25.04.2022
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 341 lõike 7 alusel.
Eelnõu eesmärk on täpsustada määrust, et viia eriloa andmise põhimõtted vastavusse direktiiviga 96/53/EÜ nõuetega ning sätestada, et erisus, mis lubab eriloa alusel mootorsõidukeid vedada 20,75 meetrise autorongiga, kehtib ainult riigisisesel veol.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk (e-post:
[email protected], tel: 625 6498). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (e-post:
[email protected]). Eelnõu vaatas keeleliselt üle Sven Nurk.
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega, kuna muudatusega kõrvaldatakse vastuolu nõukogu direktiiviga 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 59–75).
Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määrust nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ (RT I, 10.08.2021, 4).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kehtiva määruse kohaselt võib eriveona vedada sõidukeid sadulveokist ja sihtotstarbelisest poolhaagisest koosneva autorongiga, mille pikkus veosega või veoseta ei ületa 20,75 m.
Vastavalt direktiivi 96/53/EÜ artikli 4 lõikele 1 ja lõike 1 punktile a) ei tohi liikmesriigid oma territooriumil tavapäraselt liikuda riigisisese kaubaveo eesmärgil sõidukitel, mis ei vasta direktiivi I lisa punktides 1.1 (lubatud suurim pikkus poolhaagisega autorongil 16,5 m), 1.2, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.8, 4.2 ja 4.4 kindlaksmääratud karakteristikutele. Vastav säte on ülevõetud liiklusseaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrusega nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“, mille lisa 1 koodi 1102 punkti 11 kohaselt on poolhaagisega autorongi lubatud suurim pikkus 16,5 meetrit.
Direktiivi 96/53/EÜ artikkel 4 lõige 4 täpsustab lõiget 1 ja sätestab, et liikmesriigid võivad lubada riigisisestel kaubavedudel kasutatavatel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad direktiivi I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4–1.8, 4.2 ja 4.4 kehtestatud mõõtmetest, liigelda nende territooriumil, kui nende sõidukitega tehakse teatavaid riigisiseseid vedusid, mis ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris.
Seega võib direktiivi kohaselt liikmesriik lubada mõõtmeid ületada üksnes riigisisesel veol. Määruse muudatuse kohaselt ei saa Transpordiamet edaspidi anda eriluba, kui 20,75 m autorongiga on plaanis teha rahvusvahelisi vedusid, kuivõrd direktiivi 96/53/EÜ lubab pikkust ületada üksnes riigisisesel veol. Rahvusvahelise veo korral ei ole liikmesriigil õigust lubada mõõtmeid ületada.
Liiklusseaduse § 80 lõike 2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras. Liiklusseaduse § 341 lõige 7 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama muuhulgas eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise korra. Seega muudetakse käesoleva eelnõuga eriloa tegemise tingimusi selliselt, et eriluba 20,75 meetrise autorongiga sõidukite veoks saab anda ainult juhul, kui tegemist on riigisisese veoga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses nõukogu direktiiviga 96/53/EÜ ning on koostatud selle põhimõtete täpsemaks rakendamiseks riigisiseses õiguses.
4. Määruse mõjud
Kuna eelnõul puudub oluline mõju, siis piirdub mõjuanalüüs mõju lühikirjeldusega. Eelnõu mõjutab veoettevõtjaid, kes tegelevad sõidukite transiidiga läbi Eesti eelkõige kolmandatesse riikidesse. Eelnõu ei piira sõidukite transiiti, kuid vähendab mõningal määral vedude kasumlikust, kuna sõidukite transpordil ei ole enam võimalik ühte autorongi mahutada nii palju sõidukeid. Samas on muudatus vajalik Euroopa õiguse ühetaoliseks rakendamiseks liikmesriikides.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud.
Eelnõu ei oma mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusele, samuti ei muutu riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tulud ja kulud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.
Eelnõu kooskõlastatakse Siseministeeriumiga ja esitatakse Transpordiametile arvamuse andmiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.