Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-4/25/6148-4 |
Registreeritud | 01.10.2025 |
Sünkroonitud | 02.10.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-4 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses |
Toimik | 7.2-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Keskkonnaamet |
Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
Vastutaja | Kert Süsmalainen (Users, Merendusteenistus, Laevateede ja sadamate osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1 (23)
Saabunud ettepanekud ja vastuväited
Keskkonnaamet esitas 04.08.2025 kirjaga1 keskkonnaloa osalise andmise otsuse eelnõu
menetlusosalistele arvamuse andmiseks (04.08.2025 eelnõu). Eelnõule esitas ettepanekud ja
vastuväiteid 25.08.2025 kirjaga2 Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Eestimaa Looduse Fond
(ELF), 22.08.2025 kirjaga3 aktsiaselts TALLINNA SADAM4, 25.08.2025 kirjaga5 Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), 25.08.2025 kirjaga6 Enefit Green AS (arendaja),
25.08.2025 kirjaga7 Hiiu Tuul MTÜ ja 25.08.2025 kirjaga8 Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile (TTJA). Kliimaministeerium (KLIM) edastas 25.08.2025 e-kirjaga
ettepanekute ja vastuväidete eelnõu ning selgitas, et ametlik kiri edastatakse lähipäevil;
ettepanekud edastati 28.08.2025 kirjaga9. Terviseametil10 ning Politsei- ja Piirivalveametil11
ettepanekud/vastuväited 04.08.2025 eelnõule puudusid. Keskkonnaamet koondas ettepanekud
ja vastuväited ning oma vastused koondtabelisse:
EOÜ ja ELF
1. EOÜ ja ELF tõid välja, et 04.08.2025
eelnõus kajastub varasemas menetluses
seisukohtade esitajana ainult EOÜ, kuid
seisukohad esitasid EOÜ ja ELF koos.
Palume sellega seonduvat eelnõu vastavates
punktides 2.16-2.22 korrigeerida.
Keskkonnaamet korrigeerib vastavalt
ettepanekule.
2. 04.08.2025 eelnõus puuduvad joonised,
millele tekstis osundatakse.
Keskkonnaamet täpsustab, et joonistega fail
oli kättesaadav Keskkonnaameti 04.08.2025
kirja nr DM-130049-22 lisas 3.
Keskkonnaamet täpsustas asjaolu 05.08.2025
e-kirjas. Keskkonnaamet vabandab
arasaamatuse pärast.
3. EOÜ ja ELF tõid välja, et 04.08.2025
eelnõu punktis 3.2.1.2. märgitakse, et
ainuüksi selle veeloa alusel ei tohi lubatud
töid tegema hakata ning esmalt tuleb mereala
kasutamiseks saada hoonestusluba ja
ehitamiseks ehitusluba. Arvestades mh
asjaoluga, et nende lubade saamise
eelduseks on tuulepargi asukohavaliku
riiklik eriplaneering, millele on läbi viidud
KSH, siis ei paista põhjalikumate
Keskkonnaamet nõustub märkusega.
1 Registreeritud KOTKAS 04.08.2025 kirja nr DM-130049-22 all. 2 Registreeritud KOTKAS 25.08.2025 kirja nr DM-130049- 25 all. 3 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-26 all. 4 Registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051. 5 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-29 all. 6 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-28 all. 7 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-27 all. 8 Registreeritud KOTKAS 02.09.2025 kirja nr DM-130049-32 all. 9 Registreeritud KOTKAS 28.08.2025 kirja nr DM-130049-30 all. 10 Registreeritud KOTKAS 06.08.2025 kirja nr DM-130049-23 all. 11 Registreeritud KOTKAS 08.08.2025 kirja nr DM-130049-24 all.
2 (23)
seisukohtade esitamine TP1 ja TP4 veeloa
eelnõule olevat hetkel vajalik.
4. EOÜ ja ELF jäävad Loode-Eesti
tuulepargi KMH aruande puuduste osas
tehtud varasema kriitika juurde, arvestades
04.08.2025 eelnõu punktis 3.5.4 selgitatut,
mille kohaselt KMH aruande
kooskõlastamisel on lähtutud sellest, et
planeering koostatakse ja tegevust
käsitletakse edaspidi strateegilisel tasandil,
mh selgitatakse välja kohalik ja poliitiline
huvi antud asukohta tuulepargi rajamiseks.
Keskkonnaamet täpsustab, et Loode-Eesti
rannikumere tuulepargi keskkonnamõju
hindamise aruande (Loode-Eesti tuulepargi
KMH aruanne või KMH aruanne)12
kooskõlastamise ajal oli teada edasise
planeeringu vajalikkus. Seega, aruandesse sai
uuringute vajadus välja toodud, kuna KMH ei
lahendanud kõiki mõju valdkondi lõplikult
ära. Siiski, aruande kooskõlastamise aluseks
oli aruande vastavus nõuetele.
Keskkonnaamet korrigeerib vastavalt
korralduse p 3.5.4.
EOÜ ja ELF varasem kriitika KMH aruande
osas on seotud eelkõige linnustikuga,
mereimetajatega ja nahkhiirtega ning
tuulegeneraatorite tööfaasiga. Käesolevas
menetluses käsitletakse kitsalt vaid vee
erikasutust ning vee erikasutuse osas on
vastavad selgitused antud (04.08.2025 eelnõu
ptk 3.4). KeHJS § 11 alusel peavad teiste
tegevuslubade (hoonestusluba, ehitusluba)
taotluste menetlemisel nende otsustajad
uuesti kaaluma KMH vajalikkust ehk kas
koostatud KMH/KSH aruanded on ka nende
lubade jaoks piisavad või mitte ja selle pinnalt
tegema KMH vajalikkuse otsuse. Arvestades,
et hoonestusloa menetlus hõlmab merepõhja
koormamist meretuulepargiga, st
tuulegeneraatoreid kui ka tuulepargi tööfaasi,
tuleb loa andmise üle otsustamisel veenduda,
kas koostatud KMH/KSH aruanded on
piisavad. KMH aruandes on välja toodud
täiendavad uuringud (KMH aruande ptk 11),
mis võivad anda lisateavet otsustamiseks.
Lisaks, vajadusel viiakse läbi riigi
eriplaneering (REP) ning selle raames ka
KSH.
Aktsiaselts TALLINNA SADAM
5. Aktsiaselts TALLINNA SADAM tõi
välja, et tuuleturbiinide kavandamine
Hiiumadala liivamaardla alale on võimalik
pärast maavara ammendumist. Hiiumadala
liivamaardla ümbrusesse
Keskkonnaamet toob välja, et 04.08.2025
eelnõu p 3.6.27 oli toodud nõue seoses
maardlaga, kuid täpsustab nõude sõnastust
lähtuvalt keskkonnaloa esemest:
„Arendusalal TP 4 ei tohi vee
12 Skepast&Puhkim OÜ, 2023. Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr
2013_0056, 2023. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/loode-eesti-rannikumere-tuulepargi-
keskkonnamoju-hindamine.
3 (23)
tuuleelektrigeneraatorite kavandamisel
palutakse arvestada, et tegevus, sh
kaabelduse rajamine, ei takistaks
juurdepääsu Hiiumadala liivamaardlale ning
maavara kaevandamist. Ühtlasi palutakse
kaasata aktsiaselts TALLINNA SADAM
järgnevates loamenetlustes. Samas on
aktsiaselts TALLINNA SADAM avatud
läbirääkimisteks Enefit Green AS-ga
Hiiumadala liivamaardla ümbrusse
tuuleturbiinide kavandamise tingimuste
osas.
erikasutustöödega takistada maavarale
juurdepääsu ning maavara kaevandamist
Hiiumadala liivakarjääris. Selle tagamiseks
tuleb teha koostööd kaevandamisloa omajaga
(aktsiaselts TALLINNA SADAM)„.
Lisaks oli 04.08.2025 eelnõu p-s 1.4.5. seatud
kõrvaltingimus, mille kohaselt arendusalal
TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva
Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega
kattuval Hiiumadala liivamaardla alal.
Selgitame, et kui aktsiaselts TALLINNA
SADAM ja Enefit Green AS saavad
läbirääkimiste käigus muule kokkuleppele, on
lisaks vajalik saada ka MaaPS § 15 lg 1 alusel
vastava sisuga kooskõlastus. Siiski, lähtuvalt
aktsiaselts TALLINNA SADAM ja arendaja
koostöösoovist täpsustab Keskkonnaamet p
1.4.5. kõrvaltingimust järgnevalt:
„Arendusalal TP 4 ei ole vee erikasutus
lubatud Hiiumadala liivakarjääri
mäeeraldisega kattuval Hiiumadala
liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik
tingimusel, et maapõue seisundit ja
kasutamist mõjutavaks tegevuseks on saadud
MaaPS-i alusel luba või mäeeraldisega
kattuval alal antud kaevandamisloa kehtivus
on lõppenud ja taastuvenergia ehitise
ehitamiseks maardla alale on saadud MaaPS §
14 lõike 2¹ punkti 3 kohane nõusolek ja luba“.
MKM
6. MKM tõi välja, et ilma kehtiva
planeeringuta ei ole meretuulepargi rajamine
võimalik. Seetõttu ei peeta hetkel
keskkonnaloa andmist otstarbekaks.
Meretuulepargid on olulise ruumilise
mõjuga ehitised vastavalt Vabariigi Valitsuse
01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise
ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile
4 ja nende rajamise jaoks sobivaid alasid on
võimalik määrata vaid planeeringuga.
04.08.2025 eelnõus kirjeldatud
meretuulepargi alad Hiiu maakonnaga
piirneval merealal on tunnistatud kehtetuks,
mistõttu neile viitamine keskkonnaloas on
ebakorrektne.
Keskkonnaamet selgitab, viidatud määrus
sätestab kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringuga kavandatavate olulise
ruumilise mõjuga objektide loetelu, kuid
kõnealust tuuleparki ei kavandata kohaliku
omavalitsuse haldusterritooriumile.
Keskkonnaamet on 04.08.2025 eelnõu ptk-s
3.2.2. möönnud planeeringu vajalikkust.
