Kiri

2025

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt

Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond Eelprojekt

Töö nr: 1509

Tellija: Ly Joakit

Koostaja: Triinu Lepa

Koostatud: 02.06.2025

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 2/38 -

AR_Arhitektuur

AR-3 Tekstiline osa

AR-3-01 Seletuskiri ehitusprojekti juurde

AR-4 Asendiplaanilised joonised

AR-4-01 Situatsiooniskeem 1:2000

AR-4-02 Asendiplaan tehnovõrkudega 1:500

AR-5 Plaanid

AR-5-02 I korruse plaan 1:100

AR-5-03 II korruse plaan 1:100

AR-5-04 Katuse plaan 1:100

AR-6 Vaated ja lõiked

AR-6-01 Lõige L-1 1:100

AR-6-02 Vaated 1:100

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 3/38 -

AR-3-01 Seletuskiri ehitusprojekti juurde 1. ÜLDOSA ........................................................................................................................... 8

1.1 PROJEKTI KIRJELDUS JA KOOSTAMISE ALUSED ......................................................... 8

1.2 ÜLDANDMED ............................................................................................................. 8

1.2.1 Ehitiste nimetus .................................................................................................. 8

1.2.2 Kinnistu andmed ................................................................................................ 8

1.3 EHITUSGEOLOOGILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED .................................................. 8

1.4 OLEMASOLEVATE EHITISTE ANDMED ....................................................................... 8

1.5 NORMDOKUMENDID ................................................................................................ 9

1.6 TEHNILISED ANDMED .............................................................................................. 10

2. ASENDIPLAAN ............................................................................................................... 11

2.1 VASTAVUS LÄHTEANDMETELE ................................................................................ 11

2.2 OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................... 11

2.2.1 Paiknemine ....................................................................................................... 11

2.2.2 Olemasolev hoonestus ..................................................................................... 11

2.2.3 Olemasolev reljeef ........................................................................................... 12

2.2.4 Olemasolev haljastus ........................................................................................ 12

2.2.5 Olemasolev tänavavõrk, juurdepääsud ............................................................ 12

2.2.6 Ehitusgeoloogia ................................................................................................ 12

2.3 PLAANILAHENDUS ................................................................................................... 12

2.3.1 Hoone paigutus ................................................................................................ 12

2.3.2 Ehitusetappide kirjeldus ................................................................................... 12

2.4 VERTIKAALPLANEERING .......................................................................................... 12

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused .......................................... 12

2.4.2 Ehitise paiknemiskõrgus ................................................................................... 12

2.4.3 Sademevee käitlemine ..................................................................................... 12

2.5 TEED JA PLATSID ...................................................................................................... 12

2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid ............................................................................ 12

2.5.2 Juurepääsutee .................................................................................................. 13

2.6 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ................................................ 13

2.6.1 Liiklusskeem ..................................................................................................... 13

2.6.2 Liikluskorraldusvahendid .................................................................................. 13

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 4/38 -

2.6.3 Parkimiskohtade arv ja parkimise korraldamine .............................................. 13

2.7 HALJASTUS JA HEAKORD ......................................................................................... 13

2.7.1 Haljastus ........................................................................................................... 13

2.7.2 Piirdeaed .......................................................................................................... 13

2.7.3 Prügikonteinerid ............................................................................................... 13

2.7.4 Keskkonna- ja tervisekaitse .............................................................................. 13

2.8 ASENDIPLAANILISTEST LAHENDUSTEST TULENEV TULEOHUTUS ........................... 13

2.8.1 Tuletõrjepääsud ............................................................................................... 13

2.8.2 Ehitiste tulepüsivus .......................................................................................... 13

2.8.3 Tuleohutuskujad ............................................................................................... 13

3. ARHITEKTUUR ............................................................................................................... 14

3.1 EHITISE ÜLDANDMED .............................................................................................. 14

3.2 EHITISE TEHNILISED ANDMED ................................................................................. 14

3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ............................................................................ 14

3.3.1 Analüüs ............................................................................................................. 14

3.3.2 Olemasolev olukord ......................................................................................... 15

3.3.3 Projekteerimisega kaasnev hoone arhitektuurne üldkontseptsioon ja muudatused .............................................................................................................. 16

3.4 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED ................................................................................................................ 17

3.4.1 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid (temperatuurid, õhuniiskused jne) ...................................................................................................... 17

3.4.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded ............................................................... 17

3.4.3 Hoone piirdetarindite max soojusjuhtivus ....................................................... 17

3.4.4 Hoone siseviimistlus ......................................................................................... 17

3.4.5 Hoone välisviimistlus ........................................................................................ 17

3.5 TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED ......................................................... 17

3.5.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu .......................................................... 17

3.5.2 Keskkonnamõjud .............................................................................................. 18

3.6 HOONE SISEARHITEKTUUR ...................................................................................... 18

4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ......................................................................................... 18

4.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................... 18

4.2 NORMDOKUMENDID .............................................................................................. 18

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 5/38 -

4.3 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONILE ......................... 20

4.4 KOORMUSED ........................................................................................................... 20

4.4.1 Kasuskoormused .............................................................................................. 20

4.4.2 Lumekoormused ............................................................................................... 20

4.4.3 Tuulekoormused .............................................................................................. 21

4.5 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDISED TOLERANTSI-JA KVALITEEDIKLASSID ........ 21

4.6 PIIRDETARINDITE HELIPIDAVUS .............................................................................. 21

4.7 HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDE LÜHIISELOOMUSTUS .................................. 21

4.7.1 Alusmüürid ....................................................................................................... 21

4.7.2 Välis- ja kandvad seinad ................................................................................... 22

4.7.3 Vaheseinad ....................................................................................................... 22

4.7.4 Laed .................................................................................................................. 22

4.7.5 Põrandad .......................................................................................................... 23

4.7.6 Katus ................................................................................................................. 23

4.7.7 Trepid ............................................................................................................... 23

5. KÜTE JA VENTILATSIOON .............................................................................................. 24

5.1 KÜTTESÜSTEEMI ÜLDANDMED ............................................................................... 24

5.2 KÜTTESÜSTEEMI KIRJELDUS .................................................................................... 24

5.3 VENTILATSIOONISÜSTEEMI KIRJELDUS ................................................................... 25

5.4 VENTILATSIOONISÜSTEEMIS KASUTATAVAD TULETÕRJEMEETMED ...................... 25

5.5 KESKKONNAKAITSE .................................................................................................. 25

6. GAASIVARUSTUS ........................................................................................................... 25

7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, SADEVEE KÄITLEMINE, DRENAAŽ ...................... 26

7.1 KANALISATSIOON .................................................................................................... 26

7.2 VEEVARUSTUS ......................................................................................................... 26

7.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE ........................................................................................ 26

8. ELEKTER JA NÕRKVOOL, SIDEVARUSTUS ...................................................................... 27

8.1 ÜLDOSA ................................................................................................................... 27

8.2 ELEKTRITÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................. 27

8.3 ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISE SISEVÕRKUDE OSA ...................................... 28

8.3.1 Üldiseloomustus ............................................................................................... 28

8.3.2 Üksikelamu jaotuskeskus ................................................................................. 28

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 6/38 -

8.3.3 Rikkevoolukaitselüliti ........................................................................................ 28

8.3.4 Potensiaalühtlustus .......................................................................................... 29

8.3.5 Sisejuhistikud .................................................................................................... 29

8.3.6 Pistikupesad ja lülitid ........................................................................................ 30

8.3.7 Valgustus .......................................................................................................... 30

8.4 NÕRKVOOLUPAIGALDIS .......................................................................................... 30

8.4.1 Elektrivarustuse kaitemeetmed rekonstrueerimistööde ajal ........................... 30

9. TULEOHUTUS ................................................................................................................ 31

9.1 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................ 31

9.1.1 Kasutatud normide loetelu ............................................................................... 31

9.1.2 Inimeste arv hoones ......................................................................................... 31

9.1.3 Hoone kasutusviis ............................................................................................. 31

9.1.4 Hoone tulepüsivusklass .................................................................................... 31

9.1.5 Hoone tuleohutusklass ..................................................................................... 31

9.1.6 Hoone tulekaitsetase ........................................................................................ 31

9.1.7 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused ........................................................... 31

9.1.8 Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus ......................................................... 32

9.1.9 Korruste arv ...................................................................................................... 32

9.1.10 Tuletundlikkus ................................................................................................ 32

9.1.11 Jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdetarindite tulepüsivusklass ................................................................................................................................... 32

9.1.12 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus ...................................................... 32

9.1.13 Suitsuärastus ja paiskpinnad .......................................................................... 32

9.1.14 Tuleohutusabinõud hoones ............................................................................ 32

9.1.15 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril ................................................... 33

9.1.16 Juurdepääsud ................................................................................................. 33

9.1.17 Väliskustutus seadmete paiknemine .............................................................. 33

9.1.18 Kütteseadmete tuleohutus ............................................................................. 33

9.1.19 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus ............................................................ 33

10. ENERGIATÕHUSUS ...................................................................................................... 34

11. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID ............................................................................... 35

11.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD .................................................................................... 35

11.2 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED EHITAMISEL ................................... 35

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 7/38 -

11.3 PROJEKTEERITUD HOONESTUSE TÖÖTERVISHOIU NÕUDED ................................ 35

11.3.1 Nõuded ehitistele ........................................................................................... 35

12. KESKKONNAKAITSE EHITUSEL JA HOONE EKSPLUATEERIMISEL ................................. 35

12.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD .................................................................................... 35

12.2 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ........................ 35

12.2.1 Jäätmed .......................................................................................................... 35

12.2.2 Ehitusjäätmete käitlemine ............................................................................. 35

13. HALJASTUS .................................................................................................................. 38

