| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 29 |
| Registreeritud | 10.02.2022 |
| Sünkroonitud | 29.03.2024 |
| Liik | Ministri üldkäskkiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
| Sari | 1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-2/2022 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Diana Kalvik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.02.2022 käskkirjaga nr 29 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande,
riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend
Lisa
Eelarve protsessi tegevused ja tähtajad (2022. aastal)
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
2021 RE TEHIK saadab asutustele ministri liigenduse muudatused kulumudelis kajastamiseks
20.01.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht
2021 RE Asutused esitavad ministri liigenduse muudatused ja memo FOle
21.01.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2021 RE Ministri liigenduse muudatus DELTAs
28.01.2022 FO FO juhataja
2021 RE Asutused lõpetavad majandusaasta raamatupidamise kannete tegemise SAPis
21.02.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2021 RE TEHIK saadab asutustele aasta täitmise kulumudelis kajastamiseks
17.03.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2021 RE Asutused lisavad TEHIKult saadud ja oma asutuse aasta täitmise kulumudelisse
18.03.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2021 RE TEHIK saadab asutustele ministri liigenduse muudatused (lõplik) kulumudelis kajastamiseks (kajastub tulemusaruande lõpparuandes)
24.03.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht
2021 RE Asutused esitavad ministri liigenduse muudatused (lõplik) ja memo FOle (kajastub
25.03.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
tulemusaruande lõpparuandes)
2021 RE Ministri liigenduse muudatus (lõplik) DELTAs
08.04.2022 FO FO juhataja
2021 RE Riigieelarve täitmise aastaaruanne (RETA) kontrollitud
30.04.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2021 RE SOM allkirjastab valitsemisala bilansi ja tulemiaruande digitaalselt saldoandmike infosüsteemis
15.05.2022 FO FO juhataja, kantsler
2021 RE SOM esitab Riigikontrollile ja RTKle riigieelarve täitmise aruande
15.05.2022 FO FO juhataja, kantsler
2021 RE SOM esitab RMile riigi asutajaõiguste teostamise aruande
01.06.2022 Sihtasutused, NATO Sihtasutused, NATO juhataja
2021 RE SOM esitab RMile riigi osaluse valitsemise aruande
01.06.2022 AS Hoolekandeteenused, NATO AS Hoolekandeteenused, NATO juhataja
2021 tulemusaruanne
NATO saadab kõikidele osapooltele välja tulemusaruande põhja, samuti Exceli põhja (teenuste mõõdikud)
31.01.2022 NATO NATO juhataja
2021 tulemusaruanne
Asutused kontrollivad, et kõik planeerimistasandid ja summad on eelarve täitmise aruandes kajastatud
24.03.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2021 tulemusaruanne
Tulemusaruande projekti eelarve täitmise aruanne on koostatud
30.03.2022 FO FO juhataja
2021 tulemusaruanne
Tulemusaruande projekt saadetakse RMile, Riigikontrollile, partneritele ja keeletoimetajale
01.04.2022 NATO, FO NATO juhataja, FO juhataja
3
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
2021 tulemusaruanne
Asutused esitavad tulemusaruande jaoks selgitused eelarve täitmise suuremate muutuste kohta
26.04.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2021 tulemusaruanne
Tulemusaruande lõplik eelarve täitmise aruanne on koostatud
05.05.2022 FO FO juhataja
2021 tulemusaruanne
Tulemusaruande majasisene kooskõlastamine DELTAs (osakonnajuhatajad, asekantslerid, kantsler, ministrid)
06.05.2022 FO, SOM valdkonnad, NATO FO juhataja, SOM valdkondade juhid, NATO juhataja
2021 tulemusaruanne
Tulemusaruanne saadetakse RMile, Riigikontrollile ja partneritele
31.05.2022 FO, NATO FO juhataja, NATO juhataja
2021 ülekantavad TEHIK saadab asutustele erakorraliste (sh kriisimeetmete) RE jääkide ülekandmise andmed
07.01.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2021 ülekantavad Erakorraline (sh kriisimeetmete) RE jääkide ülekandmise taotluse esitamine asutuste poolt FOle
10.01.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2021 ülekantavad Erakorraline (sh kriisimeetmete) RE jääkide ülekandmise kooskõlastamine RMiga
19.01.2022 FO FO juhataja
2021 ülekantavad SOM valitsemisala erakorraliste jääkide ülekandmise KK DELTAs
14.01.2022 FO FO juhataja
2021 ülekantavad TEHIK saadab asutustele ülekantavate jääkide andmed
24.03.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht
2021 ülekantavad Asutused kajastavad ülekantavad jäägid KAISis ning saadavad selgitused FOle
25.03.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2021 ülekantavad Eelarve jääkide kooskõlastamine RTKga
31.03.2022 FO FO juhataja
4
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
2021 ülekantavad SOM valitsemisala jääkide ülekandmise KK DELTAs
22.04.2022 FO FO juhataja
2021 ülekantavad Eelarve jääkide avalikustamine SOMi kodulehel
31.05.2022 FO FO juhataja
2022 RE Eelarve liigenduse kinnitamine VVs
jaanuari I pool
RM RM
2022 RE Ministri eelarve liigendus ja toetuste kk DELTAs
31.12.2021 FO FO juhataja
2022 RE TEHIK saadab asutustele 2022. a kinnitatud eelarve KAISis kajastamiseks
10.01.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht
2022 RE Asutused lisavad pärast eelarve kinnitamist kulumudelisse eelarve stsenaariumiga „EELARVE“
11.01.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2022 RE Programmide kinnitamine jaanuar asutused, FO, SOM valdkonnad, NATO
FO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid, NATO juhataja
2022 RE RE seletuskirja täpsustamine jaanuar FO, NATO FO juhataja, NATO juhataja
2022 RE TEHIK saadab asutustele KAISi täitmise igakuiselt eelmise perioodi kohta
aruandekuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks
asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2022 RE Asutused kajastavad KAISis täitmise igakuiselt eelmise perioodi kohta
aruandekuule ülejärgneva kuu 1 kuupäevaks
asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2022 RE SOM osakonnad ja asutused esitavad NATOle teenuste mõõdikute täitmise info poolaasta seisuga
08.08.2022 SOM valdkonnad, asutused, NATO SOM valdkondade juhid, asutuste finantsjuhid, NATO juhataja
5
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
2022 RE TEHIK saadab seaduse muudatusettepanekud kulumudelis kajastamiseks
11.08.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht
2022 RE SOM valdkonnad ja asutused esitavad RE seaduse muudatusettepanekud FOle. Asutused esitavad ettepanekute kohta memo
12.08.2022 asutused, FO, NATO, SOM valdkonnad FO juhataja, NATO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
2022 RE RE seaduse muudatusettepanekud SOM juhtkonnale DELTAs
19.08.2022 FO FO juhataja
2022 RE TEHIK saadab asutustele aasta prognoosid kulumudelis kajastamiseks
25.08.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht
2022 RE Asutused esitavad FOle aasta prognoosi KAISis ja memo
