Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend

MINISTRI KÄSKKIRI

29.01.2021 nr 15

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1, 8 ja 9 alusel

1. Kinnitan Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhendi koos lisaga (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalministri 4. märtsi 2020. a käskkirja nr 18 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmide, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend“.

(allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister

2

KINNITATUD

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 29.01.2021 käskkirjaga nr 15

Lisa

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande,

riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise,

muutmise ja seire juhend

I ÜLDSÄTTED

1.1. Juhendi eesmärk on kirjeldada osapoolte tööjaotust ja tegevusi, mis on vajalikud

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia,

eelarve projekti ja kulumudeli koostamiseks ning rakendamiseks, samuti eelarve seireks ja

vastavate aruannete koostamiseks.

1.2. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste juhid kehtestavad käesolevast juhendist

lähtuvalt oma asutuse eelarve koostamise, muutmise ja seire korra.

1.3. Riigi finantsjuhtimise protsesse reguleerivad järgmised õigusaktid:

Protsess Regulatsioon

Eelarvestrateegia ja eelarve koostamine, eelarve menetlemine, aruandlus, seire ja hindamine

Riigieelarve seadus

Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord Eelarveklassifikaator Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord Kassalise teenindamise eeskiri Raamatupidamise seadus Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine, Rahandusministeerium Riigivaraseadus

1.4. Mõisted

Valitsemisala eelarvestrateegia projekt – riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu

koostamiseks vajalikud andmed. Valitsemisala eelarvestrateegia projekti koostamisel

3

lähtutakse ministeeriumi valitsemisalale antud vahendite maksimaalsetest mahtudest

(kululagi) ning valitsemisala vastutusalas olevate tulemusvaldkondade üld- ja

alaeesmärkidest. Valitsemisala eelarvestrateegia projekt koostatakse järgmise aasta ja sellele

järgneva kolme aasta kohta ning see hõlmab järgmist:

1) programmide eelnõud;

2) vajaduse korral tulude ja finantseerimistehingute selgitused;

3) tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingute prognoosid kuluarvestustarkvaras

(edaspidi KAIS) ja eelarvetarkvaras (edaspidi REIS);

4) muudatuste korral võrreldes eelmise aastaga ettepanekud koos selgituste ja arvestustega

riigieelarve eelnõus planeeritavate määrade ja piirmäärade kohta;

5) vajaduse korral teave järgmisel eelarveaastal jõustuvate õigusaktide eelnõude kohta, mis

riigieelarve seaduse § 38 lõike 2 kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses;

6) taotlused eelarvestrateegias ette nähtud maksimaalsete vahendite suurendamiseks

(edaspidi lisataotlused);

7) riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktis 3 keskvalitsuse üksusena määratletud

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala keskvalitsuse juriidiliste isikute finantsplaanid;

8) lisainformatsioon.

Riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) – valitsemisalade eelarvestrateegia

projektide alusel koostatav dokument, milles määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ja

Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil plaanitakse ellu viia, samuti

eesmärkide elluviimiseks planeeritavad rahalised vahendid (rahastamiskava).

Eelarvestrateegias esitatakse andmed ministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkondade ja

programmide kaupa lähtuvalt riigieelarve seaduse § 251 lõike 3 nõuetest. Vabariigi Valitsus

kinnitab eelarvestrateegia igal aastal aprilli lõpuks (Riigikogu korraliste valimiste aastal mai

lõpuks).

Riigieelarve eelnõu – riigi eelarvestrateegia ja rahandusprognooside alusel koostatav

dokument, mida täpsustatakse Vabariigi Valitsuse otsustega. Riigieelarve on riigi aastane

rahastamiskava, milles kajastatakse vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada

toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve eelnõus liigendatakse valitsemisala vahendid

vastavalt riigieelarve seaduse §-s 26 sätestatule majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks,

investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, seejuures liigendatakse valitsemisala kulud ja

investeeringud eelarve paindlikkuse tagamiseks programmide kaupa. Riigieelarve esimene

osa ehk koondosa on riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve, kus esitatakse

eelarvepositsiooni seisukohalt olulist infot. Riigieelarve teine osa ehk riigieelarve vahendite

liigendus sisaldab riigieelarve kohustuslikku administratiivset ja tegevuspõhist liigendust

riigieelarve seaduse § 26 tähenduses. Riigieelarve vahendite liigenduse osas esitatakse

valitsemisaladele piirmääraga ja piirmäärata vahendid tulemusvaldkonna üld- ja

alaeesmärkide (programmi eesmärk) kaupa. Liigenduse osa eesmärk on tagada konkreetsele

valitsemisalale vajalikud summad tulemusvaldkondade alaeesmärkide (programmide)

elluviimiseks.

Tulemusvaldkond – riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse

seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk (edaspidi üldeesmärk) ja mis lähtub Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonnad on ühiselt kasutusel nii riigi finantsjuhtimises kui ka

strateegilises planeerimises, et siduda tulemusinfo ja ressursid.

4

Valdkonna arengukava – arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme

tulemusvaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning

poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada.

Programm – dokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele

suunatud meetmed ja tegevused ning rahastamine. Programm, kui strateegiline

arengudokument, on terviklik dokument, mis koosneb kahest põhikomponendist: tekstist ja

rahastamiskavast. Programmi tekstis selgitatakse tulemusvaldkonna ja programmi

eesmärkide täitmiseks planeeritud meetmete ja tegevuste valikut ja sisu. Programm

koostatakse valitsemisalas keskselt kooskõlas riigi eelarvestrateegia perioodiga ja seda

täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Programmis kajastatakse hierarhiliselt

tulemusvaldkonna, valdkonna arengukava, programmi, meetme ja tegevuse nimetused ning

eesmärgid ja mõõdikud. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulud ja investeeringud

panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas: heaolu

ja tervis, mis jagunevad kaheksaks programmiks: tööturuprogramm, sotsiaalkindlustuse

programm, hoolekandeprogramm, soolise võrdõiguslikkuse programm, laste ja perede

programm, tervist toetava keskkonna programm, tervist toetavate valikute programm ja

inimkeskse tervishoiu programm. Programmid kinnitab minister.

Rahastamiskava – järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta rahaliste vahendite

kava. Rahastamiskava projekti koostamise aluseks on rahandusministri esitatud valitsemisala

kululaed, mida on korrigeeritud rahandusprognoosiga ja Vabariigi Valitsuse otsustega.

Rahastamiskavas kajastatakse hierarhiliselt tulemusvaldkonnad, programmid, meetmed ja

tegevused, teenuste nimetused ja maksumused. Rahastamiskava sisaldab ka majanduslikku

sisu: tulu, kulu, investeeringud ja finantseerimistehingud.

Kululaed – rahandusministri poolt esitatud ja ministeeriumi valitsemisalale lubatud

maksimaalsed kulutuste summad (piirmääraga ja piirmäärata vahendid), mille aluseks on

kehtiva eelarvestrateegia rahastamiskava, mida korrigeeritakse pärast selle heakskiitmist

tehtud otsustega. Piirmääraga kululagi koosneb liigi 20 eelarvetest, piirmäärata kululagi

koosneb liikide 10, 51, 52 ja 56 eelarvetest. Tuludest sõltuvatele kuludele kululage ei

kehtestata.

Kulumudel – andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise struktureeritud esitus. Asutuse

kuluarvestuse kulumudel on asutuse tasandil traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse

põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude

jaotamine asutuse tegevustele või teenustele ning asutuse teenuste või toodete maksumuse

arvestamine. Valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudel on valitsemisala tasandil

programmide ülesehitust, programmi tegevuste otse- ja kaudseid kulusid ning eelarves

jaotatavate kulude jaotuspõhimõtteid kirjeldav põhimõtete kogum. Kulumudelis kajastatakse

ka eelarve täitmise andmed.

Planeerimistasand – arvestusobjekt, mida kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse

pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ning eelarve piirmäärade jälgimiseks.

Tegevuspõhise liigenduse planeerimistasanditeks on tulemusvaldkond, programm, meede,

programmi tegevus ja põhiteenus.

Seire – valitsussektori ressursside kasutamise ning tulemuste jälgimine ja hindamine. Seirena

mõistetakse ka erinevate andmete alusel aruannete jm ülevaadete koostamist, sealhulgas

visualiseerimist ning aruannete ja ülevaadete tõlgendamist, samuti nende alusel edasiste

5

tegevuste planeerimist. Andmetena käsitatakse kõikvõimalikke sisend-, väljund-, tulemus- ja

mõjunäitajaid. Andmed võivad olla nii kvantitatiivsed näitajad ehk absoluut- ja suhtarvud (nt

indikaatorid) kui kvalitatiivsed näitajad. Ressurssidena käsitatakse peamiselt finants-, inim- ja

materiaalset vara. Seire eesmärk on anda kindlustunnet Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja

avalikkusele selle kohta, et valitsussektori asutused saavutavad püstitatud eesmärke tõhusalt,

mõjusalt ja tulemuslikult.

Valdkonna juht – asekantsler, kes tagab oma vastutusvaldkonna tegevuste elluviimiseks

vajalike ressursside juhtimise Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas.

