Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 05.09.2025 nr 7-1/29-2

Meie 30.09.2025 nr 9.3-1/25/6931-2

Harju maakonna Saku valla Juuliku

küla Oskari maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu seisukoht

Saku Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 ja planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel

seisukoha andmiseks Harju maakonna Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Oskari maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa,

üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine

äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja

rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline

lahendus. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Lähteseisukohtade punktis 4.15 on

öeldud, et lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suure jäätmetootluse,

müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.“ Ja siis: „Samuti

pole hetkel teadaolevalt tegemist sellise tootmisega, mille puhul oleks oodata ülemäärast

müra tekkimist.“ Planeerides müraallikaid müratundlike hoonetega alade kõrvale, tuleb

igal juhul veenduda, et planeeritavalt alalt levivad müratasemed ei ületaks müratundlike

hoonetega aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Maksimaalne müratase ei tohi ületada

tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset

rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2). Ameti hinnangul tuleks potentsiaalse

mürarikka tegevuse korral edasises planeerimises kaaluda mürahinnangu koostamist.

Juhul kui planeeritavale alale ei tohi mürarikast tegevust kavandada, tuleks seda selgelt

väljendada.

 Amet on seisukohal, et peamiseks mürahäiringute ennetamise meetmeks on müraallika

ja müratundliku objekti vahele võimalikult suure puhverala jätmine. Planeeritava ala

kõrval asub elamumaa sihtotstarbega Midri (71801:003:0361) kinnistu, kus

ehitisregistris leitavate andmete põhjal asub elamu ehk tegemist on müratundliku

hoonega alaga. Planeeringuga kavandatakse üks sissesõiduteedest ning äri- ja

tootmishoone Midri kinnistu piiri kõrvale. Ameti hinnangul võib minimaalse

puhveralaga elamualale nii lähedale planeeritav tee ning äri- ja tootmishoone tekitada

2 / 2

elanikes mürahäiringuid. Ameti hinnangul tuleks müraallikad paigutada müratundlike

hoonetega aladest võimalikult kaugele leevendamaks võimalikke häiringuid. Parima

müra leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest

aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi,

müraallika ehituslike meetmetega varjestamist või müratõkke rajamist, mis asub

vahetult müraallika või müratundliku objekti läheduses. Igasuguse müra leevendava

meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju

tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.

 Ameti hinnangul võivad tekitada planeeritavas keskkonnas lisaks tehno- ja

tööstusseadmetele müra ka laadimisaladel toimuv sh seisva mootoriga veokid,

teenindava transpordi liikumise müra, kaubavedamise seadmete müra, töökeskkonna

ohutussignaalid ning muu äri- ja tootmistegevusega kaasnev. Seda ka juhul kui äri- või

tootmine iseseisvalt on keskkonnasõbralik. Detailplaneeringu elluviimisel ning tegevuse

alustamisel tuleks hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid

leevendusmeetmeid (nt müratõkete rajamist). Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja

kaubandustegevuse müratasemed ei tohi ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 kehtestatud

normtasemeid.

 Esitatud materjalides viidatud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrus nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ ei ole enam kehtiv. Uued nõuded siseruumis leviva vibratsiooni ja

müra ohutusele kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lg 5 alusel.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Lisaks juhib amet tähelepanu,

et KeM määruse nr 71 kohaselt on impulssmüra alla 1 sekundi kestev heli.

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]