Ettepanek Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringule

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

08.10.2025 nr 5-2/5585-1

Ettepanek Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringule

Saaremaa Vallavalitsus ja Saarte Energiaagentuur on 04.03.2025 pöördunud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole palvega Eesti-Läti IV elektriühenduse

riigi eriplaneeringus (edaspidi eriplaneering) rõhutatult välja tuua, miks eelistatakse õhuliini,

mitte ühenduse rajamist maakaablina.

MKM on 02.04.2025 vastuskirjas nr 13-3/996-2 andnud teada, et eriplaneeringu raames

maakaabli uuringut läbi ei viida ja kogu trassi ulatuses maakaabli alternatiivi sisse ei tooda.

Vastuskirja kohaselt koostab Elering kirjelduse, kus selgitatakse, miks ei saa ühe krundi piires

minna maakaablisse ja miks ei ole üleüldiselt ühiskonna jaoks mõistlik, kui 330 kV liin on

suures osas maakaablis.

Saaremaa Vallavalitsus ja Saarte Energiaagentuuri pöördumise mõte ei olnud analüüsida

eriplaneeringus maakaabli rajamist ühe krundi piires, kuid vastuse põhjal jääb Saaremaa vallale

endiselt selgusetuks, miks ei kaaluta planeeringulahenduses maakaabli rajamist samadel alustel

nagu õhuliini trassikoridoride alternatiive. Siiani ei ole maakaabli rajamist kaalutud, sest

väidetavalt on see ebaotstarbekas. Samas on see Saaremaa valla hinnangul meelevaldne otsus,

sest tegelikult ei ole maakaabli varianti hinnatud ning seega ei ole olnud võimalik seda ka

sisuliselt kaaluda.

Põhjusena on välja toodud maakaabli kallidus võrreldes õhuliiniga. Seda võib aga väita vaid

taristu alginvesteeringu kohta. Alginvesteering aga ei määra kulutuse otstarbekust ja kallidust

selle elukaare lõikes, vaid tuleb arvesse võtta ka liini hooldus-, remondi- ja utiliseerimiskulusid.

Samuti kõiki kulusid seoses maakasutusega. Muid lisanduvaid kulusid ja õhuliini suuremat mõju

võrreldes maakaabliga, ei ole aga üldse arvestatud.

Palume, et maakaabli ja õhuliini otsese hinna võrdluses võetaks arvesse kõiki pikaajalisi

maksumuse komponente. Sealhulgas:

• taristu alginvesteering;

• taristu oodatav kasutusiga. Üldise näitena: õhuliinidel arvestatakse oodatavaks

kasutuseaks 20 aastat, maakaablil 40 aastat;

• kulu maakasutusõiguse omandamiseks. Seletuseks: õhuliinil on tunduvalt laiem

kaitsevöönd kui maakaablil. Elering pakub olulisi rahalisi kompensatsioone

maaomanikele, sh metsa väärtuse kompenseerimist. Kusagilt ei selgu, kui suur oleks

vastava kulu erinevus õhuliini korral ja maakaabli korral;

• trajektoori pikkuse erinevus, mis võib tuleneda teatud juhtudel asjaolust, et maakaabliga

ei ole vajalik, vastupidiselt õhuliinile, suure kaarega ümber minna majapidamistest ja

muudest tundlikest aladest. Samuti saab maakaabli puhul kaaluda erinevaid alternatiive

2

trassi asukoha suhtes, mis õhuliini trassikoridorina on välistatud. Lisaks võib veel välja

tuua asjaolu, et ka merekaabli pikkus võib sellest sõltuvalt muutuda, mille rajamine on

eeldatavalt maakaablist kulukam;

• eeldatav hoolduskulu. Näitena Connectolt: maakaabli hoolduskulud on maksimaalselt

40% õhuliini hoolduskuludest;

• eeldatavad elektrikaod. Mõnedel andmetele õhuliinil umbes 20% suuremad kui

maakaablil;

• trassi hooldamisel või likvideerimisel tekkivad utiliseerimiskulud;

• rikete tekkimise tõenäosus ja sellest tekkivad lisakulud. Arvesse võtta asjaolu, et

maakaabel tagab tunduvalt parema kohanemise kliimamuutusega ja sellest tuleneva

ekstreemsete ilmaolude sageduse tõusuga, seega on säilenõtkem ning rikete tekkimine on

ebatõenäolisem.

Samuti on adekvaatse pildi kujunemiseks oluline võrrelda trassiga kaasnevaid mõjusid samadel

alustel nagu õhuliini alternatiivsete trassikoridoride võrdlemisel. Sealhulgas:

• kultuurilised mõjud: trassikoridori ja trassi enda visuaalne mõju maastikele, sealhulgas

väärtuslikele maastikele ja ilusa vaatega aladele, miljööväärtuslikele aladele jne;

• sotsiaalsed mõjud: mõju ümbritsevatele aladele, millel on oluline roll kohalike elanike

jaoks, nt tiheasustusalad, elamualad, ühiskondlikud hooned, puhkealad, turismiga seotud

alad jmt;

• majanduslikud mõjud: mõju olemasolevale maakasutusele ja trassikoridoride ümbruses

aset leidvale majandustegevusele, nt põllumajandus, metsandus, turism jmt; mõju

kinnisvara hindadele. Samuti arvestada majanduslike mõjude hindamisel taristu

maksumust kogu selle elukaare ulatuses;

• keskkonnamõjud: näiteks õhuliini ja maakaabli mõju linnustiku ja loomastiku

rändeteedele ja nende ohutusele, pesitsus- ja toitumispaikadele, samuti võtta arvesse

Saaremaa rolli UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmialana.

Ettepanekuna palume päriselt hinnata maakaabliga ja õhuliiniga kaasnevaid elukaarepõhiseid

kulusid, et neid oleks võimalik omavahel võrrelda, ning samadel alustel hinnata ka nende poolt

tekitatavaid mõjusid. Kui ei ole konkreetseid andmeid, mida on võimalik analüüsida, ja ei ole

läbi viidud hindamist, siis ei ole põhjendatud ka väide, et maakaablit ei ole võimalik teha selle

suurema maksumuse tõttu või et see ei ole üleüldiselt ühiskonna jaoks mõistlik.

Tunnetame, et peamine vastuseis Saaremaa elanike poolt kõrgepingeliini planeerimisele tuleneb

selle suurtest maakasutuse piirangutest ning visuaalsest mõjust, maakaabli puhul langeksid

mõlemad põhjused ära. Samuti leiame, et Eleringi väited maakaabli ja õhuliini tohutu hinnavahe

kohta on sisuga kinnitamata, eriti arvestades seda, et algselt taheti rajada 2 eraldiseisvat 330 kV

õhuliini, nüüd aga 1.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Mikk Tuisk

vallavanem

Kätlin Kallas, 452 5044

[email protected]