Asutus – ministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus (Ravimiamet,

Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tööinspektsioon), ministeeriumi hallatav riigiasutus

(Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskus), Riikliku Lepitaja Kantselei ning Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse

Kohtlemise Voliniku Kantselei.

Keskvalitsuse juriidiline isik – ministeeriumi valitsemisala keskvalitsuse juriidilised isikud on

riigi asutatud sihtasutused SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Haapsalu Neuroloogiline

Rehabilitatsioonikeskus, SA Viljandi Haigla, SA Koeru Hooldekeskus, SA Eesti Puuetega

Inimeste Fond, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Jõgeva Haigla, riigi osalusega äriühing

AS Hoolekandeteenused ning sotsiaalkindlustusfondid Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa.

Nutika arengu toetamise osakond (edaspidi NATO) – vastutab Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalas strateegilise planeerimise, sealhulgas IKT strateegia koostamise ning

välisvahenditest rahastatavate tegevuste planeerimise, rakendamise ja seire eest.

Finantsosakond (edaspidi FO) – vastutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas

raamatupidamise korraldamise, finantsjuhtimise, sealhulgas valitsemisala ja

Sotsiaalministeeriumi eelarve koostamise, eelarve ja finantsaruannete koostamise, eelarve ja

finantsarvestusega seotud juhendmaterjalide väljatöötamise ning eelarvevahendite täitmise ja

seire eest.

Asutuse eelarve koostamise ja kasutamise korraldamise eest vastutab asutuse juht.

II EELARVE PROTSESSI KIRJELDUS

2.1. Valitsemisala eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamine

2.1.1. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusest nr 112 „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve

vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete

esitamise kord“ (edaspidi VV määrus) ja Rahandusministeeriumi suunistest esitab

Sotsiaalministeerium tegevuspõhise eelarve korral riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu

koostamiseks Rahandusministeeriumile 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

eelarvestrateegia projekti, mida korrigeeritakse märtsi ja aprilli jooksul majandusprognoosiga

ning eelarvestrateegia otsustega.

Aprillis toimuvad riigi eelarvestrateegia kabinetiarutelud. Aprilli alguses avaldab

Rahandusministeerium kevadise majandusprognoosi.

Hiljemalt 30. aprillil kinnitab Vabariigi Valitsus riigi eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve

eelnõu.

6

2.1.2. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala detailset eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi

ajakava, mis lähtub VV määrusest, riigieelarve seadusest ja Rahandusministeeriumi

suunistest, hoitakse eraldi tabelis, mida täpsustatakse ja tutvustatakse jooksvalt kõigile

osapooltele Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Ajakava tabel on esitatud käesoleva juhendi

lisas ning seda haldab FO.

2.1.3. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia rahastamiskava koostatakse

KAIS-is asutuste kulumudelite põhjal. Asutuste kulumudelite põhjal pannakse kokku

valitsemisala eelarve kulumudel.

2.1.4. Sotsiaalministeerium võib esitada riigi eelarvestrateegia projektis oma valitsemisala

kohta lisataotlused maksimaalsete vahendite suurendamiseks. Lisataotlused esitatakse

etteantud vormil (Excel) koos selgitava taustainfoga (PowerPoint) ministri allkirjaga hiljemalt 1.

märtsiks. Eri aastatel võib prioriteetsete lisataotluste arv olla erinevalt piiratud, et tagada

mõistlik arv teemasid, mida jõuaks eelarve protsessi ajaraamis arutada. Täpsemad suunised

annab Rahandusministeerium eraldi kirjaga iga protsessi eel. Lisataotlused esitab

Rahandusministeerium eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis Vabariigi Valitsusele

otsustamiseks.

2.1.5. Augusti alguseks uuendavad ministeeriumid rahastamiskava Rahandusministeeriumi

suvise majandusprognoosi jaoks.

2.1.6. Augustis ja septembris uuendatakse nii jooksva aasta kui järgmise aasta riigieelarve

seaduse eelnõu suvise majandusprognoosi alusel.

2.1.7. Vajaduse korral toimuvad septembris riigieelarve täiendavad kabinetiarutelud ning

otsuste alusel täpsustatakse riigi eelarvestrateegiat ja järgmise aasta riigieelarve seaduse

eelnõu. Hiljemalt 30. septembril antakse riigieelarve seaduse eelnõu üle Riigikogule.

2.1.8. Sotsiaalministeerium esitab programmide eelnõud Rahandusministeeriumile riigi

eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmide eelnõud

avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril)

Rahandusministeeriumi kodulehel.