26.08.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO juhataja
2022 RE Eelnevate aastate ja RE 30. juuni seisuga eelarve ja mõõdikute täitmise ning aasta prognoosi esitamine RMile (I poolaasta, kulumudel)
31.08.2022 FO, NATO FO juhataja, NATO juhataja
2022 RE RE seaduse muudatuse ettepanekute edastamine RMi
01.09.2022 FO FO juhataja
2022 RE TEHIK saadab asutustele ministri liigenduse muudatused kulumudelis kajastamiseks
01.09.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht
2022 RE Asutused esitavad ministri liigenduse muudatused ja memo FOle
05.09.2022 asutused, FO, SOM valdkonnad FO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
2022 RE Ministri liigenduse muudatuste KK DELTAs
16.09.2022 FO FO juhataja
2022 RE TEHIK saadab asutustele RE seaduse II lugemise
23.09.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht
6
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
muudatusettepanekud kulumudelis kajastamiseks
2022 RE RE seaduse muudatuse heaks kiitmine VVs
septembri lõpp
ministrid ministrid
2022 RE Ülevaade juhtkonnale eelarve täitmise ja aasta prognoosi kohta ning eelarve muudatuste vajadustest
13.09.- 27.09.2022
asutused, FO, SOM valdkonnad FO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
2022 RE SOM valdkonnad ja asutused esitavad RE seaduse II lugemise muudatusettepanekud FOle. Asutused esitavad ettepanekute kohta memo
27.09.2022 asutused, FO, SOM valdkonnad FO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
2022 RE RE seaduse II lugemise muudatusettepanekud DELTAs
30.09.2022 FO FO juhataja
2022 RE RE seaduse II lugemise muudatusettepanekute esitamine RMile
oktoober FO FO juhataja
2022 RE TEHIK saadab asutustele aasta prognoosi ja RE seaduse III lugemise muudatusettepanekud kulumudelis kajastamiseks
oktoober TEHIK TEHIKu finantsjuht
2022 RE SOM valdkonnad ja asutused esitavad RE seaduse III lugemise muudatusettepanekud ja aasta prognoosid FOle. Asutused esitavad ettepanekute kohta memo
oktoober asutused, FO, SOM valdkonnad FO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
2022 RE RE seaduse III lugemise muudatusettepanekute esitamine RMile
novembri algus
FO FO juhataja
7
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
2022 RE TEHIK saadab asutustele ministri liigenduse muudatused kulumudelis kajastamiseks
novembri lõpp
FO, SOM valdkonnad, asutused FO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
2022 RE Asutused esitavad ministri liigenduse muudatused ja memo FOle
novembri lõpp
asutused, FO, SOM valdkonnad FO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
2022 RE Ministri liigenduse muudatuste KK DELTAs
detsember FO FO juhataja
RES 2023-2026, RE 2023
RM esitab ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamise täpsustavad juhised ning ajakava
01.02.2022 RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
RES protsessi kiri koos tähtaegadega (sh lisataotluste protsessi info) saadetakse asutustele ja SOM valdkondadele
09.02.2022 FO FO juhataja
RES 2023-2026, RE 2023
TEHIK saadab asutustele IKT uue perioodi eelarve kulumudelis kajastamiseks
09.02.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht
RES 2023-2026, RE 2023
Asutused teevad KAISis uue perioodi kulumudeli
10.02.2022 asutused, FO asutused, FO
RES 2023-2026, RE 2023
SOM juhtkond on ministritega kokku leppinud poliitilised prioriteetsed lisataotluste teemad
01.03.2022 FO, NATO, asutused, SOM valdkonnad
FO juhataja, NATO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
RES 2023-2026, RE 2023
Lisataotluste sisendid, sh IKT, asutustelt ja SOM valdkondadelt FOle, NATO-le ja TEHIKule
18.03.2022 FO, NATO, asutused, SOM valdkonnad
FO juhataja, NATO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
RES 2023-2026, RE 2023
RM saadab esialgse makro- ja maksuprognoosi SOMile ja
märtsi algus
RM RM
8
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
TKle (sh esialgne SM, TKM, KPM, indeks)
RES 2023-2026, RE 2023
TK ja SKA saadavad esialgse prognoosi tagasiside RMile ja SOMile ning RMil valmib lõplik makroprognoos
märtsi I pool
TK, SKA, RM TK, SKA, RM
RES 2023-2026, RE 2023
RM saadab värskendatud prognoosi TKle, SKAle ja SOMile
märtsi I pool
RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
TK saadab kiirprognoosi ning II prognoosi tagasiside RMile ja SOMile
märtsi keskpaik
TK TK
RES 2023-2026, RE 2023
RM saadab SOMile, TKle ja SKAle maksuprognoosi (pensioniindeks, SM, KPM, TKM)
märtsi keskpaik
RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
SKA ja TK on saatnud kõik prognoosid SOMile, kes edastab need pärast kontrollimist RMile
märtsi II pool
SKA, TK SKA finantsjuht, TK
RES 2023-2026, RE 2023
Prognooside arutelu RM, SOM, SKA, TK
märtsi II pool
RM, SOM, SKA, TK RM, FO juhataja, SKA finantsjuht, TK
RES 2023-2026, RE 2023
Valitsussektori (sh TK) eelarvepositsiooni fikseerimine
märtsi lõpp RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
Kevadise majandusprognoosi tutvustus kantsleritele ja VVle
aprilli algus RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
Programmipuu muudatuste ettepanekute esitamine RMile
01.04.2022 NATO, FO, asutused, SOM valdkonnad
NATO juhataja, FO juhataja, asutuste juhid, SOM valdkondade juhid
RES 2023-2026, RE 2023
IKT strateegia saata MKMile ministrite allkirjaga või kinnitusega, et ministrid on kursis
01.04.2022 NATO, TEHIK NATO juhataja, TEHIK
9
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
RES 2023-2026, RE 2023
Kevadise majandusprognoosi valmimine
05.04.2022 RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
RES ja RE dokumentide koostamine, eelarvete täpsustamine
aprill -mai FO, NATO, asutused, SOM valdkonnad FO juhataja, NATO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
RES 2023-2026, RE 2023
Sihtasutuste ja äriühingu finantsplaanide koostamise kiri välja
14.04.2022 FO, RM FO juhataja, RM
RES 2023-2026, RE 2023
Välisvahendite prognooside uuendamine sisuosakondadega ja asutustega
märts-aprill NATO välisvahendite tiim NATO välisvahendite tiimi juht
RES 2023-2026, RE 2023
Lisataotluste kaitsmine SOM ministritele
aprilli II pool
FO, NATO, asutused, SOM valdkonnad
FO juhataja, NATO juhataja, asutuste juhid, SOM valdkondade juhid
RES 2023-2026, RE 2023
Kinnisvara juhtimiskavade, sh üüride kolmepoolsed kohtumised (VA-RM-RKAS)
aprill-mai asutused, FO, RM, RKAS asutused, FO, RM, RKAS
RES 2023-2026, RE 2023
Esitatakse MKMi IKT strateegiaga kooskõlas IKT lisataotlused ja SF projektid ministrite (asutuse) allkirjaga või kui see ei ole võimalik, siis vastavalt kas kantsleri või valdkonna eest vastutava asekantsleri kinnitusega
02.05.2022 TEHIK, NATO, FO TEHIK, FO juhataja, NATO juhataja, digitaalvõimekuse arendamise juht, e- teenuste asekantsler
RES 2023-2026, RE 2023
NATO saadab välisvahendite lõplikud prognoosid asutustele kulumudelis kajastamiseks
03.05.2022 NATO välisvahendite tiim, FO NATO välisvahendite tiimi juht, FO juhataja
RES 2023-2026, RE 2023