Keskkonnaametil puudub pädevus ja
seaduslik alus kohustada planeeringut
algatama käesoleva menetluse raames.
Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise
eeldusena ette REP olemasolu, vaatamata
sellele, et keskkonnaloa andmine enne
planeeringu kehtestamist ei pruugi olla
otstarbekas. Lisaks, keskkonnaloa taotluses
on vee erikasutuse piirkonnad viidatud kui
TP1, TP2-3 ja TP4, seega viidatakse
käesolevas korralduses just vee erikasutuse
piirkondadele. 04.08.2025 eelnõu p-s 3.2.2.1.
4 (23)
on viidatud, et merealal puudub kehtiv
planeering, kuid ei ole välja toodud
planeeringus nimetatud arendusalasid. Seega
on Keskkonnaamet seisukohal, et
keskkonnaloa korralduses on sobiv viidata
taotluses markeeritud arendusaladele.
Korralduse täpsustakse, et arendusala all
mõeldakse just vee erikasutuse piirkondi.
7. MKM tõi välja, et keskkonnaluba ei anna
iseseisvalt õigust ehitamiseks.
Keskkonnaloa eelnõus kirjeldatud
merepõhja süvendamine, tahkete ainete
paigutamine jm oleks ehitamine
(ehitusseadustiku § 4 lõike 1 alusel), mis on
kehtiva planeeringuta õigusvastane. Samuti
juhitakse tähelepanu sellele, et käesoleval
ajal keskkonnaloa andmine kehtiva
planeeringuta ei loo eeldusi ega saa tekitada
põhjendatud ootust arendajale hoonestusloa
ega ehitusloa menetluse raames
keskkonnaloas määratud asukohtade
eelistamist võrreldes teiste aladega tuulikute
püstitamisel.
Keskkonnaamet toob välja, et 04.08.2025
eelnõu p-s 1.4.3. on toodud „Keskkonnaluba
annab õiguse vee erikasutuseks
(süvendamine, tahkete ainete paigutamine
mere põhja allpool keskmist veetaset,
süvenduspinnase paigutamine mere põhja)
ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on
vajalikud merepõhja koormamiseks
meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite
ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks“.
Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et
arendajal on selge, et ainult keskkonnaloa
omamine ei anna õigust merepõhja
koormamiseks ega ehituseks, keskkonnaluba
ei broneeri ala ega sea eelisõiguseid. Oluline
on minna edasi järgnevate etappidega,
vastasel juhul on õigus keskkonnaloa
kehtetuks tunnistamiseks
(keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS)
§ 62 lg 1 p 3). Arvestades, et käesoleval juhul
on vee erikasutustööd ja ehitus väga tihedalt
seotud, täpsustab Keskkonnaamet
kõrvaltingimust viisil, et oleks selge, et vee
erikasutusega ei tohi alustada enne teiste
asjakohaste lubade saamist: „Keskkonnaluba
annab õiguse vee erikasutuseks
(süvendamine, tahkete ainete paigutamine
mere põhja allpool keskmist veetaset,
süvenduspinnase paigutamine mere põhja)
ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on
vajalikud merepõhja koormamiseks
meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite
ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks.
Vee erikasutust ei tohi enne vastavate lubade
saamist ellu viia“.
8. MKM rõhutas, et on jätkuvalt seisukohal,
et käesoleval ajal keskkonnaloa andmisel ei
ole sisulist eesmärki kuna selle elluviimiseks
vajalikud eeldused on täitmata.
Loamenetlusele eelneb planeering, mille
raames otsustatakse, kas ja kuhu saab midagi
ehitada ning alles seejärel tegevusluba, mille
Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025
eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga
seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest
keeldumise alused on välja toodud
04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5.
Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise
eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu
5 (23)
raames otsustakse kuidas saab planeeringut
ellu viia. Praegu oleks keskkonnaloa
andmine ennatlik ja see võib tuua kaasa
vaidlusi.
puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest
keeldumise alus. Õigusaktides ei ole
sätestatud lubade andmise kohustuslikku
järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole
võimalik arendajalt enne keskkonnaloa
andmist nõuda kehtivat hoonestusluba.
Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile
teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa
andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib
olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi.
Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa
elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud
loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa
keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski
välistada. Merepõhja koormamine
meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega
seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa
menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka
eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates
etappides arendusalad muutuvad või tegevuse
maht muutub, on võimalik keskkonnaloa
muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1).
Enefit Green AS
9. Arendaja on arvestanud karide asukohaga
ning esitas muudetud vee erikasutuse
positsioonid alal TP2-3 (vt joonis 1). Uus
paigutus välistab arendaja hinnangul
täielikult vundamentide paiknemise karide
elupaigale TP2-3 alal. Seoses sellega saab
hinnata merekao antud TP alal olulisele
elupaigale väheseks ning see on seotud vaid
heljumist tekkiva häiringuga. Lähtuvalt
sellest saab LKA moodustamise ettepanek
käsitleda ka karide kaitset, kus karidele on
keelatud ehitiste rajamine, kuid kaablite
rajamisel tuleb kasutada leevendusmeedet,
kus karide süvis tuleb tagada võimalikult
kitsalt (maksimaalne süvendi laius olenevalt
merepõhjast on 1,5 m). Tulenevalt uutest
tuulikute positsioonidest TP2-3 alal ning
kaablite leevendusmeetmete rakendamisest
saame väita, et MSRD ja LoD eesmärgid ei
ole kahjustatud tuuleparkide arendamisel.
Keskkonnaamet toob välja, et TP2-3 ala
merepõhja elupaigatüüpe on algselt uuritud
2008. aastal ning algse uuringuala servi
täiendavalt 2014. aastal. Algsete uuringute
tulemused on omavahel võrreldes üsnagi
erinevad. Seda seetõttu, et aja jooksul on
oluliselt täienenud uurimismeetodid ja
tõlgenduspõhimõtted
(modelleerimispõhimõtted), mille alusel
merepõhja elupaigatüüpe määratakse. Seega,
parima aluse otsuste tegemiseks annab siiski
üle-eestilistest modelleeritud
elupaigatüüpidest lähtumine, kuna selle
käigus on võetud aluseks ka omaaegsete
uuringute andmed, mille alusel on teostatud
kaasaegsed modelleeringud. Üle-eestilised
mereliste elupaikade modelleeringud (mida
on kasutatud ka KMH-s, nt joonis 119) on
esitatud töös "Eesti mereala elupaikade
kaardiandmete kaasajastamine" raames (TÜ
Eesti mereinstituut, 2018) ning uuendatud
andmed töös „Loodusdirektiivi
mereelupaikade seisundi hindamine ja EL
Looduse taastamise määruse mereelupaikade
piiritlemine“ (TÜ Eesti mereinstituut, 2024).
Vaadeldavate arendusalade piirkondades
6 (23)
viidatud kahe töö karide elupaigatüübi
andmestikus erinevusi ei ole.
TÜ Eesti mereinstituudi 2018 aasta töös
"Eesti mereala elupaikade kaardiandmete
kaasajastamine" on esitatud ka hinnang
alusandmete kvaliteedile. Kui 2008. aasta
uuringu andmestiku usaldusväärsust on
hinnatud madalaks (1-5 uuringupunkti/km2),
siis 2014. aasta andmestikku aga keskmiseks
või kõrgeks. Tumedama tooniga on
elupaigatüübi karid esinemisala, mis on
modelleeritud madala usaldusväärsusega
alusandmete baasil (vt joonis 2). On näha, et
arendusala pindalast moodustab see päris
olulise ning otsuse tegemisel keerukama osa,
kus eeldatavasti merepõhja mikroreljeef või
muud parameetrid suuresti määravad
elupaigatüübi esinemise. Sellel alal ei ole
olemasolevate andmete alusel võimalik
üheselt väita, et nihutades vee erikasutuse
positsioon mõnisada meetrit ühele või teisele
poole mõju kas esineb või ei esine.
Seega, kuna modelleering on teostatud
piiratud andmete alusel, tuleb ka selle
tulemuste täpsusesse suhtuda kriitiliselt. Ei
ole võimalik järeldada, et kui vee erikasutuse
positsioon paigaldatakse pikslile, kus joonisel
elupaigatüüpi ei ole märgitud, siis seal ka
looduses kindlasti elupaigatüüpi ei esine.
Seega väide, et uuendatud vee erikasutuse
positsioonide (st tuulikute asukohtade) korral
on välistatud otsene karide kahjustamine, on
küll ilmselt kartograafiliselt õige, kuid
sisuliselt kaheldav. Esitatud uus lahendus on
algsest osaliselt parem, kuna on loobutud
põhjapoolsel massiivil vee erikasutusest.
Teisalt on uue paigutusega hõlmatud ka
läänepoolne karide esinemisala serv, kuhu
algse taotluse kohaselt töid ei kavandatud.
Seega on uue vee erikasutuse positsioonide
paigutusega mõjuala laiendatud ka teisele
madalikule, mis on aga hoopis negatiivne
areng.
Teine aspekt on vee erikasutus potentsiaalsete
kaablite paigaldamisel. Alal TP2-3 ei ole
võimalik karisid täielikult vältida vee
erikasutusel pargisiseste kaablite rajamisel.
Kaabliühenduste ettevalmistuse mõju saab
hinnata sama oluliseks kui vee erikasutus
gravitatsioonivundamentide rajamisel (vt
7 (23)
04.05.2025 eelnõu p 3.4.2.4.). Arendaja
andmete kohaselt soovitakse paigaldada
kaablid kaevikusse (mida reeglina tuleb
pidada õigustatuks), seega rajatakse vee
erikasutuse käigus kaablikaevikud. 2008.
aasta uuring „Hiiumaa looderanniku Offshore
tuulepargi merepõhjaelustiku ja -elupaikade
inventuur“ (TÜ Eesti mereinstituut) näitab, et
Vinkovi madala (suur osa alast TP2-3)
põhjaosas (kuhu küll uuendatud asendiskeemi
järgi vee erikasutust enam ei planeerita)
moodustab põhjasubstraadi paeplaat, kuid
sellist põhja leidub aruandes esitatud (suure
üldistusastmega) joonise andmeil ka mitmel
pool ala lõunaosas. Sellisesse põhjasubstraati
vee erikasutuse käigus kaablite kaeviku
lõikamist võib pidada oluliseks merepõhja
looduslikkuse kahjustamiseks.
Lisaks kavandatakse alal TP2-3 vee
erikasutust ka piirkonnas, kus pinnase lõimise
analüüsiside kohaselt ulatub aleuriidi ja savi
fraktsiooni osakaal 38%-ni (vt joonis 1 punkt
P02 ja KMH aruanne lk 75). Seega on heljumi
tekke osakaal jätkuvalt suur – tööde ajal vee
kvaliteet halveneb, st halvenevad
põhjatoiduliste lindude toitumistingimused.
Lisaks, heljum sadeneb ka karidele. Euroopa
Komisjoni 2025 a soovituste13 kohaselt tuleb
arvestada ka ajutist seisundi halvenemist.
Kuigi TP2-3 uuendatud vee erikasutuse
positsioonide korral võib karide kadu olla
mõnevõrra väiksem, kaasneb süvendamisega
karide kadu ning häiring karidele ja seeläbi
lindude toitumistingimustele. Uute
positsioonidega on mõjuala laiendatud ka
kõrval olevale madalikule. Alad ei säili
looduslikuna ja seisund halveneb. Tegevusega
kaasneb keskkonnaoht. Kuigi ala TP2-3
piirkond ei ole võetud riikliku kaitse alla, on
tehtud ettepanek LKA moodustamiseks ning
ala on rahvusvahelise tähtsusega IBA ala.
Seega on jätkuvalt asjakohased 04.05.2025
eelnõu p 3.4.2.4., p 3.4.4.4 ja 3.5.3 toodud
selgitused. Lähtuvalt eeltoodust on alus
keskkonnaloa andmisest TP2-3 alal keelduda.
13 Euroopa Komisjon, 2025. REPORT FROM THE COMMISSION TO THE COUNCIL AND THE EUROPEAN
PARLIAMENT on the implementation of the Water Framework Directive (2000/60/EC) and the Floods Directive
(2007/60/EC), lk 29.
8 (23)
Joonis 1. Uuendatud vee erikasutuse positsioonid (vasakul) ja setete fraktsioonide osakaal
Loode-Eesti tuulepargi setete uuring joonis 3 kohaselt (paremal).
Joonis 2. Tumedama tooniga on elupaigatüübi karid esinemisala, mis on modelleeritud 2008
a. madala usaldusväärsusega alusandmete baasil, heledama tooniga on toodud karide
esinemisala, mis on modelleeritud 2014 a. andmete baasil. Mustaga on märgitud algse
taotluse vee erikasutuse positsioonid, roosaga on märgitud uuendatud vee erikasutuse
positsioonid.
10. Arendaja nõustus, et tuulikute
vundamente paigutades tuleb neid
planeerida mitte süviku äärde, sest need alad
on olulised räimedele. Samas on riigi poolt
tellitud räimede kuulmisuuring, mis peaks
eeldatavasti andma sisendi täpsemalt
mõjude kohta, mis on tingitud veealusest
tuulikute mürast. Seetõttu on Enefit Green
nõus keskkonnaloas käsitlema
kõrvaltingimust, et kui räimede
kuulmisuuringust selguvad asjaolud, mille
põhjal on võimalik väita, et tuulikud
Keskkonnaamet selgitab, et tuulegeneraatori
paigutamise meede on seotud
tuulegeneraatorite tööaegse müraga alal TP2-
3. Arendusala TP2-3 osas loa andmisest
keeldutakse, lisaks, meede ei ole seotud
keskkonnaloa esemega (süvendamine,
tahkete ainete paigutamine) ja seeläbi
meetmete või kõrvaltingimuste seadmine
keskkonnaloas ei ole asjakohane. Ka meede
„tuulikute peatamine räimedele olulisel
perioodil“ ei ole seotud keskkonnaloa
esemega. Meetmed, mis on seotud vee
9 (23)
põhjustavad olulist mõju teatud perioodil
räimedele, siis vaadatakse tuulikute
positsioonid taas üle projekteerimise käigus,
et oleks välistatud oluline mõju
kalapopulatsioonile või rakendatakse KMH-
s toodud leevendusmeedet ehk tuulikute
peatamine räimedele olulisel perioodil.
Samuti nõustutakse leevendusmeetmega, et
ehitustegevuse käigus on keelatud tuulikute
vundamentide ettevalmistus ja
vundamentide rajamine ning pargisiseste
kaablite rajamine räimedele olulisel
perioodil. Sarnast meedet on käsitletud ka
Liivi meretuulepargi KMH-s.
erikasutusega seatakse keskkonnaloale (vt
04.08.2025 eelnõu p 3.6.11.-3.6.16).
Meetmed ei ole seotud viidatud räimede
kuulmisuuringuga. Seega ei ole vajalik erisusi
seada.
11. Arendaja tegi ettepaneku arvestada
järgmises etapis (samaaegselt
projekteerimisega) läbiviidava täiendava
linnustiku uuringuga (KMH aruande ptk
11.1.3.) ka LKA moodustamisel.
Keskkonnaamet selgitab, et LKA
moodustamine on eraldiseisev protsess ning
ei ole seotud keskkonnaloa menetlusega ning
keskkonnaloas ei ole asjakohane vastavate
nõuete seadmine. Lisaks märgime, et
käesoleval ajal ei ole teada, millal LKA
moodustamise ettepanekud
Keskkonnaametile edasiseks analüüsiks
saadetakse. Enne projekteerimist on vajalik
saada hoonestusluba ning Keskkonnaametile
teadaolevalt ei ole hoonestusloa taotlust seni
menetlusse võetud. Seega ei ole käesoleval
hetkel võimalik hinnata, kas KMH aruandes
indikeeritud uuringuid on võimalik võtta
aluseks LKA moodustamise protsessis või ei.
LKA moodustamise protsessis arvestatakse
kõike olemasolevat teavet alal leiduvate
kaitseväärtuste kohta. Seega, kui viidatud
linnustiku uuringute tulemused on protsessi
jätkumise ajaks olemas, on võimalik nendega
ka arvestada.
12. Arendaja oli nõus läbi viima täiendava
süvenduspinnase seire enne
tuulegeneraatorite asukoha paika panemist
alal TP2-3.
Keskkonnaamet selgitab, et täiendav
süvenduspinnase seire alal TP2-3 ei annaks
sellist infot, mis võimaldaks karide kaoga või
põhjatoiduliste lindude toitumistingimuste
halvenemisega seotud keskkonnaohtu vältida
või vähendada. Süvenduspinnase seire
eesmärk oleks täpsustada setete keemilist
koostist (sh reostusohtu), kuna arendusala
TP2-3 teatud piirkondades (proovipunkt P02)
olid setted rahuldavas seisus. Keskkonnaamet
on jätkuvalt seisukohal, et ala TP 2-3 osas
tuleb loa andmisest keelduda. Seega nõuete
seadmine ja täpsema setete seisundi
väljaselgitamine ei ole põhjendatud.
10 (23)
13. Enefit Green AS selgitas, et teeb
liivakarjääri mäeeraldisega kattuva ala
kasutamise osas koostööd maardla
kaevandamisloa omanikuga selgitamaks
välja, millistel tingimustel kaevandusloa
omanik nõustub tuulikute rajamisega
ammendunud karjääri alale. Täpsemad
positsioonid ning detailid selgitatakse
projekteerimise faasis koostöös
kaevandusloa omaniku ning
Keskkonnaametiga. Oleme teadlikud, et
ilma kaevandamisloa omaniku nõusolekuta
ei ole võimalik vastavaid tuulikuid rajada.
Lähtuvalt aktsiaselts TALLINNA SADAM ja
arendaja koostöösoovist täpsustab
Keskkonnaamet kõrvaltingimust järgnevalt:
„Arendusalal TP 4 ei ole vee erikasutus
lubatud Hiiumadala liivakarjääri
mäeeraldisega kattuval Hiiumadala
liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik
tingimusel, et maapõue seisundit ja
kasutamist mõjutavaks tegevuseks on saadud
MaaPS-i alusel luba või mäeeraldisega
kattuval alal antud kaevandamisloa kehtivus
on lõppenud ja taastuvenergia ehitise
ehitamiseks maardla alale on saadud MaaPS §
14 lõike 2¹ punkti 3 kohane nõusolek ja luba“.
14. Enefit Green AS selgitas, et LKA
moodustamise ettepanekualadel on kaitset
vajavateks väärtusteks karid ja veealused
liivamadalad. Ollakse seisukohal, et
keelatud peaksid olema tegevused, mis
kahjustavad võimaliku LKA
moodustamisega seotud kaitseala eesmärke.
Kui tuuleparkide rajamisel on oluline
negatiivne keskkonnamõju, mille
leevendamistegevused on kirjas heaks
kiidetud KMH-s, välistatud, siis puudub
vajadus keelata tuulikute rajamist LKA
alale. Sellele aitab arendaja hinnangul kaasa
eelpool toodud ettepanek planeerida
tuulikute positsioonid väljaspoole karisid,
mis tagab karide elupaiga tüübi säilimise ja
tuulepargi arendamise selliselt, et loodusliku
elupaiga säilimine on tagatud ka
prognoosimisulatusse jäävas tulevikus.
Lähtuvalt toodud põhjendustest ning
käesoleva kirjaga esitatud muudetud
tuulikute positsioonidest TP2-3 alal
palutakse arvestada keskkonnaloa menetluse
jätkamisega TP 2-3 alal ning arvestada LKA
moodustamisel kirjas toodud
ettepanekutega.
