Kiri

MAARDU LINNAVALITSUS

KORRALDUS

Maardu 07. juuni 2023 nr 342

Vana-Narva mnt 8a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on esitanud taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Maardu linnas Vana-Narva mnt 8a kinnistul (pindala 11350 m2, katastritunnus 44604:001:0023, registriosa 6431002). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada kinnistu kolmeks äri- ja tootmise krundiks, määrata kinnistutele ehitusõigus ja hoonestustingimused äri- ja tootmishoonetele, lahendada juurdepääsude, tehnovõrkude ja haljastuse küsimused. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,2 ha. Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohaselt soovitakse jagada kinnistu kolmeks krundiks ning ette näha ehitusõigus äri- ja tootmishoonetele. Täpsed hoonestusmahud ja lahendus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeritava maa juhtotstarbeks äri- ja tootmise maa-ala (ÄT). Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud detailplaneering. Samuti pole kavandatud tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lg-s 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ sätestatust. Seega ei ole antud juhul kavandatava tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle jaoks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Keskkonnakaitseliste küsimuste lahendamine on võimalik detailplaneeringu menetluse raames vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktidele 8 ja 22. Täiendavate uuringute koostamise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2 ja planeerimisseaduse § 124 lg-te 1-4, 10, § 125 lg 1 p 1, § 126 lg-te 1-6, § 128 lg 1 ja lg 5, Maardu Linnavalitsuse 24.05.2023 määruse nr 1 „Detailplaneeringukohaste rajatiste ehitamise ja kulude kandmise kord“ ning Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsuse nr 43 „Pädevuse delegeerimine“

1. Algatada Vana-Narva mnt 8a kinnistu ja lähiala detailplaneering ca 1,2 ha suurusel alal eesmärgiga jagada kinnistu kolmeks krundiks, määrata maakasutus- ning hoonestustingimused äri- ja tootmishoone püstitamiseks.

2. Kinnitada Vana-Narva mnt 8a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale 1. 3. Enne detailplaneeringu vastuvõtmist sõlmida huvitatud isikuga haldusleping detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. 4. Ehitus- ja planeerimisosakonnal korraldada detailplaneeringu algatamisest teavitamine vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6-8. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 6. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Maardu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Arhipov Linnapea Julia Saveljeva Linnasekretär

LISA 1

Maardu Linnavalitsuse

07.06.2023

korraldusele nr 342

Vana-Narva mnt 8a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad

Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksus:

- Vana-Narva mnt 8a, katastritunnus 44604:001:0023, suurus 11350 m2, sihtotstarve

tootmismaa 100%, registriosa 6431002.

Taotleja ja esindaja: Kristabour Agop Melkoun (isikukood 39101040079), aadress: Pirita tee

20-A44, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Harjumaa 12011; telefon: 5227105; e-post:

[email protected].

Planeeritava ala suurus: ligikaudu 1,2 ha (vt joonis 1)

1. Detailplaneeringu koostamise alus:

1.1. Planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lg 10; § 125 lg 1 p 1; § 126; § 127; § 128;

1.2. Maardu linna üldplaneering, kehtestatud Maardu Linnavolikogu 31.01.2023.a

otsusega nr 42.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk:

2.1. kinnistu jagamine kolmeks äri – ja tootmismaa krundiks;

2.2. maa sihtotstarbe ja hoonete ehitusõiguse ulatuse määramine;

2.3. tehnovõrkude liitumispunktide asukoha määramine;

2.4. parkimise põhimõtteline korraldamine ja juurdepääsu(de) määramine;

2.5. haljastuse ja heakorra lahenduse põhimõtete määramine;

2.6. keskkonnaalaste tingimuste sätestamine.

3. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud, ehitusprojektid ja dokumendid:

3.1. Maardu linna üldplaneering, kehtestatud Maardu Linnavolikogu 31.01.2023.a

otsusega nr 42;

3.2. Planeeritava ala vahetus läheduses väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusload,

tehnorajatiste ehitusprojektid;

3.3. Eesti Standard EVS 809-1:2002 – „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur.“ ja Eesti Standard EVS 843:2016 – „Linnatänavad“.

4. Planeeritav ala, olemasoleva olukorra iseloomustus:

4.1. Planeeritav ala asub Maardu linna Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas 4464024

Nurmevälja tänava ja 4464028 Vahe tänava-vahelisel maa-alal. Planeeringuala

lähipiirkond on kasutusel äri-toomisotstarbel.

4.2. Hoonestus:

i. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul ladu (ehitisregistri kood 120852421,

ehitisealune pind 485 m2), kaarhall-galerii nr 2 (ehitisregistri kood

116043185, ehitisealune pind 469 m2), kuivati (ehitisregistri kood

120851187, ehitisealune pind 298 m2), kaarhall nr 1 (ehitisregistri kood

116043183, ehitisealune pind 453 m2) ja kohvik (ehitisregistri kood

120282284, ehitisealune pind 102 m2).

4.3. Maardu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala ulatuses maa kasutamise

juhtotstarve äri- ja tootmise maa-ala (ÄT).

4.4. Sõidukite ning jalakäijate ligipääs planeeritavale alale on soovitav lahendada „Vahe

tänav“ ja „Vana-Narva maantee L13“ kinnistute poolt.

5. Nõuded ja tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Vähim jooniste koosseis peab olema:

asukohaskeem, kontaktvööndi plaan, tugiplaan, põhijoonis. Vajadusel koostada eraldi

tehnovõrkude joonis. Lisaks peab olema koostatud planeeringulahendust iseloomustav

ruumiline illustratsioon ehk 3D joonis, mis illustreeriks lubatud ehitusmahtusid.

Detailplaneeringu vormistamisel tuleb järgida riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi: riigihalduse

ministri määrus nr 50) sätestatud tingimusi.

5.1. Linnaruum:

− kontaktvööndi plaanil näidata planeeringualaga vahetult külgnevate kruntide

hoonestusmahud (kas olemasolevad või kavandatavad), teedevõrk jmt linnaruumiliselt

olulised elemendid;

− tugiplaanile kanda kõik õigusaktidest tulenevad kitsendused ja piirangud.

5.2. Kruntimine:

− Vana-Narva mnt 8a kinnistut on kavas ümber kruntida selliselt, et moodustub kolm äri-

ja tootmise kinnistut.

5.3. Maakasutus:

− planeeritava katastrüksuste maa kasutamise sihtotstarveteks on äri- ja tootmismaa.

5.4. Krundi ehitusõigus:

- määrata suurim lubatud hoonete arv või hoonete puudumine krundil;

- määrata hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala, näidates võimaliku hoonestuse

paiknemise krundil ja arvestades haljastuse ja parkimise lahendamise vajadusega

krundil;

- määrata ehitiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus.

5.5. Ehitistevahelised kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele.

5.6. Haljastus:

− anda haljastuse ja heakorrastuse lahendus, näidata kõrg- ja madalhaljastuse osa.

Haljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% ehituskrundi territooriumist, osa sellest

kõrghaljastatud;

− võimalikult suures ulatuses säilitada olemasolevat kõrghaljastust.

5.7. Keskkond:

− Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmetel (seisuga 25.05.2020)

ei paikne planeeringualal ega selles vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura

2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikukaitseliselt väärtuslikke või tundlikke alasid,

mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Keskkonnakaitselisi küsimusi

on asjakohane lahendada detailplaneeringu koostamise käigus.

5.8. Transport, liikluskorraldus:

- lahendada planeeringualale kavandatavatele ehitistele juurdepääs Vahe tänav ja Vana-

Narva maantee L13 kinnistutelt;

- parkimine lahendada omal krundil; vältida suurte lagedate parkimisalade tekkimist;

- määrata tänava kaitsevöönd;

- anda lahendus jalakäiguteedele ja vajadusel kergliiklusteedele;

- määrata liikluskorraldus.

5.9. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.

5.10. Tehnovõrgud:

- esitada detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike tehnovõrkude mahud;

- esitada planeeringualalt välja jäävate, kuid seda teenindavate tehnovõrkude skeem kuni

ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga;

- lahendada tehnovarustus vajadusel koos uute tehnovõrkude magistraaltorustikega,

majaühendustega krundi piirini ja vajalike võimsuste äranäitamisega vastavalt

võrguvaldaja poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Tingimusted taotleda

detailplaneeringu algatamist taotlenud isikul.

5.11. Vertikaalplaneerimine:

- anda põhimõtteline lahendus vertikaalsele planeerimisele;

- lahendada sadevete ja drenaažvee kõrvaldus eelvooluni, välistades vee valgumine

naaberkruntidele.

5.12. Kitsendused ja servituudid:

− anda ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks

(teeservituudid, liiniservituudid, veejuhtimisservituudid ja muud servituudid);

− tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid kanda tehnovõrkude

koondplaanile.

6. Kooskõlastused ja koostöö

Detailplaneeringu koostamisel teeb koostööd (sh esitab kooskõlastamiseks)

valitsusasutustega (riigiasutused) ning planeeringust huvitatud isikutega (näiteks

piirinaabrid) detailplaneeringu koostamise korraldaja. Tehnovõrkude valdajatega teeb

koostööd (hangib tehnilised tingimused, kooskõlastused) planeeringu koostaja.

Kooskõlastused tuleb esitada koondtabelina, kuhu lisada ka Maardu linnavalitsuse poolsed

kooskõlastused valitsusasutustega. Koondtabelis peab olema kajastatud, kuidas on

kooskõlastuste märkustega planeeringus arvestatud.

7. Detailplaneeringu esitamine menetlemiseks

7.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus Maardu

Linnavalitsusele:

− vastuvõtmiseks PDF, DWG formaadis joonised esituskujul ja seletuskiri DOC või PDF

formaadis. Lisaks vähemalt üks planeeringulahendust iseloomustav ruumiline

illustratsioon (st 3D joonis võimalikust hoonestuse lahendusest);

− avaliku väljapaneku korraldamiseks täiendavalt üks eksemplar paberil;

− peale seadusejärgse menetluskorra läbimist lisaks üks eksemplar paberkandjal (ainult

juhul kui planeeringus on pärast avalikustamist tehtud muudatusi), lisada

detailplaneering digitaalselt

i. esituskujul joonised DWG ja PDF formaadis;

ii. kehtestatud kihtide fail DWG formaadis;

iii. tärkandmete tabel;

iv. jooniste digitaalsete kihtide üldine info ja kehtestatud kihtide nimekiri;

v. seletuskiri DOC või PDF formaadis;

− esitada varukoopia CD või DVD peal koos paberkaustaga.

− Pärast detailplaneeringu kehtestamist on planeeringute arhiveerimisega tegelevale

riigiasutusele esitatavate failide võimalike vormistusvigade parandamine

detailplaneeringu koostaja ülesandeks.

Koostanud: Ehitus- ja planeerimisosakond

Maardu Linnavalitsus

Joonis 1. Vana-Narva mnt 8a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ala skeem

Maardu linn, Harjumaa Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse detailplaneering ESKIIS

1. ÜLDOSA. 1.1.Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:

• Planeerimisseadus • Ehitusseadustik • Maakatastriseadus • Atmosfääriõhu kaitse seadus • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus • Asjaõigusseadus

• Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alu-

sed“ • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"; • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • Siseministri 18.082.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähis-

tamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ • Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemi-

se kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ • Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevan-

dus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saas- teainesisalduse piirväärtused“

• Eesti standard EVS 843:2016 “Linnatänavad“ • Eesti standardisari EVS 812 (või uuem), sh

Eesti standard EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded”. Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”

• Eesti standard EVS_EN 17037:2019/ A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ • Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“. • Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Lin-

naplaneerimine“

• Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu linna üldplaneering • Maardu Linnavolikogu 29.03.2016 otsus nr 52 „Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise

kava aastateks 2016 – 2027“ • Maardu Linnavolikogu 28.06.2016 määrus nr 70 „Maardu linna jäätmehoolduseeskiri“

• võrgu- ja ressursivaldajate tehnilised tingimused • muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid

• Maardu Linnavolikogu 30.05.2006 otsus nr 72 „Vana-Narva mnt 8a kinnistu detailplaneering“.

1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Ader Geo 30.04.2022 koostatud Vana-Narva mnt 8a maa-ala plaani teh- novõrkudega (töö nr M060522). 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNA- TINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK. Planeeringuala paikneb Maardu linna lääne-keskosas, Vana-Narva tööstuspiirkonnas, logistiliselt heas asukohas, kus krundi arendamisel on võimalik kasutada piirkonna olemasolevat infrastruktuuri. Hea teedevõrk tagab kiire ühenduse Narva teega ja sealt omakorda teiste põhimaanteedega ning Muuga sadamaga.

Maardu linn, Harjumaa Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse detailplaneering ESKIIS

Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse lähialal on kehtestatud mitmed detailplaneeringud äri- ja tootmishoonete püsti- tamise eesmärgil. Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärk.

Maardu linna üldplaneeringu kohaselt paikneb Vana-Narva mnt 8a katastriüksus Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas, äri- ja tootmise maa-alal (ÄT). Äri- ja tootmise maa-ala on erinevate äri-, teenindus- ja kaubandushoonete ning tootmishoonete ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindli- kumat kasutust, lähtudes tulevikus täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alal võib toimuda äritege- vus või tootmistegevus või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Piirkonda arendada tööstus- ja logistikapargina, kus on lubatud keskkonnaalaseid normatiive järgides tegeleda nii tööstusliku, ärilise, kui teenindusliku ettevõtlusega. Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärk on välja selgitada võimalused ka- tastriüksuse jagamiseks kolmeks krundiks, maa sihtotstarbe ja hoonete ehitusõiguse ulatuse määramiseks; lisaks lahendatakse detailplaneeringus liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning seatakse keskkonnakaitse ja heakorrastuse ning haljastuse tingimused. Planeeringuala pindalal on ca 1,2ha. 3. LÄHTEOLUKORD. 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis käsitletav Vana-Narva mnt 8a katastriüksus paikneb Maardu linnas (läänealal) Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas, 11608 Vana-Narva mnt, 4464024 Nurmevälja tänava ja 4464028 Vahe tänava- vahelisel maa-alal. Planeeringuala lähipiirkond on kasutusel äri-toomisotstarbel. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. Planeeringuala katastriüksuse andmed:

lähiaadress katastri nr pindala sihtotstarve Vana-Narva mnt 8a 44604:001:0023 11352 m² 100% tootmismaa

Vastavalt riikliku ehitisregistri andetele paikneb Vana-Narva mnt 8a katastriüksusel: Pos nr

hoone nimetus

kasutusutstarve EHR kood ehitisealune pind

mõõdetuna topo-plaanilt

netopind kõrgus korruseid

1 Kaarhall Nr.1

puidutööstuse hoone

116043183 453,0 440,7 798,4 7,5 2

2 Kaarhall- galerii Nr.2

puidutööstuse hoone

116043185 469,0 438,4 660,3 7,5 2

3 Kohvik kohvik, baar või söökla

120282284 102,1 101,6 91,8 4,9 1

4 Kuivati puidutööstuse hoone

120851187 298,0 272,5 278,2 6,8 2

5 Ladu puidutööstuse hoone

120852421 485,0 398,2 385,1 7 1

Riiklikus ehitisregistris kajastub rajatis 220244798 - gaasitorustik katlamaja tarbeks. Lisaks paiknevad Vana-Narva mnt 8a katastriüksusel kaks ehitisregistris kajastamata hoonet (tugiplaanil hooned pos nr 6 ja pos nr 7) ja varikatus. Kohviku kõrvale on paigutatud konteinerhoone. Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse piiril paikneb amortiseeruma hakkav betoonpaneel-piire. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus. Vana-Narva mnt 8a (44604:001:0023) katastriüksus piirneb: - põhjasuunast Vana-Narva maantee L13 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (44601:001:0358); - idasuunast Vana-Narva mnt 10 hoonestatud 50% tootmismaa ja 50% ärimaa liitsihtotstarbega katastriüksusega

(44601:001:0447); - lõunasuunast Vahe tn 3 hoonestamata 100% 50% tootmismaa ja 50% ärimaa liitsihtotstarbega katastriüksusega (44601:001:0455);

Maardu linn, Harjumaa Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse detailplaneering ESKIIS

- läänesuunast Vahe tänav 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (maa-ameti kaardiserveri teere- gistri info - Vana-Narva mnt 8, 44601:001:0733); - loodenurgast Vana-Narva maantee L11 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (44601:001:0355) Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse naabruses paiknevad äri- ja tootmishoonetega hoonestatud katastriüksused. 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud. Juurdepääs planeeringualale on Vahe tänavalt ja Vana-Narva mnt-lt. Nimetatud tänavad on kahesuunalise liikluse- ga, Vahe tänav on tupiktänav. Vahe tänava sõidutee ääres jalgtee puudub. Vana-Narva mnt maa-alale on rajamisel kergliiklustee. 3.5. Olemasolev tehnovarustus. Vana-Narva mnt 8a katastriüksusel on olemasolevad ühendused vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, side- ja elektrivarus- tusega. 3.6. Olemasolev keskkond ja haljastus. Vana-Narva mnt 8a katastriüksus on hoonestatud, valdavalt asfalteeritud ala. Planeeringuala on tasase reljeefiga, kõrgused vahemikus abs 37.11 … 39.57, kerge langusega lõunakaare suunas. Maa-ameti geoloogiarakenduse põhjaveekaitstuse kaardi andmetel on käsitletaval alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. Detailplaneeringualal ei paikne ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alasid või kaitsealuseid objekte, ei ole Natura 2000 ja looduskaitseobjekte ega -alasid. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. 3.7. Kehtivad kitsendused. Vastavalt Maa-ameti kaardiserveri Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus rakenduse 2023.aasta märtsikuu infole ulatub detailplaneeringualale Alekon Cargo OÜ Maardu linna Saha-Loo põik 4 paikneva käitise B ohtlikkusega (üle- rõhk – väetised - väline doominoefekt) ala (ohtliku ala raadius 772.0m). Vana-Narva mnt 8a katastriüksusel kehtib Maardu Linnavolikogu 30.05.2006 otsusega nr 72 kehtestatud Vana- Narva mnt 8a kinnistu detailplaneering, milles nähti ette 2 krundi moodustamine:

krunt pindala sihtotstarve hoonete ehitusealune pind

hoonete korruselisus

hõrgus

pos nr 1 11128 m2 äri-tootmismaa 5564 m2 3 12 m pos nr 2 225 m2 ärimaa -põhijoonisel 156 m2

-seletuskirjas 135 m2 2 määramata

Detailplaneeringu kohased krundid on käesolevaks ajaks moodustamata. 4. PLANEERINGULAHENDUS 4.1. Üldised tingimused planeeringuala asumiruumi kavandamiseks. Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringu kohaselt paikneb Vana- Narva mnt 8a katastriüksus Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas, äri- ja tootmise maa-alal (ÄT). Piirkonda on kavan- datud arendada tööstus- ja logistikapargina, kus on lubatud keskkonnaalaseid normatiive järgides tegeleda nii töös- tusliku, ärilise, kui teenindusliku ettevõtlusega. Üldplaneeringu seletuskirja p 4.9. ÄRI- JA TOOTMISE MAA-ALA (ÄT) kohaselt on äri- ja tootmise maa-ala erinevate äri-, teenindus- ja kaubandushoonete ning tootmishoonete ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, läh- tudes tulevikus täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alal võib toimuda äritegevus või tootmistege- vus või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Äri- ja tootmise maa-alale võib ehitada:

kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushooneid; büroo- ja pangahooneid; tanklat; turuhooneid ja -rajatisi; piirkonda sobivaid äri- ja tootmisettevõtteid; piirkonda sobivaid hulgikaubandushooneid (ühtselt väljakujundataval territooriumil asuv ja sagedase materjali- de ja kaupade käitlemise, ladustamise ja liikluskoormusega seotud ettevõte);

Maardu linn, Harjumaa Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse detailplaneering ESKIIS

tehnoehitisi; jäätmejaama; muid piirkonda teenindavad ning keskkonda sobituvad äriotstarbel rajatavad või äritegevust toetavaid hooned ja/või rajatised.

Äri- ja tootmismaadel on suunaks linnakeskkonda sobiv ning olulist keskkonnamõju mitteomav äri- ja tootmistege- vus. 4.2. Krundijaotuskava. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on Vana-Narva mnt 8a katastriüksusest kavandatud moodustada kolm krunti:

- kaks äri- ja/või tootmismaa (liit)sihtotstarbega krunti, - üks ärimaa sihtotsatarbega krunt.

Maakatastriseaduse § 181. Katastriüksuse sihtotstarbed kohased maa sihtotstarbed on:

- ärimaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga Ä) on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas hulgikaubandusehi- tiste maa, toitlustusehitiste maa, teenindusehitiste, büroo- või administratiivehitiste maa, muu äriotstarbel ka- sutatav maa;

- tootmismaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga T) on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmis- maa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas kütte-, vee-, gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitiste maa; jäätmekäitlusehitiste alune maa, välja arvatud jäätmehoidla maa;

Detailplaneeringu alusel on kasutamise sihtotstarbed järgmised (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“): ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (jaekaubandus- ja toitlustusasutuse, autoteeninduse ning muu teenindushoone ning neid teenindavate ja samal krundil asuvate parklate ja/või parkimismajade, juurde pääsuteede, kõnniteede ja haljastatud alade maa) ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonete maa (maa-ala, millel asuvad väiksema külastajate arvuga teenin- dus- ja tootmisettevõtted, nt kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted milles võib toimuda väiketootmine ka koha- peal) ÄB – kontori- ja büroohoone maa TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise, põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa) TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandus- hoonemaa, laoplatsi maa) 4.3. Kruntide ehitusõigus ja kitsendused. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on planeeritud hoonestatavatele kruntidele kavandatud hoonete ehitusõigus järgnevalt: Krunt pos nr 1, aadressi ettepanek xxx

- krundi pindala: 223 m2 - maa sihtotstarve: 100% ärimaa - kasutusotstarve: ÄK - hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 103m2 - hoonete suurim lubatud arv: 1 - hoonete suurim lubatud korruselisus: 1 - hoonete suurim lubatud brutopind: 103 m2 - hoonete suurim lubatud kõrgus: 6 m

Krunt pos nr 2, aadressi ettepanek xxx

- krundi pindala: 3503 m2 - maa sihtotstarve: 0 - 100% äri- või 0 - 100% tootmismaa (liit)sihtotstarve (Ä/T) - kasutusotstarve: ÄB/ÄK/ÄV/TT/TL - hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1750 m2 - hoonete suurim lubatud arv: 3 - hoonete suurim lubatud korruselisus: 3 - hoonete suurim lubatud brutopind: 2625 m2 - hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m

Krunt pos nr 3, aadressi ettepanek xxx

- krundi pindala: 7626 m2

Maardu linn, Harjumaa Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse detailplaneering ESKIIS

- maa sihtotstarve: 0 - 100% äri- või 0 - 100% tootmismaa (liit)sihtotstarve (Ä/T) - kasutusotstarve: ÄB/ÄK/ÄV/TT/TL - hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3800 m2 - hoonete suurim lubatud arv: 3 - hoonete suurim lubatud korruselisus: 3 - hoonete suurim lubatud brutopind: 5700 m2 - hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m

Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on määratud kruntidele pos nr 2 ja pos nr 3 piirilõigud, mis võimaldavad krun- tide hilisemat liitmist lihtsustatud korras. Liitmisel summeerub liidetavate kruntide ehitusõigus (lubatud hoonete arv, lubatud suurim hoonete ehitisealuse pind ja brutopind; hoonete lubatud kõrgust ja korruselisust ei ole lubatud muu- ta), hoonestusala laieneb vastavalt põhijoonisel märgitule. Käesolevas detailplaneeringus määratud hoonete ehitisealune pind on vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19. Ehitisealune pind: (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat: 1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. 4.4. Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted. Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu üldplaneeringu seletuskirja p 5.4. VANA- NARVA MNT TÖÖSTUSPIIRKOND kohaselt on hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi pindlast kuni 60%. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on kruntide hoonete lubatud suurimaks ehitisealuseks pinnaks kavandatud ca 50% planeeritud krundi pinnast. Maardu üldplaneeringu kohaselt on äri/tootmishoonete lubatud kõrgus põhimahul kuni 15 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on kruntide pos nr 2 ja pos nr 3 hoo- nete lubatud suurimaks kõrguseks kuni 14 m ning pos nr 1 hoone lubatud suurimaks kõrguseks kuni 6 m. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on kruntide pos nr 2 ja pos nr 3 hoonestusala piir määratud üldjuhul 4m kau- gusele krundi piirist, tänavate poolsest piirist 6 m kaugusele. Krundi pos nr 2 põhjanurgas on hoonestusala määra- tud 4,9 m ja 7,7 m kaugusele tulenevalt krundil pos nr 1 olemasoleva hoone tuleohutuskujast. Krundile pos nr 1 on hoonestusala määratud olemasoleva hoone asukohta ja suuruselt. Hoone(te) lubatud suurim brutopind on määratud arvestusega, et kogu lubatud hoone ehitusalust pinda ei saa täies mahus ehitada kolmekorruseliseks, vaid ainult osaliselt, sõltuvalt hoone kasutusviisist ja tehnoloogiast. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned peavad jääma käesolevas detailplaneeringus määratud hoonestusalale, ehitisealuse pinna ja lubatud hoonete arvu sisse. 4.5. Ehitiste arhitektuurinõuded. Kavandatavate uute hoonete arhitektuur eeldab antud piirkonnas asjalikkust ja soliidsust.

Maardu linn, Harjumaa Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse detailplaneering ESKIIS

Kavandatavate hoonete arhitektuur eeldab antud piirkonnas asjalikkust ja soliidsust. Rajatavad hooned peavad olema kaasaegse hea arhitektuurse tasemega. Olulisemad arhitektuurinõuded on: lame- või madal kaldkatus, kalle vahemikus 0° kuni 30°. Väiksemad hooneosad võivad olla suurema kaldega, kuid ühe krundi kohta ei tohi kasutada rohkem kui kolme eri- nevat katuse kallet. Välisviimistlusmaterjalina kasutada äri- ja tootmishoonetele iseloomulikke ja ümbruskonda sobivaid fassaadimaterja- le (nt metall, kivi, betoon, klaas), lubatud ka erinevate viimistlusplaatide ja teiste kaasaegsete viimistlusmaterjalide kasutamine. Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga). 4.5.1 Piirded. Planeeritud kruntide piirile on lubatud rajada metall-võrkpiire kõrgusega kuni 2,0 m. Läbipaistmatute piirete rajamine on lubatud, kui see on vajalik müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. Autoväravad peavad ei tohi avaneda tänava poo- le. Piirde täpne lahendus esitada hoone(te) ehitusprojektis. 4.6. Liiklus- ja parkimiskorraldus. Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu üldplaneeringu seletuskirja 6.5.3.1. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED kohaselt on riigitee 11608 Vana-Narva maantee lõigus 11607 Saha-Loo tee – 3898 Kombinaadi tänav kaitsevööndiks 10 m, arvestades väljakujunenud ehitatud keskkonda. Linna teede ja tänavate kaitsevööndi laius on üldplaneeringus määratud mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 5 m. Juurdepääs autotranspordiga planeeritud krundile pos nr 2 ja pos nr 3 on nii Vana-Narva mnt-lt kui ka Vahe täna- valt. Krundile pos nr 1 Vana-Narva mnt-lt. Planeeritud hoonestatavate kruntide parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016 „Linna- tänavad“ tabelites 9.1 Eesti linnade ehitiste (Linnakeskus klass II – IV; tööstusettevõte ja ladu) parkimisnormatiivid.

Pos nr

Ehituse otstarve / brutopind

Normatiiv

Normatiivne parkimiskohtade

arv

Planeeritud par- kimiskohtade arv

1 Ärihoone (toitlustus) 103 m2 Min 5 kohta 5 0 2 Äri-tootmishoone / 2625 m2 Normatiiv 1/250 10,5 11 3 Äri-tootmishoone / 5700 m2 Normatiiv 1/250 22,8 23

Parkimine on ette nähtud omal krundil. Hoonete kasutusotstarve, pindalad ja sellest tulenev parkimisvajadus, parki- misalade täpne asukoht ja krundisisene liikluskorralduse lahendus täpsustada ja esitada hoonete ehitusprojektides. Planeeritud kruntide sisesed teed ja platsid on ette nähtud tolmuvaba kattega (asfaltkate, tänavakivi, graniitsõelmed vms). Üldkasutatavaid parklaid käesolevas detailplaneeringus ette nähtud ei ole. Hoonestatavate kruntide kõvakattega teede ja platside pindadelt tulev võimalik õline sademevesi tuleb enne loodus- keskkonda juhtimist puhastada lokaalsetes I klassi õli- ja bensiinipüüdurites. Vastav lahendus anda kruntide hoone- te/rajatiste ehitusprojektide mahus. 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted. Haljastustingimused.

Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu üldplaneeringu seletuskirja p 5.4. VANA- NARVA MNT TÖÖSTUSPIIRKOND kohaselt on krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa 20%, millest osa kõrghal- jastada. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis kavandatud kruntide haljaspinna vajadus vastavalt üldplaneeringu nõuetele on järgmine:

Krunt pos nr Krundi pindala Haljastatav pindala pos nr 1 223 m2 45 m2 pos nr 2 3503 m2 700 m2 pos nr 3 7626 m2 1525 m2

Maardu linn, Harjumaa Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse detailplaneering ESKIIS

Hea üldmulje saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus tänavapoolsele küljele. Käesoleva detailplaneeringu eskiis põhijoonisele on märgitud võimalikud haljasalade asukohad. Konkreetne haljas- tuse lahendus koos taimeliikide äranäitamisega esitada hoone(te) ehitusprojektis. Jäätmete käitlemine.

Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Maardu linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Krundil peab olema lahendatud olme- ja tootmisprügi konteinerite asukoht. Soovituslikult prügikonteinerite paik ehitada varikatuse ja piirdega või kavandada hoonesse. Rakendada tuleb jäätmete sorteeritud kogumist omal krundil. Taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi ja paigutada sorteeritud jäätmete kogumise konteineritesse. Segaolmejäätmete jaoks paigutada krundile prügikon- teinerid. Ohtlikud jäätmed (näit Hg-lambid, patareid, väetisekotid jms.) koguda tavajäätmetest eraldi. Krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi äraveo tegevusluba omava ettevõtte poolt. 4.8. Keskkonnakaitsetingimused. Maardu linna on koondunud palju kõrge riskitasemega ettevõtteid (nt naftatoodete mahutipargid). Seetõttu tuleb riskiohuga ettevõtetes rakendada ohutusnõudeid vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Olemasolevate territooriumite või tegevuse laiendamisel ei tohi kaasneda olulist negatiivset mõju. Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu üldplaneeringu seletuskirja p 4.9. ÄRI- JA TOOTMISE MAA-ALA (ÄT) on äri- ja tootmismaadel suunaks linnakeskkonda sobiv ning olulist keskkonnamõju mit- teomav äri- ja tootmistegevus. Seletuskirja p 5.4. VANA-NARVA MNT TÖÖSTUSPIIRKOND ei tohi olemasolevate territooriumite või tegevuse laiendamisel kaasneda olulist negatiivset mõju. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis ei ole kavandatud ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamist. Tootmisega kaasnevad võimalikud kahjulikud mõjud ei tohi ulatuda väljapoole kinnistu piire. Maardu linna suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus pinnasele sattunud saasteained infiltreeruvad kiiresti ning põhjustavad pindmise põhjaveekihi reostumist. Seega on äärmiselt oluline tagada olemasolevate ning kavandatavate tööstusettevõtete puhul veekaitsenõuete tagamine (st meetmed veereostuse tekke vältimiseks, meetmed tekkinud reostuse leviku tõkestamiseks ning lokaliseerimi- seks, meetmed tekkinud reostuse likvideerimiseks). Arvestada tuleb võimaliku kumulatiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas. Pla- neeritavate uute käitiste rajamisel või olemasolevate käitiste tegevuste muutumisel teostada igakordselt piirkondli- kud õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku modelleerimised kõikide olemasolevate ja perspektiivsete allikate koos- mõjus. Teisisõnu, tuleb hinnata, kas planeeritav tegevus/rajatav käitis võib põhjustada välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist, seejuures arvestades võimalike meetmete rakendamist atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse mõistes. Uute lõhnatundlike objektide rajamine aladele, kus lubatud lõhnatundide arv aastas ületas seniste uuringutulemuste põhjal lubatud 15%-list häiringutaset, ei ole soovitav enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise tegevus vastab õigu- saktides toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Käesolevas detailplaneeringus seatakse tingimus, et krundi hoonestamiseks tootmishoonega tuleb omava- litsusele esitada hoone eskiisprojekt koos kavandatava tegevuse ja tehnoloogia kirjeldusega, et oleks või- malik otsustada keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajadus. 4.9. Tuleohutusabinõud. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitata- vad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.082.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutami- se, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, Eesti standarditega EVS 812- 6:2012+A1:2013+A2:2017 Osa 6: „Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”. Planeeringuala iga konkreetse hoone tuleohuklass TP3, TP2 või TP1 määrata selle ehitusprojektis vastavalt hoone suurusele, kasutusotstarbele, tehnoloogiale, kehtivale seadusandlusele, normdokumentidele jms. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühis- kondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele. Juhul kui ho- netevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega – lahendada hoone(te) ehitusprojekti(de)s.

Maardu linn, Harjumaa Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse detailplaneering ESKIIS

Hoonete sisesed tuletõrjeveevarustuse lahendused ja kustutusvee hulga arvutused esitada ehitusprojekti mahus. Hoonete projekteerimisel arvestada ehitistele piisava juurdepääsu tagamisega päästemeeskonnale ja –tehnikale. Päästetehnikaga juurdepääsu võimalusi, päästetehnika üldised andmed on kajastatud Eesti standardis EVS 812- 7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus” Päästetehnika juurdepääs hoonetele peab olema tagatud vähemalt kolmest küljest. Vt ka seletuskiri p 5.1.2. Tuletõrje veevarustus. Hoonete ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeameti Põhja Päästekeskusega. 5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS. Tehnovõrkude osa lahendatakse edasise detailplaneeringu koostamise käigus. 6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS.

 Ehitusprojekt koostada Ehitusseadustiku mõistes pädeva isiku poolt.  Ehitusprojekti koostamisel lähtuda muu hulgas - majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusest nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ - majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“ - majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"; - keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesi- salduse piirväärtused“

 Ehitusprojektide koostamisel arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puude- ga inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“

 Ehitusprojektis anda hoone(te) täpsed fassaadide lahendused.  Ehitusprojektis esitada piirdeaia lahendus.  Hoone(te) eskiislahendused kooskõlastada Maardu Linnavalitsusega.

 Planeeritud hoonete tuleohutuse kavandamisel arvestada siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“ ja asjakohaste Eesti standarditega. Tuleohuklass (TP3 TP2 või TP1) täpsustada hoone ehitusprojektis.

 Hoonete ehitusprojektid kooskõlastada Päästemeti Põhja Päästekeskusega.  Tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnovõrkude ja/või ressursivaldajatelt tehnilised tingimu-

sed. Tehnovõrkude ehitusprojektid kooskõlastada võrgu- ja/või ressursivaldajatega.  Teede ja platside projekteerimisel arvestada Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“.  Teeprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik.  Ehitusprojektis lahendada vertikaalplaneerimine, vältida sademevee valgumist naaberkatastriüksustele.  Hoonestuse ja teede ning platside rajamisel võtta kasutusele meetmed suurte sademeveekoormuste vähenda-

miseks. Ehitusprojekti koostamisel rakendada sademevee kohtkäitlemise meetmeid, et vältida koormust eel- vooluks olevale torustikule. Konkreetne lahendus esitada ehitusprojektis.

 Hoone ehitusprojektis esitada konkreetne haljastusprojekt, millega lahendada puhkeala, väikevormid ja rajatava haljastuse liigiline koosseis.

 Hoone projekteerimisel ja krundi heakorra kavandamisel arvestada Eesti standardi EVS 809-1:2002 ”Kuritege- vuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine” nõudeid.

 Jäätmete kogumine peab toimuma vastavalt Maardu linna jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusprojektis määrata olmejäätmete kogumise täpne asukoht, konteinerite hoidla kujundus jms.

7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Aluseks on võetud Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimine ja Arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Strateegia kuritegevuse ja kuriteohirmu vähendamiseks: Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, järgides ehitatud keskkonnas järgmisi põhimõtteid: - Hea nähtavus ja valgustus vähendavad kuriteoriske.

Maardu linn, Harjumaa Vana-Narva mnt 8a katastriüksuse detailplaneering ESKIIS

- Tugevad ukse- ja aknaraamid, lukud ja klaasid vähendavad sissemurdmiste ja vandalismiriski. - Ohustatud sissepääsude jälgimine, milleks soovitatavalt kasutatakse ka videovalvet, vähendab sissemurdmis-

te riski. - Juurdepääsuteede jälgimine, milleks soovitatavalt kasutatakse ka videovalvet, vähendab sissemurdmiste riski. - Parklate sissepääsu kontroll vähendab autodega seotud kuritegude riski. - Vandalismiaktide võimalike sihtmärkide jälgimine vähendab vandalismiriski. - Süütamisohtlike kohtade jälgimine vähendab süütamise riski. - Korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi eemaldamine, vähendab süütamise ohtu. - Territooriumi ümbritsemine piirdega vähendab kõrvaliste isikute territooriumile sattumise võimalust.

8. DETAILPLANEERIGU KEHTESTAMISELE JÄRGNEVATE TOIMINGUTE JA TEGEVUSTE JÄRJEKORD (EHITUSE ETAPID): Koostatava detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid) lepitakse kohaliku omavalitsusega kokku detailplaneeringu koostamise käigus.

10 .8

3.1

7.8

Ä100% või T100% 3 3800 m²

7626 m²

33 14

Ä100% või T100% 2 1750 m²

3503 m²

33 14

Ä100% 1 103 m²

223 m²

11 6

4

4

4

4

6

7.7

4

4

6

4

4

4

4

4.9

6

6

4

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR LEPPEMÄRGID:

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU ASUKOHT KRUNDILE

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD HOONE (ILLUSTRATIIVNE)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

LIKVIDEERITAV OBJEKT

ROHEALA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV BETOONPANEEL-PIIRE

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KÕRGEPINGEKAABEL OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV REOVEEKANALISASTIOONITORU

OLEMASOLEV GAASITORU OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISASTIOONITORU

1. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED

Pos nr Aadressi ettepanek

Planeeritud krundi pindala

(m²)

Planeeritud krundi sihtotstarve % (vast.kat.liigile)

Planeeritud krundi sihtotstarve %

(vast. DP liigile)

Hoonete suurim

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim suletud brutopind pind

(m²)

Lubatud suurim hoonete arv

krundil

Lubatud suurim hoone korruselisus

Lubatud suurim hoonete kõrgus,

m

Normatiivne parkimiskohtade

arv

KITSENDUSED ssv* - servituudi seadmise vajadusega ala

1 xxxxxxxxxx 223 100% Ä ÄK 103 103 1 1 6 5

2 xxxxxxxxxx 3503 0 -100% Ä

või 0 - 100% T

ÄB/ÄK/TT/TL 1750 2625 3 3 14 11

3 xxxxxxxxxx 7626 0 -100% Ä

või 0 - 100% T

ÄB/ÄK/TT/TL 3800 5700 3 3 14 23

AADRESS:

MAARDU LINN

HARJU MAAKOND

PLANEERING: JOONIS:

STAADIUM:

MÕÕT:

JOONISE NR:

PROJEKTIJUHT: SIRJE ELME

GERT SARVARHITEKT:

1:500

KUUPÄEV:

TÖÖ TEOSTAJA:

LIIVALAIA TN 29-57, TALLINN 10118, TEL. +372 507 2826

E-MAIL: [email protected] REG. NR. 11647744

Casa Planeeringud OÜ

VANA-NARVA MNT 8A KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERING

ESKIIS

JOONIS KEHTIB AINULT KOOS SELETUSKIRJAGA

4

PÕHIJOONIS

DP ID: -

01.02.2023

VOLITATUD ARHITEKT TASE 7

Detailplaneeringu alusel on krundi kasutamise sihtotstarbed järgmised (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“): TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise,

põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa) TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandus-hoonemaa, laoplatsi maa) ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (nt autoteeninduse ning muu teenindushoone ning neid teenindavate ja samal krundil

asuvate parklate ja/või parkimismajade, juurde pääsuteede, kõnniteede ja haljastatud alade maa) ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonete maa (maa-ala, millel asuvad väiksema külastajate arvuga teenindus- ja

tootmisettevõtted, nt teenindusettevõtted milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal) ÄB - kontori- ja büroohoone maa

Märkused: - Planeeritnguala paikneb A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualas (AS DBT Muuga terminal). - Põhijoonisel kajastatud hoonete, parkimiskohtade ja haljaspindade paiknemine on illustratiivne. - Hoonete ehitusprojekti koostamisel täpsustada parkimiskohtade arv vastavalt hoone kasutufunktsioonile ja projekteeritavale mahule lähtudes kehtivast

parkimisnormist. - Hoonete tulepüsivusklass määrata ehitusprojektis. - Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud äri- ja/või tootmismaa krundile haljastuse rajamise kohustus vähemalt 20% ulatuses krundi pindalast.

Haljaspinna asukoht esitada hoone(te) ehitusprojektis. - Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned peavad jääma käesolevas detailplaneeringus määratud hoonestusalale, ehitisealuse pinna ja lubatud hoonete arvu sisse.

Arhitektuuritingimused: - lahtine hoonestusviis; - katusekalle 0° kuni 30°, st ühe- või kahepoolse kaldega viilkatus või lamekatus; - Välisviimistluses kasutada äri- ja tootmis/laohoonetele sobivaid materjale metall-profiilid, betoon, klaas, kivi, rohv. - Värvitoonid: hoonete välisviimistluses kasutada tootmis-ärialale sobivaid värvitoone. Piirded: planeritud kruntide piirile võib rajada kuni 2 m kõrgusega piirde, mille kujundus esitada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus, kooskõlastada omavalitsuse arhitektiga.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Maardu Linnavalitsus

[email protected]

Kallasmaa tn 1

74111, Maardu, Harju maakond

Teie 20.06.2023 nr 7-1.3/2375

Meie 17.07.2023 nr 7.2-2/23/13794-2

Seisukohtade väljastamine Vana-Narva mnt

8a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Maardu linn Vana-Narva mnt 8a kinnistu ning lähiala

detailplaneeringu (katastritunnus 44604:001:0023, 100% tootmismaa; edaspidi planeering)

koostamiseks. Planeering on algatatud Maardu Linnavalitsuse 07.06.2023 korraldusega nr 342.

Planeeringu eesmärk koostamise eesmärk on välja selgitada võimalused katastriüksuse jagamiseks

kolmeks krundiks, maa sihtotstarbe ja hoonete ehitusõiguse ulatuse määramiseks. Lisaks

lahendatakse planeeringus liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning seatakse

keskkonnakaitse ja heakorrastuse ning haljastuse tingimused.

Planeeritav ala külgneb riigiteega 11608 Vana-Narva maantee km 1,707-1,791. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 7533 autot/ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs kavandada riigiteelt km 1,703 kohaliku Vahe tänava kaudu. Täiendavaid riigitee

ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja Tuulekaru OÜ koostatud “Vana-Narva mnt Maardu linnas asuva

lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Töö nr 01120“.

5. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole

planeeringuala.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhendile „Ristmike

vahekauguste ja nähtavusalade määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

2 (3)

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa:

- Lisa 1. Maardu Linnavalitsuse korraldus koos Lisaga.

- Lisa 2. Vana-Narva mnt 8a DP_SELETUSKIRI_ESKIIS

- Lisa 3. Vana-Narva mnt 8a_DP_POHIJOONIS_ESKIIS

Jana Prost

5792 4753, [email protected]