TEHIK saadab asutustele IKT eelarve kulumudelis kajastamiseks
10.05.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht
10
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
RES 2023-2026, RE 2023
Toimuvad MKM kohtumised valitsemisaladega, kus valitsemisala annab ülevaate oma IKT strateegiast ja plaanidest vastavalt etteantud PowerPointi vormile
09.-20.05.2022 TEHIK, NATO, FO TEHIK, FO juhataja, NATO juhataja, digitaalvõimekuse arendamise juht, e- teenuste asekantsler
RES 2023-2026, RE 2023
Asutuste kulumudelid (tulud, kulud, investeeringud) on KAISis korras ning e-kirjaga on saadetud SOMile tulude ja investeeringute muutuste selgitused
12.05.2022 asutused, FO asutused, FO
RES 2023-2026, RE 2023
Sihtasutuste ja äriühingu finantsplaanide sisend tagasi FOle
17.05.2022 Sihtasutuste ja äriühingu finantsjuhid Sihtasutuste ja äriühingu finantsjuhid
RES 2023-2026, RE 2023
SOM valitsemisala eelarvestrateegia projekti esitamine RMile Projekti moodustavad: 1) programmid, 2) SOM valitsemisala eelarved KAISis ja VV toetusfondi osa REISis3) lisataotlused, sh IKT, kinnisvara juhtimiskavad
01.06.2022 FO, NATO FO juhataja, NATO juhataja
RES 2023-2026, RE 2023
RM saadab esialgse makro- ja maksuprognoosi SOMile ja TKle (sh esialgne SM, TKM, KPM, indeks)
27.06.2022 RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
Keskvalitsuse juriidiliste isikute (sihtasutused, äriühingud) finantsplaanid
15.07.2022 FO, NATO FO juhataja, NATO juhataja
RES 2023-2026, RE 2023
Ülevaade õigusaktide eelnõudest, mis tuleb enne RE seaduse eelnõu Riigikogule üle anda
01.08.2022 FO, asutused, ÕO FO juhataja, asutuste finantsjuhid
11
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
RES 2023-2026, RE 2023
Ametnike tasandil kohtumised RM asekantsleriga
augusti 1.-3. nädal
FO, NATO, RM FO juhataja, NATO juhataja, e-teenuste asekantsler, RM
RES 2023-2026, RE 2023
TK ja SKA saadavad esialgse arvestuslike kulude prognoosi tagasiside RMile ja SOMile ning RMil valmib lõplik makroprognoos
05.08.2022
RES 2023-2026, RE 2023
RM saadab värskendatud prognoosi TKle, SKAle ja SOMile
augusti I pool
RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
TK saadab kiirprognoosi ning II prognoosi tagasiside RMile ja SOMile
augusti keskpaik
TK, SKA TK, SKA
RES 2023-2026, RE 2023
RM saadab SOMile, TKle ja SKAle maksuprognoosi (pensioniindeks, SM, KPM, TKM)
augusti keskpaik
RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
SKA ja TK on saatnud kõik prognoosid SOMile, kes edastab need pärast kontrollimist RMile
augusti II pool
SKA, TK SKA, TK
RES 2023-2026, RE 2023
Arvestuslike kulude prognooside arutelu RM, SOM, SKA, TK
augusti II pool
RM, SOM, SKA, TK RM, SOM, SKA, TK
RES 2023-2026, RE 2023
RM suvise majandusprognoosi valmimine
23.08.2022 RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
Riigieelarve tekstiparagrahvide esitamine
31.08.2022 FO, asutused, ÕO FO juhataja, asutuste finantsjuhid
RES 2023-2026, RE 2023
VV kabinetiistungid RESi ja RE seisukohalt prioriteetsed teemad, sh lisataotlused (allpool on toodud indikatiivsed ajad)
augusti II pool, september
ministrid ministrid
12
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
RES 2023-2026, RE 2023
sh majandusprognoos 23.08.2022
RES 2023-2026, RE 2023
sh ettekanded (kinnisvara, personal, IKT, lisataotlused jms)
25.08.2022
RES 2023-2026, RE 2023
sh ettekanded (kinnisvara, personal, IKT, lisataotlused jms)
30.08.2022
RES 2023-2026, RE 2023
sh VV lõplikud otsused 20.09.2022
RES 2023-2026, RE 2023
Vastavalt suvisele majandusprognoosile ja VV otsustele programmide, RE eelnõu, valitsemisala ja asutuste kulumudelite täpsustamine ning täpsustatud materjalide esitamine RMile
september asutused, SoM valdkonnad, FO, NATO asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid, FO juhataja, NATO juhataja
RES 2023-2026, RE 2023
RES kinnitamine ja RE eelnõu heakskiitmine VVs
27.09.2022 ministrid ministrid
RES 2023-2026, RE 2023
RE eelnõu üle andmine Riigikogule
28.09.2022 RM RM
RES 2023-2026, RE 2023
Programmide eelnõude avalikustamine RMi ja SOMi veebilehel
01.10.2022 FO, NATO FO juhataja, NATO juhataja
RES 2023-2026, RE 2023
Eelarve slaidide koostamine ja tutvustamine Riigikogu rahanduskomisjonile ja sotsiaalkomisjonile
oktoobri I pool
ministrid, nõunikud ministrid, nõunikud
RES 2023-2026, RE 2023
Riigikogus toimuvate RE eelnõu muudatuste (II ja III lugemine) koostamine ja menetlemine, valitsemisala ja asutuste eelarvemudelite
oktoober- november
asutused, SoM valdkonnad, FO FO juhataja, asutuste finantsjuhid, SOM valdkondade juhid
13
Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad
korrigeerimine, edastamine RMile
Lühendid
ANSO - analüüsi ja statistika osakond
FO - finantsosakond
IKT - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
KK - käskkiri
KPM - kogumispensionimakse
MKM - Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
NATO - nutika arengu toetamise osakond
RE - riigieelarve
REIS - riigieelarve infosüsteem
RES - riigi eelarvestrateegia
RETA - riigieelarve täitmise aruanne
RKAS - Riigi Kinnisvara AS
RM - Rahandusministeerium
SF - struktuurifondid
SKA - Sotsiaalkindlustusamet
SM - sotsiaalmaks
SOM - Sotsiaalministeerium
TEHIK - Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
TK - Töötukassa
TKM - töötuskindlustusmakse
VV - Vabariigi Valitsus
KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
10.02.2022 käskkirjaga nr 29
Lisa
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande,
riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise,
muutmise ja seire juhend
SISUKORD
Pealkiri Lk nr
1. Üldsätted 1
1.1. Juhendi eesmärk 1
1.2. Riigi finantsjuhtimise protsesse reguleerivad õigusaktid 1
1.3. Mõisted 2
2. Eelarve protsessi kirjeldus 5
2.1. Valitsemisala eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamine 5
2.1.4. Lisataotlused 5
2.2. Vabariigi Valitsuse liigendus 7
2.3. Ministri, KAIS-i ja SAP-i (SAP Business Objects) liigendus 7
2.4. Riigieelarve seaduse muutmine ja lisaeelarve 8
2.5. Ülekantavate vahendite ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse 9
2.6. Vahendite taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist 10
2.7. Kohustuste võtmine 10
3. Seire 10
3.1. Valitsemisala riigieelarve täitmise aruanne 10
3.2. Valitsemisala tulemusaruanne 11
3.3. Valitsemisalasisesed juhtimisaruanded 12
3.4. Riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamise aruanded 12
4. Kulumudelid 12
5. Välisvahendid 14
Lisa Eelarve protsessi tegevused ja tähtajad
I ÜLDSÄTTED
1.1. Juhendi eesmärk
1.1.1. Juhendi eesmärk on kirjeldada osapoolte tööjaotust ja tegevusi, mis on vajalikud
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi
eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamiseks ning rakendamiseks,
samuti eelarve seireks ja vastavate aruannete koostamiseks.
1.1.2. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste juhid kehtestavad käesolevast juhendist
lähtuvalt oma asutuse eelarve koostamise, muutmise ja seire korra.
