Arvamus üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ planeeringulahenduse kohta

Tallinna mnt 12 Reg nr 80196268 Tel 504 7988

79513 Rapla [email protected]

ESTONIA rol.raplamaa.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] Teie: 02.10.2025 nr 13-1/3169-2

Meie: 17.11.2025 nr 2-10/346-1

Arvamus üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ planeeringulahenduse kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on saatnud Raplamaa Omavalitsuste Liidule

vastuskirja meie arvamusele üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" kohta. MKM on selgitanud üleriigilise

planeeringu "Eesti 2050" protsessi ülesehitust ja kujunenud lahendust, sh Rapla kui keskuse positsiooni.

Oleme teadlikud üleriigilise planeeringu (ÜRP) koostamise protsessist ja kursis ka tehtud uuringute

tulemustega. Samuti oleme osalenud mitmetel kokkusaamistel, kus oleme kuulnud nii uuringute

koostajate seisukohti ja järeldusi, kui ka planeeringu koostamise korraldajate arvamusi ja väljapakutud

lahendusi. Meile on arusaadav, kuidas MKM põhjendab jõudmist praeguste visioonideni.

Meie jaoks ei ole kitsaskoht MKM poolne visioonilahenduse ega sõnumi edastamine, vaid just

visioonilahenduse sisu ja selle mõju tuleviku arengule, sh Rapla kui keskuse väljavaadetele. Teie

vastuskiri on selgelt kinnitanud kõiki meie seniseid kartusi ÜRP poolt seatavate eesmärkide ja neist

tulenevate tagajärgede osas.

Olete viidanud, et planeeringu põhilahendusse etapis toimuvad kohtumised ja arutelud osapooltega, et

selgitada asustusmudeli väärtuspakkumusi. Seni ei ole me saanud selgust ei väärtuspakkumuse sisu kohta

ega ole ka meid arutelusse kaasatud. Eeldatavasti on arutelusse kaasatud teised osapooled. Kui teie

vastuskiri sisaldas varjatud kujul väärtuspakkumust, siis ei sisenda selle sisu meile kindlustunnet tuleviku

arenguvõimaluste osas, pigem vastupidi.

Sellest lähtuvalt esitame uuesti planeeringulahenduse kohta omapoolsed vastuväited ja tõstatame

meile tajutavad probleemid.

Esiteks soovime veel kord tähelepanu juhtida ÜRP valikute aluseks oleva asustuse uuringu nõrkadele

kohtadele. Meie hinnangul oleks pidanud tulemuste võrreldavuse tagamiseks uuringu läbiviimisel kinni

pidama varasemast metoodikast. Metoodika on kirjeldatud Statistikaameti teostatud eelmise uuringu

kokkuvõttes ja vajadusel oleks selle rakendamise üksikasju saanud täpsustada eelmise uuringu

läbiviijatega. Uuringu juures oleks tulnud rakendada kõiki kriteeriume nende koosmõjus. Võib öelda, et

üldiselt on neist lähtutud, kuigi meil puudub võimalus algandmeid kontrollida. Samas ei meie hinnangul

piisavat süvenetud Statistikaameti poolt välja toodud probleemidele toimepiirkondade

määratlemisel (ptk 8.2) ja rakendatud lahendustele. Meie hinnangul oleks pilt kujunenud

teistsuguseks, kui oleks kaalutud nii lahustükkide kui mitme samaväärse sihtkoha temaatikat. Varasema

uuringu jooniselt on näha, et ühe keskuse toimepiirkonna "tükke" ei jäetud teise keskuse toimepiirkonna

taha, vaid need ühendati eelistatavalt lähima (sama maakonna) keskusega. Uue uuringu pildil on mitme

keskuse toimepiirkonnad piiratud igast küljest teise keskuse toimepiirkonna poolt. Selliselt ei ole

uuringute tulemused võrreldavad.

Tallinna mnt 12 Reg nr 80196268 Tel 504 7988

79513 Rapla [email protected]

ESTONIA rol.raplamaa.ee

ÜRP väljatoodud kolm kriteeriumi, mille koosmõju alusel toimepiirkondade seast on tehtud valik,

millised neist kvalifitseeruvad 10 "vedurlinna" sekka ja millised jäetakse arendatavate keskuste ringist

välja on meie hinnangul pigem tunnetuslikud. Kriteeriumide täitmise miinumumväärtusi ei ole

põhjendatud ega selgitatud. Võtame need järjest:

- Minimaalne vajalik elanike arv töörändepiirkonna toimimiseks 15 000 elanikku. See piir ei

ole tõendatud. Ka ise olete väitnud, et teiste uuringute põhjal oleks see piir pigem 30 000 - 50

000. Seega on seatud piirväärtus tunnetuslik, mitte tõendatud. Lisaks väidame, et metoodika

korrektsel kordamisel oleks Rapla osutunud piisavalt suureks (Rapla vald üle 13 000 + osa 5 000

elanikuga Kehtna vallast);

- Keskuslinna senine võimekus töökohti pakkuda. Selle piiri loogika on mõistetav – keskus

pakub töökohti ka väljastpoolt tulijatele (eeldus, et moodustub töölkäimispiirkond). Selle

kriteeriumi Rapla ka täidab;

- Kõrgharidusega elanikke vähemalt 15%. Seda piiri ei ole selgitatud ja see tundub pigem

tunnetuslik. Rapla selle kriteeriumi küll ka täidab.

Teema kokkuvõtteks: meie hinnangul täidaks Rapla kõik kriteeriumid, kui toimepiirkonna

eristamine toimuks varasema metoodikaga võrreldavatel alustel. Seatud piirid - kuigi osa neist

näivad tunnetuslikud - ületav Rapla linn kvalifitseerub piisava mastaabiga majanduslikult olulise ja

inimkapitalilt tugeva keskusena.

ÜRP asustuse liigituse ja Rapla rolli kirjeldamisel asustussüsteemis alustate sellest, et üleriigilises

planeeringus lähtub asustuse liigitus majanduslikust potentsiaalist, rahvastiku suundumustest ja soovitud

suunast vähendada pealinnakesksust. Rapla kui keskuse kaardilt kaotamine on sellega selgelt vastuolus ja

annab vastupidise tulemi. ÜRP visioon ei arvesta Rapla naabermaakondade keskustega juba praegu

võrreldavat majanduslikku potentsiaali (mis võib tulevikus seoses Rail Balticu väljaehitamisega

oluliselt kasvada ja mille väljaarendamist toetavaid tegevusi me aktiivselt rakendame) ega Rapla ja selle

tagamaa pigem positiivset rahvastikumuutust. Rapla kui Tallinnale lähima maakonnakeskuse

arendamisest loobumine suurendab väga selgelt pealinnakesksust.

Mitmed teie väited Rapla kui keskuse seisundi ja potentsiaali kirjeldamisel on meie hinnangul ekslikud ja

te ei ole ka lisanud konkreetseid näiteid, mis teie väiteid tõendaksid. Rapla tööturuareaal ei ole

väiksema mitmekesisusega kui nt naaberkeskusel Paidel - andmed seda ei tõenda! Väide Rapla

keskuse tõmbejõu vähenemisest on kontekstist välja rebitud, kuna ka kõigi teiste keskuste tõmbejõud

on vähenenud Tallinna mõju kasvades. Täiesti absurdne on väide, et Rapla toimepiirkonna elanike arv on

10 aasta jooksul vähenenud 47,2% ehk 7 500 inimese võrra. Rapla on stabiilse või kasvava

elanikkonnaga piirkond ning selline arv on meie hinnangul saadud vaid sel teel, et piiritlesite

toimepiirkonna varasemaga võrreldes erinevalt. Meile ei ole ka selge, millised funktsioonid on

viimastel aastatel üle kandunud pealinnale, nagu olete väitnud. Samuti on meile arusaamatu, millist

toetavat rolli ja võimalusi näete Raplal Tallinna toimepiirkonna ettevõtlusvõrgustikus. Mis on see

konkreetne roll?

Viitate oma kirjas ka, et kui käsitleda Raplat koos tagamaaga tugeva toimepiirkonnana, mille

arendamisel nähakse ette ka pealinnastumise tasakaalustamiseks vajaliku regionaalse tugi- ja

innovatsioonisüsteemi kujundamist, tuleks analoogset lähenemist rakendada ka Põlva, Jõgeva, Põltsamaa

ja Kärdla puhul. Ilma põhjalikku analüüsi teostamata ei saa meie enda peale võtta teiste keskuste

potentsiaali hindamist, kuid meie hinnangul ei ole asjakohane väide, et teie nimetatud teiste keskuste

arendamisel oleks pealinnastumise tasakaalustamisele samasugune mõju nagu seda on Raplal

pealinnale lähima maakonnakeskusena.

Olete pidanud vajalikuks täpsustada riiklike poliitikate ja välisrahastuste suunamise põhimõtete

kujundamist ja üleriigilise planeeringu rolli selles. Väidate, et avalike vahendite kasutus ja

investeerimisotsused tehakse valdkonnapoliitikate alusel ja et ÜRP ei asenda neid. Meile on see

väga hästi teada, et sellised otsused on seni tehtud ja tehakse ka edaspidi valdkonnapoliitikate alusel,

arvestamata kuigipalju regionaalarengu vajadusi.

Tallinna mnt 12 Reg nr 80196268 Tel 504 7988

79513 Rapla [email protected]

ESTONIA rol.raplamaa.ee

Üleriigiline planeering peakski olema strateegiline kokkulepe, mis käsitleb riigi kui terviku

vajadusi, tasakaalustades samas neid regionaalpoliitiliselt. Rõhutategi, et planeeringu eesmärk on

anda ruumilise arengu suunised ja raamistik, mida valdkondlike poliitikate kujundajad saavad

kasutada. See raamistik ongi üks meie peamisi murekohti seoses üleriigilise planeeringuga, millele me

oleme ka viidanud oma pöördumises! Läbi selle raamistiku soovib ÜRP olulisemal määral suunata kõigi

siseriiklike ja välisrahastust puudutavat otsuste tegemist ning meil ei ole alust arvata, et

valdkonnapoliitiliste otsuste tegijad tulevikus ei võtaks arvesse ÜRP antavaid ruumilise arengu suuniseid.

Toetudes oma aastatepikkusele kogemusele julgeme väita, et sellised otsused nagu ÜRP valitud

asustusmuster hakkavad elama omaette elu ja valdkonnapoliitilised otsustajad ja EL meetmete

kujundajad hakkavad neist lähtuma. Olete öelnud, et struktuurifondide vahendid on piiratud ja

kahanevad. Lisame sellele surve riigieelarvele ja valdkonnapoliitikate tõhususele ning jõuamegi

olukorda, kus ministeeriumidele on teretulnud iga signaal, mis võimaldab neil vähendada kasusaajate

ringi ja kokku tõmmata piirkondade arvu, mille (regionaalse) arengu eest nad peavad hea seisma.

Lisaks tõmbab see kokku ka (kitsa) regionaalpoliitika tegevuste ringi.

Olete märkinud, et asulate väärtuspakkumised on hetkel väljatöötamisel ning et selles osas on

tagasiside ja sisend väga oodatud, et Rapla piirkonna arengut üleriigilise planeeringuga paremini toetada.

Teie poolt väljatoodule tuginedes ei näe me praegu ühtegi konkreetset punkti, mis mõjutaks

positiivselt Rapla kui keskuse ja Rapla toimepiirkonna arengut. Enamik teie osundatud tuleviku

positiivseid arenguid toimuvad planeeringust sõltumatult. Planeering pigem suurendab pealinnastumise

mõju meie piirkonnas, annab signaali, et kohapeal ei ole vajalik luua ega hoida töökohti ja suunab

piirkonna elanikke pigem intensiivsemale pendelrändele pealinna suunal.

Praegune üleriigilise planeeringu ettepanek tähendab meie piirkonna jaoks:

- Ebasoodsamaid valdkondlikke ja regionaalpoliitilisi otsuseid ning investeeringute

kahanemist, kui poliitikate kujundamisel hakatakse lähtuma ÜRP raamistikust;

- Kahanevaid võimalusi siseriiklike ja välisvahendite kasutamiseks meie turutõrke piirkonnas

(Raplamaa), kui meetmete kujundamisel ja investeeringute kavandamisel hakatakse lähtuma

ÜRP raamistikust;

- Ebasoodsamat ettevõtluskliimat toetusvõimaluste vähenemisel ja negatiivset kuvandit

võimalike investorite silmis, kui ÜRP raamistik toob Rapla välja ebaolulise keskusena ja annab

sõnumi, et töökohtade loomine ei ole siin vajalik;

- Lööki meie viimaste aastate ja praegustele ühistele pingutustele luua eeldusi olevate

töökohtade säilimiseks või uut loomiseks läbi ettevõtlusele paremate tingimuste tekitamise, sh

läbi Euroopa Liidu kaasrahastavate projektide (nt PEEK). Praegu on maakonna töökohtade vajak

ca 3 500 ja inimesed kulutavad igapäevastele sundliikumistele olulise osa oma ajast ning ÜRP

raamistik hoogustab neid negatiivseid aspekte;

- Ebasoodne mõju elanike arvule piirkonnas Rapla negatiivse kuvandi tõttu, kui ÜRP

raamistik toob välja Rapla ebaolulisuse keskusena ja kitsenevad tulevikuväljavaated töökohtade

ja teenuste pakkumise osas;

- Pealinna mõju jätkuvat ja kiirenevat laienemist.

Rõhutame veel kord, et meie arvates on üleriigilise planeeringu koostamisel ja sisus väga palju

plusse – olgu see valglinnastumise piiramine, liikuvuse arendamine, ruumi raiskamise vähendamine või

üldine mitmete teemade kompleksne koos käsitlemine.

Samas rõhutame vajadust ÜRP raamistik ja sõnumid väga põhjalikult ning igakülgselt ja

koosmõjus läbi kaaluda, kuna ÜRP roll tuleviku ruumikasutuse ja valdkonnapoliitikate suunamisel on

väga oluline ning ÜRP eesmärkide seadmine võib väga olulisel määral mõjutada erinevate piirkondade

tulevikuväljavaateid. Meie ettepanek on uuesti kaaluda tagajärgi, mida võib kaasa tuua Tallinnale

kõige lähemal paikneva maakonnakeskuse, Rapla kui võimaliku pealinnastumise trendi

tasakaalustaja rolli vähendamine. Meie arvates on, arvestades võimalikke tulevikus toimuvaid

positiivseid muutusi, õigem anda hoogu juurde nendele arengutele ja võimendada piirkonna tegeliku

potentsiaali väljakujunemist, mitte seda takistada. Raplal keskusena võiks tulevikus olla suur

potentsiaal elukeskkonnana ning ettevõtluse ja logistika valdkonnas, tasakaalustades ja tagasi

hoides pealinna mõju laienemist.

Tallinna mnt 12 Reg nr 80196268 Tel 504 7988

79513 Rapla [email protected]

ESTONIA rol.raplamaa.ee

Soovime ministeeriumile jõudu üleriigilise planeeringu protsessi lõpuleviimisel ja Eesti tasakaalustatud

ruumilist arengut võimaldavate otsuste langetamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Hepner

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees

Tavo Kikas

5114321