Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/25/12233-4
Registreeritud	03.10.2025
Sünkroonitud	06.10.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Jõelähtme Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Jõelähtme Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (74672 tm).

Failid

7.1-22512233-4 03.10.2025 Valjaminev kiri.asice

Kaberneeme tee 6a kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

Lisa 1. KAB_EP_AR-3-01_v02_Seletuskiri.pdf

Lisa 2. KAB_ES_AS-4-02_v02_Asendiplaan.pdf

Lisa 3. KAB_ES_AS-4-03_v01_VT-ehitamiseks-kasutusoigus.pdf

Kaberneeme tee 6a kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Transpordiamet*/

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

/*Teie 09.09.2025*/nr 473690/*nr */

Meie 03.10.2025 nr 7.1-2/25/12233-4

Kaberneeme tee 6a kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Harju maakonna Jõelähtme valla

Kaberneeme küla Kaberneeme tee 6a kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 473690).

Kinnistu (katastritunnus 24501:001:2596) asub riigitee nr 11263 Kaberla-Kaberneeme tee km

6,04-6,06 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121443768), abihoone (EHR kood 121435920),

kanalisatsiooni kogumismahuti (EHR kood 221492971) ja piirdeaia (EHR kood 221493108)

ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu ehitusprojekt. Eelprojekt. Kaberneeme tee 6a, Jõelähtme vald,

Harjumaa“ (peaprojekteerija Novel OÜ, töö nr 02-24-AE; edaspidi projekt).

Oleme jätnud ehitusloa eelnõu kooskõlastamata 29.07.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/12233-2 (edaspidi

kiri) oluliste puuduste esinemise tõttu projektis. Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud projekti on

küll korrigeeritud, kuid see on endiselt vastuolus kõnealuses kirjas toodud nõuetega.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg

1 p 5 ja § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.

1. Kirja p 1.2 oleme palunud esitada taotluse ristumiskoha nõuete väljastamiseks. Meile

teadaolevalt ei ole nimetatud taotlust esitatud. Selgitame, et ehitusloa aluseks oleva ehitise

projekteerimine on vahetult seotud (nt kõrguslikult) ristumiskoha projekteerimisega.

Ristumiskoha ehitamine/ümberehitamine on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka

ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale. Riigitee

ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus

väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Vastavalt menetluspraktikale

sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) ristumiskoha

ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate hoonete

või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada

veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Palume enne

ehitusloa korduvaks kooskõlastamiseks esitamist taotleda meilt ristumiskoha ehitamiseks

nõuded ja koostada ristumiskoha ehitamise projekt vastavalt nimetatud nõuetele ning

esitada see meile kooskõlastamiseks [email protected].

2 (2)

2. Projekti joonisele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) ristumiskoha ehitamise lepingu

kohane ristumiskoht ning normide lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohane

nähtavuskolmnurk (3x80m), milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2; vt

kirja p 2).

3. Projekti joonisel on näidatud kinnistu perimeetrile kavandatava kohtkindlad takistused (nt

maakivid). Projekti seletuskirja p 2.6.4 Piirded ja väravad lisada täpsustus vastavalt

joonisel näidatud lahendusele (vt kirja p 4).

4. Projekti kooseisus esitatud isikliku kasutusõiguse ala plaan (edaspidi IKÕ) ei vasta

juhendis „Riigivara kasutamiseks andmine“ toodud nõuetele. Riigitee koosseisu

mittekuuluvate tehnovõrkude (s.h veevarustuse) projekteerimisel riigiteealusele maale

tuleb projekti koosseisus esitada IKÕ plaan, mille koostamisel tuleb lähtuda kõnealuses

juhendis toodud põhimõtetest (vt kirja p 6).

Juhime tähelepanu, et tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama

Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala

plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks IKÕ lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval

www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade

kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse

seadmise taotlus (tehnovõrgud ja rajatised). Sõlmitud leping on aluseks teemaal

projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. KAB_EP_AR-3-01_v02_Seletuskiri - Lisa 2. KAB_ES_AS-4-02_v02_Asendiplaan - Lisa 3. KAB_ES_AS-4-03_v01_VT-ehitamiseks-kasutusoigus

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Lisa 1. KAB_EP_AR-3-01_v02_Seletuskiri.pdf

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT Kaberneeme tee 6a, Jõelähtme vald, Harjumaa

töö nr : 02-24-AE

ehitise aadress : Kaberneeme tee 6a, Jõelähtme vald, Harjumaa

projekti koostaja : Novel OÜ Lahepea tn 9, 10617 Tallinn Registrikood 14447124 Tel +372 52 42 222 E-mail [email protected]

tellija : Janek Teder

staadium : Eelprojekt

projekti autorid : Martin Kinks Martin Ant

vastutav spetsialist : Martin Kinks Volitatud arhitekt 7

Tallinn 2025

Projekt: ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT / Eelprojekt / Töö nr.: 02-24-AE Aadress: Kaberneeme tee 6a, Jõelähtme vald, Harjumaa Tellija: Janek Teder Projekteerija: Novel OÜ / Lahepea tn 9, Tallinn 10617 / Reg.kood 14447124 Vastutav spetsialist: Martin Kinks / TEL +372 52 42 222 / MAIL [email protected] / Välja antud: 4.09.2025 2 / 25

SELETUSKIRI

SISUKORD

1 ÜLDOSA ............................................................................................................................................................................................................................. 4

1.1 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................................................ 4

1.2 Üldandmed .............................................................................................................................................................................................................. 4

1.3 Alusdokumendid ..................................................................................................................................................................................................... 4

2 ASENDIPLAAN ................................................................................................................................................................................................................. 6

2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................................................................................................... 6

2.2 Asendiplaani lahendus .......................................................................................................................................................................................... 7

2.3 Vertikaalplaneering ................................................................................................................................................................................................ 7

2.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ........................................................................................................................................................ 8

2.5 Aadressitähis .......................................................................................................................................................................................................... 8

2.6 Haljastus ja heakorrastus ..................................................................................................................................................................................... 8

3 ARHITEKTUUR ............................................................................................................................................................................................................... 11

3.1 Hoone arhitektuurne lahendus .......................................................................................................................................................................... 11

3.2 Hoone põhikonstruktsioonide kirjeldused ....................................................................................................................................................... 13

3.3 Hoone ehitusosade kirjeldus .............................................................................................................................................................................. 14

3.4 Radoonitase kinnistu piirkonnas ....................................................................................................................................................................... 15

3.5 Keskonna ja tervisekaitse, heakord .................................................................................................................................................................. 16

4 TULEOHUTUS ................................................................................................................................................................................................................ 17

4.1 Üldandmed ............................................................................................................................................................................................................ 17

4.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................................................................................................................. 17

4.3 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus .................................................................................................................................................................... 18

4.4 Tuletundlikkus ....................................................................................................................................................................................................... 18

4.5 Evakuatsioonilahendus ....................................................................................................................................................................................... 18

4.6 Tuleohutuspaigaldised ........................................................................................................................................................................................ 18

4.7 Tehnosüsteemide tuleohutus ............................................................................................................................................................................ 19

4.8 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele .......................................................................................................................................................... 20

4.9 Väline tulekustutusvesi ....................................................................................................................................................................................... 20

5 INSENERTEHNILISED LAHENDUSED........................................................................................................................................................................ 21

5.1 Küte, ventilatsioon ja jahutus ............................................................................................................................................................................. 21

5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................................................................................................... 22

5.3 Elektrivarustus ja side.......................................................................................................................................................................................... 23

6 TEHNILISED ANDMED.................................................................................................................................................................................................. 24

6.1 Võrdlus projekteerimistingimustega ................................................................................................................................................................ 24

6.2 Maa-ala tehnilised andmed ................................................................................................................................................................................ 24

6.3 Hoone tehnilised andmed ................................................................................................................................................................................... 24

LISAD

1. Projekteerimistingimused Kaberneeme küla Kaberneeme tee 6a maaüksusele nr 866; kinnitatud 20.

november 2024; Jõelähtme Vallavalitsuse poolt

2. Üldplaneeringu lisa nr 12: Kaberneeme küla traditsioonilise ehitusjoone määramine;

Keskkonnaministeeriumi kiri 26.08.1999. a nr 21-7/2010

3. Kaberneeme küla Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

kanalisatsioonilahenduse osas; kinnitatud 16. jaanuar 2024 nr 224

4. Geodeetiline alusplaan REIB OÜ, Sander Saariku poolt koostatud töö nr. TT-7066, november 2024.a

5. Tehnilised tingimused Kaberneeme ühisveevärgiga liitumiseks nr 038/2025, 14.07.2025

6. Elektrilevi tehnilised tingimused nr 500342

7. Kaberneeme tee 8 Kaberneeme Raport Radoonitase

8. Energiamärgis

1 ÜLDOSA

1.1 Sissejuhatus

Käesolev üksikelamu ehitusprojekt on koostatud Kaberneeme tee 6a, Jõelähtme vald, Harjumaa kinnistule,

katastritunnusega 24501:001:2596, kinnistu omaniku tellimusel. Ehitusprojekti aluseks on tellija

lähteülesanne, kehtivad projekteerimistingimused (nr 866, kinnitatud 20. november 2024 Jõelähtme

Vallavalitsuse poolt), üldplaneering ja selle lisa. Eelprojektiga lahendatakse hoone arhitektuurne osa,

elektrivarustus, kütte- ja ventilatsiooni lahendus ning antakse ehituskonstruktsioonide kirjeldus.