13.1 HALJASTUSE KAITSEMEETMED EHITUSTÖÖDE AJAL .................................... 38

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 8/38 -

1. ÜLDOSA 1.1 PROJEKTI KIRJELDUS JA KOOSTAMISE ALUSED Projekti koostamise eesmärk on Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond olemasoleva elamu laiendamine ja rekonstrueerimine, vastavalt kinnistu omaniku soovile, asjakohastele määrustele ja standarditele. Projekti tulemusel paraneb oluliselt hoone arhitektuurne välisilme ja laiendus jääb alla 33% piirmäärast. Ehitise kasutusiga on min 50 aastat. Eelprojekt on koostatud vastavalt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 "Nõuded ehitusprojektile". 1.2 ÜLDANDMED 1.2.1 Ehitiste nimetus Üksikelamu 1.2.2 Kinnistu andmed Aadress: Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond Katastritunnus: 71814:001:0519 Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa 100% Pindala: 1063 m2

1.3 EHITUSGEOLOOGILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED Krundi geoloogiline mõõdistamine on teostatud Jaagu Kinnisvara OÜ poolt 04.05.2025, töö nr. 2025-036. Kontaktandmed: Jaagu Kinnisvara OÜ MTR reg.nr EEG000273 Aadress: Sulupere küla, Rapla vald Tel. 5107360 1.4 OLEMASOLEVATE EHITISTE ANDMED Kinnistul asub olemasolev 114,4 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga üksikelamu, ehitisregistri koodiga 116019084.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 9/38 -

1.5 NORMDOKUMENDID Aluseks on võetud järgmised olulised õigusaktid ja normdokumendid:

• Ehitusseadustik • EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” • EVS 812-2:2014/AC:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid” • EVS 812-3:2018/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ • EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ • EVS 812-7:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 ,,Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ • Majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile„ • Majandus- ja taristuministri 2.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded„ • Sotsiaalministri 4.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid„ • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ • Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ • Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2001

Kvaliteedinõuded: TarindiRYL2010- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande ja piirdetarindid.

MaaRYL2000

Üldnõuded ehitustööde teostamiseks:

– Kõik ehitustööd teostada vastavalt projektidokumentatsioonile, tootja poolsetele juhistele, Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja juhendmaterjalile ET-1 0207-0068 ''Hea ehitustava'', kui projektidokumentides ei ole teisiti sätestatud.

– Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama toote valmistaja poolt toote paigaldamiseks antud juhistele. Need tuleb vajadusel hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või mujalt.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 10/38 -

1.6 TEHNILISED ANDMED Vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”: Maa-ala tehnilised andmed:

• Katastritunnus: 71814:001:0519 • Krundi pindala: 1063 m2 • Sihtotstarve: Elamumaa 100% • Hoone tuleohutusklass TP3

Hoone andmed:

Näitaja Projekteeritud Olemasolev

Ehitisealune pind, m2 136,7 114,4

Suletud netopind, m2 163,6 86,9

Maapealsete korruste arv 2 1

Maa-aluste korruste arv - -

Absoluutne kõrgus, m +62 +60,9

Kõrgus (maapinnast), m 6,6 5,8

Laius, m 8,2 6,9

Pikkus, m 16,6 16,7

Sügavus, m - -

Maht, m3 639,1 486

Maapealse osa maht, m3 639,1 486

Hoone mahu suurenemine 32%

Köetav pind, m2 163,6 53,6

Tubade arv 5 2

Eluruumide pind, m2 133,4 53,6

Üldkasutatav pind, m2 25,4 33,3

Tehnopind, m2 4,8 -

Katuse kalle, o 41 41

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 11/38 -

Hoone ruumide eksplikatsioon

Number Nimetus Pindala (m2) Korrus Liik

Üksikelamu

Esik 7,5 1 eluruum

WC/dušš 5,3 1 eluruum

Köök/elutuba 53,3 1 eluruum

Magamistuba 12,2 1 eluruum

Garaaž 25,4 1 üldkasutatav pind

Tehnoruum 4,8 1 tehno pind

Koridor 13,4 2 eluruum

Tuba 1 12,6 2 eluruum

Tuba 2 12,2 2 eluruum

Tuba 3 14,1 2 eluruum

WC 2,8 2 eluruum

Hoone kokku: 163,6

1. korruse netopind kokku, m2: 108,5

2. korruse netopind kokku, m2: 55,1

Hoone suletud netopind kokku, m2: 163,6

- s.h. eluruumid, m2: 133,4

- s.h. üldkasutatav, m2: 25,4

-s.h. tehnopind, m2: 4,8

2. ASENDIPLAAN 2.1 VASTAVUS LÄHTEANDMETELE Asendiplaani koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan ja omaniku soovid. 2.2 OLEMASOLEV OLUKORD 2.2.1 Paiknemine Rekonstrueeritav-laiendatav üksikelamu asub Harju maakonnas Saku vallas Tagadi külas Vana- Tagadi 5 kinnistul. 2.2.2 Olemasolev hoonestus Käesoleval hetkel on kinnistu hoonestatud - kinnistul asub rekonstrueeritav-laiendatav elamu (EHR kood 116019084)

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 12/38 -

2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu on valdavalt ühtlase tasase reljeefiga, abs-kõrguste vahemikuga 54,69...55,47. 2.2.4 Olemasolev haljastus Kinnistul on madal- ja kõrghaljastust, mis ehitustööde käigus kuulub säilitamisele. 2.2.5 Olemasolev tänavavõrk, juurdepääsud Juurdepääsu tagab olemasolev mahasõit Tagadi-Kurtna teelt. 2.2.6 Ehitusgeoloogia Radooniuuring ja geoloogiline uuring ei ole teostatud. 2.3 PLAANILAHENDUS 2.3.1 Hoone paigutus Rekonstrueeritav-laiendatav üksikelamu paikneb ajalooliselt kinnistu keskel, poolviltu. Hoone lääne nurk on kohakuti Tagadi-Kurtna tee kinnistu piiriga. Olemasolevat hoonet laiendatakse alla 33%. 2.3.2 Ehitusetappide kirjeldus Kinnistule ehitatav hoone laiendus ehitatakse ühes etapis. 2.4 VERTIKAALPLANEERING 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused Maapinna kõrgusmärgid ei muutu seoses üksikelamu rekonstrueerimise ja laiendamisega ning seetõttu kasutatakse olemasolevaid kõrgusmärke. 2.4.2 Ehitise paiknemiskõrgus Maapinna kõrgus olemasoleva üksikelamu juures ei muutu ning arvestatakse olemasolevat paiknemiskõrgust. 2.4.3 Sademevee käitlemine Katuselt on ettenähtud sadevee äravool vihmaveerennidesse, mis immutatakse pinnasesse, hoonest eemale. Naaberkruntidele sademevete juhtimine on keelatud. 2.5 TEED JA PLATSID 2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid Kinnistusisesed projekteeritavad teed ja platsid projekteeritakse betoonkividest kattega.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 13/38 -

2.5.2 Juurepääsutee Autoga juurdepääs krundile toimub Tagadi-Kurtna teelt olemasoleva mahasõidu kaudu. Täpsemalt vt. asendiplaan. 2.6 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 2.6.1 Liiklusskeem Spetsiaalset liiklusskeemi ei ole koostatud, ning järgitakse olemasolevat liikluskorraldust. 2.6.2 Liikluskorraldusvahendid Ei kasutata spetsiaalseid vahendeid. 2.6.3 Parkimiskohtade arv ja parkimise korraldamine Kasutatakse olemasolevat parkimiskohta kinnistul. 2.7 HALJASTUS JA HEAKORD 2.7.1 Haljastus Kõikidel kinnistu vabadel pindadel rajatakse murupind pärast ehitustööde lõppu. Kinnistu õueala dekoratiivseks haljastamiseks võib perspektiivselt koostada maastiku-ja/või haljastusprojekti. 2.7.2 Piirdeaed Ei ole projekteeritud. 2.7.3 Prügikonteinerid Olemasolevad prügikonteinerid asuvad sissesõidu juures. 2.7.4 Keskkonna- ja tervisekaitse Antud projekti realiseerimisega ei kaasne keskkonda saastavat tegevust. 2.8 ASENDIPLAANILISTEST LAHENDUSTEST TULENEV TULEOHUTUS 2.8.1 Tuletõrjepääsud Päästemeeskonnale on tagatud piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud vahenditega hoone neljast küljest. 2.8.2 Ehitiste tulepüsivus Elamu kuulub min TP-3 tulepüsivusastesse. 2.8.3 Tuleohutuskujad Arvestatud on normikohaste tuleohutuskujadega – kaugus lähimast hoonest ületab 4 meetrit.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 14/38 -

3. ARHITEKTUUR 3.1 EHITISE ÜLDANDMED Positsioon Ehitise liik Kasutamise otstarve Nimetus

1 hoone 11101 Üksikelamu elamu

3.2 EHITISE TEHNILISED ANDMED Hoone täpsed tehnilised andmed on antud punktis 1.6. 3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS 3.3.1 Analüüs Vana-Tagadi 5 kinnistu asub Saku vallas, Tagadi külas hajaasustuses. Võttes arvesse, et rekonstrueerimis-laiendustööde käigus säilub hoone algne arhitektuurne käsitlus, ei mõjuta ehitusprojektiga kavandatavad elamu rekonstrueerimis-laiendustööd piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Rekonstrueeritav-laiendatav üksikelamu on klassikaline pikk talumaja, mis osaliselt on maakividest ning eluhoone osa puitfassaadiga, katus on viilkatus.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 15/38 -

Rekonstrueeritav-laiendatav üksikelamu Vana-Tagadi 5 kinnistul 3.3.2 Olemasolev olukord Ruumilahendus Hoonel maa-alune korrus puudub. Elamu on jaotatud pooleks, kus üks osa on maakividest vana laut ning teises osas paikenvad eluruumid. Hoonel on üks magamistuba ida küljel ning hoone keskel asub köök koos sahvriga. Hoone teist korrust on varasemalt kasutatud heinte hoiustamisena. Vundament Hoone alusmüürid on rajatud maakividest. Väis- ja kandvad seinad Hoone välisseinad põhikorrusel on osaliselt maakividest (laut) ja eluhoone osa palkidest. Põrandad ja vahelaed

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 16/38 -

Esimese korruse põrand on soojustamata muldpõrand. Esimese korruse lagi on puidust paksusega 250 mm. Katus Hoonel on viilkatus, katuse kalle 48 kraadi. Katusetalastik saematerjalist. Küte Kohtküte – hoone kütteallikateks on puiduküttel pliit soojamüüriga köögis ning ahi elutoas. Veevarustus ja kanalisatsioon Üksikelamul puudub hoonesisene vesi ja kanalisatsoon. Elektri- ja sidevarustus Üksikelamu elektrivarustus on tsentraalne, sidevarustus puudub. 3.3.3 Projekteerimisega kaasnev hoone arhitektuurne üldkontseptsioon ja muudatused Hoone projekteerimisel on arvestatud ümbruskonnas olevaid hooneid ja nendele omast väljanägemist. Rekonstrueerimis-laiendustööde tulemusena säilub hoone algne arhitektuurne käsitlus tänavamaa poolt vaadatuna. Projektiga laiendatakse hoonet terves ulatuses vähesel määral sisehoovi poole ning sellega seoses ka muutub hoone kõrgus ca 65 cm kõrgemaks, et saavutada ka teise korruse tubade kõrguseks 2,3m. Üksikelamu on liigendatud kaheks osas, maakividest pool hoone osa jääb olemasolev, kuid palkidest osad on vaja lammutada, sest hoone puitkonstruktsioonid on pehkinud ja vajavad eemaldamist. Seetõttu elukondliku osa välisseinad ehitatakse uued hoone esialgsele asukohale. Hoonet laiendatakse lõuna suunas. Kõik olemasolevad ahjud ja pliidid eemaldatakse. Uus peasissekäik asub hoone Tagadi-Kurtna tee poolselt küljelt. Põhikorrusel paiknevad esik, vannituba ja üks magamistuba ning suur ja avar köök/elutuba. Köögist pääseb ka edasi garaaži ja tehnoruumi. Garaažis asuvad ka pesumasin ja kuivati. Teisele korrusele on pääs esikust trepi kaudu. Teisel korrusel asub suurem koridor koos wc’ga ja kolme magamistoaga. Hoone lõunapoolsele küljele on projekteeritud puitterrass pääsuga elutoast. Samuti asub hoone lõuna küljel ka õhk-vesi soojuspumba väliagregaat. Õhk-vesi soojuspumba välimine agregaat paigaldada varjestatult hoone lõunapoolsele fassaadile- soojuspumba välimine korpus varjestada puitribidega, mille värvitoon ühtib hoone fassaadiga. Hoone maht on lihtne. Välisilmelt on hoone klassikalise talumaja arhitektuurig. Hoone arhitektuur järgib piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi ning ei hakka riivama naaberkinnistute omanike huve või õigusi. Välisilmelt on kasutatud naturaalseid materjale (horisontaalne puitfassaad, krohv). Antud ehitusprojektiga nähakse ette hoone piirdekonstruktsioonide (alusmüürid, aluspõrandad, välisseinad, vahelaed ja katus) rekonstrueerimine. Samuti näeb ette projektlahendus muudatused hoonesiseses ruumilahenduses esimesel – ja teisel korrusel ning hoone laienduse projekteerimist.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 17/38 -

Lisaks rekonstrueeritakse hoone küttesüsteem. Rekonstrueerimis-laiendustööd on kooskõlas hoone olemasoleva arhitektuurse lahendusega moodustades olemasoleva hoonekehandiga ühtse terviku. 3.4 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED 3.4.1 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid (temperatuurid, õhuniiskused jne) Nõudeid ei esitata. 3.4.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded Nõudeid ei esitata. 3.4.3 Hoone piirdetarindite max soojusjuhtivus Piirdetarindite soojusjuhtivusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud. Aknad ja uksed peavad vastama standardile EVS-EN 14351-1:2006+A2:2016 ,,Aknad ja uksed. Tootestandard, toodete omadused. Osa 1: Aknad ja välisuksed,, nõuetele. 3.4.4 Hoone siseviimistlus Hoone siseviimistlus teostatakse vastavalt sisekujundusprojektile ja tellija soovidele. Sisekujundusprojekti ei koostata käesoleva projekti mahus. 3.4.5 Hoone välisviimistlus Projekteeritav: Sokkel: tumehall soklikrohv – TIKKURILA FACADE 4991 Välissein: beežikashall voodrilaud – TIKKURILA Q803 HIIRI Välissein: olemasolevad maakivid Akna raam: valge PVC Akna piirdeliist: puit, valge Välisuksed: tumehall Katus: tumehall kivikatus – nt. MONIER TURMALIN Katusetarvikud: tumehall – RUUKKI RR23 Soojuspump: puitribi, toon vastavalt hoone fassaadi toonile 3.5 TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED 3.5.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu EVS-EN 16798-1:2019 “Hoonete ventilatsioon. Osa 1: ”Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6 EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” EVS-EN 12464-1:2021 “Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad”

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 18/38 -

3.5.2 Keskkonnamõjud Ei projekteerita objekte, mille puhul oleks vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine. 3.6 HOONE SISEARHITEKTUUR Kuulub lahendamisele sisekujundusprojektis. Hoone siseviimistlus kuulub lahendamisele sisekujundusprojekti mahus. Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama EV kehtivatele tervisekaitsenõuetele ja omama vastavaid sertifikaate. Siseviimistluse teostus peab olema vastavuses “Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd”. Käesolevas projektis antud kirjeldus on sobilik üldise ehituspakkumise koostamiseks. Põrandad on ette nähtud viimistleda puitparketi või muu loodusliku materjaliga, niisketes ruumides keraamiliste plaatidega. Seinad on värvitud või tapeeteritud pinnad. Laed on värvitud. WC ja pesemisruumide seinad kaetakse keraamilise plaadiga. Sisetrepp ning muud sisustuse olulised elemendid lahendatakse kooskõlas üldise arhitektuurse kontseptsiooniga konstruktsioonide ja/või sisekujundusprojekti mahus. Siseuste viimistluse valik kuulub sisekujundusprojekti mahtu

4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID Märkus: konstruktsioonide ristlõiked ja ehituslikud sõlmed lahendatakse ehituskonstruktsioonide eriosas põhiprojekti mahus. 4.1 ÜLDANDMED Ehitusprojekti konstruktiivne osa eelprojekti staadiumis on koostatud vastavalt standardile EVS 932:2017 ,,Ehitusprojekt ”. 4.2 NORMDOKUMENDID KOORMUSED EVS-EN 1990:2002 / A1:2006 / AC:2010 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused” EVS-EN 1991-1-1:2002 / AC:2009 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused . Osa 1-1: Üldkoormused- Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused” EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused . Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus.” EVS-EN 1991-1-3:2006 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused . Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.” EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused . Osa 1-4: Tuulekoormus.” EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 “Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus” EVS-EN 1991-1-6:2005/AC:2013 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused”

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 19/38 -

EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009+A1:2014 “ Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused”

VUNDAMENDID

EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013/NA:2014 “Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad” EVS-EN 1997-2:2007 /AC:2010 “Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine”

BETOONKONSTRUKTSIOONID

EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015 “Eurookodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele” EVS- EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019 “ Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus” EVS 814:2020 “Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid” EVS-EN 13670:2010 “Betoonkonstruktsioonide ehitamine”

PUITKONSTRUKTSIOONID

EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 „Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks“

KIVIKONSTRUKTSIOONID

EVS-EN 1996-1-2:2005+NA:2009 „Eurokoodeks 6: kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus“ EVS-EN 1996-1-2:2005+A1:2012+NA:2013/AC:2018 „Eurokoodeks 6: kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks“

ISOLATSIOON

EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” EVS-EN ISO 9972:2015 “Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhulekke määramine. Ventilaatoriga survestamise meetod” EVS-EN ISO 6946:2017 “Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus arvutusmeetodid”

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 20/38 -

EVS-EVS-EN ISO 10211:2017 “Külmasillad hoones. Soojusvoolud ja pinnatemperatuurid. Detailsed arvutused” EVS-EN ISO 10456:2008 “Ehitusmaterjalid ja -tooted. Soojus- ja niiskustehnilised omadused. Tabuleeritud arvutusväärtused ja deklareeritavate ning arvutusväärtuste määramise meetodid”

TULEOHUTUS

EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

Majandus ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määruses nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Siseministri määrus nr. 17. Vastu võetud 30.03.2017. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”

PROJEKTDOKUMENTATSIOONI KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE EVS 932:2017 Ehitusprojekt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse tehnilistest- materjalide ja toodete kasutamist ja käsitlemist puudutavatest dokumentidest (sh. tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsetest kasutus- ja paigaldusjuhistest ning eeskirjadest ka juhul, kui projekti dokumentides puuduvad sellekohased viited). 4.3 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONILE Määrata EK-eriosas põhiprojekti staadiumis. 4.4 KOORMUSED 4.4.1 Kasuskoormused Eluruumid(grupp A). qk=2.0kN/m2; Qk=2.0 kN; 4.4.2 Lumekoormused s= μ x sk,kus μ - lumekoormuse kujutegur; sk - lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1.50 kN/m2

Katus: α =41 ̊ μ = 0,8 (60- α)/30=0,51

S = μ · sk = 0,51 · 1,5 = 0,77 kN/m2

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 21/38 -

4.4.3 Tuulekoormused Tuulekoormuse baasväärtuseks on tuulekiirus vref=21m/s. Tuulerõhu keskmine baasväärtus on Eesti piirides qef=276 N/m2

4.5 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDISED TOLERANTSI-JA KVALITEEDIKLASSID Konstruktsioonid kuuluvad normaaltäpsuse klassi. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine EVS-EN 13369:2018 Betoonvalmistoodete üldeeskirjad 4.6 PIIRDETARINDITE HELIPIDAVUS Piirdetarindite konstrueerimisel on lähtutud järgmistest helipidavuse nõuetest EVS 842:2003 järgi:

Tarind Õhumürapidavus R*w(dB) Eluruumide vaheseinad 40 Eluruumide välisseinad 55

Piirdetarindite helipidavusega on projekteerimisel arvestatud ning, mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud. 4.7 HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDE LÜHIISELOOMUSTUS Märkus: konstruktsioonide ristlõiked ja ehituslikud sõlmed lahendatakse ehituskonstruktsioonide eriosas põhiprojekti mahus. 4.7.1 Alusmüürid Üksikelamu olemasolevad alusmüürid kuuluvad osaliselt rekonstrueerimisele. Hoone palkmaja osa alusmüürid lammutada (antud osa on lauda küljest eendunud ning ära vajunud). Hoone lauda osa on rajatud maakivivundamendile. Vundamendi seinad katta väljast bituumenmastiksist hüdroisolatsiooniga ja soojustada 10cm vahtpolüsteroolplaatidega (soojusjuhtivustegur 0,041 W/m*C). Alusmüüride maa-alune osa mööda välisperimeetrit isoleerida täiendavalt SBS- rullmaterjaliga. Ümber vundamendi teostada tagasitäide. Hoone projekteeritava eluhoone laienduse alusmüürid rajada koos palkmaja osa alusmüüridega plaatvundamendile. Plaatvundamenti rajades kasutada L-plokke 400mm – soovitav sokli viimistlusega serv (kasutada tootja standard lahendusi). Vundamendi alla teha liiva padi. Põranda alla paigaldada 300mm EPS soojustusplaate ja selle peale kile ning armatuur koos põrandaküttetorudega. Peale valada 100mm monoliitbetooni. Pinnas ümber vundamendi rajada nii, et vihmaveed oleks juhitud hoonest eemale. Soovitav on tellida konstruktiivne projekt tervele hoonele, mitte ainult vundamendile. Projekteeritava terrassi alusmüürid 30x30x120cm r/b

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 22/38 -

postvundamentidel. Alusmüüride maa- alune osa mööda välisperimeetrit isoleerida täiendavalt SBS-rullmaterjaliga. Ümber vundamendi teostada tagasitäide. Terrassi aluspind on tihendatud pinnas koos geotekstiili ja 20 cm paksuse tihendatud killustikalus.

Põhikorruse olemasolev aluspõrand rekonstrueerida – avada kogu maja põrandakonstruktsioon kuni maapinnani (tegemist on muldpõrandaga). Põrand lahendada konstruktiivse projektiga. Plaatvundamendi peale paigaldada põrandakate vastavalt ruumi otstarbele – märgades ruumideskeraamiline plaat ja eluruumides parkett või kivi. Põrand on soojustatud ning peale valada 100 mm betoonpõrand koos vesipõrandaküttetorustikuga.

Alusmüüride sokli osa viimistleda 5%-tsemendisisaldusega soklikrohviga. Pinnasekalle anda hoonest eemale.

4.7.2 Välis- ja kandvad seinad Olemasolevad üksikelamu välissseinad põhikorrusel on kombineeritult maakividest lauda osa ning palkseinad eluhoone osal. Hoone välisseinad kuuluvad rekonstrueerimisele – hoone palkseina osa on täielikult pehkinud ning ehitustööde käigus palgid eemaldada ja käidelda nõuetekohaselt. Palkseinte asemel ja laienduse osa ehitada bauroc plokkidest 375 mm, mis kaetakse horisontaalse fassaadilauaga. Seinad viimistleda vastavalt sisekujundusprojektile. Hoone garaaži osa jääb olemasolev soojustamata maakivisein.

Lammutustööde käigus tagada olemasolevate ja rekonstrueeritavate konstruktsioonide püsivus.

Fassaadi viimistluseks kasutada põhi- ja katusekorruse välisseintes horisontaalseid 18x145mm voodrilaudu 22x100mm dist-liistu alusel (samm 600mm).

4.7.3 Vaheseinad Üksikelamu olemasolevad mittekandvad ja kandvad siseseinad kuuluvad rekonstrueerimistööde käigus lammutamisele, sest hoonele ehitatakse uus katusekonstruktsioon. Mittekandvate seinte lammutamine ei ohusta hoone kandvaid konstruktsioone ega hoone stabiilsust. Projekteeritavad vaheseinad üksikelamus 66mm metallkarkassil 1X kipsplaadist, karkassi vahel heliisolatsiooniks 66mm mineraalvilla. Niiskete ruumide seinad katta niiskuskindla kipsplaadiga ja niiskustõkkega. 4.7.4 Laed Üksikelamu põhikorruse lagi kuulub ehitustööde käigus rekonstrueerimisele – avada olemasolev laekonstruktsioon ning eemaldada taladevaheline isolatsioonimaterjal, mis käidelda nõuetekohaselt. Rekonstrueerimistööde käigus hinnata olemasoleva põranda puittalastiku olukorda, vajadusel pehkinud talastiku osa võimalusel proteesida või väljavahetada. Pehkinud puitkanduritel laetalad asendada uute puittaladega 200x50mm. Vahelagi isoleerida 200mm kivivillaga. Rekonstrueeritud põrandakonstruktsioonile paigaldada 22mm puitlaastplaat ja siis

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 23/38 -

põrandakate. Põhikorruse rekonstrueeritud laekonstruktsioonile paigaldada altpoolt roovid 25x100mm ja 1xkipsplaat. Katusekorruse katuslagi kuulub ehitustööde käigus rekonstrueerimisele – hoone katus tõstetakse kõrgemaks ning seetõttu kõigepealt avada katuslagi, eelmaldada olemasolev täidis, mis käidelda nõuetekohaselt. Uus II korruse lagi ehitada puittaladest 200x50 mm. Katuslagi soojustada 400mm puistevillaga. Seestpoolt katta lagi roovidega 25x100mm ja 12,5mm kipsplaadiga. Katusekorruse trepihalli lakke paigaldada laeluuk 120x60cm pääsuks pööningule. Luuk paeb vastama tuleohutuse nõuetele – luuk peab olema varustatud kohtkindla redeliga. 4.7.5 Põrandad Põrandatel eluruumides parkett, san-ruumide põrand viimistletud keraamiliste plaatidega. Garaazi ja tehnoruumi põrand lihvitud betoonplaadina. 4.7.6 Katus Üksikelamul on viilkatus, katuse kalle 41 kraadi. Katusekatteks eterniit. Katuse rekonstrueerimise käigus olemasolev katusekate koos sarikatega eemaldada ja käidelda nõuetekohaselt. Olemasolev katusekarkass kuulub rekonstrueerimisele – olemasolev katusekarkass saematerjalist 150x60mm, samm 900mm. Rekonstrueerimistööde käigus avada katusetalastik ning see eemaldada, sest olemasolev konstruktsioon on pehkinud ning vajab väljavahetamist. Olemasolevat katust tõstetakse ka natukene kõrgemaks, seetõttu on vajalik kogu katuse konstruktsioon paigaldada uus. Täpse lahenduse annab katuse konstruktsioonile konstruktor eraldi projekti osaga. Uued sarikad paigaldada 200x50mm vastu. Sarikatele paigaldada katuse aluskate, 25x50mm tuulutusliist ning roovitus 50x50mm. Katusekatteks katusekivi Monier Turmalin. Hoonele tuleb paigaldada uued terasplekist vihmaveetorud. Vihmaveetorude kinnitusklambrid peavad vee ärajuhtimiseks olema asetatud väljapoole kaldu. Vihmaveetorude mõõt 91x78mm. Vihmaveetorude lehtrid on ümarad. 4.7.7 Trepid Üksikelamu välistrepid r/b, viimistleda klinkerplaatidega. Sisetrepp pääsuks teisele korrusele puitkarkassil puidust astmelaudadega.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 24/38 -

5. KÜTE JA VENTILATSIOON Täpne kütte ja ventilatsiooni lahendus esitatakse põhiprojekti staadiumis.

Olulisemate standardite ja määruste loetelu:

• LVI-RYL 2002, Küttesüsteemide ehitustööde üldised kvaliteedinõudmised • EVS 812-3:2018/AC:2018 “Ehitise Tuleohutus, Osa 3:Küttesüsteemid” • RT I, 23.03.2015, 4 “Seadmete ohutuse seadus”, 18.02.2015 a.

5.1 KÜTTESÜSTEEMI ÜLDANDMED Küttesüsteemi projekteerimise aluseks on järgmised lähteandmed:

- Arvutuslik välistemperatuur -23 oC - Kütteperioodi pikkus 224 päeva - Kütteperioodi keskmine välistemperatuur -1,4 oC - Arvutuslik sisetemperatuur elutubades ja magamistubades +20...22 oC - Arvutuslik sisetemperatuur pesuruumides +24 oC

5.2 KÜTTESÜSTEEMI KIRJELDUS Üksikelamus on hetkel kohtküte – kütteallikateks puiduküttel pliit ja ahi põhikorrusel. Rekonstrueerimitööde käigus olemasolevad küttekolded kuuluvad lammutamisele, ehitusjäätmed käidelda nõuetekohaselt. Rekonstrueerimistööde käigus ehitada hoones välja õhk-vesi soojuspumbal baseeruv lokaalne keskküttesüsteem. Tehnoruumi paigaldatakse kütteallikaks õhk- vesi soojuspump nt. Daikin Altherma 3 (Q=8kW). Välisosa paigaldatakse lõuna poolsesse välisseina ning kaetakse puitribidega. Välismoodul jääb naaberkinnistu piirist kaugemale kui 4 m. Põhikorrusel soojakandjaks vesipõrandaküte ning teisel korrusel radiaatorid. Õhk-vesi soojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normitasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ja jälgida, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normitasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 normtasemed. Õhk-vesi soojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõuded. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette väliagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Hoone vesipõrandakütte torustik plasttorudest 20x0,2, mis paigaldada põhikorruse põrandasse sammuga 300mm, soojustamata maakiviosa seina juures teha tihedam torustiku paigaldus. Iga põrandakütte kontuuri pikkus ei tohi ületada 110 jm-t. Vesipõrandakütte selgusõlm paigaldada põhikorrusel näitek esiku seinale.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 25/38 -

