Vastuskiri arvamusele üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" planeeringulahenduse kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Raplamaa Omavalitsuste Liit

[email protected]

Teie 04.09.2025 nr 2-10/335

Meie 02.10.2025 nr 13-1/3169-2

Vastuskiri arvamusele üleriigilise planeeringu

"Eesti 2050" planeeringulahenduse kohta

Austatud Heiki Hepner

Suur tänu pöördumise ja arvamuse eest koostamisel oleva üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“

planeeringulahendusele (edaspidi ka ÜRP).

Toote oma kirjas välja Raplamaa piirkonna arengule olulisi aspekte, millele Teie hinnangul ei ole

koostatavas üleriigilises planeeringus piisavalt tähelepanu juhitud.

Käesolevas vastuskirjas selgitame üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ protsessi etapiviisilist

ülesehitust (p 1), kujunenud asustuse arengu suunamise lahendust (p 2-3) ning Rapla rolli selles (p

4).

1. Üleriigilise planeeringu koostamise protsess

2025. aasta kevadel valmis ÜRP 2050 visioonilahendus, mis tugines suuresti asustuse

arengustsenaariumide alusuuringu tulemustele (edaspidi ka asustuse uuring)1.

Asustuse ruumilise arengu suunamine ja selleks põhimõtete seadmine on üleriigilise planeeringu

üks peamisi ülesandeid. Eelnimetatud alusuuring oli keskne andme- ja teadmispõhine sisend

asustuse arengu strateegiliste valikute kujundamiseks ja planeeringulahenduse koostamiseks.

Kevadise tagasiside ja arutelude käigus (sh XIX Linnade ja Valdade Päevade, Tartu

Planeerimiskonverentsi ja piirkondlike arutelude raames) ilmnesid visioonilahenduse ning sõnumi

edastamise kitsaskohad, mis tingisid lahenduse koostamises täpsustuste tegemise vajadust.

Hetkel oleme jõudnud planeeringu eelnõu ehk põhilahenduse koostamise etappi, mille raames

toimuvad kohtumised ja arutelud eriosapooltega, et selgitada visioonilahenduses pakutud

asustusmudeli väärtuspakkumisi, sealhulgas ajaloolistes maakonnakeskustes ja väikekeskustes.

Samuti tugevdame valdkondlike seoseid asustuse arengu suunamiseks.

1 Asustuse arengustsenaariumide alusuuringu materjalid: https://www.riigiplaneering.ee/uleriigiline-

planeering/uleriigiline-planeering-eesti-2050/uuringud#asustuse-arengustsen

2 (6)

Augustist käivitus ka mõjude hindamise aruande koostamine ning planeeringu elluviimise

tegevuskava koostamine. Planeeringu eelnõu on laiemaks aruteluks valmis 2026. aasta alguses,

mil lahendust täiendatakse avalike arutelude ja kooskõlastamisel laekuvate seisukohtade põhjal.

2. Asustuse arengu visioon ja kümme majanduslikult tugevat toimepiirkonda

Asustuse uuring näitas selgelt, et Eesti asustust iseloomustab ulatuslik töökohtade ja elanikkonna

koondumine Tallinna ja selle lähivaldadesse. Töökohtade koondumine on elanike koondumisest

olnud veelgi ulatuslikum. Tallinna tööalane toimepiirkond hõlmab juba ligikaudu kolmandikku

riigi territooriumist ning üle poole rahvastikust, hõlmates tänaseks ka valdavat osa Rapla

maakonna asulatest. Pealinnastumise trendil on pikaajalised negatiivsed mõjud teiste Eesti

piirkondade arengule, süvendades tööjõuturu probleeme ning suurendades piirkondade

konkurentsivõime ja sissetulekute erinevusi.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ keskseks arenguvajaduseks on seetõttu seatud

tasakaalustatuma ruumilise arengu tagamine ning pea- ja valglinnastumise pidurdamine.

Põhilahenduse väljatöötamisel on esialgu välja pakutud „kümnekonna tugeva linna mudelit“ edasi

arendatud kümne majanduslikult tugeva toimepiirkonna kontseptsiooniks. See lähenemine on

paremini kooskõlas asustuse uuringus kasutatud metoodikaga ja tugevate keskuslinnade valiku

kriteeriumidega ning võimaldab erinevate linnade ja väikekeskuste omavahelisi seoseid

toimepiirkonnas käsitleda selgemini. Samuti on toimepiirkondade-põhine lähenemine kasutusel

kehtivas üleriigilises planeeringus.

Toimepiirkond on keskuslinna, väiksemate linnade ning maapiirkondade toimiv tervik, mida seob

igapäevane tööalane pendelränne ja teenuste kasutus. Toimepiirkonna muudab tasakaalustatud

süsteemiks asulate selge rollijaotus ja head (sh kahepoolsed) ühendused. Lisaks suurematele

linnadele on samavõrra olulised toetavad keskused ja ka teised asulad. Kümme majanduslikult

tugevat toimepiirkonda keskenduvad ennekõike majanduse-tööhõive-ettevõtluskeskkonna

arendamisele, millel on potentsiaal vedada Eesti majandusarengut ja pakkuda konkurentsi

pealinnastumisele. Teisisõnu, oleme planeeringu eelnõu koostamise käigus selgemalt eristanud

majanduse-tööhõive ja teenuste arendamise ruumilise loogika. Teenuste osas annab ÜRP

minimaalse raamistiku, kuna toimepiirkondade sees on teenuskeskuste võrk oluliselt tihedam, kui

ÜRP asustuse arengut suunaval joonisel välja toodud asula liikides (joonis 1).

Joonis 1. Kümnel majanduslikult

tugeval toimepiirkonnal põhinev

asustuse arendamise mudel

koostamisel olevas üleriigilises

planeeringus. Kaardipilt ei ole

lõplik.

3 (6)

3. Toimepiirkondade määratlemise metoodika asustuse uuringus

Toote oma kirjas välja, et elujõuliste keskuste valik ja toimepiirkondade piiritlemine uuringus ei

ole teie jaoks üheselt selge. Selgitame siinkohal selle kujunemist.

Asustuse uuringule ette antud tehnilise kirjelduse kohaselt lähtus toimepiirkondade analüüs

põhimõttest, et see on andmepõhine ja korratav. Aluseks oli 2014. aastal Statistikaameti poolt

koostatud raport, et andmed oleksid 10 aasta vahel võrreldavad.

Statistikaameti metoodika puhul on selged andmepõhised kriteeriumid järgmised:

1. keskuseks saavad olla linnalised asulad;

2. asula peab olema vähemalt kolme kandi pendelrändajate esmaseks sihtkohaks;

3. toimepiirkond peab olema territoriaalselt terviklik;

4. reeglina võiks toimepiirkonnas olla vähemalt 10 000 elanikku ja erandina vähemalt 5 000

elanikku. (Kuigi mõlemad arvulised lävendid on põhjendamata, võeti käesolevas analüüsis

järgmise lävendina kasutusele vähemalt 5000 elaniku nõue);

5. toimepiirkonna keskusel peab olema oluline roll töökohtade pakkumisel ümbritsevale

tagamaale (keskuse töökohtade ja keskuses või mujal hõivatute suhtarv > 0,75);

6. keskuses peavad olema kättesaadavad tasuta avalikud teenused, eeskätt tervishoiuteenus

(perearst) ja haridus (põhikooli ja gümnaasiumiseaduse nõuetele täielikult vastav põhikool,

võimalusel gümnaasium).

Eelkirjeldatud metoodika põhjal moodustati toimepiirkonnad üle Eesti. Andmeanalüüs uuringus

tervikuna üle Eestiliselt näitas, et toimepiirkondade elanike arv on 10. aastaga muutunud ja

toimepiirkonnad oma suuruselt erinevad omavahel märkimisväärselt – suurima ja väikseima

piirkonna vahe ulatub kuni 100-kordseni. See viitab keskuste erinevale tõmbejõule ning osutab, et

toimepiirkonnad ei paikne samal hierarhilisel tasemel. Kuigi hierarhiat saab määratleda näiteks

rahvaarvu, töökohtade või pendelrändajate hulga alusel, lihtsustavad üksiknäitajatel põhinevad

lävendid tegelikkust liialt ning ei võimalda usaldusväärselt määratleda erinevaid tasemeid.

Seetõttu põhineb koostamisel oleva üleriigilise planeeringu kümne majanduslikult tugeva

toimepiirkonna määratlemine kolme kombineeritud kriteeriumi kasutamisel, mis võimaldab

paremini arvestada piirkondade tegelikku rolli ja potentsiaali. ÜRP 2050 kümne majanduslikult

tugevamate toimepiirkondade määratlemise kriteeriumid alusuuringust on järgnevad:

1. minimaalne vajalik elanike arv töörändepiirkonna toimimiseks – vähemalt 15 000

elanikku. See on kriitiline piir, mis tagab regionaalse tööturu ja taristu toimimise ning

võimaldab piirkonnal välja arendada iseseisvat sotsiaal-majanduslikku arengut ja

ettevõtlust edendava tugisüsteemi. Võrdluseks: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kevadel 2025 tellitud uuringus „Piirkondliku

innovatsiooni rakendamise eeldused, võimalused ja korraldamine Eesti maakondades“ on

ettevõtluskeskuste ja inkubaatorite käivitumiseks ning teadmus- ja koolitusasutuste

püsimiseks vajalikuks elanike arvuks seatud vähemalt 30 000 inimest. Euroopa praktika

põhjal soovitatakse isegi 50 000 elanikuga piirkondi, et tagada ettevõtlus- ja

innovatsioonikeskuse minimaalne toimimine. Seega, ÜRP-i pakutud metoodika on teiste

sarnastega võrreldes palju leebem ja väikelinnade suhtes sõbralikum.

2. toimepiirkonna keskuslinna senine võimekus töökohti pakkuda – töökohtade ja töötajate

suhe toimepiirkonna keskuslinnas on vähemalt 1,0;

4 (6)

3. kõrgharidusega elanike osakaal linnapiirkonna keskuses – vähemalt 15%.

Teisisõnu, tugevate toimepiirkondade välja sõelumisel seati lävendiks see, et kõik kriteeriumid on

täidetud – et piirkonnal oleks piisav mastaap ning majanduslikult oluline ja inimkapitalilt tugev

keskus. See on minimaalne, millele kohapõhist regionaalpoliitikat saab üles ehitada.

4. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ asustuse liigitus ja Rapla roll üleriigilises

asustussüsteemis

Koostamisel olevas üleriigilises planeeringus lähtub asustuse liigitus majanduslikust

potentsiaalist, rahvastiku suundumustest ja soovitud suunast vähendada pealinnakesksust.

Võrreldes visioonilahendusega on asustusmudelisse lisandunud piirkondlikud väikelinnad,

milleks on Rapla, Valga, Jõgeva, Põlva ja Kärdla. Piirkondlikud väikelinnad on toimepiirkondade

sisesed olulised teenuskeskused, mille teenusasutuste tagamaa võib teenuste puhul, mis nõuavad

samaaegselt suuremat mastaapi ja tihedamat külastamist, katta kogu maakonna. Piirkondlike

väikelinnade tööturuareaal on kohaliku ulatusega ja väiksema mitmekesisusega. Tööalase ja muu

eneseteostuse võimaldamiseks kasutatakse olulises ulatuses toimepiirkonna keskuses pakutavat.

Nende linnade arendustegevuse fookus on teenustel ja elukeskkonnal, samas täidab piirkondlik

väikelinn ka toetavat rolli toimepiirkonna põhises ettevõtlusvõrgustikus.

Samas on selge, et Raplal on tugeva piirkondliku väikelinna positsioon Tallinna toimepiirkonnas,

mis aitab pidurdada tugevat pealinnastumist. Rapla täidab – sarnaselt mitmele teisele väiksema

toimepiirkonna keskusele – piirkondliku majandusliku olulisuse ja inimkapitali kvaliteedi

kriteeriumid. See eristab teda näiteks Valgast, mille keskus ja toimepiirkond on oluliselt suuremad,

kuid mille näitajad nendes kriteeriumides jäävad tagasihoidlikumaks. Samas jääb Rapla

toimepiirkond alusuuringu analüüsi põhjal selgelt alla 15 000 elaniku lävendile.

Aastatel 2011–2021 on Rapla toimepiirkonna elanike arv vähenenud 47,2% ehk ligikaudu poole

võrra, mis tähendab absoluutarvudes umbes 7500 inimese võrra kahanemist. 2021. aasta andmete

põhjal on Rapla toimepiirkonna suurus võrreldav Elva toimepiirkonnaga. Uuringutulemused

kinnitavad, et valdav osa Rapla maakonna asulatest kuulub selgelt Tallinna mõjualasse. Kuigi

Rapla keskuse tõmbejõud on vähenenud ja osa funktsioone kandunud üle pealinnale, on säilinud

Rapla roll tugeva teenuskeskusena Tallinna toimepiirkonnas, mida on rõhutanud ka valdkondlikud

kohtumised ministeeriumide vahel. Ka asustuse uuringu rahvastikuprognoos näitab, et Raplas

endas toimub elanikkonna mõõdukas kasv, mis viitab Rapla rollile hea elukeskkonna.

Kui käsitleda Raplat koos tagamaaga tugeva toimepiirkonnana, mille arendamisel nähakse ette ka

pealinnastumise tasakaalustamiseks vajaliku regionaalse tugi- ja innovatsioonisüsteemi

kujundamist, tuleks analoogset lähenemist rakendada ka Põlva, Jõgeva, Põltsamaa ja Kärdla

toimepiirkondade puhul. See tähendaks aga regionaalsete võimekuste veelgi suuremat hajutamist

– vastupidiselt vajadusele koondada neid tugevamateks ja funktsionaalsemateks üksusteks. Lisaks,

ei toeta sellist lähenemist ka uuringutest meile otsa vaatavad andmed.

Raplal on raudteeasulana väga tugev arengupotentsiaal. Raudteeasulad on koostatava üleriigilise

planeeringu seletuskirjas eraldi eelisarendatavatena välja toodud, eelkõige just seetõttu, et raudtee

pakub neile säästlikke ja kiireid ühendusi toimepiirkondade keskustega. Lisades Rail Baltica

raudteeühenduse realiseerumise tulevikus tugevdab see Rapla positsiooni piirkondliku

5 (6)

väikelinnana veelgi, loob uusi võimalusi ettevõtlus- ja majanduskeskkonna arenguks ning omab

positiivset mõju elukohana.

Pöördumises esitatud tõlgendus, et tulevikus keskenduvad kõik riiklikud poliitikad ja

välisrahastused vaid üksikutele Eestimaa punktidele, vajab täpsustamist. Avalike vahendite

kasutus ja investeerimisotsused tehakse jätkuvalt valdkonnapoliitikate alusel ning üleriigiline

planeering ei asenda neid. Planeeringu eesmärk on anda ruumilise arengu suuniseid ehk raamistik,

mida valdkondlikud poliitikakujundajad saavad kasutada ühe sisendina oma ruumiotsuste

tegemisel, eesmärgiga, et asulate funktsioonid ja rollid asustussüsteemis tervikuna ning

toimepiirkondade sees oleksid olulised kriteeriumid, mille abil meetmeid paremini sihistada.

Ainult sellisel viisil on võimalik hoida ja suurendada regionaalpoliitilist tõhusust olukorras, kus

struktuurifondide vahendid on piiratud ja ajas kahanevad. Asulate väärtuspakkumised on hetkel

väljatöötamisel ning selles osas on tagasiside ja sisend on väga oodatud, et Rapla piirkonna arengut

üleriigilise planeeringuga paremini toetada.

5. Kokkuvõttes

Üleriigilise planeeringu koostamisel on suund leppida kokku riigi pikaaegses ruumilise arengu

plaanis, mis lähtuks inimeste paiknemisest ja keskuste reaalsest majanduslikust võimekusest, kuid

aitaks saavutada tulevikus senisega võrreldes paremat ruumimajanduslikku tasakaalu piirkondade

vahel. Siht on vähendada pealinnakesksust ja võimendada 10 toimepiirkonna kaudu riigi

ühtlasemat arengut.

Tugevamate toimepiirkondade kaudu kujuneb omavahel tihedalt seotud keskus – tagamaade

süsteem ja linnadevaheline võrgustik, mis suudab pakkuda inimestele eluks vajalikke erinevaid

võimalusi, alates töökohtadest ja teenustest kuni kvaliteetse elukeskkonnani laiemalt.

Toimepiirkondade arendamine peab toimuma terviklikult ja polütsentraalselt, liikudes

omavaheliselt sisemiselt konkurentsilt enam koostöö suunas, kus igal asulal on sõltuvalt oma

mastaabist ja võimekusest ning sellele vastavast asustuse liigist toimepiirkonnas selge roll, mille

täitmist riiklikud meetmed vajadusel toetavad. Riiklike avalike investeeringute kujundamisel ja

kasutamisel lähtutakse valdkonnapoliitikatest ja vaadatakse ühe alusinfona ka seda, millist rolli

täidavad erinevad asustuskeskused ja piirkonnad tervikstruktuuris.

Teie poolt kirjas esitatud tähelepanekud kitsaskohtadele on väärtuslik sisend mõjude hindamise ja

elluviimiskava koostamise etapis. Piirkondlike väikelinnade rolli selgem esiletoomine eesmärgiga

tasakaalustada toimepiirkonna sisest arengut on oluline osa ÜRP 2050 edasisest täpsustamisest.

Oleme avatud edasisele koostööle, et tagada Raplamaa ja teiste piirkondade huvide tasakaalustatud

kajastumine üleriigilises ruumilises arengus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

6 (6)

Anna Semjonova

[email protected]