Käesolevas projektis on kirjeldatud kinnistu välja ehitamise II etapp (etapid vt. projekti asendiplaan). Projekt

vastab projekteerimistingimustele – selle raames on esitatud lahendus üksikelamule, krundi liiklusele,

heakorrale, vertikaalplaneeringule ja haljastusele.

1.2 Üldandmed

1.2.1 Hoone nimetus

Hoone on kavandatud üksikelamuna. Vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“ (vastu võetud 02.06.2015 nr 51) järgi kood 11101.

1.2.2 Tellija (sh kinnistu omanik)

Tellija – Janek Teder

1.2.3 Projekteerija (arhitektuur)

Novel OÜ

Aadress: Lahepea tn 9 , Tallinn 10617

Äriregistri kood: 14447124

Kontaktisik / vastutav spetsialist: Martin Kinks, Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus nr 125626

[email protected] , +372 52 42 222

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Ehitusgeodeetiliste uurimustööde andmed

REIB OÜ, Sander Saariku poolt koostatud töö nr. TT-7066, november 2024.a

1.3.2 Üldplaneering ja projekteerimistingimused

Töö aluseks on kehtiv Jõelähtme valla üldplaneering: kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr. 40,

töö nr 78-00, 29.04.2003.a ja üldplaneeringu lisa nr. 12: Kaberneeme küla traditsioonilise ehitusjoone

määramine; Keskkonnaministeeriumi kiri 26.08.1999. a nr 21-7/2010.

Eluhoone projekteerimiseks on väljastatud projekteerimistingimused vastavalt Jõelähtme Vallavalitsuse

korraldusele: nr. 866 kinnitatud 20. november 2024.

1.3.3 Põhilised normdokumendid

- Eesti Vabariigi Ehitusseadustik 01.07.2015

- Majandus- ja taristuministri 21.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

- Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

- Siseministri määrus nr. 17 30.03.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“

Keskkonnaalased õigusaktid ja eeskirjad:

- Jäätmeseadus

- Veeseadus

- Looduskaitseseadus

- Jõelähtme Valla jäätmehoolduseeskiri, Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2022 määrus nr 12

- Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused.

Keskkonnaminister 03.06.2022 määrus nr 28

2 ASENDIPLAAN

2.1 Olemasolev olukord

2.1.1 Paiknemine

Kaberneeme tee 6a puhul on tegemist Jõelähtme valla üldplaneeringu järgi Kaberneeme küla tiheasustusalal

asuva väikeelamumaaga. Krunt asub väljakujunenud piirkonnas teiste eluhoone kinnistute vahel, külgnedes

põhjaküljest Kaberneeme tee 8b ja lõunast Kaberneeme tee 6 kinnistuga.

Maaüksus asub Haapse lahe ääres, kinnistu piirneb merega idaküljelt. Krundi pindala on 3007 m2.

Projekteeritud hoone on kavandatud krundile kehtivate projekteerimistingimustega määratud ehitusalasse

umbes 43 m kaugusele kinnistu sissepääsust. Hoone paiknemine tuleneb lubatud ehitusala võimalustest ja

piirangutest, mille kaudu antakse hoonele mõistlikud gabariidid, ilmakaarte ja ruumide asetus.

Maa-ameti väljavõte

2.1.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Krundil puuduvad olemasolevad hooned ja rajatised.

2.1.3 Olemasolev reljeef

Kinnistu maa-ala olemasolev reljeef langeb piirkonnale iseloomulikult tugevalt mere suunas. Kõrgusmärgid

on vahemikus 0.00...+5.00 m ABS. Ehitusalas on kõrgusmärgid vahemikus +1.25...2.00 m ABS.

2.1.4 Olemasolev kõrghaljastus

Krunt on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Valdavaks puuliigiks kinnistul on harilik mänd, okaspuudest on

esindatud veel harilik kuusk ning lehtpuudest kask, harilik haab ning niiskemates kohtades hall lepp ja

remmelgad.

2.1.5 Olemasolevad tänavad, juurdepääsud ja kõnniteed

Juurdepääs krundile toimub olemasolevalt Kaberneeme teelt (katastritunnus 24505:001:0565) krundi

lääneküljelt. Krundi mahasõit ja kinnistu sisenemistee on projekteeritud eraldi muldel ning ühendatakse

sujuvalt vertikaaliga. Täpsemalt vaata joonis AS-4-02 „Asendiplaan“.

AS-4-02 „Asendiplaan“ on projekteeritud nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse

nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabel 18 ja lisa 2 joonis 8 kohaselt. Vastavalt sellele on

asendiplaanile riigitee ristumisele sissesõiduteega kantud 80 m kaugusele nägemiseks

nähtavuskolmnurgad. Antud vaatekolmnurka ei jää nähtavust piiravaid takistusi.

2.2 Asendiplaani lahendus

2.2.1 Hoone paigutus

Hoone on projekteeritud ehitusalasse, mille paiknemine tuleneb projekteerimistingimuste ja üldplaneeringu

nõuetest.

Vastavalt üldplaneeringule on tagatud elamute vaheline minimaalne kaugus 25 m. Lähimad elamud

paiknevad Kaberneeme tee 8, Kaberneeme tee 8a ja Kaberneeme tee 6. Kaberneeme tee 6 kaugus

projekteeritavast elamust on rohkem kui 25 m. Kaberneeme tee 8 ja 8a on projekteeritavast elamust 25 m

kaugusel.

Arvestatud on ehituskeeluvööndiga ca 30 m veepiirist ja teekaitsevööndiga 30 m riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast 30 m. Lisaks on lähtutud projekteerimistingimustes toodud piirangust mitte-ehitada

lõunapool asuva Kaberneeme tee 6 maaüksuse piirile lähemale kui 5 m (vastavalt antud kinnistu omaniku ja

naaberkinnistu omavahelisele kokkuleppele); muul juhul naaberkinnistute piirile lähemale kui 4 m.

Eeltoodud piirangutest ja võimalustest lähtuvalt on projekteeritud hoone paigutatud lubatud ehitusalasse.

Täpsemalt vaata joonist AR-4-02 „Asendiplaan“.

2.3 Vertikaalplaneering

Käesoleva projektiga ei kavandata krundil olulisi vertikaalplaneerimise muudatusi: säilib krundi loomulik kalle

krundi sissepääsust mereni. Elamuni viivad nõlvad järgivad kinnistu loomulikku kallet. Projekteeritavat elamut

tõstetakse ca 0,15 m olemasolevast maapinnast. Hoone ümber olev sillutiskivi laotakse vähemalt 2% kaldega

majast eemale. Katusele jõudvad sademed juhitakse lamekatuselt sisemise äravooluga krundipinnale, kust

need voolavad merre või imbuvad pinnasesse. Vahetult hoone ümber kogunevad sademed juhitakse

pinnasesse. Sademevett ei juhita riigitee maaüksustele ega ka naaberkruntidele.

2.3.1 Hoone paiknemiskõrgus

2.3.2 Hoone 0.00 kõrgusmärgiks on projekteeritud ABS +2.15. Krunt planeeritakse hoone ümber suhteliselt

tasapinnaliselt – sillutiskiviga laotakse 2 % kalle hoonest eemale.

2.3.3 Sademevee käitlemine

Vihmavesi kogutakse katustelt läbi vihmaveesüsteemi (hoonesisene äravool). Katuselt kogutud sademeveed

juhitakse läbi sadeveetorustiku kinnistule.

2.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.4.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil

Antud projektiga on kinnistule ettenähtud 3 parkimiskohta abihoone taha (vt projekti asendiplaan).

Vajadusel saab parkida ka abihoone sisse. Manööverdamiseks vajalik ruum on tagatud.

Abihoone ette kavandatakse betoonkivist katendiga krundisisene liiklemisala, mis viiakse sujuvalt kokku

külgneva maapinnaga.

2.5 Aadressitähis

Kinnistule sissepääsu juurde paigaldatakse nõuetekohane aadressitähis vastavalt Jõelähtme valla

heakorraeeskirja nõuetele. Aadressitähis kinnitatakse kinnistu olemasolevale piirdeaiale.

2.6 Haljastus ja heakorrastus

2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Olemasolevat kõrghaljastust säilitatakse niipalju, kui seda on antud projekti elluviimiseks võimalik säilitada.