2
1.2. Riigi finantsjuhtimise protsesse reguleerivad õigusaktid
Protsess Regulatsioon
Eelarvestrateegia ja eelarve koostamine, eelarve menetlemine, aruandlus, seire ja hindamine
Riigieelarve seadus
Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord Eelarveklassifikaator Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord Kassalise teenindamise eeskiri Raamatupidamise seadus Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat Riigivaraseadus
1.3. Mõisted
Valitsemisala eelarvestrateegia projekt – riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu
koostamiseks vajalikud andmed. Valitsemisala eelarvestrateegia projekti koostamisel
lähtutakse ministeeriumi valitsemisalale antud vahendite maksimaalsetest mahtudest
(kululagi) ning valitsemisala vastutusalas olevate tulemusvaldkondade üld- ja
alaeesmärkidest. Valitsemisala eelarvestrateegia projekt koostatakse järgmise aasta ja sellele
järgneva kolme aasta kohta ning see hõlmab järgmist:
1) programmide eelnõud;
2) vajaduse korral tulude ja finantseerimistehingute selgitused;
3) tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingute prognoosid kuluarvestustarkvaras
(edaspidi KAIS) ja eelarvetarkvaras (edaspidi REIS);
4) muudatuste korral võrreldes eelmise aastaga ettepanekud koos selgituste ja arvestustega
riigieelarve eelnõus planeeritavate määrade ja piirmäärade kohta;
5) vajaduse korral teave järgmisel eelarveaastal jõustuvate õigusaktide eelnõude kohta, mis
riigieelarve seaduse § 38 lõike 2 kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses;
6) taotlused eelarvestrateegias ette nähtud maksimaalsete vahendite suurendamiseks
(edaspidi lisataotlused);
7) riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktis 3 keskvalitsuse üksusena määratletud
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala keskvalitsuse juriidiliste isikute finantsplaanid;
8) lisainformatsioon.
Riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) – valitsemisalade eelarvestrateegia
projektide alusel koostatav dokument, milles määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ja
Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil plaanitakse ellu viia, samuti
3
eesmärkide elluviimiseks planeeritavad rahalised vahendid (rahastamiskava).
Eelarvestrateegias esitatakse andmed ministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkondade ja
programmide kaupa lähtuvalt riigieelarve seaduse § 251 lõike 3 nõuetest. Vabariigi Valitsus
kinnitab eelarvestrateegia igal aastal septembri lõpuks.
Riigieelarve eelnõu – riigi eelarvestrateegia ja rahandusprognooside alusel koostatav
dokument, mida täpsustatakse Vabariigi Valitsuse otsustega. Riigieelarve on riigi aastane
rahastamiskava, milles kajastatakse vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada
toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve eelnõus liigendatakse valitsemisala vahendid
vastavalt riigieelarve seaduse §-s 26 sätestatule majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks,
investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, seejuures liigendatakse valitsemisala kulud ja
investeeringud eelarve paindlikkuse tagamiseks programmide ja programmi tegevuste kaupa.
Riigieelarve esimene osa ehk koondosa on riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve, kus
esitatakse eelarvepositsiooni seisukohalt olulist infot. Riigieelarve teine osa ehk riigieelarve
vahendite liigendus sisaldab riigieelarve kohustuslikku administratiivset ja tegevuspõhist
liigendust riigieelarve seaduse § 26 tähenduses. Riigieelarve vahendite liigenduse osas
esitatakse valitsemisaladele piirmääraga ja piirmäärata vahendid tulemusvaldkonna üld- ja
alaeesmärkide (programmi eesmärk) kaupa. Liigenduse osa eesmärk on tagada konkreetsele
valitsemisalale vajalikud summad tulemusvaldkondade alaeesmärkide (programmide)
elluviimiseks.
Tulemusvaldkond – riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse
seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk (edaspidi üldeesmärk) ja mis lähtub Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonnad on ühiselt kasutusel nii riigi finantsjuhtimises kui ka
strateegilises planeerimises, et siduda tulemusinfo ja ressursid.
Valdkonna arengukava – arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme
tulemusvaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning
poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada.
Programm – dokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele
suunatud meetmed ja tegevused ning rahastamine. Programm, kui strateegiline
arengudokument, on terviklik dokument, mis koosneb kahest põhikomponendist: tekstist ja
rahastamiskavast. Programmi tekstis selgitatakse tulemusvaldkonna ja programmi
eesmärkide täitmiseks planeeritud meetmete ja tegevuste valikut ja sisu. Programm
koostatakse valitsemisalas keskselt kooskõlas riigi eelarvestrateegia perioodiga ja seda
täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Programmis kajastatakse hierarhiliselt
tulemusvaldkonna, valdkonna arengukava, programmi, meetme ja tegevuse nimetused ning
eesmärgid ja mõõdikud. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulud ja investeeringud
panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas: heaolu
ja tervis, mis jagunevad kaheksaks programmiks: tööturuprogramm, sotsiaalkindlustuse
programm, hoolekandeprogramm, soolise võrdõiguslikkuse programm, laste ja perede
programm, tervist toetava keskkonna programm, tervist toetavate valikute programm ja
inimkeskse tervishoiu programm. Programmid kinnitab minister.
Rahastamiskava – järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta rahaliste vahendite
kava. Rahastamiskava projekti koostamise aluseks on rahandusministri esitatud valitsemisala
kululaed, mida on korrigeeritud rahandusprognoosiga ja Vabariigi Valitsuse otsustega.
Rahastamiskavas kajastatakse hierarhiliselt tulemusvaldkonnad, programmid, meetmed ja
4
tegevused, teenuste nimetused ja maksumused. Rahastamiskava sisaldab ka majanduslikku
sisu: tulu, kulu, investeeringud ja finantseerimistehingud.
Kululaed – rahandusministri poolt esitatud ja ministeeriumi valitsemisalale lubatud
maksimaalsed kulutuste summad (piirmääraga ja piirmäärata vahendid), mille aluseks on
kehtiva eelarvestrateegia rahastamiskava, mida korrigeeritakse pärast selle heakskiitmist
tehtud otsustega. Piirmääraga kululagi koosneb liigi 20 eelarvetest, piirmäärata kululagi
koosneb liikide 10, 51, 52, 53 ja 56 eelarvetest. Tuludest sõltuvatele kuludele kululage ei
kehtestata.
Kulumudel – andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise struktureeritud esitus. Asutuse
kuluarvestuse kulumudel on asutuse tasandil traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse
põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude
jaotamine asutuse tegevustele või teenustele ning asutuse teenuste või toodete maksumuse
arvestamine. Valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudel on valitsemisala tasandil
programmide ülesehitust, programmi tegevuste otse- ja kaudseid kulusid ning eelarves
jaotatavate kulude jaotuspõhimõtteid kirjeldav põhimõtete kogum. Kulumudelis kajastatakse
ka eelarve täitmise andmed.
Planeerimistasand – arvestusobjekt, mida kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse
pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ning eelarve piirmäärade jälgimiseks.
Tegevuspõhise liigenduse planeerimistasanditeks on tulemusvaldkond, programm, meede,
programmi tegevus ja põhiteenus.
Seire – valitsussektori ressursside kasutamise ning tulemuste jälgimine ja hindamine. Seirena
mõistetakse ka erinevate andmete alusel aruannete jm ülevaadete koostamist, sealhulgas
visualiseerimist ning aruannete ja ülevaadete tõlgendamist, samuti nende alusel edasiste
tegevuste planeerimist. Andmetena käsitatakse kõikvõimalikke sisend-, väljund-, tulemus- ja
mõjunäitajaid. Andmed võivad olla nii kvantitatiivsed näitajad ehk absoluut- ja suhtarvud (nt
indikaatorid) kui kvalitatiivsed näitajad. Ressurssidena käsitatakse peamiselt finants-, inim- ja
materiaalset vara. Seire eesmärk on anda kindlustunnet Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja
avalikkusele selle kohta, et valitsussektori asutused saavutavad püstitatud eesmärke tõhusalt,
mõjusalt ja tulemuslikult.