Keskkonnaamet täpsustab, et KMH aruandes
analüüsiti, kas arendusega kaasneb olulist
negatiivset keskkonnamõju. Siiski,
kaitsealade puhul ei tohi tegevus kahjustada
kaitstavat objekti seisundit. Seega negatiivse
keskkonnamõju puudumine ei võrdu sellega,
et ei seata ohtu LKA kaitse-eesmärke, lisaks
on oluline arvestada juba LKA moodustamise
ettepanekutega (vt ka 04.08.2025 eelnõu p
3.5.3). Keskkonnaloa andmisel on arvestatud
ka uuemat teavet, kui KMH aruandes (vt ka
04.08.2025 eelnõu p 3.5.5.). Isegi kui vee
erikasutuse positsioone muudetakse, kaasneb
karide kadu, seeläbi ka mõju linnustikule.
Karide kadu ja heljumi teket ei ole võimalik
vältida. Seega ei saaks planeeritud vee
erikasutus alal TP2-3 lubada.
Hiiu Tuul MTÜ
15. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et nii vee
erikasutusloa menetluse alguses kui ka
praegu kehtiva planeerimisseaduse järgi
määratakse maa- ja veealade üldised
kasutustingimused planeeringuga.
Käesolevalt planeering puudub. Kuna
tuuleparkide rajamiseks sobivaid alasid
Hiiumaaga piirneval merealal ei ole, puudub
keskkonnaloaga võimalus määrata
Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025
eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga
seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest
keeldumise alused on välja toodud
04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5.
Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise
eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu
puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest
keeldumise alus. Õigusaktides ei ole
11 (23)
keskkonnaloas tegevuse asukohaga seotud
koordinaate. Planeerimisseadus (PlanS) § 27
lg 2 ja 4 tuleneb, et tuuleelektrijaama
elektrilise nimivõimsusega alates 400
megavatti püstitamiseks, tuleb koostada riigi
eriplaneering, kui vastaval merealal puudub
nimetatud ehitise asukohta käsitlev
kehtestatud üleriigilise planeeringu
teemaplaneering ning selle koostamisele ei
ole asutud. Üleriigilise mereala
teemaplaneeringu seletuskirjas (lk 15) on
märgitud, et Hiiu ja Pärnu mereala
planeeringud jäävad kehtima ka üleriigilise
mereala planeeringu kehtestamisel. Hiiu
mereala planeeringu seletuskirjas (lk 14) on
märgitud, et väljaspool tuuleenergia
tootmise ala ei ole tuulikute ehitamist
planeeringuga ette nähtud, s.t. et tuuleparke
vabalt valitud alale püstitada ei saa. Seega on
keskkonnaloa väljastamine Hiiu merealale
vastuolus kehtivate planeeringutega, sest
need ei näe ette tuuleparkide rajamist
Hiiumaaga piirnevale merealale. Järelikult
tuleb keskkonnaloa andmisest keelduda
KeÜS § 52 lg 1 p 4 alusel, mis sätestab, et
keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui
kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega
sätestatud nõuetele.
sätestatud lubade andmise kohustuslikku
järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole
võimalik arendajalt enne keskkonnaloa
andmist nõuda kehtivat hoonestusluba.
Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile
teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa
andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib
olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi.
Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa
elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud
loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa
keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski
välistada. Merepõhja koormamine
meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega
seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa
menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka
eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates
etappides arendusalad muutuvad või tegevuse
maht muutub, on võimalik keskkonnaloa
muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1).
KeÜS kommentaarides14 on selgitatud, et
„kuna keskkonnalubade andmise eesmärk on
tegeleda eeskätt keskkonnaküsimustega (vt
ka KeÜS § 1 kommentaare), siis kuulub selle
normi kohaldamisalasse ilmselt ka vastuolu
teiste keskkonnaseadustiku eriosa seadustega.
Seega, KeÜS § 52 lg 1 p 4 ei ole käesolevalt
asjakohane keskkonnaloa andmisest
keeldumise alus. Seda toetab ka senine
Riigikohtu praktika (vt p 3.2.2.32).
16. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et
keskkonnaloa kõrvaltingimuse punkt 1.4.1
näeb ette, et Keskkonnaametil on õigus
keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks
tunnistamiseks, kui planeeringu ja/või
hoonestusloa alusel muutuvad
meretuuleparkide asukohad või
meretuuleparki ei ole keskkonnaloas
märgitud alal lubatud rajada. Kuna
keskkonnaloa andmise ajal on juba teada, et
meretuuleparki ei ole keskkonnaloas
märgitud alal lubatud rajada, välistab see
iseenesest keskkonnaloa andmise, sest
keskkonnaluba tuleks kohe selle andmise
järel koheselt kehtetuks tunnistada.
Keskkonnaamet selgitab veelkord, et
keskkonnaloa andmise eeldusena ei näe
õigusaktid ette kehtiva planeeringu
olemasolu, mistõttu puudub ka alus
keskkonnaluba selle andmise järel kehtetuks
tunnistada. Puudub küll eriplaneering, kuid
välistatud ei ole selle algatamine ning see, et
planeerimismenetluse tulemusel kehtestatava
planeeringuga määratavad alal kattuvad või
osaliselt kattuvad vee erikasutuse
piirkonnaga. Keskkonnaluba tunnistatakse
kehtetuks, kui loa alusel lubatud tegevust ei
alustata kahe aasta jooksul loa andmisest
arvates (KeÜS § 62 lg 1 p 3). Siiski,
arvestades projekti keerukust, on
proportsionaalne tööde hulka lugeda ka
ettevalmistusi, näiteks planeeringu protsessi
14 Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk
294. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf (16.07.2025).
12 (23)
või hoonestusloa taotluse menetlust15. Seega,
Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole hetkel
selge, et meretuuleparki poleks lubatud
keskkonnaloas märgitud alale rajada, arendust
ei saa pidada täiesti perspektiivituks ning
keskkonnaluba ei tuleks peale selle andmist
koheselt kehtetuks tunnistada.
17. Hiiu Tuul MTÜ juhtis tähelepanu
asjaolule, et punktis 1.4.4 ei ole ette nähtud
võimalust seiretulemuste põhjal
keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, üksnes
keskkonnaloa tingimusi üle vaadata või
vajadusel muuta. See piiraks põhjendamatult
loa andjat olukorras, kus ilmnevad olulised
asjaolud keskkonnaloa andmise järgselt
tegevuse elluviimiseks.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et
keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa
kehtetuks tunnistada, kui seire tulemustel
selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega
kaasneb keskkonnaoht või oluline
keskkonnahäiring ning huvi jätta
keskkonnaluba kehtetuks tunnistamata ei ole
ülekaalukas ja avalikku või kolmanda isiku
huvi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta loa
muutmisega (KeÜS § 62 lg 2 p 2 koostoimes
KeÜS § 59 lg 1 p 2). Seega ei pea
Keskkonnaamet vajalikuks kehtetuks
tunnistamise osas eraldi kõrvaltingimuse
seadmist.
18. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et ka
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
on keskkonnaloa andmise menetluses
leidnud, et kõnealuse keskkonnaloa, millega
ei anta küll õigust mereala kasutamiseks ega
sinna tuulepargi rajamiseks, andmine oleks
vastuolus kehtiva Hiiu mereala
planeeringuga. /…../ Sellises olukorras on
raskendatud ka õiguspärase kaalutlusotsuse
tegemine, sest võimalik pole arvestada
olulise asjaoluga ehk puudub vastus
küsimusele, kas vee erikasutusloa esemeks
olevat tuuleparki on üldse võimalik rajada.
Seetõttu ollakse ka arvamusel, et enne
keskkonnaloa andmise üle otsustamist tuleb
koostada planeering, mis ehitusõiguse
tuulepargi rajamiseks annab.
Keskkonnaamet selgitab, et on möönnud
planeeringu vajalikkust. Siiski,
Keskkonnaametil puudub pädevus ja
seaduslik alus kohustada planeeringut
algatama. Keskkonnaloa andmisest
keeldumise alused on välja toodud
04.08.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5.
Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise
eeldusena ette riigi eriplaneeringu olemasolu.
Keskkonnaamet lähtub kaalutlustes vee
erikasutusest ega anna keskkonnaloa
menetluses lõplikku hinnangut sellele, kas
tuuleparki on võimalik üldse rajada. Kui
ilmneb, et meretuuleparki ei ole alale
võimalik rajada, tunnistatakse keskkonnaluba
kehtetuks. Ainult keskkonnaloa alusel ei ole
võimalik tuuleparki rajada ega ka vee
erikasutustöid teostada (vt kõrvaltingimused
04.08.2025 eelnõu p-des 1.4.1. ja 1.4.3.)
19. Hiiu Tuul MTÜ juhtis tähelepanu, et vee
erikasutusluba on taotletud ühele 1100 MW
võimsusega tuulepargile. Tuulepargi
jagamine osadeks toob endaga kaasa
strateegilisel tasandil vajalike otsuste
vältimise, mis süvendab võimalust
keskkonnaohu tekkimiseks. Riigikohus
Keskkonnaamet selgitab, et arendaja on
soovinud käsitleda arendusalasid
eraldiseisvatena, mh toonud välja, et
neid võivad opereerida eri ettevõtted (vt
04.08.2025 eelnõu p 2.12.). Keskkonnaloa
andmise kontekstis tähendab see seda, et
arendus on realiseeritav ka osade kaupa. Vee
15 Kask, O., jt. KeÜS § 62 kommentaarid, p 3.3 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk
348. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf.
13 (23)
märgib haldusasjas nr 3-16-1472 tehtud
otsuse punktis 24, et oluline on takistada
KSH direktiivist tulenevatest kohustustest
kõrvalehoidmise võimalike strateegiate
kasutamist, mis võivad väljenduda meetmete
osadeks jagamises, vähendades nii KSH
direktiivi kasulikku mõju. Hiiu Tuul MTÜ
selgitab, et KMH aruande kohaselt
moodustavad tuulepargid oma
võrguühendustega ja tuulegeneraatoritega
ühtse terviku.
erikasutuse keskkonnalubade puhul ei ole
välistatud, et üks keskkonnaluba hõlmab
mitut analoogset käitist, objekti, tööpiirkonda
vm allüksust. Seega, keskkonnaloa kontekstis
ei ole asjaolu määrava tähtsusega, oluline on,
et KMH aruandes on analüüsitud kõigi
arendusaladega seotud vee erikasutust.
20. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et
keskkonnaluba ei ole kooskõlas KeÜS § 52
lg 1 punktiga 6. Keskkonnaloa esemeks
oleva tegevusega kaasneb keskkonnaoht,
mida ei ole võimalik vältida. Puuduvad
ülekaalukad põhjused ning vältimatu
vajadus tuuleparke Hiiumaaga piirnevale
merealale rajada, sest on olemas muud
alternatiivsed planeeringutega kehtestatud
sobivamad asukohad. Hiiu Tuul MTÜ on
käesolevas menetluses korduvalt16 juhtinud
tähelepanu keskkonnamõju hindamise
käigus ilmnenud puudustele (viimati
16.05.2025 kirjas) ning seetõttu esineb
reaalne oht, et keskkonnaluba antakse
tegevusele, mis ilmselt kahjustab
pöördumatult Läänemere seisundit ning
selle ökosüsteemi. Hiiu merealal ei ole läbi
viidud korrektset tuuleparkide
keskkonnamõju strateegilist hindamist,
mistõttu ei saa väljastada keskkonnaluba
tuuleparkide rajamiseks.
Keskkonnaamet selgitab, et käesoleva
menetluse esemeks on keskkonnaluba ja
seega käsitletakse korralduses kitsalt vee
erikasutust ja sellega kaasnevaid mõjusid sh
võimalikku keskkonnaohtu (04.08.2025
eelnõu ptk 3.4). Vee erikasutuse mõju vee
kvaliteedile on Keskkonnaamet selgitanud
juba 04.08.2025 eelnõu p-des 3.4.1.4. ja
3.4.1.5. Lisaks, 2025 a. augustis on valminud
TalTech analüüs17, kus tuuakse välja:
„Settimise akumulatsioonialade pinnasetetes
on keskmine potentsiaalselt vabanev fosfori
kogus 275 µg P/g e 0,9 g P/m². Kõige kõrgem
fosfori sisekoormus on seotud Liivi lahe
sügavamate osadega, setetest potentsiaalselt
vabanev fosfor võib seal ulatuda kuni 1400 µg
P/g (jaam G1) e 3,3 g P/m² kohta. Suur fosfori
sisekoormuse potentsiaal on ka Narva lahes
2,6-3,1 g P/m² ja Väinameres 1,1-1,4 g P/m².
Sarnane uuring Soome Saaristomere ja
Stockholmi arhipelaagi akumulatsioonialadel
andis keskmiseks potentsiaalselt vabaneva
fosfori sisalduseks 630 µg P/g e 3,5 g P/m² ,
transpordialadel olid vastavad väärtused 230
µg P/g ja 0,6-1,4 g P/m².“ Vastav selgitus
lisatakse korraldusse. Seega ei kaasne
objektiivse teabe kohaselt vee erikasutusega
keskkonnaohtu vee kvaliteedile. Vee
erikasutusega kaasnevat keskkonnaohtu on
käsitletud 04.08.2025 eelnõu p-des 3.4.2.4-
3.4.2.7, 3.4.4.4. ptk 3.5.
21. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et
keskkonnaloa andmisel ei taga piirdumine
Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaluba
reguleerib süvendamist, tahkete ainete
16 Hiiu Tuul MTÜ 16.09.20219 kiri 2019 aasta KMH aruande eelnõule, Hiiu Tuul MTÜ 28.08.2023 kiri 2023 aasta
KMH aruande eelnõule, Hiiu Tuul MTÜ 16.05.2025 kiri keskkonnaloa taotlusele. Koondatud ettepanekud
registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-27 all. 17TalTech 2025. „Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine toitainete
kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine“. Lõpparuanne.
Kättesaadav: Microsoft Word - TTU Sekundaarne_reostuskoormus_lopparuanne_2025_final.
14 (23)
vaid veeloa esemeks oleva tegevuse
hindamisega keskkonna piisavat kaitset.
Hiiu Tuul MTÜ tervitab põhjalikkust,
millega on Keskkonnaamet suhtunud
merepõhja kaitsesse. Kui KMH aruanne
väitis, et kavandatav tegevus ei avalda
ebasoodsaid mõjusid loodusdirektiivi
92/43/EMÜ (LoD) elupaigatüübi karide
(1170) seisundile, siis Keskkonnaamet tõi
välja, et karide seisund on hinnatud
kokkuvõttes ebasoodsaks-ebapiisavaks ja
nad vajavad erilist kaitset. Samas jääb
ebaselgeks, kuidas arvestatakse tuulepargi
ebasoodsaid mõjusid, mis tekivad väljaspool
vee-erikasutusloaga hõlmatud tegevusi
(tuuleturbiinide töö, visuaalne mõju jne.).
Neid mõjusid on kirjeldatud KMH aruandes
ja paljudes arvamustes, mis on esitatud
Loode-Eesti tuulepargi loamenetluse käigus.
paigutamist mere põhja allpool keskmist
veetaset ja süvenduspinnase paigutamist
eesmärgiga rajada potentsiaalsed
tuulegeneraatori vundamendid ja paigaldada
meretuulepargi sisesed kaablid. Kuigi KMH
aruandes käsitleti lisaks vee erikasutusega
kaasnevate mõjude ka laiemalt
meretuulepargi püstitamist
(tuulegeneraatorite tornid, labad) ja
tuulepargitööd (elektri tootmine
tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende
tegevustega seotud mõjusid, tuleb
tuulegeneraatorite ehituse ja nende tööga
seotud küsimused lahendada järgmistes
asjakohastes etappides (hoonestusloa- ja
ehitusloa menetlus, võimalik planeering).
Keskkonnaloaga ei saa reguleerida valdkondi,
mis ei ole keskkonnaloa ese. Siiski, seatakse
kõrvaltingimused, mille eesmärk ongi mh
tagada järgnevate etappide läbimise enne
tegevusega alustamist.
22. Süvendusmahtude ebapiisav kajastamine
KMH aruandes. KMH aruanne on aluseks
veeloa väljastamiseks ja lisatingimuste
seadmiseks. KMH aruanne peab vastama
KMH programmile. KMH programmis on
ette nähtud, et käsitletakse süvendamise
vajalikkust ja mahtusid tuulepargi rajamisel.
KMH aruande järgi tunnistati parimaks
tuulikute paiknemise alternatiiv 4, s.o.
tuulikud 20 MW. KMH aruande heakskiidus
on otsus, et tuulepargi rajamisel
rakendatakse tuulikute paiknemise
alternatiivi 4, mis on kirjeldatud KMH
aruande peatükis. 20 MW tuulikute aluste
ettevalmistamiseks lähtuti arendaja poolt
antud keskmistest eemaldatavatest
mahtudest: vundamendiala läbimõõduga 60
m ja eemaldatavat pinnast 12 400 m³. KMH
aruandest on andmed kaablikraavide
süvenduse kohta: kaabli diameeter on kuni 1
m, selle paigutamise nähakse ette kas
süvendit 2 m ja pinnase eraldamist 4 m³/m
(sügavuses üle/võrdselt 20 m) või süvend 2,5
m ja pinnase eraldamist 5 m³/m
(meresügavus alla 20 m). Merekaablite osas
arvestatakse kuni 1 km laiuse alaga meres
kaablite koridori jaoks, kuna kõrvuti
paiknevaid kaableid võib olla 5-13, sõltuvalt
turbiinide nimivõimsusest ning koguarvust
Keskkonnaamet selgitab, et
Kliimaministeerium on KMH järelevalvajana
Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande
heakskiitmise otsuses analüüsinud KMH
aruande ja KMH menetluse vastavust KeHJS
v.r sätestatud nõuetele ning leidnud, et
puuduvad KMH aruande heakskiitmata
jätmist tingivad asjaolud (sh on KMH aruanne
asjakohane ja piisav vee erikasutusloa
(keskkonnaloa) andmise üle otsustamiseks).
Keskkonnaamet täpsustab asjaolusid
korralduses.
Kuigi KMH aruandes ei olnud tood välja
konkreetseid süvendamise mahtusid, mis on
vajalik kaablite süvistamisel, toodi lk 260-261
välja mahtude arvestamise põhimõtted ja
trasside skeemid. Mh täpsustati, et
paralleelselt jooksvaid kaableid on erinevates
lõikudes eksportkaablite osas, st rajatakse
mitu paralleelset kaablikraavi. KMH aruande
raames mudeldati heljumi teket ja levikut,
nimetatud andmed olid piisavad mudelduste
läbiviimisel. KMH aruandes lähtutakse
maksimaalsetest mahtudest. Seega on olemas
lähtekohad süvendamise mahtude
arvestamiseks ja neist on arendaja lähtunud ka
keskkonnaloa taotluse esitamisel.
15 (23)
ja pinge suurusest. Kõik tuulikud on
omavahel ühendatud kaablitega ning igast
tuulepargialast (TP1-TP4) tulevad
ühenduskaablid Hiiumaale alajaama, kust
omakorda lähevad 330 kV eksportkaablid
(1-3 tk) läbi mere Aulepa alajaama. Töös
„Loode-Eesti tuulepargi liitumine
põhivõrguga” kirjeldatakse, et kaablid
paigaldatakse kaevikusse üksteise kõrvale,
kooskulgevaid kaableid on mõnes lõigus
rohkem kui üks. Ka KMH aruanne tunnistab,
et paralleelselt jooksvaid kaableid on
erinevates lõikudes 1-3. Seega, kui kaevikus
kulgevad mitu kaablit kõrvuti, ei saa olla
kaeviku ristlõige kuni 5 m ja süvendusmaht
kuni 5 m³/m. Täiesti puuduvad KMH
aruandes andmed kaablikraavide pikkuse
kohta, nii sektsioonisisest ja sektioone
ühendavate kaablitrasside kohta. Seega
puuduvad KMH aruandes KMH
programmise ette nähtud andmed
süvendamise mahu kohta ja ei vasta seetõttu
KMH programmile. KMH aruanne peab
andma (ja avalikustama) piisava
informatsiooni, mille alusel saab teha
otsuseid tegevuse keskkonnamõju kohta.
23. Heljumi hulga määramine on ebaselge.
KMH aruandes eeldatakse, et hõljuvasse
olekusse satub/jääb 10% süvendusmahust.
Samas lõimise analüüsimisel leiti, et
arendusalast TP 2 läänes ulatub aleuriidi ja
savi fraktsiooni osakaal 38%-ni (P02) ja
arendusalast TP 1 lõunas, jaama P08
piirkonnas, ulatub aleuriidi ja savi
fraktsiooni osakaal 80%-ni ning
arendusalast TP 1 kagus (P10) ulatub see
45%-ni. Rohkem heljumit moodustavad
peenemate fraktsioonide osakesed (aleuriit
ja savi). Seega on ebatäpne süvendusmahust
vaid 10% arvestamine heljumi hulgana või
tuleks see täpsemalt põhjendada. Kaabli
merepõhja paigutamisel kasutatakse m.h. nn.
hüdroader ja kaeviku rajamise tehnoloogiat.
Ilmselt ei ole planeeritud kasutada kaabi
katmise tehnoloogiat (on arvestatud
kaablisüviste rajamisega). Mõlema
tehnoloogia puhul kasutatakse kõrgsurve
veejuga ehk merepõhja materjal
purustatakse ja suunatakse veekeskkonda
suure survega. Sellise metoodika puhul on
Keskkonnaamet selgitab, et 10% materjali
hõljumisse sattumine on väärtus, mida
mudeldamisel on seni meretuulepargi KMH-
des kasutatud. Keskkonnaameti tellimusel on
TalTech poolt 2025. aastal koostatud
metoodika „Metoodika mõju hindamiseks
hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee
kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“, et
ühtlustada edasiste uuringute metoodikaid.
Ka selles on välja toodud 10% materjali
hõljumisse sattumine väärtus. KMH aruande
lisas „Heljumi leviku modelleerimine Loode-
Eesti meretuulepargi KMH aruande
koostamiseks„ lk 9 on toodud: „Käesolevas
töös on stsenaariumide koostamisel tehtud
eeldus, et tuulikute vundamendi rajamisel
tõstetakse setted ühtlaselt veesambasse.
Settetüübi hulga leidmiseks, kasutati lõimise
proovide tulemust tuulikule lähimast punktist
vastavalt tööle“. Seega on mudelis juba
arvestatud settetüübiga. KMH aruande lk 18
kohaselt peetakse 10% konservatiivseks
eelduseks ning selgitatakse, et erinevad kaabli
süvistamise meetodid on sobilikud, st ka
16 (23)
kaablikraavi purustustsoon suurem kui
planeeritud kaevis, palju peent materjali ja
settinud aineid (s.h. fosfor)
resuspendeeritakse või lahustatakse. KMH
aruandes peaks olema välja toodud
arvutuskäik, kuidas saadakse
süvendusmahust heljumi hulk. Heljumi hulk
ja settimine merepõhjas on oluline mereelu
(s.h. kalakoelmuid) kahjustav faktor ja
sellega tuleb arvestada.
kõrgsurve veejoa kasutamisel ei paisata
heljumisse üle 10% pinnase. Olemasoleva
teabe kohaselt kõrgsurve vee meetodite
(hüdroader, jetting jne) kasutamisel heljumi
kontsentratsioon veesambas piirdub alumise
veekihiga18 ning kaasnev heljum ei ole
oluliselt suurem kui alternatiivsete
metoodikate korral19. Teiseks, ala TP2-3 osas,
kus paikneb proovipunkt P02, keskkonnaloa
andmisest keeldutakse; ala TP1
proovipunktid P09 ja P10 asuvad väljaspool
vee erikasutuse piirkonda. Seega aladel, kus
on suurem aleuriidi ja savi fraktsiooni
osakaal, keskkonnaloa alusel töid ei
kavandata. Vastavalt täpsustakse ka
korraldust. Lisaks, KMH aruandes on ette
nähtud vastavad seiremeetmed ja
leevendusmeetmed seoses heljumiga, mis ka
keskkonnaloale seatakse (vt ka 04.08.2025
eelnõu p 3.7.16, 3.6.10, 3.6.16). Seega on
KMH aruandes heljumi temaatikat käsitletud
piisavas mahus, et oleks võimalik otsustada
keskkonnaloa andmise üle.
24. Eksportkaablite saaste arvestuse mitte
kajastamine KMH aruandes ja veeloas on
projekti jagamine osadeks ja seetõttu
lubamatu. Keskkonnaloa eelnõus öeldakse,
et keskkonnaloa taotlus ei hõlma
eksportkaablite paigaldamisega seotud vee
erikasutust. Tuulepargi rajamine ilma teda
elektrisüsteemi ühendava võrgustikuta on
lubamatu. Seega on Loode-Eesti tuulepargi
lahutamatu osa ka eksportkaablite rajamine.
Eksportkaablite, tuulepargikaablite rajamine
ning tuulikualuse pinna ettevalmistamine on
ühe projekti lahutamatud osad. Nende mõju
tuleb hinnata kogumina.
Keskkonnaamet selgitab, et KMH aruandes
käsitleti mh ka eksportkaablite rajamist ja
nende rajamisega kaasnevat keskkonnamõju.
Seega on hinnatud tegevuse mõju tervikuna
ning mõjude hindamisel ei ole toimunud
tegevuse osadeks jagamist. On selge, et
tuulepargi rajamine ilma seda elektrisüsteemi
ühendava võrgu rajamiseta ei ole
põhjendatud. Keskkonnaamet on 04.08.2025
eelnõu p-des 3.2.3.4. ja 3.2.2.5. selgitanud, et
lisaks käesolevale keskkonnaloale on vajalik
veel erinevate etappide (hoonestusloa,
ehitusloa ja kasutusloa menetlus, vajadusel
REP) läbimine enne, kui on võimalik alustada
meretuulepargi rajamist. Seega on järgnevate
etappidega paralleelselt võimalus läbi viia ka
eksportkaablitega seotud loastamine. KeÜS §
41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel
ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud,
antakse nendeks tegevusteks üks
18 Swanson, C. and Isaji, T., 2006. Simulation of sediment transport and deposition from cable burial operations
for the alternative site of the Cape Wind Energy Project. ASA Final Report, pp.05-128. Kättesaadav:
https://tethys.pnnl.gov/sites/default/files/publications/SL-ASA2006SimulationofSediment.pdf. 19 Taormina, B., Bald, J., Want, A., Thouzeau, G., Lejart, M., Desroy, N. and Carlier, A. 2018. A review of
potential impacts of submarine power cables on the marine environment: Knowledge gaps, recommendations and
future directions. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 96, pp.380-391. Lk 11. Kättesaadav:
https://pure.hw.ac.uk/ws/portalfiles/portal/23181616/Taormina_et_al_2018_preprint.pdf.
17 (23)
keskkonnaluba. KeÜS kommentaaride20
kohaselt on keskkonnaloa andjal nõude
sisustamiseks diskretsioon. Loa andmisel on
oluline ka taotleja soov. Arvestades, et
eksportkaablid ühendavad meretuuleparke
elektrivõrguga või erinevaid meretuuleparke
omavahel, ei ole vee erikasutuse piirkonnad
ruumiliselt seotud. Lisaks on ka
tehnoloogilised erisused (paralleelsed
kaablid, suurem sügavuste varieeruvus,
erinevad leevendusmeetmed jne). Lähtuvalt
eeltoodust võib käsitleda vee erikasutust
erinevate tegevuste osas eri lubades. Selguse
mõttes lisame eksportkaablitega seotud
etappide vajaduse ka korraldusse, mh asjaolu,
et vee erikasutuseks eksportkaablite
paigaldamisel on vajalik eraldi
keskkonnaluba.
Keskkonnaamet nõustub, et Loode-Eesti
tuulepargi setete uuringu aruande kohaselt
eksportkaablite alal raskemetallide ja
üldnaftaproduktide sisaldust eraldi ei
määratud. Siiski, merepõhjasetted ei ole
arendusaladel reostunud (vt 04.08.2025
eelnõu p 3.4.1.5.). Ohtlike ainete
kontsentratsioonid leiduvad tõenäoliselt
sadamate või laevaremonditehaste
lähistel21,22, siiski võib kõrgenenud sisaldusi
setetes leiduda ka avamerel (suured laevateed,
sügavad akumulatsioonialad)23. HELCOM
süvendamise ja kaadamise juhise p 6.10.a.
toob välja, et süvendusmaterjal võib olla
testimisest vabastatud, kui on põhjust arvata,
et see ei ole olnud saastumise mõju all, st see
koosneb varasemalt puutumata geoloogilisest
materjalist ja piirkonnas puuduvad olulised
mineviku või praeguse aja reostusallikad.
Eksportkaablid ei paikne
akumulatsioonialadel, eksportkaablite
koridorid kattuvad kohati veeliiklusaladega,
20 Kask, O., jt. KeÜS § 41 kommentaarid, p 4.2 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk
230. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf. 21 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),
pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-
1-1q4popl.pdf. 22 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks
Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777. 23 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &
Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf
of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:
https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content.
18 (23)
kuid veeliiklusaladel on liiklusintensiivsus
pigem madal. Vaid eksportkaabli idapoolses
osas on liiklusintensiivsus kõrgem (vt KMH
aruande joonis 286 ja 287), samas on tegemist
siseriikliku veeliiklusalaga. Loode-Eesti
tuulepargi setete uuringu aruande koostamise
raames on tehtud setteanalüüsid ka
piirkondades, mis kattuvad samade
veeliiklusaladega (alal TP4 proovipunktid
P05, P06 ja P07, alal TP 2-3 proovipunktid
P01, alal TP1 proovipunkt P11). Ka neis
proovipunktides ei olnud setted reostunud.
Seega, olemasoleva teabe kohaselt ei ole ette
näha olulisel määral reostunud setete
esinemist eksportkaablite alal. Võrreldes
Soome lahes 2010-2011 teostatud setete
uuringute tulemustega, on planeeritava
tuulepargi piirkonna setetes kõikide
nimetatud ohtlike ainete kontsentratsioonid
vähemalt 2 korda väiksemad, kui Soome lahe
keskosas (KMH aruanne lk 256). Arvestades,
et eksportkaablite paigutamisega seotud vee
erikasutuseks on vajalik eraldi
keskkonnaluba, on keskkonnaloa andmisel
võimalus seada nõuded setete analüüsideks
kõige intensiivsema liiklusega piirkonnas.
Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on
lisaanalüüsid asjakohased, et leida
kaablitrassi alal kaablitele parim asetus ja
vajadusel vältida reostunud setetega
piirkondi. Siiski, olemasoleva teabe kohaselt
ei ole ette näha olulise negatiivse
keskkonnamõju tekkimist ning KMH
aruannet ei saa pidada puudulikuks.
25. Natura asjakohane hindamine on olnud
pealiskaudne. Eksportkaablid kulgevad
kõigi kolme kaabliühenduse korral läbi
Nõva-Osmussaare loodusala mereala 7,3 km
pikkusel lõigul. See kuulub Natura 2000
võrgustiku alade hulka. Suurte kaablitrasside
rajamine läbi linnu- ja loodusala on selle ala
terviklikkust rikkuv ja ei vasta selle kaitse-
eesmärgile. Merepõhja pinnase
eemaldamise ja kaadamise puhul, nagu
kõigis keskkonnaasjades, on vaja äärmist
ettevaatust. Pärnu sadama laevatee
süvendamise keskkonnamõju hindamise
aruande (2012) järgi ei pidanud laevatee
rekonstrueerimise raames tehtava laevatee
süvendamisega 7.2 m sügavuseni ja
Keskkonnaamet selgitab, et käesolev
keskkonnaluba ei käsitle eksportkaablitega
seotud vee erikasutust. Lisaks juhime
tähelepanu, et Pärnu sadamaga seotud
tegevused toimusid madalal merealal Liivi
lahes, kus teadaolevalt ongi setetesse seotud
ühendite kontsentratsioon kõrgem. Seega
viidatud paralleeli tõmbamine vee
erikasutusega käesoleva keskkonnaloa
kontekstis ei ole asjakohane.
19 (23)
süvendatud materjali kaadamisega Pärnu
lahe ametlikule kaadamisalale kaasnema
olulist mõju Pärnu lahes toimuvatele
rannaprotsessidele. Paraku oli tulemus teine.
26. Vee kvaliteedi halvenemisele, s.h. fosfori
emissioonile ei ole pööratud piisavat
tähelepanu. Eutrofeerumise mõjub
negatiivselt sotsiaal-majanduslikule
keskkonnale kalavarude vähenemise näol.
KMH aruandes märgitakse, et töödega
kaasneb täiendav fosfori koormus, kuid selle
mõju eutrofeerumise kontekstis on
loodusliku muutlikkuse taustal väheoluline.
Mõju on lühiajaline ja lokaalne. Tegemist on
oletustega, sest neid väiteid ei ole
põhjendatud. Kahjuks ei sisalda KMH
olulist informatsiooni arvutuste aluseks
olevate andmete algallikate ja kasutatud
arvutusmetoodika osas. Prof. Riko
Noormets ja TÜ teadur Martin Liira
avaldavad arvamust, et nende andmetel on
KMH-s esitatud andmed ja arvutused
ekslikud ning alahindavad tunduvalt
kavandatava tegevuse käigus vabaneva
fosfori hulka. Kasutatud on mõistet
”mobiilne fosfor» kuid ei ole selge, milliseid
fosfori ühendeid see mõiste endas koondab,
ning kust pärineb kasutatud fosfori
kontsentratsioon 10 mg/m² kohta, mis on
võetud esitatud arvutuste aluseks. Samuti on
eksitavalt võrreldud selle, eeldatavalt
mobiilse fosfori kontsentratsiooni alusel
saadud tulemusi HELCOM’i üldfosfori
piirmääradega, mis näitab planeeritava
tegevuse keskkonnamõju tunduvalt
väiksemana. Mereteadlased said oma
arvutustes kordades suurema fosfori koguse
kui oli KMH aruandes. Seega vajavad KMH
aruande arvutused täpsustamist, et
arvutukäik oleks jälgitav ja
üheseltmõistetav. Kriitilise tähtsusega on
arvestada põhjasetete mobiilse ehk
eutrofeerumist põhjustava fosfori
vabanemisega (ehitus- ning süvendustöödel)
ning uue fosfori lisamisega
(kalakasvandustes) erinevate
arendustegevuste planeerimisel Eesti
merealadel.
Keskkonnaamet nõustub, et kriitilise
tähtsusega on arvestada põhjasetete mobiilse
fosfori vabanemisega ning et KMH aruanne ei
sisalda informatsiooni arvutuste aluseks
olevate andmete algallikate ja detaile
kasutatud arvutusmetoodika osas.
Keskkonnaameti tellimusel on TalTech poolt
2025. aastal koostatud metoodika „Metoodika
mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee
omadustele (sh. vee kvaliteedile)
meretuuleparkide rajamisel“, et ühtlustada
edasiste uuringute metoodikaid.
Keskkonnaamet on vee kvaliteedi temaatikat
käsitlenud 04.05.2025 eelnõu ptk-s 3.4.1.
ning on seisukohal, et kavandatava vee
erikasutusega ei kaasne setetest ohtlike ainete
vette paiskamist ning ei lisandu P koormust,
mis mõjutaks oluliselt veekogumite seisundit
ja seaks ohtu veekaitse eesmärkide
saavutamise. Oht veekogumi seisundile võib
kaasneda töödel akumulatsioonialal või
mitme suuremahulise arenduse (näiteks mitu
meretuuleparki, avamerekalakasvandus)
mõjude kumuleerumisel. Seega on teemale
oluline rõhku panna arenduste lisandumisel.
27. Lähtudes eeltoodust tegi Hiiu Tuul MTÜ
järgmised ettepanekud: (1) keelduda
Keskkonnaamet saab keelduda keskkonnaloa
andmisest kindlatel õiguslikel alustel (vt
20 (23)
keskkonnaloa väljastamisest vee-
erikasutuseks Enefit Green AS-ile, kuna
kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega
sätestatud nõuetele, m.h. põhineb vigasel
KMH aruandel. Alternatiivselt (2) arutada
asja avalikul istungil ja peatada
keskkonnaloa menetlus kuni otsuse
tegemiseni EOÜ ettepaneku kohta uute
merekaitsealade moodustamise kohta Hiiu
merealal vastavalt LKS § 8 lg 6.
04.058.2025 eelnõu ptk 3.3). Käesolevalt on
alus keelduda keskkonnaloa andmisest ala
TP2-3 osas (vt 04.058.2025 eelnõu ptk 3.5).
Diskretsioonis on Keskkonnaamet arvestanud
nii KMH aruande tulemusi kui ka muud
olemasolevat teavet ning käsitleb kitsalt vaid
vee erikasutust. Puuduvad alused
keskkonnaloa andmisest keelduda alade TP1
ja TP4 osas. Lisaks selgitame, et puudub alus
keskkonnaloa menetluse peatamiseks LKA
moodustamise otsuse tegemiseni (vt
04.058.2025 eelnõu p 3.2.4.6.). Avalik istung
on kavas 16.10.2025.
28. Hiiu Tuul MTÜ palus teavet selle kohta,
millises menetluses ja kuidas arvestatakse
KMH aruandes käsitletud teemasid, mis
jäävad keskkonnaloa esemest väljapoole
ning mille üle otsustamine toimub
väidetavalt järgmistes etappides (mõju
linnustikule, visuaalne mõju jne.).
Keskkonnaamet selgitab, et mereala
koormamine meretuulepargiga on
hoonestusloa ese. Seega tuulepargi rajamise ja
käitamisega seotud asjaolusid käsitletakse
hoonestusloa menetluses, vajadusel ka loa
eelduseks oleva planeeringu koostamisel.
TTJA
29. TTJA ei esitanud pädevusvaldkonnast
tulevaid märkused või ettepanekuid Enefit
Green AS keskkonnaloa osalise andmise
otsuse eelnõule. TTJA oli seisukohal, et
Enefit Green AS-i poolt kavandatav Loode-
Eesti meretuulepargi rajamine on olulise
ruumilise mõjuga tegevus ning tulenevalt
PlanS § 27 lg-st 2 on REP koostamine
kohustuslik.
Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025
eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga
seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest
keeldumise alused on välja toodud
04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5.
Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise
eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu
puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest
keeldumise alus. Õigusaktides ei ole
sätestatud lubade andmise kohustuslikku
järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole
võimalik arendajalt enne keskkonnaloa
andmist nõuda kehtivat hoonestusluba.
Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile
teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa
andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib
olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi.
Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa
elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud
loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa
keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski
välistada. Merepõhja koormamine
meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega
seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa
menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka
eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates
etappides arendusalad muutuvad või tegevuse
21 (23)
maht muutub, on võimalik keskkonnaloa
muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1).
Kliimaministeerium
30. Kliimaministeerium tõi välja, et
arvestades 04.08.2025 eelnõus toodud
põhjalikke selgitusi asjaolude selgitamiseks
ja senise protsessi kohta, ollakse nõus otsuse
punktis 1.4.3 tooduga, et
keskkonnakaitseluba annab õiguse vee
erikasutuseks, kuid ei asenda muid vajalikke
lubasid tuulepargi ehitamiseks (sh
tuulepargisiseste kaablite paigaldamiseks).
Siinkohal tuleb aga juhtida tähelepanu
sellele, et keskkonnakaitseloa taotlus (nr T-
KL/1026040) on esitatud sihipäraselt
meretuulepargi rajamiseks Loode-Eesti
rannikumerre. Seega palutakse
keskkonnaloale kindlasti lisada, et veeloas
märgitud tegevused nagu merepõhja
süvendamine, kaadamine ja tahkete ainete
paigaldamine on meretuulepargi ehitusloaga
seotud tegevused ja neid tegevusi ei tohi
enne ehitusloa saamist ellu viia.
Keskkonnaamet vaatas korralduse ja loa
vormid läbivalt üle. Korralduses tuuakse välja
vee erikasutustööde, vee
erikasutuspositsiooni ja vee
erikasutusepiirkonna mõiste. Siiski,
keskkonnaministri määruse nr 56 lisa 3
kohaselt märgitakse keskkonnaloale ka
tegevuse eesmärk. Käesoleval juhul on vee
erikasutustööde eesmärgiks tuulepargi
rajamine. Seega viidatakse korralduses ja loas
ka vee erikasutuse eesmärgile. Selguse mõttes
täpsustakse kõrvaltingimust p-s 1.4.3. lisades
sinna: „Vee erikasutust ei tohi enne vastavate
lubade saamist ellu viia.“
31. Kliimaministeerium tõi välja, et
Riigikohtu otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472
tühistati Hiiu maakonna mereala planeering
tuuleenergia tootmise alade osas. Arendaja
on esitanud hoonestusloa taotluse
meretuulepargi püstitamiseks Hiiu merealale
2010. aastal, käesoleval hetkel ei ole
hoonestusloa menetlust alustatud. Kuna Hiiu
merealaplaneeringus on Riigikohtu otsusega
meretuulepargi alad kehtetuks tunnistatud,
siis on vajalik ka koostada eriplaneering
sobivate meretuulepargialade leidmiseks
(PlanS 27 lg 4).
Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025
eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga
seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest
keeldumise alused on välja toodud
04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5.
Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise
eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu
puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest
keeldumise alus. Õigusaktides ei ole
sätestatud lubade andmise kohustuslikku
järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole
võimalik arendajalt enne keskkonnaloa
andmist nõuda kehtivat hoonestusluba.
Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile
teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa
andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib
olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi.
Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa
elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud
loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa
keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski
välistada. Merepõhja koormamine
meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega
seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa
menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka
eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates
etappides arendusalad muutuvad või tegevuse
22 (23)
maht muutub, on võimalik keskkonnaloa
muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1).
32. Loa vormil lahtris „Proovivõtunõuded“
punktis 1 nõutakse detailse seirekava
koostamist ja kooskõlastamist pool aastat
enne seiretööde algust. Kuivõrd seirama
peaks nii enne keskkonnaloa kohaseid
tegevusi kui süvendus-kaadamistööde ajal
(vee erikasutuse aegne seire), siis palutakse
sõnastust täpsustada, kas on mõeldud 6 kuud
enne vee erikasutuse eelse seire algust või 6
kuud enne loakohaste tegevuste (erikasutuse
aegse seire) algust. Vastavalt tuleb
parandada sõnastust ka vormis V16 punktis
1.4, kus on nõue, et detailne seirekava tuleb
Keskkonnaametile.
Keskkonnaamet täiendab loa vormi ja
korraldust järgnevalt „Detailne seirekava
tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS
süsteemi kaudu pool aastat enne vee
erikasutuse eelsete seiretööde algust“.
Vastavalt täpsustatakse ka kõrvaltingimust.
Selguse mõttes tuuakse korralduses välja, et
seirekava peab hõlmama nii vee erikasutuse
eelset, vee erikasutuse aegset kui ka vee
erikasutuse järgset seiret ja hõlmama mõlemat
vee erikasutuse ala. Täpsustused lisatakse ka
loa vormile.
33. Loa vormil on toodud, et proovid tuleb
võtta „vastavalt kehtivale metoodikale“ ilma
täiendava viiteta, kust selle leiaks. Juhime
tähelepanu, et hiljemalt kooskõlastatavas
detailses seirekavas tuleb täpsemalt
fikseerida ka poovivõtu- või
vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab
järgima. Sama märkus ka järgmise punkti
„Analüüsinõuded“ puhul, kus lisaks
üldsõnalisele jutule peaks viitama
konkreetsematele õigusaktidele, sh et
keemiliste analüüside määramistäpsus
vastaks kehtestatud nõuetele, mis on eriti
oluline ohtlike ainete puhul.
Keskkonnaamet täpsustab loa vormil ja
korralduses detailse seirekava osa. Siiski,
keskkonnaloa vormil ei ole asjakohane viidata
õigusaktidele või meetoditele, kuna need
võivad aja jooksul muutuda. Keskkonnaloale
ei kanta otse seadusest tulenevaid nõudeid.
Selguse mõttes lisatakse üldisem viide
riikliku keskkonnaseire programmi mereseire
allprogrammile ja keskkonnaministri
määrustele.
34. Loa vormil osa „Täiendavad nõuded
seire läbiviimiseks“ punktis 1 tuleb tekst
läbivalt üle vaadata ja parandada, kuna see
on kirjutatud tuuleparkide rajamise
kontekstis. Samamoodi vajab ülevaatamist p
2 ja 3.
Keskkonnaamet vaatab seirega seotud ptk-d
korralduses ja loa vormil läbivalt üle ja
korrigeerib vastavalt tehtud ettepanekule.
Keskkonnaamet sõnastab seire nõuded
lähtuvalt kavandatavatest vee
erikasutustöödest – süvendamine, tahkete
ainete paigutamine mere põhja ja
süvenduspinnase kasulik kasutamine.
Eemaldatakse seire valdkonnad (eelnõu p-d
3.7.6., 3.7.15., 3.7.25), mis on seotud
tuulepargi kasutamisega.
35. Loa vormil osa „Täiendavad nõuded
seire läbiviimiseks“ punktis 2.1 (heljumi
levik) viidatakse leevendusmeetmetele (vt p
3.6.10, 3.6.16). Leevendusmeetmete osas
(vormis V16) selliseid punkte pole, heljumi
levik on kajastatud sealses punktis 2.7.
Palutakse viited punktis 2.1. korda teha.
Keskkonnaamet korrigeerib loa vormi
vastavalt märkusele.
36. Kliimaministeerium tõi välja, et loa
vormil V10 „Süvendamine“ on erinevates
Keskkonnaamet täpsustab sõnastust vormil
V10, kui ühtlasi indikeeritakse loal ka
23 (23)
punktides juttu tuulepargi-siseste kaablite
paigaldamisest merepõhja. Juhitakse
tähelepanu, et keskkonnaloa alusel seda
tegevust lubada ei tohiks (seda on öeldud ka
loa eelnõu vormis V16 punktis 1.3), kuivõrd
tuulepargi rajamiseks pole hoonestusluba
antud. Punktis „Süvenduspinnase
keemilised omadused“ on toodud mõnede
saasteainete sisaldused, samas punktis
„Seire“ põhjasetete koostise seirenõuet pole
(seda nõuet pole ka eriaksutuse eelses seires
jaotises V8). Need osad (põhjasetete v
süvendusmaterjali seirenõuded) tuleks vee
erikasutusloas omavahel kooskõlla viia.
tegevuse eesmärk. Punktis „Süvenduspinnase
keemilised omadused“ on toodud KMH
raames tehtud analüüside keskmistatud
tulemused, kuna määrus nr 56 lisa 3 kohaselt
märgitakse loal mh süvenduspinnase
keemilised omadused. Kuna objektiivse teabe
kohaselt ei ole reostusohtu ette näha, ei pea
Keskkonnaamet vajalikuks vee erikasutuse
eelselt süvenduspinnase seire läbiviimist.
37. Kliimaministeerium tõi välja, et loa
vormil V16 „Meetmed, mis aitavad
vähendada vee erikasutuse mõju ja nende
tähtajad“ punktis 2 tuleb leevendusmeetmed
läbivalt sõnastada selliselt, et need poleks
seotud tuulepargi rajamisega, vaid
konkreetse keskkonnaloa eelnõu kohaste
tegevuste negatiivsete mõjude
vähendamisega (vt ka V8 seirenõuete kohta
esitatud märkusi). Arusaamatuks jääb ka,
miks keskkonnaloa 04.08.2025 eelnõus on
juttu gravitatsioonivundamentide rajamise
lubamisest, kui need on ühed kõige suurema
negatiivse keskkonnamõjuga
vundamenditüübid ning lõplikud
vundamenditüübid peaks valitama alles
hiljem, hoonestusloa või tuulepargi ehitusloa
menetluses. Seega leitakse, et
vundamenditüübi sätestamine praeguses
keskkonnaloa eelnõus on loa
reguleerimisalast väljas. V16 punktis 3.3
(õlireostus) on taaskord jutt tuulepargi
ehitustöödest – sõnastus tuleb viia kooskõlla
vee erikasutusel ettenähtud tegevustega.
Keskkonnaamet vaatab
leevendusmeetmetega seotud ptk-d
korralduses ja loa vormil läbivalt üle ja
korrigeerib vastavalt tehtud ettepanekutele.
Siiski, KMH aruandes koostamise käigus
selgitati välja, et kõnealuses piirkonnas on
tehniliselt ainsaks alternatiiviks
gravitatsioonivundament (KMH aruanne lk
10). Seega on sellest lähtutud ka
keskkonnaloa taotluses vee erikasutuse
mahtude määramisel ning loal indikeeritakse
süvendamise eesmärgina
gravitatsioonivundamendi aluse merepõhja
ettevalmistamine. Lisaks on süvenduspinnast
võimalik kasutada vundamendi täiteks just
gravitatsioonivundamendi kasutamisel (KMH
aruanne lk 51-52), muude
vundamendialternatiivide korral see võimalik
ei ole. Seega on Keskkonnaamet seiskohal, et
viited vee erikasutuse kaugemale eesmärgile
kui ka gravitatsioonivundamendile on
asjakohased.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Avaliku istungi protokoll (Enefit Green keskkonnaluba) | 21.10.2025 | 1 | 7.2-4/25/6148-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
Kiri | 04.08.2025 | 1 | 7.2-4/25/6148-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
Kiri | 15.04.2025 | 1 | 7.2-4/25/6148-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | |
Kiri | 08.01.2024 | 464 | 7.2-4/24/311-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kliimaministeerium |
Kiri | 09.12.2021 | 1224 | 6.3-1/21/28151-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Enefit Green AS |
Tagasiside vastused | 24.11.2021 | 1239 | 6.3-1/21/28151-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Enefit Green AS |