Likvideeritav haljastus istutatakse krundi mahus ümber või nähakse ette asendusistutusi. Haljastus

lahendatakse eraldi projektiga hilisemas faasis.

2.6.2 Projekteeritud haljastus

Käesoleva projektiga ei kavandata kõrghaljastust.

Projektialasse kaasnevasse maapinda külvatakse vajadusel külvimuru.

Muru külvatakse murumulda, kihi paksus 150mm. Hea muru saamiseks peab murumuld olema

toitaineterikas liivsavimuld. Mulla reaktsioon peab olema neutraalne. Muld ei ole sobiv kui selle

veeläbilaskvus on kehva ja õhupoorid on täidetud veega. Muru kasvualustes ei tohi olla üle 20 mm suurusi

kive. Valmis murualune pind peab olema tasane ja seal ei tohi olla vett koguvaid lohke ega paljandeid. Muru

külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja

katvusomadused.

2.6.3 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine

Olemasolevatele puudele ja põõsastele säilitada piisavad kasvutingimused vastavalt standardi EVS 843:2016

nõuetele. Olemasolevat/säilitatavat kõrg- ja madalhaljastust tuleb ehitustööde käigus kaitsta kogu ehitusala

territooriumil. Mistahes kaevetööde teostamisel tuleb kindlasti arvestada säilitatavate puude juurte

ulatusega, et neid mitte vigastada. Olemasolevate puude juurestiku kaitsealas, mida arvutatakse järgmiselt:

tüve rinnasläbimõõt cm x 0,12 = kaitseala raadius meetrites, ja lähemal kui 3m tuleb kaevetöid teostada

käsitsi.

Olemasoleva haljastuse kaitsmisel tuleb tähelepanu pöörata tüvele, võrale ja juurestikule. Samuti ei tohi

rikkuda taime toitaine ja veemajandust. Vältida tuleb taime lähiümbruses pinnase tihendamist. Eriti tuleb

jälgida, et puude juurekaelal säilitatakse endine kõrgus (mulla kuhjamine juurekaelale hävitab puu).

Üksikpuu kaitse on mitmel tasandil. Kui puu lähedal peavad liikuma mehhanismid, tuleb kaitsta nii juurestiku,

tüve kui ka võra. Tüvi tuleks ümbritseda 4m kõrguseni vähemalt 50x100mm plankkaitsega, kusjuures tüve ja

laudise vahel peab olema pehme puhver ning tüve külge naelutamine ja kruvimine on keelatud. Laiuvad

säilitatavad oksad tuleks siduda üles. Üksikud okaspuud piirata kaitsetaraga tervenisti. Enamik aktiivselt

funktsioneerivaist ja taimi veega varustatavatest peenjuurtest paikneb ülemises 40-sentimeetrise

tüsedusega mullakihis, kus on soodsad õhustamistingimused. Sügavamale ulatuvad juured ankurdavad

puud maapinda. Juurestiku kaitseks on vajalik laotada mullale kaitsekangas ja sellele vähemalt 25cm

paksune liiva, kruusa või killustiku kiht, mis pärast tööde lõppu koristatakse. Kaevetöö tegemisel

juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning sügavamal kui 1 m tehakse kaevetöö käsitsi või

kinnisel viisil. Kõiki kaevetöödel vigastatud juured tuleb tagasi lõigata terve osani, lõiked peavad olema

juurega risti, et lõikepind oleks minimaalne. Võimalusel tuleks kaevetööd planeerida perioodile hilissügisest

kuni kevade alguseni, kui puud on puhkeseisundis ja tarbivad vähe vett ning juurestiku kadu olulist

mõju ei avalda. Kevadel on juurte taastumisvõime suurim.

2.6.4 Piirded ja väravad

Käesoleva projektiga likvideeritakse krundi sisenemise suunal olev aed ja värav. Selle asemele on

perspektiivselt ettenähtud krundipiirile ja abihoone välisseinadeni kinnistu piirist sisseastuv aed ja värav.

Perspektiivne aed ja värav sama kõrge (kuni 1,2 m Kaberneeme tee ääres) olemasoleva lahendusega.

Puitpiirded läbipaistvusega vähemalt 30%. Täpsemalt vaata joonis AS-4-02 „Asendiplaan“.

2.6.5 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemine teostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Olmeprügi on

ette nähtud koguda sorteeritavana kinnistesse konteineritesse. Konteinerid asuvad kinnistu sissepääsu

juures konteinerites. Jäätmed veetakse ära kommunaalteenuse korras jäätmeluba omava jäätmekäitleja

poolt, kes on jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitsuse poolt. Konteinerite asukoht

on märgitud joonisel „asendiplaan“. Projektiga on tagatud jäätmeveoks vajaliku transpordi juurepääs.

Antud projekt ümbritsevale keskkonnale ohtu ei kujuta. Tekkivate ehitusjäätmete käitlemine toimub vastavalt

jäätmekavale. Kõik ehitustegevusest ülejäävad materjalid ja jäägid transportida selleks varem kokkulepitud

ladustamiskohtadesse ning mitte ladustada ehitusplatsil, kui jäätmekavaga ei ole kindlaks määratud teisiti.

Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse vastava jäätmeliigiga tähistatud mahuteid, mis on

paigaldatud jäätmevedaja poolt. Pärast ehitustööde lõpetamist vormistatakse kasutusloa taotlemisel

jäätmeõiend ja kinnitatakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Mahutite ja kaevise ladustamise kohad

ehitusplatsil märgistab ehitaja ja esitab vajadusel sellekohase skeemi. Ehitusaegne pinnase ladustamise,

jäätmekonteinerite ja ehituskaeviku ala ei tohi asuda puude kaitsetsoonis.

3 ARHITEKTUUR

3.1 Hoone arhitektuurne lahendus

Eesmärgiks on rajada materjalikäsitluselt ja mahuliselt piirkonda sobituv, kuid selgelt nüüdisaegne hoonestu.

Krundile siseneja näeb ühekordset galeriilikku hoonet, kus on rõhutatud horistontaalset räästajoont, millest

kerkivad katuse tasandil esile kolm kelpkatust. Katusemahud moodustavad ühe massiivse hoone asemel

justkui mitu erineva kõrguse ja mahuga hoonet, mis on iseloomulik põhjaranniku küladele.

Allpool viilu olevat seinapinda käsitletakse vahelduvate pindadena, kus erinevad materjalid on

kompositsioonis. Hoone põhjaküljel on päevavalgust arvestades aknaid vähem, antud fassaad on

monumentaalsem. Lõunaküljel avaneb varikatuse alt sisemaailm, mis on avatäidete kaudu ühenduses

väliruumiga. Varikatused on ettenähtud külgedesse, kus liiguvad inimesed või on vajalik tekitada päikesevari

(lõunaküljes suuremad klaaspinnad).

Viimistlusmaterjalide valimise osas on lähtutud esmajoones sellest, et nad sobituksid mereäärsesse

külamiljöösse. Teiseks on oluline ekspluatatsioon, et materjalid vananeksid väärikalt ning oleksid võimalikult

hooldusvabad.

Maja plaanilist lahendust defineerib kesktelg, mis jaotab hoone erinevateks tiibadeks: Põhimagamistuba

koos toetavate ruumidega, 2 magamistuba dušširuumiga ja lõuna-idasse avanev avalik ruum. Maja läbiv

kesktelg ühendab pikliku kujuga krundi sissepääsu ja mereäärse ala. Hoone sopilisus tuleneb

projekteerimistingimustega kehtestatud piirangutest, mis tekitasid lipsukujulise lubatud ehitusala.

3.1.1 Hoone ehitusetapid ja muutmise võimalused

Käesolevas projektis on kirjeldatud kinnistu arendamist etapiviisilisena. Esimeses etapis lahendatakse ja

esitatakse perspektiivselt ehitusteatis 60 ruutmeetrise ehitisealuse pindalaga abihoonele, käesolevas etapis

käsitletakse merepoolset eluhoonet vastavalt projekteerimistingimustele ning lahendatakse terviklikult

krundi liiklus, heakord, vertikaalplaneering ning haljastus. Käesolev projekt käsitleb II etapi töid, etappide

töömaa piir on tähistatud joonisel AS-4-02, „Asendiplaan“.

3.1.2 Energiatõhusus

Hoone on paigutatud kinnistule põhja-lõuna suunaliselt, päike paistab hoonesse hommikust kuni õhtuni.

Lõunasse ja läände orienteeritud maja akende ülekuumenemist aitavad vältida varikatus, räästas ning

päikesekaitseklaasid. Need on valitud normaalsest väiksema päikesefaktoriga. Akende soojajuhtivus on

valitud 3x klaaspaketi ja puitalumiinium raamide puhul vähima soojajuhtivusega, mis tavatootmises on

võimalik. Hoone ehitatakse ilma külmasildadeta ning õhulekked läbi konstruktsioonide minimeeritakse.

Hoone on varustatud energiasäästlikku soojustagastusega mehhaanilise sissepuhke ja väljatõmbe

ventilatsioonisüsteemiga. Energiatõhususe arvutus ja energiamärgis antakse eraldi ehitusprojekti osaga.

3.1.3 Ruumide loomulik valgus ja päikesekaitse

Kõikides eluruumides on tagatud piisav loomulik valgus tänu hoone soodsale orientatsioonile ja akende

lahendusele. Lähtutud on standardist EVS 894:2008+A1:2010 Loomulik valgus elu- ja bürooruumides.

3.1.4 Müra, vibratsioon, õhusaaste

Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, arvestab projekt olemasolevat

ja perspektiivset liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon ja õhusaaste). Riigitee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat kehtivate projekteerimistingimustega liiklusest põhjustatud

häiringute osas teavitanud.

Antud projekt ei vaja häiringutega seostuvaid leevendusmeetmeid, kuna:

• Projekteeritud elamu paikneb ca 3 m allpool riigitee tasapinda ja on lisaks „varjestatud“ krundil oleva

haljastusega riigitee ääres.

• Projekteeritud elamu paikneb 42,6 meetrit kinnistu piirist ja riigitee algab veelgi kaugemalt. Lisaks

jääb elamu välja teekaitsevööndist.

• Antud projekti I etapis on ettenähtud rajada abihoone, mis veelgi varjab ja kaitseb kinnistul viibivaid

inimesi liiklusest põhjustatud häiringute eest.

Kui projekt hoolimata väljatoodud punktidest siiski peaks vajama leevendusmeetmeid, siis need kulud

kannab arendaja.

3.1.5 Ehitise kui terviku kasutusiga

Ehitise kasutuseaks on ette nähtud 50 a.

3.1.6 Hoone tarindite kasutusiga

Fassaadikatted:

- Laudise keskmine tehniline kasutusiga 50 a, ülevaatusintervall 2 a, hooldusintervall 5...20 a

Välisperimeetri avatäited:

- Puit-alumiinium akende tehniline kasutusiga 40 a, ülevaatusintervall siseruumis 5 a, välisruumis 2 a,

hooldusintervall siseruumis 8...15 a, välisruumis 5...15 a ning tihendite vahetus 3...12 a;

- Puidust välisuste tehniline kasutusiga 40 a, ülevaatusintervall 5 a, hooldusintervall 5...15 a.

Katusekate:

-Valtsplekiga kaetud katusel tehniline kasutusiga 50 a, ülevaatusintervall 5 a , hooldusintervall 5...20 a.

3.1.7 Hoone välisviimistlus

Sarnaselt hoone mahulisele ideele on ka fassaadimaterjalide valikul lähtutud printsiibist „klassikalised

materjalid kaasaegses võtmes“. Valikul on lähtutud materjalide pikaealisusest ning ajatust välimusest.

Oluline on minimaalne hooldusvajadus – valitud materjalid vananevad väärikalt ning ei vaja loodetavasti

lähematel aastakümnetel uuendamist. Katusekatteks on topeltvalts plekk, viimistlus naturaalne tsink,

seinalaudis horisontaalne saarelaudis, toon hõbehall, õlitatud. Aknapaled ja -plekid ning vihmavee süsteem

ehitatakse kuumtsingitud terasplekist (toon naturaalne tsink). Materjalide värvitoonid antud projekti

graafilises osas vt. joonised Vaated.

Hoone lõplikud toonid ja materjalide pinnaviimistlus valitakse ehitamise ajal autorijärelvalve käigus, kui

kõikidest toonidest on tehtud näidised, või on üle vaadatud toodete näidised.

3.1.8 Fassaadivalgustus

Sissepääsude juurde on kavandatud räästasse välisvalgustus, täpne tootevalik lahendatakse edasise

projekteerimise käigus.

3.1.9 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused

Hoone on ligipääsetav väljast sisenedes kui ka kogu korruse tasapind. Hoones on madaldatud lävepakud või

lävepakud puuduvad üldse. Uste laiused on piisavad, et oleks hea ligipääs.

3.2 Hoone põhikonstruktsioonide kirjeldused

Käesolev arhitektuurne projekt määrab piirdetarindite tüübid ning põhimõõdud. Hoone on ühekordne ja selles

puuduvad trepid.

Vundament on projekteeritud plaatvundamendina, seinad kergplokist ja katuslagi tehases valmistatud

fermidest või puitpaneelidest.

3.2.1 Vundament, sokkel

Sokliseina soojusjuhtivus U = 0,12 W/(m2K)

Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud ehitada veekindlale raudbetoonplaadile. Vundamendi seinad

kaetakse hüdroisolatsiooniga ning soojustatakse 200mm EPS soojustusplaatidega (lambda 0.035) ning

sokliosas on viimistletud monoliitbetoonist väliskihiga.

3.2.2 Põrand pinnasel

Soojusjuhtivus U = 0,12 W/(m2K)

Põrand valatakse ujuva sarrustatud 100 mm plaadina. Vundamendiseinte vaheline põrandaalune ala

täidetakse tihendatud liivaga ca 20cm ulatuses, liiva peale paigaldada geotekstiil (20cm ülekattega) ning

20cm 16/32 fraktsiooniga tihendatud killustikukiht. Killustikukiht tagab kapilaartõusu katkestuse ning töötab

koormuse jagajana ning tagab samuti soojustusplaatidele ühtlase sileda paigalduspinna. Betoonile

paigaldatakse kolmes kihis EPS soojustusplaadid. Soojustusplaatide peale paigaldada ehituskile (paigaldada

min 20cm ülekattega). Soojustusplaatide vuugid kihiti nihutatud. Vuugid ümber perimeetri tihendatakse

elastse isolatsiooniga. Betoonplaati valatakse vesipõrandaküttetorud ning märgades ruumides on plaat

valatud vajaliku kaldega. Põranda viimistlused valitakse vastavalt sisearhitektuursele projektile.

3.2.3 Välis- ja siseseinad

Välisseinad

Soojusjuhtivus U = 0,12 W/(m2K)

Välisseinad on projekteeritud 200 mm Bauroc kergplokkidest. Soojustusmaterjalina kasutatakse EPS Silver

isolatsiooniplaati kahes kihis. Viimistluseks on horisontaalne fassaadilaudis vertikaalsel roovitusel.

Siseseinad

Kandvad siseseinad on projekteeritud 200 mm Bauroc Acoustic kergplokkidest.

Mittekandvad siseseinad on kertopuust karkassil, vahel mineraalvill ja viimistlusena kipsplaadid, väline plaat

erikõva kips.

Kõikides märgades ruumides teostada laushüdroisolatsioon terve ruumi ulatuses.

3.2.4 Katuslaed

Köögi-elutoa kohal olev katuslagi

Soojusjuhtivus U = 0,14 W/(m2K)

Katusepaneelid valmistatakse tehases ning monteeritakse objektil. Paneeli kihid loetletud seest-välja: 15mm

OSB, 220 mm puitkarkass, mis vahelt soojustatud PUR vahuga, 27mm LVL. Katusepaneeli peale

paigaldatakse hingav aluskate, 25x100 mm tuulutusroov paigaldatuna piki katusekallet, roovi alumisele

küljele paigaldada tihendusmastiks, et roovi kruvimisel, mitte augustada aluskatet ja kruviaugud oleks

hermeetiliselt suletud sammuga 200mm, viimistluseks valtsplekk.

Ülejäänud mahus olev katuslagi

Soojusjuhtivus U = 0,09 W/(m2K)

Köögi-elutoa mahust väljajääv katuslagi lahendatakse tehasest spetsiaalselt valmistatud katusefermidega,

mis toetatakse kandvatele seintele. Fermi vahelt soojustatakse 400 mm puistevillaga. Fermi alumised kihid

on horisontaalne roov ja sellele kinnitatud kipsplaat. Fermi ülemisteks kihtideks on tuulutusvahe, laudisroov

ja valtsplekk või lamekatuse osas PVC-rullmaterjal viimistluseks.

Välisviimistlused vt. joonised Vaated. Siseviimistlus lahendatakse hilisemas projekteerimise etapis

sisearhitektuurses osas.

3.3 Hoone ehitusosade kirjeldus

3.3.1 Varikatused ja räästad

Maja kahte pikikülge on sissepääsude ette kavandatud räästad ja varikatused. Räästa ja varikatuse alumised

pinnad on viimistletud termosaarega (töötlus hele naturaalne õli). Laudis on klamberkinnitusega.

Räästa ja varikatuse küljeserv on perimeetris ettenähtud valtsplekist.

3.3.2 Terrassid

Terrassid kaetakse kiviplaatidega, täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

3.3.3 Korstnad

Hoone elutoas kasutatakse FIBO moodulkorstent, mis rajatakse raudbetoonist taldmikule. Korstna välispind

viimistletud fassaadikrohviga. Vajalikud korstnatarvikud ja läbiviigud lahendatakse kompleksselt,

kasutatakse tootjapoolseid tüüplahendusi ja – tooteid. Korsten katta pealt vihmaplekiga vastavalt tootja

paigaldusjuhisele ja ettekirjutustele.