Valdkonna juht – asekantsler, kes tagab oma vastutusvaldkonna tegevuste elluviimiseks
vajalike ressursside juhtimise Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas.
Asutus – ministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus (Ravimiamet,
Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tööinspektsioon), ministeeriumi hallatav riigiasutus
(Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus), Riikliku Lepitaja Kantselei ning Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse
Kohtlemise Voliniku Kantselei.
Keskvalitsuse juriidiline isik – ministeeriumi valitsemisala keskvalitsuse juriidilised isikud on
riigi asutatud sihtasutused SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskus, SA Viljandi Haigla, SA Koeru Hooldekeskus, SA Eesti Puuetega
Inimeste Fond, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Jõgeva Haigla, riigi osalusega äriühing
AS Hoolekandeteenused ning sotsiaalkindlustusfondid Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa.
5
Nutika arengu toetamise osakond (edaspidi NATO) – vastutab Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas strateegilise planeerimise, sealhulgas IKT strateegia koostamise ning
välisvahenditest rahastatavate tegevuste planeerimise, rakendamise ja seire eest.
Finantsosakond (edaspidi FO) – vastutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
raamatupidamise korraldamise, finantsjuhtimise, sealhulgas valitsemisala ja
Sotsiaalministeeriumi eelarve koostamise, eelarve ja finantsaruannete koostamise, eelarve ja
finantsarvestusega seotud juhendmaterjalide väljatöötamise ning eelarvevahendite täitmise ja
seire eest.
Asutuse eelarve koostamise ja kasutamise korraldamise eest vastutab asutuse juht.
II EELARVE PROTSESSI KIRJELDUS
2.1. Valitsemisala eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamine
2.1.1. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusest nr 112 „Riigi
eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve
vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete
esitamise kord“ (edaspidi VV määrus) ja Rahandusministeeriumi suunistest esitab
Sotsiaalministeerium tegevuspõhise eelarve korral riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu
koostamiseks Rahandusministeeriumile 1. juuniks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
eelarvestrateegia projekti, mida korrigeeritakse augusti ja septembri jooksul
majandusprognoosiga ning eelarvestrateegia otsustega.
Augustis toimuvad riigi eelarvestrateegia kabinetiarutelud. Augusti II pooles avaldab
Rahandusministeerium suvise majandusprognoosi.
Hiljemalt 30. septembriks kinnitab Vabariigi Valitsus riigi eelarvestrateegia ja kiidab heaks
riigieelarve eelnõu.
2.1.2. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala detailset eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi
ajakava, mis lähtub VV määrusest, riigieelarve seadusest ja Rahandusministeeriumi
suunistest, hoitakse eraldi tabelis, mida täpsustatakse ja tutvustatakse jooksvalt kõigile
osapooltele Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Ajakava tabel on esitatud käesoleva juhendi
lisas ning seda haldab FO.
2.1.3. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia rahastamiskava koostatakse
KAIS-is asutuste kulumudelite põhjal. Asutuste kulumudelite põhjal pannakse kokku
valitsemisala eelarve kulumudel.
2.1.4. Lisataotlused
2.1.4.1. Sotsiaalministeerium võib esitada riigi eelarvestrateegia projektis oma
valitsemisala kohta lisataotlused maksimaalsete vahendite suurendamiseks.
Lisataotlused esitatakse etteantud vormil (Excel) koos selgitava taustainfoga
ministri allkirjaga hiljemalt 1. juuniks. Eri aastatel võib prioriteetsete lisataotluste arv
olla erinevalt piiratud, et tagada mõistlik arv teemasid, mida jõuaks eelarve
protsessi ajaraamis arutada. Täpsemad suunised annab Rahandusministeerium
eraldi kirjaga iga protsessi eel. Lisataotlused esitab Rahandusministeerium (RM)
eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.
6
2.1.4.2. Tegevuspõhised lisataotlused esitatakse üldjuhul programmi tegevuse tasandil
käibemaksuta, sh on eraldi välja toodud:
riigikaitse arengukava (RKAK) lisataotlused, kuna nendele lisataotlustele
kujundab vajadusel eraldi seisukoha ka VV julgeolekukomisjon. Vajadus
selgub pärast lisataotluste esitamist ja sõltub esitatud lisataotluste mahust,
sisust jms;
teadus- ja arendustegevuse (TA) lisataotlused, et oleks võimalik hinnata, kui
paljud lisataotlused panustaksid potentsiaalselt TA-sse, kuna tegemist on VV
ühe prioriteetse eesmärgiga;
info- ja kommunikatsiooni (IKT) lisataotlused, sest nendele annab
eksperthinnangu eraldi protsessis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi MKM). RM edastab laekunud IKT lisataotlused eraldiseisvalt MKMi;
MKM kogub lisataotlustega samas protsessis ka IKT struktuurifondide
(edaspidi SF) taotlusvoorudesse esitatavaid projekti ideid, mis esitatakse eraldi
vormil ka RMi. Need esitatakse käibemaksuga, kuna välisvahendite jaotus
toimub käibemaksuga;
kinnisvara lisataotlused, mis esitatakse hoonestatud kinnisvara juhtimiskavas.
2.1.4.3. Tegevuspõhiselt ei pea esitama järgmisi lisataotlusi:
personaliga seotud lisataotlused, mis esitatakse RMi riigihalduse ja
avalikuteenistuse osakonnale;
laborite investeeringute kava, mille kinnitab Maaeluministeeriumi juurde loodud
laborite nõukogu;
muud investeeringud.
2.1.5. Augusti alguseks uuendavad ministeeriumid rahastamiskava Rahandusministeeriumi
suvise majandusprognoosi jaoks.
2.1.6. Augustis ja septembris uuendatakse nii jooksva aasta kui järgmise aasta riigieelarve
seaduse eelnõu suvise majandusprognoosi alusel.
2.1.7. Vajaduse korral toimuvad septembris riigieelarve täiendavad kabinetiarutelud ning
otsuste alusel täpsustatakse riigi eelarvestrateegiat ja järgmise aasta riigieelarve seaduse
eelnõu. Hiljemalt 30. septembril antakse riigieelarve seaduse eelnõu üle Riigikogule.
2.1.8. Sotsiaalministeerium esitab vajalikud elemendid programmdokumentidest
Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. juunil.
Programmide eelnõud avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
2.1.9. Sotsiaalkaitseministri ning töö- ja terviseministri kinnitatud programmid avalikustatakse
ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike
1 alusel riigieelarve vahendid täiendavalt liigendanud.
2.1.10. Riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve protsessi korraldamise eest
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas vastutavad FO ja NATO. Majandusprognooside,
kulumudelite, rahastamiskavade ja lisataotluste koostamise protsessi juhib FO.
7
Eelarvestrateegia dokumendi, järgmise aasta riigieelarve eelnõu seletuskirja ja programmide
koostamist ja uuendamist juhib NATO.
2.2. Vabariigi Valitsuse liigendus
2.2.1. Sotsiaalministeerium esitab Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse liigenduse
pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus vastavalt Rahandusministeeriumilt saadud
tähtaegadele.
2.2.2. Rahandusministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, milles
nähakse ette vahendite jaotus vähemalt riigieelarve seaduse § 31 lõikes 1 nõutud detailsuses.
2.2.3. Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarve seaduse §-st 31 lähtuvalt piirmääraga kinnisasja
suunatud investeeringud (eelarve konto 15) ja investeeringutoetused (eelarve konto 45)
objektide kaupa, milleks on üldreeglina kinnisvaraüksus (hoone, hoonete kompleks või
kinnistu) või Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud projekt.
