla arengukava ei näe ette valla poolt käesoleva detailplaneeringuga

arenduspiirkonna rajamist, mistõttu ei ole valla eelarves investeeringuna ette nähtud

detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud avalikult kasutatavate

3 (6)

teede ehitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja

vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb arendajal kehtestatud detailplaneeringu

elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne

tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad

juurdepääsuteed, jalgratta- ja jalgteed (asfaltbetoonkattega) koos tänavavalgustusega, vee- ja

kanalisatsioonitrassid, sademevee süsteem, elektrivarustus, sidevarustus ning

detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi (transpordimaad ja

haljasalad) kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Arendaja on kohustatud

detailplaneeringualal (sotsiaalmaa sihtotstarbega) kinnistutele rajama oma kuludega spordi- ja

mänguplatsid (nt multifunktsionaalsed spordiväljakud) ning laste mänguväljakud. Sellesisulise

kehtiva kokkuleppe olemasolu detailplaneeringu ala kinnistute igakordse omanikuga on

eelduseks detailplaneeringu elluviimiseks. Arendaja kohustub kõiki tegevusi finantseerima

omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud avaliku

ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste

väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja

tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui

arendaja ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistute

võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda

isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega

eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet.

VII. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust

kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

(KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et

planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud

juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud

oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga

tegevust, mis kuulub muu tegevuse alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii

KeHJS § 6 lõike 2 punktide 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ja 22 (muu tegevus,

mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) kui ka Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu 1“ § 13 punkti 2 alusel. Lähtudes KeHJS § 6 lõikest 3,

peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, mis on järgmine. Saue valla üldplaneeringu kohaselt

asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala Laagri keskusalal. Tegemist on elamu- ja

äripiirkonnaga, mis paikneb Laagri keskusalal ning on suures osas välja ehitatud

infrastruktuuriga (veevarustus, kanalisatsioon ja osaliselt sadeveekanalisatsioon ning

juurdepääsuteed). Kinnistu jääb Saue valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalale. Lähtudes

planeeritava maa-ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta

korterelamute püstitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist

keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa

jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Müra võib kaasneda

ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest ehitusmasinatest), kuid

see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset,

mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni (sõltub

ehitustehnoloogiast), kuid see jääb eeldatavasti ühe planeeringuala piiridesse. Ehitamise ajal

tuleb kinni pidada öistest lubatud müratasemetest. Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid

loodusobjekte, planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi ranna või kalda piiranguvööndis,

planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Käesolevas

4 (6)

detailplaneeringus ei ole lubatud tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste

loetellu. Maa-ameti andmebaasi kohaselt ei paikne planeeritaval maa-ala ja selle lähiümbruses

Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitsealuseid parke. Põhjavee

kaitstuse seisukohalt on Saue valla üldplaneeringu kaardi kohaselt tegu vähese kaitsmata

põhjaveega alaga. Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-

2029 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. Veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse detailplaneeringu koostamise käigus ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kaudu. Sadevesi tuleb lahendada drenaažitoruga Hoiu tänava sadevee

torustikku, mille eelvool on Kandle tiik. Tiigi olemasolev kõrgeim veetase tuleb säilitada ning

seda ei tohi langetata. Seega eeldatavalt keskkonnale reovee tõttu ohtu ei teki. Vältida tuleb

reostuse sattumist põhja- ja pinnavette ning pinnasesse. Piirkonnad, kus sõltuvalt tegevuse

iseloomust võib tekkida reostust (nt parklad, teed jms) peavad olema kõvakattega ja õli- ja

liivapüüduritega. Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist

kumulatiivset või piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb

ehitiste rajamisega ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Maa-ameti

kaardirakenduse andmetel ohtlikke ettevõtteid piirkonnas ei asu. Käsitletavas piirkonnas

puuduvad arvele võetud maavarad. Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei

too eeldatavasti kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeringuga ei kaasne vahetut või

kaudset mõju inimeste tervisele ja heaolule, kavandatav tegevus ei avalda ka negatiivset

keskkonnamõju planeeringuala kontaktvööndisse jäävatele olemasolevatele kinnistutele. Saue

Vallavalitsus leiab, et Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu korral ei ole tarvis

algatada KSH-d, sest nimetatud planeeringu puhul ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei

põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu,

kultuuripärandit või vara. Detailplaneeringuga kavandavate korterelamute kavandamine toob

kaasa tugevama surve nii piirkonna teedevõrgustikule (igapäevane pendelränne), kui muudele

infrastruktuuridele (sh nt vee- ja kanalisatsioonivõrk), samuti avalike teenuste pakkumisele

(sh lasteaia- ja koolikohad), mistõttu on kindlasti tegemist piirkonda oluliselt mõjutava

arendustegevusega. Võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks või vähendamiseks tuleb

planeeringu koostamisel eelnevalt nimetatud aspekte põhjalikult kirjeldada, tuues välja ka

positiivsed aspektid (nt kavandatava kergliiklusteede võrgustik jmt). Tähtis on, et kavandatav

arendustegevus ei halvendaks tänast olukorda piirkonnas (sh elanike liikumisvõimalused,

kiirabi kohale jõudmine, päästeoperatsioonide läbiviimine jmt). Kui detailplaneeringu edasise

menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Saue valla

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkt 8.1 Mõju sotsiaal-

majanduslikule keskkonnale, sh elanike heaolule sätestab järgmist: Saue linna ja Laagri aleviku

keskustes ei ole rangelt eristatud erinevaid juhtotstarbeid, vaid alad on määratud keskuse

maaks, kus on lubatud elamute, äri- ja avalike hoonete ehitamine. Maa-alade segakasutus on

linnalise iseloomuga asulakeskustes asjakohane, võimaldades luua aktiivses ja mitmekesises

kasutuses ruumi. Teiseks on mõlemad piirkonnad üsna suures ulatuses juba välja kujunenud

või välja kujunemas (juba kehtestatud detailplaneeringud). Nimetatud lähenemine on oluline

ka turvalise elukeskkonna loomise aspektidest. Mitmekesine maakasutus elavdab piirkonna

kasutamist. Elav kasutus vähendab omakorda kuriteohirmu. Oluline on nii keskusalade kui

elamupiirkondade arendamisel planeerida funktsionaalne jalgteede ja rohealade võrgustik

koos laste mänguväljakute jms objektidega, mis tagaks avalike alade aktiivse kasutuse eri

vanuserühmade poolt. Erinevate elanike rühmade tasakaalustatud omavaheline ühildamine

piirkonnas vähendab kõigi kuriteoliikide ohtu ja seega ka kuriteohirmu.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 125

lõiked 1 ja 2, § 126 lõike 1, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43

lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7,

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

5 (6)

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue

Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering, Saue

Vallavalitsuse ja arendaja vahel 4. novembril 2022. aastal sõlmitud (nr 12-2/21/2022)

halduslepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja

kokkuleppe koos lisadega ja eskiisettepanekuga detailplaneeringu realiseerimisega sh.

infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara

tasuta võõrandamise kohta ning võttes arvesse kinnistu omaniku taotlus, annab Saue

Vallavalitsus alljärgneva

k o r r a l d u s e :

1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala

detailplaneering, eesmärgiga kinnistu kruntimine, maasihtotstarbe muutmine elamu,-

transpordi- ja sotsiaalmaaks ning ehitusõiguse määramine kuni kuue korterelamu

püstitamiseks. Detailplaneeringu põhieesmärk on korterelamute kompleksi rajamine koos

selle juurde kuuluvate taristu ja puhkealadega ning avaliku ruumiga. Ühtlasi määratakse

detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringute nõuetega ning

järgmiste lisanõuetega:

2.1 elamuhoonestuse tihedus detailplaneeringualal tervikuna ei tohi ületada koormusindeksit

200, st planeeritava ala pindala suhe korterite arvu korral peab üldjuhul olema vähemalt

200 m² ning arvestuslik korterite arv kokku mitte üle 90. Iga kortermaja sisse tuleb

planeerida piisavas suuruses hoiuruum (soovitavalt esimesele korrusele)

kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid, lapsevankrid jne);

2.2 planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 4-korruselised (kõrgusega maapinnast

katuseharjani kuni 15 m);

2.3 korterelamute kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja

sobivusega ümbritsevasse keskkonda. Planeeritava hoonestuse mahud ja arhitektuur

peavad olema piirkonda sobivad ning väärtustama piirkonna miljööd;

2.4 korterelamute juurde tuleb rajada madal- ja kõrghaljastus ning autoparklad ja kõnniteed

koos LED tehnoloogilise valgustusega. Korterelamute juurde ei või kavandada piirdeaedu

(v.a mänguväljakud) ega abihooneid;

2.5 tupiktänavaid mitte kavandada. Detailplaneeringualale tuleb kavandada juurdepääsuteed

(teha koostööd Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu arendajatega), st tuleb rajada

mõlemasuunalised juurdepääsud Hoiu tänavale ja Päikese tänavale;

2.6 detailplaneeringualal kavandada asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 16 surf 100%

tardkivi) vähemat 6,0 m laiused juurdepäästeed koos parkimiskohtadega;

2.7 detailplaneeringualal kavandada asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 100%

tardkivi) jalgratta- ja jalgteed, teekatte minimaalse laiusega 3,0 m, ning ühendada Laagri

aleviku keskusala planeeringualale kavandavate jalgratta- ja jalgteedega;

2.8 parkimiskohtade kavandamise arvestuses lähtuda põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta

(millest arvestuslikult üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus

personaalse kasutuskorra alusel võõrandada). Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri

kohta peavad jääma avalikku kasutusse (nn külaliskohad). Külalisparkimiskohad, mis ei jää

transpordimaade koosseisu, tuleb seada tähtajatu isiklik kasutusõigus Saue valla kasuks;

2.9 detailplaneeringualal kavandada (sotsiaalmaa sihtotstarbega) kinnistud, kuhu tuleb

kavandada spordi- ja mänguplatsid (nt multifunktsionaalsed spordiväljakud) ning laste

mänguväljakud;

2.10 vesivarustus, sadevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS

Kovek poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel;

2.11 planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus ja sademetevee ärajuhtimise

lahendus. Sadevesi tuleb lahendada drenaažitoruga Hoiu tänava sadevee torustikku, mille

6 (6)

eelvool on Kandle tiik. Tiigi olemasolev kõrgeim veetase tuleb säilitada ning seda ei tohi

langetata. Planeeringualale kavandatavad (parklad, teed jms) peavad olema

asfaltbetoonkattega ja õli- ja liivapüüduritega;

2.12 Laagri alevikus on moodustatud kaugküttepiirkond (vastavalt Saue Vallavolikogu

29.10.2015. aasta määrusega nr 22 „Küttepiirkonna määramine Saue vallas Laagri

alevikus“). Tsentraalse kaugkütte võrguga liitumiseks taotleda tehnilised tingimused

piirkonna energiaettevõttelt Adven Eesti AS-lt.

2.13 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel;

2.14 kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada;

2.15 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.

3. Jätta Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatamata.

4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul avaldada ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul korralduse jõustumisest teade

detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta.

5. Saue Vallavalitsuse planeeringute peaspetsialistil või teda asendaval isikul teavitada

detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur, Saue valla

veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning

tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse

vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu

kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu

vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.

7. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või

kehtestamine).

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Kirsti Saar

vallasekretär

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Terviseamet

[email protected]

10.05.2023 nr 5-1/19/2022-7

Detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Saue Vallavalitsus edastab Terviseametile kooskõlastamiseks menetluses oleva Saue vallas

Laagri alevikus Hoiu tn 3c kinnistu detailplaneeringu (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr

2021-0042).

Saue Vallavalitsus algatas 30.11.2022. aasta korraldusega nr 1282 Laagri alevikus Hoiu tn

3c (72701:005:0662, suurusega 18130 m², sihtotstarve tootmismaa 100%) kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistu kruntimine,

maasihtotstarbe muutmine elamu,- transpordi- ja sotsiaalmaaks ning ehitusõiguse määramine

kuni kuue korterelamu püstitamiseks. Detailplaneeringu põhieesmärk on korterelamute

kompleksi rajamine koos selle juurde kuuluvate taristu ja puhkealadega ning avaliku ruumiga.

Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeringuala jääb Laagri keskusalale. Kokku kavandatakse kuni kuus korterelamut, mis võivad

olla kuni 4-korruselised, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 15 m ning kokku

planeeritakse kuni 90 korterit. Kogu planeeritavale maa-alale kavandatakse nö avalik ruum

(haljastus, jalgratta- ja jalgteed, laste mänguväljakud, pargiala, spordi- ja mänguplatsid). Ala on

piiratud naaberkinnistutega – põhjast Hoiu tn 3a elamumaaga, kus paikneb üksikelamu ja Hoiu

tänavaga, idast Hoiu tn 3 ja Hoiu tn 1a tootmismaa kinnistutega, ning lõunast Päikese tänavaga

ja läänest Hoiu tänav L3 transpordimaaga. Hoiu tn 3c kinnistu maasihtotstarve on tootmismaa

ning maa-alal paiknes kasvuhoonete kompleks, mis oli põllumajandusliku tootmise ettevõte ja

kuulus lammutamisele. Detailplaneeringuala jääb Laagri keskusalal piirkonda, kus suurem osa

territooriumist oli hõivatud (ettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega.

Tegemist oli äri- ja tootmishoonete piirkonnaga ning (ca 21 ha suurusel) maa-alal on algatatud

Saue Vallavalitsuse 16.12.2020. aasta korraldusega nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneering, mis näeb ette korterelamute (kokku kuni 700 korterit) ning äri- ja

segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamist. Hoiu tn 3c

kinnistu jääb planeeritavate korterelamute vahelisele maa-alale. Planeeringuala kontaktvöönd

on polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad nii elamud, kui ka äri- ja tootmishooneid, st

hoonestus väga mitmekesine. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 2,0 ha.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Pungas

abivallavanem

2 (2)

Lisa: 1) detailplaneeringumaterjal

Maili Metsaots

+372 53019887 [email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 10.05.2023 17:31

Adressaat: TA Info <[email protected]>

Teema: 5-1/19/2022-7 Detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine (Laagri alevik Hoiu tn

3c kinnistu DP) Terviseamet

Manused: Detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine (Laagri alevik Hoi.asice;

ATT00001.txt; ATT00002.htm

Tere

Edastame dokumendi.

Lugupidamisega

Saue Vallavalitsus