3.3.4 Avatäited

Akende kaalutud keskmine soojajuhtivus on kavandatud U≤0.70 W/m2K.

Uste kaalutud keskmine soojajuhtivus on kavandatud U≤1.20 W/m2K.

Klaaspaketile on ette nähtud U≤0.60 W/m2K.

Päikesekaitseklaasi on kasutatud igas ilmakaares, klaasi päikesekaitseteguri väärtus g≤0,38, kasutatakse 3x

klaaspaketti.

Aknad on kavandatud puitalumiiniumprofiilis avatäidetena, vastavalt joonisele, kas kaldavanevate,

liugavatavate või mitteavanevate akendena. Klaaspakett kolmekordse kirka klaasiga, sisemised klaasid

selektiivklaasid. Klaaspakettide paksused täpsustada sõltuvalt klaasi mõõtudest tootja poolt. Raamid ja

lengid seest ja väljast värvitud, toon vt joonised Vaated. Kõigi avatäidete käepidemed, fiksaatorid ja lukustus

täpsustatakse enne avatäidete tellimist.

Välisuks on projekteeritud puitkonstruktsioonis soojustatud sileuksena. Laudise ja uste lahendus täpsustada

tööjoonistega koostöös tootjaga. Uste lukustus täpsustada enne uste tootmist tellijaga.

Avatäited tuleb paigaldada nõuetele vastavalt, kindlustades sealjuures ka toodete jätkuva nõuetekohasuse.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata avatäite ja seda ümbritseva konstruktsiooni liitekoha nõuetele vastavusele ja

sobivusele. Tagada tuleb akna piida ja seina liitekoha tihedus - liitekohad teipida õhutihedalt seestpoolt

aurutõkke- ja väljastpoolt tuuletõkketeibiga, vahed täita vuugitihendusvahuga. Kasutatavad tooted peavad

moodustama tervikliku süsteemi.

Akende ja uste juures kasutatavad veeplekid peavad vastama juhendteatmike RT 80-11202-et ja RT 80-

10817 nõuetele. Veeplekid peavad olema valtsitud, keelatud on ülekatte või põkkvuugiga teostus. Teraspleki

kasutamise puhul on selle paksus vähemalt 0,7 mm.

Enne avatäidete valmistamist on tootja kohustatud kontrollima avade mõõte ja avatäidete arvu, käelisuse ja

avatavuse objektil. Akende täpne kinnituslahendus ja -detailid määratakse tootjapoolsete tööjoonistega.

Avatäidete paiknemine ja viimistlus vt. täpsemalt joonised „Vaated“.

3.4 Radoonitase kinnistu piirkonnas

Radooniohu hindamise aluseks on võetud Kaberneeme tee 8 teostatud radoonimõõdistus, mille

uuringupunkt nr 3 paikneb Kabe 8 kavandatavast eluhoonest ca 15 m kaugusel. Uuringu kohaselt paikneb

Kaberneeme tee 8 normaalse Rn-riski piirkonnas, mille piires jääb Rn sisaldus pinnaseõhus piiridesse (10-50

kBq/m3). Uuringu järgselt on radooni hoonesse vältimiseks piisav tavaline hea ehituskvaliteet.Projekt

arvestab projekteerija poolt ettenähtud radooni kaitsega so. kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust

(radoonikaevud). Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks

nähakse järgmises projekteerimise etapis ette nõuetele vastav ventilatsioon. Vundament on projekteerida

selliselt, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe läbiviike.

3.5 Keskonna ja tervisekaitse, heakord

Antud projekt ümbritsevale keskkonnale ohtu ei kujuta. Tekkivate ehitusjäätmete käitlemine toimub vastavalt

jäätmekavale. Kõik ehitustegevusest ülejäävad materjalid ja jäägid transportida selleks varem kokkulepitud

ladustamiskohtadesse ning mitte ladustada ehitusplatsil, kui jäätmekavaga ei ole kindlaks määratud teisiti.

4 TULEOHUTUS

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolevas ehitusprojekti osas kirjeldatake projekteeritava hoone tuleohutuse tagamise põhimõtteid.

4.1.2 Normdokumentid

- Eesti Vabariigi Tuleohutuse seadus 01.09.2010

- Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17

- Siseministri määrus 01.09.2010. a. nr 37 "Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele,

tähistamisele ja korrashoiule"

- Siseministri määrus 18.02.2021. a. nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

- EVS 812 seeria. Ehitiste tuleohutus

- EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

- EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

- EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

- EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

- EVS-EN 16034:2014 Uksed, väravad ja avatavad aknad. Tootestandard, toodete omadused.

Tulepüsivus ja/või suitsupidavus

4.1.3 Ehitise andmed

- Tuleohutusklass TP3

- Kasutusviis I (eluhooned)

- Kasutusotstarve 11101 (üksikelamu)

- Korruselisus 1

- Kõrgus 6,4 m ümbritseva maapinna keskmisest

- Tuleohuklass ei määrata I kasutusviisi puhul

- Tulekaitsetase ei määrata I kasutusviisi puhul

- Eripõlemiskoormus alla 600MJ/m2

- Arvestuslik inimeste arv hoones 4

4.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

4.2.1 Tuleohutuskujad

Kaugus naaberkinnistute hoonestuseni vähemalt 24 m.

4.2.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.

4.2.3 Põlemiskoormus

Eripõlemiskoormus on alla 600 MJ/mJ.

4.2.4 Ladustamine

Ohtlike ainete ladustamist hoones ega hoone välisseina ääres ei toimu. Prügikonteinerid asuvad akna või

ukseavast vähemalt 2 m kaugusel.

4.3 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Hoone on üks tuletõkkesektsioon.

4.4 Tuletundlikkus

- Välisseina välispind, õhutuspilu välispind: D-s2, d2

- Seinad ja lagi: tuletundlikkus Ds2, d2 (seinapinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata

materjaliga)

- Põrandatele nõudeid ei esitata

- Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis, tähis BROOF

- Terrassidele kohaldatakse ehitise välisseina välispinna tuletundlikkuse nõudeid

4.5 Evakuatsioonilahendus

4.5.1 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus

Evakuatsioon toimub läbi avatavate uste ja akende.

4.5.2 Pääsud keldritesse, pööningule ja katusele

Hoonel puudub kelder ja pööningud. Ripplagesid kavandatud ei ole. Katusele pääs lahendatakse teisaldatava

redeliga. Katuseharjale on ettenähtud turvaköie kinnitussiin. Hoone katus on pääste- ja hooldustööde

teostamise jaoks käidavana projekteeritud, mistõttu eraldi käiguteesid katusele ette nähtud ei ole.

4.6 Tuleohutuspaigaldised

4.6.1 Tulekahjusignalisatsioon

Iga ruum varustatakse autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.

4.6.2 Piksekaitse

Piksekaitse ei ole kohustuslik, kuna hoone kõrgus ei ületa ümbruskonna hoonestust.

4.6.3 Suitsueemaldus

Suitsueemaldus eluruumidest toimub loomulikul teel kergesti avatavate akende ja uste kaudu. Kõikidesse

ruumidesse on kavandatud seestpoolt avatavad uksed või aknad.

4.6.4 Tulekustutid

Hoonesse paigaldatakse esmasteks tulekustutusvahenditeks 6kg pulberkustuti välisukse piirkonda.

Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt kinnituskonksule, klambrisse, spetsiaalsele alusele või kappi.

Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei

takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5m.

4.7 Tehnosüsteemide tuleohutus

4.7.1 Kütteseadmete tuleohutus

Küttekolde, suitsulõõri ja korstna paigaldamisel tuleb arvestada nende tuleohtlikkust ja nende soodustavat

mõju tule ja suitsu levimisele. Küttekolle, kolderuum ja suitsulõõrid projekteeritakse ja ehitatakse

erieeskirjade järgi. Suitsulõõri töötemperatuur minimaalselt 450°C kamina valmiduse korral.

Põlevast materjalist ehitiseosad paigutatakse vähemalt 100mm kaugusele suitsulõõri välispinnast.

Vahelaest ja katusest läbiminekul paigaldatakse vähemalt 100 mm kiht mittepõlevat

soojusisolatsioonimaterjali mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900

°C. Küttekolle või selle osa ei ole hoone kandetarindiks.

Korstna pea väikseim kaugus katuse pinnast on 1,0 m. Korstna ülaots kaitstakse ilmastikumõjude eest

kattega ning varustatakse sädemepüüdjaga.

Suitsulõõrid projekteeritakse ja ehitatakse nii, et neid oleks võimalik üldiselt kasutusel olevate

korstnapühkimisvahenditega raskusteta ja ohutult terves pikkuses puhastada. Ligipääs puhastamiseks võib

paikneda korstna alumises või ülemises osas plahvatuse toimet vähendava ukse või luugi kaudu, lõõri

ühendustoru kaudu või kütteseadme kaudu, kuid see peab vastama kütteseadme või korstna tootja juhistele.

Hoone katusele pääs toimub teisaldatava redeliga. Katuseharjale on ettenähtud turvaköie kinnitussiin, samuti

kinnituskonksud korstende külge. Hoone katus on pääste- ja hooldustööde teostamise jaoks käidavana

projekteeritud, mistõttu eraldi käiguteesid katusele ette nähtud ei ole.

Müüritis- ja moodulkorstna (v.a metallkorsten) pinda võib katta krohvi, pahtli, värvi ja keraamiliste plaatidega.

Korsten peab olema täies pikkuses vähemalt kahest küljest jälgitav. See tähendab, et korstna katmine

kipsplaadiga vms (tuleohtliku või põleva materjaliga) ei ole lubatud. Hoone kivist korstna toode: SCHIEDEL

RONDO PLUS moodulkorsten. Topeltlõõri ja ventilatsioonikanaliga korstnasüsteem. Korsten viimistletud

fassaadikrohviga.

Üldjuhul peab igal kütteseadmel olema eraldi suitsulõõr. Kütteseadmetele, mille väljundgaaside temperatuur

on üle 400°C (üldjuhul saunakeris) nähakse alati ette eraldi suitsulõõr. Üldjuhul ühendatakse müüritud

kütteseade korstna suitsulõõriga kütteseadme ülaja/ või allosas ühenduslõõride abil. Kütteseade ja

suitsulõõr müüritakse kokku allosas asuvas ühenduses kahe müüritisekihi võrra kõrgemal. Mõnes

kütteseadmes, nagu kaminas, võib ühendus asetseda ainult kütteseadme ülaosas. Kuna kütteseade ja

suitsulõõr võivad omavahel erinevalt liikuda, tagatakse ülaühenduse tihedus näiteks metalltoruga, mille külge

võib kinnitada ka kütteseadme suitsusiibri. Ühendustoru ja müüritise vahelise soojuspaisumise

võimaldamiseks jäetakse nende vahele 5 mm kuni 10 mm laiune pilu, mis tihendatakse tulekindla

isolatsioonimaterjaliga, kasutustemperatuuriga min 1000° C. Ühenduslõõrile esitatakse korstnaga samased

nõuded. Kuna hoones on sundventilatsioon ja pakettaknad on lahendatud kamina põlemisõhu juurdevool

(kompensatsiooniõhk) korstna tootega: SCHIEDEL RONDO PLUS moodulkorsten. Topeltlõõriga

korstnasüsteem.

Kütteseadme ette nõutava mittepõleva põrandakatte (nt klaas, plekk vms) mõõtmed peavad olema :

- ukseta kolde puhul mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 400 mm eemale, arvestades kolde

esiservast.

Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi. Tahmaluugi alumine serv

peab põlevmaterjalist põrandast jääma vähemalt 50 mm kõrgemale. Kütteseadme paigaldus ehitisse toimub

vastavalt tootja etteantud juhistele. Müüritud kütteseadme ohutu ehituse ja paigalduse tagab kutseline

pottsepp.

Elutuppa on ette nähtud küttekamin ja tehnoruumis paikneb maasoojuspump.

4.8 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Sissepääsudele pääseb ligi vajaliku päästetehnikaga. Päästemeeskonna sisenemisteeks on Kaberneeme

teel kinnistu lääneküljel asuv värav. Sissesõidutee laius on piisav päästetehnika liikumiseks. Igalt hoone

küljelt on päästetehnikale tagatud pääs hooneni.

Hoone katusele pääs toimub teisaldatava redeliga. Katuseharjale on ettenähtud turvaköie kinnitussiin. Hoone

katus on pääste- ja hooldustööde teostamise jaoks käidavana projekteeritud, mistõttu eraldi käiguteesid

katusele ette nähtud ei ole.

4.9 Väline tulekustutusvesi

Tulekustutusvesi 10 l/s 3 tunni jooksul tagatakse Loo Vesi OÜ poolt vastavalt kehtivatele tehnilistele

tingimustele.

5 INSENERTEHNILISED LAHENDUSED

5.1 Küte, ventilatsioon ja jahutus

Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite

ning juhendmaterjalide loetelu:

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustoode üldised kvaliteedinõuded.

• Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

• Eesti Standard EVS 812-3:2018/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;

• Eesti Standard EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine;

• EVS 860-1:2020 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed.

Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”;

• Soome Ehitusnormide kogumik osa D2 „Ehitiste mikrokliima ja ventilatsioon“;

• EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 860-5:2017 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

• EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid

• CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja

dimensioneerimine

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisohus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).

Hoonet varustab soojaga maasoojuspump. Soojuskandjaks on vesipõrandaküttesüsteem.

Hoone vesipõrandakütte torustik plasttorudest 20x0,2, mis paigaldada põrandasse sammuga 300 mm. Iga

põrandakutte kontuuri pikkus ei tohi ületada 110 jooksvat meetrit. Kollektorid paiknevad abiköögis/koduhoiu

ruumis. Maasoojuspump on projekteeritud tehnoruumi. Lisaks on tehnoruumis akumulatsioonipaak,

paisupaak, täitmis- ja tühjendamisventiilid ning pumbaring. Lisakütteks on kavandatud võimalusena elutuppa

kamin-ahi.

Hoone on varustatud energiasäästlikku soojustagastusega mehhaanilise sissepuhke ja väljatõmbe

ventilatsioonisüsteemiga. Järelküte toimub elektrikalorifeeriga. Sissepuhke-väljatõmbe seade on isoleeritud

kestas kompleksne agregaat. Ventilatsiooniagregaat(Q=800m3/h) paikneb tehnoruumis.

Ventilatsiooniagregaadi sissetõmbe torustik lahendatakse hoone põhja-läänepoolsele katusel ja väljaheite

torustik paigaldatakse hoone põhja-idapoolsele katusele. Ohu sissepuhe eluruumidesse, väljatomme

abiruumidest (san-ruumid, esik, koridor). Köögi õhupuhasti väljatomme läbi seina-katuse vent-väljaviigu.

Ventilatsioonitorustik paigaldada vahelakke, isoleerida soojakadude vältimiseks. Torustik ehitada vent-

torudest d100-160mm. Vent-väljaviigu tulepüsivus peab olema min EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-

s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ventilatsioon

lahendada nii, et ei tekiks taiendavat tuleohtu- ja levikut (EVS 812- 2:2014+AC:2018).

Maaküttekontuur on märgitud joonisel: AS-4-02 „Asendiplaan“.

5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon

Kasutatud standardid ja ehitusnormid hoonevälise veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimisel:

EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

EVS 835:2022 Hoone veevärk

EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.

Pinnasetööd ja alustarindid

Tehnosusteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).

Arvutuslik tarbevee vooluhulk – 0,5 m3/d

Hoone veevarustus ehitatakse välja vastavalt Loo Vesi OÜ kehtivatele tehnilistele tingimustele nr 038/2025

14.07.2025. Projekti koosseisu lisatud riigitee alusele maale veetoru ehitamiseks isikliku kasutusõiguse

joonis (AS-4-03).

Kinnistu liitumiseks on perspektiivselt ette nähtud väljavõtet olemasolevast Kaberneeme küla

ühisveevärgitorustikust De50PE. Väljavõttele nähakse lisaks ette sulgarmatuur DN25.

Veesisend rajatakse PE plastist joogiveetorust ning ühendused elektrikeevisliitmikega.

Elamu veearvestuseks on ettenähtud veemõõdusõlm, mille paigaldab Loo Vesi OÜ. Väljavõtteid enne

veemõõdusõlme ei paigaldata.

Veemõõdusõlm paigaldatakse ruumi veesisendi sisenemiskoha lähedusse projekteeritud hoone kuiva ja

sooja tehnoruumi. Veearvesti konsool paigaldada veearvestile ½“ pikkusega 110 mm.

Vastavalt tehnilistele tingimustele lubatud maksimaalne ööpäevane veetarbimine kuni 0,5 m3.

Kaberneemes ühiskanalisatsioon puudub.

Tekkivad reoveed kanaliseeritakse nõuetekohasesse projekteeritud maa-alusesse klaasplastik

kogumismahutisse.

Vastavalt Jõelähtme Vallavolikogu otsusele nr 224 (16. jaanuar 2025) tunnistati kehtetuks kehtiva

detailplaneeringu kanalisatsioonilahendus kogu planeeringualal, et oleks võimalik kavandada biopuhasteid,

septikuid ja imbväljakuid.

Kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendused vt. joonis AS-4-02 „Asendiplaan“.

5.3 Elektrivarustus ja side

Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja

projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustoote üldised kvaliteedinõuded.

• 10421629-JV ST... „Eesti Energia (0,4...20 kV) võrgustandard“

• 18.02.2015 „Seadme ohutuse seadus“

• EVS-HD 60364-4-41: 2017 „Madalpingelised elektripaigaldised.“

• EVS- HD 60364-5-54:2011/A11:2017 „Madalpingelised elektripaigaldised.“

• EVS-HD 60364-7...: 2007 „Madalpingelised elektripaigaldised.“

• EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed”

• EVS-EN 60909-0:2016 “Short-circuit currents in three phase a.c. systems”

Elamu elektritoide tagatakse perspektiivsest Elektrilevi liitumiskilbist krundi piiril. Liitumiskilbi ehitab välja

Elektrilevi OÜ vastavalt kehtivatele tehnilistele tingimustele: soovitud peakaitsme nimivool – 3x20 A.

Elektrivarustuse tagamiseks sõlmitakse liitumisleping ja ehitatakse välja maakaabel liitumiskilbist hoone

jaotuskilpi.

Kinnistut läbiv elektri madalpinge õhuliin demonteeritakse ja viiakse üle maakaablile hilisemas

projekteerimise faasis. Tööprojekti staadiumiks esitatakse taotlus võrgu ümberehituseks ning sõlmitakse

projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks leping.

Hoonesisesed trassid rajatakse hoone ehitamise käigus. Ettenähtud liitumiskeskusest on projekteeritud

maakaabelliin hoone peajaotuskeskuseni. Maakaabelliin paigaldatakse kogu ulatuses PVC-st Ø 50 mm 750

N survetugevusega kaablikaitsetorusse. Kaabelliini paigaldussügavus vastavalt normidele: haljasaladel all

0,7 m sügavusele ning sõiduteede/parklate all 1,0 m sügavusele pinnasesse. Kaabelliinid tähistatakse 0,3 m

kõrgusel kaabelliinist veniva hoiatuslindiga "Ettevaatust elektrikaabel!"

Hoonesisene elektriinstallatsioon teostada süvispaigaldusena seintes ja lagedes. Valgustuse grupiliinides

kasutada elektrijuhtmeid PPJ ristlõikega 3x1,5, pistikupesade grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid PPJ

ristlõikega 3x2,5. Elektriseadmete (elektripliit, maasoojuspump, vent-seade) grupiliinides kasutada

elektrijuhtmeid PPJ 5x2,5. Kõik grupiliinid peajaotuskilbis varustada rikkevoolukaitsmetega. Valgustite lülitid

paigaldada põrandast 1,2m kõrgusele, pistikupesad 0,3m kõrgusele põrandast, va köögi töötasapinna

pistikupesad, mis paigaldada köögi töötasapinna kohale.

Kinnistul on elektrivõrguga liitumiseks tehnilised tingimused: Elektrilevi tehnilised tingimused nr 500342.

Sidekaabeldusühendust antud projektiga ei käsitleta, kuna see on planeeritud traadita ühendusena.

Kinnistu madalpinge kaabeldus ehk ühendus elektrivõrguga vt. joonis AS-4-02 „Asendiplaan“.

6 TEHNILISED ANDMED

6.1 Võrdlus projekteerimistingimustega

Kehtivate projekteerimistingimustega (nr 866; kinnitatud 20. november 2024; Jõelähtme Vallavalitsus) on

lubatud rajada Kaberneeme tee 6a elamumaa kinnistule alljärgnevate parameetritega hoonestus:

Ehitusalune pindala – üksikelamu lubatud kuni 270 m² / projektis 267,9 m²

Korruselisus – lubatud kuni 2 korrust / projektis 1 korrus

Kõrgus maapinnast – lubatud kuni 9 m / projektis 6,4 m

Katusekalle– hoone põhimahul 15°-45° / projektis hoone põhimahul 45°

6.2 Maa-ala tehnilised andmed

aadress - Kaberneeme tee 6a

katastritunnus - 24501:001:2596

krundi pindala - 3 007 m²

krundi sihtotstarve - maatulundusmaa 100 %

ehitistealune pind - 327,8 m²

täisehitusprotsent - 11 %

parkimiskohtade arv – 3 kinnistul

hoonete tulepüsivusklass - TP3

krundi haljastuse osakaal - 80 %

6.3 Hoone tehnilised andmed

ehitisealune pind - 267,9 m²

suletud brutopind - 257,8 m²

suletud netopind - 222,0 m²

hoone maht - 1 260 m3/

korruselisus - 1

harja kõrgus maapinnast - 6,4 m; ABS +8,1 m

katusekalle - 45° / 0°

gabariidid - 26,8 m x 13,9 m

kasutusiga - 50 aastat

Märkused:

1. See projekt on EV Autorikaitse objekt. Projekti kopeerimine ja kasutamine mistahes vormis on autori

nõusolekuta keelatud.

2. Seletuskiri ja mistahes köite osad moodustavad joonistega ühtse terviku.

3. Täheldades vastuolusid seletuskirja ja graafilise osa või mis tahes muu projekti osa vahel, tuleb

viivitamatult teavitada arhitekti ja projektijuhti.

Arhitekt (vastutav spetsialist): Martin Kinks (Volitatud arhitekt, tase 7)

Tellija / kinnistu omanik: Janek Teder

Lisa 2. KAB_ES_AS-4-02_v02_Asendiplaan.pdf

Kaberneeme tee 6a kinnistu piir

krundisisese planeeringu ehitusetapid

teekaitsevöönd 30 m sõidurea välimisest servast; vastavalt ehitusseadustiku § 71

ehituskeeluala 30 m veepiirist; vastavalt Jõelähtme valla üldplaneeringu lisa 12-le (Keskkonna- ministeeriumi kiri 26.08.1999 a nr 21-7/2010)

nähtavuskolmnurk peatee-sissepääsuteel, L=80 m, projektkiirus peateel 50 km/h; vastavalt kliimaministri määrusele nr 71, 17.11.2023 "Tee projekteerimise normid"

L=25,0 elamute vaheline minimaalne lubatud kaugus; vastavalt üldplaneeringule 25 meetrit

maa-aluse septiku kuja 5 m; vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 31, 31.07.2019 "Kanalisatsiooniehitise ...kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus" § 5 lõige 2

1. KINNISTU ANDMED

aadress - Kaberneeme tee 6a

katastritunnus - 24501:001:2596

krundi pindala - 3 007 m²

krundi sihtotstarve - maatulundusmaa 100 %

ehitistealune pind - 327,8 m²

täisehitusprotsent - 11 %

parkimiskohtade arv - 3 kinnistul

hoonete tulepüsivusklass - TP3

krundi haljastuse osakaal - 80 %

2. ELAMU TEHNILISED NÄITAJAD

ehitisealune pind - 267,9 m²

suletud brutopind - 257,8 m²

suletud netopind - 222,0 m²

hoone maht - 1 260 m3

korruselisus - 1

harja kõrgus maapinnast - 6,4 m; ABS +8,1 m

katusekalle - 45° / 0°

gabariidid - 26,8 m x 13,9 m

3. ABIHOONE TEHNILISED NÄITAJAD

ehitisealune pind - 59.9 m²

suletud brutopind - 119.8 m²

suletud netopind - 104.3 m²

hoone maht - 330 m3

korruselisus - 2

harja kõrgus maapinnast - 5 m; ABS +8.6 m

katusekalle - 13° / 36° / 53°

gabariidid - 9.5 m x 6.3 m

sügavus - 1.5 m

I etapp

7,4

30,0

L= 25

6,3

28,9

26,8

5, 1

42,6

1K ±0.00=2.15 ABS

30,0

4, 4

13 ,9

±0.00=5.10 ABS

bassein

terrassitrepp

2.10

maaküttekontuur, maaküte lahendatakse eraldi projektiga

kogumismahuti; mahutavusega 10 m3

2.10

5, 0

4. 10

4,2

4. 90

4.90

hoone veemõõdusõlm tehnoruumis

projekteeritud elektrikilp tehnoruumis

5. 00

4. 00

3. 00 2.

2. 00

2.00

2.1 0

2. 10

2. 20

4. 50

3. 70

12% kalle

3. 30

2. 90

2. 50

tugimüür

perspektiivne Loo Vee OÜ poolt väljaehitatav ühisveevärgi liitumispunkt De50PE torustikust

II etapp

perspektiivne Elektrilevi liitumiskilbi asukoht

perspektiivne Loo Vee OÜ poolt väljaehitatav maakraan DN25

kogumismahuti tühjendustoru 4,

5.08

2.30

2 3

8 9

5 2.13

2.13

krundipiire/tugimüür

L=25,0

keldrikorrusel paiknev eraldiseisev tehnoruum

korrusplaani väljavõte Kaberneeme tee 8 elamu ehitusprojektist

B C

9, 5

5, 1

8, 2

5,0

õhuliin demonteeritakse ja projekteeritakse maakaabli lahendusele ehituskäigus; tingimuslik ehitusluba

kohtkindlad takistused (nt maakivid)

5. 30

5, 0

4, 0

teepeenar puhastatakse nähtavuskolmnurga tagamiseks

3,0

80 ,0

projekteeritud sissepääs hoonesse

sissepääs krundile

projekteeritud kivisillutis

projekteeritud abihoone2K

lubatud ehitusala projekteeritavale elamule

projekteeritud elamu1K

projekteeritud räästajoon

olemasolev kõrgusmärk

projekteeritud vertikaalkõrguse punkt

olemasolev haljastus

olemasoleva maapinna samakõrgusjoon

elektripaigaldise kaitsevöönd

5.08

perspektiivne aed/värav

likvideeritavad objektid

7.00 projekteeritud horisontaalsed kõrgusjooned

perspektiivsed jäätmekonteinerid

projekteeritud parkimiskohadP3

olemasolev veetrass

olemasolev sidetrass

olemasolev sideõhuliin

olemasolev elektri MP õhuliin

projekteeritud kinnitusisene madalpinge kaabel

projekteeritud veetrass

projekteeritud kinnitusisene reovee kanalisatsioon

X Y 6 598 056.293 572 008.920 6 598 061.178 572 010.351 6 598 060.868 572 011.407 6 598 064.755 572 012.546

5 6 598 063.040 572 018.400 6 6 598 065.535 572 019.131 7 6 598 063.274 572 026.846 8 6 598 060.779 572 026.115

ol. olev / proj. maapinna km 2.00/2.13 2.00/2.13 1.95/2.13 1.95/2.13 1.95/2.13 1.95/1.95 1.75/1.75 1.75/1.75

9 6 598 059.668 572 029.906 10 6 598 055.782 572 028.767

1.70/1.70 1.65/1.70

11 6 598 053.645 572 036.060 1.45/2.13 12 6 598 046.697 572 034.025 1.45/2.13

6 598 050.265 572 021.847 6 598 052.328 572 022.451

1.95/2.13 1.95/2.13

X Y 6 598 066.879 571 975.543 6 598 075.994 571 978.215 6 598 074.229 571 984.242 6 598 065.113 571 981.570

ol. olev / proj. maapinna km 4.05/5.08 3.95/5.08 3.10/3.94 3.14/2.28

+5.50

+4.90

L1 - L1

OLEMASOLEV MAANTEE ASFALTKATE

KINNISTUPIIRPROJEKTEERITAV ASFALTKATE

9,6%

1. Kõik muudatused tuleb kooskõlastada arhitektiga. 2. Kõik mõõdud ja kõrgusmärgid kontrollida ehitusel. 3. Joonist käsitleda koos arhitektuurse osa mistahes jooniste, seletuskirja ja spetsifikatsioonidega. Vastuolu ilmnemisel käesoleva joonise ning arhitektuurse või mistahes muu projekti osa jooniste, spetsifikatsioonide või seletuskirja vahel tuleb koheselt teavitada projekteerijat või projektijuhti. 4. Kui projektis pole öeldud teisiti, tuleb kõikide ehitustoodete kasutamisel lähtuda tootjapoolsetest paigaldamis-ja kasutamisjuhistest ning tootjapoolsete sõlmede tüüplahendusest.

MÄRKUSED :

TINGMÄRGID :

objekt

joonis

tellija

tüüp Uusehitis

mõõtkava 1:500

töö nr kuupäev

joonise nr AS-4-02

staadium

vastutav arhitekt Martin Kinks

arhitekt

EELPROJEKT

Antud dokumenti ei tohi paljundada, kasutada ega loovutada kolmandale isikule ilma arhitektuuribüroo Novel OÜ kirjaliku nõusolekuta

Novel OÜ, Lahepea tn 9, Tallinn 10617 Reg. nr. 14447124

+372 542 2222 [email protected]

ASENDIPLAAN

Martin Kinks

TEHNILISED ANDMED :

GEODEETILISE MAA- ALA PLAANI ANDMED :

Inseneribüroo REIB OÜ, töö nr: TT-7066 Aadress: A. Adamsoni tn 26, Tallinn, Harjumaa Tel.: +372 733 7150, e- mail: [email protected] Registreeringu nr. EP10434933-0001 Geodeet: Sander Saarik Mõõdistamise aeg: november 2024. a Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis Mõõdistamise lähteandmed: kontrollitud andmed Maa-ametist 29.11.2024

Martin Ant

Elamu ja abihoone Kaberneeme tee 6a, Jõelähtme vald, Harjumaa

02-24-AE 04.09.2025

Janek Teder

ELAMU NURKADE KOORDINAADID :

ABIHOONE NURKADE KOORDINAADID :

Lisa 3. KAB_ES_AS-4-03_v01_VT-ehitamiseks-kasutusoigus.pdf

Kaberneeme tee 6a kinnistu piir

krundisisese planeeringu ehitusetapid

teekaitsevöönd 30 m sõidurea välimisest servast; vastavalt ehitusseadustiku § 71

ehituskeeluala 30 m veepiirist; vastavalt Jõelähtme

1. KINNISTU ANDMED

aadress - Kaberneeme tee 6a

katastritunnus - 24501:001:2596

krundi pindala - 3 007 m²

krundi sihtotstarve - maatulundusmaa 100 %

ehitistealune pind - 327,8 m²

täisehitusprotsent - 11 %

parkimiskohtade arv - 3 kinnistul

hoonete tulepüsivusklass - TP3

krundi haljastuse osakaal - 80 %

2. ELAMU TEHNILISED NÄITAJAD

ehitisealune pind - 267,9 m²

suletud brutopind - 257,8 m²

suletud netopind - 222,0 m²

hoone maht - 1 260 m3

korruselisus - 1

harja kõrgus maapinnast - 6,4 m; ABS +8,1 m

katusekalle - 45° / 0°

gabariidid - 26,8 m x 13,9 m

3. ABIHOONE TEHNILISED NÄITAJAD

ehitisealune pind - 59.9 m²

suletud brutopind - 119.8 m²

suletud netopind - 104.3 m²

hoone maht - 330 m3

korruselisus - 2

harja kõrgus maapinnast - 5 m; ABS +8.6 m

katusekalle - 13° / 36° / 53°

gabariidid - 9.5 m x 6.3 m

sügavus - 1.5 m

I etapp

±0.00=5.10 ABS

4. 10

4. 90

4.90

5. 00

4. 00

3. 00 2.

50 2.1

2. 10

2. 20

4. 50

3. 70

3. 30

2. 90

2. 50

II etapp

B C

D P3

5. 30

veetrassi servituudi ala; isikliku kasutusõiguse seadmiseks

2,0 2,0

projekteeritud sissepääs hoonesse

sissepääs krundile

projekteeritud kivisillutis

projekteeritud abihoone2K

lubatud ehitusala projekteeritavale elamule

projekteeritud elamu1K

projekteeritud räästajoon

olemasolev kõrgusmärk

projekteeritud vertikaalkõrguse punkt

olemasolev haljastus

olemasoleva maapinna samakõrgusjoon

5.08

perspektiivne aed/värav

7.00 projekteeritud horisontaalsed kõrgusjooned

perspektiivsed jäätmekonteinerid

projekteeritud parkimiskohadP3

olemasolev veetrass

olemasolev sidetrass

olemasolev sideõhuliin

olemasolev elektri MP õhuliin

projekteeritud kinnitusisene madalpinge kaabel

projekteeritud veetrass

projekteeritud kinnitusisene reovee kanalisatsioon

TINGMÄRGID :

objekt

joonis

tellija

tüüp Uusehitis

mõõtkava 1:500

töö nr kuupäev

joonise nr AS-4-02

staadium

vastutav arhitekt Martin Kinks

arhitekt

EELPROJEKT

Antud dokumenti ei tohi paljundada, kasutada ega loovutada kolmandale isikule ilma arhitektuuribüroo Novel OÜ kirjaliku nõusolekuta

Novel OÜ, Lahepea tn 9, Tallinn 10617 Reg. nr. 14447124

+372 542 2222 [email protected]

Martin Kinks

TEHNILISED ANDMED :

GEODEETILISE MAA- ALA PLAANI ANDMED :

Martin Ant

Elamu ja abihoone Kaberneeme tee 6a, Jõelähtme vald, Harjumaa

02-24-AE 04.09.2025

Janek Teder

RIIGITEE ALUSELE MAALE VEETORU EHITAMISEKS ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE JOONIS

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Harjumaa, Jõelähtme vald, Kaberneeme küla, Kaberneeme tee 6a ristumiskoha nõuded	07.10.2025	1	7.1-1/25/17032-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	NOVEL arhitektid
EHR - Harju maakond, Jõelähtme vald, Kaberneeme küla, Kaberneeme tee 6a abihoone ja üksikelamu ehitusloa taotlus, menetlus nr 473690	09.09.2025	1	7.1-2/25/12233-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus
Ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine	29.07.2025	1	7.1-2/25/12233-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed