Avalikust istungist teavitamine

1 (23)

Saabunud ettepanekud ja vastuväited

Keskkonnaamet esitas 04.08.2025 kirjaga1 keskkonnaloa osalise andmise otsuse eelnõu

menetlusosalistele arvamuse andmiseks (04.08.2025 eelnõu). Eelnõule esitas ettepanekud ja

vastuväiteid 25.08.2025 kirjaga2 Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Eestimaa Looduse Fond

(ELF), 22.08.2025 kirjaga3 aktsiaselts TALLINNA SADAM4, 25.08.2025 kirjaga5 Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), 25.08.2025 kirjaga6 Enefit Green AS (arendaja),

25.08.2025 kirjaga7 Hiiu Tuul MTÜ ja 25.08.2025 kirjaga8 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (TTJA). Kliimaministeerium (KLIM) edastas 25.08.2025 e-kirjaga

ettepanekute ja vastuväidete eelnõu ning selgitas, et ametlik kiri edastatakse lähipäevil;

ettepanekud edastati 28.08.2025 kirjaga9. Terviseametil10 ning Politsei- ja Piirivalveametil11

ettepanekud/vastuväited 04.08.2025 eelnõule puudusid. Keskkonnaamet koondas ettepanekud

ja vastuväited ning oma vastused koondtabelisse:

EOÜ ja ELF

1. EOÜ ja ELF tõid välja, et 04.08.2025

eelnõus kajastub varasemas menetluses

seisukohtade esitajana ainult EOÜ, kuid

seisukohad esitasid EOÜ ja ELF koos.

Palume sellega seonduvat eelnõu vastavates

punktides 2.16-2.22 korrigeerida.

Keskkonnaamet korrigeerib vastavalt

ettepanekule.

2. 04.08.2025 eelnõus puuduvad joonised,

millele tekstis osundatakse.

Keskkonnaamet täpsustab, et joonistega fail

oli kättesaadav Keskkonnaameti 04.08.2025

kirja nr DM-130049-22 lisas 3.

Keskkonnaamet täpsustas asjaolu 05.08.2025

e-kirjas. Keskkonnaamet vabandab

arasaamatuse pärast.

3. EOÜ ja ELF tõid välja, et 04.08.2025

eelnõu punktis 3.2.1.2. märgitakse, et

ainuüksi selle veeloa alusel ei tohi lubatud

töid tegema hakata ning esmalt tuleb mereala

kasutamiseks saada hoonestusluba ja

ehitamiseks ehitusluba. Arvestades mh

asjaoluga, et nende lubade saamise

eelduseks on tuulepargi asukohavaliku

riiklik eriplaneering, millele on läbi viidud

KSH, siis ei paista põhjalikumate

Keskkonnaamet nõustub märkusega.

1 Registreeritud KOTKAS 04.08.2025 kirja nr DM-130049-22 all. 2 Registreeritud KOTKAS 25.08.2025 kirja nr DM-130049- 25 all. 3 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-26 all. 4 Registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051. 5 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-29 all. 6 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-28 all. 7 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-27 all. 8 Registreeritud KOTKAS 02.09.2025 kirja nr DM-130049-32 all. 9 Registreeritud KOTKAS 28.08.2025 kirja nr DM-130049-30 all. 10 Registreeritud KOTKAS 06.08.2025 kirja nr DM-130049-23 all. 11 Registreeritud KOTKAS 08.08.2025 kirja nr DM-130049-24 all.

2 (23)

seisukohtade esitamine TP1 ja TP4 veeloa

eelnõule olevat hetkel vajalik.

4. EOÜ ja ELF jäävad Loode-Eesti

tuulepargi KMH aruande puuduste osas

tehtud varasema kriitika juurde, arvestades

04.08.2025 eelnõu punktis 3.5.4 selgitatut,

mille kohaselt KMH aruande

kooskõlastamisel on lähtutud sellest, et

planeering koostatakse ja tegevust

käsitletakse edaspidi strateegilisel tasandil,

mh selgitatakse välja kohalik ja poliitiline

huvi antud asukohta tuulepargi rajamiseks.

Keskkonnaamet täpsustab, et Loode-Eesti

rannikumere tuulepargi keskkonnamõju

hindamise aruande (Loode-Eesti tuulepargi

KMH aruanne või KMH aruanne)12

kooskõlastamise ajal oli teada edasise

planeeringu vajalikkus. Seega, aruandesse sai

uuringute vajadus välja toodud, kuna KMH ei

lahendanud kõiki mõju valdkondi lõplikult

ära. Siiski, aruande kooskõlastamise aluseks

oli aruande vastavus nõuetele.

Keskkonnaamet korrigeerib vastavalt

korralduse p 3.5.4.

EOÜ ja ELF varasem kriitika KMH aruande

osas on seotud eelkõige linnustikuga,

mereimetajatega ja nahkhiirtega ning

tuulegeneraatorite tööfaasiga. Käesolevas

menetluses käsitletakse kitsalt vaid vee

erikasutust ning vee erikasutuse osas on

vastavad selgitused antud (04.08.2025 eelnõu

ptk 3.4). KeHJS § 11 alusel peavad teiste

tegevuslubade (hoonestusluba, ehitusluba)

taotluste menetlemisel nende otsustajad

uuesti kaaluma KMH vajalikkust ehk kas

koostatud KMH/KSH aruanded on ka nende

lubade jaoks piisavad või mitte ja selle pinnalt

tegema KMH vajalikkuse otsuse. Arvestades,

et hoonestusloa menetlus hõlmab merepõhja

koormamist meretuulepargiga, st

tuulegeneraatoreid kui ka tuulepargi tööfaasi,

tuleb loa andmise üle otsustamisel veenduda,

kas koostatud KMH/KSH aruanded on

piisavad. KMH aruandes on välja toodud

täiendavad uuringud (KMH aruande ptk 11),

mis võivad anda lisateavet otsustamiseks.

Lisaks, vajadusel viiakse läbi riigi

eriplaneering (REP) ning selle raames ka

KSH.

Aktsiaselts TALLINNA SADAM

5. Aktsiaselts TALLINNA SADAM tõi

välja, et tuuleturbiinide kavandamine

Hiiumadala liivamaardla alale on võimalik

pärast maavara ammendumist. Hiiumadala

liivamaardla ümbrusesse

Keskkonnaamet toob välja, et 04.08.2025

eelnõu p 3.6.27 oli toodud nõue seoses

maardlaga, kuid täpsustab nõude sõnastust

lähtuvalt keskkonnaloa esemest:

„Arendusalal TP 4 ei tohi vee

12 Skepast&Puhkim OÜ, 2023. Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr

2013_0056, 2023. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/loode-eesti-rannikumere-tuulepargi-

keskkonnamoju-hindamine.

3 (23)

tuuleelektrigeneraatorite kavandamisel

palutakse arvestada, et tegevus, sh

kaabelduse rajamine, ei takistaks

juurdepääsu Hiiumadala liivamaardlale ning

maavara kaevandamist. Ühtlasi palutakse

kaasata aktsiaselts TALLINNA SADAM

järgnevates loamenetlustes. Samas on

aktsiaselts TALLINNA SADAM avatud

läbirääkimisteks Enefit Green AS-ga

Hiiumadala liivamaardla ümbrusse

tuuleturbiinide kavandamise tingimuste

osas.

erikasutustöödega takistada maavarale

juurdepääsu ning maavara kaevandamist

Hiiumadala liivakarjääris. Selle tagamiseks

tuleb teha koostööd kaevandamisloa omajaga

(aktsiaselts TALLINNA SADAM)„.

Lisaks oli 04.08.2025 eelnõu p-s 1.4.5. seatud

kõrvaltingimus, mille kohaselt arendusalal

TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva

Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega

kattuval Hiiumadala liivamaardla alal.

Selgitame, et kui aktsiaselts TALLINNA

SADAM ja Enefit Green AS saavad

läbirääkimiste käigus muule kokkuleppele, on

lisaks vajalik saada ka MaaPS § 15 lg 1 alusel

vastava sisuga kooskõlastus. Siiski, lähtuvalt

aktsiaselts TALLINNA SADAM ja arendaja

koostöösoovist täpsustab Keskkonnaamet p

1.4.5. kõrvaltingimust järgnevalt:

„Arendusalal TP 4 ei ole vee erikasutus

lubatud Hiiumadala liivakarjääri

mäeeraldisega kattuval Hiiumadala

liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik

tingimusel, et maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutavaks tegevuseks on saadud

MaaPS-i alusel luba või mäeeraldisega

kattuval alal antud kaevandamisloa kehtivus

on lõppenud ja taastuvenergia ehitise

ehitamiseks maardla alale on saadud MaaPS §

14 lõike 2¹ punkti 3 kohane nõusolek ja luba“.

MKM

6. MKM tõi välja, et ilma kehtiva

planeeringuta ei ole meretuulepargi rajamine

võimalik. Seetõttu ei peeta hetkel

keskkonnaloa andmist otstarbekaks.

Meretuulepargid on olulise ruumilise

mõjuga ehitised vastavalt Vabariigi Valitsuse

01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise

ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile

4 ja nende rajamise jaoks sobivaid alasid on

võimalik määrata vaid planeeringuga.

04.08.2025 eelnõus kirjeldatud

meretuulepargi alad Hiiu maakonnaga

piirneval merealal on tunnistatud kehtetuks,

mistõttu neile viitamine keskkonnaloas on

ebakorrektne.

Keskkonnaamet selgitab, viidatud määrus

sätestab kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringuga kavandatavate olulise

ruumilise mõjuga objektide loetelu, kuid

kõnealust tuuleparki ei kavandata kohaliku

omavalitsuse haldusterritooriumile.

Keskkonnaamet on 04.08.2025 eelnõu ptk-s

3.2.2. möönnud planeeringu vajalikkust.

Keskkonnaametil puudub pädevus ja

seaduslik alus kohustada planeeringut

algatama käesoleva menetluse raames.

Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise

eeldusena ette REP olemasolu, vaatamata

sellele, et keskkonnaloa andmine enne

planeeringu kehtestamist ei pruugi olla

otstarbekas. Lisaks, keskkonnaloa taotluses

on vee erikasutuse piirkonnad viidatud kui

TP1, TP2-3 ja TP4, seega viidatakse

käesolevas korralduses just vee erikasutuse

piirkondadele. 04.08.2025 eelnõu p-s 3.2.2.1.

4 (23)

on viidatud, et merealal puudub kehtiv

planeering, kuid ei ole välja toodud

planeeringus nimetatud arendusalasid. Seega

on Keskkonnaamet seisukohal, et

keskkonnaloa korralduses on sobiv viidata

taotluses markeeritud arendusaladele.

Korralduse täpsustakse, et arendusala all

mõeldakse just vee erikasutuse piirkondi.

7. MKM tõi välja, et keskkonnaluba ei anna

iseseisvalt õigust ehitamiseks.

Keskkonnaloa eelnõus kirjeldatud

merepõhja süvendamine, tahkete ainete

paigutamine jm oleks ehitamine

(ehitusseadustiku § 4 lõike 1 alusel), mis on

kehtiva planeeringuta õigusvastane. Samuti

juhitakse tähelepanu sellele, et käesoleval

ajal keskkonnaloa andmine kehtiva

planeeringuta ei loo eeldusi ega saa tekitada

põhjendatud ootust arendajale hoonestusloa

ega ehitusloa menetluse raames

keskkonnaloas määratud asukohtade

eelistamist võrreldes teiste aladega tuulikute

püstitamisel.

Keskkonnaamet toob välja, et 04.08.2025

eelnõu p-s 1.4.3. on toodud „Keskkonnaluba

annab õiguse vee erikasutuseks

(süvendamine, tahkete ainete paigutamine

mere põhja allpool keskmist veetaset,

süvenduspinnase paigutamine mere põhja)

ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on

vajalikud merepõhja koormamiseks

meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite

ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks“.

Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et

arendajal on selge, et ainult keskkonnaloa

omamine ei anna õigust merepõhja

koormamiseks ega ehituseks, keskkonnaluba

ei broneeri ala ega sea eelisõiguseid. Oluline

on minna edasi järgnevate etappidega,

vastasel juhul on õigus keskkonnaloa

kehtetuks tunnistamiseks

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS)

§ 62 lg 1 p 3). Arvestades, et käesoleval juhul

on vee erikasutustööd ja ehitus väga tihedalt

seotud, täpsustab Keskkonnaamet

kõrvaltingimust viisil, et oleks selge, et vee

erikasutusega ei tohi alustada enne teiste

asjakohaste lubade saamist: „Keskkonnaluba

annab õiguse vee erikasutuseks

(süvendamine, tahkete ainete paigutamine

mere põhja allpool keskmist veetaset,

süvenduspinnase paigutamine mere põhja)

ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on

vajalikud merepõhja koormamiseks

meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite

ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks.

Vee erikasutust ei tohi enne vastavate lubade

saamist ellu viia“.

8. MKM rõhutas, et on jätkuvalt seisukohal,

et käesoleval ajal keskkonnaloa andmisel ei

ole sisulist eesmärki kuna selle elluviimiseks

vajalikud eeldused on täitmata.

Loamenetlusele eelneb planeering, mille

raames otsustatakse, kas ja kuhu saab midagi

ehitada ning alles seejärel tegevusluba, mille

Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025

eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga

seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest

keeldumise alused on välja toodud

04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5.

Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise

eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu

5 (23)

raames otsustakse kuidas saab planeeringut

ellu viia. Praegu oleks keskkonnaloa

andmine ennatlik ja see võib tuua kaasa

vaidlusi.

puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest

keeldumise alus. Õigusaktides ei ole

sätestatud lubade andmise kohustuslikku

järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole

võimalik arendajalt enne keskkonnaloa

andmist nõuda kehtivat hoonestusluba.

Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile

teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa

andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib

olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi.

Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa

elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud

loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa

keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski

välistada. Merepõhja koormamine

meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega

seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa

menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka

eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates

etappides arendusalad muutuvad või tegevuse

maht muutub, on võimalik keskkonnaloa

muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1).

Enefit Green AS

9. Arendaja on arvestanud karide asukohaga

ning esitas muudetud vee erikasutuse

positsioonid alal TP2-3 (vt joonis 1). Uus

paigutus välistab arendaja hinnangul

täielikult vundamentide paiknemise karide

elupaigale TP2-3 alal. Seoses sellega saab

hinnata merekao antud TP alal olulisele

elupaigale väheseks ning see on seotud vaid

heljumist tekkiva häiringuga. Lähtuvalt

sellest saab LKA moodustamise ettepanek

käsitleda ka karide kaitset, kus karidele on

keelatud ehitiste rajamine, kuid kaablite

rajamisel tuleb kasutada leevendusmeedet,

kus karide süvis tuleb tagada võimalikult

kitsalt (maksimaalne süvendi laius olenevalt

merepõhjast on 1,5 m). Tulenevalt uutest

tuulikute positsioonidest TP2-3 alal ning

kaablite leevendusmeetmete rakendamisest

saame väita, et MSRD ja LoD eesmärgid ei

ole kahjustatud tuuleparkide arendamisel.

Keskkonnaamet toob välja, et TP2-3 ala

merepõhja elupaigatüüpe on algselt uuritud

2008. aastal ning algse uuringuala servi

täiendavalt 2014. aastal. Algsete uuringute

tulemused on omavahel võrreldes üsnagi

erinevad. Seda seetõttu, et aja jooksul on

oluliselt täienenud uurimismeetodid ja

tõlgenduspõhimõtted

(modelleerimispõhimõtted), mille alusel

merepõhja elupaigatüüpe määratakse. Seega,

parima aluse otsuste tegemiseks annab siiski

üle-eestilistest modelleeritud

elupaigatüüpidest lähtumine, kuna selle

käigus on võetud aluseks ka omaaegsete

uuringute andmed, mille alusel on teostatud

kaasaegsed modelleeringud. Üle-eestilised

mereliste elupaikade modelleeringud (mida

on kasutatud ka KMH-s, nt joonis 119) on

esitatud töös "Eesti mereala elupaikade

kaardiandmete kaasajastamine" raames (TÜ

Eesti mereinstituut, 2018) ning uuendatud

andmed töös „Loodusdirektiivi

mereelupaikade seisundi hindamine ja EL

Looduse taastamise määruse mereelupaikade

piiritlemine“ (TÜ Eesti mereinstituut, 2024).

Vaadeldavate arendusalade piirkondades

6 (23)

viidatud kahe töö karide elupaigatüübi

andmestikus erinevusi ei ole.

TÜ Eesti mereinstituudi 2018 aasta töös

"Eesti mereala elupaikade kaardiandmete

kaasajastamine" on esitatud ka hinnang

alusandmete kvaliteedile. Kui 2008. aasta

uuringu andmestiku usaldusväärsust on

hinnatud madalaks (1-5 uuringupunkti/km2),

siis 2014. aasta andmestikku aga keskmiseks

või kõrgeks. Tumedama tooniga on

elupaigatüübi karid esinemisala, mis on

modelleeritud madala usaldusväärsusega

alusandmete baasil (vt joonis 2). On näha, et

arendusala pindalast moodustab see päris

olulise ning otsuse tegemisel keerukama osa,

kus eeldatavasti merepõhja mikroreljeef või

muud parameetrid suuresti määravad

elupaigatüübi esinemise. Sellel alal ei ole

olemasolevate andmete alusel võimalik

üheselt väita, et nihutades vee erikasutuse

positsioon mõnisada meetrit ühele või teisele

poole mõju kas esineb või ei esine.

Seega, kuna modelleering on teostatud

piiratud andmete alusel, tuleb ka selle

tulemuste täpsusesse suhtuda kriitiliselt. Ei

ole võimalik järeldada, et kui vee erikasutuse

positsioon paigaldatakse pikslile, kus joonisel

elupaigatüüpi ei ole märgitud, siis seal ka

looduses kindlasti elupaigatüüpi ei esine.

Seega väide, et uuendatud vee erikasutuse

positsioonide (st tuulikute asukohtade) korral

on välistatud otsene karide kahjustamine, on

küll ilmselt kartograafiliselt õige, kuid

sisuliselt kaheldav. Esitatud uus lahendus on

algsest osaliselt parem, kuna on loobutud

põhjapoolsel massiivil vee erikasutusest.

Teisalt on uue paigutusega hõlmatud ka

läänepoolne karide esinemisala serv, kuhu

algse taotluse kohaselt töid ei kavandatud.

Seega on uue vee erikasutuse positsioonide

paigutusega mõjuala laiendatud ka teisele

madalikule, mis on aga hoopis negatiivne

areng.

Teine aspekt on vee erikasutus potentsiaalsete

kaablite paigaldamisel. Alal TP2-3 ei ole

võimalik karisid täielikult vältida vee

erikasutusel pargisiseste kaablite rajamisel.

Kaabliühenduste ettevalmistuse mõju saab

hinnata sama oluliseks kui vee erikasutus

gravitatsioonivundamentide rajamisel (vt

7 (23)

04.05.2025 eelnõu p 3.4.2.4.). Arendaja

andmete kohaselt soovitakse paigaldada

kaablid kaevikusse (mida reeglina tuleb

pidada õigustatuks), seega rajatakse vee

erikasutuse käigus kaablikaevikud. 2008.

aasta uuring „Hiiumaa looderanniku Offshore

tuulepargi merepõhjaelustiku ja -elupaikade

inventuur“ (TÜ Eesti mereinstituut) näitab, et

Vinkovi madala (suur osa alast TP2-3)

põhjaosas (kuhu küll uuendatud asendiskeemi

järgi vee erikasutust enam ei planeerita)

moodustab põhjasubstraadi paeplaat, kuid

sellist põhja leidub aruandes esitatud (suure

üldistusastmega) joonise andmeil ka mitmel

pool ala lõunaosas. Sellisesse põhjasubstraati

vee erikasutuse käigus kaablite kaeviku

lõikamist võib pidada oluliseks merepõhja

looduslikkuse kahjustamiseks.

Lisaks kavandatakse alal TP2-3 vee

erikasutust ka piirkonnas, kus pinnase lõimise

analüüsiside kohaselt ulatub aleuriidi ja savi

fraktsiooni osakaal 38%-ni (vt joonis 1 punkt

P02 ja KMH aruanne lk 75). Seega on heljumi

tekke osakaal jätkuvalt suur – tööde ajal vee

kvaliteet halveneb, st halvenevad

põhjatoiduliste lindude toitumistingimused.

Lisaks, heljum sadeneb ka karidele. Euroopa

Komisjoni 2025 a soovituste13 kohaselt tuleb

arvestada ka ajutist seisundi halvenemist.

Kuigi TP2-3 uuendatud vee erikasutuse

positsioonide korral võib karide kadu olla

mõnevõrra väiksem, kaasneb süvendamisega

karide kadu ning häiring karidele ja seeläbi

lindude toitumistingimustele. Uute

positsioonidega on mõjuala laiendatud ka

kõrval olevale madalikule. Alad ei säili

looduslikuna ja seisund halveneb. Tegevusega

kaasneb keskkonnaoht. Kuigi ala TP2-3

piirkond ei ole võetud riikliku kaitse alla, on

tehtud ettepanek LKA moodustamiseks ning

ala on rahvusvahelise tähtsusega IBA ala.

Seega on jätkuvalt asjakohased 04.05.2025

eelnõu p 3.4.2.4., p 3.4.4.4 ja 3.5.3 toodud

selgitused. Lähtuvalt eeltoodust on alus

keskkonnaloa andmisest TP2-3 alal keelduda.

13 Euroopa Komisjon, 2025. REPORT FROM THE COMMISSION TO THE COUNCIL AND THE EUROPEAN

PARLIAMENT on the implementation of the Water Framework Directive (2000/60/EC) and the Floods Directive

(2007/60/EC), lk 29.

8 (23)

Joonis 1. Uuendatud vee erikasutuse positsioonid (vasakul) ja setete fraktsioonide osakaal

Loode-Eesti tuulepargi setete uuring joonis 3 kohaselt (paremal).

Joonis 2. Tumedama tooniga on elupaigatüübi karid esinemisala, mis on modelleeritud 2008

a. madala usaldusväärsusega alusandmete baasil, heledama tooniga on toodud karide

esinemisala, mis on modelleeritud 2014 a. andmete baasil. Mustaga on märgitud algse

taotluse vee erikasutuse positsioonid, roosaga on märgitud uuendatud vee erikasutuse

positsioonid.

10. Arendaja nõustus, et tuulikute

vundamente paigutades tuleb neid

planeerida mitte süviku äärde, sest need alad

on olulised räimedele. Samas on riigi poolt

tellitud räimede kuulmisuuring, mis peaks

eeldatavasti andma sisendi täpsemalt

mõjude kohta, mis on tingitud veealusest

tuulikute mürast. Seetõttu on Enefit Green

nõus keskkonnaloas käsitlema

kõrvaltingimust, et kui räimede

kuulmisuuringust selguvad asjaolud, mille

põhjal on võimalik väita, et tuulikud

Keskkonnaamet selgitab, et tuulegeneraatori

paigutamise meede on seotud

tuulegeneraatorite tööaegse müraga alal TP2-

3. Arendusala TP2-3 osas loa andmisest

keeldutakse, lisaks, meede ei ole seotud

keskkonnaloa esemega (süvendamine,

tahkete ainete paigutamine) ja seeläbi

meetmete või kõrvaltingimuste seadmine

keskkonnaloas ei ole asjakohane. Ka meede

„tuulikute peatamine räimedele olulisel

perioodil“ ei ole seotud keskkonnaloa

esemega. Meetmed, mis on seotud vee

9 (23)

põhjustavad olulist mõju teatud perioodil

räimedele, siis vaadatakse tuulikute

positsioonid taas üle projekteerimise käigus,

et oleks välistatud oluline mõju

kalapopulatsioonile või rakendatakse KMH-

s toodud leevendusmeedet ehk tuulikute

peatamine räimedele olulisel perioodil.

Samuti nõustutakse leevendusmeetmega, et

ehitustegevuse käigus on keelatud tuulikute

vundamentide ettevalmistus ja

vundamentide rajamine ning pargisiseste

kaablite rajamine räimedele olulisel

perioodil. Sarnast meedet on käsitletud ka

Liivi meretuulepargi KMH-s.

erikasutusega seatakse keskkonnaloale (vt

04.08.2025 eelnõu p 3.6.11.-3.6.16).

Meetmed ei ole seotud viidatud räimede

kuulmisuuringuga. Seega ei ole vajalik erisusi

seada.

11. Arendaja tegi ettepaneku arvestada

järgmises etapis (samaaegselt

projekteerimisega) läbiviidava täiendava

linnustiku uuringuga (KMH aruande ptk

11.1.3.) ka LKA moodustamisel.

Keskkonnaamet selgitab, et LKA

moodustamine on eraldiseisev protsess ning

ei ole seotud keskkonnaloa menetlusega ning

keskkonnaloas ei ole asjakohane vastavate

nõuete seadmine. Lisaks märgime, et

käesoleval ajal ei ole teada, millal LKA

moodustamise ettepanekud

Keskkonnaametile edasiseks analüüsiks

saadetakse. Enne projekteerimist on vajalik

saada hoonestusluba ning Keskkonnaametile

teadaolevalt ei ole hoonestusloa taotlust seni

menetlusse võetud. Seega ei ole käesoleval

hetkel võimalik hinnata, kas KMH aruandes

indikeeritud uuringuid on võimalik võtta

aluseks LKA moodustamise protsessis või ei.

LKA moodustamise protsessis arvestatakse

kõike olemasolevat teavet alal leiduvate

kaitseväärtuste kohta. Seega, kui viidatud

linnustiku uuringute tulemused on protsessi

jätkumise ajaks olemas, on võimalik nendega

ka arvestada.

12. Arendaja oli nõus läbi viima täiendava

süvenduspinnase seire enne

tuulegeneraatorite asukoha paika panemist

alal TP2-3.

Keskkonnaamet selgitab, et täiendav

süvenduspinnase seire alal TP2-3 ei annaks

sellist infot, mis võimaldaks karide kaoga või

põhjatoiduliste lindude toitumistingimuste

halvenemisega seotud keskkonnaohtu vältida

või vähendada. Süvenduspinnase seire

eesmärk oleks täpsustada setete keemilist

koostist (sh reostusohtu), kuna arendusala

TP2-3 teatud piirkondades (proovipunkt P02)

olid setted rahuldavas seisus. Keskkonnaamet

on jätkuvalt seisukohal, et ala TP 2-3 osas

tuleb loa andmisest keelduda. Seega nõuete

seadmine ja täpsema setete seisundi

väljaselgitamine ei ole põhjendatud.

10 (23)

13. Enefit Green AS selgitas, et teeb

liivakarjääri mäeeraldisega kattuva ala

kasutamise osas koostööd maardla

kaevandamisloa omanikuga selgitamaks

välja, millistel tingimustel kaevandusloa

omanik nõustub tuulikute rajamisega

ammendunud karjääri alale. Täpsemad

positsioonid ning detailid selgitatakse

projekteerimise faasis koostöös

kaevandusloa omaniku ning

Keskkonnaametiga. Oleme teadlikud, et

ilma kaevandamisloa omaniku nõusolekuta

ei ole võimalik vastavaid tuulikuid rajada.

Lähtuvalt aktsiaselts TALLINNA SADAM ja

arendaja koostöösoovist täpsustab

Keskkonnaamet kõrvaltingimust järgnevalt:

„Arendusalal TP 4 ei ole vee erikasutus

lubatud Hiiumadala liivakarjääri

mäeeraldisega kattuval Hiiumadala

liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik

tingimusel, et maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutavaks tegevuseks on saadud

MaaPS-i alusel luba või mäeeraldisega

kattuval alal antud kaevandamisloa kehtivus

on lõppenud ja taastuvenergia ehitise

ehitamiseks maardla alale on saadud MaaPS §

14 lõike 2¹ punkti 3 kohane nõusolek ja luba“.

14. Enefit Green AS selgitas, et LKA

moodustamise ettepanekualadel on kaitset

vajavateks väärtusteks karid ja veealused

liivamadalad. Ollakse seisukohal, et

keelatud peaksid olema tegevused, mis

kahjustavad võimaliku LKA

moodustamisega seotud kaitseala eesmärke.

Kui tuuleparkide rajamisel on oluline

negatiivne keskkonnamõju, mille

leevendamistegevused on kirjas heaks

kiidetud KMH-s, välistatud, siis puudub

vajadus keelata tuulikute rajamist LKA

alale. Sellele aitab arendaja hinnangul kaasa

eelpool toodud ettepanek planeerida

tuulikute positsioonid väljaspoole karisid,

mis tagab karide elupaiga tüübi säilimise ja

tuulepargi arendamise selliselt, et loodusliku

elupaiga säilimine on tagatud ka

prognoosimisulatusse jäävas tulevikus.

Lähtuvalt toodud põhjendustest ning

käesoleva kirjaga esitatud muudetud

tuulikute positsioonidest TP2-3 alal

palutakse arvestada keskkonnaloa menetluse

jätkamisega TP 2-3 alal ning arvestada LKA

moodustamisel kirjas toodud

ettepanekutega.

Keskkonnaamet täpsustab, et KMH aruandes

analüüsiti, kas arendusega kaasneb olulist

negatiivset keskkonnamõju. Siiski,

kaitsealade puhul ei tohi tegevus kahjustada

kaitstavat objekti seisundit. Seega negatiivse

keskkonnamõju puudumine ei võrdu sellega,

et ei seata ohtu LKA kaitse-eesmärke, lisaks

on oluline arvestada juba LKA moodustamise

ettepanekutega (vt ka 04.08.2025 eelnõu p

3.5.3). Keskkonnaloa andmisel on arvestatud

ka uuemat teavet, kui KMH aruandes (vt ka

04.08.2025 eelnõu p 3.5.5.). Isegi kui vee

erikasutuse positsioone muudetakse, kaasneb

karide kadu, seeläbi ka mõju linnustikule.

Karide kadu ja heljumi teket ei ole võimalik

vältida. Seega ei saaks planeeritud vee

erikasutus alal TP2-3 lubada.

Hiiu Tuul MTÜ

15. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et nii vee

erikasutusloa menetluse alguses kui ka

praegu kehtiva planeerimisseaduse järgi

määratakse maa- ja veealade üldised

kasutustingimused planeeringuga.

Käesolevalt planeering puudub. Kuna

tuuleparkide rajamiseks sobivaid alasid

Hiiumaaga piirneval merealal ei ole, puudub

keskkonnaloaga võimalus määrata

Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025

eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga

seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest

keeldumise alused on välja toodud

04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5.

Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise

eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu

puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest

keeldumise alus. Õigusaktides ei ole

11 (23)

keskkonnaloas tegevuse asukohaga seotud

koordinaate. Planeerimisseadus (PlanS) § 27

lg 2 ja 4 tuleneb, et tuuleelektrijaama

elektrilise nimivõimsusega alates 400

megavatti püstitamiseks, tuleb koostada riigi

eriplaneering, kui vastaval merealal puudub

nimetatud ehitise asukohta käsitlev

kehtestatud üleriigilise planeeringu

teemaplaneering ning selle koostamisele ei

ole asutud. Üleriigilise mereala

teemaplaneeringu seletuskirjas (lk 15) on

märgitud, et Hiiu ja Pärnu mereala

planeeringud jäävad kehtima ka üleriigilise

mereala planeeringu kehtestamisel. Hiiu

mereala planeeringu seletuskirjas (lk 14) on

märgitud, et väljaspool tuuleenergia

tootmise ala ei ole tuulikute ehitamist

planeeringuga ette nähtud, s.t. et tuuleparke

vabalt valitud alale püstitada ei saa. Seega on

keskkonnaloa väljastamine Hiiu merealale

vastuolus kehtivate planeeringutega, sest

need ei näe ette tuuleparkide rajamist

Hiiumaaga piirnevale merealale. Järelikult

tuleb keskkonnaloa andmisest keelduda

KeÜS § 52 lg 1 p 4 alusel, mis sätestab, et

keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui

kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega

sätestatud nõuetele.

sätestatud lubade andmise kohustuslikku

järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole

võimalik arendajalt enne keskkonnaloa

andmist nõuda kehtivat hoonestusluba.

Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile

teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa

andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib

olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi.

Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa

elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud

loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa

keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski

välistada. Merepõhja koormamine

meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega

seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa

menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka

eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates

etappides arendusalad muutuvad või tegevuse

maht muutub, on võimalik keskkonnaloa

muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1).

KeÜS kommentaarides14 on selgitatud, et

„kuna keskkonnalubade andmise eesmärk on

tegeleda eeskätt keskkonnaküsimustega (vt

ka KeÜS § 1 kommentaare), siis kuulub selle

normi kohaldamisalasse ilmselt ka vastuolu

teiste keskkonnaseadustiku eriosa seadustega.

Seega, KeÜS § 52 lg 1 p 4 ei ole käesolevalt

asjakohane keskkonnaloa andmisest

keeldumise alus. Seda toetab ka senine

Riigikohtu praktika (vt p 3.2.2.32).

16. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et

keskkonnaloa kõrvaltingimuse punkt 1.4.1

näeb ette, et Keskkonnaametil on õigus

keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks

tunnistamiseks, kui planeeringu ja/või

hoonestusloa alusel muutuvad

meretuuleparkide asukohad või

meretuuleparki ei ole keskkonnaloas

märgitud alal lubatud rajada. Kuna

keskkonnaloa andmise ajal on juba teada, et

meretuuleparki ei ole keskkonnaloas

märgitud alal lubatud rajada, välistab see

iseenesest keskkonnaloa andmise, sest

keskkonnaluba tuleks kohe selle andmise

järel koheselt kehtetuks tunnistada.

Keskkonnaamet selgitab veelkord, et

keskkonnaloa andmise eeldusena ei näe

õigusaktid ette kehtiva planeeringu

olemasolu, mistõttu puudub ka alus

keskkonnaluba selle andmise järel kehtetuks

tunnistada. Puudub küll eriplaneering, kuid

välistatud ei ole selle algatamine ning see, et

planeerimismenetluse tulemusel kehtestatava

planeeringuga määratavad alal kattuvad või

osaliselt kattuvad vee erikasutuse

piirkonnaga. Keskkonnaluba tunnistatakse

kehtetuks, kui loa alusel lubatud tegevust ei

alustata kahe aasta jooksul loa andmisest

arvates (KeÜS § 62 lg 1 p 3). Siiski,

arvestades projekti keerukust, on

proportsionaalne tööde hulka lugeda ka

ettevalmistusi, näiteks planeeringu protsessi

14 Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk

294. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf (16.07.2025).

12 (23)

või hoonestusloa taotluse menetlust15. Seega,

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole hetkel

selge, et meretuuleparki poleks lubatud

keskkonnaloas märgitud alale rajada, arendust

ei saa pidada täiesti perspektiivituks ning

keskkonnaluba ei tuleks peale selle andmist

koheselt kehtetuks tunnistada.

17. Hiiu Tuul MTÜ juhtis tähelepanu

asjaolule, et punktis 1.4.4 ei ole ette nähtud

võimalust seiretulemuste põhjal

keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, üksnes

keskkonnaloa tingimusi üle vaadata või

vajadusel muuta. See piiraks põhjendamatult

loa andjat olukorras, kus ilmnevad olulised

asjaolud keskkonnaloa andmise järgselt

tegevuse elluviimiseks.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et

keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa

kehtetuks tunnistada, kui seire tulemustel

selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega

kaasneb keskkonnaoht või oluline

keskkonnahäiring ning huvi jätta

keskkonnaluba kehtetuks tunnistamata ei ole

ülekaalukas ja avalikku või kolmanda isiku

huvi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta loa

muutmisega (KeÜS § 62 lg 2 p 2 koostoimes

KeÜS § 59 lg 1 p 2). Seega ei pea

Keskkonnaamet vajalikuks kehtetuks

tunnistamise osas eraldi kõrvaltingimuse

seadmist.

18. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et ka

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

on keskkonnaloa andmise menetluses

leidnud, et kõnealuse keskkonnaloa, millega

ei anta küll õigust mereala kasutamiseks ega

sinna tuulepargi rajamiseks, andmine oleks

vastuolus kehtiva Hiiu mereala

planeeringuga. /…../ Sellises olukorras on

raskendatud ka õiguspärase kaalutlusotsuse

tegemine, sest võimalik pole arvestada

olulise asjaoluga ehk puudub vastus

küsimusele, kas vee erikasutusloa esemeks

olevat tuuleparki on üldse võimalik rajada.

Seetõttu ollakse ka arvamusel, et enne

keskkonnaloa andmise üle otsustamist tuleb

koostada planeering, mis ehitusõiguse

tuulepargi rajamiseks annab.

Keskkonnaamet selgitab, et on möönnud

planeeringu vajalikkust. Siiski,

Keskkonnaametil puudub pädevus ja

seaduslik alus kohustada planeeringut

algatama. Keskkonnaloa andmisest

keeldumise alused on välja toodud

04.08.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5.

Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise

eeldusena ette riigi eriplaneeringu olemasolu.

Keskkonnaamet lähtub kaalutlustes vee

erikasutusest ega anna keskkonnaloa

menetluses lõplikku hinnangut sellele, kas

tuuleparki on võimalik üldse rajada. Kui

ilmneb, et meretuuleparki ei ole alale

võimalik rajada, tunnistatakse keskkonnaluba

kehtetuks. Ainult keskkonnaloa alusel ei ole

võimalik tuuleparki rajada ega ka vee

erikasutustöid teostada (vt kõrvaltingimused

04.08.2025 eelnõu p-des 1.4.1. ja 1.4.3.)

19. Hiiu Tuul MTÜ juhtis tähelepanu, et vee

erikasutusluba on taotletud ühele 1100 MW

võimsusega tuulepargile. Tuulepargi

jagamine osadeks toob endaga kaasa

strateegilisel tasandil vajalike otsuste

vältimise, mis süvendab võimalust

keskkonnaohu tekkimiseks. Riigikohus

Keskkonnaamet selgitab, et arendaja on

soovinud käsitleda arendusalasid

eraldiseisvatena, mh toonud välja, et

neid võivad opereerida eri ettevõtted (vt

04.08.2025 eelnõu p 2.12.). Keskkonnaloa

andmise kontekstis tähendab see seda, et

arendus on realiseeritav ka osade kaupa. Vee

15 Kask, O., jt. KeÜS § 62 kommentaarid, p 3.3 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk

348. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf.

13 (23)

märgib haldusasjas nr 3-16-1472 tehtud

otsuse punktis 24, et oluline on takistada

KSH direktiivist tulenevatest kohustustest

kõrvalehoidmise võimalike strateegiate

kasutamist, mis võivad väljenduda meetmete

osadeks jagamises, vähendades nii KSH

direktiivi kasulikku mõju. Hiiu Tuul MTÜ

selgitab, et KMH aruande kohaselt

moodustavad tuulepargid oma

võrguühendustega ja tuulegeneraatoritega

ühtse terviku.

erikasutuse keskkonnalubade puhul ei ole

välistatud, et üks keskkonnaluba hõlmab

mitut analoogset käitist, objekti, tööpiirkonda

vm allüksust. Seega, keskkonnaloa kontekstis

ei ole asjaolu määrava tähtsusega, oluline on,

et KMH aruandes on analüüsitud kõigi

arendusaladega seotud vee erikasutust.

20. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et

keskkonnaluba ei ole kooskõlas KeÜS § 52

lg 1 punktiga 6. Keskkonnaloa esemeks

oleva tegevusega kaasneb keskkonnaoht,

mida ei ole võimalik vältida. Puuduvad

ülekaalukad põhjused ning vältimatu

vajadus tuuleparke Hiiumaaga piirnevale

merealale rajada, sest on olemas muud

alternatiivsed planeeringutega kehtestatud

sobivamad asukohad. Hiiu Tuul MTÜ on

käesolevas menetluses korduvalt16 juhtinud

tähelepanu keskkonnamõju hindamise

käigus ilmnenud puudustele (viimati

16.05.2025 kirjas) ning seetõttu esineb

reaalne oht, et keskkonnaluba antakse

tegevusele, mis ilmselt kahjustab

pöördumatult Läänemere seisundit ning

selle ökosüsteemi. Hiiu merealal ei ole läbi

viidud korrektset tuuleparkide

keskkonnamõju strateegilist hindamist,

mistõttu ei saa väljastada keskkonnaluba

tuuleparkide rajamiseks.

Keskkonnaamet selgitab, et käesoleva

menetluse esemeks on keskkonnaluba ja

seega käsitletakse korralduses kitsalt vee

erikasutust ja sellega kaasnevaid mõjusid sh

võimalikku keskkonnaohtu (04.08.2025

eelnõu ptk 3.4). Vee erikasutuse mõju vee

kvaliteedile on Keskkonnaamet selgitanud

juba 04.08.2025 eelnõu p-des 3.4.1.4. ja

3.4.1.5. Lisaks, 2025 a. augustis on valminud

TalTech analüüs17, kus tuuakse välja:

„Settimise akumulatsioonialade pinnasetetes

on keskmine potentsiaalselt vabanev fosfori

kogus 275 µg P/g e 0,9 g P/m². Kõige kõrgem

fosfori sisekoormus on seotud Liivi lahe

sügavamate osadega, setetest potentsiaalselt

vabanev fosfor võib seal ulatuda kuni 1400 µg

P/g (jaam G1) e 3,3 g P/m² kohta. Suur fosfori

sisekoormuse potentsiaal on ka Narva lahes

2,6-3,1 g P/m² ja Väinameres 1,1-1,4 g P/m².

Sarnane uuring Soome Saaristomere ja

Stockholmi arhipelaagi akumulatsioonialadel

andis keskmiseks potentsiaalselt vabaneva

fosfori sisalduseks 630 µg P/g e 3,5 g P/m² ,

transpordialadel olid vastavad väärtused 230

µg P/g ja 0,6-1,4 g P/m².“ Vastav selgitus

lisatakse korraldusse. Seega ei kaasne

objektiivse teabe kohaselt vee erikasutusega

keskkonnaohtu vee kvaliteedile. Vee

erikasutusega kaasnevat keskkonnaohtu on

käsitletud 04.08.2025 eelnõu p-des 3.4.2.4-

3.4.2.7, 3.4.4.4. ptk 3.5.

21. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et

keskkonnaloa andmisel ei taga piirdumine

Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaluba

reguleerib süvendamist, tahkete ainete

16 Hiiu Tuul MTÜ 16.09.20219 kiri 2019 aasta KMH aruande eelnõule, Hiiu Tuul MTÜ 28.08.2023 kiri 2023 aasta

KMH aruande eelnõule, Hiiu Tuul MTÜ 16.05.2025 kiri keskkonnaloa taotlusele. Koondatud ettepanekud

registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-27 all. 17TalTech 2025. „Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine toitainete

kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine“. Lõpparuanne.

Kättesaadav: Microsoft Word - TTU Sekundaarne_reostuskoormus_lopparuanne_2025_final.

14 (23)

vaid veeloa esemeks oleva tegevuse

hindamisega keskkonna piisavat kaitset.

Hiiu Tuul MTÜ tervitab põhjalikkust,

millega on Keskkonnaamet suhtunud

merepõhja kaitsesse. Kui KMH aruanne

väitis, et kavandatav tegevus ei avalda

ebasoodsaid mõjusid loodusdirektiivi

92/43/EMÜ (LoD) elupaigatüübi karide

(1170) seisundile, siis Keskkonnaamet tõi

välja, et karide seisund on hinnatud

kokkuvõttes ebasoodsaks-ebapiisavaks ja

nad vajavad erilist kaitset. Samas jääb

ebaselgeks, kuidas arvestatakse tuulepargi

ebasoodsaid mõjusid, mis tekivad väljaspool

vee-erikasutusloaga hõlmatud tegevusi

(tuuleturbiinide töö, visuaalne mõju jne.).

Neid mõjusid on kirjeldatud KMH aruandes

ja paljudes arvamustes, mis on esitatud

Loode-Eesti tuulepargi loamenetluse käigus.

paigutamist mere põhja allpool keskmist

veetaset ja süvenduspinnase paigutamist

eesmärgiga rajada potentsiaalsed

tuulegeneraatori vundamendid ja paigaldada

meretuulepargi sisesed kaablid. Kuigi KMH

aruandes käsitleti lisaks vee erikasutusega

kaasnevate mõjude ka laiemalt

meretuulepargi püstitamist

(tuulegeneraatorite tornid, labad) ja

tuulepargitööd (elektri tootmine

tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende

tegevustega seotud mõjusid, tuleb

tuulegeneraatorite ehituse ja nende tööga

seotud küsimused lahendada järgmistes

asjakohastes etappides (hoonestusloa- ja

ehitusloa menetlus, võimalik planeering).

Keskkonnaloaga ei saa reguleerida valdkondi,

mis ei ole keskkonnaloa ese. Siiski, seatakse

kõrvaltingimused, mille eesmärk ongi mh

tagada järgnevate etappide läbimise enne

tegevusega alustamist.

22. Süvendusmahtude ebapiisav kajastamine

KMH aruandes. KMH aruanne on aluseks

veeloa väljastamiseks ja lisatingimuste

seadmiseks. KMH aruanne peab vastama

KMH programmile. KMH programmis on

ette nähtud, et käsitletakse süvendamise

vajalikkust ja mahtusid tuulepargi rajamisel.

KMH aruande järgi tunnistati parimaks

tuulikute paiknemise alternatiiv 4, s.o.

tuulikud 20 MW. KMH aruande heakskiidus

on otsus, et tuulepargi rajamisel

rakendatakse tuulikute paiknemise

alternatiivi 4, mis on kirjeldatud KMH

aruande peatükis. 20 MW tuulikute aluste

ettevalmistamiseks lähtuti arendaja poolt

antud keskmistest eemaldatavatest

mahtudest: vundamendiala läbimõõduga 60

m ja eemaldatavat pinnast 12 400 m³. KMH

aruandest on andmed kaablikraavide

süvenduse kohta: kaabli diameeter on kuni 1

m, selle paigutamise nähakse ette kas

süvendit 2 m ja pinnase eraldamist 4 m³/m

(sügavuses üle/võrdselt 20 m) või süvend 2,5

m ja pinnase eraldamist 5 m³/m

(meresügavus alla 20 m). Merekaablite osas

arvestatakse kuni 1 km laiuse alaga meres

kaablite koridori jaoks, kuna kõrvuti

paiknevaid kaableid võib olla 5-13, sõltuvalt

turbiinide nimivõimsusest ning koguarvust

Keskkonnaamet selgitab, et

Kliimaministeerium on KMH järelevalvajana

Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande

heakskiitmise otsuses analüüsinud KMH

aruande ja KMH menetluse vastavust KeHJS

v.r sätestatud nõuetele ning leidnud, et

puuduvad KMH aruande heakskiitmata

jätmist tingivad asjaolud (sh on KMH aruanne

asjakohane ja piisav vee erikasutusloa

(keskkonnaloa) andmise üle otsustamiseks).

Keskkonnaamet täpsustab asjaolusid

korralduses.

Kuigi KMH aruandes ei olnud tood välja

konkreetseid süvendamise mahtusid, mis on

vajalik kaablite süvistamisel, toodi lk 260-261

välja mahtude arvestamise põhimõtted ja

trasside skeemid. Mh täpsustati, et

paralleelselt jooksvaid kaableid on erinevates

lõikudes eksportkaablite osas, st rajatakse

mitu paralleelset kaablikraavi. KMH aruande

raames mudeldati heljumi teket ja levikut,

nimetatud andmed olid piisavad mudelduste

läbiviimisel. KMH aruandes lähtutakse

maksimaalsetest mahtudest. Seega on olemas

lähtekohad süvendamise mahtude

arvestamiseks ja neist on arendaja lähtunud ka

keskkonnaloa taotluse esitamisel.

15 (23)

ja pinge suurusest. Kõik tuulikud on

omavahel ühendatud kaablitega ning igast

tuulepargialast (TP1-TP4) tulevad

ühenduskaablid Hiiumaale alajaama, kust

omakorda lähevad 330 kV eksportkaablid

(1-3 tk) läbi mere Aulepa alajaama. Töös

„Loode-Eesti tuulepargi liitumine

põhivõrguga” kirjeldatakse, et kaablid

paigaldatakse kaevikusse üksteise kõrvale,

kooskulgevaid kaableid on mõnes lõigus

rohkem kui üks. Ka KMH aruanne tunnistab,

et paralleelselt jooksvaid kaableid on

erinevates lõikudes 1-3. Seega, kui kaevikus

kulgevad mitu kaablit kõrvuti, ei saa olla

kaeviku ristlõige kuni 5 m ja süvendusmaht

kuni 5 m³/m. Täiesti puuduvad KMH

aruandes andmed kaablikraavide pikkuse

kohta, nii sektsioonisisest ja sektioone

ühendavate kaablitrasside kohta. Seega

puuduvad KMH aruandes KMH

programmise ette nähtud andmed

süvendamise mahu kohta ja ei vasta seetõttu

KMH programmile. KMH aruanne peab

andma (ja avalikustama) piisava

informatsiooni, mille alusel saab teha

otsuseid tegevuse keskkonnamõju kohta.

23. Heljumi hulga määramine on ebaselge.

KMH aruandes eeldatakse, et hõljuvasse

olekusse satub/jääb 10% süvendusmahust.

Samas lõimise analüüsimisel leiti, et

arendusalast TP 2 läänes ulatub aleuriidi ja

savi fraktsiooni osakaal 38%-ni (P02) ja

arendusalast TP 1 lõunas, jaama P08

piirkonnas, ulatub aleuriidi ja savi

fraktsiooni osakaal 80%-ni ning

arendusalast TP 1 kagus (P10) ulatub see

45%-ni. Rohkem heljumit moodustavad

peenemate fraktsioonide osakesed (aleuriit

ja savi). Seega on ebatäpne süvendusmahust

vaid 10% arvestamine heljumi hulgana või

tuleks see täpsemalt põhjendada. Kaabli

merepõhja paigutamisel kasutatakse m.h. nn.

hüdroader ja kaeviku rajamise tehnoloogiat.

Ilmselt ei ole planeeritud kasutada kaabi

katmise tehnoloogiat (on arvestatud

kaablisüviste rajamisega). Mõlema

tehnoloogia puhul kasutatakse kõrgsurve

veejuga ehk merepõhja materjal

purustatakse ja suunatakse veekeskkonda

suure survega. Sellise metoodika puhul on

Keskkonnaamet selgitab, et 10% materjali

hõljumisse sattumine on väärtus, mida

mudeldamisel on seni meretuulepargi KMH-

des kasutatud. Keskkonnaameti tellimusel on

TalTech poolt 2025. aastal koostatud

metoodika „Metoodika mõju hindamiseks

hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee

kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“, et

ühtlustada edasiste uuringute metoodikaid.

Ka selles on välja toodud 10% materjali

hõljumisse sattumine väärtus. KMH aruande

lisas „Heljumi leviku modelleerimine Loode-

Eesti meretuulepargi KMH aruande

koostamiseks„ lk 9 on toodud: „Käesolevas

töös on stsenaariumide koostamisel tehtud

eeldus, et tuulikute vundamendi rajamisel

tõstetakse setted ühtlaselt veesambasse.

Settetüübi hulga leidmiseks, kasutati lõimise

proovide tulemust tuulikule lähimast punktist

vastavalt tööle“. Seega on mudelis juba

arvestatud settetüübiga. KMH aruande lk 18

kohaselt peetakse 10% konservatiivseks

eelduseks ning selgitatakse, et erinevad kaabli

süvistamise meetodid on sobilikud, st ka

16 (23)

kaablikraavi purustustsoon suurem kui

planeeritud kaevis, palju peent materjali ja

settinud aineid (s.h. fosfor)

resuspendeeritakse või lahustatakse. KMH

aruandes peaks olema välja toodud

arvutuskäik, kuidas saadakse

süvendusmahust heljumi hulk. Heljumi hulk

ja settimine merepõhjas on oluline mereelu

(s.h. kalakoelmuid) kahjustav faktor ja

sellega tuleb arvestada.

kõrgsurve veejoa kasutamisel ei paisata

heljumisse üle 10% pinnase. Olemasoleva

teabe kohaselt kõrgsurve vee meetodite

(hüdroader, jetting jne) kasutamisel heljumi

kontsentratsioon veesambas piirdub alumise

veekihiga18 ning kaasnev heljum ei ole

oluliselt suurem kui alternatiivsete

metoodikate korral19. Teiseks, ala TP2-3 osas,

kus paikneb proovipunkt P02, keskkonnaloa

andmisest keeldutakse; ala TP1

proovipunktid P09 ja P10 asuvad väljaspool

vee erikasutuse piirkonda. Seega aladel, kus

on suurem aleuriidi ja savi fraktsiooni

osakaal, keskkonnaloa alusel töid ei

kavandata. Vastavalt täpsustakse ka

korraldust. Lisaks, KMH aruandes on ette

nähtud vastavad seiremeetmed ja

leevendusmeetmed seoses heljumiga, mis ka

keskkonnaloale seatakse (vt ka 04.08.2025

eelnõu p 3.7.16, 3.6.10, 3.6.16). Seega on

KMH aruandes heljumi temaatikat käsitletud

piisavas mahus, et oleks võimalik otsustada

keskkonnaloa andmise üle.

24. Eksportkaablite saaste arvestuse mitte

kajastamine KMH aruandes ja veeloas on

projekti jagamine osadeks ja seetõttu

lubamatu. Keskkonnaloa eelnõus öeldakse,

et keskkonnaloa taotlus ei hõlma

eksportkaablite paigaldamisega seotud vee

erikasutust. Tuulepargi rajamine ilma teda

elektrisüsteemi ühendava võrgustikuta on

lubamatu. Seega on Loode-Eesti tuulepargi

lahutamatu osa ka eksportkaablite rajamine.

Eksportkaablite, tuulepargikaablite rajamine

ning tuulikualuse pinna ettevalmistamine on

ühe projekti lahutamatud osad. Nende mõju

tuleb hinnata kogumina.

Keskkonnaamet selgitab, et KMH aruandes

käsitleti mh ka eksportkaablite rajamist ja

nende rajamisega kaasnevat keskkonnamõju.

Seega on hinnatud tegevuse mõju tervikuna

ning mõjude hindamisel ei ole toimunud

tegevuse osadeks jagamist. On selge, et

tuulepargi rajamine ilma seda elektrisüsteemi

ühendava võrgu rajamiseta ei ole

põhjendatud. Keskkonnaamet on 04.08.2025

eelnõu p-des 3.2.3.4. ja 3.2.2.5. selgitanud, et

lisaks käesolevale keskkonnaloale on vajalik

veel erinevate etappide (hoonestusloa,

ehitusloa ja kasutusloa menetlus, vajadusel

REP) läbimine enne, kui on võimalik alustada

meretuulepargi rajamist. Seega on järgnevate

etappidega paralleelselt võimalus läbi viia ka

eksportkaablitega seotud loastamine. KeÜS §

41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel

ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud,

antakse nendeks tegevusteks üks

18 Swanson, C. and Isaji, T., 2006. Simulation of sediment transport and deposition from cable burial operations

for the alternative site of the Cape Wind Energy Project. ASA Final Report, pp.05-128. Kättesaadav:

https://tethys.pnnl.gov/sites/default/files/publications/SL-ASA2006SimulationofSediment.pdf. 19 Taormina, B., Bald, J., Want, A., Thouzeau, G., Lejart, M., Desroy, N. and Carlier, A. 2018. A review of

potential impacts of submarine power cables on the marine environment: Knowledge gaps, recommendations and

future directions. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 96, pp.380-391. Lk 11. Kättesaadav:

https://pure.hw.ac.uk/ws/portalfiles/portal/23181616/Taormina_et_al_2018_preprint.pdf.

17 (23)

keskkonnaluba. KeÜS kommentaaride20

kohaselt on keskkonnaloa andjal nõude

sisustamiseks diskretsioon. Loa andmisel on

oluline ka taotleja soov. Arvestades, et

eksportkaablid ühendavad meretuuleparke

elektrivõrguga või erinevaid meretuuleparke

omavahel, ei ole vee erikasutuse piirkonnad

ruumiliselt seotud. Lisaks on ka

tehnoloogilised erisused (paralleelsed

kaablid, suurem sügavuste varieeruvus,

erinevad leevendusmeetmed jne). Lähtuvalt

eeltoodust võib käsitleda vee erikasutust

erinevate tegevuste osas eri lubades. Selguse

mõttes lisame eksportkaablitega seotud

etappide vajaduse ka korraldusse, mh asjaolu,

et vee erikasutuseks eksportkaablite

paigaldamisel on vajalik eraldi

keskkonnaluba.

Keskkonnaamet nõustub, et Loode-Eesti

tuulepargi setete uuringu aruande kohaselt

eksportkaablite alal raskemetallide ja

üldnaftaproduktide sisaldust eraldi ei

määratud. Siiski, merepõhjasetted ei ole

arendusaladel reostunud (vt 04.08.2025

eelnõu p 3.4.1.5.). Ohtlike ainete

kontsentratsioonid leiduvad tõenäoliselt

sadamate või laevaremonditehaste

lähistel21,22, siiski võib kõrgenenud sisaldusi

setetes leiduda ka avamerel (suured laevateed,

sügavad akumulatsioonialad)23. HELCOM

süvendamise ja kaadamise juhise p 6.10.a.

toob välja, et süvendusmaterjal võib olla

testimisest vabastatud, kui on põhjust arvata,

et see ei ole olnud saastumise mõju all, st see

koosneb varasemalt puutumata geoloogilisest

materjalist ja piirkonnas puuduvad olulised

mineviku või praeguse aja reostusallikad.

Eksportkaablid ei paikne

akumulatsioonialadel, eksportkaablite

koridorid kattuvad kohati veeliiklusaladega,

20 Kask, O., jt. KeÜS § 41 kommentaarid, p 4.2 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk

230. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf. 21 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),

pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-

1-1q4popl.pdf. 22 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks

Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777. 23 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &

Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf

of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:

https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content.

18 (23)

kuid veeliiklusaladel on liiklusintensiivsus

pigem madal. Vaid eksportkaabli idapoolses

osas on liiklusintensiivsus kõrgem (vt KMH

aruande joonis 286 ja 287), samas on tegemist

siseriikliku veeliiklusalaga. Loode-Eesti

tuulepargi setete uuringu aruande koostamise

raames on tehtud setteanalüüsid ka

piirkondades, mis kattuvad samade

veeliiklusaladega (alal TP4 proovipunktid

P05, P06 ja P07, alal TP 2-3 proovipunktid

P01, alal TP1 proovipunkt P11). Ka neis

proovipunktides ei olnud setted reostunud.

Seega, olemasoleva teabe kohaselt ei ole ette

näha olulisel määral reostunud setete

esinemist eksportkaablite alal. Võrreldes

Soome lahes 2010-2011 teostatud setete

uuringute tulemustega, on planeeritava

tuulepargi piirkonna setetes kõikide

nimetatud ohtlike ainete kontsentratsioonid

vähemalt 2 korda väiksemad, kui Soome lahe

keskosas (KMH aruanne lk 256). Arvestades,

et eksportkaablite paigutamisega seotud vee

erikasutuseks on vajalik eraldi

keskkonnaluba, on keskkonnaloa andmisel

võimalus seada nõuded setete analüüsideks

kõige intensiivsema liiklusega piirkonnas.

Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on

lisaanalüüsid asjakohased, et leida

kaablitrassi alal kaablitele parim asetus ja

vajadusel vältida reostunud setetega

piirkondi. Siiski, olemasoleva teabe kohaselt

ei ole ette näha olulise negatiivse

keskkonnamõju tekkimist ning KMH

aruannet ei saa pidada puudulikuks.

25. Natura asjakohane hindamine on olnud

pealiskaudne. Eksportkaablid kulgevad

kõigi kolme kaabliühenduse korral läbi

Nõva-Osmussaare loodusala mereala 7,3 km

pikkusel lõigul. See kuulub Natura 2000

võrgustiku alade hulka. Suurte kaablitrasside

rajamine läbi linnu- ja loodusala on selle ala

terviklikkust rikkuv ja ei vasta selle kaitse-

eesmärgile. Merepõhja pinnase

eemaldamise ja kaadamise puhul, nagu

kõigis keskkonnaasjades, on vaja äärmist

ettevaatust. Pärnu sadama laevatee

süvendamise keskkonnamõju hindamise

aruande (2012) järgi ei pidanud laevatee

rekonstrueerimise raames tehtava laevatee

süvendamisega 7.2 m sügavuseni ja

Keskkonnaamet selgitab, et käesolev

keskkonnaluba ei käsitle eksportkaablitega

seotud vee erikasutust. Lisaks juhime

tähelepanu, et Pärnu sadamaga seotud

tegevused toimusid madalal merealal Liivi

lahes, kus teadaolevalt ongi setetesse seotud

ühendite kontsentratsioon kõrgem. Seega

viidatud paralleeli tõmbamine vee

erikasutusega käesoleva keskkonnaloa

kontekstis ei ole asjakohane.

19 (23)

süvendatud materjali kaadamisega Pärnu

lahe ametlikule kaadamisalale kaasnema

olulist mõju Pärnu lahes toimuvatele

rannaprotsessidele. Paraku oli tulemus teine.

26. Vee kvaliteedi halvenemisele, s.h. fosfori

emissioonile ei ole pööratud piisavat

tähelepanu. Eutrofeerumise mõjub

negatiivselt sotsiaal-majanduslikule

keskkonnale kalavarude vähenemise näol.

KMH aruandes märgitakse, et töödega

kaasneb täiendav fosfori koormus, kuid selle

mõju eutrofeerumise kontekstis on

loodusliku muutlikkuse taustal väheoluline.

Mõju on lühiajaline ja lokaalne. Tegemist on

oletustega, sest neid väiteid ei ole

põhjendatud. Kahjuks ei sisalda KMH

olulist informatsiooni arvutuste aluseks

olevate andmete algallikate ja kasutatud

arvutusmetoodika osas. Prof. Riko

Noormets ja TÜ teadur Martin Liira

avaldavad arvamust, et nende andmetel on

KMH-s esitatud andmed ja arvutused

ekslikud ning alahindavad tunduvalt

kavandatava tegevuse käigus vabaneva

fosfori hulka. Kasutatud on mõistet

”mobiilne fosfor» kuid ei ole selge, milliseid

fosfori ühendeid see mõiste endas koondab,

ning kust pärineb kasutatud fosfori

kontsentratsioon 10 mg/m² kohta, mis on

võetud esitatud arvutuste aluseks. Samuti on

eksitavalt võrreldud selle, eeldatavalt

mobiilse fosfori kontsentratsiooni alusel

saadud tulemusi HELCOM’i üldfosfori

piirmääradega, mis näitab planeeritava

tegevuse keskkonnamõju tunduvalt

väiksemana. Mereteadlased said oma

arvutustes kordades suurema fosfori koguse

kui oli KMH aruandes. Seega vajavad KMH

aruande arvutused täpsustamist, et

arvutukäik oleks jälgitav ja

üheseltmõistetav. Kriitilise tähtsusega on

arvestada põhjasetete mobiilse ehk

eutrofeerumist põhjustava fosfori

vabanemisega (ehitus- ning süvendustöödel)

ning uue fosfori lisamisega

(kalakasvandustes) erinevate

arendustegevuste planeerimisel Eesti

merealadel.

Keskkonnaamet nõustub, et kriitilise

tähtsusega on arvestada põhjasetete mobiilse

fosfori vabanemisega ning et KMH aruanne ei

sisalda informatsiooni arvutuste aluseks

olevate andmete algallikate ja detaile

kasutatud arvutusmetoodika osas.

Keskkonnaameti tellimusel on TalTech poolt

2025. aastal koostatud metoodika „Metoodika

mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee

omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel“, et ühtlustada

edasiste uuringute metoodikaid.

Keskkonnaamet on vee kvaliteedi temaatikat

käsitlenud 04.05.2025 eelnõu ptk-s 3.4.1.

ning on seisukohal, et kavandatava vee

erikasutusega ei kaasne setetest ohtlike ainete

vette paiskamist ning ei lisandu P koormust,

mis mõjutaks oluliselt veekogumite seisundit

ja seaks ohtu veekaitse eesmärkide

saavutamise. Oht veekogumi seisundile võib

kaasneda töödel akumulatsioonialal või

mitme suuremahulise arenduse (näiteks mitu

meretuuleparki, avamerekalakasvandus)

mõjude kumuleerumisel. Seega on teemale

oluline rõhku panna arenduste lisandumisel.

27. Lähtudes eeltoodust tegi Hiiu Tuul MTÜ

järgmised ettepanekud: (1) keelduda

Keskkonnaamet saab keelduda keskkonnaloa

andmisest kindlatel õiguslikel alustel (vt

20 (23)

keskkonnaloa väljastamisest vee-

erikasutuseks Enefit Green AS-ile, kuna

kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega

sätestatud nõuetele, m.h. põhineb vigasel

KMH aruandel. Alternatiivselt (2) arutada

asja avalikul istungil ja peatada

keskkonnaloa menetlus kuni otsuse

tegemiseni EOÜ ettepaneku kohta uute

merekaitsealade moodustamise kohta Hiiu

merealal vastavalt LKS § 8 lg 6.

04.058.2025 eelnõu ptk 3.3). Käesolevalt on

alus keelduda keskkonnaloa andmisest ala

TP2-3 osas (vt 04.058.2025 eelnõu ptk 3.5).

Diskretsioonis on Keskkonnaamet arvestanud

nii KMH aruande tulemusi kui ka muud

olemasolevat teavet ning käsitleb kitsalt vaid

vee erikasutust. Puuduvad alused

keskkonnaloa andmisest keelduda alade TP1

ja TP4 osas. Lisaks selgitame, et puudub alus

keskkonnaloa menetluse peatamiseks LKA

moodustamise otsuse tegemiseni (vt

04.058.2025 eelnõu p 3.2.4.6.). Avalik istung

on kavas 16.10.2025.

28. Hiiu Tuul MTÜ palus teavet selle kohta,

millises menetluses ja kuidas arvestatakse

KMH aruandes käsitletud teemasid, mis

jäävad keskkonnaloa esemest väljapoole

ning mille üle otsustamine toimub

väidetavalt järgmistes etappides (mõju

linnustikule, visuaalne mõju jne.).

Keskkonnaamet selgitab, et mereala

koormamine meretuulepargiga on

hoonestusloa ese. Seega tuulepargi rajamise ja

käitamisega seotud asjaolusid käsitletakse

hoonestusloa menetluses, vajadusel ka loa

eelduseks oleva planeeringu koostamisel.

TTJA

29. TTJA ei esitanud pädevusvaldkonnast

tulevaid märkused või ettepanekuid Enefit

Green AS keskkonnaloa osalise andmise

otsuse eelnõule. TTJA oli seisukohal, et

Enefit Green AS-i poolt kavandatav Loode-

Eesti meretuulepargi rajamine on olulise

ruumilise mõjuga tegevus ning tulenevalt

PlanS § 27 lg-st 2 on REP koostamine

kohustuslik.

Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025

eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga

seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest

keeldumise alused on välja toodud

04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5.

Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise

eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu

puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest

keeldumise alus. Õigusaktides ei ole

sätestatud lubade andmise kohustuslikku

järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole

võimalik arendajalt enne keskkonnaloa

andmist nõuda kehtivat hoonestusluba.

Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile

teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa

andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib

olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi.

Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa

elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud

loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa

keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski

välistada. Merepõhja koormamine

meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega

seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa

menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka

eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates

etappides arendusalad muutuvad või tegevuse

21 (23)

maht muutub, on võimalik keskkonnaloa

muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1).

Kliimaministeerium

30. Kliimaministeerium tõi välja, et

arvestades 04.08.2025 eelnõus toodud

põhjalikke selgitusi asjaolude selgitamiseks

ja senise protsessi kohta, ollakse nõus otsuse

punktis 1.4.3 tooduga, et

keskkonnakaitseluba annab õiguse vee

erikasutuseks, kuid ei asenda muid vajalikke

lubasid tuulepargi ehitamiseks (sh

tuulepargisiseste kaablite paigaldamiseks).

Siinkohal tuleb aga juhtida tähelepanu

sellele, et keskkonnakaitseloa taotlus (nr T-

KL/1026040) on esitatud sihipäraselt

meretuulepargi rajamiseks Loode-Eesti

rannikumerre. Seega palutakse

keskkonnaloale kindlasti lisada, et veeloas

märgitud tegevused nagu merepõhja

süvendamine, kaadamine ja tahkete ainete

paigaldamine on meretuulepargi ehitusloaga

seotud tegevused ja neid tegevusi ei tohi

enne ehitusloa saamist ellu viia.

Keskkonnaamet vaatas korralduse ja loa

vormid läbivalt üle. Korralduses tuuakse välja

vee erikasutustööde, vee

erikasutuspositsiooni ja vee

erikasutusepiirkonna mõiste. Siiski,

keskkonnaministri määruse nr 56 lisa 3

kohaselt märgitakse keskkonnaloale ka

tegevuse eesmärk. Käesoleval juhul on vee

erikasutustööde eesmärgiks tuulepargi

rajamine. Seega viidatakse korralduses ja loas

ka vee erikasutuse eesmärgile. Selguse mõttes

täpsustakse kõrvaltingimust p-s 1.4.3. lisades

sinna: „Vee erikasutust ei tohi enne vastavate

lubade saamist ellu viia.“

31. Kliimaministeerium tõi välja, et

Riigikohtu otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472

tühistati Hiiu maakonna mereala planeering

tuuleenergia tootmise alade osas. Arendaja

on esitanud hoonestusloa taotluse

meretuulepargi püstitamiseks Hiiu merealale

2010. aastal, käesoleval hetkel ei ole

hoonestusloa menetlust alustatud. Kuna Hiiu

merealaplaneeringus on Riigikohtu otsusega

meretuulepargi alad kehtetuks tunnistatud,

siis on vajalik ka koostada eriplaneering

sobivate meretuulepargialade leidmiseks

(PlanS 27 lg 4).

Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025

eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga

seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest

keeldumise alused on välja toodud

04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5.

Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise

eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu

puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest

keeldumise alus. Õigusaktides ei ole

sätestatud lubade andmise kohustuslikku

järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole

võimalik arendajalt enne keskkonnaloa

andmist nõuda kehtivat hoonestusluba.

Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile

teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa

andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib

olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi.

Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa

elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud

loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa

keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski

välistada. Merepõhja koormamine

meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega

seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa

menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka

eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates

etappides arendusalad muutuvad või tegevuse

22 (23)

maht muutub, on võimalik keskkonnaloa

muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1).

32. Loa vormil lahtris „Proovivõtunõuded“

punktis 1 nõutakse detailse seirekava

koostamist ja kooskõlastamist pool aastat

enne seiretööde algust. Kuivõrd seirama

peaks nii enne keskkonnaloa kohaseid

tegevusi kui süvendus-kaadamistööde ajal

(vee erikasutuse aegne seire), siis palutakse

sõnastust täpsustada, kas on mõeldud 6 kuud

enne vee erikasutuse eelse seire algust või 6

kuud enne loakohaste tegevuste (erikasutuse

aegse seire) algust. Vastavalt tuleb

parandada sõnastust ka vormis V16 punktis

1.4, kus on nõue, et detailne seirekava tuleb

Keskkonnaametile.

Keskkonnaamet täiendab loa vormi ja

korraldust järgnevalt „Detailne seirekava

tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS

süsteemi kaudu pool aastat enne vee

erikasutuse eelsete seiretööde algust“.

Vastavalt täpsustatakse ka kõrvaltingimust.

Selguse mõttes tuuakse korralduses välja, et

seirekava peab hõlmama nii vee erikasutuse

eelset, vee erikasutuse aegset kui ka vee

erikasutuse järgset seiret ja hõlmama mõlemat

vee erikasutuse ala. Täpsustused lisatakse ka

loa vormile.

33. Loa vormil on toodud, et proovid tuleb

võtta „vastavalt kehtivale metoodikale“ ilma

täiendava viiteta, kust selle leiaks. Juhime

tähelepanu, et hiljemalt kooskõlastatavas

detailses seirekavas tuleb täpsemalt

fikseerida ka poovivõtu- või

vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab

järgima. Sama märkus ka järgmise punkti

„Analüüsinõuded“ puhul, kus lisaks

üldsõnalisele jutule peaks viitama

konkreetsematele õigusaktidele, sh et

keemiliste analüüside määramistäpsus

vastaks kehtestatud nõuetele, mis on eriti

oluline ohtlike ainete puhul.

Keskkonnaamet täpsustab loa vormil ja

korralduses detailse seirekava osa. Siiski,

keskkonnaloa vormil ei ole asjakohane viidata

õigusaktidele või meetoditele, kuna need

võivad aja jooksul muutuda. Keskkonnaloale

ei kanta otse seadusest tulenevaid nõudeid.

Selguse mõttes lisatakse üldisem viide

riikliku keskkonnaseire programmi mereseire

allprogrammile ja keskkonnaministri

määrustele.

34. Loa vormil osa „Täiendavad nõuded

seire läbiviimiseks“ punktis 1 tuleb tekst

läbivalt üle vaadata ja parandada, kuna see

on kirjutatud tuuleparkide rajamise

kontekstis. Samamoodi vajab ülevaatamist p

2 ja 3.

Keskkonnaamet vaatab seirega seotud ptk-d

korralduses ja loa vormil läbivalt üle ja

korrigeerib vastavalt tehtud ettepanekule.

Keskkonnaamet sõnastab seire nõuded

lähtuvalt kavandatavatest vee

erikasutustöödest – süvendamine, tahkete

ainete paigutamine mere põhja ja

süvenduspinnase kasulik kasutamine.

Eemaldatakse seire valdkonnad (eelnõu p-d

3.7.6., 3.7.15., 3.7.25), mis on seotud

tuulepargi kasutamisega.

35. Loa vormil osa „Täiendavad nõuded

seire läbiviimiseks“ punktis 2.1 (heljumi

levik) viidatakse leevendusmeetmetele (vt p

3.6.10, 3.6.16). Leevendusmeetmete osas

(vormis V16) selliseid punkte pole, heljumi

levik on kajastatud sealses punktis 2.7.

Palutakse viited punktis 2.1. korda teha.

Keskkonnaamet korrigeerib loa vormi

vastavalt märkusele.

36. Kliimaministeerium tõi välja, et loa

vormil V10 „Süvendamine“ on erinevates

Keskkonnaamet täpsustab sõnastust vormil

V10, kui ühtlasi indikeeritakse loal ka

23 (23)

punktides juttu tuulepargi-siseste kaablite

paigaldamisest merepõhja. Juhitakse

tähelepanu, et keskkonnaloa alusel seda

tegevust lubada ei tohiks (seda on öeldud ka

loa eelnõu vormis V16 punktis 1.3), kuivõrd

tuulepargi rajamiseks pole hoonestusluba

antud. Punktis „Süvenduspinnase

keemilised omadused“ on toodud mõnede

saasteainete sisaldused, samas punktis

„Seire“ põhjasetete koostise seirenõuet pole

(seda nõuet pole ka eriaksutuse eelses seires

jaotises V8). Need osad (põhjasetete v

süvendusmaterjali seirenõuded) tuleks vee

erikasutusloas omavahel kooskõlla viia.

tegevuse eesmärk. Punktis „Süvenduspinnase

keemilised omadused“ on toodud KMH

raames tehtud analüüside keskmistatud

tulemused, kuna määrus nr 56 lisa 3 kohaselt

märgitakse loal mh süvenduspinnase

keemilised omadused. Kuna objektiivse teabe

kohaselt ei ole reostusohtu ette näha, ei pea

Keskkonnaamet vajalikuks vee erikasutuse

eelselt süvenduspinnase seire läbiviimist.

37. Kliimaministeerium tõi välja, et loa

vormil V16 „Meetmed, mis aitavad

vähendada vee erikasutuse mõju ja nende

tähtajad“ punktis 2 tuleb leevendusmeetmed

läbivalt sõnastada selliselt, et need poleks

seotud tuulepargi rajamisega, vaid

konkreetse keskkonnaloa eelnõu kohaste

tegevuste negatiivsete mõjude

vähendamisega (vt ka V8 seirenõuete kohta

esitatud märkusi). Arusaamatuks jääb ka,

miks keskkonnaloa 04.08.2025 eelnõus on

juttu gravitatsioonivundamentide rajamise

lubamisest, kui need on ühed kõige suurema

negatiivse keskkonnamõjuga

vundamenditüübid ning lõplikud

vundamenditüübid peaks valitama alles

hiljem, hoonestusloa või tuulepargi ehitusloa

menetluses. Seega leitakse, et

vundamenditüübi sätestamine praeguses

keskkonnaloa eelnõus on loa

reguleerimisalast väljas. V16 punktis 3.3

(õlireostus) on taaskord jutt tuulepargi

ehitustöödest – sõnastus tuleb viia kooskõlla

vee erikasutusel ettenähtud tegevustega.

Keskkonnaamet vaatab

leevendusmeetmetega seotud ptk-d

korralduses ja loa vormil läbivalt üle ja

korrigeerib vastavalt tehtud ettepanekutele.

Siiski, KMH aruandes koostamise käigus

selgitati välja, et kõnealuses piirkonnas on

tehniliselt ainsaks alternatiiviks

gravitatsioonivundament (KMH aruanne lk

10). Seega on sellest lähtutud ka

keskkonnaloa taotluses vee erikasutuse

mahtude määramisel ning loal indikeeritakse

süvendamise eesmärgina

gravitatsioonivundamendi aluse merepõhja

ettevalmistamine. Lisaks on süvenduspinnast

võimalik kasutada vundamendi täiteks just

gravitatsioonivundamendi kasutamisel (KMH

aruanne lk 51-52), muude

vundamendialternatiivide korral see võimalik

ei ole. Seega on Keskkonnaamet seiskohal, et

viited vee erikasutuse kaugemale eesmärgile

kui ka gravitatsioonivundamendile on

asjakohased.