2.2.4. Sotsiaalministeerium esitab jooksva aasta Vabariigi Valitsuse liigenduse muudatused
Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud tähtaegadeks. Valitsemisala sisemised tähtajad on
nimetatud ajakava tabelis.
2.2.5. Vabariigi Valitsuse liigenduse muutmise eest vastutab FO.
2.3. Ministri, KAIS-i ja SAP-i (SAP Business Objects) liigendus
2.3.1. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 31 kinnitab minister eelarveaasta alguses käskkirjaga
eelarveaastaks vastuvõetud riigieelarve seaduse ja vastavasisulise Vabariigi Valitsuse
korralduse alusel asutuste eelarved administratiivse ja majandusliku sisu järgi kooskõlas
eelarveklassifikaatoriga. Ministri liigendusega asutustele eraldatavad eelarved on vähemalt
riigieelarve seaduse ja Vabariigi Valitsuse korralduse detailsuses. Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala tegevuspõhine eelarve liigendatakse asutustele ministri käskkirjaga programmi
ja programmi tegevuse detailsuses, sh RKAS ja reservivahendite objektikoodidega.
2.3.2. Vastavalt riigieelarve seaduse § 56 lõikele 2¹ määratakse iga-aastase riigieelarve
tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse (volituse) eelarvet
kasutamise käigus muuta. 2022. aasta riigieelarve tekstiparagrahvi kohaselt on ministril
tegevuspõhise liigenduse korral õigus muuta programmi tegevuse piirmääraga vahendite
eelarvet 5 miljoni euro ulatuses järgmiselt:
1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla 4 miljoni euro, on seda
lubatud muuta kuni 25 protsenti;
2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on 4 miljonit eurot või enam,
on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses:
918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht;
Arvestust peetakse iga programmi tegevuse kohta eraldi.
Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi valitsemisala
investeeringuobjektide, mille maksumus on üle 10 miljoni euro ning mis on riigieelarve
seaduses eraldi välja toodud, eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures ministeeriumi
valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat.
8
2.3.3. Asutuste eelarved esitatakse KAIS-is vähemalt eelarveklassifikaatori detailsuses ja
liidestatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulumudeliks. SAP-is on eelarve detailsus
vähemalt asutus, liik, majanduslik sisu (K, I, T) ning investeeringutel ja teatud kuludel
objektikood ja/või toetuse kood.
2.3.4. Asutuste eelarved liikide kaupa ja kokku peavad võrduma SAP-is, KAIS-is ja ministri
liigenduses, välja arvatud ümardamisest tekkinud erinevused.
2.3.5. SAP-i eelarve liigenduse muutmise vajaduse korral esitab asutus FO-le taotluse ja
põhjendused e-kirja teel.
2.3.6. Kui asutuse eelarve liigendus muudab ministri poolt kinnitatud eelarvet, kinnitab
muudatuse minister. Ministri liigenduse muudatus tehakse KAIS-is stsenaariumis
MINISTRI_LIIGENDUS ning periood kajastatakse kuu järgi. Muudatust põhjendatakse FO-le
esitatavas memos. Muudatused tehakse ajakava tabelis nimetatud tähtaegadel.
2.3.7. Asutuse tasandil tehtav eelarve muudatus, millega muudetakse programmi sees oleva
teenuse maksumust, kontot, välisvahendite koodi, tegevusala ja teisi arvestusobjekte, tehakse
KAIS-is stsenaariumis JOOKSEV_MUUDATUS ning periood kajastatakse kuu järgi. Kui
tegemist on olulise muudatusega teenuse maksumuses, palume FO-d muudatusest teavitada
ning vajaduse korral seda ka põhjendada. Muudatus on oluline, kui teenusele on varem
eraldatud täiendavaid vahendeid, kuid muudatusega vähendatakse või suurendatakse
teenuse mahtu või muudatus moodustab vähemalt 5% teenuse mahust ja on suurem kui
200 000 eurot.
2.3.8. Kiireloomulise muudatuse korral võib taotluse esitada jooksvalt, põhjendades selgituses
taotluse kiirendatud korras menetlemise vajadust.
2.3.9. Iga muudatusettepaneku puhul esitatakse selgitus katteallika ja uue tekkinud
kuluvajaduse kohta.
2.3.10. FO kooskõlastab ministri ja SAP-i liigenduse Rahandusministeeriumiga. SAP-i
liigendus saadetakse Riigi Tugiteenuste Keskusele teostamiseks.
2.3.11. Ministri, KAIS-i ja SAP-i liigenduse eest vastutab FO.
2.4. Riigieelarve seaduse muutmine ja lisaeelarve
2.4.1. Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite kasutamise liigendust on administratiivselt
ning tulemusvaldkondade ja programmide tegevuste vahel võimalik muuta vaid riigieelarve
muutmisega või lisaeelarvega. FO teavitab asutuste ja valdkondade juhte riigieelarve seaduse
muutmise seaduse eelnõu või lisaeelarve eelnõu algatamisest Vabariigi Valitsuse poolt ning
edastab neile vajalikud tähtajad ja lisamaterjalid.
2.4.2. Jooksva aasta riigieelarve seaduse muudatusettepanekud esitatakse augustis KAIS-is
ajakava tabelis nimetatud tähtajal. Lisaks tuleb esitada selgitused ja arvestused, mis
põhjendavad muudatuse vajadust, miks ühel eelarvereal tekib jääk ja miks teisele eelarvereale
on raha juurde vaja.
9
2.4.3. Asutused esitavad programmide eelarve muutmise andmed vastavas stsenaariumis
KAIS-is ning põhjendatud memo FO-le.
2.4.4. FO analüüsib andmete vastavust õigusaktide nõuetele, vormistab taotluse ja esitab selle
Rahandusministeeriumile ametlikult teadaantud tähtajaks.
2.4.5. Asutused esitavad teenuste, tegevuste ja meetmete sisulise muutmisega seotud
taotlused NATO-le ja FO-le e-kirja teel.
2.4.6. Nõuetele mittevastavate materjalide kohta annavad FO ja NATO koostajale tagasiside
ning tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui koostaja puudusi tähtajaks ei kõrvalda, parandab
vastava asutuse või valdkonna puudused FO või jätab asutuse taotluse
Rahandusministeeriumile esitamata. Otsus sõltub taotluse sisust ja puuduse suurusest.
2.5. Ülekantavate vahendite ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse
2.5.1. Jooksva aasta riigieelarves planeeritud vahendeid (sh eraldatud reservivahendeid) saab
kasutada kokku kaks aastat – eelarves planeeritud aastal ja sellele järgneval aastal.
Eelarve jääke kantakse üle samaks riigieelarves planeeritud otstarbeks, st samale
tulemusvaldkonnale ja programmi tegevusele. Investeeringud viiakse üle valitsemisala
tasandile. Vabariigi Valitsus otsustab investeeringuid kinnisasjadesse (IN-objektid) ning
valitsuse reservide (VR-, SR- ja OR-objektid) kasutamist. Üle ei kanta piirmäärata vahenditest
arvestuslikke vahendeid, sh käibemaksukulu, ega mitterahalisi vahendeid.
2.5.2. Üle võib kanda kogu riigieelarve piirmääraga kulude, investeeringute ja
finantseerimistehingute kasutamata eelarve. Ülekandmisel võib muuta riigieelarve vahendite
tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust ning administratiivset liigendust,
kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi
tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamisega.
2.5.3. Tuludest sõltuvate kulude jääkide õigsust kontrollivad asutused SAP BO aruande
„EA022_Tuludest sõltuvate kulude jäägid“ alusel ning Riigi Tugiteenuste Keskus avab asutuse
taotluse alusel kulueelarve limiidi vastavalt vajadusele. Kui eelarveaasta täitmise aruanne on
auditeeritud, korrigeeritakse eelarve lõplikult mais.
2.5.4. Kasutamata eelarve ja ülekantavad jäägid selguvad riigieelarve täitmise aruande
(RETA) alusel.
2.5.5. Riigieelarve jääke kantakse üle eelarve eest vastutava ministri käskkirja alusel. Käskkirja
andmisel tuleb ülekantavate eelarvete mahtu ja otstarvet eelnevalt Rahandusministeeriumi ja
Riigi Tugiteenuste Keskusega täpsustada. Korraline eelarve jääkide ülekandmine toimub
üldiselt alates 15. maist, kuid ülekandmisega võib alustada varem, kui on selgunud eelarve
täitmine ja jääkide olemasolu ning ülekandmise vajadus. Ülekantavad summad tuleb
avalikustada Sotsiaalministeeriumi veebilehel hiljemalt 31. mail.
2.5.6. Erakorraline eelarve jääkide ülekandmine toimub vajaduse korral varem, kui jooksva
aasta riigieelarve ei võimalda teha vajalikke kulutusi, investeeringuid või
finantseerimistehinguid. Vajadus on põhjendatud juhul, kui konkreetseid tegevusi, milleks
10
valitsuse reservidest on vahendid eraldatud, ei jõutud eelarve eraldamise aastal lõpetada,
samuti juhul, kui kasutatakse valitsuses liigendatud objektide eelarvet, millele jooksva aasta
riigieelarves ei ole vahendeid ette nähtud.
2.5.7. Asutused esitavad FO-le põhjendatud taotluse vahendite ülekandmiseks
Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendiga etteantud vormil koos selgitustega hiljemalt
eelarveaastale järgneva aasta mais ajakava tabelis nimetatud tähtajal.
2.5.8. Selgitustes põhjendatakse kõikide ülekantavate vahendite kaupa, miks jäid vahendid
kasutamata ja millisteks tegevusteks kasutatakse vahendeid järgmisel aastal.
2.5.9. FO vormistab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala taotluste alusel ministri käskkirja ja
avaldab selle 31. maiks Sotsiaalministeeriumi veebilehel.
2.5.10. Ülekantavate vahendite protsessi eest vastutab FO.
2.6. Vahendite taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist
Vabariigi Valitsuse reservi taotluse menetlemist korraldab FO. Asutus või
Sotsiaalministeeriumi valdkond esitab põhjendatud taotluse vastavalt riigieelarve seaduses
sätestatud nõuetele.
Raha eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi Valitsus tulemusvaldkonna, kus raha
kasutatakse.
2.7. Kohustuste võtmine
2.7.1. Asutuse juht võib võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et
ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa asutuse rahaliste kohustuste maht 50 protsenti asutuse
vastava eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest.
2.7.2. Kui asutusel on vaja võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks rohkem kui
käesoleva juhendi punktis 2.7.1 sätestatud, tuleb asutusel esitada taotlus
Sotsiaalministeeriumile, kes edastab selle esimesel võimalusel Rahandusministeeriumile.
Taotlust käsitatakse lisataotlusena, mistõttu tuleb see esitada ajakava tabelis nimetatud
lisataotluste esitamise tähtajal.
III SEIRE
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sisemine seire ajakava on esitatud ajakava tabelis.
3.1. Valitsemisala riigieelarve täitmise aruanne
3.1.1. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate riigieelarve täitmise kohta
kaks korda aastas. Ülevaade riigieelarve täitmisest esitatakse poolaasta ja aruandeaasta
kohta.
3.1.2. Riigieelarve täitmise aruanded kujunevad KAIS-i sisestatud andmete põhjal ning
tehakse Rahandusministeeriumile kättesaadavaks alljärgnevalt:
1) poolaasta andmed seisuga 30. juuni hiljemalt 31. augustiks;
11
2) eelarveaasta esialgsed andmed seisuga 31. detsember 1. aprilliks ja lõplikud andmed
hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. maiks.
3.1.3. Riigieelarve täitmise aruanne sisaldab tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja
programmi tegevuse eelarvet ja eelarve täitmist majandusliku sisu järgi ning eelmise kolme
võrdlusperioodi eelarve täitmise andmeid (vastavalt aruandeperioodile eelmise kolme aasta
eelarve täitmise andmeid seisuga 30. juuni või 31. detsember). Võrdlusandmed lisanduvad
vastavate andmete olemasolu korral.
3.1.4. Riigieelarve täitmise aruanded avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel
või interaktiivses keskkonnas.
3.1.5. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile esitab
riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja
Riigikontrollile hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. mail riigieelarve täitmise aruande.
Riigieelarve täitmise aruande liigendus vastab vastava aasta riigieelarvele ja sellele on lisatud
sobivad kirjed, lähtudes eelarveaastal toimunud eelarve muudatustest.
3.1.6. Asutused peavad tegema riigieelarve täitmise aruande jaoks vajalikud andmed KAIS-is
kättesaadavaks 30. aprilliks.
3.1.7. Asutused kajastavad aasta lõpliku eelarve ja selle täitmise KAIS-is aprillis, hiljemalt
ajakava tabelis nimetatud tähtajal.
3.1.8. Riigieelarve rahalise täitmise protsessi eest vastutab FO.
3.2. Valitsemisala tulemusaruanne
3.2.1. Tulemusaruanne koostatakse tulemusvaldkonna ja programmide eesmärkide
saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud
eelarveaastal. Tulemusaruanne on riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu, riigieelarve
täitmise ülevaate ja riigi majandusaasta koondaruande koostamise aluseks.
Tulemusaruandes esitatakse:
1) ülevaade tulemusvaldkonnast ja programmist ning selle elluviimiseks olulistest tegevustest
ja võimalikest takistustest;
2) tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja programmi tegevuse eesmärgid, nende
mõõdikud, mõõdikute sihttasemed ja sihttasemete saavutamine;
3) tulemusvaldkonna, programmi, meetme, programmi tegevuse ja teenuse kaupa eelarve ja
selle täitmine;
4) analüüs tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise ning eelarve täitmise
kohta.
3.2.2. Sotsiaalministeerium esitab tulemusaruande projekti Rahandusministeeriumile ja
Riigikontrollile 15. aprilliks ning ministri kinnitatud tulemusaruande Rahandusministeeriumile
ja Riigikontrollile 31. maiks.
3.2.3. Sotsiaalministeerium avalikustab tulemusaruande oma veebilehel vahetult pärast selle
kinnitamist.
12
3.2.4. Asutused esitavad teenuste mõõdikute täitmise aruande koos selgitusega NATO poolt
koostatud vormil ajakava tabelis nimetatud tähtaegadel. Andmete aluseks on asutuste
teenusekaardid.
3.2.5. Tulemusaruande protsessi valitsemisalas juhib NATO, rahastamiskava ja eelarve
täitmise selgituste koostamist juhib FO.
3.3. Valitsemisalasisesed juhtimisaruanded
3.3.1. FO jälgib valitsemisala eelarve täitmist KAIS-i aruandlussüsteemis SAS VA (Visual
Analytics) ning vajaduse korral teeb ülevaateid kantslerile ja valdkonnale. Täiendavaid
selgitusi asutuse eelarve täitmise kohta küsitakse vajaduse korral asutuse finantsjuhilt.
3.3.2. FO ja asutused kajastavad eelarve täitmist KAIS-is igakuiselt.
3.3.3. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste kvartaalsed aruanded koos analüüsiga
tehakse valdkondade lõikes. Aruannete valmimise kuud on:
I kvartal - juuni; II kvartal - september; III kvartal - detsember; Aasta - järgmise aasta aprill.
3.3.4. Asutused esitavad FO-le jooksva aasta eelarve täitmise prognoosi vähemalt augustis ja
IV kvartalis ajakava tabelis nimetatud tähtajal.
3.3.5. Riigieelarve rahalise täitmise protsessi eest vastutab FO.
3.4. Riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamise aruanded
3.4.1. Tulenevalt riigivaraseadusest esitab Sotsiaalministeerium Rahandusministeeriumile igal
aastal aruande riigi osalemise eesmärkide ja riigi osaluste valitsemise kohta ning riigi asutatud
sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 1. juuniks.
3.4.2. Juhendi punktis 3.4.1 nimetatud aruannete esitamise eest vastutab NATO.
IV KULUMUDELID
4.1. Asutuse kulumudelid (edaspidi mudel) peavad vastama miinimumnõuetelt
Rahandusministeeriumi juhendile, mis on Rahandusministeeriumi veebilehel olevas
tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus. Asutuste mudeleid on täiendatud valitsemisala
ühtlustamise eesmärgil ja asutuste erivajadusi arvestades.
4.2. Mudelites kajastatakse tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja käibemaks.
Kulud esitatakse KAIS-is teenuste tasandil, investeeringud, tulud ja käibemaks valitsemisala
tasandil. Kui Rahandusministeeriumi metoodika muutub, tuleb lähtuda Rahandusministeeriumi
metoodika muudatustest.
4.3. Tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja käibemaks kajastatakse KAIS-is
minimaalselt eelarveklassifikaatori detailsuses.
13
KAIS-is peavad olema järgmised arvestusobjektid:
1) planeerimistasand;
2) eelarve liik;
3) eelarve konto
4) tegevusala (5-kohaline);
5) toetus/grant;
6) eelarve objektikood;
7) funds center / eelarveüksus;
8) asutus;
9) tehingupartneri kood.
4.4. Lisaks käesoleva juhendi punktis 4.3 nimetatule kasutatakse KAIS-is kuluarvestuse
pidamiseks ka järgmisi arvestusobjekte:
1) tulu-/kuluüksus;
2) projekt;
3) ressurss/kulukoht;
4) tugiteenus;
5) teenuse tegevus;
6) klient.
4.5. Igal asutusel peab olema määratud isik, kes asutuse mudelit haldab, ja võimaluse korral
ka asendaja.
4.6. Iga asutus peab koostama asutusesise mudeli juhendi, milles on kirjeldatud asutuse
mudeli ülesehitust, ressursikoodide sisu, kulude jaotuse aluseid, kulumudeli muutmise ja
täiendamise protsessi. Vajaduse korral peab asutus esitama mudeli juhendi
Sotsiaalministeeriumile, Riigikontrollile ja Rahandusministeeriumile.
4.7. Valitsemisala mudeli koostamiseks ühendab Sotsiaalministeerium KAIS-i EG-s
(Enterprise Guide) asutuste mudelid ning selle kaudu lähevad asutuste eelarved ametlikult
riigieelarvesse.
4.8. Kuna Sotsiaalministeerium vastutab valitsemisala finantsarvestuse õiguspärasuse eest
ning koondab finantsarvestuse andmeid peab iga asutus vajadusel andma FO-le oma mudeli
vaatamise õiguse.
4.9. KAIS-i CPM-is peavad asutuse ametliku mudeli nimetuses olema asutuse kood ja
menetletav eelarveaasta (vt tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatust).
4.10. Asutused teevad KAIS-is jooksva aasta eelarveliigenduste muudatused ja planeeritava
aasta muudatused Rahandusministeeriumi juhendis nimetatud eelarve stsenaariumides.
4.11. Vähemalt üks kord aastas vaatab asutus SAP-is üle kõik asutuse arvestusobjektid
(ressursid jm) ning sulgeb mittevajalikud koodid. Uued ressursikoodid avab ja kinnitab Riigi
Tugiteenuste Keskus.
4.12. Uue eelarve objektikoodi loomise korral tuleb taotlus esitada e-kirjaga FO-le, kes saadab
selle pärast kontrollimist Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele
kinnitamiseks ja avamiseks.
14
V VÄLISVAHENDID
5.1. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala peamised välisvahendid on Euroopa Liidu
struktuurivahendid (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond,
Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond), Norra ja EMP finantsmehhanismid ning Euroopa
Komisjoni otsetoetused.
5.2. Välistoetus on mitteresidendilt riigiasutusele antav sihtotstarbeline või
mittesihtotstarbeline rahaline toetus, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
5.3. Valitsemisala välisvahendite planeerimist korraldab koos asutustega NATO, välja arvatud
asutuse enda poolt otse taotletud projektid.
5.4. Välisvahendite planeerimisel tuleb arvestada kogu rakendamise perioodi ning varasemat
kogemust sarnase sisuga tegevuste rakendamisel.
5.5. Valitsemisala välisvahendite toetuste koode haldab keskselt Sotsiaalministeerium.
5.6. Uue välistoetuse koodi loomisel tuleb lähtuda eelarveklassifikaatoris esitatud põhimõtetest
ja REIS-i kasutusjuhendi (https://www.rahandusministeerium.ee/et/reisi-kasutusjuhendid)
punktist 12.1 „Välistoetuste kodeerimine“, kus on ka välistoetuste hierarhia kodeerimise taotlus
Exceli tabelina.
5.7. Välistoetuse koodi loomise, muutmise ja kustutamise ettepanek (kood ja sisuline
põhjendus) tuleb saata e-kirja teel ja Exceli tabelina Sotsiaalministeeriumi finantsnõunikule,
kes kontrollib andmed üle ning edastab taotluse aadressil [email protected]
Rahandusministeeriumile kinnitamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele avamiseks või
sulgemiseks.
5.8. Välistoetuse saaja planeerib välistoetuse vastaval toetuse koodil eelarve liigiga 40,
sealhulgas välistoetuse tulu eelarve kontol 359 ja kulud või investeeringud, lähtudes
majanduslikust sisust koos kaasfinantseerimisega. Välistoetuse saaja ei planeeri
riigieelarvelist kaasfinantseerimist tuluna, sest see on riigisisene tulu ning eelarves kehtib
topelt planeerimise vältimise printsiip. Käibemaksukulu planeeritakse põhikulutusega samal
liigil ehk liigil 40.
5.9. Välistoetust vahendav riigiasutus (ministeerium) kasutab välistoetuse kajastamiseks
eelarve liiki 41 nii tuludes kui kuludes, kuni ei ole selgunud toetust saav asutus või selleks ei
ole riigiasutus, ja ainult koos kontoklassi 45 kuuluva kontoga. Kui vahendatava toetuse saaja
ei ole teada, siis planeeritakse välistoetuste ja riikliku kaasfinantseerimise vahendamist
meetme rakendusskeemile vastaval toetuse koodil (statistiline grant „S“). Välistoetuse
vahendamisel planeeritakse välistoetuse osa liigiga 41 võrdselt tuluna eelarve kontol 359 ja
kuluna eelarve kontol 45 ning kaasfinantseerimist liigiga 32 ainult kuluna eelarve kontol 45.
5.10. Kui välistoetus on mõeldud peamiselt investeeringutoetuseks (hinnanguliselt 75% või
rohkem on investeeringutoetuseks) tuleb kasutada investeeringutoetuse puhul IN-koodi.
MINISTRI KÄSKKIRI
10.02.2022 nr 29
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1, 8 ja 9 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhendi koos lisaga (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 29. jaanuari 2021. a käskkirja nr 15 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister