Teavituskiri

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Asutused/ettevõtted

(nimekirja alusel)

05.01.2021 nr 5-4/2789-2

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Austatud asutuste ja ettevõtete esindajad

Teavitame Teid planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel, et Saue Vallavalitsus algatas 16.12.2020

korraldusega nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja jättis

sama korraldusega keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata. Detailplaneeringu

põhieesmärgiks on korterelamute ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja

tootmismaa) kvartali kavandamine. Planeeringuala jääb Laagri keskusalale, Pääsküla jõe,

Juuliku-Tabasalu maantee, Veskitammi, Hoiu, Vae tänavate vahelisele maa-alale.

Detailplaneeringuala hõlmab Laagri aleviku keskosa ning tegemist on ca 27 ha suuruse maa-

alaga, kus suurem osa territooriumist on hõivatud (ettevõttele AS Sagro) kuuluvate

kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Kasvuhooned on amortiseerunud ja kuuluvad

lammutamisele. Olemasolev tootmishoonete ala lääneosas säilib. Planeeringu koosseisu on

kaasatud ka Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistud, kus paiknevad ühiskondlikud hooned (Laagi

halduskeskus, raamatukogu ja Saue valla Kultuurikeskus). Planeeringuala kontaktvöönd on

polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad nii elamud, kui ka äri- ja tootmishooneid, st

hoonestus väga mitmekesine. Arendaja (Laagri Kinnisvara OÜ) on koostöös vallavalitsusega

valmis saanud esialgse eskiisi. Visiooni järgi arendatakse maa-ala korterelamute alaks koos

ärikvartaliga, millest kujuneb Laagri aleviku uus keskus. Detailplaneeringuga hõlmatav maa-ala

arendatakse osaliselt korterelamualaks ja planeeringuala kirdeosas Laagri aleviku

väljakujunenud keskuses äri- ja segafunktsiooniga kvartaliks. Planeeringualal nähakse ette ka

ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi funktsioone. Detailplaneeringu eesmärk on vastavate

kinnistute moodustamine, ehitusõiguse määramine, ühiskondlike alade ja heakorra tagamise

põhimõtete kirjeldamine, liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava ruumivajaduse

määramine. Planeeringu elluviimine on kavas etapiviisiliselt. Arenduse väljaehitamise ajakava

on umbes 10 aastat. Lisainfo detailplaneeringu algatamise korralduses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Pungas

abivallavanem

2 (2)

Lisad:

1. Saue Vallavalitsuse 16.12.2020. aasta korraldus nr 1295.

2. Korralduse lisa 1

3. Korralduse lisa 2

4. Korralduse lisa 3

Saajad:

Rahandusministeerium

Transpordiamet

Maa-amet

Keskkonnaamet

Keskkonnaministeerium

Päästeamet

Terviseamet

Muinsuskaitseamet

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Elektrilevi OÜ

AS Kovek

Maili Metsaots

+372 53019887 [email protected]

KORRALDUS

Saue linn 16. detsember 2020 nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine I. Taotluse sisu Saue Vallavalitsusele on esitanud Laagri Kinnisvara OÜ taotluse koos eskiisettepanekuga detailplaneeringu algatamiseks Laagri alevikus asuvate Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a, 14, 16, 18, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 1, 8, 5 ja Kuuse põik 40, Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistutel, põhieesmärgiga korterelamute ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamiseks. II. Kinnistute asukoha kirjeldus, kontaktvöönd ja olemasolev olukord Planeeringuala jääb Laagri keskusalale, Pääsküla jõe, Juuliku-Tabasalu maantee, Veskitammi, Hoiu, Vae tänavate vahelisele maa-alale. Detailplaneeringuala hõlmab Laagri aleviku keskosa ning tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga, kus suurem osa territooriumist on hõivatud (ettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Kasvuhooned on amortiseerunud ja kuuluvad lammutamisele. Olemasolev tootmishoonete ala lääneosas säilib. Planeeringu koosseisu on kaasatud ka Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistud, kus paiknevad ühiskondlikud hooned (Laagi halduskeskus, raamatukogu ja Saue valla Kultuurikeskus). Planeeringuala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad nii elamud, kui ka äri- ja tootmishooneid, st hoonestus väga mitmekesine. III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Arendaja on koostöös vallavalitsusega valmis saanud esialgse eskiisi. Visiooni järgi arendatakse maa-ala korterelamute alaks koos ärikvartaliga, millest kujuneb Laagri aleviku uus keskus. Detailplaneeringuga hõlmatav maa-ala arendatakse osaliselt korterelamualaks ja planeeringuala kirdeosas Laagri aleviku väljakujunenud keskuses äri- ja segafunktsiooniga kvartaliks. Planeeringualal nähakse ette ka ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi funktsioone. Detailplaneeringu eesmärk on vastavate kinnistute moodustamine, ehitusõiguse määramine, ühiskondlike alade ja heakorra tagamise põhimõtete kirjeldamine, liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava ruumivajaduse määramine. IV. Visioon planeeringu elluviimiseks Planeeringu elluviimine on kavas etapiviisiliselt. Arenduse väljaehitamise ajakava on umbes 10 aastat.

 Esimeses etapis on kavas realiseerida 2,7 ha suurune korterelamuala koos selle juurde kuuluva infrastruktuuri ehitusega tänastel Hoiu tn 1, 1a, 1b ja 3 asuvatel kinnistutel. Samuti puhastada Kandle tiik ning ümber ehitada Hoiu ja Vae tänavate vaheline ristmik vastavalt detailplaneeringu koostamise käigus teostatava liiklusuuringu (sh liiklusloendus, ristmike läbilaskevõime jmt) tulemustele.

2 (10)

 Teises etapis realiseeritakse 1,9 ha suurune korterelamuala Hoiu tn 10 ja 10a asuvatel kinnistutel koos kompaktse haljasalaga ning jalakäijate sild üle Pääsküla jõe. Samuti ehitatakse välja bussipeatuste asukohad ning Hoiu tn kergliiklustee tunnel.

 Kolmandas ja neljandas etapis arendatakse välja 1,5 ha ja 0,7 ha suurune korterelamuala, mis hõlmab täna kinnistuid Hoiu tn 10b ja 10c ning Vae tn 2a (osaliselt) ja 2b. Samuti uute kortermajade juurdepääsutee Keldri tn kaudu Juuliku- Tabasalu teele ja väljasõit Veskitammi ringristmikule.

 Viiendas ja kuuendas etapis on kavas arendada äri- ja/või tootmisalasid tänastel Vae tn 2, 2a, 3, 3a, 3b, 3c, 5, 5a ja Kuuse põik 40 kinnistutel, kuhu tekiks tänapäevane äritänav.

 Seitsmendas etapis on kavas realiseerida 1,4 ha suurune korterelamuala Hoiu tn 5 ja 5b asuvatel kinnistutel.

 Kaheksandas etapis on kavas arendada ärimaad Vae tn 2 ja sellest läänes asuval maa- alal.

Korterelamute kavandamine on eelkõige põhjendatud asukohast. Arvestades maa-ala paiknemist Laagri keskuses, on äri- ja tootmishoonete asemele korterelamute kavandamine põhjendatum. Sellest tulenevalt on mõistlik antud piirkonda ette näha tihedam hoonestus, võrreldes praeguse maa-ala maakasutusega (äri- tootmismaa). Korterelamute kavandamine maa-alale on loogilises seoses ning jätkuks naabruses paiknevatele korterelamute piirkonnale. Detailplaneeringuga kavandavatele üldkasutatavatele rajatistele lisanduvad puhke- ja spordirajatised elamukvartalite sees (täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel). Detailplaneeringuga kavandatakse ühtlasi kompaktne haljasala koos laste mängu- ja/või spordiväljakuga, kvartalisisene haljasala ning olulised kergliiklusteed. Hoiu teele on planeeritud perspektiivne bussipeatus. Keskuse maa-ala ärimaa kinnistutel on kavas maapealne täisehitus kuni 60% (täisehituse protsent täpsustatakse planeeringu koostamise käigus), parkimine nähakse ette maa-ala (Vae tn ida suunal, ehk kinnistud Vae 3, 3a, 3b, 3c, 5, 5a ja Kuuse põik 40 alas), hoonetel kuni 5 korrust. Hoonestustihedus määratakse detailplaneeringu menetluse staadiumis. Planeeringualale on ettenähtud ka ca 2 ha suurune ühiskondlike ehitiste maa, kuhu planeeringu visiooni kohaselt on tulevikus võimalik ehitada vastavalt vajadusele, kas lasteaed või kool. Samuti on ette nähtud uue tankla asukoht Hoiu tn 16 ja 18 kinnituste lõunapoolsel alal. Korterelamu aladele on kavandatud kokku ca 700 eluruumi ja ca 1050 parkimiskohta (1,5 parkimiskohta korteri kohta, täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel), parkimine lahendatakse maapealse parkimisena kombineeritult kinnistute sees ja tänavamaal (täpsustub planeeringu koostamisel). Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 20 m). Arendaja kohustub kortermajade ja ärihoonete juurde rajama piisavas koguses hoiu- ja/või parkimisvõimalusi kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid jne). Visiooni kohaselt kavandatakse ärialadele nt kauplused, kohvikud, söögikohad, meelelahutus ja teeninduseasutused sh ka ruumid kõikvõimalike avalike teenuste pakkumiseks. Lõplik lahendus luuakse keskuse täpsema kavandamise käigus kaasates nii kohaliku kogukonna esindajaid kui erinevate valdkondade tippspetsialiste. Rajatavate ärihoonete ülemistele korrustele on planeeritud kaasaegsed büroopinnad. Antud keskuse ala on plaanis avada igast küljest ning ühendada põhja ja ida suunast valla tänases keskuse oleva kõrghaljastusega rohealaga ning samuti Saue valla Kultuurikeskuse ja kauplusega. Detailplaneeringualal on kohustus liituda kaugküttesüsteemiga. Laagri alevikus on moodustatud kaugküttepiirkond (vastavalt Saue Vallavolikogu 29.10.2015. aasta määrusega nr 22 „Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas Laagri alevikus“. Detailplaneeringuala küll ei jää kaugküttepiirkonda tulenevalt alal paiknevate tootmishoonete iseloomust, kuid uue elamu- ja ärihoonestuse rajamise tõttu on vajalik kütte tagamine taastuval kütusel toimiva kaugküttega, mille tingimuste täpsustamiseks sõlmitakse arendajaga lisakokkulepe enne detailplaneeringu või selle osa vastuvõtmist.

3 (10)

V. Taotluse vastavus üldplaneeringutele ja arengukavale Täna kehtiva Saue valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud tootmis- ja ärimaa. Maakasutuse juhtotstarbe määramisel oli aluseks võetud olemasolev maakasutus, kuna maa-alal paiknevad AS Sagrole kuuluvad kasvuhooned koos tootmishoonetega. Saue valla üldplaneeringu seletuskiri (lk 10 punkt 4.4) sätestab: uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alale tuleb arvestada põhimõttega, et mitme krundi kavandamisel peab üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast. Seega kõrvalotstarve võib moodustada kuni 35% planeeritavast alast. Detailplaneeringuga kavandatakse elamumaa sihtotstarvet üldplaneeringu järgsel äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alal ca 30% ulatuses (planeeringuala pindala on ca 27 ha, elamumaa kvartalite kogupindala ca 8,2 ha), seega on üldplaneeringus sätestatud nõue täidetud.

Täna on menetluses Saue valla uus üldplaneering (Saue Vallavolikogu algatas 22. veebruari 2018 otsusega nr 20 Saue valla üldplaneeringu koostamise ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise), mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks ning selle kohaselt on kõnealusel maa-alal määratud juhtotstarbeks keskusala maa. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4.1. iseloomustab keskuse maa juhtotstarvet mitmekesisuse ning erinevate kasutamisvõimalustega avatud avaliku ruumi olemasolu. Keskuse maal võivad tihendatult asuda korterelamud, äri- ja avalikud hooned ning muud keskusesse sobivad hooned, samuti avalikud haljasalad ja pargid ning keskust teenindavad ja keskkonda sobituvad rajatised (tänavad, jalgratta- ja jalgteed, parklad, mänguväljakud jms). Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4. kohaselt tiheasutusalal uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4.1. kohaselt keskuse maa koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200. Piirdeaedade rajamine üldjuhul ei ole lubatud. Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada, et kui planeeritaval alal puudub olemasolev ning säilitatav hoonestus, siis tuleb eskiisi kujul lahendada planeeritava ala sidumine ülejäänud keskusega. Eskiisis tuleb tervikliku nägemusena esitada kavandatavad hoonestusmahud, sidus tänavavõrgustik ja liikluskorraldus (sh jalg- ja jalgrattateed, parkimine, ühendused peamiste keskust teenindavate avalikke ja erateenuseid pakkuvate hoonetega), avalikud haljasalad ja pargid. Eskiis tuleb illustreerida asjakohaste 3D vaadetega. Eelistatud arendustegevus sellel alal on suunatud mitmekesise elukeskkonna arendamisele ning kombineeritud sihtotstarvete rakendamisele eelkõige elukondliku ja ärilise kinnisvara suunas. Keskusemaa juhtotstarbe määramine võimaldab kiiremini ja paindlikumalt kavandada keskuse alale sobivaid funktsioone, nagu äri, teenindus, elamine, meelelahutus jne. Laagri alevikus moodustab keskusemaa raudtee, Pääsküla jõe ja Juuliku-Tabasalu maantee vaheline maa-ala. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt oli alustatud juba Laagri keskuse ala terviklikku planeerimist. Koostatud oli esialgne Laagri keskusala funktsionaalse tsoneerimise eskiis, mida tutvustati ka Laagri alevikus toimunud üldplaneeringu eelnõu avalikul arutelul. Planeerimisseaduse § 74 lõike 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi sotsiaal- ja looduskeskkonna mõjusid arvestava tasakaalustatud lahenduse leidmine. Saue valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkt 8.1 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh elanike heaolule sätestab järgmist: Saue linna ja Laagri aleviku keskustes ei ole rangelt eristatud erinevaid juhtotstarbeid, vaid alad on määratud keskuse maaks, kus on lubatud elamute, äri- ja avalike hoonete ehitamine. Maa-alade segakasutus on linnalise iseloomuga asulakeskustes asjakohane, võimaldades luua aktiivses ja mitmekesises kasutuses ruumi.

4 (10)

Teiseks on mõlemad piirkonnad üsna suures ulatuses juba välja kujunenud või välja kujunemas (juba kehtestatud detailplaneeringud). Nimetatud lähenemine on oluline ka turvalise elukeskkonna loomise aspektidest. Mitmekesine maakasutus elavdab piirkonna kasutamist. Elav kasutus vähendab omakorda kuriteohirmu. Oluline on nii keskusalade kui elamupiirkondade arendamisel planeerida funktsionaalne jalgteede ja rohealade võrgustik koos laste mänguväljakute jms objektidega, mis tagaks avalike alade aktiivse kasutuse eri vanuserühmade poolt. Erinevate elanike rühmade tasakaalustatud omavaheline ühildamine piirkonnas vähendab kõigi kuriteoliikide ohtu ja seega ka kuriteohirmu. Planeeringuala piirneb Pääsküla jõega ning veekogude kaitse on reguleeritud läbi veeseaduse ja selle rakendusaktide. Vajalik on veekaitsenõuete range rakendamine ja järelevalve tegevuste ellu viimisel. KSH aruande punkt 8.2 Mõju pinnaveele ja põhjaveele, sätestab veekogudega piirnevate hoonestusalade puhul on valdavalt tegu juba olemasoleva asustusega, uusi elu- või tootmisalasid üldjuhul veekogudega piirnevalt reserveeritud ei ole. Pinnaveekogude (jõgede ja järvede) piiranguvööndid on lisaks määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks. Suurima surve all olevaks võib lugeda Laagri aleviku keskuse maad ning Alliku ja Hüüru piirkonna elamualasid läbivat Pääsküla jõge. Laagri keskusala funktsionaalse tsoneerimise eskiis, mis paigutab hoonestusalad sarnasele kaugusele tänasel päeval välja kujunenud ehitusjoonele ning jõeäärne ala on säilitatud jalgradadega avalikus kasutuses rohealana, kuhu võiks paigutada nt mänguväljakuid jms. Kirjeldatud lahenduse rakendumine võimaldaks eeldatavalt vältida olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ning esile tõsta positiivseid mõjusid. Selleks, et minimeerida ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevaid negatiivseid ja suurendada positiivseid mõjusid, soovitab KSH ekspert kokkuvõttes lähtuda alljärgnevatest põhimõtetest.

 Seni hoonestamata aladel (Laagri sillast läänes) tuleks jõe vahetuid kontaktalasid käsitleda avalikus kasutuses rohealadena. Ehituskeeluvööndi vähendamise tulemusel laienenud ehitusala jõepoolsel küljel peaks olema võimalik eelkõige avalikus kasutuses ja puhkeotstarbeliste rajatiste ehitamine (nt jõepromenaad koos seonduva inventariga vms).

 Soovitav on teostada eelnimetatud aladel terviklik maastikuarhitektuurne lahendus, milles täpsustatakse roheala-puhkeala vöönd ja lubatud ehitusjoon uutele hoonetele.

 Hoonete rajamisel tuleb säilitada olemasolevaid ja luua uusi juurdepääse jõeni.  Vältida tuleb jõekallaste reljeefi olulist ümberkujundamist.  Lammimuldade esinemisala käsitleda kui üleujutusala, v.a juhul kui üleujutusala ulatus

täpsustatakse detailplaneeringu etapis vastava eksperthinnangu alusel. Üleujutusala ulatuse määramisel tuleks seejuures arvestada ka kliimamuutuste võimaliku mõjuga.

Üldplaneeringu seletuskirja eelnõus on täiendavalt märgitud, et üldplaneeringuga vähendatakse (vastavalt looduskaitseseaduse § 40) Pääsküla jõe ehituskeeluvööndit 10 meetrini Laagri aleviku piires alates Kaselaane peakraavi suubumiskohast kuni Juuliku- Tabasalu riigimaantee sillani. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu kohaselt on juba ajalooliselt Laagri aleviku asustus paiknenud jõe läheduses (sh nii elamud kui ka abihooned). Kavandatava keskuse maa juhtotstarbe alal on tulenevalt avalikust huvist lammutamisele minevate kasvuhoonete piirkonnas otstarbekas jõeäärsele alale ehitada mitmesuguseid avaliku huviga ehitisi (sh vaba aja veetmise rajatised, perspektiivne kooli ja/või lasteaiahoone, Laagri halduskeskuse laiendus vms). Korterelamuid vähendatud ehituskeeluvööndi alale ei kavandata. Saue Vallavolikogu võttis 29. oktoobri 2020 otsusega nr 50 vastu ja suunas avalikustamisele uue koostamisel oleva Saue valla üldplaneeringu. Uues koostavas üldplaneeringus on maa-ala kavandatud keskuse maaks. Keskuse maa juhtotstarvet iseloomustab mitmekesisus ning erinevate kasutamisvõimalustega avatud avaliku ruumi olemasolu. Riigikohus on möönnud kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust võtta õigusaktidega lubatud piirides kaalumise teostamisel arvesse ka üldplaneeringu tööversioonis väljendatud

5 (10)

arengueesmärke ja tugineda selles dokumendis esitatud põhjendustele (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12; 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23), st detailplaneeringu algatamine on kooskõlas Saue valla arengukavaga aastateks 2018-2030 (vastu võetud Saue Vallavolikogu 26.08.2020 määrusega nr 24). Uue arengukava aluseks võeti seniste omavalitsusüksuste strateegiad, eesmärgid ja tegevused ning ühinemisleping. Arengukava esimeses osas on kajastatud Saue valla peamised arengueeldused ja väljakutsed, sealhulgas ruumilise arengu ja rahvastiku lühiülevaated. Arengukava punktis 1. “Saue valla peamised arengueeldused ja väljakutsed“ on märgitud, et Saue valla ruumilise planeeringu eesmärke, planeerimise üldpõhimõtteid ja eelistatud praktikaid kajastatakse valla üldplaneeringus ja selle seletuskirjas. Planeerimisel lähtutakse terviklikest lahendustest, näiteks uuselamurajoone planeeritakse koos avaliku infrastruktuuri, mänguväljakute ja muu sinna juurde kuuluvaga. Uute arenduspiirkondade puhul arvestatakse, et avalik ruum, teed, tänavavalgustus ning haljasalad lähevad valla omandisse ning vald võtab üle nende hoolduskohustuse. Tiheasustusaladel võtab vallale kuuluv kommunaalettevõte üle ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võrgud ning pakub elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenust. Arendusaladel, kus kavandatakse rohkem kui viis elamuühikut peab arendaja arvestama vajadusega osaleda rahalise panusega avaliku ruumi ja sotsiaalse taristu väljaarendamises. Linnalise piirkonna (ca 13 700 elanikku) moodustavad Saue linn, Laagri alevik ja nendega piirnevad Koidu ning Alliku külad. Alliku küla Vääna jõest lõunapoole jääv osa on linnapiirkonnaga vähem seotud ning jääb seega pigem Saue ümbruse kandi koosseisu. Linnalises piirkonnas on oluline kasvupotentsiaal, seda nii keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol kui ka keskuste äärtesse jäävate väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida ligi 20 000 elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse piirkonda on koondunud suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt töötleva tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkondades. V. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele (sõlmitud 1. oktoobril 2020. aastal kokkuleppe (nr 12-2/541/2020) koos lisadega, kaasneb arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Enne detailplaneeringu või selle osa vastuvõtmisele esitamist sõlmivad pooled vajadusel omavahel täiendavalt kokkuleppe lahutamatu lisakokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega, sh detailplaneeringu etappide kohase infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta. VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi (KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga tegevust, mis kuulub muu tegevuse alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punktide 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ja 22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) kui ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 alusel. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse elamurajooni ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamist. Lähtudes KeHJS §-st 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta.

6 (10)

Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu kohta on koostatud (koostaja Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0075, koostatud 14.10.2020) teabe andmiseks KSH eelhinnangu aruanne. Käesoleva töö eesmärk on teabe andmine keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostamiseks Saue vallas Laagri aleviku keskosa detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. Detailplaneeringuga kavandatakse korterelamuid ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartalit. Aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-st 2¹, 2² ja 6¹ ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 “Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Eelhinnangu koostamisel lähtuti ka juhendist „Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Aruande koostamisel on lähtutud järgmistest määratlustest (KeHJS-e § 21 ja § 22):

 keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale;

 keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Aruande koostamise aluseks on detailplaneeringu joonis “Funktsionaalse tsoneerimise eskiis detailplaneeringu algatamise taotluse juurde“ (Skepast&Puhkim OÜ, 05.10.2020) ning arendajalt saadud teave detailplaneeringu iseloomu ja sisu kohta. Silmas on peetud, et detailplaneeringu koostamisel lähtutakse seadusandlusest, asjakohastest planeeringu- ja arengudokumentidest ja planeerimise heast tavast. Kõigi loetletud alusmaterjalide koostamisel on muuhulgas lähtutud säästva arengu põhimõtetest, keskkonnakaitse vajadusest ning vajadusel on neile koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Loetletud põhimõtete jälgimine aitab vältida olulist keskkonnamõju põhjustava planeeringulahenduse väljatöötamist. Planeeringu kavandatud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt omaniku vajadustele ja võimalustele. Planeeringuala on suures osas hoonestatud, tegemist on ca 27 ha suuruse maa- alaga Laagri aleviku keskosas, kus enamus territooriumist on täna Laagri Kinnisvara OÜ-le kuuluvate kasvuhoonetega hõivatud. Kasvuhooned on amortiseerunud ja kuuluvad lammutamisele. Eelhinnangus on antud hinnang keskkonnamõju olulisusele ja ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimaluste kohta. Kavandatava tegevuse otsese või kaudse olulise keskkonnamõju tekkimise võimaluste hindamisel arvestati mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ning mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust. Vastav analüüs ja keskkonnamõju hinnang on antud mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide kaupa aruande peatükkides. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte tehtud analüüsist:

 Planeeringuala praegust maakasutuse sihtotstarvet ja maastiku ilmset muudetakse suures osas, kuna enamus tootmismaad asendatakse korterelamualadega, samuti nähakse ette ühiskondlike ehitiste ala ning ärimaad. Eesmärk on alast arendada mitmekülgse kasutusega heakorrastatud ja turvaline rohealaga linnaruum.

 Planeeringu elluviimine on kavandatud etapiviisiliselt, st et piirkonnas toimuvad muutused ilmnevad pikema aja jooksul. Elamualade täismahus realiseerimise korral lisandub piirkonda ca 700 eluruumi (hinnanguliselt 2000 elanikku), millel on positiivne mõju valla eelarvele, kuid samas suurendab märkimisväärselt piirkonna liikluskoormust. Seetõttu on väga oluline, et planeeringuga luuakse mitmekülgsed, ohutud ja mugavad võimalused tervislikeks liikumisviisideks ja autotranspordi asemel ühistranspordi eelistamiseks – et võimalikult palju igapäevaeluks olulisi avalikke ja vaba aja veetmise teenuseid (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kultuur, sport jm) oleks piirkonnas kättesaadavad. Arvestades, et juba täna on Veskitammi tn liikluskoormus suur ning planeeringu elluviimine toob piirkonnas kaasa olulise

7 (10)

liikluskoormuse tõusu, siis tuleks liikluskorraldusega (autoliiklus, ühistransport, kergliiklus) planeeringu koostamise käigus põhjalikult tegeleda. Planeeringu raames koostatavas liiklusuuringus mh analüüsida mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad valla keskusesse või muudesse tõmbekeskustesse liikuma, samuti anda hinnang kiire abi (kiirabi, päästeautod jmt) juurdepääsude võimaluse muutumise kohta.

 Detailplaneering ja ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada koostatava Saue valla üldplaneeringus määratud tingimust rakendada keskuse maa juhtotstarbega alal kavandatavatele uutele elamutele II müra normkategooriat. Arvestada, et märkimisväärne liikluskoormuse kasv toob kaasa ka müratase ja õhusaaste suurenemise.

 Planeeritud ehitiste ja rajatiste ehitamisega ei kaasne eeldatavasti ülemäärast müra ja õhusaastet. Soovitav on vältida mürarikkaid tegevusi õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks määruses toodud müra normtasemeid. Normkategooriate ületamise kahtluse korral tuleb koostada mürauuring ning kavandada vajalikud leevendusmeetmed.

 Detailplaneeringu koostamisel järgida koostatavas Saue valla üldplaneeringus sätestatud tingimusi haljastusele, sh soovitatav on kõrghaljastuse säilitamiseks läbi viia dendroloogiline uuring ning seada kõrghaljastusele täiendavad nõuded lähtudes asukoha eripärast.

 Detailplaneeringualal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Vältida tuleb reostuse sattumist põhja- ja pinnavette ning pinnasesse. Kruntide piirkonnad, kus sõltuvalt tegevuse iseloomust võib tekkida reostust (nt parklad, teed jms) on soovitav katta kõvakattega. Üldplaneeringu kohaselt tuleb planeeringualal alal liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Eeltoodust lähtudes ei ole ette näha kavandatavate tegevustega kaasnevat olulist negatiivset mõju, mis kujutaks ohtu inimese tervisele.

 Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid.

 Detailplaneeringualale kavandatakse asukoht uue tankla rajamiseks. Tankla nõuetekohasel rajamisel ja käitamisel ei kaasne olulist keskkonnakahju ega kahju inimese tervisele. Juhul, kui tanklas hoiustatakse kütust künniskogusest suuremas koguses, siis on tegemist ohukategooriaga ettevõttega. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maakasutuse planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel esitada detailplaneering Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet võtab planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamisel aluseks metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ ning hindab, kas dokumendid vastavad kemikaaliseaduse § 32 lõike 5 nõuetele – hinnatakse, kas maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel on arvestatud kemikaaliseaduse § 32 lõikes 1 nõutud asjaoludega.

 Sademevee ärajuhtimise lahenduse väljatöötamisel arvestada käesoleva aruande punktis 2.4 nimetatud soovitusi ja nõudeid.

 Planeeringuala valgustus tuleb kavandada (projekteerida) nii, et valgustamisega ei kaasneks valgusreostust.

 Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.

 Detailplaneeringu koostamisel on soovitatav võimalusel arvestada planeeringualal asuvate 20. sajandi arhitektuuri-objektidega (kultuurimaja Veskitammi 8 kinnistul; haldushoone Hoiu 3 ja 3b kinnistutel).

 Kavandatav tegevus ei avalda tõenäoliselt mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kuna neid planeeringualal ega lähiümbruses ei ole registreeritud. Kavandatav tegevus ei

8 (10)

avalda mõju Natura 2000 aladele, kuna need asuvad planeeringualast piisavalt kaugel (üle 5 km).

 Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid eeldatavasti mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

 Ehitustöödel kasutatavad ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.

 Iga planeeringualale lisanduva suuremahulise tegevuse korral on vajalik hinnata kumulatiivset mõju juba varem kavandatud tegevustega.

 Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks ka müra- vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Otsustaja peab hiljemalt ennem detailplaneeringu vastuvõtmist kaaluma, kas keskkonnatingimused on planeeringu nõuetega piisavalt hästi tagatud, et mitte põhjustada lähinaabritele olulisi häiringuid.

Kokkuvõtteks on eelhinnangus välja toodud, et planeeringuga kavandavate kõigi elamualade reaalne välja arendamine toob kaasa tugeva surve nii piirkonna teedevõrgustikule (igapäevane pendelränne), kui muudele infrastruktuuridele (sh nt vee- ja kanalisatsioonivõrk), samuti avalike teenuste pakkumisele (sh lasteaia- ja koolikohad), mistõttu on kindlasti tegemist piirkonda oluliselt mõjutava arendustegevusega. Võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks või vähendamiseks tuleb planeeringu koostamisel eelnevalt nimetatud aspekte põhjalikult kirjeldada, tuues välja ka positiivsed aspektid (nt kavandatava kergliiklusteede võrgustik jmt). Tähtis on, et kavandatav arendustegevus ei halvendaks tänast olukorda piirkonnas (sh elanike liikumisvõimalused, kiirabi kohale jõudmine, päästeoperatsioonide läbiviimine jmt). Võttes aluseks Skepast&Puhkim OÜ (töö nr 2019_0075) poolt koostatud teabe andmiseks KSH eelhinnangu aruanne ja menetluses oleva Saue valla uue üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Kaalumisel on ka arvesse võetud, et täna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarbeks määratud äri- ja tootmismaa ning elamualade kavandamine äri- ja tootmisaladele on tunduvalt väiksema keskkonnamõjude ja –riskidega, kui äri- ja tootmishoonete kavandamine. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlike tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega (Lisa 1 Aruanne: Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks. Lisa 2 Laagri aleviku keskusala eskiisettepanek, Lisa 3 Laagri aleviku keskusala eskiis (etapiviisiline väljaehitamine). Keskkonnaamet andis oma 01.12.2020. aasta kirjaga nr 6-5/20/18391-2

9 (10)

seisukoha, et lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Keskkonnaamet tõi oma kirjas välja mõned tähelepanekud ja märkused, millega on antud korralduses ja Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu kohta on koostatud (koostaja Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0075, koostatud 14.10.2020) teabe andmiseks KSH eelhinnangu aruandes arvestatud. Detailplaneeringu: − koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa); − koostaja on Skepast&Puhkim (aadress Laki põik 2, Tallinn, 12915, Harjumaa). Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva Skepast&Puhkim OÜ (töö nr 2019_0075) poolt koostatud teabe andmiseks KSH eelhinnangu aruanne ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 29. novembri 2012. aasta otsusega nr 89), Saue Vallavolikogu 29. oktoobri 2020. aasta otsusega nr 50 vastu võetud Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 1. oktoobril 2020. aastal sõlmitud kokkuleppe (nr 12-2/541/2020) koos lisadega ja eskiisettepanekuga detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta ning võttes arvesse kinnistute omaniku (Laagri Kinnisvara OÜ) taotlus, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva k o r r a l d u s e :

1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Laagri aleviku keskusala (Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a, 14, 16, 18, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 1, 8, 5 ja Kuuse põik 40, Veskitammi tn 4 ja 8) kinnistute ja lähiala detailplaneering, põhieesmärgiga korterelamute ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada täna kehtiva ja koostamisel oleva Saue valla üldplaneeringute nõuetega ning järgmiste lisanõuetega:

2.1 detailplaneeringualal on vajalik prognoosida liikluskoormust Hoiu tänaval, Vae tänaval ja Veskitammi tänaval, milleks on vajalik tellida liikluskorralduse analüüs. Koostada liiklusuuring kogu detailplaneeringualale, kus on kajastatud ülevaade tänasest ja perspektiivsest liiklussagedustest, liikluskooseisust, koormussagedustest ja ristmike läbilaskvusest. Vastavalt uuringutulemustele projekteerida ristmike tüübid, sh ringristmike diameeter jms;

2.2 elamuhoonestuse tihedus detailplaneeringualal tervikuna ei tohi ületada koormusindeksit 200, st planeeritava ala pindala suhe korterite arvu korral peab üldjuhul olema vähemalt 200 m² ning arvestuslik korterite arv kokku mitte üle 700;

2.3 planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 20 m);

10 (10)

2.4 korterelamute kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda. Korterelamute juurde tuleb rajada madal- ja kõrghaljastus ning autoparklad ja kõnniteed koos LED tehnoloogilise valgustusega. Korterelamute juurde ei või kavandada piirdeaedu ega abihooneid;

2.5 korterelamumaa krundisisesed teed ja kõnniteed ning autoparklad peavad olema asfaltbetoon (soovitavalt 45% graniit AC surf segu) või sillutiskivikattega. Vähemalt kahe kortermaja kohta tuleb arvestuslikult kavandada üks mänguväljak. Lisaks kavandada avalikud parkimisalad (soovitavalt mänguväljakute juurde). Planeeritavate korterelamute juurde autoparklate kavandamisel arvestatakse ka külalisparkimiskohtadega;

2.6 detailplaneeringu lahendusega tuleb kavandada jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (haljasalad, pargid, mänguväljakud, jalg- ja kergteed, avatud õuealad, ühiskondlike ehitiste maa jms) vähemalt 20% ulatuses algatamise hetkel Arendajale kuuluvast ja planeeritavast maa-alast. Krundipinna määramisel võetakse arvesse lisaks konkreetsele eluruumi kajastavale krundile ka Arendaja poolt väljaehitamisele kuuluv avaliku ruumi krundi suurus, sh ühiskondlike ehitiste maa. Parkimiskohtade kavandamise arvestuses lähtutakse põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta, millest arvestuslikult üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus personaalse kasutuskorra alusel võõrandada. Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta jäävad avalikku kasutusse (nn külaliskohad), võimalik on parkimiskohtade ristkasutus äri ja ühiskondlike hoonete läheduses;

2.7 planeeringualale kavandada Avaliku ruumi (sotsiaalmaa krundid), millest üks krunt kavandada lasteaia/kooli püstitamiseks;

2.8 vesivarustus, sadevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Kovek poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel;

2.9 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel; 2.10 kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada;

2.11 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. 3. Jätta Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 1) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul korralduse jõustumisest teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.

5. Saue Vallavalitsuse planeeringute peaspetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.

7. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine).

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Kirsti Saar

vallasekretär

Töö number 2019_0075

Tellija Laagri Kinnisvara OÜ

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 14.10.2020

Laagri aleviku keskosa

detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks Aruanne

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

2 / 25

Versioon 1

Kuupäev 14.10.2020

Koostanud: Veronika Verš, keskkonnaekspert

Marko Lauri, GIS spetsialist

Ingo Valgma, hüdrogeoloog

Aide Kaar, keskkonnaekspert (litsents KMH0123)

Projekti nr 2019-0075

Esikaane foto Maa-ameti kaldaerofoto (20190418_ID2080114)

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12919 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

3 / 25

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4

2. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 5

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ..................................................................................... 5

2.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................. 7

2.2.1. Saue valla üldplaneering ....................................................................................... 7 2.2.1. Arengukavad ....................................................................................................... 8 2.2.2. Detailplaneeringud ............................................................................................... 9

2.3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ............................................................................. 10

2.4. Sademevee käitlemine ........................................................................................ 11

2.5. Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus .............................................. 12

2.6. Tegevusega kaasnevad tegurid ............................................................................ 12

2.7. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine .................................................................. 13

2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................. 14

2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht .................... 14

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .................... 15

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused15

3.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ........... 16

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ......................................................... 16

3.3.1. Asustus ja rahvaarv ............................................................................................ 16 3.3.2. Põhjavesi .......................................................................................................... 16 3.3.3. Pinnaveekogud ja kaldad ..................................................................................... 17 3.3.4. Pinnavormid, maastikud ja metsad ....................................................................... 18 3.3.5. Puhkeala- ja võimalused ning kalda ehituskeeluvööndi vähendamine ........................ 19 3.3.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ....................................................... 19 3.3.7. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada .......... 19 3.3.8. Tiheasutusega alad ............................................................................................. 19 3.3.9. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid ja alad ........................................... 19

3.4. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ..................... 20

3.5. Piiriülese mõju võimalikkus.................................................................................. 21

3.6. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega ................................................................................. 22

4. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE,

VÄLTIMISE, VÄHENDAMISE JA LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ......................... 23

5. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 25

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

4 / 25

1. Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärk on teabe andmine keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu

koostamiseks Saue vallas Laagri aleviku keskosa detailplaneeringuga (DP) kavandatavale

tegevusele. Detailplaneeringuga kavandatakse korterelamuid ning äri- ja segafunktsiooniga

(sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartalit.

Aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS)1 §-st 61 ja § 33 lg 2-5 ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“2. Eelhinnangu koostamisel lähtuti ka juhendist „Eelhindamine. KMH/KSH

eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“3.

Aruande koostamisel on lähtutud järgmistest määratlustest (KeHJS-e § 21 ja § 22):

 keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele

ja heaolule, kultuuripärandile või varale;

 keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

Aruande koostamise aluseks on DP joonis „Funktsionaalse tsoneerimise eskiis DP algatamise taotluse

juurde“ (Skepast&Puhkim OÜ, 05.10.2020) ning arendajalt saadud teave DP iseloomu ja sisu kohta.

Silmas on peetud, et:

 DP koostamisel lähtutakse seadusandlusest, asjakohastest planeeringu- ja arengudokumentidest

ja planeerimise heast tavast. Kõigi loetletud alusmaterjalide koostamisel on muuhulgas lähtutud

säästva arengu põhimõtetest, keskkonnakaitse vajadusest ning vajadusel on neile koostatud

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Loetletud põhimõtete jälgimine aitab vältida olulist

keskkonnamõju põhjustava planeeringulahenduse väljatöötamist.

 DP-ga kavandatud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt omaniku vajadustele ja

võimalustele.

 DP-ga ala on suures osas hoonestatud, tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga Laagri aleviku

keskosas, kus enamus territooriumist on täna Laagri Kinnisvara OÜ-le kuuluvate kasvuhoonetega

hõivatud. Kasvuhooned on amortiseerunud ja kuuluvad lammutamisele.

Laagri aleviku keskosa DP elluviimine ei ole seotud Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

üle võtmisega. DP on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. DP alusel koostatakse ehitusprojekt, mis

on aluseks ehitusloa väljastamisel. DP näol on tegemist Laagri keskuse ala tervikliku planeerimisega,

millega on juba arvestatud koostatavas Saue valla üldplaneeringus (ÜP). Asjakohaseid keskkonna-

aspekte analüüsitakse nii ÜP kui DP koostamisel, seega keskkonnakaalutlustega arvestatakse

planeerimise erinevatel tasemetel.

Käesolevas töös käsitletakse DP-ga kavandatava tegevuse eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju

omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitusi negatiivse mõju vältimise või vähendamise osas.

DP alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole teadaolevalt seotud keskkonnaprobleeme.

Käesolevat dokumenti on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KSH algatamise vajalikkuse

hindamisel. Otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne

otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 3 Koostaja: Riin Kutsar, Tallinn 2015:

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

5 / 25

2. Kavandatav tegevus

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Planeeringu visiooni kohaselt arendatakse detailplaneeringuga (DP) hõlmatav maa-ala osaliselt

korterelamualaks ja planeeringuala kirdeosas Laagri aleviku väljakujunenud keskuses äri- ja

segafunktsiooniga kvartaliks. Olemasolev tootmishoonete ala DP lääneosas säilib. Planeeringualal

nähakse ette ka ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi funktsioone vastavalt huvitatud isiku ja kohaliku

omavalitsuse vahelistele kokkulepetele (Joonis 1Error! Reference source not found.).

DP eesmärk on vastavate kinnistute moodustamine, ehitusõiguse määramine, ühiskondlike alade ja

heakorra tagamise põhimõtete kirjeldamine, liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava

ruumivajaduse määramine.

DP ala hõlmab järgmisi kinnistuid: Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a,

14, 16, 18, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 1, 8, 5, Veskitammi tn 4

ja 8 ning Kuuse põik 40. Tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga Laagri aleviku keskosas, kus

suurem osa territooriumist on täna Laagri Kinnisvara OÜ-le kuuluvate kasvuhoonetega hõivatud.

Kasvuhooned on amortiseerunud ja kuuluvad lammutamisele (Joonis 2).

Joonis 1. DP-ga kavandatav tegevus. Funktsionaalse tsoneerimise eskiis DP algatamise

taotluse juurde

Planeeringu elluviimine on kavas etapiviisiliselt. Arenduse väljaehitamise ajakava on umbes 10

aastat.

Esimeses etapis on kavas realiseerida 2,7 ha suurune korterelamuala koos selle juurde kuuluva

infrastruktuuri ehitusega tänastel Hoiu tn 1, 1a, 1b ja 3 asuvatel kinnistutel. Samuti puhastada

Kandle tiik ning ümber ehitada Hoiu ja Vae tänavate vaheline ristmik vastavalt DP koostamise käigus

teostatava liiklusuuringu (sh liiklusloendus, ristmike läbilaskevõime jmt) tulemustele.

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

6 / 25

Teises etapis realiseeritakse 1,9 ha suurune korterelamuala Hoiu tn 10 ja 10a asuvatel kinnistutel

koos kompaktse haljasalaga ning jalakäijate sild üle Pääsküla jõe. Samuti ehitatakse väla

bussipeatuste asukohad ning Hoiu tn kergliiklustee tunnel.

Kolmandas ja neljandas etapis arendatakse välja 1,5 ha ja 0,7 ha suurune korterelamuala, mis

hõlmab täna kinnistuid Hoiu tn 10b ja 10c ning Vae tn 2a (osaliselt) ja 2b. Samuti uute kortermajade

juurdepääsutee Keldri tn kaudu Juuliku-Tabasalu teele ja väljasõit Veskitammi ringristmikule.

Viiendas ja kuuendas etapis on kavas arendada äri- ja/või tootmisalasid tänastel Vae tn 2, 2a, 3, 3a,

3b, 3c, 5, 5a ja Kuuse põik 40 kinnistutel, kuhu tekiks tänapäevane äritänav. Seitsmendas etapis on

kavas realiseerida 1,4 ha suurune korterelamuala Hoiu tn 5 ja 5b asuvatel kinnistutel. Kaheksandas

etapis on kavas arendada ärimaad Vae tn 2 ja sellest läänes asuval maa-alal.

Korterelamu aladele on kavandatud kokku ca 700 eluruumi ja ca 1050 parkimiskohta

(1,5 parkimiskohta korteri kohta, täpsustatakse DP koostamisel), parkimine lahendatakse maapealse

parkimisena kombineeritult kinnistuste sees ja tänavamaal (täpsustub DP koostamisel).

Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast katuseharjani

kuni 20 m).

DP eskiisil näidatud üldkasutatavatele rajatistele lisanduvad puhke- ja spordirajatised

elamukvartalite sees (täpsustatakse DP koostamisel). DP-ga kavandatakse ühtlasi kompaktne

haljasala koos laste mängu- ja/või spordiväljakuga, kvartalisisene haljasala ning olulised

kergliiklusteed. Hoiu teele on planeeritud perspektiivne bussipeatus.

Keskuse ala ärimaa kinnistutel on kavas maapealne täisehitus kuni 60%, parkimine nähakse ette

maa-all (Vae tn ida suunal, ehk kinnistud Vae 3, 3a, 3b, 3c, 5, 5a ja Kuuse põik 40 alas), hoonetel

kuni 5 korrust. Hoonestustihedus määratakse DP edasises staadiumis.

Planeeringualal on ettenähtud ka 2 ha suurune ühiskondlike ehitiste maa, kuhu DP visiooni kohaselt

on tulevikus võimalik ehitada vastavalt vajadusele, kas lasteaed või kool. Samuti on ette nähtud uue

tankla asukoht Hoiu tn 16 ja 18 kinnituste lõunapoolsel alal.

Joonis 2. Vaade DP alale, Maa-ameti kaldaerofoto (20110512_ID9450)

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

7 / 25

2.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.2.1. Saue valla üldplaneering

Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89.

Üldplaneeringu joonise kohaselt on planeeringuala määratletud valdavalt tootmis- ja ärimaana.4

Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud järgmised põhimõtted, millega tuleb arvestada uue

hoonestuse rajamisel tiheasustusega alale:

- uutel elamualadel eelistada üldjuhul madaltihedat hoonestust, lisaks elamutele kavandada

ka avalike ja erateenuste osutamiseks vajalik maa;

- äri- ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 20-50 m laiune

kõrghaljastusala;

- elamumaa juhtotstarbega aladel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja

erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud

õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast;

- uute rida- ja korterelamukruntide koormusindeks (krundipinna suhe korterite arvu) peab

üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Korterelamud

võivad olla kuni 5-korruselised;

- korterelamumaa haljasalapinnast peab vähemalt ¼ moodustama kõrghaljastus ja vähemalt

¼ kõrgpõõsastikud.

Pärast 2017. aastal Saue valla ühinemist Saue linna ning Kernu ja Nissi vallaga, algatati uue valla

üldplaneeringu (ÜP) koostamine (22.02.2018 otsus nr 20). Uue üldplaneeringu koostamise eesmärk

on ühtlustada endiste Saue, Kernu ja Nissi valdade ning Saue linna ühinemisel tekkinud Saue valla

ruumilised arengusuunad ja -põhimõtted järgnevateks aastateks. Käesoleva DP ala on koostatavas

ÜP-s määratud keskuse maa juhtotstarbega (ÜP põhilahenduse joonis, Skepast&Puhkim OÜ,

06.10.2020) (Joonis 3)5.

Koostatava ÜP seletuskirja eelnõu kohaselt iseloomustab keskuse maa juhtotstarvet mitmekesisus

ning erinevate kasutamisvõimalustega avatud avaliku ruumi olemasolu. Keskuse maal võivad

tihendatult asuda korterelamud, äri- ja avalikud hooned ning muud keskusesse sobivad hooned,

samuti avalikud haljasalad ja pargid ning keskust teenindavad ja keskkonda sobituvad rajatised

(tänavad, jalgratta- ja jalgteed, parklad, mänguväljakud jms). Keskuse maa koormusindeks peab

üldjuhul olema vähemalt 200. Piirdeaedade rajamine üldjuhul ei ole lubatud. Pere- ja ridaelamumaad

võib vajadusel kaasotstarbena kasutada eelkõige keskuse maa äärealadel. Detailplaneeringute

koostamisel tuleb arvestada, et kui planeeritaval alal puudub olemasolev ning säilitatav hoonestus,

siis tuleb DP eskiisi kujul lahendada planeeritava ala sidumine ülejäänud keskusega. DP ekiisis tuleb

tervikliku nägemusena esitada kavandatavad hoonestusmahud, sidus tänavavõrgustik ja

liikluskorraldus (sh jalg- ja jalgrattateed, parkimine, ühendused peamiste keskust teenindavate

avalikke ja erateenuseid pakkuvate hoonetega), avalikud haljasalad ja pargid. Eskiis tuleb

illustreerida asjakohaste 3D vaadetega.

ÜP seletuskirja eelnõus on täiendavalt märgitud, et ÜP-ga vähendatakse (vastavalt looduskaitse-

seaduse § 40) Pääsküla jõe ehituskeeluvööndit 10 meetrini Laagri aleviku piires alates Kaselaane

peakraavi suubumiskohast kuni Juuliku-Tabasalu riigimaantee sillani. ÜP seletuskirja eelnõu kohaselt

on juba ajalooliselt Laagri aleviku asustus paiknenud jõe läheduses (sh nii elamud kui ka abihooned).

Kavandatava keskuse maa juhtotstarbe alal on tulenevalt avalikust huvist lammutamisele minevate

kasvuhoonete piirkonnas otstarbekas jõeäärsele alale ehitada mitmesuguseid avaliku huviga ehitisi

(sh vaba aja veetmise rajatised, perspektiivne kooli ja/või lasteaiahoone, vallamaja laiendus vms).

4 https://sauevald.ee/uldplaneeringud-uldinfo 5 https://sauevald.ee/koostatav-uldplaneering

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

8 / 25

Korterelamuid vähendatud ehituskeeluvööndi alale ei kavandata. Keskkonnakaitseliselt on kogu

aleviku kanaliseerimisega viidud jõevee reostusrisk miinimumi.

Joonis 3. Väljavõte koostatava Saue valla üldplaneeringu joonisest DP ala piirkonnas

2.2.1. Arengukavad

Laagri aleviku keskosa DP tuleb koostada kooskõlas kõikide seonduvate arengukavadega6.

Saue valla arengukava 2020-2030

Arengukavas märgitakse, et Saue valla ruumilise planeeringu eesmärke, planeerimise üldpõhimõtteid

ja eelistatud praktikaid kajastatakse valla üldplaneeringus ja selle seletuskirjas. Planeerimisel

lähtutakse terviklikest lahendustest, näiteks uuselamurajoone planeeritakse koos avaliku

infrastruktuuri, mänguväljakute ja muu sinna juurde kuuluvaga. Uute arenduspiirkondade puhul

arvestatakse, et avalik ruum, teed, tänavavalgustus ning haljasalad lähevad valla omandisse ning

vald võtab üle nende hoolduskohustuse. Tiheasustusaladel võtab vallale kuuluv kommunaalettevõte

üle ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võrgud ning pakub elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenust.

Arendusaladel, kus kavandatakse rohkem kui viis elamuühikut peab arendaja arvestama vajadusega

osaleda rahalise panusega avaliku ruumi ja sotsiaalse taristu väljaarendamises.

Samuti on arengukavas märgitud, et linnalises piirkonnas on oluline kasvupotentsiaal, seda nii

keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol kui ka keskuste äärtesse jäävate

väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida ligi 20 000

elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse piirkonda on koondunud

suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt töötleva tööstuse, kaubanduse ja

teeninduse valdkondades.

6 https://sauevald.ee/arengukavad

Laagri aleviku

keskosa DP ala

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

9 / 25

Arengukava koostamisel on arvestatud ühtlasi Laagri aleviku keskosa DP realiseerimisel ca 500 uue

eluaseme lisandumisega valda. DP elluviimisel moodustub DP alast kaasaegne heakorrastatud

linnaruum, mis aitab kaasa arengukavas püsitatud puhta elukeskkonna eesmärgi saavutamisele.

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) aastateks 2018-2029 on

kinnitatud Saue Vallavolikogu 30.08.2018 määrusega nr 44. ÜVK-d on käsitletud käesoleva aruande

ptk-des 2.3 ja 2.4.

2.2.2. Detailplaneeringud

Maa-ameti planeeringute kaardirakenduse kohaselt piirnevad Laagri aleviku keskosa DP alaga

järgmised detailplaneeringud, millega arvestatakse DP koostamisel (Tabel 1, Joonis 4).

Tabel 1. DP alaga piirnevad detailplaneeringud

DP nimetus DP ala,

ha

DP eesmärk DP

kehtesta-

mise kpv

Märkus

Vae tn 4

kinnistu ja

lähiala

1,3 Kinnistu kruntimine, maasihtotstarbe

osaline muutmine, äri- ja

transpordimaaks, ehitusõiguse määramine.

20.06.2017

Kehtiv

Koru I, Koru V, Koru IV ja

Laagri alajaama

kinnistute

96,5 Juuliku-Tabasalu maantee ja liiklussõlmede määramine, ehitusõiguse

seadmine ning maa sihtotstarbe osaline

muutmine elamu-, äri-, tootmis- ja

liiklusmaaks.

28.01.2010 Osaliselt kehtiv. ÜP muutev.

DP välispiirist on välja arvatud

Koruserva kinnistu ja lähiala DP

osa ja Koru tn 11, 13 ja 19

kinnistute ja lähiala DP osa, ning

Koru põik 2 ja 4 kinnistute ja

lähiala DP osa.

Veskitammi tn

10 kinnistu ja

sellega piirneva

reformimata

riigimaa ja lähiala

0,5 Seada Veskitammi tn 10 kinnistule

ehitusõigus kauplusehoone rajamiseks.

22.03.2011 Kehtiv

Veskitammi tänava,

Pääsküla jõe,

Männimetsa

põigi ja Kõltsari

2/III kinnistu

2,2 Selgitada välja ehitusvõimalused mänguplatsi rajamiseks, määrata

kinnistule ehitusõigus, lahendada

heakorrastus, haljastus ja

tehnovõrkudega varustamine.

28.06.2009 ÜP muutev, kehtiv.

Kuuse põik 36

kinnistu ja

sellega piirneva

reformimata

maa-ala

1,5 Ehitusõiguse ja hoonestustingimuste

määramine kahe hoone rajamiseks

garaažibokside tarbeks. Kinnistuga

piirnevale reformimata maal paiknevale

olemasolevale teele moodustada

transpordimaa krunt, mis taotletakse munitsipaalomandisse.

24.07.2012 Osaliselt kehtiv. DP välispiirist on

välja arvatud 24.05.2017

kehtetuks tunnistatud pos 1 osa.

Vae tn, Kuuse

põik ja Iltre tee

vahelise maa-

ala ja lähiala

1,4 Kinnistute kruntimine neljaks

elamumaa krundiks, ehitusõiguse

määramine nelja kuni kolme maapealse

korrusega korterelamute rajamiseks.

17.10.2017 Osaliselt kehtiv.

DP välispiirist on välja arvatud

Iltre tee, Kuuse põik ja Redise

tänava vahelise maa-ala DP osa.

Redise, Vae,

Kuuse põik ja

Kuuse tn

vahelise kvartali

5,1 Kinnistute kruntimine ja ehitusõiguse

määramine korterelamute rajamiseks.

10.10.2005 Osaliselt kehtiv. DP välispiirist on

välja arvatud Vae tn, Kuuse põik

ja Iltre tee vahelise maa-ala DP,

DP välispiirist on välja arvatud

Iltre tee, Kuuse põik ja Redise

tänava vahelise maa-ala DP osa.

Porvali 1 ja 2

kinnistute ja

lähiala

0,9 Kinnistute kruntimine, maasihtotstarbe

muutmine elamu- ja transpordimaaks

ning ehitusõiguse määramine ridaelamute püstitamiseks.

17.07.2019 Kehtiv

Kärbi 2 kinnistu

ja lähiala

0,8 Maa sihtotstarbe muutmine

tootmismaaks ning ehitusõiguse ulatuse

ja hoonestustingimuste määramine kuni

kahe tootmishoone rajamiseks.

17.12.2013 Kehtiv

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

10 / 25

Joonis 4. DP alaga piirnevad detailplaneeringud. Allikas: Maa-amet

2.3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 (ÜVK) kohaselt on

Laagri aleviku kanalisatsioonitorustike tehniline seisukord hea ja täiendavaid investeeringuid seetõttu

lähiaastatel ei planeerita. Laagri piirkonna kanalisatsioonisüsteemis töötab 27 reoveepumplat. Laagri

tegevuspiirkonna reovesi juhitakse AS Tallinna Vesi hallatavasse ühiskanalisatsiooni. Laagri alevikus

on probleemiks asjaolu, et kanalisatsiooniga mitteliitunud elanikud kasutavad reoveekäitlemiseks

kogumiskaeve, mis on valdavalt vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust.7

Saue valla üldplaneering sätestab, et tiheasustusaladel on nõutud liitumine ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga. Ühiskanalisatsiooniga liitumine võimaldab vältida kontrollimatut koormust nii

pinnaveekogudele (võimalikud otselasud veekokku) kui kaitsta põhjavett reostuse eest (võimalikud

lekked individuaalsetest kogumiskaevudest vms).8 Valla ÜVK kohaselt on teostatud veemajandus-

projektidega kõigile piirkonna elanikele loodud tingimused ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. ÜVKs

on ühtlasi märgitud, et Laagri alevikus puudub purgimissõlm, vahetus läheduses paikneb Pääsküla

purgimissõlm.

7 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 8 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

11 / 25

2.4. Sademevee käitlemine

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 (ÜVK) kohaselt on

SA KIK keskkonnaprogrammi raames teostatud mitmeid projekte, mille tulemusena on Laagri

sadeveekanalisatsiooni ulatus ja seisukord paranenud. Veskitammi tänaval kuulub sadevee-

kanalisatsioon AS-le Kovek. AS Kovek on 2012. aastal omandanud ka AS-le Sagro9 kuulunud

sadeveekanalisatsiooni torustiku Laagri alevikus. Veskitammi tänava sademeveed juhitakse Pääsküla

jõkke, paigaldatud on õlipüüdurid. Tulenevalt Ühtekuuluvusfondi ning siseriikliku keskkonna-

programmi veemajandusprojektidega rajatud taristu heast seisukorrast ei kavandata Laagri alevikus

lähiaastatel uusi suuremahulisi investeeringuprojekte.10

Koostatava Saue valla ÜP KSH aruande kohaselt tuleb sademeveekäitluse juures eelistada

looduslikke veesidumismeetmeid (immutamine pinnasesse, puhastuslodud, jms). Kus võimalik ja

asjakohane, tuleks sademevee kogumine lahendada osaliselt või terviklikult läbi kraavide, vältides

sademeveetorustiku rajamist. Nimetatud lahendusi on võimalik kasutada olukordades, kus

sademevesi ei ole reostunud (nt elamualadel). Looduslähedased meetmed aitavad paremini vastu

võtta sademete tippkoormust, mis on eriti oluline kliimamuutustega kohanemise kontekstis

(eeldatavalt sageneb tulevikus äärmuslike ilmastikutingimuste esinemine). Samuti toetavad need

ökoloogilisi protsesse, nagu näiteks põhjavee toitumine. Suurematel hoonestatavatel aladel on

otstarbekas kujundada olemasolevad ja/või rajatavad sademevee- ja maaparanduskraavid alasid

liigendavateks sini-rohekoridorideks, st kraavide äärde tuleks jätta ka haljastatud puhvervöönd.

Vastavad vööndid saavad pakkuda mitmeid funktsioone – lisaks eelnimetatud sademeveekoormuse

vastu võtmisele ja üleujutuste vältimisele, saab sellistesse koridoridesse luua liikumisradasid

jalakäijatele, pakkuda miljööväärtust elanikele, toetada bioloogilist mitmekesisust jms. Vastavate

koridoride asukohtade määratlemine võib toimuda detailplaneerimise tasemel, kuna lisaks

maastikust sõltuvatele eeldustele (asukoha reljeef, olemasolev pinnaveevõrk jm), tuleb lähtuda ka

detailplaneeringu tasemel täpsustuvast maakasutusest (nt jalakäijate käiguteede sobiv kulgemine).11

Eesti Standardis EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ on toodud HELCOM’i soovitused, mille sisu

koosneb põhimõtteliselt kahest eesmärgist: asulate reostuskoormuse vähendamine sademevee

nõuetekohase ärajuhtimise teel ning õlisisalduse piiramine sademevees. Standardiga reguleeritakse

hoonevälist, nii kinnistutel paiknevat kui ka ühiskanalisatsioonivõrku. Standardis on toodud

sademevee käitlemislahendused prioriteetsuse järjekorras:

 Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad,

immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib.

 Kui sademevett ei saa immutada, tuleb võimalusel tekkekohas äravoolu aeglustada, viivitada

(viibeaega pikendada) enne selle ära juhtimist.

 Kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, tuleb sademevesi

juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus

vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda.

 Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades

vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust.

 Kui ka viimast ei saa rakendada, siis viimase lahendusena suunatakse sademevesi

lahkvoolsesse ühiskanalisatsioonivõrku.

DP visiooni kohaselt ehitatakse sademevee ärajuhtimiseks välja sademevee kanalisatsioon.

Sademevett kogutakse liikluspindadelt ja parklatest ning juhitakse kanalisatsiooniga Pääsküla jõkke.

Eluhoonete katustelt tulenev sademevesi kogutakse võimalusel samuti sadeveekanalisatsiooni, kuna

paese pinnase tõttu on immutamine raskendatud. Äri- ja ühiskondlike hoonete katustelt tulev

9 Käesoleva aruande koostaja märkus: Täna Laagri Kinnisvara OÜ omandis 10 Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 11 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

12 / 25

vihmavesi juhitakse samuti sadeveekanalisatsiooni. Vajalike puhastusseadmete, õli- ja liivapüüdurite

jmt põhimõtteline kirjeldus tuuakse ära DP seletuskirjas ning täpsustatakse ehitusprojektidega.

Veeseaduse § 129 kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lõike 3

kohaselt sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid,

viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee

suublasse juhtimisena veeseaduse mõistes.

Kokku kogutud sademevee juhtimiseks suublasse tuleb taotleda veeluba. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama veeseaduse alusel kehtestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele (veeseadus § 129 lõige 4).

Sademevee saasteainesisalduse piirväärtused ja suubla juhtimise ning seirenõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

2.5. Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus

Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei ole antud alal registrisse kantud maavara.

Planeeringuala moodustavad enamjaolt olemasolevad tootmismaad, kus suures osas asuvad

amortiseerunud ning lammutamist vajavad kasvuhooned. Planeeringuala lähedusse jääb Pääsküla

jõgi. Jõe ja DP ala vahelise alal moodustab peamiselt looduslik rohumaa (maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistud) ning mõned elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Jõekallastel esineb ka

kõrghaljastust. Koostatava Saue valla ÜP kohaselt jõe äärsetele aladele elamuid ehitada ei ole

lubatud.

Kavandatav tegevus toob kaasa maakasutuse muutusi, kuna alale planeeritakse korterelamuid ning

äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartalit. Eeldavalt toimub

maakasutuse intensiivistumine.

Planeeringu eelviimine eeldab olemasolevate kasvuhoonete likvideerimist ning lammutamisjäätmete

nõuetekohast käitlemist.

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid

tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse

autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne energiakasutuseks

vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel. DP realiseerimisel on osade

energiaressursside vajadus lühiajaline (s.o ehitusperioodil) ning osade (nt elekter, küte) vajadus

pidev ja pikaajaline.

Planeeritavate hoonete vee- ja soojavarustus kavandatakse vastavalt Saue vallas kehtivale korrale

ja tingimustele. Planeeringu elluviimine on kavandatud etapiviisiliselt. Planeeringu elluviimiseks

vajalike ressursside hinnanguline maht ei ole käesolevas etapis teada ning see selgub DP ja

ehitusprojektide koostamisel.

2.6. Tegevusega kaasnevad tegurid

Alale planeeritakse korterelamuid ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja

tootmismaa) kvartalit. DP koostamise käigus nähakse ette kavandatavate hoonete vee-, sooja- ja

elektrivarustus, samuti sademevee ärajuhtimine, tänavavalgustuse rajamine, parkimise

korraldamine, liikluslahenduse korraldamine jmt.

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

13 / 25

Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest

ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust

kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni

(sõltub ehitustehnoloogiast), kuid see jääb eeldatavasti ühe kinnistu piiridesse. Ehitamise ajal tuleb

kinni pidada öistest lubatud müratasemetest. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–

7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset, mis elamumaa puhul on 45 dB.12 Ei ole

tõenäoline, et ehitamisega kaasneb oluline negatiivne mõju (müranormide ületamine). Öiseid

müratekitavaid ehitustöid tuleks vältida ning kuna piirkonnas asuvad ka elamud, siis võimalusel mitte

kavandada müratekitavaid ehitustöid ka õhtusele ajale ja puhkepäevadele.

DP alale kavandavate korterelamute ja säilivate tootmisalade vahele tuleb ette näha kompaktsed

haljasalad, vähendamaks tootmisalalt tulenevaid võimalikke häiringuid (nt müra, tolm, vaated vm)

elamualadele.

DP realiseerumisel lisandub piirkonda täiendav märkimisväärne liikluskoormus (ca 700 eluruumi ja

1050 parkimiskohta), ning sellega kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste. Kuna elamualade

väljaehitamine on kavandatud etapiviisiliselt, siis liikluskoormus, müratase ja õhusaaste piirkonnas

kasvab pikema aja jooksul, mitte hüppeliselt. Liikluslahenduse väljatöötamise aluseks on DP raames

koostatav põhjalik liiklusuuring, mis sisaldab liiklusloendust ja -prognoosi, ristmike läbilaskevõimet

jmt.

DP realiseerimisega kaasneb planeeritava maa-ala (korterelamute ja mänguväljakute ümbrus,

ettevõtete territooriumide) ja juurdepääsutee tehislik valgustamine. Valgustus tuleb kavandada

(projekteerida) nii, et valgustamisega ei kaasneks valgusreostust. Kavandatav tänavavalgustus on

vajalik elanike heaolu ja turvalisuse tagamiseks.

2.7. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine

DP alusel kavandatavate hoonete ja rajatiste ehitamise (ehitusaegne mõju) käigus tekivad valdavalt

tavapärased ehitusjäätmed. Tekkivate jäätmete liik ja kogus ei ole teada. Ohtlike jäätmete teke on

tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras, kui ehitusmasinatest võib

lekkida kütust või määrdeaimeid. Ehitustegevuse käigus tekkivad ohtlikud, suuremõõtmelised ja

muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud jäätmekäitlejale (2021. aastast osutab

korraldatud jäätmeveo teenust kogu Saue vallas AS Ragn-Sells). Kohalikul omavalitsusel (Saue

Vallavalitsusel) on õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist.

Kuna DP alale kavandatakse ca 700 uut eluruumi, siis suureneb ka piirkonnas tekkivate

(sega)olmejäätmete hulk (kasutusaegne mõju). Keskkonnaagentuuri andmete13 kohaselt tekkis

Eestis aastatel 2000-2018 ühe elaniku kohta keskmiselt 344 kg olmejäätmeid, kusjuures üldine trend

näitas langust. Seega võib hinnanguliselt öelda, et ca 2000 uut elanikku tähendab kokku keskmiselt

ca 600 t olmejäätmeid aastas arvestades langeva trendi jätkumist.

Segaolmejäätmete võimalikult suures ulatuses taaskasutamise kindlustamiseks tuleb neid sortida

tekkekohas ja seejärel liigiti koguda vastavalt keskkonnaministri 16.01.2007 määrusele nr 4

„Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“14. Lääne-Harjumaa

jäätmekavas 2015-2020 on seatud olmejäätmete osas eesmärgiks aastaks 2020 võtta ringlusesse

50% olmejäätmete kogumassist. Samas märgitakse, et olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu

täitmine on keeruline. Selleks on vaja oluliselt suurendada olmejäätmetes sisalduvate biolagunevate

jäätmete, mis moodustavad olmejäätmetest ca 30% ning paber ja kartong jäätmete (ca 13%

12 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2201/6027/KKM_m71_Lisa1.pdf# 13 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/esita-andmed/jaatmed/keskkonnanaitajad 14 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119122015005?leiaKehtiv

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

14 / 25

olmejäätmetest) liigiti kogumist ja ringlusse suunamist. Suure osa olmejäätmetest moodustavad ka

plastjäätmed – ca 18%.

Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saue valla

jäätmehoolduseeskirja (vastu võetud Saue Vallavolikogu 26.09.2019 määrusega nr 31) nõudeid, siis

olulist negatiivset keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.

2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

DP staadiumis ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid

avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele.

DP realiseerimisega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate

poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on

tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike

kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja

pinnasesse.

Ala tuletõrjeveevarustus tuleb lahendada koostatava DP-ga ning ehitusprojektis näha ette vajalikud

tulekustutus- ja valvesüsteemid. Laagri aleviku tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantidega

ringveevõrguna. Tänavahüdrandid on paigaldatud ka Koidu elamupiirkonnas. Laagri alevikus paikneb

Tsentraal 2 ja Kuuse tn veetöötlusjaamade juures kummaski kaks veereservuaari 2x125 m3 ning

Sillaku puurkaev-pumpla juures kolm 50 m3-list veereservuaari.15

2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel ohtlikke ettevõtteid piirkonnas ei asu. Lähim ohtlik ettevõte

on Pärnu mnt ääres paiknev Alexela tankla, mis asub DP alast vähemalt ca 600 m kaugusel ja mille

ohuala käesoleva DP alani ei ulatu.

DP alale on ettenähtud uus tankla (Hoiu tn 16 ja 18 kinnistute lõunaserva). Juhul, kui tanklas

hoiustatakse kütust künniskogusest suuremas koguses, siis on tegemist ohukategooriaga

ettevõttega. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte ohualasse jääva maakasutuse planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel esitada

detailplaneering Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet võtab planeeringute ja

ehitusprojektide kooskõlastamisel aluseks metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja

ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ ning hindab, kas dokumendid vastavad

kemikaaliseaduse § 32 lõike 5 nõuetele – hinnatakse, kas maakasutuse planeerimisel ja ehitise

projekteerimisel on arvestatud kemikaaliseaduse § 32 lõikes 1 nõutud asjaoludega.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine.

DP realiseerimine ei soodusta õnnetuste ja/või avariiolukordade teket. Hoonete ja rajatiste ehitamisel

ja tehnovõrkude rajamisel ning kasutamisel tuleb lähtuda kehtivatest ohutusnõuetest.

15 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

15 / 25

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav

keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Planeeringuala asub Saue vallas Laagri alevikus ja hõlmab järgmisi kinnistuid: Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3,

5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a, 14, 16, 18, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a,

L5, 6a, Keldri tn 1, 8, 5, Veskitammi tn 4 ja 8 ning Kuuse põik 40 (Joonis 5). Valdavalt on tegemist

toomismaa sihtotstarbega kinnistutega. DP alal asub elamumaa sihtotstarbega Hoiu 12 kinnistu.

Planeeringuala suurus on ca 27 ha, millest suurema osa hõlmavad täna Laagri Kinnisvara OÜ-le

kuuluvad kasvuhooned, kus on köögivilju (tomatid, kurgid jm) kasvatatud üle 25 aasta. Ettevõtte

tegevusalad on veel köögiviljataimede kasvatamine, lillede ja lilletaimede kasvatamine ning

köögivilja töötlemine ja hoiustamine. Kasvuhoonete soojusvarustuseks on ettevõttel oma

gaasikütusel töötav katlamaja.

DP ala piirkonnas asub ka Laagri aleviku kaugkütte tarbijaid soojusega varustav katlamaja (aadressil

Vae tn 6), mis rajati 2003. aastal, töötab maagaasil ja kuulub Adven AS-le.

Planeeringuala hõlmab mh valla omandisse kuuluvat vana vallamaja ja Laagri kultuurikeskust

(ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistud).

Joonis 5. DP alal asuvad kinnistud. Allikas: Maa-amet

Maakasutuse täpsem lahendus, hoonete ja rajatiste asukohad ja mahud selguvad detailplaneeringu

koostamisel.

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

16 / 25

3.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Kavandatav tegevus toob kaasa maakasutuse ja maastikupildi muutusi, kuna alale planeeritakse

korterelamuid ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartalit.

Eeldavalt muutub ka maakasutus intensiivsemaks.

Mõju mullastikule/pinnasele on tõenäoliselt võrdlemisi suur, kuna alale kavandatakse mitmesuguseid

hooneid koos parklatega. Ehitusaegsed mõjud on siiski lokaalsed, piirdudes tõenäoliselt DP alaga.

Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski kui ehituse käigus kasutatakse

töökorras ehitusmasinaid.

Käsitletavas piirkonnas puuduvad arvele võetud maavarad. Ehitiste ehituseks kasutatakse

loodusvarasid mahus, mis ei too eeldatavasti kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju.

Laagri keskuse alal, kus peaks olulisele kohale seadma kõrge kvaliteediga avaliku ruumi ja miljöö,

on soovitav kõrghaljastuse säilitamiseks läbi viia dendroloogiline uuring. Juhul, kui tegevuse ellu

viimisel on vältimatu miljöölt või ökoloogiliselt väärtuslike puude likvideerimine, tuleks teostada

asendusistutus, võttes arvesse nii haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte.16

Planeeringu alal ei esine täna looduskaitselisi väärtusi. Planeeringu realiseerimisel nähakse

planeeringualal ette kompaktsed ja kvartalisisesed haljasalad, mis tõstavad piirkonnas loodusliku

mitmekesisuse väärtust.

Planeeringualast lähimad kaitstavate liikide leiukohad asuvad planeeringualast piisaval kaugusel, et

kavandatava tegevuse mõju nendeni eeldatavasti ei ulatu.

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime

3.3.1. Asustus ja rahvaarv

Tänane Saue vald moodustati 24.10.2017, kui ühinesid Saue linn ning Kernu, Nissi ja Saue

vald. Saue valla kodulehe andmetel oli 01.01.2020 seisuga Laagri aleviku elanike arv 5580, Saue

vallas kokku 23 024 ja valla suurimas keskuses, Saue linnas, 5762. Tegemist on Eesti mandriosa

rahvarohkeima vallaga, mille pindala on ligikaudu 630 km2. Valda iseloomustab mitmekesine

asustusstruktuur: siin on linnalisi asumeid ja hajaasustust. Valda läbivad mitmed tähtsad

transiitteed: Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Haapsalu maantee ning Tallinna-Turba ja Tallinna-Paldiski

raudtee.17

DP täismahus realiseerumisel (ca 700 uut eluruumi ehk hinnanguliselt 2000 uut elanikku) võib Laagri

aleviku elanike arv kasvada üle 35%. Laagri aleviku keskosa arendamisega seotud elanike arvu

kasvuga on arvestatud nii Saue valla arengukava kui valla uue üldplaneeringu koostamisel. Elanike

arvu kasv toob kaasa täiendavate maksude laekumise valla eelarvesse. Seega kavandataval

tegevusel on positiivne mõju kohaliku omavalitsuse tuludele.

3.3.2. Põhjavesi

Põhjavesi on DP alal nõrgalt kaitstud. Lubjakivi on kaetud kuni 5 m paksuse jõesetete, peenliiva või

moreeni kihiga (Joonis 6).

16 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ 17 Saue valla koduleht, 07.10.2020

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

17 / 25

Aluspõhi koosneb ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu Aluvere, Pagari ja Madise kihistiku

savikast lubjakivist ja merglist. Põhjavee tase on alal nelja meetri sügavusel. Põhjavesi voolab loode

suunas järgides maapinna kõrgust (37,5 m kuni 35 m) ja Pääsküla jõe langu.

Joonis 6. Põhjavee kaitstus DP ala piirkonnas18

Laagri aleviku veevarustuses kasutatakse O-Cm ja Cm-V veekompleksi põhjavett. Pärast 2015-2016

aastatel teostatud veemajandusprojekte vastab tarbijale jõudev joogivesi kõigile veekvaliteedile

kehtestatud nõuetele.19 Laagri aleviku põhjaveevaru on kinnitatud Laagri põhjaveemaardlas 500

m3/d O-C veekihis ja 1500 m3/d C-V veekihis kuni 2030. aastani.20 C-V vett kasutatakse kuni mahus

623 m3/d. Vaba põhjavee kogus on 847 m3/d.21 DP alal asub üks 40 m sügavune puurkaev nr 774,

mis kuulub Sagro AS-le22. Kaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. 23 Lisaks lõikub ala 188 m sügavuse

puurkaevu nr 50124 ja 70,8 m sügavuse puurkaevu nr 85225 50 m sanitaarkaitsealaga (Joonis 7).

3.3.3. Pinnaveekogud ja kaldad

Pinna- ja põhjavesi on vastastikuses seoses, kuna veelahkme aladel infiltreeruv vihmavesi jõuab

jõgedesse peamiselt maapinnalähedasest põhjaveekihist, mida jõed dreenivad.

18 Põhjavee kaitstus. Geoloogiline baaskaart 1:50 000. Maa-amet 12.10.2020 19 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 20 Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkiri nr 396 21 2018. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur 2019 22 Käesoleva aruande koostaja märkus: Täna Laagri Kinnisvara OÜ omandis 23 Keskkonnaregister https://otsi.eelis.ee/PRK0000774 24 Keskkonnaregister https://otsi.eelis.ee/PRK0000501 25 Keskkonnaregister https://otsi.eelis.ee/PRK0000825

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

18 / 25

Pääsküla jõgi (VEE1095500) on 13,6 km pikkune, 41,2 km2 suuruse valgalaga avalikult kasutatav

veekogu26, mille koondseisund on „kesine“. Koormuse põhjus on hajukoormus sademeveest ning

paisud ja tõkestusrajatised. Hajukoormuse vähendamiseks on vajalik lahendada oluliste

taristuobjektide sademevee nõuetekohase kogumine ja puhastamine (settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid

vm)27. Pääsküla jõe kaldast 4 m kauguseni ulatub kallasrada, 10 m kalda veekaitsevöönd, 50 m kalda

ehituskeeluvöönd ja 100 m kaugusele kalda piiranguvöönd (Joonis 7). Kõik vööndid lõikuvad

planeeringualaga.

DP alale jääb Kandle tiik (VEE2005740), mille kaldast 10 m kaugusele ulatub kalda veekaitsevöönd,

25 m ehituskeeluvöönd ja 50 m piiranguvöönd.

Joonis 7. Planeeringualal esinevad veekaitselised kitsendused. Maa-amet (12.10.2020)

3.3.4. Pinnavormid, maastikud ja metsad

Reljeef on DP alal tasane, langedes loode suunas 37,5 meetrilt kuni 35 meetrini.

Mullakaardi alusel levivad Pääsküla jõe kaldal osaliselt lammi-gleimullad. Lammimullad esinevad

veekogude üleujutusaladel, kus toimub perioodiline tulvaveega üleujutus ning heljuvate setete

kuhjumine. Peale üleujutuse avaldab lammimuldade kujunemisele mõju ka põhjavee sügavus ja selle

kõikumine.28

Planeeringualal metsa ei asu. Kõrghaljastust esineb planeeringualal kirde- (Kultuurimaja park,

Pääsküla jõeäärne ala) ja lääneosas (planeeritava ühiskondlike ehitiste ala piirkond ja Kandle tiigi

ümbrus). Ülejäänud DP alal esineb kõrghaljastust minimaalselt. DP alal asuvad peamiselt tootmis-

ja ärihooned, sh suurema osa alast hõlmavad amortiseerunud kasvuhooned.

26 Keskkonnaregister http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE1095500&mount=view 27 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 28 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

19 / 25

3.3.5. Puhkeala- ja võimalused ning kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

DP alale kavandatakse mitmekesist maakasutust, mis elavdab piirkonna kasutamist. Elav kasutus

vähendab omakorda kuriteohirmu. Oluline on nii keskusalade kui elamupiirkondade arendamisel

planeerida funktsionaalne jalgteede ja rohealade võrgustik koos laste mänguväljakute jms

objektidega, mis tagaks avalike alade aktiivse kasutuse eri vanuserühmade poolt. Erinevate elanike

rühmade tasakaalustatud omavaheline ühildamine piirkonnas vähendab kõigi kuriteoliikide ohtu ja

seega ka kuriteohirmu.29

DP alaga piirneva Pääsküla jõe põhjakaldal asuvad avalikus kasutuses vaba aja veetmise rajatised.

Jõe lõunakallas on osaliselt põllumaa, osaliselt kas lage või puudega haljasala. Seega on kalda-alad

tänasel päeval säilinud osaliselt veel looduslähedasena30. DP-ga ei ole kavandatud elamuid kehtiva

50 m ega koostatava ÜP-ga vähendatava 10 m ehituskeeluvööndi alale.

Koostatava ÜP KSH aruandes tuuakse seoses ehituskeeluvööndi vähendamisega välja, et käesolev

DP eskiis paigutab hoonestusalad sarnasele kaugusele tänasel päeval välja kujunenud ehitusjoonele

ning jõeäärne ala on säilitatud jalgradadega avalikus kasutuses rohealana, kuhu võiks paigutada nt

mänguväljakuid jms. Kirjeldatud lahenduse rakendumine võimaldaks eeldatavalt vältida olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid ning esile tõsta positiivseid mõjusid.

DP-ga kavandatakse korterelamute keskele kompaktne haljasala koos laste mängu- ja/või

spordiväljakuga. DP joonisel on näidatud ka kavandatavate kortermajade vahelt haljasalal kulgev

perspektiivne täiendav ühendus (oluline kergliiklustee) üle Pääsküla jõe, mis võimaldab kiiret ja

mugavat ligipääsu jõe põhjakaldal asuvatele vaba aja veetmise rajatistele.

ÜP kohaseid rohekoridore ega rohealasid planeeringu alal ei asu.

3.3.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

EELIS andmebaasi kohaselt (seisuga 07.10.2020) DP alal ja selle lähipiirkonnas kaitstavaid

loodusobjekte ei asu. Lähim kaitstava liigi (kanakull, Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) leiukoht

asub DP alast vähemalt 800 m kaugusel. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele tõenäoliselt puudub.

Samuti ei asu DP alal ega selle mõjupiirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim

Natura 2000 ala (Vääna-Posti loodusala, EE0010175) asub DP alast rohkem kui 5 km kaugusel.

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele puudub.

3.3.7. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada

Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei ole teada alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on

ületatud või võidakse ületada.

3.3.8. Tiheasutusega alad

Laagri aleviku puhul on tegemist tiheasustusalaga. DP-ga kavandatakse ala terviklikku lahendust

kaasaegsele elukeskkonnale, mis soosiks ala ööpäevaringset kasutust (elukohad, töökohad,

mänguväljakud, haridusasutus) ja vähendaks pendelrännet.

3.3.9. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid ja alad

Kultuuriministeeriumi tellimusel on üle-eestiliselt kaardistatud silmapaistvamad 20. sajandi

arhitektuuri näited. Projekti eesmärk oli välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik ning seda

29 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ 30 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

20 / 25

väärtustada ja kaitsta.31 Projekti raames koostatud andmebaasi32 on kantud ka kaks Laagri alevikku

jäävat hoonet (Tabel 2).

Tabel 2. DP alal asuvad 20. saj arhitektuuriobjektid

Nr Nimetus Aadress Dateering Seisukord Miljööala

299 Haldushoone Laagris Hoiu 3 ja 3b nõukogude rahuldav Ei

308 Kultuurimaja Laagris Veskitammi 8 nõukogude hea ei

Kuigi nimetatud hooned ei ole riikliku kaitse all, on soovitatav DP koostamisel võimalusel nendega

arvestada.

Muid arheoloogilise ega kultuurilise väärtusega alasid ja objekte planeeringualal ning selle ümbruses

ei ole registreeritud.

3.4. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale

Detailplaneeringu elluviimine aitab kaasa Saue valla arengukavas püstitatud puhta elukeskkonna

eesmärgi saavutamisele, kujundades piirkonnast kaasaegse heakorrastatud linnaruumi, millel oleks

ööpäevaringe aktiivne kasutus eri vanuserühmade poolt (eluasemed, töökohad, mänguväljakud,

tervislikke liikumisviise soosiv jalg- ja jalgrattateede ning rohealade võrgustik). Mitmekülgne

maakasutus elavdab ala kasutust, vähendab kuriteoohtu ja tõstab elanike turvatunnet. Sellel on

omakorda positiivne mõju elanike heaolule ning tervisele.

Uute elamualade kavandamisel on oluline tagada peamiste teenuste kättesaadavus piirkonnas –

töökohad, lasteaed, kool, ühistransport, kauplused jne). Planeeritavatest korterelamutest ca 0,5-1

km kaugusel asub põhikoolina tegutsev Laagri kool. Uute eluasemete paiknemine kooli läheduses

aitab kaasa Saue valla arengukavas püstitatud kodulähedase põhihariduse eesmärgi saavutamisele.

Laagri alevikus asuvatest neljast lasteaiast kolm (Laagri, Veskitammi ja Tuleviku) asuvad DP alast

ca 300-600 m kaugusel. DP alale on ühtlasi ette nähtud ühiskondlike ehitiste maa, kuhu DP visiooni

kohaselt on võimalik ehitada tulevikus lasteaed või kool. DP ala läheduses asuvad ka Laagri

Spordihoone ja tennisekeskus ning Rahvaspordiklubi Kuuse, kus saab osaleda pallimängudes ja

rühmatreeningutes ning käia jõusaalis. DP ala vahetus läheduses on olemas toidukauplus

(Comarket). Laagri alevikus asub ka perearstikeskus. DP alale jäävas kultuurimajas pakutakse

tegevust igale vanusele (nii beebidele, õpilastele kui täiskasvanutele – võimlemine, muusika- ja

lauluringid, rahva- ja seltskonnatants, loodus- ja teadusring jmt). Kultuurikeskuses korraldatakse

mh erinevaid kultuurisündmusi, koolitusi, kunstinäitusi, seminare, koosolekuid ja koosviibimisi.

Suuremaid üritusi korraldatakse kultuurikeskuse õuel ja Jõekääru pargis.33 Eeltoodust võib järeldada,

et piirkonnas on juba täna peamised teenused ka elanikkonna kasvades kättesaadavad ning DP-ga

luuakse juurde täiendavaid võimalusi.

DP kohaselt säilib planeeringuala lääneosas asuv olemasolev tootmismaa. Elamumaa ja tootmismaa

vahele tuleb koostatava Saue valla ÜP kohaselt kavandada 30-50 m laiune kõrghaljastusala.

Tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik

miinimumnorm kuni 1500 m2 suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m2 12 krundi kohta 2 puud,

suurema krundi kohta 3 või enam puud. Korterelamumaa haljasalapinnast peab üldjuhul vähemalt

¼ moodustama kõrghaljastus ja kõrgpõõsastikud. DP koostamisel on soovitatav seada

kõrghaljastusele täiendavad nõuded lähtudes asukoha eripärast. Kõrghaljastus aitab vähendada

tootmisalalt tulenevaid võimalikke häiringuid (nt müra, tolm, vaated vm) elanikele, mis võib

mõjutada nende heaolu ja tervist.

31 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ 32 Kultuurimälestiste riiklik register (https://register.muinas.ee/) 33 https://sauevald.ee/

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

21 / 25

DP-ga kavandatakse planeeringuala kirde osa arendada moodsaks äritänavaks, millega tõenäoliselt

kaasneb ka positiivne mõju elanikkonnale, kuna piirkonda luuakse eeldatavalt uusi töökohti.

Lisanduvate töökohtade iseloom ja arv ei ole käesoleva aruande koostamise ajal teada.

Koostatava Saue valla ÜP KSH aruande kohaselt saab Pääsküla jõge näha kui olulist Laagri aleviku

elukeskkonna ja miljöö rikastajat. Jõekaldad ja sinna tänaseks päevaks juba ehitatud puhkerajatised

on täna praktiliselt ainus avaliku kasutuse suunitlusega roheala Laagri keskuses. Kaldapromenaadi

põhimõtteline pikendamine ja selle seotus ühiskondlike hoonetega või muud avalikud alad saaks luua

Laagri alevikus elanikkonnale täiendavat väärtust. DP-ga on elamualade vahele kavandatud

spordi/mänguväljakud ning kavandatavate elamualade vahelt haljasalal kulgev perspektiivne

täiendav ühendus (oluline kergliiklustee) üle Pääsküla jõe. Nimetatud ühendustee (jalakäijate sild)

on ette nähtud ka koostatava ÜP-ga. Seega loob DP piirkonda täiendavaid võimalusi vaba aja

veetmiseks, millel on positiivne mõju elanike tervisele ja heaolule.

DP elamualade täismahus realiseerimisel lisandub piirkonda ca 700 eluruumi, mille jaoks luuakse ca

1050 parkimiskohta. DP alale nähakse ette ka bussipeatuste asukohad, võimaldades autotranspordi

asemel eelistada ühistranspordi kasutust. Ühistranspordi kasutust kesklinna suunal soosib ka

lähedusse jääv Urda rongipeatus. DP-ga kavandatakse jalg- ja jalgrattateede võrgustik, mis

võimaldab piirkonnas asuvate teenuste kasutamisel eelistada autotranspordi asemel tervislikumaid

liikumisviise. Samas tuleb DP koostamisel arvestada juba täna Veskitammi tänava (tee nr 11401

Laagri Harku teelõigul Veskitammi/Pärnu mnt raudtee ülesõidust kuni Vae tn ringristmikuni) suure

liikluskoormusega – 5583 liiklusvahendit (lv) ööpäevas, mis on 368 lv/päevasel, 212 lv/õhtusel ja 42

lv/öisel ajal34. Seega tuleb DP koostamisel põhjalikult analüüsida märkimisväärselt kasvava

liikluskoormuse ning sellega seoses mürataseme ja õhusaaste suurenemisega seonduvaid mõjusid.

Oluline on, et kavandatavad arendused ei tooks kaasa kohalikele elanikele tänase olukorra

halvenemist. DP raames koostatavas liiklusuuringus on soovitatav mh analüüsida mõju kohalikele

elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad

valla keskusesse või muudesse tõmbekeskustesse liikuma, samuti anda hinnang kiire abi (kiirabi,

päästeautod jmt) juurdepääsude võimaluse muutumise kohta.

DP ja ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada koostatava Saue valla üldplaneeringus35 määratud

tingimust rakendada keskuse maa juhtotstarbega alal kavandatavatele uutele elamutele II müra

normkategooriat. DP koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

ja tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks määruses toodud müra normtasemeid.

Normkategooriate ületamise kahtluse korral tuleb koostada mürauuring ning kavandada vajalikud

leevendusmeetmed.

Planeeringuala piirkonnas asub mitmeid elamuid ning seetõttu võib DP alale kavandavate hoonete ja

seonduvate rajatiste ehitustegevus põhjustada kohalikele elanikele ajutisi ja pöörduvaid häiringuid

(ehitustegevus ning liikuvad veokid ja ehitusmasinad). Mürarikkaid tegevusi on soovitatav vältida

õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel. Tolmu leviku vähendamiseks on soovitav tolmavat

ehitusmaterjali kuival perioodil niisutada.

Valla ÜP kohustab DP alal ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise. Valla ÜVK järgi vastab

piirkonna joogivesi kõigile veekvaliteedile kehtestatud nõuetele. Eeldades, et DP koostatakse

nõuetekohaselt, siis pinna- ja põhjavee reostusrisk on viidud miinimumi, mistõttu ei ole ka ette näha

kavandatavate tegevustega kaasnevat olulist negatiivset mõju, mis kujutaks ohtu inimese tervisele.

3.5. Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades planeeringuala asukohta, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise

dokumentidega, eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning teisi analoogseid planeeringuid ja nende

34 Saue valla välisõhu mürakaart. Akukon Eesti OÜ (06.01.2020) https://sauevald.ee/valisohu-murakaart 35 https://sauevald.ee/koostatav-uldplaneering

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

22 / 25

KSH-sid või keskkonnamõju eelhinnanguid, siis ei ole tõenäoline, et käsitletava DP-ga kavandatava

tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi

keskkonnaseisundile.

3.6. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Planeeringualal toimub täna peamiselt tootmistegevus, alal asuvad ka mitmed ühiskondlikud hooned

(kultuurimaja, raamatukogu) ja alaga piirnevad mitmed elamud. DP elluviimisel suureneb

elamualade osakaal piirkonnas, mis tähendab ka liikluskoormuse märkimisväärset kasvu ning

nõudluse suurenemist erinevate teenuste järele. Arvestades, et tegemist on areneva linnaruumiga,

võib planeeringu elluviimisega kaasnevaid muudatusi piikonnas pigem pidada positiivseks, eeldusel,

et DP koostamisel analüüsitakse põhjalikult seonduvaid võimalikke mõjusid ja vajadusel nähakse

ette täiendavad leevendusmeetmeid ning tegevusi viiakse ellu lähtudes kehtivatest normidest.

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

23 / 25

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ja ebasoodsa

mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise võimalused

Kavandatava tegevuse otsese või kaudse olulise keskkonnamõju tekkimise võimaluste hindamisel

arvestati mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ning mõju tugevust, kestust,

sagedust ja pöörduvust. Vastav analüüs ja keskkonnamõju hinnang on antud mõjuallikate ja

mõjutatavate keskkonnaelementide kaupa käesoleva aruande peatükkides 2 kuni 3. Alljärgnevalt on

esitatud kokkuvõte tehtud analüüsist.

 Planeeringuala praegust maakasutuse sihtotstarvet ja maastiku ilmset muudetakse suures

osas, kuna enamus tootmismaad asendatakse korterelamualadega, samuti nähakse ette

ühiskondlike ehitiste ala ning ärimaad. Eesmärk on alast arendada mitmekülgse kasutusega

heakorrastatud ja turvaline rohealaga linnaruum.

 Planeeringu elluviimine on kavandatud etapiviisiliselt, st et piirkonnas toimuvad muutused

ilmnevad pikema aja jooksul. Elamualade täismahus realiseerimise korral lisandub piirkonda

ca 700 eluruumi (hinnanguliselt 2000 elanikku), millel on positiivne mõju valla eelarvele,

kuid samas suurendab märkimisväärselt piirkonna liikluskoormust. Seetõttu on väga oluline,

et planeeringuga luuakse mitmekülgsed, ohutud ja mugavad võimalused tervislikeks

liikumisviisideks ja autotranspordi asemel ühistranspordi eelistamiseks – et võimalikult palju

igapäevaeluks olulisi avalikke ja vaba aja veetmise teenuseid (haridus, tervishoid,

sotsiaalhoolekanne, kultuur, sport jm) oleks piirkonnas kättesaadavad. Arvestades, et juba

täna on Veskitammi tn liikluskoormus suur ning DP elluviimine toob piirkonnas kaasa olulise

liikluskoormuse tõusu, siis tuleks liikluskorraldusega (autoliiklus, ühistransport, kergliiklus)

DP koostamise käigus põhjalikult tegeleda. DP raames koostatavas liiklusuuringus mh

analüüsida mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st

kuidas inimesed tulevikus hakkavad valla keskusesse või muudesse tõmbekeskustesse

liikuma, samuti anda hinnang kiire abi (kiirabi, päästeautod jmt) juurdepääsude võimaluse

muutumise kohta.

 DP ja ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada koostatava Saue valla üldplaneeringus

määratud tingimust rakendada keskuse maa juhtotstarbega alal kavandatavatele uutele

elamutele II müra normkategooriat. Arvestada, et märkimisväärne liikluskoormuse kasv toob

kaasa ka müratase ja õhusaaste suurenemise.

 Planeeritud ehitiste ja rajatiste ehitamisega ei kaasne eeldatavasti ülemäärast müra ja

õhusaastet. Soovitav on vältida mürarikkaid tegevusi õhtusel ja öisel ajal ning

puhkepäevadel. DP koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ ja tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks määruses toodud

müra normtasemeid. Normkategooriate ületamise kahtluse korral tuleb koostada mürauuring

ning kavandada vajalikud leevendusmeetmed.

 DP koostamisel järgida koostatavas Saue valla ÜP-s sätestatud tingimusi haljastusele, sh

soovitatav on kõrghaljastuse säilitamiseks läbi viia dendroloogiline uuring ning seada

kõrghaljastusele täiendavad nõuded lähtudes asukoha eripärast.

 DP alal on põhjavesi närgalt kaitstud. Vältida tuleb reostuse sattumist põhja- ja pinnavette

ning pinnasesse. Kruntide piirkonnad, kus sõltuvalt tegevuse iseloomust võib tekkida

reostust (nt parklad, teed jms) on soovitav katta kõvakattega. ÜP kohaselt tuleb DP alal

liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Eeltoodust lähtudes ei ole ette näha kavandatavate

tegevustega kaasnevat olulist negatiivset mõju, mis kujutaks ohtu inimese tervisele.

 Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid.

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

24 / 25

 DP alale kavandatakse asukoht uue tankla rajamiseks. Tankla nõuetekohasel rajamisel ja

käitamisel ei kaasne olulist keskkonnakahju ega kahju inimese tervisele. Juhul, kui tanklas

hoiustatakse kütust künniskogusest suuremas koguses, siis on tegemist ohukategooriaga

ettevõttega. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte ohualasse jääva maakasutuse planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel

esitada detailplaneering Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet võtab planeeringute

ja ehitusprojektide kooskõlastamisel aluseks metoodika „Kemikaaliseaduse kohase

planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ ning hindab, kas

dokumendid vastavad kemikaaliseaduse § 32 lõike 5 nõuetele – hinnatakse, kas

maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel on arvestatud kemikaaliseaduse § 32

lõikes 1 nõutud asjaoludega.

 Sademevee ärajuhtimise lahenduse väljatöötamisel arvestada käesoleva aruande ptk-s 2.4

nimetatud soovitusi ja nõudeid.

 Planeeringuala valgustus tuleb kavandada (projekteerida) nii, et valgustamisega ei kaasneks

valgusreostust.

 Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saue valla

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.

 DP koostamisel on soovitatav võimalusel arvestada DP alal asuvate 20. sajandi arhitektuuri-

objektidega (kultuurimaja Veskitammi 8 kinnistul; haldushoone Hoiu 3 ja 3b kinnistutel).

 Kavandatav tegevus ei avalda tõenäoliselt mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kuna neid

DP alal ega lähiümbruses ei ole registreeritud.

 Kavandatav tegevus ei avalda mõju Natura 2000 aladele, kuna need asuvad planeeringualast

piisavalt kaugel (üle 5 km).

 Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele,

kuid eeldatavasti mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

 Ehitustöödel kasutatavad ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja nõuetekohaselt

hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks

lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.

 Iga DP alale lisanduva suuremahulise tegevuse korral on vajalik hinnata kumulatiivset mõju

juba varem kavandatud tegevustega.

 PlanS § 126 lg 1 p 12 kohaselt on DP üheks ülesandeks ka müra- vibratsiooni-, saasteriski-

ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Otsustaja

peab hiljemalt ennem DP vastuvõtmist kaaluma, kas keskkonnatingimused on planeeringu

nõuetega piisavalt hästi tagatud, et mitte põhjustada lähinaabritele olulisi häiringuid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et DP-ga kavandavate kõigi elamualade reaalne välja arendamine toob

kaasa tugeva surve nii piirkonna teedevõrgustikule (igapäevane pendelränne), kui muudele

infrastruktuuridele (sh nt vee- ja kanalisatsioonivõrk), samuti avalike teenuste pakkumisele

(sh lasteaia- ja koolikohad), mistõttu on kindlasti tegemist piirkonda oluliselt mõjutava

arendustegevusega. Võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks või vähendamiseks tuleb DP

koostamisel eelnevalt nimetatud aspekte põhjalikult kirjeldada, tuues välja ka positiivsed

aspektid (nt kavandatava kergliiklusteede võrgustik jmt). Tähtis on, et kavandatav

arendustegevus ei halvendaks tänast olukorda piirkonnas (sh elanike liikumisvõimalused, kiirabi

kohale jõudmine, päästeoperatsioonide läbiviimine jmt).

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

25 / 25

5. Kasutatud materjalid

 Maa-ameti X-GIS kaardirakendused (maainfo, looduskaitse ja Natura 2000, kitsendused,

kultuurimälestised, pärandkultuur, maavarad, detailplaneeringud, ohtlikud ettevõtted jm)

 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

 Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar, 2015

 Keskkonnaagentuur

 Keskkonnaregister

 Kultuurimälestiste riiklik register

 Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015-2020

 Põhjavee kaitstus. Geoloogiline baaskaart 1:50 000

 Saue valla koduleht

 Saue valla arengukava 2020-2030

 Saue valla jäätmehoolduseeskiri

 Saue valla üldplaneering (nii kehtestatud, kui koostamisel olevad materjalid)

 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

 Seonduvad õigusaktid: Elektrooniline Riigi Teataja (eRT)

GSPublisherEngine 0.8.100.100

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki 34 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Faks. Tel.

Projektijuht

Planeerija

Planeerija

Planeerija

0,7ha

1,4ha 2,7ha

1,9ha

2,0ha

1,5ha

persp. parempöörde

võimalusega mahasõit

persp. kergliikluse tunnel

persp. sild

persp. bussitaskute

paiknemise piirkond

persp. ringristmik (lahendus ja asukoht täpsustub vast. liikluse analüüsile)

väljasõit Veskitammi ringristmikule

50m

10 m

50 m

10m

10m (e

ep an ek )

persp. ümberehitatav ristmik (lahendatakse vast. l i ikluse analüüsile)

oluline kergliiklustee

min 2m lai kõnnitee + eraldatud ra arada

ülekäik jagatud ruumi põhimõ ega

TANKLA

Üh

Ä

Ä/T

EK

EK

EK

EK

EK

EK

EK

Ä(P)

Ä(P)

Ä

EK(P)

Ä täisehitus (maapealne) kuni 60%

kuni 5 korrust parkimine maa all

p e r s p e k i vne

v e s k i t a m m i

h o i u

va e

k u u s e p õ i k

ke ldr i

Ä

Ä

Ä/Üh

I

II

III

IV

V, VI

Ä/Üh

VII

VIII

planeeritav korterelamuala ja elluviimise etapi nr

planeeritav äri- ja/või tootmisala ja elluviimise etapi nr

planeeritav kompaktne haljasala / kvartalisisene haljasala

perspek ivne korterelamuala (ei lahendata käesolevas töös)

perspek ivne äriala (ei lahendata käesolevas töös)

üldkasutatava laste- ja/või spordiväljaku võimalik asukoht

perspek ivselt võimalikud teed ja tänavad

perspek ivselt võimalikud täiendavad ühendused

planeeringu ala pi ir i e epanek

olemasolev korterelamuala

planeeritav ühiskondlike ehitste maa

tänavamaa laiusega kuni 13.5m

oleamasolev ärimaa (ei käsitleta)

planeeritav äri- ja ühiskondlike ehitste maa (vahekord täpsustatakse planeeringuga )Ä/Üh

kontaktvööndi piir i e epanek

T INGMÄRGID:

planeeringu elluviimise etapi nr

EK

Ä

EK (P)

Ä (P)

EK

Ü h

Ä

I

V

II

näiteid Tallinna Ra astrateegiast 2018-2028

Laagri aleviku keskosa detailplaneering

Funktsionaalse tsoneerimise eskiis algatamise taotluse juurde

Ivan Gavrilov

Ivan Gavrilov

AS Sagro 10028465 Vae tn 2, Laagri alevik Saue vald, Harjumaa

Eskiis

05.10.2020

1:3000 2019_0075

DP-01

FUNKTSIONAALSE TSONEERIMISE ESKI IS 1 :3000

Märkused: - EK aladele on kavandatud 700 eluruumi - planeeringuala koormusindeks min 200 - parkimine EK aladel lahendatakse maapealse parkimisena, kombineeritult kinnistute sees ja tänavamaal (täpsustub planeeringu koostamise käigus) - EK alade teenindamiseks kavandatakse min 1050 parkimiskohta (1 ,5pk/korter) - EK aladel korruselisus kuni 5 - joonisel näidatud üldkasutatavatele raja stele l isanduvad puhke- ja spordiraja sed  elamukvartalite sees (täpsustatakse planeeringuga)

- keskuse ala ärimaa (Ä ) kinnistutel maapealne täisehitus kuni 60% , parkimine maa-all (koos maa-aluse osaga täisehitus kuni 80%), korruselisus kuni 5 . Hoonestus hedus  määratakse  planeer ingu  edasises staadiumis

GSPublisherEngine 0.9.100.100

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki 34 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Faks. Tel.

Projektijuht

Planeerija

Planeerija

Planeerija

0,7ha

1,4ha 2,7ha

1,9ha

2,0ha

1,5ha

persp. parempöörde

võimalusega mahasõit

persp. kergliikluse tunnel

persp. sild

persp. bussitaskute

paiknemise piirkond

persp. ringristmik (lahendus ja asukoht täpsustub vast. liikluse analüüsile)

väljasõit Veskitammi ringristmikule

50m

10 m

50 m

10m

10m (e

ep an ek )

persp. ümberehitatav ristmik (lahendatakse vast. l i ikluse analüüsile)

TANKLA

Üh

Ä

Ä/T

EK

EK

EK

EK

EK

EK

EK

Ä(P)

Ä(P)

Ä

EK(P)

Ä täisehitus (maapealne) kuni 60%

kuni 5 korrust parkimine maa all

p e r s p e k i vne

v e s k i t a m m i

h o i u

va e

k u u s e p õ i k

ke ldr i

Ä

Ä

Ä/Üh

I

II

III

IV

V, VI

Ä/Üh

VII

VIII

persp. sild (II etapp)

tunnel (II etapp)

persp. bussitaskute paiknemise piirkond (II etapp) ; I etapp)

igi korrastamine ja puhastamine: I etapp

persp. parempöörde

võimalusega mahasõit

(III-IV etapp)

väljasõit Veskitammi ringristmikule (III-IV etapp)

Laagri aleviku keskosa detailplaneering

Arenduse ja taristu väljaehitamise etapil isuse skeem

Ivan Gavrilov

Ivan Gavrilov

AS Sagro 10028465 Vae tn 2, Laagri alevik Saue vald, Harjumaa

Eskiis

15.09.2020

1:3000 2019_0075

DP-03

ARENDUSE JA TARISTU VÄLJAEHITAMISE ETAPILISUS 1:3000

ETAPIDE TINGMÄRGID :

I etapp

II etapp

III-IV etapp

V-VI etapp

VII etapp

planeeringu ala pi ir i e epanek