2.1.9. Sotsiaalministri kinnitatud programmid avalikustatakse ministeeriumi veebilehel pärast

seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve vahendid

täiendavalt liigendanud.

2.1.10. Riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve protsessi korraldamise eest

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas vastutavad FO ja NATO. Majandusprognooside,

kulumudelite, rahastamiskavade ja lisataotluste koostamise protsessi juhib FO.

Eelarvestrateegia dokumendi, järgmise aasta riigieelarve eelnõu seletuskirja ja programmide

koostamist ja uuendamist juhib NATO.

2.2. Vabariigi Valitsuse liigendus

2.2.1. Sotsiaalministeerium esitab Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse liigenduse

pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus vastavalt Rahandusministeeriumilt saadud

tähtaegadele.

7

2.2.2. Rahandusministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, milles

nähakse ette vahendite jaotus vähemalt riigieelarve seaduse § 31 lõikes 1 nõutud detailsuses.

2.2.3. Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarve seaduse §-st 31 lähtuvalt piirmääraga kinnisasja

suunatud investeeringud (eelarve konto 15) ja investeeringutoetused (eelarve konto 45)

objektide kaupa, milleks on üldreeglina kinnisvaraüksus (hoone, hoonete kompleks või

kinnistu) või Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud projekt.

2.2.4. Sotsiaalministeerium esitab jooksva aasta Vabariigi Valitsuse liigenduse muudatused

Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud tähtaegadeks. Valitsemisala sisemised tähtajad on

nimetatud ajakava tabelis.

2.2.5. Vabariigi Valitsuse liigenduse muutmise eest vastutab FO.

2.3. Ministri, KAIS-i ja SAP-i (SAP Business Objects) liigendus

2.3.1. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 31 kinnitab minister eelarveaasta alguses käskkirjaga

eelarveaastaks vastuvõetud riigieelarve seaduse ja vastavasisulise Vabariigi Valitsuse

korralduse alusel asutuste eelarved administratiivse ja majandusliku sisu järgi kooskõlas

eelarveklassifikaatoriga. Ministri liigendusega asutustele eraldatavad eelarved on vähemalt

riigieelarve seaduse ja Vabariigi Valitsuse korralduse detailsuses. Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala tegevuspõhine eelarve liigendatakse asutustele ministri käskkirjaga programmi

detailsuses, sh RKAS ja reservivahendite objektikoodidega.

2.3.2. Vastavalt riigieelarve seaduse § 56 lõikele 2¹ on ministril tegevuspõhise liigenduse korral

õigus muuta programmide vahel piirmääraga vahendite mahtusid kuni 5 protsendi ulatuses

valitsemisala kulumudeli kaudsete kulude mahust, kuid kõige rohkem 0,25 protsenti

valitsemisala kõikidest piirmääraga vahenditest. Muudatuste tegemise piirangut arvestatakse

iga programmi kohta eraldi.

2.3.3. Valdkonna eest vastutav minister võib riigieelarve vahendite efektiivsemaks

kasutamiseks muuta liigendust kulude ja investeeringute vahel, kui sellega ei muudeta

vahendite riigieelarvega määratud kasutamise otstarvet. Tegevuspõhise eelarve puhul peab

vahendite liigenduse muutmine olema kooskõlas ka riigieelarve seaduse § 56 lõikega 2¹.

2.3.4. Asutuste eelarved esitatakse KAIS-is vähemalt eelarveklassifikaatori detailsuses ja

liidestatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulumudeliks. SAP-is on eelarve detailsus

vähemalt asutus, liik, majanduslik sisu (K, I, T) ning investeeringutel ja teatud kuludel

objektikood ja/või toetuse kood.

2.3.5. Asutuste eelarved liikide kaupa ja kokku peavad võrduma SAP-is, KAIS-is ja ministri

liigenduses, välja arvatud ümardamisest tekkinud erinevused.

2.3.6. SAP-i eelarve liigenduse muutmise vajaduse korral esitab asutus FO-le taotluse ja

põhjendused e-kirja teel.

2.3.7. Kui asutuse eelarve liigendus muudab ministri poolt kinnitatud eelarvet, kinnitab

muudatuse minister. Ministri liigenduse muudatus tehakse KAIS-is stsenaariumis

8

MINISTRI_LIIGENDUS ning periood kajastatakse kuu järgi. Muudatust põhjendatakse FO-le

esitatavas memos. Muudatused tehakse ajakava tabelis nimetatud tähtaegadel.