Kütteseadmete ligikaudsed tarbitavad võimsused: Elektriline käterätikuivati: 150 W Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga: 25 aastat (EPN 15.1) Hoone ligikaudne energiavajadus on ca 10000kWH/a. 5.3 VENTILATSIOONISÜSTEEMI KIRJELDUS

Hoonesse on projekteeritud soojustagastusega sundventilatsiooni süsteem - selle puhul kogutakse väljaminev õhk niisketest ruumidest (köök, san-ruumid), selle soojus kantakse üle sissetulevale õhule, mis ühtlasi filtreeritakse. Sundventilatsiooni agregaat (Q=800m3/h) paigaldada garaaži tehnilise osa seinale. Ventilatsiooniagregaadi sissetõmbe ja väljaheite torustik paigaldada hoone korstnalõõridesse garaaži idapoolsel fassaadil. Õhu sissepuhe eluruumidesse, väljatõmme abiruumidest (garaaz, san-ruumid, trepihall). Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi korstna vent- lõõri. Ventilatsioonitorustik paigaldada põhikorrusel vahelakke, katusekorrusel pööningule, isoleerida soojakadude vältimiseks. Torustik ehitada vent-torudest d100- 160mm. Köögi kohtäratõmbeks on perioodiliselt töötav köögisontseade. Köögisont koos ventilaatoriga tarnitakse köögimööbliga. Sontseade varustatakse hermeetilise tagasivooluklapiga või elektriajamiga drosselklapiga.

Ventilatsiooniseadmete ligikaudsed tarbitavad võimsused: Köögi väljatõmbeseade: 100 W Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga: 25 aastat. 5.4 VENTILATSIOONISÜSTEEMIS KASUTATAVAD TULETÕRJEMEETMED Ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse tagamiseks on lähtutud Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja standardist EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. Ventilatsiooniagregaat paikneb tehnilises ruumis. Kanal ja muu ventilatsioonisüsteemi osa kinnitatakse nii, et need ei varise ega suurenda tulekahju ja suitsu levimise ohtu. Kõik õhutorud ja ventilatsioonisüsteemide elemendid valmistatakse tuletõrje nõuetele vastavast materjalist, mis vastab vähemalt A2-s1, d0 tuletundlikkusele. Köögi väljatõmbekanal väljaspool šahti peab olema tulepüsivusega min EI15 ja tuletundlikkusega min A2-s1,d0. 5.5 KESKKONNAKAITSE Ventilatsiooniga atmosfääri kahjulikke aineid ei visata.

6. GAASIVARUSTUS Ei projekteerita.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 26/38 -

7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, SADEVEE KÄITLEMINE, DRENAAŽ Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid:

• EVS 835:2022 Hoone veevärk • EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon • Plasttorude paigaldusjuhend RIL 77-2002 • Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded; I osa

Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1) Arvestuslik tarbevee vooluhulk – 0,9 m3/d Arvestuslik reovee vooluhulk – 0,8 m3/d 7.1 KANALISATSIOON Paigaldatakse reoveemahuti mahutavusega 10m3. Krundisisene isevoolne torustik projekteerida D110 PP/PVC-torudest, SN8. Olmereovee kanalisatsiooni vooluhulgad on järgmised: Qd=0,8 m3/ööp Qa,r=1,6 l/s Torustiku eluiga 50 aastat. 7.2 VEEVARUSTUS Majandus-joogivesi saadakse projekteeritud puurkaevust. Puurkaev (puurkaevu pump, armatuur) lahendatakse eraldi projektiga. Puurkaevu pump on ettenähtud sisseehitatud sagedusmuunduriga. Projekteeritud veesisend hoonesse on ette nähtud plast joogiveetorust PE d32x3,0 mmPN10. Tsentraalse soojaveega varustatakse sanitaarruumid, köök ning pesuruumid ja tellija poolt ette antud ruumid. Soojavee valmistamiseks paigaldatakse garaaži soojaveemahuti 300l. Sanitaarseadmete tüübid ja armatuur valitakse tellija poolt. Olmeveevarustuse vooluhulgad on järgmised: Külm vesi KV (sh soe vesi) Qd=0,9 m3/ööp Qa=0,6 l/s Torustiku eluiga 50 aastat. 7.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Hoone katuselt ja kõvakatendist tulevad sajuveed juhitakse väliste vihmaveetorudega pinnasesse oma kinnistu piirides haljasalal. Sademevee ärajuhtimise süsteemid peavad töötama. Sadevett on keelatud juhtida naaberkinnistutele ja teemaale.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 27/38 -

8. ELEKTER JA NÕRKVOOL, SIDEVARUSTUS 8.1 ÜLDOSA Kasutatakse olemasolevat elektrit (madalpingekaabel). Elektri ja nõrkvoolu eriprojekti ei lahendata käesoleva projekti mahus. Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:

• Seadme ohutuse seadus • Siseministri määrus nr. 17 30.03.2017 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” • EVS-HD 60364-5-51:2009+A11+A12 “Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised” • EVS-EN 61140:2016 “Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele” • EVS-HD 60364-1:2008+A11:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,

üldiseloomustus, määratlused” • EVS-HD 60364-4-41:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid.

Kitse elektrilöögi eest” • EVS-HD 60364-4-42:2011+A1+A11:2021 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42:

Kaitseviisid. Kitse kuumustoime eest” • EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP kood)” • EVS-EN 60909-0:2016 “Lühisvoolud kolmefaasilises vaheldusvoolusüsteemides. Osa 0

voolude arvutamine”

Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 25 aastat (EPN 15.1).

Olemasolev üksikelamu elektriühendus liitumiskilbist madalpingekaabliga hoonesse on tagatud ühendus läbilaskevõimega 3x16 amprit. Ehitustööde käigus rekonstrueerida hoone peajaotuskilp. Lisaks rekonstrueeritakse hoone olemasolev tugev- ja nõrkvoolu installatsioon.

8.2 ELEKTRITÖÖDE TEOSTAMINE Üksikelamu laiendamise käigus peab elektritööde teostaja vastama Elektriohutusseadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd, kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja tellijale üleandmisel. Elektritöövõttu kuuluvad ka kõik ametlikud kooskõlastused, sealhulgas tellija esindajaga. Elektritööde teostaja varustab tellija esindaja süsteemi kasutus- ja hooldusjuhenditega ning korraldab süsteemi ekspluatatsiooniks vajaliku koolituse. Töö üleandmisel annab töövõtja üle ka tehtud paigaldisele vastavad teostusjoonised ja viib läbi vajalikud kontrollmõõtmised. Ehitaja peab ehitise andma koos kasutusloaga üle, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Enne lõpliku hinnapakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektiga ning võrrelda spetsifikatsioonis toodud koguseid plaanidel ja skeemidel kirjeldatud kogustega. Erinevuste ja muude ebatäpsuste avastamisel võtta ühendust projekteerijaga. Pakkumine peab sisaldama kõik materjalid, ka muud abimaterjalid, mida spetsifikatsioonis ja plaanidel näidatud ei ole, kuid mis

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 28/38 -

on vajalikud tööde normaalseks teostamiseks ning süsteemi normaalseks funktsioneerimiseks pärast ehitustöid. 8.3 ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISE SISEVÕRKUDE OSA 8.3.1 Üldiseloomustus Elektrilised koormused üksikelamus moodustuvad köögiseadmetest, õhk-vesi soojuspumbast, ventilatsiooniseadmest, elektrivalgustusest ja pistikupesadesse ühendatavatest väiketarbijatest. Seega on installeeritud võimsus eluruumi kohta: Elektriahi 3,5 KW Pistikupesade liinid 6 KW Valgustusliinid 1 KW Pesumasin 2 KW ------------ KOKKU: 12,5 KW 8.3.2 Üksikelamu jaotuskeskus Elamu rekonstrueeritav jaotuskeskus põhikorruse garaaži seinal kaitseastmega vähemalt IP30. Kilbi sisendaparaat on pealüliti, mis on ettenähtud kogu kilbi pingestamiseks või pingetuks tegemiseks. Toitekaabel ühendatakse otse pealüliti külge ja N - juht ühendatakse N - klemmi külge ning PE – juht ühendatakse PE- klemmi külge. Kilp sisaldab pealülitit, väljuvate liinide kaitseautomaatlüliteid, rikkevoolukaitselülitit ja klemmliiste. Kilbis olev aparatuur kinnitatakse standartsele paigaldusliistule. Kuna siin on mitu kaitselülitit kõrvuti, siis need saavad toite läbi kammlattide, mis kujutavad endast väikesemõõtmelisi voolujaotureid. Jaotuskilbist väljuvate kaablitega viiakse toide korteri eriruumide harukarpidesse või otse lõpptarvitini. Väljundkaablite faasisooned ühendatakse vastava kaitselüliti väljundklemmidele, kaitse- ja neutraalsoon (PE- ja N- soon) aga PE- ja N- klemmliistudele. Pärast seda kinnitatakse kaitselülitite klemmide ette kaitsekate, et vältida inimeste juhuslikku kokkupuudet pingestatud osadega. Kaitselülitid varustada tähistega , et tulevikus tehtavatel hooldustöödel oleks selge, missugusesse ahelasse lüliti kuulub. Samuti märgistatakse kilpidest väljuvad liinid: faasijuhid, neutraaljuhid ja kaitsejuhid. Kilpidesse sisenevad ja väljuvad kaablid peavad olema tähistatud püsiva märgistusega, millel on kaabli nimetus, liini number, mark ja ristlõige; Keskuse PE- latiga ühendada samuti korteri kõik metalltorustikud jne.

Elektrikilbi uksele paigaldada standardikohane kolmnurkne elektriohu eest hoiatav märk. Elektrikeskused, kui aparaadikoosted peavad vastama Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 60439 seeria MADALPINGELISED APARAADIKOOSTED nõuetele.

8.3.3 Rikkevoolukaitselüliti Jaotuskeskuses on ettenähtud rikkevoolukaitselüliti rakendumisvooluga 30 mA ja rakendumisajaga 30ms , mille eesmärk on elektriahela kiire väljalülitamine inimese sattumisel pinge alla või ohtliku isolatsioonirikke tekkel. Seega võib rikkevoolukaitse toimida ennetavalt,

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 29/38 -

lülitades välja seadme, mis on muutunud ohtlikuks. Rikkevoolukaitse toimib loomulikult vaid siis, kui kaitselüliti on korras. Seetõttu nähakse igas sellises lülitis ette korrasoleku kontrolli nupp. Sellele vajutamisel sulgub lülitis riket imiteeriv ahel ja lüliti lülitub välja ; väljalülitumine on korrasoleku tunnus. Vastavalt Eestis kehtivatele standarditele, kasutame siin rikkevoolukaitset järgnevate seadmetel: ●nõudepesumasin ●pesumasin ●välisvalgustid ja niiskete ruumide valgustid ● kõik pistikupesad 8.3.4 Potensiaalühtlustus Paigaldises tuleb kasutada TN-S juhistikusüsteemi. Ohtlike pingeerinevuste ja nendest tingitud elektrilöögivõimaluse vältimiseks on standarti EVS-HD 60364-4-41: 2007 Madalpingelised elektripaigaldised (Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest) järgi ette nähtud potentsiaaliühtlustus (skeem EK-1) mis seisneb kõigi pingealdiste ja kõrvaliste voolujuhtivate osade galvaanilises ühendamises üksteisega. Kõik potentsiaaliühtlustuslati klemmid tuleb nummerdada või mõnel muul viisil tähistada ning tähised ühenduskarbi kaanes paiknevas tabelis lahti seletada. Potentsiaaliühtlustuslati ristlõige on vähemalt pool kaitsejuhi ristlõikest, kuid mitte alla 6 mm2. Potentsiaalühtlustusjuhid tuleb märgistada kolla-rohelise tunnusvärviga. Seadmeid ja tarvikuid ei tohi maandada rühmades nii, et ühe lahti ühendamine katkestab teiste seadmete maanduse. 8.3.5 Sisejuhistikud Üksikelamu valgustusliinides kasutatakse kaablite ristlõiget 1,5 mm2, pistikupesade ahelates aga 2,5 mm2. Kasutada tuleks vasksoontega ja polüvinüülkloriidisolatsiooniga kaableid nagu MMJ, MM0 ja NYM. Üksikelamus kasutatakse TN - S - juhistikusüsteemi ; teiste sõnadega, kaitsejuht (PE) ja neutraaljuht (N) peavad olema teineteisest eraldatud. Ainult sel viisil saab kogu hoones luua potensiaaliühtlustussüsteemi, milles normaaltalitlusel ei teki uit - ega eksivoolusid. Silmas on peetud järgmisi reegleid : 1)kolla-rohelist soont tohib kasutada üksnes kaitse- (PE-) või PEN - juhina; 2) sinist soont kasutatakse eelkõige neutraaljuhina (N) , võib aga mõnikord kasutada ka teistel eesmärkidel, nt. lülitijuhtmetes; 3) pruuni , musta ja halli soont kasutatakse faasijuhtidena.

Kaablid on paigaldatud süvistatult seintes, lagedes ja põrandates. Kaablid paigaldatakse ja läbiviigud ehituskonstruktsioonides, seadmetes ja valgustites tehakse nii, et kaabli kaitsekest ei oleks vahetult kontaktis metallpindade teravate servadega. Kohtades kus on võimalik kaablite mehhaaniline vigastus, paigaldada nad kaitsetorusse. Kaablid paigaldatakse seintele paralleelselt ruumide arhitektuursete joontega, laes aga risti või paralleelselt seintega.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 30/38 -

8.3.6 Pistikupesad ja lülitid Ühe- ja kahekohalised maanduskontaktiga pistikupesade klass on üldjuhul 16A, 250 VAC. Vannitoas näha ette pritsmekindlad (IPX4) pistikupesad. Ühefaasilised pesad peavad olema varustatud ava sulguriga. Kattematerjal peab olema vastupidav ja kergesti hooldatav. Paigaldatavad lülitid tuleb monteerida faasijuhtmesse ja paigaldada uste käepideme poolsele küljele. Kaabli KORO värviga tähistatud sooni tohib kasutada vaid kaitsemaandusjuhina. Kõik tehtavad ühendused peavad olema ligipääsetavad ning tehtud isoleerivate liidestega (WAGO või TORIX T6). Paigaldise nähtavad välisosad peavad laskma juhtmete või kaablite kulgu ligikaudu ära arvata. Kaablite paigaldus laest ja põrandast 15...30 cm kaugusel. Ukse kõrval 15 cm. Elektriseadmete soovituslikud paigalduskõrgused on järgmised:

• - pistikupesad eluruumides 0,3 m põrandast, • - köögi tööpind 1,0...1,2 m põrandast • - vannituba 1,0....1,5 m põrandast • - lülitid üldiselt 1,1 m põrandast

Mitme pistikupesa või lüliti kõrvuti paiknemisel paigaldada need üksteise kõrvale horisontaalselt, süvispaigalduse korral ühtsesse mitmekohalisse raami. Pistikupesade faasijärjestust kontrollitakse mõõtmistega.

8.3.7 Valgustus Üksikelamu valgustid valib põhiliselt omanik vastavalt oma soovile. Valgustite valikul tuleb lähtuda ruumi keskkonnast ja otstarbest. Kuivades eluruumides võib kasutada valgusteid kaitseastmega IP20. Vannitoas kasutada soovitavalt alt kaitseklaasiga UV - STOP halogeenvalgusteid või analoogseid hõõg- ja väikeluminofoorlampidega valgusteid, mille kaitseaste on vähemalt IP44. 8.4 NÕRKVOOLUPAIGALDIS Internet ja televisioon lahendatakse 5G ruuteriga, sest kinnistul puudub sideühendus. Paigaldatakse hoone valvesüsteem, mis on võimalusel jälgitav läbi interneti. 8.4.1 Elektrivarustuse kaitemeetmed rekonstrueerimistööde ajal Üksikelamu rekonstrueerimiseks vajalikud tööd teostada elektrikaabli kaitsevööndis viisil, et oleks tagatud elektrikaabli tõrgeteta toimimine.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 31/38 -

9. TULEOHUTUS 9.1 TULEOHUTUSNÕUDED 9.1.1 Kasutatud normide loetelu

• EVS 812-7:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutsnõuded • EVS 812-3:2018/AC:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” • EVS 812-6:2012+A1+A2„Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ • EVS 812-2:2014/AC:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid” • Majandus- ja taristusministri 17.07.2015 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“ • Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” • Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 ,,Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ • ET-2 0109-0645„Suitsuandur“

9.1.2 Inimeste arv hoones

Hoone: Arvestuslik kasutajate arv: Tõenäoliselt maksimaalne kasutajate arv:

Üksikelamu 5 Ei määrata

9.1.3 Hoone kasutusviis

Positsioon Ehitise liik Kasutamise otstarve Kasutusviis

1 hoone 11102 Üksikelamu I

9.1.4 Hoone tulepüsivusklass Üksikelamu tulepüsivusklass on TP-3 (tuldkartev). See tähendab - hoone kandekonstruktsiooni tulepüsivus ei ole määratud, kui see ei mõjuta tuletõkkesektsioonide tulepüsivust. Hoone vundament on betoonist, välisseinad on silikaattellistest, maa-aluse korruse lagi on betoonist, põhikorruse lagi on puidust, teise korruse lagi ja katuse konstruktsioon on puit, katusekatteks kivikatus. 9.1.5 Hoone tuleohutusklass Ei määrata. 9.1.6 Hoone tulekaitsetase Ei määrata. 9.1.7 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused Nõudeid ei esitata.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 32/38 -

9.1.8 Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus Nõudeid ei esitata. 9.1.9 Korruste arv Maksimaalne korruselisus on 2 korrust, maa-alune korrus puudub. 9.1.10 Tuletundlikkus Siseseinte ja lagede pinnakiht D-s2,d2 Välisseina välispind D, d2 Välisseina soojustusmaterjal D, d0 Õhutuspilu välispind D, d2 Õhutuspilu sisepind nõudeid ei esitata Katusekate Broof (t2-t4) Sisepõrandad - Terrasside ja rõdude põrandad Dfl-s1-terrassilauad Tehnilises ruumis: seinad ja lagi B-s1,d0 põrand DFL-s1 Garaaži: seinad ja lagi B-s1,d0 põrand A2FL-s1 Kaablite tuletundlikkuse nõuded Dca-s2,d2,a2 9.1.11 Jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdetarindite tulepüsivusklass Hoone moodustab ühe tuletõkkesektsiooni. 9.1.12 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus Evakuatsioon toimub välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele. Evakuatsioonipääsude minimaalkõrguseks on 2100mm. Väljumisteede pikkus on alla 30m. Hädaväljapääsudena kasutada vajadusel elamu aknaid, mis vastavad Siseministri määrusele nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §43. Hädaväljapääs lg (1) - Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja laius 500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 millimeetrit. 9.1.13 Suitsuärastus ja paiskpinnad Suitsueemaldus põhikorrustel on lahendatud avatavate akende ja välisuste kaudu. Paiskpindasid ei ole projekteeritud. 9.1.14 Tuleohutusabinõud hoones Elamu on varustatud vähemalt ühe tulekahjusignalisatsioonianduriga korruse kohta, mis asub koridoris, magamistubade läheduses (vastavalt ET-2 0109-0645 nõutele). Hoone on varustatud vähemalt ühe 6 kg pulberkustutiga ning lisaks on hoonesse paigaldatud vingugaasi andurid.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 33/38 -

Hoone ekspluateerimisel juhinduda Tuleohutuse üldnõuetest. Vastutus tuleohutuse ees lasub hoone omanikul. 9.1.15 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril Olemasolevad tuleohutuskujad ei muutu. Hoone keskmine kõrgus maapinnast on 6,6 m. Pääs katusele on planeeritud välise teisaldatava redeli kaudu. Katuse teenindamiseks on teisaldatav katuseredel. Piksekaitsesüsteem ei ole projekteeritud. Üksikelamu on lähimatest naaberkinnistu hoonetest kaugemal kui 8m. 9.1.16 Juurdepääsud Kinnistu asub hajaasustus alal. Juurdesõiduteeks on Vana-Tagadi tee. Päästemeeskonnale on tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega hoone neljast küljest. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu (üksikelamu) ja seda teenindavate abihoonete puhul < 50 m peasissepääsust. Juurdepääsutee laius ≥ 3,5 m ja juurdepääsutee kandevõime ≥ 25 t. Juurde- ja sissepääsu nõuded on tagatud - sissepääs üksikelamusse välisuste kaudu.

Katusekorrusel tagada katusealustele juurdepääs vastavate luukide kaudu.

9.1.17 Väliskustutus seadmete paiknemine Välise kustutusvee vajadus 10l/s 3h jooksul. Hoone varustamine välise tulekustutusveega korraldatakse aastaringselt kasutatavast veevõtukohast. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub ca 3 km kaugusel (vastab EVS 812- 6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017) hoonest, Tagadi-Kurtna tee (nr 11154) juures olevast Kurtna paisjärvest. Tuletõrje veevõtukoht peab vastama EVS 812-6:2012/A1:2013 “Ehitiste tuleohutus: Osa 6: Tuletõrje veevarustus” nõutele. 9.1.18 Kütteseadmete tuleohutus Küttesüsteemid projekteerida vastavalt EVS 812-3:2018/AC:2018. "Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid" nõuetele. 9.1.19 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus Ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse tagamiseks on lähtutud standardist EVS 812- 2:2014/AC:2018 “Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”. Ventilatsiooniagregaat teenindab 1 tuletõkkesektsiooni. Kanal ja muu ventilatsioonisüsteemi osa kinnitatakse nii, et need ei varise ega suurenda tulekahju ja suitsu levimise ohtu. Kõik õhutorud ja ventilatsioonisüsteemide elemendid valmistatakse tuletõrje nõuetele vastavast materjalist, mis vastab vähemalt A2-s1, d0 tuletundlikkusele (mittepõlavatest ja raskesti süttivatest).

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 34/38 -

10. ENERGIATÕHUSUS Ehitusprojekti kohaselt tegemist on üksikelamuga, millele rakendatakse energiatõhususe miini- mumnõuded vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.01.2019 määrusele nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi: väikemajades (sh paarismajad ja ridaelamud) köetava pinnaga 120-220m2 - 160 kWh aastas ruut- meetri kohta; Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t kasutatud elektrienergia ja kasutatud kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate kaalumistegurite korru- tised. Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised: - elekter 2,0 - taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,65;

Hoone põhikütteks õhk-vesi soojuspump, mille jaotussüsteemiks on vesipõrandaküte. Õhk-vesi soojuspump Daikin Altherma 3 (8kW). Hoone ventseadmeks on pidevalt töötav sissepuhke- väljatõmbe ventilatsiooniagregaat soojustagastusega ja elektrilise kalorifeeriga. Hoone sooja veega varustamine toimub läbi mahtboileri, mida varustab soojusega õhk-vesi soojuspump.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 35/38 -

11. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID

11.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse RT I 1999, 60, 616

11.2 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED EHITAMISEL Vabariigi Valitsuse määrus nr. 377 01.07.2009 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” Vabariigi Valitsuse määrus nr. 13 01.05.2004 “ Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” Vabariigi Valitsuse määrus nr. 362 01.06.2002 “ Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” Sotsiaalministri määrus nr. 42 11.02.2017 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “ 11.3 PROJEKTEERITUD HOONESTUSE TÖÖTERVISHOIU NÕUDED 11.3.1 Nõuded ehitistele Sotsiaalministri määrus nr 78 01.06.2002 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodeid”

12. KESKKONNAKAITSE EHITUSEL JA HOONE EKSPLUATEERIMISEL 12.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. EVS 835:2022 Hoone veevärk EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk 12.2 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD Ei ole projekteeritud objekte või protsesse, mille puhul oleks vaja läbi viia keskonnamõju hindamine.

12.2.1 Jäätmed Jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Saku Vallavolikogu 22.08.2019 määrusele nr 10 „Jäätmehoolduseeskiri“ (JHE). Prügikonteineri ala ja /või jäätmemaja on planeeritud kinnistule, kõvakattega alusele. Konteinerid paigaldada vastavalt jäätmeliikidele, prügiautole ligipääsetavasse kohta. 12.2.2 Ehitusjäätmete käitlemine Ehitus- ja lammutustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine vastavalt jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 36/38 -

olema registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

Ehitusjäätmed koguda kinnistesse konteineritesse, millele on tagatud regulaarne äravedu. Lammutustöödel tekkvate ohtlike jäätmete (eterniit, ruberoid, klaas jms) käitlemine toimub eraldi – koguda eraldi konteineritesse.

Ehitusjäätmete spetsifikatsioon

Jäätme liik Kogus, m3 Jäätmenimistu jaotuskood*

Betoon 6,3 17 01 01 Silikaattellised 15,7 17 01 02 Puitmaterjal 35,0 17 02 01 Isolatsioonimaterjal 10 17 06 04 Metallijäätmed 0,5 17 04 05 Värvi- ja lakijäätmed 0,1 08 01 11 Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi-ja hermeetikujäätmed

0,1 08 04 09

Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer

0,1 03 01 04

Kivisöe- või põlevkivitõrva sisaldavad bituumenitaolised segud

0,1 17 03 01

Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspragt (sealhulgas segapraht)

0,1 17 09 03

Klaas 2,5 17 02 02 Ruberoid 0,1 17 03 01 Eterniit 8,5 17 06 05 Muud jäätmed 0,5 17 09 04 Kokku 79,6

• - jäätmenimistu jaotisekood vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” lisale 1

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 37/38 -

Ehitusjäätmed käidelda järgnevalt

Jäätme liik Käitlusviis Betoon Transportida ehitusjäätmete prügilasse Silikaattellised Transportida ehitusjäätmete prügilasse Puitmaterjal Transportida ehitusjäätmete prügilasse Isolatsioonimaterjal Transportida ehitusjäätmete prügilasse Metallijäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse Värvi- ja lakijäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikujäätmed

Transportida ehitusjäätmete prügilasse

Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puitpõhised plaadid ning vineer

Transportida ehitusjäätmete prügilasse

Kivisöe- või põlevkivitõrva sisaldavad bituumenitaolised segud

Transportida ehitusjäätmete prügilasse

Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sealhulgas segapraht)

Transportida ehitusjäätmete prügilasse

Klaas Transportida ehitusjäätmete prügilasse Ruberoid Transportida ehitusjäätmete prügilasse Eterniit Transportida ehitusjäätmete prügilasse Muud jäätmed Transportida ehitusjäätmete prügilasse

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

Staadium: Eelprojekt Töö nr:1509

Koostaja: Triinu Lepa

- 38/38 -

13. HALJASTUS Ehitustööde käigus säilub kogu olemasolev väljakujunenud haljasala.

Ehitustööde käigus juhinduda standardist EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“.

13.1 HALJASTUSE KAITSEMEETMED EHITUSTÖÖDE AJAL

• Raietel ja ehitustöödel tuleb mehhanismide juurdepääsuteede lähedale jäävate säilitatavate puude võrade all mehhanismidega sõites ja kaevetöödel võimalikult vältida puude maapinnalähedaste juurte kahjustamist. Soovitav on kasutada juurestiku kaitseks ajutistel sõiduteedel kas kilpe või rajada ajutised killustikteed.

• Teostamaks ehitustöid tuleb enne tööde algust määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-) tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse ajal! Nendes kohtades, kus ei ole võimalik tarastusega haljastust piirata, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib Keskkonna- ja Kommunaalameti spetsialisti nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Lõikust peab teostama vastava ala spetsialist (kutsetunnistust omav arborist)!

GSPublisherVersion 0.99.100.12700

Projekteerija:

EP

AR-4-02

Staadium

Mõõtkava/formaat

Joonise nr.

Töö nr.

Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojektObjekt:

Joonis: Asendiplaan

1509Vana-Tagadi tee 5, Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond

1:500 / A3

28.09.2025

Tellija:

Kuupäev

Ly Joakit

Triinu Lepa

Aadress:

B

1

7,0

11,0

12 ,4

3,7

16,6

8,2

N

S

Lepiku

71901:001:0647

Vana-Tagadi tee 5

71814:001:0519

11154 Tagadi-Kurtna tee

71901:001:0449 PK

55.10

55.05

55.13

55.45

55.34

Aj.Rp.piirimärgi peale

A.

Pinnas

55.04

55.11

55.32

54.85

55.04

54.98

55.23

54.71

54.69

54.80

54.68

54.84

54.9054.94

54.95

55.08 54.69

54.65

54.56

54.67

54.75

54.68

54.7554.98

54.81

54.82

54.82

55.43 55.47

55.08

54.99

54.96

55.43

55.37 55.36

55.15

55.11

55.53 55.45

55 .4755 .6455

.45

55. 5855

.6855 .53

55 .54

55 .7055 .53

55.52

55.52

55 .60

55 .78

55 .62

55 .58

55 .6155 .7355

.59

55.57 55.14 55.62

X=6566050

Y =543550

54.82 54.92

55.05

katuse hari 60.85

räästa kõrgus 57.27

H. (E.)

Riigi tee

te eka

itse vöö

nd

Pinnas

136,7 m2

B

2

2

5,1

Õhk-vesi soojuspump

0.00=55.60

TINGMÄRGID

Kinnistu piir

Rek. üksikelamu

Ol.olev haljastus

Proj. killustikriba

Proj. puitterrass

Pääs kinnistule / hoonesse

Üksikelamu laiendus

Proj. betoonkivisillutis

Prügikonteinerite asukoht

Ol.olev elektripaigaldise kaitsevöönd

Ol.olev sideehitise kaitsevöönd

Naaberkinnistu piir

Ol.olev haljastus

Proj. killustikriba

Proj. puitterrass

Pääs kinnistule / hoonesse

Proj. betoonkivisillutis

Ol.olev elektripaigaldise kaitsevöönd

Projekteeritavad trassid: Veetrass

Kanalisatsiooni trass

Kanalisatsiooni mahuti 10m3

Kanalisatsiooni mahuti kaitsevöönd 5 m

Kanalisatsiooni kaev

Madalpingekaabel

Olemasolevad trassid:

Madalpingeõhuliin

Sidekanalisatsioon

Liitumiskilp

Puurkaev

Puurkaevu kaitsevöönd 50 m (reoveepuhastite immutusala keeld)

Puurkaevu kaitsevöönd 10 m

Mõõtis

Joonestas

Joonise sisu

Jooniste arv 1

Mõõtkava 1:500

Jaak Müürsepp

Joonise nr. 1

Jaak Müürsepp tel.5107360 e-mail. [email protected]

Jaagu Kinnisvara OÜ Rapla vald Sulupere küla

MTR EEG 000273 Töö nr2025-036

Kuupäev

04.05.2025.a.Tegevuslitsents: 613MA-k 30.08.2019 Jaak Müürsepp geodeet tase 5

MAA-ALA PLAAN HARJU MAAKOND SAKU VALD TAGADI KÜLA

Vana-Tagadi tee 5 71814:001:0519

MÄRKUSED: 1. PLAAN ON KOOSTATUD L-EST 97 KOORDINAATIDE SÜSTEEMIS

2. KÕRGUSED EH2000 SÜSTEEMIS 3. PIIRID KANTUD PLAANILE KATASTRI SEISU ALUSEL JAANUAR 2025

2025.A. MAIS TEHTUD MÕÕTMISTE ALUSEL

KINNISTU ANDMED: Krundi pind 1063 m2

Katastriüksuse nr. 71814:001:0519 Kasutamise sihtotstarve Elamumaa 100% Hoonete arv krundil 1 rekonstrueeritav ja laiendatav

ELAMU LAIENDUS PROJEKTEERITUD OLEMASOLEV

Ehitisealune pind 136,7 m2 114,4 m2

Ehitise maapealse osa pind 136,7 m2 114,4 m2

Suletud netopind 163,6 m2 86,9 m2

Kõrguslik sidumine ±0,00=+55,60m ±0,00=+55,23m Maapealse osa korruste arv 2 1 Maa-aluste korruste arv - - Hoone kõrgus 6,6 m 5,8 m Hoone suurim abs. kõrgus +62,0 m Hoone pikkus 16,6 m 16,7 Hoone laius 8,2 m 6,9 Hoone maht 639,1 m3 486 m3

Laiendatav osa 32% - Katuse kalle 41o 41 o Tulepüsivusklass min TP3 min TP3 Köetav pind 163,6 m2 53,6 Tehnopind 4,8 m2 - Üldkasutatav pind 25,4 m2 33,3 Eluruumide pind 133,4 m2 53,6

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 30.09.2025 nr 505848

Meie 08.10.2025 nr 7.1-2/25/16611-2

Vana-Tagadi tee 5 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saku valla Tagadi küla

Vana-Tagadi tee 5 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 505848).

Kinnistu (katastritunnus 71814:001:0519) asub riigitee nr 11154 Tagadi-Kurtna tee (edaspidi

riigitee) km 0,29-0,33 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse olemasoleva elamu (EHR kood 116019084) laiendamiseks ja

ümberehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on Triinu Lepa koostatud „Üksikelamu rekonstrueerimis- ja laiendusprojekt.

Eelprojekt. Töö nr 1509“ (edaspidi projekt).

Meiega ei ole projekti koostamisel koostööd tehtud.

Võttes arvesse ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023

määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa

kooskõlastamata.

1. Esitatud projekti seletuskirja p 2.2.5 Olemasolev tänavavõrk, juurdepääsud on öeldud, et

juurdepääsu tagab olemasolev mahasõit Tagadi-Kurtna teelt. Sama kinnitab ka seletuskirja

p 2.5.2 Juurdepääsutee, mille kohaselt toimub autoga juurdepääs krundile Tagadi-Kurtna

teelt olemasoleva mahasõidu kaudu.

Seletuskirjas kirjeldatud olukord on kajastatud projekti asendiplaanil, millelt nähtub, et

juurdepääs kinnistule on kavandatud selle põhjapoolsest osast so riigitee orienteeruvalt km

0,294 (vt joonis 1).

2 (6)

Joonis 1. Väljavõte projekti asendiplaanist

Lisaks jääb ebaselgeks projekti asendiplaanil näidatud „Pinnas“. Palume selgitada.

Teeregistri andmete kohaselt puudub tänasel päeval kinnistule juurdepääsuks normidele

vastav registreeritud ristumiskoht (vt joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte teeregistrist

Ka teevideote väljavõtetelt ei nähtu, et kinnistul oleks varasemalt olnud juurdepääs projekti

asendiplaanil näidatud asukohast (vt joonis 3a ja joonis 3b).

3 (6)

Joonis 3a. Väljavõte teevideost (juuli 2011)

Joonis 3a. Väljavõte teevideost (märts 2023)

Pigem nähtub teevideotelt, et kasutuses on olnud joonisel 4a, 4b näidatud juurdepääs, mis

on sõiduki rehvijälgede alusel tuvastatav.

Joonis 4a. Väljavõte teevideost (august 2024)

4 (6)

Joonis 4b. Väljavõte teevideost (aprill 2025)

Arvestades eeltoodud asjaolusid ja toetudes lisatud videote väljavõtetele, ei saa me

nõustuda projekti seletuskirjas ja asendiplaanil näidatud juurdepääsutee lahendusega.

Seletuskirjas ja asendiplaanil näidatud juurdepääsu ei saa pidada olemasolevaks, kuna

riigitee muldkehalt puuduvad igasugused sellele viitavad tunnused – näiteks teepeenra

vajumised, sõidukijäljed, rohukatte kulumine või muud visuaalsed märgid, mis viitaksid

regulaarsele kasutusele.

Pakume välja kaks võimalikku lahendust kinnistule juurepääsu tagamiseks:

 VARIANT 1: Juurdepääs projekteeritavale hoonele kavandada kinnistu edela nurgast,

(eelduslikult) olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 0,318 (vt joonis 5).

Joonis 5. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti teeregistrist

Hoone projektis tuleb näha ette kõnealuse ristumiskoha remont riigitee aluse maa piires

olemasolevas mahus. Remondi käigus eemaldatakse kasvupinnas ning ristumiskoha

kulunud ja kahjustatud osad, mis asendatakse kruusaga (vastavalt Tee ehitamise

5 (6)

kvaliteedinõuded lisa 10 alusel segu Pos 5 või 6). Ristumiskoht peab jääma riigiteega

võimalikult risti vähemalt 8 m ulatuses, lähtudes tüüpjoonise I kohaselt.

Juhul kui soovitakse tulevikus muuta ristumiskoha asukohta või katendikonstruktsiooni (nt

asendada freespurukattega või asfalteerida), tuleb maaomanikul taotleda meilt nõuded

teeprojekti koostamiseks, saates vasava päringu e-posti

aadressile [email protected].

 VARIANT 2: Uus juurdepääs kinnistule on võimalik kavandada riigitee ligikaudu km

0,294 projekteeritava ristumiskoha kaudu. Ristumiskoha täpne asukoht selgub teeprojekti

koostamisel, tagatud peab olema nõuetekohane nähtavus väljasõidul riigiteele; vt joonis

6).

Joonis 6. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti teeregistrist

Selgitame, et antud teelõigul on riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 305

sõidukit ning kehtib kiiruspiirang 40 km/h. Vastavalt normide lisa 1 tabeli 17 ja 18 tuleb

selles asukohas riigitee ristumiskohal tagada nähtavus 3x60 m mõlemas suunas. Lisaks

peab samatasandiliste ristmike vahekaugus kõrvalmaanteel olema vähemalt 10 m,

arvestatuna ühe ristmiku lõpp-punktist järgmise ristmiku alguspunktini (ristmiku lõpp- ja

alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab selle äärmine geomeetriline element).

Palume arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu,

mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. See tähendab, et uue ristumiskoha

rajamine riigiteele (sh asukoha ja parameetrite valik) saab toimuda üksnes kokkuleppel

Transpordiametiga ning kooskõlas meie poolt esitatud nõuetega. Maaomanikul või

volitatud esindajal esitada meile taotlus [email protected] nõuete väljastamiseks

teeprojekti koostamiseks. Kuna riigitee on kitsas ning kinnistule puudub VARIANT 2

korral sobilik juurdepääs, siis peab ehitusloale eelnevalt olema meiega vähemalt

ristumiskoha ehitamise leping sõlmitud. 2. Projekti asendiplaanile kantud riigitee kaitsevööndile lisada mõõtkett ning seletuskirjas tuua

välja EhS § 71 kohane tee kaitsevööndi kirjeldus. 3. Projekti asendiplaanile kanda riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla,

tehnovõrk vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

4. Projekti koostamisel/korrigeerimisel arvestada, et riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70

lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist

ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti

nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

6 (6)

5. Projekti asendiplaanil näidata riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhine tee number

ja nimetus.

6. Projekti asendiplaanile kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) normide lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2

joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

8. Projekti seletuskirja sobivasse kohta lisada, et Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga

seotud rajatiste väljaehitamiseks.

9. Projekti asendiplaanile kanda puuduolevad ning tingmärkides kirjeldatud pääs kinnistule ja

hoonesse.

Prügikonteinerite tingmärk ei vasta asendiplaanil näidatud tingmärgile. Palume korrigeerida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. 1509_EP_AR-3-01_Seletuskiri_V02 - Lisa 2. 1509_EP_AR-4-02_Asendiplaan_V02

Jana Prost

5792 4753, [email protected]