2.3.8. Asutuse tasandil tehtav eelarve muudatus, millega muudetakse programmi sees oleva

teenuse maksumust, kontot, välisvahendite koodi, tegevusala ja teisi arvestusobjekte, tehakse

KAIS-is stsenaariumis JOOKSEV_MUUDATUS ning periood kajastatakse kuu järgi. Kui

tegemist on olulise muudatusega teenuse maksumuses, palume FO-d muudatusest teavitada

ning vajaduse korral seda ka põhjendada. Muudatus on oluline, kui teenusele on varem

eraldatud täiendavaid vahendeid, kuid muudatusega vähendatakse või suurendatakse

teenuse mahtu või muudatus moodustab vähemalt 5% teenuse mahust ja on suurem kui 200

000 eurot.

2.3.9. Kiireloomulise muudatuse korral võib taotluse esitada jooksvalt, põhjendades selgituses

taotluse kiirendatud korras menetlemise vajadust.

2.3.10. Iga muudatusettepaneku puhul esitatakse selgitus katteallika ja uue tekkinud

kuluvajaduse kohta.

2.3.11. FO kooskõlastab ministri ja SAP-i liigenduse Rahandusministeeriumiga. SAP-i

liigendus saadetakse Riigi Tugiteenuste Keskusele teostamiseks.

2.3.12. Ministri, KAIS-i ja SAP-i liigenduse eest vastutab FO.

2.4. Riigieelarve seaduse muutmine ja lisaeelarve

2.4.1. Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite kasutamise liigendust on administratiivselt

ning tulemusvaldkondade ja programmide vahel võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega

või lisaeelarvega. FO teavitab asutuste ja valdkondade juhte riigieelarve seaduse muutmise

seaduse eelnõu või lisaeelarve eelnõu algatamisest Vabariigi Valitsuse poolt ning edastab

neile vajalikud tähtajad ja lisamaterjalid.

2.4.2. Jooksva aasta riigieelarve seaduse muudatusettepanekud esitatakse augustis KAIS-is

ajakava tabelis nimetatud tähtajal. Lisaks tuleb esitada selgitused ja arvestused, mis

põhjendavad muudatuse vajadust, miks ühel eelarvereal tekib jääk ja miks teisele eelarvereale

on raha juurde vaja.

2.4.3. Asutused esitavad programmide eelarve muutmise andmed vastavas stsenaariumis

KAIS-is ning põhjendatud memo FO-le.

2.4.4. FO analüüsib andmete vastavust õigusaktide nõuetele, vormistab taotluse ja esitab selle

Rahandusministeeriumile ametlikult teadaantud tähtajaks.

2.4.5. Asutused esitavad teenuste, tegevuste ja meetmete sisulise muutmisega seotud

taotlused NATO-le ja FO-le e-kirja teel.

2.4.6. Nõuetele mittevastavate materjalide kohta annavad FO ja NATO koostajale tagasiside

ning tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui koostaja puudusi tähtajaks ei kõrvalda, parandab

vastava asutuse või valdkonna puudused FO või jätab asutuse taotluse

Rahandusministeeriumile esitamata. Otsus sõltub taotluse sisust ja puuduse suurusest.

9

2.5. Ülekantavate vahendite ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse

2.5.1. Jooksva aasta riigieelarves planeeritud vahendeid (sh eraldatud reservivahendeid) saab

kasutada kokku kaks aastat – eelarves planeeritud aastal ja sellele järgneval aastal.

Eelarve jääke kantakse üle samaks riigieelarves planeeritud otstarbeks, st samale

tulemusvaldkonnale ja programmile. Vabariigi Valitsus otsustab investeeringuid

kinnisasjadesse (IN-objektid) ning valitsuse reservide (VR-, SR- ja OR-objektid) kasutamist.

Üle ei kanta piirmäärata vahenditest arvestuslikke vahendeid, sh käibemaksukulu, ega

mitterahalisi vahendeid.

2.5.2. Üle võib kanda kogu riigieelarve piirmääraga kulude, investeeringute ja

finantseerimistehingute kasutamata eelarve. Seejuures võib programmi sees ülekandmise

korral kulude ja investeeringute jääke suunata vastavalt kuludeks ja investeeringuteks.

2.5.3. Tuludest sõltuvate kulude jääkide õigsust kontrollivad asutused SAP BO aruande

„EA022_Tuludest sõltuvate kulude jäägid“ alusel ning Riigi Tugiteenuste Keskus avab asutuse

taotluse alusel kulueelarve limiidi vastavalt vajadusele. Kui eelarveaasta täitmise aruanne on

auditeeritud, korrigeeritakse eelarve lõplikult mais.

2.5.4. Kasutamata eelarve ja ülekantavad jäägid selguvad riigieelarve täitmise aruande

(RETA) alusel.

2.5.5. Riigieelarve jääke kantakse üle eelarve eest vastutava ministri käskkirja alusel. Käskkirja

andmisel tuleb ülekantavate eelarvete mahtu ja otstarvet eelnevalt Rahandusministeeriumi ja

Riigi Tugiteenuste Keskusega täpsustada. Korraline eelarve jääkide ülekandmine toimub

alates 15. maist.

2.5.6. Erakorraline eelarve jääkide ülekandmine toimub vajaduse korral varem, kui jooksva

aasta riigieelarve ei võimalda teha vajalikke kulutusi, investeeringuid või

finantseerimistehinguid. Vajadus on põhjendatud juhul, kui konkreetseid tegevusi, milleks

valitsuse reservidest on vahendid eraldatud, ei jõutud eelarve eraldamise aastal lõpetada,

samuti juhul, kui kasutatakse valitsuses liigendatud objektide eelarvet, millele jooksva aasta

riigieelarves ei ole vahendeid ette nähtud.

2.5.7. Asutused esitavad FO-le põhjendatud taotluse vahendite ülekandmiseks

Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendiga etteantud vormil koos selgitustega hiljemalt

eelarveaastale järgneva aasta mais ajakava tabelis nimetatud tähtajal.

2.5.8. Selgitustes põhjendatakse kõikide ülekantavate vahendite kaupa, miks jäid vahendid

kasutamata ja millisteks tegevusteks kasutatakse vahendeid järgmisel aastal.

2.5.9. FO vormistab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala taotluste alusel ministri käskkirja ja

avaldab selle 31. maiks Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

2.5.10. Ülekantavate vahendite protsessi eest vastutab FO.

2.6. Vahendite taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist

10

Vabariigi Valitsuse reservi taotluse menetlemist korraldab FO. Asutus või

Sotsiaalministeeriumi valdkond esitab põhjendatud taotluse vastavalt riigieelarve seaduses

sätestatud nõuetele.

2.7. Kohustuste võtmine

2.7.1. Asutuse juht võib võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et

ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa asutuse rahaliste kohustuste maht 50 protsenti asutuse

vastava eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest.

2.7.2. Kui asutusel on vaja võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks rohkem kui

käesoleva juhendi punktis 2.7.1 sätestatud, tuleb asutusel esitada taotlus

Sotsiaalministeeriumile, kes edastab selle esimesel võimalusel Rahandusministeeriumile.

Taotlust käsitatakse lisataotlusena, mistõttu tuleb see esitada ajakava tabelis nimetatud

lisataotluste esitamise tähtajal.

III SEIRE

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sisemine seire ajakava on esitatud ajakava tabelis.

3.1. Valitsemisala riigieelarve täitmise aruanne

3.1.1. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate riigieelarve täitmise kohta

kaks korda aastas. Ülevaade riigieelarve täitmisest esitatakse poolaasta ja aruandeaasta

kohta.

3.1.2. Riigieelarve täitmise aruanded kujunevad KAIS-i sisestatud andmete põhjal ning

tehakse Rahandusministeeriumile kättesaadavaks alljärgnevalt:

1) poolaasta andmed seisuga 30. juuni hiljemalt 31. augustiks;

2) eelarveaasta esialgsed andmed seisuga 31. detsember 1.aprilliks ja lõplikud andmed

hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. maiks.

3.1.3. Riigieelarve täitmise aruanne sisaldab tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja

programmi tegevuse eelarvet ja eelarve täitmist majandusliku sisu järgi ning eelmise kolme

võrdlusperioodi eelarve täitmise andmeid (vastavalt aruandeperioodile eelmise kolme aasta

eelarve täitmise andmeid seisuga 30. juuni või 31. detsember). Võrdlusandmed lisanduvad

vastavate andmete olemasolu korral.

3.1.4. Riigieelarve täitmise aruanded avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel

või interaktiivses keskkonnas.

3.1.5. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile esitab

riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja

Riigikontrollile hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. mail riigieelarve täitmise aruande.

Riigieelarve täitmise aruande liigendus vastab vastava aasta riigieelarvele ja sellele on lisatud

sobivad kirjed, lähtudes eelarveaastal toimunud eelarve muudatustest.

3.1.6. Asutused peavad tegema riigieelarve täitmise aruande jaoks vajalikud andmed KAIS-is

kättesaadavaks 30. aprilliks.

11

3.1.7. Asutused kajastavad aasta lõpliku eelarve ja selle täitmise KAIS-is aprillis, hiljemalt

ajakava tabelis nimetatud tähtajal.

3.1.8. Riigieelarve rahalise täitmise protsessi eest vastutab FO.

3.2. Valitsemisala tulemusaruanne

3.2.1. Tulemusaruanne koostatakse tulemusvaldkonna ja programmide eesmärkide

saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud

eelarveaastal. Tulemusaruanne on riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu, riigieelarve

täitmise ülevaate ja riigi majandusaasta koondaruande koostamise aluseks.

Tulemusaruandes esitatakse:

1) ülevaade tulemusvaldkonnast ja programmist ning selle elluviimiseks olulistest tegevustest

ja võimalikest takistustest;

2) tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja programmi tegevuse eesmärgid, nende

mõõdikud, mõõdikute sihttasemed ja sihttasemete saavutamine;

3) tulemusvaldkonna, programmi, meetme, programmi tegevuse ja teenuse kaupa eelarve ja

selle täitmine;

4) analüüs tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise ning eelarve täitmise

kohta.

3.2.2. Sotsiaalministeerium esitab tulemusaruande projekti Rahandusministeeriumile ja

Riigikontrollile 1. aprilliks ning ministri kinnitatud tulemusaruande Rahandusministeeriumile ja

Riigikontrollile 31. maiks.

3.2.3. Sotsiaalministeerium avalikustab tulemusaruande oma veebilehel vahetult pärast selle

kinnitamist.

3.2.4. Asutused esitavad teenuste mõõdikute täitmise aruande koos selgitusega NATO poolt

koostatud vormil ajakava tabelis nimetatud tähtaegadel. Andmete aluseks on asutuste

teenusekaardid.

3.2.5. Tulemusaruande protsessi valitsemisalas juhib NATO, rahastamiskava ja eelarve

täitmise selgituste koostamist juhib FO.

3.3. Valitsemisalasisesed juhtimisaruanded

3.3.1. FO jälgib valitsemisala eelarve täitmist KAIS-i aruandlussüsteemis SAS VA (Visual

Analytics) ning vajaduse korral teeb ülevaateid kantslerile ja valdkonnale. Täiendavaid

selgitusi asutuse eelarve täitmise kohta küsitakse vajaduse korral asutuse finantsjuhilt.

3.3.2. FO ja asutused kajastavad eelarve täitmist KAIS-is vähemalt kvartaalselt.

3.3.3. Asutused esitavad FO-le jooksva aasta eelarve täitmise prognoosi vähemalt augustis ja

IV kvartalis ajakava tabelis nimetatud tähtajal.

3.3.4. Riigieelarve rahalise täitmise protsessi eest vastutab FO.

3.4. Riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamise aruanded

12

3.4.1. Tulenevalt riigivaraseadusest esitab Sotsiaalministeerium Rahandusministeeriumile igal

aastal aruande riigi osalemise eesmärkide ja riigi osaluste valitsemise kohta ning riigi asutatud

sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 1. juuniks.

3.4.2. Juhendi punktis 3.4.1 nimetatud aruannete esitamise eest vastutab NATO.

IV KULUMUDELID

4.1. Asutuse kulumudelid (edaspidi mudel) peavad vastama miinimumnõuetelt

Rahandusministeeriumi juhendile, mis on Rahandusministeeriumi veebilehel olevas

tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus. Asutuste mudeleid on täiendatud valitsemisala

ühtlustamise eesmärgil ja asutuste erivajadusi arvestades.

4.2. Mudelites kajastatakse tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja käibemaks.

Kulud esitatakse KAIS-is teenuste tasandil, investeeringud programmide tasandil ning tulud ja

käibemaks valitsemisala tasandil. Kui Rahandusministeeriumi metoodika muutub, tuleb

lähtuda Rahandusministeeriumi metoodika muudatustest.

4.3. Tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja käibemaks kajastatakse KAIS-is

minimaalselt eelarveklassifikaatori detailsuses.

KAIS-is peavad olema järgmised arvestusobjektid:

1) planeerimistasand;

2) eelarve liik;

3) eelarve konto

4) tegevusala;

5) toetus/grant;

6) eelarve objektikood;

7) funds center / eelarveüksus;

8) asutus;

9) tehingupartneri kood.

4.4. Lisaks käesoleva juhendi punktis 4.3 nimetatule kasutatakse KAIS-is kuluarvestuse

pidamiseks ka järgmisi arvestusobjekte:

1) tulu-/kuluüksus;

2) projekt;

3) ressurss/kulukoht;

4) tugiteenus;

5) teenuse tegevus;

6) klient.

4.5. Igal asutusel peab olema määratud isik, kes asutuse mudelit haldab, ja võimaluse korral

ka asendaja.

4.6. Iga asutus peab koostama asutusesise mudeli juhendi, milles on kirjeldatud asutuse

mudeli ülesehitust, ressursikoodide sisu, kulude jaotuse aluseid, kulumudeli muutmise ja

täiendamise protsessi. Vajaduse korral peab asutus esitama mudeli juhendi

Sotsiaalministeeriumile, Riigikontrollile ja Rahandusministeeriumile.

13

4.7. Valitsemisala mudeli koostamiseks ühendab Sotsiaalministeerium KAIS-i EG-s

(Enterprise Guide) asutuste mudelid ning selle kaudu lähevad asutuste eelarved ametlikult

riigieelarvesse.

4.8. Kuna Sotsiaalministeerium vastutab valitsemisala finantsarvestuse õiguspärasuse eest

ning koondab finantsarvestuse andmeid ja teeb asutuste mudelite põhjal valitsemisala mudeli,

peab iga asutus andma FO-le oma mudeli vaatamise õiguse. Vaatamise õigus tuleb anda

ainult ametlikule, mudeli viimasele versioonile, mis läheb valitsemisala mudelisse.

4.9. KAIS-i CPM-is peavad asutuse ametliku mudeli nimetuses olema asutuse kood ja

menetletav eelarveaasta.

4.10. KAIS-i CPM-is peab olema alati üleval kõige viimane asutuse mudelist genereeritud kuup

(viimaste andmetega). Asutustel on soovitatav mudeli andmeid varundada, et KAIS-i rikete

korral oleks võimalik kätte saada võimalikult viimased andmed.

4.11. Asutused teevad KAIS-is jooksva aasta eelarveliigenduste muudatused ja planeeritava

aasta muudatused Rahandusministeeriumi juhendis nimetatud eelarve stsenaariumides.

4.12. Vähemalt üks kord aastas vaatab asutus SAP-is üle kõik asutuse arvestusobjektid

(ressursid jm) ning sulgeb mittevajalikud koodid.

4.13. Uue koodi loomise korral (ressurss) tuleb taotlus esitada e-kirjaga FO-le, kes saadab

selle pärast kontrollimist Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele

kinnitamiseks ja avamiseks.

V VÄLISVAHENDID

5.1. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala peamised välisvahendid on Euroopa Liidu

struktuurivahendid (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond,

Ühtekuuluvusfond), Norra ja EMP finantsmehhanismid ning Euroopa Komisjoni otsetoetused.

5.2. Välistoetus on mitteresidendilt riigiasutusele antav sihtotstarbeline või

mittesihtotstarbeline rahaline toetus, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

5.3. Valitsemisala välisvahendite planeerimist korraldab koos asutustega NATO, välja arvatud

asutuse enda poolt otse taotletud projektid.

5.4. Välisvahendite planeerimisel tuleb arvestada kogu rakendamise perioodi ning varasemat

kogemust sarnase sisuga tegevuste rakendamisel.

5.5. Valitsemisala välisvahendite toetuste koode haldab keskselt Sotsiaalministeerium.

5.6. Uue välistoetuse koodi loomisel tuleb lähtuda eelarveklassifikaatoris esitatud põhimõtetest

ja REIS-i kasutusjuhendi (https://www.rahandusministeerium.ee/et/reisi-kasutusjuhendid)

punktist 12.1 „Välistoetuste kodeerimine“, kus on ka välistoetuste hierarhia kodeerimise taotlus

Exceli tabelina.

5.7. Välistoetuse koodi loomise, muutmise ja kustutamise ettepanek (kood ja sisuline

põhjendus) tuleb saata e-kirja teel ja Exceli tabelina Sotsiaalministeeriumi finantsnõunikule,

14

kes kontrollib andmed üle ning edastab taotluse aadressil tere@rmit.ee

Rahandusministeeriumile kinnitamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele avamiseks või

sulgemiseks.

5.8. Välistoetuse saaja planeerib välistoetuse vastaval toetuse koodil eelarve liigiga 40,

sealhulgas välistoetuse tulu eelarve kontol 359 ja kulud või investeeringud, lähtudes

majanduslikust sisust koos kaasfinantseerimisega. Välistoetuse saaja ei planeeri

riigieelarvelist kaasfinantseerimist tuluna, sest see on riigisisene tulu ning eelarves kehtib

topelt planeerimise vältimise printsiip. Käibemaksukulu planeeritakse põhikulutusega samal

liigil ehk liigil 40.

5.9. Välistoetust vahendav riigiasutus kasutab välistoetuse kajastamiseks eelarve liiki 41 nii

tuludes kui kuludes, kuni ei ole selgunud toetust saav asutus või selleks ei ole riigiasutus, ja

ainult koos kontoklassi 45 kuuluva kontoga.