Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks ja Maanteeameti 04.07.2019. a korralduse nr 1-3/19/118 kehtetuks tunnistamine

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla

km 78,8–99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti

koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu

I klassi maantee eelprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 88402:001:0720; 88402:002:0480; 18802:001:0096

4.2.Koha-aadress: Rapla maakond Märjamaa vald (Jädivere, Päärdu,

Konuvere, Palase, Manni ja Pallika külad) ja Pärnu

maakond Põhja-Pärnumaa vald (Pallika, Kodesmaa,

Libatse, Oese ja Langerma külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev olukord Põhimaantee 4 Tallinn‒Pärnu‒Ikla (E67) kuulub

rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-

T) teedevõrgustikku. Tallinn–PärnuI–Ikla maantee on

tähtis Eestit läbiv Põhja- ja Lääne-Euroopa vaheline

turismi- ja transpordimarsruut. Riigitee 4 Tallinn‒Pärnu‒

Ikla maantee on osa Põhjameri‒Balti transpordikoridorist.

Teelõigule on koostatud Rapla maakonnaplaneeringut

täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 44,0 – 92,0“ koos keskkonnamõju

strateegilise hindamisega (kehtestatud Rapla maavanema

23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348) ning Pärnu

maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“

(edaspidi teemaplaneering) koos keskkonnamõju

strateegilise hindamisega (kehtestatud Pärnu maavanema

1.10.2012 korraldusega nr 529). Teemaplaneeringud on

kättesaadavad: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-

planeeringud/raplamaa/rapla-via-baltica/;

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-

planeeringud/parnumaa/parnu-tm_viabaltica/.

Põhimaantee liiklussagedus oli 2021. a teeregistri andmete

põhjal vahemikus 6192–10682 autot ööpäevas, millest

raskeliikluse osakaal oli 20–24%.

5.1.2. Projekti eesmärk  Riigitee 4 Tallinn‒Pärnu‒Ikla (E67) km 78,8-99,0

asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu projekteerimine

2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks vastavalt Rapla ja

Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavale

teemaplaneeringule.

 Täpsustada teemaplaneeringuga kavandatud teede ja

rajatiste asukohad.

 Selgitada välja tehniliselt ja majanduslikult optimaalne

põhimaantee ümberehitamise lahendus.

 Selgitada välja teede ehitamiseks ja hooldamiseks

vajalik teemaa.

 Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning

liikuvuse tagamine erinevatele transpordiliikidele (sh

jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid,

transiitliiklus, põllumajandus jms).

 Viia läbi keskkonnamõju hindamine.

Transpordiameti tellimusel koostab Skepast&Puhkim OÜ

riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi teelõigu eelprojekti, mille

koosseisus on valminud I klassi maantee eskiislahendus,

mis on laetud lingile:

https://pilv.mkm.ee/s/KJpqPskbd1Gc9TZ.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Põhiteel 120 km/h, põhjendatud juhtudel madalam

Ülejäänud teede osas hinnata ja teha ettepanekud sobiva

kiiruse osas

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv 2+2

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Lähtuda juhisest „Riigiteede liikluskorralduse juhis“.

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, asulates Eesti Standardist EVS

843:2016 “Linnatänavad”.

5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda punktis 5.1.2 viidatud eskiislahendusest.

Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Projekteerida tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja

liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,

liiklussagedusest ja liikluse koosseisust.

5.2.4. Näha ette põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine ja nende

ühendamine kogujateede kaudu vastavalt eskiislahendusele.

5.2.5. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või

selle ulatuse muutmine ning katte remont.

5.2.6. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.

Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.

5.2.7. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Koostöös kohaliku omavalitsuste ja ühistranspordikeskustega täpsustada

eskiislahenduses toodud bussipeatuste vajadust, sh täpsustada peatuste asukohad.

5.3.2. Projekteeritavate bussipeatuste tüüp peab vastama tee klassile, millele peatus

projekteeritakse.

5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.3.4. Hinnata eeldatavat parkimiskohtade vajadust bussipeatuste juures ja vajadusel

projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad sõiduautodele ja jalgratastele.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad

projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse

nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1

lõikest (3).

5.4.3. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest, projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud ulukitele ja kergliiklejatele. Rajatiste eeldatavad asukohad

on esitatud eskiisjoonisel.

5.5.2. Uued rajatised projekteerida kasutusajaga vähemalt 100 aastat.

5.5.3. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmiku

läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte

arvutamiseks vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse

hindamine

Teostada vastavalt Transpordiameti juhendile

„Kergliikluse prognoosimise juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja

müraleevendusmeetmete vajadus ja asukohad.

☒ Ulukiuuring Selgitada välja ulukite ja kahepaiksete võimalikud

liikumisalad üle projekteeritava teelõigu ning määrata

leevendavate meetmete rakendamise vajadus ja

asukohad.

☒ Õhusaaste hajuvusuuring Viia läbi õhusaaste näitajate hajuvusuuring

(modelleerimine).

☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus (I

etapp).

☒ Nahkhiire liikide leviku

hindamise uuring

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ III kaitsekategooria

taimeliikide ümberasustamise

võimalikkuse ja vajalike

tingimuste eksperthinnang

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☐ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist.

☒ Keskkonnamõju hindamine Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas

keskkonnamõju hinnang.

☐ Ei kohaldu

Koostas: Ave Kallo, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla

km 78,8–99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti

koostamiseks“

lisa 1

Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Põllumajandus- ja Toiduamet

6.2-2/36347

/…/

Maaparandusseaduse § 52 järgi kui maa-alale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse avalikult

kasutatavat teed või avalikes huvides vajalikku tehnovõrku või -rajatist ja käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud

kooskõlastamise käigus selgub, et maaparandussüsteemi tuleb uuendada, määrab Põllumajandus- ja

Toiduamet kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks

maaparandussüsteemi uuendamise tingimused. Põllumajandus- ja Toiduamet võib määrata ka nimetatud tee,

tehnovõrgu või -rajatise asukoha maaparandussüsteemis.

Tehnilise eelprojekti koostamise käigus näidata ära millistel maaparandussüsteemidega seotud lõikudel on

planeeritud tee ehitusega seotud tööd. Kui projektlahendus ei võimalda maaparandussüsteemide toimimist,

siis tuleb maaparandussüsteemid rekonstrueerida. Selleks võtta Põllumajandus- ja Toiduametilt

maaparandussüsteemi projekteerimistingimused (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12). Põhiprojekti koosseisu lisada

maaparandussüsteemide ehitusprojekt, Maaparandusseaduse § 16.

Eeltoodust tulenevalt Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km

78,8-99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu.

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. Maaparandusehitise osas esitatud informatsioon võtta

teadmiseks.

2 Terviseamet

9.3-1/22/6380-2

/…/

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud projekteerimistingimuste eelnõuga ning ei esita

vastuväiteid riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu‒Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere-Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi

maantee projekteerimistingimustele.

Otsus:

Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

3 Päästeamet

7.2-3.4/5023-4

Planeeritav Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi

maantee ei jää ühegi ohtliku ega suure ohuga ettevõte ohualasse.

Päästeameti „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“

metoodika kohaselt on maantee planeerimine lubatud.

Otsus:

Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

4 Maa-amet

6-3/21/16692-6

/…/

Jooniste põhjal on koostataval projektil puutumus järgmiste reformimata maaüksuste ning riigi omandis

olevate kinnisasjadega, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Maa-amet:

1) Märjamaa vald:

 Päärdu küla, Madise maaüksus, tunnus 88402:001:0498 – piirneb projekteeritava põhimaanteega;

 Päärdu küla, reformimata maaüksus 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, tunnus 50301:001:0774 – piirneb

projekteeritava põhimaanteega, maaüksuse põhjaosa läbib kavandatav juurdepääsutee;

 Päärdu küla, Mustika maaüksus, tunnus 88402:001:0515 – piirneb projekteeritava põhimaanteega;

 Päärdu küla, Aarde kinnisasjast (tunnus 88402:001:1100) lõunas asuv reformimata maaüksus –

maaüksuse idaosa läbib kavandatav kogujatee;

 Manni küla, Miku maaüksus, tunnus 88402:002:0291 – piirneb projekteeritava põhimaanteega;

 Jädivere küla, Kütuse maaüksus, tunnus 50301:001:0775 – üle maaüksuse põhjaosa kulgeb kavandatav

juurdepääsutee;

 Pallika küla, Oktoobri maaüksus, tunnus 88402:002:0227 – projekteeritav põhimaantee läbib maaüksuse

kirdeosa, perspektiivne kogujatee läbib maaüksuse lõunaosa. Maaüksus on koormatud kasutusvaldusega

OÜ Halinga kasuks.

2) Põhja-Pärnumaa vald:

Põhjendus:

Transpordiamet saatis 22.08.2022 Oktoobri kinnisasja (tunnus

88402:002:0227) ja Maie kinnisasja (tunnus 18802:001:0229)

kasutusvaldaja ning Teeääre kinnisasja (tunnus 18801:001:0580) ja

Kivipõllu kinnisasja (tunnus 18802: 001:0300) rentnikule

projekteerimistingimuste eelnõu. Määratud tähtajaks seisukohta ei

esitatud, mistõttu Transpordiamet eeldab, et nimetatud kinnistute

osas on kasutusvaldaja ning rentnik nõus projekteerimistingimuste

eelnõuga.

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. Projekteerimisel arvestada geodeetilise märgi osas esitatud info

ja tingimustega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

 Langerma küla, Teeääre maaüksus, tunnus 18801:001:0580 maaüksust läbib projekteeritav põhimaantee

. Maaüksus on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile Akkerlac OÜ-le;

 Langerma küla, Kivipõllu maaüksus, tunnus 18802:001:0300 maaüksuse lääneserva läbib kavandatav

kogujatee, maaüksus piirneb lõunast kavandatava juurdepääsuteega. Maaüksus on antud

põllumajanduslikul eesmärgil rendile Akkerlac OÜ-le;

 Langerma küla, Maie maaüksus, tunnus 18802:001:0229 piirneb kavandatava kogujateega. Maaüksus on

koormatud kasutusvaldusega OÜ Halinga kasuks.

Palume kaasata projekteerimistingimuste menetlusse Oktoobri kinnisasja (tunnus 88402:002:0227) ja Maie

kinnisasja (tunnus 18802:001:0229) kasutusvaldaja OÜ Halinga (e-post: [email protected], telefon: 5044443)

ning arvestada nimetatud kinnisasjade osas kasutusvaldaja seisukohaga.

Palume kaasata projekteerimistingimuste menetlusse Teeääre kinnisasja (tunnus 18801:001:0580) ja

Kivipõllu kinnisasja (tunnus 18802: 001:0300) rentnik Akkerlac OÜ (e-post:

[email protected], [email protected], telefon: 524 2544).

Projekti töötsooni ja selle lähedusse jääb 5 geodeetilist märki: nr 5392 (PÄRNU-JAAGUPI97) (GPA ID

10706; riiklik geodeetiline võrk, II klass; riiklik kõrgusvõrk, nivelleerimine I klass; gravimeetriline võrk, III

klass), nr 8059 (GPA ID 227116; riiklik kõrgusvõrk, nivelleerimine I klass), nr 4330 (Jädivere00) (GPA ID

30103; tihendusvõrk; riiklik kõrgusvõrk, nivelleerimine I klass), nr 4304 (Päärdu00) (GPA ID 28102;

tihendusvõrk) ja nr 4305 (Päärdu00) (GPA ID 28103; tihendusvõrk). Geodeetilise märgi nr 5392 kaitsevöönd

on 5 meetrit märgi tsentrist ning geodeetiliste märkide nr 8059, nr 4330, nr 4304 ja nr 4305kaitsevöönd on

3 meetrit märgi tsentrist.

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist

märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse

inimtegevust. RAS § 26 lõige1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise

märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust,

mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja

mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni-või mullatööde tegemine. Kui töid tehakse

geodeetilise märgi kaitsetsoonis on vaja teostada peale tööde lõpetamist geodeetiliste märkide

kontrollmõõtmised.

Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste

tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“).

Projekti töötsooni jäävriikliku geodeetilise võrgu märk nr 5392 (PÄRNU-JAAGUPI97) tuleb säilitada oma

endises asukohas, looduses tähistada geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd ning kaitsta ehitustööde ajaks.

Kui tööde käigus saab rikutud märgi tähistus (näiteks kupits, kaitseaed või tunnuspost), siis tuleb need

taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Töötsooni jäävad geodeetilised märgid nr 8059, nr 4330, nr 4304 ja nr 4305 tuleb võimalusel säilitada oma

endises asukohas, looduses tähistada geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd ning kaitsta ehitustööde ajaks.

Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilisi märke säilitada, tuleb need vastavalt geodeetiliste

tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärsete (sh mõõtmismetoodikate

seisukohalt) geodeetiliste märkidega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

Enne geodeetilise märgi teisaldamist või kontrollmõõtmisi tuleb vastavalt geodeetiliste tööde korra § 10

lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud

andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo,

e-post [email protected]).

Kõrgusvõrgu reeperite teisaldamisel ning sellega seonduvate ehitus-, mõõtmis-ja arvutustööde tegemisel

tuleb juhinduda geodeetiliste tööde korra § 5 lõikes 5 sätestatust ja „Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja

rajamise juhendist“ (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Riikliku-korgusvorgu-

juhend_2006.pdf?t=20180511112319).

RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel

on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele

kõrgemageodeesia valdkonnas.

Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetilise töö aruanne pärast

kontrollmõõtmisi või teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes

esitatakse teostatud mõõtmis-ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad

meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post

[email protected]) viie tööpäeva jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist.

Maa-amet nõustub projekteerimistingimuste andmisega riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu projekteerimiseks 2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks tingimusel, et

arvestatakse käesolevas kirjas märgituga. Palume edastada projekt Maa-ametile seisukoha kujundamiseks.

5 Muinsuskaitseamet

5.1-17.6/1162-1

/…/

Muinsuskaitseamet on tutvunud Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-

Jaagupi lõigu I klassi maantee projekteerimistingimuste andmise eelnõu dokumentidega.

Kuna antud dokumentatsioon sisaldas arheoloogilisi uuringuid puudutava osa, nõustub Muinsuskaitseamet

esitatud eelnõuga täiendavate märkusteta.

Otsus:

Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

6 Rahandusministeerium

14-13/6094-2

/…/

Lähtudes esitatud taotlusest ning vastavalt valdkonna pädevusele on Rahandusministeerium seisukohal, et

projekteerimistingimuste koostamisel on järgitud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavat

teemaplaneeringut „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine

km 44,0 – 92,0“ (kehtestatud Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348) ning Pärnu

maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ (kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012

korraldusega nr 529).

Otsus:

Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

7 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

4

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Keskkonnaamet

6-2/22/14483-2

/…/

Projekteerimistingimuste andmise menetlus on seotud käimasoleva keskkonnamõju hindamise (KMH)

menetlusega „Riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla (E67) km 78,8 99,0 Konuvere Pärnu Jaagupi lõigu eelprojektiga

kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (KMH)“. Keskkonnaamet on peamised märkused ja seisukohad

edastanud vastuskirjadena KMH menetluses. Transpordiamet otsustajana on KMH programmi avalikustanud ning

lähiajal toimuvad avalikud arutelud.

Kuna projekteeritud tööd ei toimu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis, siis õigusliku aluse puudumisel loobub Keskkonnaamet projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamisest.

Märgime, et projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.11. (Muud projekti koosseisus teostatavad uuringud)

palume tuua välja ka nahkhiireliikide leviku hindamise uuringu ja eksperthinnangu III kaitsekategooria

taimeliikide ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta.

Otsus:

Arvestada ettepanekutega, lisada projekteerimistingimuste punkti

5.11 nahkhiireliikide leviku hindamise uuring ja eksperthinnang

III kaitsekategooria taimeliikide ümberasustamise võimalikkuse ja

vajalike tingimuste kohta.

2 Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsus

6-2/968-4

1. Nii nagu juba varasemalt oleme ViaBaltika järgmise lõigu (Pärnu-Jaagupist Pärnu poole jääva osa) kogujateede

kohta teinud ettepaneku, nii peaksid ka need olema V klassi tolmuvaba kattega teed. Kogujateed saavad

oluliseks liikumisvõimaluseks kohalike elanike elu igapäevasel korraldamisel. On vaja tagada normaalsed

liikumistingimused ka suurtele jäätmeveo autodele, päästetehnikale jne. Kuna piirkonnas on intensiivne

põllumajandustootmine, siis ka põllumajandustehnikale. Samuti oleme sunnitud osaliselt ümber korraldama

koolitranspordi. Oleme seisukohal, et kuna inimeste liikumisvõimalused muutuvad oluliselt pikemaks ja (ka

teeolud) ei tohi halveneda mistõttu tolmuvabad katted kogujateedel on igati põhjendatud ja vajalikud.

2. Oleme seisukohal, et JJT-5 peaks olema riigi omandis ning eraldi jalg- ja jalgrattatee mitte laiendatud peenraga

kogujatee.

3. Eskiisil on lahendamata Karjalauta, Järveääre, Uustalu, Lennu ja Paju kinnistute inimeste juurdepääs Kodesmaa

bussipeatusesse läbi Kodesmaa altpääsu. Kõigil inimestel ei ole oma autot mistõttu on vaja tagada võimalus bussi

peale minekuks.

4. Arusaamatu, miks on eskiisil kohas, kus on ette nähtud hülss lägatorule, Järvesoo tee kaks lõiku määratud

likvideerida. Läga ümberpumpamiseks on vajalik ligipääs mõlemale poole ja neid teelõike ei saa likvideerida.

5. Libatse liiklussõlme on vaja lisaks kavandada ca 100 meetri pikkune jalgratta- ja jalgtee riigitee 20175 Valgu–

Libatse tee ja Valgu tee 2//Korkmanni kinnistu põhjapoolse kinnistu piiri vahele. See on vajalik Libatse küla

inimestele mõistlikuks võimaluseks minna praegustest oluliselt kaugemale planeeritud Libatse bussipeatustesse.

6. Juhul, kui planeeritakse Libatse poe juures füüsilise tõkkega eraldada jalgratta- ja jalgtee olemasolevast teest,

tuleb ette näha ristmikul katkestus, et oleks tagatud hooldustehnika ligipääs Libatse teelt 19209 (selle ääres asuvast

reoveepumplast) Biopuhasti kinnistule.

7. Üha tähtsamaks on saamas põllumaa säästlik ja otstarbekohane kasutamine ning võimalusel vältida asjatut

põllumaade siilutamist. Seetõttu teeme ettepaneku jääda algse lahenduse juurde, kus Libatse liiklussõlme viadukt

järgib olemasoleva Libatse-Langerma tee nr 19216 joont ning Nurga kinnistule juurdepääs lahendada JP-11

pikendusena või Libatse-Langerma teelt eraldi lühikese osana.

Põhjendus:

1. KT-09 ja KT-07 on olemuselt juurdepääsuteed, kus V klassi

maantee projekteerimine (katte laius 7 m) ei ole tänaste

teadmiste juures ja perspektiivset liiklussagedust arvesse

võttes põhjendatud. Nõustume, et nimetatud juurdepääsuteed

tuleb kavandada mustkattega, kuid katte laiuseks on mõistlik

arvestada 5,0 m (ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega

tee), mis on ka järgneva lõigu kogujatee laius.

2. Kuna teede omandi küsimused ei ole projekteerimistingimuste

menetluse ese, siis lõpliku otsust selles küsimuses ei langetata.

Transpordiamet koostöös Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega

kaalub esitatud ettepanekut eelprojekti koostamise käigus.

3. Transpordiamet kaalus ettepanekut ning otsustas kavandada

põhiteega paralleelselt juurdepääsutee Paju kinnistust kuni

kogujateeni KT-09, mille kaudu on tagatud kergliiklejate

ligipääs Kodesmaa kergliiklustee tunnelisse. Antud lahenduse

korral saab projekti mahust välja jätta esialgses eskiisis

näidatud juurdepääsuteed JP-15, JP-17 ja JP-19.

Avalikul arutelul tehti ettepanek Kodesmaa tunneli asukohta

nihutada. Kaalusime esitatud ettepanekut ning otsustasime

tunnelit nihutada ca 200 m põhja suunas. Selliselt jääb see

põhjapoolseimasse võimalikku asukohta mis on väikeulukite

liikumist arvestades aktsepteeritav. Ka bussipeatus

nihutatakse samasse kohta.

4. Eskiisil on tähistatud X-ga suletavad mahasõidud. Teed ei ole

plaanis likvideerida ning tagatud on ligipääs hülsi mõlema otsa

juurde. Segaduse vältimiseks korrigeerime eskiisi selliselt, et

oleks selgelt arusaadav, et suletakse mahasõidud, mitte ei

likvideerita teed.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

5

5. Arvestame esitatud ettepanekuga ning projekteerimine

jalgratta- ja jalgtee riigitee 20175 Valgu–Libatse tee ja Valgu

tee 2//Korkmanni kinnistu põhjapoolse kinnistu piiri vahele.

6. Arvestame ettepanekuga ning kavandame piirde katkestuse

jalgratta- ja jalgtee füüsilisele tõkkele Biopuhasti kinnistule

ligipääsu tagamiseks.

7. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut, kuid ei pea

mõistlikuks lahendust kus Libatse liiklussõlme viadukt järgib

olemasoleva tee nr 19216 Libatse–Langerma joont. Tee

jätmisel olemasolevale trassile oleks vajalikud võõrandused

tee põhjaküljel olevatest kinnistutest ja juurdepääs Nurga KÜ-

le tuleks lahendada teisiti. Summaarne võõranduse vajadus

põllumaast ei väheneks, küll aga oleks probleemne

ehitusaegne liikluskorraldus.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Projekteerida kogujatee KT-

07 ja KT-09 mustkattega. Mitte projekteerida kogujateed KT-

07 ja KT-09 V klassi maanteena. Täpne tee laius selgub

projekteerimise käigus.

2. Arvestada ettepanekuga ning kaaluda projekteerimise käigus

JJT-5 omandi küsimust.

3. Arvestada ettepanekuga, projekteerida paralleelselt põhiteega

Paju kinnistust kogujateeni KT-09 juurdepääsutee ning

projekti mahust välja jätta esialgses eskiisis näidatud

juurdepääsuteed JP-15, JP-17 ja JP-19.

4. Arvestada ettepanekuga, korrigeerida eskiisi selliselt, et oleks

arusaadavalt näidatud mahasõitude sulgemine (mitte tee

likvideerimine).

5. Arvestada ettepanekuga ning projekteerida jalgratta- ja jalgtee

riigitee 20175 Valgu–Libatse tee ja Valgu tee 2//Korkmanni

kinnistu põhjapoolse kinnistu piiri vahele.

6. Arvestada ettepanekuga, kavandada piirde katkestus jalgratta-

ja jalgtee füüsilisele tõkkele Biopuhasti kinnistule ligipääsu

tagamiseks.

7. Mitte arvestada ettepanekuga, Libatse liiklussõlme viadukti

lahendust mitte muuta.

3 Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsus

4-8/2112

Esitame Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse poolsed täiendavad ettepanekud:

1. Kõikide kogujateede ristmikel ja järskudel teekäänakutel paigaldada asfaltkate kogu ristmiku ja käänaku

teekatte laiusel minimaalselt 20 meetri ulatuses.

2. Kogujateedel on vajalik korrastada teetammid ja veereziim ning tagada piisav kandevõime enne tolmuvaba

katte rajamist. Peavad olema tagatud mahasõidud kinnistutele.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga ning tagada kogujateede ristmikel ja

väikese raadiusega järskudes kurvides 20 m kummaski suunas

tugevam kate (konstruktsioon), et oleks välistatud katte

lõhkumine rasketehnika poolt.

2. Arvestada ettepanekuga ning näha ette kogujateedel

(perspektiivsed kohalikud teed) vajalikud tegevused

kandevõime tagamiseks (teetammide, veerežiimi ning

mahasõitude korrastamine)

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

6

4 MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

5-6/71

Sisu puudus, Transpordiameti poolt saadetud dokumendid olid MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt

allkirjastatud. Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus

projekteerimistingimuste eelnõuga.

5 Elering AS

16.08.2022

1. Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 78,8 - 99,0) ehitusalas ristub maanteega Elering AS-le kuuluv 110kV

kõrgepinge õhuliin L188 Valgu – Vigala visangus M41 – M42. Õhuliini kaitsevööndi ulatus on 25m liini teljest

mõlemale poole.

2. Eleringi liinide asukohti saab vaadata: http://gis.elering.ee/

3. Projekti koostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab

kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd)

ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma

tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada

inimest, vara või keskkonda).

4. Seoses planeeritava riigimaantee ümberehitamisega I klassi maanteeks tuleb olemasolevate 110kV õhuliinide

ristumised nõutud vahekauguste (gabariitide) tagamiseks ümber ehitada maanteega ristumiste nõuetele vastavaks.

Ristumiste projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700)

projekteerimise erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on projekteerimisel ja töö

korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide ehitusnõuetes käsitlemata tööde tegemise kord tuleb eraldi kokku

leppida.

5. Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanikul (Maanteeamet),

Elering AS-ile, esitada elektripaigaldise ümberehituse taotlus vähemalt 36 kuud enne teeehitustööde algust

ristumiste väljaehitamiseks. Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse liini ümberehitamiseks ning

korraldada kogu asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga.

6. Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering AS-le kuuluvate

elektripaigaldiste ümberehitamine/asukoha muutmine, tasub kõik taolise tegevusega seotud kulutused Elering AS-

ile;

7. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada Eleringile kooskõlastamiseks

tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb enne tööprojekti koostamist taotleda

Eleringilt. Elering annab omapoolse heakskiidu või motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu

dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult.

8. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete osas asub Eleringi kodulehel

https://elering.ee/vorgu-umberehitus .

9. Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV õhuliiniga

peab olema tagatud 8,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme

temperatuuril +80°C. Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või

rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud temperatuuril +80°C.

Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud.

10. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus + 5 m.

11. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist tulenevate ohtude eest

(nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks.

12. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 110kV liini elemendist (mastist), takistada mastile pealesõidu võimalus

äärekivi või põrkepiirdega.

13. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide kõrgustega,

ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas.

Otsus:

Arvestada esitatud infoga ning projekteerimise käigus üldjuhul

arvestada ettepanekutega. Vajadusel teha koostööd Elering AS-

iga.

6 AS Connecto Eesti

(ELASA)

Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigule jääb osaliselt Eesi Lairiba

Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidevõrgu objekt ELA102. Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus

projekteerimistingimuste eelnõuga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

7

26.07.2022 e-kiri

Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt (AS Connecto Eesti) projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti

valmides kooskõlastada see ELA SA haldusega.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELA SA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab Riigitee 4

Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee projekteerimistingimuste

eelnõu.

2. Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt (AS Connecto

Eesti) projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti

valmides kooskõlastada see ELA SA haldusega

7 RMK

3-1.1/2022/4064

/…/

RMK on tutvunud esitatud materjalidega.

Eeldame, et kõik kavandatud kogujateed ehitatakse välja ja vana-maantee lõike rohkem ei suleta.

RMK üldine tingimus projektidele on, et kõigile RMK maaüksustele millele olemasolev juurdepääs ei säili, peab

olema projekteeritud ja tagatud uus nõuetekohane juurdepääs.

Konkreetsel juhul, RMK maaüksusele Märjamaa metskond 67 (88402:002:0500) juurdepääsu tagamiseks tuleb

välja ehitada ka perspektiivne koguja tee KT-11 ja sellele nõuetekohane ristmik (pöörderaadiusega 15 meetrit)

Riigimetsa teega (8840159).

Kõikjal peab olema tagatud pikki ja risti suunaline pinnavete liikumine, tekkida ei tohi alasid kuhu pinnavesi

koguneb.

Põhjendus:

Eskiisis on näidatud perspektiivne kohalik tee KT-11 (kogujatee),

mida käesoleva projekti raames välja ei ehitata.

Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.6.

projekteeritakse kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud

majapidamistele ja kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs

likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega. Kuna Märjamaa

metskond 67 kinnistu tänane juurdepääs põhimaanteelt kaob, siis

lahendatakse riigitee projektis uus juurdepääs läbi koguja- ja

kohalike teede. Vastavalt 19.10.2022 kokkulepitule

projekteeritakse Märjamaa metskond 67 kinnistu põhimaantee

äärde vähemalt 4,0 m lai ja kruuskattega 4. järgu metsatee nõuetele

vastav tee ning see ühendatakse 20177 Jädivere–Kivi-Vigala

teega.

Otsus:

Arvestada ettepanekuga osaliselt. Perspektiivset kogujateed KT-

11 käesoleva projekti mahus mitte projekteerida. Projekteerida

põhitee äärde Märjamaa metskond 67 kinnistule vähemalt 4,0 m

laiune kruuskattega ning 4.järgu metsatee nõuetele vastav

juurdepääsutee.

8 Märjamaa Vallavalitsus

9-3.3/2787-3

1. Antud piirkond teenindavad Päärdu ristes olevad kiirliinide peatused, mis mööda kattega teid sõites on Kivi-

Vigala külast 10 km kaugusel (praeguse teedevõrgu järgi). Kasutades statistikaameti kaardirakendust on leitav

kavandatavate Jädivere liiklussõlme ja Päärdu riste 3,5 km raadiusega puhvetsoonis elanike arv, mis on

vastavalt 310 ja 90. Jädivere liiklussõlm jääb Kivi-Vigala külast ca 3 km kaugusele, mis tänapäevaste

kergliiklusvahenditega (elektritõukeratas, tasakaaluliikur) on jõukohane vahemaa bussi peale minemiseks.

Päärdu riste on küll omakorda 7,4 km kaugusel Velise külast, kuid antud vahemaa on kergliiklusvahendiga

läbimiseks aeganõudev ning võib eeldada, et kiirliinide teenuse kasutamiseks läbitakse vahemaa autoga, mis

omakorda võimaldab hõlpsasti Päärdu riste asemel Jädivere liiklussõlme sõita. Märjamaa vallal on kavas Kivi-

Vigala küla ja Jädivere liiklussõlme kergteed ühendada. Seoses eel nimetatuga näha ette kiirliinide

bussipeatused Jädivere liiklussõlmes ning kavandada sellega kaasnev taristu nagu parkimiskohad,

jalgrattaparkla jne.

2. Märjamaa Vallavalitsus teeb ettepaneku projekteeritavalt lõigult freesitud asfaltbetooniga katta riigimaanteede

lõigud, mida läbivad kahe kooli koolibussid. Kruusakattega teelõigud on halvasti läbitavad ja muutlikud

ilmaolud (suured sajuperioodid) muudavad bussiliikluse aeganõudvaks ja ohtlikuks. Peale ajakulu suurendab

see ka tehnika hoolduskulusid.

Koolibussid kasutavad järgmisi kruuskattega riigimaanteid: 20177 Jädivere – Kivi-Vigala; 20180 Päärdu –

Tõnumaa, 20169 Sääla tee, 16196 Kirbla – Rumba – Vana-Vigala, 20179 Manni – Kivi-Vigala, 20181 Kivi-

Vigala-Avaste-Vana-Vigala, 20190 Hirvepargi Tiduvere. Kaardipilt lisatud kirjale.

Põhjendus:

1. Vigala Osavallakogu 22.09.2022 protokolli nr 12 otsuse nr 6

kohaselt toetab Osavallakogu varianti, kus Jädiveresse tuleb

kiirliinide peatus ja Venesse jääb kohalike liinide peatus.

Antud ettepanekut toetab ka MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus (MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse e-kiri 28.09.2022). Vene bussipeatus

tuua kogujatee äärde ning näha see ette kohalike liinide

peatusena

2. Hetkel pole tehtud veel katendi arvutusi ja ei ole teada ülejääva

freespuru mahtu ning seetõttu ei ole võimalik sellekohaseid

kokkuleppeid tingimustena sätestada. Juhul, kui freesipuru

jääb palju üle ja seda ei kasutata ehituseks, siis kuulub see

Transpordiametile. Kruusateede katte ehituse osas saame

lähtuda üle-eestilisest pingerivist ning kui mõni katte ehituse

objekt jääb samasse ajajärku suure objekti ehitusega, siis on

võimalus freespuru seal kasutada.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga. Projekteerida Jädivere sõlme

kiirliinide bussipeatus koos kaasneva taristuga. Vene bussipeatus

tuua kogujatee äärde ning näha see ette kohalike liinide peatusena.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

8

2. Kaaluda esitatud ettepanekut järgnevates projekti staadiumites

kui on selgunud täpsemad materjali mahud.

10 MTÜ Pärnumaa

Ühistranspordikeskus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus

projekteerimistingimuste eelnõuga.

11 Pärnumaa Arenduskeskus

SA

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus

projekteerimistingimuste eelnõuga.

12 Raplamaa Arenduskeskus

SA

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus

projekteerimistingimuste eelnõuga.

13 Telia Eesti AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus

projekteerimistingimuste eelnõuga.

14 Elektrilevi OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja on nõus

projekteerimistingimuste eelnõuga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

9

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tõrvaaugu

88402:002:0169

Tõrvaaugu

88402:002:0170

28.07.2022 e-kiri

/…/

Tõrvaaugu kinnistud jäävad sinna trassi alla. nr(88402:002:0169 ja 88402:002:0170) . Kas neid kinnistuid

vahetadakse sama väärsete kinnistute vastu ? või kuidas toimitakse?

Põhjendus:

Vastatud 08.08.2022 e-kirjas ja selgitatud, et maade võõrandamine toimub

vastavalt maade omandamise protseduurile (lisa 2), kus on kirjeldatud

muuhulgas ka tasu arvutamise põhimõtted.

Täiendavat seisukohta projekteerimistingimuste eelnõu osas ei laekunud,

mistõttu eeldatakse, et vastuväited puuduvad.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga.

2 Uuepikani

88402:001:0304

Annuse

88402:001:0314

Uuepikani

88402:001:0310

Uuepikani

88402:001:0308

27.07.2022 e-kiri

Antud teelõigu äärde jäävad meile kuuluvad metsakinnistud; Uuepikani 88402:001:0304, Annuse

88402:001:0314, Uuepikani 88402:001:0310, Uuepikani 88402:001:0308. Palun projekteerimise ja ehituse käigus

taga nendele kinnistutele ligipääs kogumisteedelt ja läbi loomaaedade väravate.

Põhjendus:

Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.6. projekteeritakse

kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee

ehitusega. Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.

Uuepikani 88402:001:0304, Annuse 88402:001:0314, Uuepikani

88402:001:0308 kinnistutel puuduvad olemasolevad mahasõidud.

Käesolevas projektis on vahetult uue põhimaantee äärde kavandatud

hooldusalad, mille kaudu on võimalik juurde pääseda ka Uuepikani

88402:001:0304, Annuse 88402:001:0314, Uuepikani 88402:001:0308 ja

Uuepikani 88402:001:0310 kinnistutele. Kinnistutele juurdepääsuks

kavandatakse ka loomatarade väravad.

Otsus:

Arvestada ettepanekuga osaliselt, Uuepikani 88402:001:0304, Annuse

88402:001:0314, Uuepikani 88402:001:0310, Uuepikani 88402:001:0308

kinnistutele tagada ligipääs hooldusalade (mitte kogujateede) kaudu ning

näha ette loomatarade väravad.

3 Sihi

88402:001:0437

26.07.2022 e-kiri

Vaatasin eelprojekti üle, küsimus on Konuvere ja Päärdu vahelise kergliiklustee ehituses.

Hetkel seal kirjas ,et see on perspektiivne (kuidas seda tõlgendada ?). See kergliiklustee on hädavajalik kahe küla

kogukonna jaoks.

Põhjendus:

Eskiisil on näidatud Konuvere ja Päärdu vahelised perspektiivsed kohaliku

omavalitsuse kergliiklusteed, mida antud projektiga välja ei ehitata.

Vastavalt Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja

jalgrattamarsruutide teemaplaneeringule on peale kantud II

prioriteetsusklassi kergliiklustee Konuvere ja Päärdu külade vahel.

Transpordiameti poolt kavandatavate kergliiklusteede rajamise aluseks on

kergliikluse prognoos ning vastavad juhendid ning normid. Kergliikluse

prognoosi tulemusi arvesse võttes ei ole eraldi kergliiklustee rajamine

selles lõigus vajalik.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekuga. Kergliiklusteed Konuvere ja Päärdu vahele

antud projekti raames mitte projekteerida.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

10

4 Venematsi-Uuetoa

88402:001:0321

Venematsi-Uuetoa

88402:001:0322

15.08.2022 e-kiri

Olen tutvunud saadetud materjaliga. Olen seotud teemaga viimased kaksteist aastat, mil on tutvustatud erinevaid

lahendusi Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ehituseks. Koostöö projekteerijate, kavandajatega on olnud konstruktiivne

ja meeldiv. Mõistame vajadust uue tee laiema ja ohutuma tee ehituseks mis tõstab meie kõigi turvalisust. Hea meel

on tõdeda, et eelnevalt on kohalike elanike ettepanekutega suuresti arvestatud. Nüüd saadetud dokument on taas

uus lahendus (enne 2+1, nüüd 2+2).

Muret teeb planeeritav kogujatee Päärdu külas, mis ringristmikult viib välja praegusele Velise teele. Kogujatee

läbib kolme kinnistut- Venematsiuuetoa, Sillaotsa ja Aasa hoonete lähiterritooriumi. Meie ettepanek on nihutada

kogujatee majadest pisut eemale(küla poole),et ta läheks Aasa talu hoonete tagant, mitte Aasa ja Sillaotsa hoonete

vahelt nagu praegu planeeritud. See viiks ka tee Venematsiuuetoa hoonetest pisut eemale ning see ei tohiks tuua

endaga kaasa suuri muudatusi juba alustatud projektis.

Põhjendus:

Käesoleva projekti koostamise aluseks on Via Baltica teemaplaneering

ning sellega määratud koridor, mille sees on võimalik kogujateede,

sõlmede jne lahendusi täpsustada. Kogujatee KT-02 asukoha valikul

arvestati juba varasemas teemaplaneeringus määaratud kogujatee

asukohta. Eskiisi koostamise käigus jõuti järeldusele, et seoses Päärdu I

liiklussõlme ärajätmisega on mõistlik näha ette kogujatee KT-02

pikendamine kohaliku Kilgi teeni. Antud lahenduse kohaselt on Velise

jõest põhjapoole jääv kogujatee lõik paigutatud vahetult elektriliini

kaitsevööndi kõrvale selliselt, et oleks tagatud optimaalne maakasutus st

tee ja elektriliini kaitsevööndid osaliselt kattuvad. Lisaks on kogujatee

püütud paigutada võimalikult keskele Sillaotsa ja Aasa hoonete suhtes.

Kaalusime esitatud ettepanekut ning nihutasime kogujateed KT-02

Venematsi-Uuetoa hoonetest veidi eemale. Lisaks vaadati üle JP-02

asukoht ning otsustati see kavandada olemasoleva kohaliku 8840001 Kilgi

tee asukohta, mille kaudu tagatakse juurdepääs ka Venematsi

(88402:001:0271) kinnistule. Antud muudatuse on heaks kiitnud

Venematsi-Uuetoa kinnistu omanik 29.09.2022 e-kirjaga ning Venematsi

kinnistu omanik 29.09.2022 telefoni teel.

Kogujatee nihutamine veelgi rohkem ida poole (Aasa kinnistu hoonete

tagant mõistlikule kaugusele) ei ole meie hinnangul võimalik, sest sellisel

juhul jääb see väljapoole Via Baltica teemaplaneeringu koridori.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekuga. Kogujateed mitte nihutada lääne poole

(Aasa talu hoonete tagant).

5 Haagi

88402:002:0194

23.08.2022 e-kiri

Osaühing Ektarin (registrikood 10098603) on kinnistu 88402:002:0194 omanik. Meie firma tegeleb

toitlustamisega. Antud kinnistu on omandatud sooviga rajada tulevikus sinna söögikoht. Meie sooviks oleks, et

käesolev projekt võimalusel sellega arvestaks. Kinnistu kaugus Jädivere liiklussõlmest on ca 650m, mis on

aktsepteeritav. Meie arusaamise järgi teeprojektiga mingeid ehituspiiranguid meie kinnistule ei lisandu. Juhul kui

mingid piirangud rakenduvad, palun sellest teavitada. Samuti suhtume positiivselt sellesse, kui kinnistu jääb

maanteelt maksimaalselt nähtavaks. See tähendab, et müratõke pole vajalik.

Põhjendus:

Eskiisiga on lahendatud Haagi kinnistu juurdepääs olemasoleva tee

(perspektiivse kogujatee) kaudu. Nimetatud kogujatee teekaitsevööndit ei

ole kavas laiendada, mistõttu Haagi kinnistul täiendavaid kitsendusi ei

teki.

Müraleevendusmeetmete vajadus selgub mürauuringus, kuid sellest

olenemata arvestame esitatud ettepanekuga ning ei kavanda

müratõkkeseina Haagi kinnistu osas. Ehitisregistri andmete kohaselt asub

kinnistul üks eluhoone. Juhul, kui mürauuring selgitab välja, et antud

kohas on müraleevendusmeetmed vajalikud, siis tuleb müratõkkeseinast

loobumise korral sõlmida kirjalik kokkulepe (vältimaks olukorda, kus

eluhoone järgmised omanikud hakkavad müratõket nõudma).

Otsus:

Arvestada ettepanekuga, mitte projekteerida müratõkkeseina Haagi

kinnistule.

6 Paju

63801:001:0321

24.08.2022 e-kiri

Mõistame tee laienduse vajalikkust, kuid meie hinnangul ei ole praeguse eskiisiga tutvudes tagatud parim ligipääs

Paju kinnistule. Teie ettepanek on kasutada ära Kodesmaa põlluvahe teid ja tekitada nii kogujatee. Autoga

ligipääsuks see toimiks, kuid bussipeatusesse kõndimise tee pikeneb tunduvalt ning pimedal sügisõhtul ei ole

meeldiv (turvaline) kõndida mööda üksildasi metsavahe teid. Me ei ole eksperdid, kuid kas läbi metsa ühele perele

ligipääsu tagamine on odavam, kui see tee kulgeks paralleelselt põhimaanteega?

Meie soov on, et kogujatee tuleks põhimaantee kõrvale.

Põhjendus:

Transpordiamet kaalus ettepanekut ning otsustas kavandada põhiteega

paralleelselt juurdepääsutee Paju kinnistust kuni kogujateeni KT-09, mille

kaudu on tagatud ka kergliiklejate ligipääs Kodesmaa kergliiklustee

tunnelisse. Antud lahenduse korral saab projekti mahust välja jätta

esialgses eskiisis näidatud juurdepääsuteed JP-15, JP-17 ja JP-19.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

11

Otsus:

Arvestada ettepanekuga, projekteerida paralleelselt põhiteega

juurdepääsutee Paju kinnistust kogujateeni KT-09. Projekti mahust välja

jätta esialgses eskiisis näidatud juurdepääsuteed JP-15, JP-17 ja JP-19.

7 Soone

18802:001:0868

24.08.2022 e-kiri

Soovime Soone katastriüksuse 18802:001:0868 piires täiendavalt projekteerida:

1) Truubid kuivenduskraavidele. Uus projekteeritav riigitee (4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0 Konuvere–

Pärnu-Jaagupi lõik) lõikab suures osas täna toimivaid kraave Soone katastriüksusel, siis kardame, et uue tee

ehitusel ei arvesta meie maa eripäraga (liigniiske pinnas) ning meie põllumaa ujutatakse üle. Seetõttu teeme

ettepaneku, et oleks tagatud truubid kuivenduskraavidele; rõhutame vajadust toimiva maaparandussüsteemi

(drenaažkuivendus) kahjustuste vältimiseks ehitustööde käigus (projekteerimistingimuste p. 5.7 nõuete täitmine).

2) Traktoriliikluse juurepääsu mööda kõrval- ja kogujadeed Järvesoo teele. Teeme ettepaneku, et tagataks

juurdepääs Järvesoo teele ja nimetatud teelt ületustruubi kaudu Soone katastriüksusel asuvasse metsa. Seoses uue

põhimaantee ehitusega lõigatakse ning likvideeritakse otsene põhi traktoriliikluse juurdepääs metsa.

(projekteerimistingimuste p. 5.2 nõuete täitmine).

3) Müratõke katastriüksuse õueala kaitseks. (projekteerimistingimuste 5.11 nõuete täitmine).

Põhjendus:

1. Arvestame esitatud infoga, vastavalt projekteerimistingimuste eelnõu

punktile 5.7.2 tuleb tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool

teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide

ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide

eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

2. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.4 tuleb näha ette

põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine ja nende

ühendamine kogujateede kaudu. Juurdepääs Soone metsakinnistule

(mis tekib pärast kinnistu jagamist) on kavandatud kogujateede ning

Järvesoo tee kaudu. Arvestame esitatud ettepanekuga ning

projekteerime Soone metsakinnistule mahasõidu (vajadusel truubiga)

vastavalt maaomaniku poolt 6.10.2022 saadetud skeemile.

3. KMH käigus viiakse vastavalt projekti lahendusele nii olemasolevas

kui perspektiivses olukorras läbi müratasemete modelleerimine, mille

tulemusi kajastatakse KMH aruandes. Müra normtasemeid ületavate

olukordade leevendamiseks rajatakse tee-ehituse käigus

müratõkkeseinad või -vallid.

Otsus:

Arvestada ettepanekutega:

1. Projekteerimisel arvestada kuivenduskraavidega ning tagada

nende toimimine, vajadusel näha ette nende ümberehitamine.

2. Projekteerida juurdepääs Soone metsakinnistule (mis tekib pärast

kinnistu jagamist) Järvesoo teelt ning vajadusel näha ette truup.

3. Vastavalt mürauuringu tulemustele näha vajadusel ette

müratõkkeseinad või -vallid.

8 Rebase

88402:001:0320

24.08.2022 e-kiri

Seoses Pärnu maantee laiendusega, et oleks tagatud juurdepääs Rebase kinnistule (nr 1686837) Metsa juurdepääsu

pinnasteel oleks truubid, mitte nõvad, liigvee äravooluks. Põhjendus:

Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõu punktile 5.7.2 tuleb tagada

vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja

puhastamine. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et hooldusteede

äärde on vajalik lahendada pinnavete ärajuhtimine, siis näha ette

juurdepääsuks vajalik mahasõidu truup. Täpne lahendus selgub

projekteerimise käigus.

Otsus:

Arvestada ettepanekuga. Rebase kinnistu juurdepääs kavandada

hooldusala kaudu. Vajadusel kavandada mahasõidu truup.

9 Nuki

88402:001:1130

Esitan kinnistu Nuki (88402:001:1130), Päärdu küla, 82-83 km ettepanekud ja tähelepanekud riigitee 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere-Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee projekteerimistingimuste kohta. Põhjendus:

1. Projekteerimise käigus kaaluda esitatud ettepanekut ning võimalusel

nihutada teed Nuki kinnistust eemale (ida poole).

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

12

28.08.2022 e-kiri 1. Kuna kinnistu asub juba praegu vahetult tee ääres (lähemal kui 50 m), siis meie peamine ettepanek ja soov on,

et uue maantee ehitusel ei ehitataks teed enam majale lähemale ning võimalusel laiendataks teed teisele poole

(Velise suunal). Kuna tee asub kahe kinnistu Nuki ja Sirina vahel, siis palume, et uue I klassi mnt ehitusel

võetaks arvesse ka kinnistute seisukorda, meie pere sh 2 alla 10 aastast last elab kinnistul alaliselt (maja

renoveerimine on pooleli), Sirina kinnistul asuv maja on olnud tühi viimased 12 aastat ning on väga kehvas

olukorras (põhimõtteliselt kokku kukkumas), hoov on võsastunud (kevadel kukkus murdunud puu

elektriliinile) ning elumaja asub praegusest teest kaugemal kui meie maja. Kui Sirina kinnistul asuva hoone

säilimine on siiski prioriteet, siis võiks olukorra lahendada ka selliselt, et uus tee paikneks praegustest

elumajadest võrdsel kaugusel. Lisaks märgin, et Päärdu küla püsielanikud elavad praegusest teest just Vigala

pool ning ei ole samuti huvitatud, et teemüra nende kruntidele lähemale tuleks (müra peame ju juba praegu

taluma).

Seoses Sirina kinnistuga juhin tähelepanu sellele, et Sirina kinnistul sh vahetult praeguse maantee ääres kasvab

võõrliik nn pargitatar, millega tuleb kindlasti tee ehitusel arvestada.

2. Konkreetselt tee ehitusaegsete mõjudega palume, et võetaks arvesse elanike privaatsust ja kasutataks näiteks

ajutist müraseina. Kuna meie krunt ja maja asub ikkagi täiesti maantee ääres, siis ehitusaegsed liikluspiirangud

ja müra mõjutavad meie igapäevaelu tugevalt. Näiteks on meie privaatsus häiritud, kui aeglases liiklusvoolus

liiklejad meile hoovi vaatavad (90 km tunnikiirusega ei jõua keegi suurt midagi märgata, aeglasem

liiklusvoolus aga küll). Samuti tekitab ehitus tolmu, müra ja vibratsiooni. Siinkohal räägin reaalsetest

kogemustest. Näiteks on viimase nädalal toimunud Velise-Manni ristmikul remont ja müra on tavapärasest

suurem ning privaatsus häiritud.

3. Kuna praegune Velise-Manni ristmik suletakse, siis palun selgtust, kuidas lahendatakse ligipääs Nuki

kinnistule. Hetkel keerame ristmikult lihtsalt hoovi, kuid kui ristmik suletakse, siis kui kaugelt meie hoovist

ja praegusest teest? Kui laiaks jääb ligipääsutee? Kas praegune riste poolitatakse ka kraaviga? Kas prügiauto

mahub edaspidi kinnistu teeotsas ümber keerama? Kuidas pääseb kinnistuni lumesahk? Mõistan, et see on

seotud sellega kui kaugele tuleb praegusest ristmikust uus tee, aga varasemates planeeringutes ei ole sellistele

detailidele tähelapanu pööratud. Märgin, et Nuki kinnistu probleem on ka selles, et ümberkaudsed kraavid ei

toimi. Ilmselt ei toimi ka praegune E67 maanteekraav, kuna kevad-talvel on kinnistul märkimisväärne liigvesi,

kuid kraavis pea-aegu vett ei ole. Seega uue tee ehitamisel palume kindlasti arvestada, et kinnistu olukord

ligipääsu ja liigvee osas ei halveneks.

4. Kuna uus maantee ja sellega seoses muutuv liikluskorraldus muudab ka meie harjumusi sh tee ületamist bussile

minekuks, jalutamisteid, ligipääsu jõele ja metsale ning külaelanike varasemaid ettepanekuid Velise-Manni

ristmikule jalakäijate tunneli või silla rajamise kohta ei arvestatud, teen ettepaneku, et kohalikele elanikele

rajataks võimalus ületada teed Päärdu silla alt sellisel kujul, et läbi saaks ka lapsevankri, jalgrattaga. Selgitan,

et praegu on võimalik teed ületada igal hetkel (kuigi lapsevankri või ratastooliga silla ületamine on takistatud,

kuna rajatud piirded takistavad liikumist). Märgin, et sarnase ettepaneku tegin ka 2019.a aprillikuus 2+1

projekti kohta.

Seoses Päärdu sillaga palun ka arvestada, et vana silla lammutamisel tekkivaid või ajutiste ehitiste jäätmeid enam

jõkke ei jäetaks. Hetkel on jões silla all eelmiste remontide jäätmed (armatuurid ulatuvad veest välja). Märgin, et

jõe osa, mis edaspidi jääb kahe silla vahele kasutatakse suvisel perioodil nii supluskohana kui ka kalapüügiks.

2. Projekteerimise käigus selgitada välja, vajadusel arvestada (sh

keskkonnamõju hindamisel) Sirina kinnistul asuva võõrliigi

olemasoluga ning näha ette meetmed.

3. Keskkonnamõju hindamise käigus käsitletakse ka ehitusaegseid

häiringuid ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed müra,

vibratsiooni, saaste jms leevendamiseks.

4. Nuki kinnistu juurdepääs riigiteelt 4 Tallinn-Pärnu-Ikla suletakse ning

ligipääs tagatakse läbi liiklussõlmede ning kogujatee KT-05 ja 20178

Päärdu-Leibre tee. Nuki kinnistule pääsemiseks tuleb sõita Päärdu

liiklussõlme, mis on ca 600 m Pärnu suunas ning sealt edasi ca 400 m

kogujatee kaudu 20178 Päärdu-Leibre teeni, millest Nuki kinnistuni

on ca 500 m. Autoga liikudes pikeneb teekond ca 1,5 km. See teekond

on ligipääsetav ka teenindavale transpordile, vajadusel nähakse ette

ümberpööramise kohad.

Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.7.2 tuleb tagada vete

piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja

puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega

piirnevatel katastriüksustel). Arvestame esitatud infoga

projekteerimisel.

5. Arvestame esitatud ettepanekuga ning lahendame Päärdu külas

kergliiklejatele (sh lapsevankri, rattaga jne) ohutu liikumise

võimaluse.

6. Kõik lammutamisest tekkivad jäägid tuleb ära vedada ning utiliseerida

vastavalt nõuetele.

Otsus:

Arvestada ettepanekutega:

1. Projekteerimise käigus kaaluda põhitee telje nihutamist Nuki kinnistut

eemale (ida poole).

2. Projekteerimise käigus ja keskkonnamõju hindamisel selgitada välja

ja vajadusel arvestada Sirina kinnistul asuva võõrliigi olemasoluga.

3. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnata ehitusaegset mõju Nuki

kinnistule ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed.

4. Esitatud info võtta arvesse projekteerimisel ning vajadusel lahendada

liigveest tulenevad probleemid.

5. Lahendada Päärdu külas kergliiklejatele põhimaanteest ohutu üle- või

altpääs.

10 Sirina

88401:001:0383

Aarde

88402:001:1100

1.09.2022 e-kiri

Teadaolevalt anti arvamuste avaldamiseks täiendav tähtaeg 1. sept. Allpool leiate minu arvamuse.

Tähelepanekud:

1. Projekt on paberil (internetis seletuskirja ei avalikustatud koos eelnõuga) lennukas ja kena.

2. Probleemiks on ilmselt:

* väga suur kulukus seoses kogujateede, sildade ja viaduktide ehitamisega

* tegeliku sideme kadumine ajalooliste keskuste Velisemõisa ja Päärdu mõisa teljel

Ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule:

Põhjendus:

Kuna kirjas toodud tähelepanekud nr 1 ja 2 ei sisalda ettepanekud, siis

nende osas põhjendusi ei lisata ja otsust ei tehta. Märgime, et tegemist on

riikliku teehoiukava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 10.12.2020)

kohaselt indikatiivse objektiga ning rahalised vahendid selle

realiseerimiseks peab kavandama Vabariigi Valitsus. Teekoridor ja

üldised põhimõtted on paika pandud Rapla maakonnaplaneeringut

täpsustavas teemaplaneeringus „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu

– Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ koos

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

13

1. Kogujateed võiks nihutada selliselt, et see lõikaks Aarde kinnistu asemel katastrit 88402:001:0770 (Velise

metskond 32), mis kuulub riigile.

2. Sirina kinnistuni viiv tee peab olema kogu ulatuses (kuni likvideeritava ristmikuni) hooldatud aastaringselt

(sarnaselt praegusele olukorrale) omavalitsuse või riigi poolt.

3. Kui kogujateele on ettenähtud valgustus, siis samasugune valgustus peab olema ka Sirina kinnistuni viival teel

(kuni likvideeritava ristmikuni).

4. Elektrivõrgud ja alajaamad tuleb planeerida selliselt, et Sirina kinnistul on võimalik ilma takistusteta liituda

elektrivõrguga ainult ampritasu alusel (alajaam ei tohi olla kaugemal kui 400m).

5. Elektrivõrgud ja alajaamad tuleb planeerida selliselt, et Aarde kinnistul on võimalik ilma takistusteta liituda

elektrivõrguga ja seda ainult ampritasu alusel (alajaam ei tohi olla kinnistust kaugemal kui 400m).

6. Sirina kinnistu ja riigitee vahele paigutada nõuetekohased müratõkked.

7. Planeerida ohutu tee jalakäijate liikumiseks Sirina/Aarde kinnistu ja kogujatee ristmikult viaduktile ja sealt üle

(Päärdu II liiklussõlm).

Kui mõni ettepanek jäi ebaselgeks, siis palun täpsustust küsida. Vastan meeleldi.

Muud küsimused:

1. Palun saata toimiv pilvelink, kus saab ka digitaalsel kujul alla laadida ka seletuskirja.

2. Palun saata viide kõige hiljutisemale dokumendile, otsusele, õigusaktile vms, kust nähtuks projekti eelarve ning

kuidas ja millistest vahenditest antud projekti rahastatakse.

Lõpetuseks:

Kui 2024. a on selge, et projekt ei realiseeru planeeritud 2028. aastaks, siis on vajalik projekti 81-84 km vaheline

osa uuesti mõtestada ja projekteerida arvestades asjaolude muutuseid.

keskkonnamõju strateegilise hindamisega (kehtestatud Rapla maavanema

23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348) ning Pärnu

maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4

(E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km

92,0 – 170,0“ (edaspidi teemaplaneering) koos keskkonnamõju

strateegilise hindamisega (kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012

korraldusega nr 529).

1. Kaalusime esitatud ettepanekut (kogujateed nihutada Velise metskond

32 kinnistule), kuid ei pea seda mõistlikuks. Antud nihutus tooks kaasa

kogujatee nihutuse ka põhjapoolsel lõigul ning see loob täiendavaid

kitsendusi sealsetele kinnistutele. Lisaks tooks nihutus kaasa mitmeid

ristumisi maaparandussüsteemi eesvoolu ja põikkraavidega, mis teeb

lahenduse oluliselt kallimaks. Võrreldes teemaplaneeringu

lahendusega on projekteeritud lahendus Aarde kinnistu osas oluliselt

vähem maad hõivav.

2. Projekteerimistingimuste andmisel pannakse paika lahendus mida

projekteeritakse, teede omandi küsimused ei ole menetluse esemeks.

Sellest olenemata arutas Transpordiamet nimetatud küsimust

Märjamaa valla esindajatega ning ühiselt jõuti järeldusele, et kuna

sellel lõigul puuduvad avaliku tee tunnused tulevikus, siis on tegemist

erateega. Märjamaa valla esindajad kinnitasid, et kui kinnistutel on

aktiivne kasutus (püsivad elanikud) siis kohalik omavalitsus tagab

antud lõigul talihoolde korraldamise.

3. Valgustus projekteeritakse vastavalt juhisele „Riigimaanteede

valgustamise juhis“. Täpne valgustuse lahendus selgub eelprojekti

koostamise käigus. Sirina kinnistuni viiv tee saab olema eratee,

mistõttu antud kohas valgustuse rajamine ei ole põhjendatud.

4. Arvestame ettepanekuga projekteerimise käigus ja tehnovõrkude

ümbertõstmisel.

5. Arvestame ettepanekuga projekteerimise käigus ja tehnovõrkude

ümbertõstmisel.

6. Keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus viiakse vastavalt projekti

lahendusele nii olemasolevas kui perspektiivses olukorras läbi

müratasemete modelleerimine, mille tulemusi kajastatakse KMH

aruandes. Müra normtasemeid ületavate olukordade leevendamiseks

rajatakse tee-ehituse käigus müratõkkeseinad või -vallid.

7. Käesoleva projekti raames rajatavad jalgratta- ja jalgteed on näidatud

eskiisil kollasega (Päärdu II sõlmest kuni 20178 Päärdu-Leibre teeni)

ning rohelise katkendjoonega Raplamaa maakonnaplaneeringu

kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneeringuga ette

nähtud II prioriteetsusklassi kergliiklusteed, mida antud projekti

raames ei rajata. Transpordiameti poolt kavandatavate kergliiklusteede

rajamise aluseks on kergliikluse prognoos ning vastavad juhendid ning

normid. Kergliikluse prognoosi tulemusi arvesse võttes ei ole eraldi

kergliiklustee rajamine selles lõigus vajalik ning jalakäijad saavad

liikumiseks kasutada kogujateed.

Vastused muudele küsimustele:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

14

1. Kahjuks selgus, et projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.1.2

viidatud pilvelink (https://pilv.mkm.ee/s/fwzlxiT9Yu0ZAlw) oli

mõned päevad menetluse ajal maas, mistõttu ei olnud võimalik

joonistele ligi pääseda. Tegemist oli tehnilise tõrkega, mis lahenes

ning viidatud lingi kaudu on võimalik materjalidele ligi pääseda.

Tõrkest tulenevalt pikendas Transpordiamet ka vastamise tähtaega ühe

nädala võrra.

2. Kuna tegemist on indikatiivse teehoiukava objektiga, siis konkreetset

rahastust ei ole veel paika pandud, sest see sõltub rahastusfondide

perioodidest. Küll on teada, et põhimaanteede ehitamine I klassi

maanteedeks võiks toimuda ÜF rahastusega. Antud eelprojekti

peamine eesmärk on teemaplaneeringu täpsustamine ning optimaalse

lahenduse sh maksumuse väljaselgitamine. Peale seda saab Vabariigi

Valitsus teha otsuse antud objekti tegeliku realiseerimise aja osas.

Lõpetuseks toodud arvamuse võtame teadmiseks.

Otsus:

Arvestada ettepanekutega:

1. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et tehnovõrke on vaja ümber

tõsta, siis planeerida alajaamad selliselt, et Sirina kinnistust ei jääks

alajaam kaugemale kui 400m.

2. Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et tehnovõrke on vaja ümber

tõsta, siis planeerida alajaamad selliselt, et Aarde kinnistust ei jääks

alajaam kaugemale kui 400m.

Arvestada ettepanekutega osaliselt:

1. Sirina kinnistuni viiv tee näha ette tulevikus erateena, kus kohalik

omavalitsus tagab aktiivselt kasutuses olevate kinnistute

juurdepääsuteede talihoolde korraldamise.

2. Vastavalt mürauuringule näha vajadusel ette müratõkkesein või –

vallid.

3. Mitte projekteerida kogujatee KT-02 äärde eraldi kergliiklusteed.

Eskiisis on kavandatud kergliiklustee Päärdu II sõlme viaduktist kuni

20178 Päärdu-Leibre tee ristini.

Mitte arvestada ettepanekuga:

1. Mitte arvestada ettepanekuga. Kogujateed KT-02 mitte nihutada

Velise metskond 32 kinnistule.

2. Mitte projekteerida Sirina kinnistuni viivale teele (kuni likvideeritava

ristmikuni) tänavalgustust.

11 Nurga-Uuetoa

88402:001:0439

Rausbergi

88402:002:0248

20.08.2022 e-kiri

Tänan võimaluse eest täiendada omapoolsete ettepanekutega riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 78,8-99,0 km

projekteerimistingimuste ja keskkonnamõju hindamise programmi eelnõusid. Olles tutvunud esitatud

materjalidega, avaldan järgmist:

- 25.03.2019 kirjaga nr 15-1/18-2118/14516-1 on mind kui Nurga-Uuetoa (88402:001:0439) kinnistu omanikku

kaasatud põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 77,7 – 88,7 Konuvere-Jädivere ehitusprojekti

koostamisse. Kuna mind kui kaasatud isikut ei ole teavitatud antud projekteerimise katkestamisest, siis eeldan, et

samale teetrassile on samaaegselt käimas kahe teeprojekti koostamine. Palun täpsustada, kas selline tegevus on

otstarbekas, kuna realiseerida on meile hoomatavas ajaraamis võimalik neist ainult ühte?

Põhjendus:

- Maanteeamet (Transpordiameti õiguseellane) on varasemalt viinud

läbi projekteerimistingimuste menetluse põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 77,7 – 88,7 Konuvere-Jädivere lõigu

põhiprojekti koostamiseks, kuid vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele

otsustati 2+1 projektid teha ümber 2+2 ristlõikega maantee

projektideks. Transpordiamet lisab vastavasisulise märkuse käesoleva

projekteerimistingimuste korraldusse ning sõnastab selle järgmiselt:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

15

- Eelnevas punktis viidatud projektlahendus näeb ette 2+1 teed valdavalt olemasolevas koridoris ja tänu

madalamale projekteeritud piirkiirusele on tegu oluliselt keskkonnasäästlikuma lahendusega nii maa- kui

ehitusmaterjalikasutuselt (vähem liiklusohutusest tingitud teerajatisi ja väiksem kütusekulu tee kasutajatel), mis

käimasoleva rohepöörde kontekstis on määrava tähtsusega. Mis põhjustel on algatatud samas teekoridoris 2+2

teetrassi projekteerimine olukorras, kus riik rohepöörde eest vastutajana peaks olema keskkonnasäästlikumate

valikutega eeskujuks?

- Teen ettepaneku näha ehitusprojektis ette nende teelõikude, kus liikluskoormus oluliselt langeb, katete ja

muldkehade laiuse vastavusse viimine nende tegeliku vajadusega. See võimaldab ehituse käigus laialdasemat

vabaneva teekatte ja -mulde materjali taaskasutust ning teede alt vabaneva maa taas kastusse võtmist rohealadena.

Ilmekas näide ressursiraiskamisest on Kernus, kus põhimaantee koridor on viidud uuele trassile ja endine maantee

on kohaliku liikluse tarbeks kasutuses ebaproportsionaalselt laiana.

- Keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kavandatavate tegevuste mõju kliimamuutustele analüüsi (lk 58)

juures tuleks hinnata ka suurenevast piirkiirusest tekkivat täiendavat keskkonnamõju nii lähtuvalt lisameetmete

vajadusest liiklusohutuse säilitamisel (piirkiirusega 120 km/h tee vajab ehituseks rohkem maad ja ehitusmaterjale

kui 90 km/h piirkiirusega tee) kui ka suurenevast saastekoormusest (sõidukite kütusekulu on piirkiiruse 120 km/h

juures suurem kui 90 km/h juures).

- Kavandatava riigimaantee hooldatavad rohealad on oluline ressurss ka elurikkusele, mida saab hoida vajalikke

töid sobivaimal ajal tehes. Et säilitada teepeenardel kasvava taimestiku liigirikkus, lastes valmida ka seemnetest

paljunevate taimede seemnetel ja pakkuda rohkem toidubaasi taimede õitel toituvatele putukatele, oleks

otstarbekas alustada teeäärte niitmisega peale 1. juulit. Hilisem niitmine võimaldab vähendada ka niitmiskordade

arvu ja saavutada seeläbi kokkuhoidu tee hoolduskuludes. Palun kliimamuutuste mõju analüüsis seda

leevendusmeedet kaaluda.

Korralduse andmisega muutub vastavalt EhS § 33 lg 2 kehtetuks

Maanteeameti 04.07.2019. a korraldus nr 1-3/19/118

„Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-

Ikla Konuvere-Jädivere km 77,7-88,7 lõigu ehitusprojekti

koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“.

- Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks põhimaanteede (Tallinn–

Tartu, Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu) neljarealiseks väljaehitamise

ning vastavalt riigi teehoiukavale viib Transpordiamet ellu Vabariigi

Valitsuse eesmärke. 2+2 ristlõikega maantee projekteerimise aluseks

on teemaplaneering, mille käigus kaaluti alternatiive ja viidi läbi

keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Kuna antud teema

oli püstitatud küsimusena, siis selle osas otsust ei tehta.

- Projekteerimise käigus vaadatakse üle olemasolevad teed, mis peale

uue 2+2 maantee ehitust jäävad kogujateedeks ning vastavalt

perspektiivsele liiklussagedusele, kiirusele ja funktsioonile nähakse

ette nende ümberehitus.

- Mõjud kliimale tekivad eelkõige maakasutuse muutustest ja nende

hindamiseks kasutatakse riiklikult tunnustatud LULUCF sektori

metoodikat (vt täpsemalt Keskkonnaministeeriumi veebilehelt:

https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/lulucf), nagu on

toodud KMH programmi peatükis 6.2. Mõjude hindmaisel võetakse

arvesse riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu eelprojektiga kavandatud rajatiste

maavajadus. Liikluskoormusest tulenev saastekoormus (sh

kliimamuutusi põhjustav CO ekv t/a) arvutatakse nii olemasolevas kui

perspektiivses olukorras välja nii, nagu on kirjeldatud KMH

programmi peatükis 6.1.9.

- KMH käigus käsitletakse projekteeritava teelõigu teepeenarde niitmise

alternatiive lähtuvalt Nordic Botanical OÜ poolt koostatud analüüsist

„Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid“, mis valmis

2020. aastal ja mis on leitav Transpordiameti kodulehel

(https://www.transpordiamet.ee/uuringud#keskkond) keskkonda

puudutavate uuringute alt. KMH programmi peatükid 6.2. ja 7.3.3. on

vastavalt Teie poolt esitatud ettepanekule täpsustatud.

Otsus:

Arvestada ettepanekutega:

1. Lisada käesoleva projekteerimistingimuste andmise korralduse punkti

4 järgmine lause: Korralduse andmisega muutub vastavalt EhS § 33

lg 2 kehtetuks Maanteeameti 04.07.2019. a korraldus nr 1-3/19/118

„Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-

Ikla Konuvere-Jädivere km 77,7-88,7 lõigu ehitusprojekti

koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“.

2. Kaaluda esitatud ettepanekut KMH ja projekteerimisprotsessi käigus.

Kogujateedel (endistel põhitee lõikudel), kus liikluskoormus oluliselt

langeb, kaaluda katete ja muldkehade laiuse vastavusse viimine nende

tegeliku vajadusega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

16

3. Arvestada ettepanekuga. KMH käigus käsitleda projekteeritava

teelõigu teepeenarde niitmise alternatiive lähtuvalt Nordic Botanical

OÜ poolt koostatud analüüsist „Riigiteede niidetavate pindade ja

hekkide korrashoid“. KMH programmi peatükke 6.2. ja 7.3.3.

vastavalt esitatud ettepanekule täpsustada.

Mitte arvestada ettepanekuga. Mitte täiendada keskkonnamõju hindamise

programmi tegevuste mõju kliimamuutustele analüüsi osas.

12 Karjalauta

18802:001:0071

01.02.2022

1) Jään kindlalt oma seisukoha juurde, et Libatse möödasõitu ei tohiks ellu viia, arvestades külarahva elutingimuste

halvenemisega, so müra ning õhusaaste suurenemine ning ebamugavused elukorralduse muutuste tõttu, osaline

maaomandi vähenemine ning negatiivne mõju kinnisvara ning maa hindadele. Tuleks otsida võimalikke

kompromisslahendusi, et maantee jääks oma olemasolevale trassile. Tegin selle ettepaneku kirjalikus vormis koos

põhjendustega ka esimesel trassikoosolekul aastaid tagasi, st et ettepanek Libate möödasõitu mitte teha oli minu

poolt esitatud (koosolekul märgiti, et olen möödasõidu ärajätmise ettepanekuga hiljaks jäänud). Minu ettepanekut

põhjendustega toona ei arvestatud.

2) Kui Libatse möödasõitu ei ole võimalik tegemata jätta, siis palun pöörata tähelepanu

järgmistele ettepanekutele:

a) Väga hea, et on leitud lahendus väärtusliku põllumaa säilitamiseks: muutused projektis 97 ja 98

kilomeetril, otselõige põldudelt kaotatud. Palun seda positiivset muutust mitte tagasi pöörata. Selles osas

on üritatud säilitada väärtuslikku põllumaastikku.

b) Kodesmaa bussipeatuse asukoht võib jääda eskiisprojektis näidatud kohale, kui Oese külast ei tule

vastuväiteid. Kõnelesin KMH koosolekul kogu küla nimel, et asukoht viidaks endisele kohale, kuid teiste

ettepanekute puudumisel sobib Karjalauta talule ka pakutud peatuse asukoht. Tuleks vaid planeerida,

kuidas Karjalauta talust peatusesse pääseb, kui selleks on maantee alt läbi minev ökodukt? (Kus on

jalakäijate tunnel?). Samuti pöörake tähelepanu kevadisele suurveele. (Projekteeritav teelõik jääb suures

osas põhjavee ülevoolu piirkonda. Põhjavee ülevoolu piirkonnad on alad, kus maapinnalt esimese

aluspõhjalise veekompleksi survetase on püsivalt üle maapinna)1. Samuti pole jooniselt arusaadav, kuidas

inimesed ökoduktini pääsevad. Pakutud kogumistee kaudu maanteele pääsemine on jala bussile

liikumiseks liiga pikk. Teadupärast kasutavad bussi inimesed, kes autoga ei liigu. Palun planeerige ka

Maanteest läänepoole jääva külarahva mõistlik teekond bussipeatusesse.

c) Arvestades metsamaa paiknemist võiks kaaluda lahendust ökodukti asukoht viia veidi Pärnu-Jaagupi

poole, seal olen kohanud isiklikult kõige rohkem auto alla jäänud väikeulukeid. Vt allolev joonis

Põhjendus:

1. Antud eelprojekti koostamise aluseks on Rapla maakonnaplaneeringut

täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu

– Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ koos

keskkonnamõju strateegilise hindamisega (kehtestatud Rapla

maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348) ning Pärnu

maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4

(E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine

km 92,0 – 170,0“ (edaspidi teemaplaneering) koos keskkonnamõju

strateegilise hindamisega (kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012

korraldusega nr 529). Teemaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi

avalik menetlusprotsess ja kaaluti erinevaid alternatiive.

Teemaplaneeringus on toodud, et olemasolevas koridoris tee ja teemaa

laiendamine tekitaks olukorra, kus juba praegu teekaitsevööndis

paiknevad elamud satuvad teele veelgi lähemale ning inimeste

pikaajaline viibimine võib seal olla tervisele kahjulik. Samuti on

planeeringus kirjeldatud, et I klassi maantee trassi muutmine on vajalik

juba enne maakonna piiri, likvideerides seal oleva ohtliku S-kurvi.

Võrreldes olemasoleva olukorra jätkumisega saavutatakse I klassi tee

rajamisel märgatav vähenemine teekasutaja ja liiklusõnnetuste

kuludes. Tänu kiiruspiirangu likvideerimisele (70 km/h 300 m ulatuses

kilomeetril 95) osutub tee rekonstrueerimine ka pikema ajaperioodi

jooksul majanduslikult tasuvaks, kusjuures uue trassi puhul on

majanduslikud näitajad paremad kui olemasoleva tee laiendamise

korral.

2. a) Arvestame ettepanekuga. Jääda käesoleva eskiisi lahenduse juurde,

kus põhitee telg on võrreldes teemaplaneeringuga km 96 ja 97

nihutatud veidi ida poole.

b) Avalikul arutelul tehti ettepanek Kodesmaa tunneli asukohta

nihutada. Kaalusime esitatud ettepanekut ning otsustasime tunnelit

nihutada ca 200 m põhja suunas. Selliselt jääb see põhjapoolseimasse

võimalikku asukohta, mis on väikeulukite liikumist arvestades

aktsepteeritav. Ka bussipeatus nihutatakse samasse kohta.

Transpordiamet kaalus ettepanekut ning otsustas kavandada põhiteega

paralleelselt juurdepääsutee Paju kinnistust kuni kogujateeni KT-09,

mille kaudu on tagatud juurdepääs ka Karjalauta kinnistule sh

kergliiklejate ligipääs Kodesmaa kergliiklustee tunnelisse. Antud

lahenduse korral saab projekti mahust välja jätta esialgses eskiisis

näidatud juurdepääsuteed JP-15, JP-17 ja JP-19.

c) Arvestame infoga projekti koostamise käigus ja ulukiuuringu

koostamisel. Arvestatud on, et kergliiklustee tunnel ja väikeulukite

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

17

d) Palun mitte planeerida teetammi kõrgemaks olemasolevast, kuna müratase on kohati talumatult kõrge,

tammi tõstmisel suureneb see veelgi.

e) Palun mitte planeerida teetammi kõrgemaks olemasolevast, kuna tõstetud maanteelt levivad tõenäoliselt

kaugemale metalliühendid ja muud jääkained. Karjalauta talu põllud, mis asuvad maantee ääres, on

üleminekul mahemaaks. Ei soovi oma põldudele saastet juurde. Ka idapool maanteed on Kodesmaal

mahepõllud, palun arvestada sellega, et uue maantee ehitamisega müratase ja saastetase Karjalauta talule

ei suureneks, et mahetoodang ei oleks saastunud maanteest lenduvate saasteainetega.

f) Palun viia läbi Karjalauta talu hoovialal mürataseme mõõtmine vastatavlt kehtivale metoodikale (ei

soovi olemasoleva programmi andmeid, vaid reaalset mürataseme mõõtmist kohapeal), soovime teada,

milline on reaalne müratase hetkel ning milline prognoositav müratase Maantee valmimise korral.

Küsimused

Küsimused (va viimane, küsimus nr 8) põhinevad Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 78,8-99,0

Konuvere-Pärnu-jaagupi lõigu eelprojektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise

programmis kirjasolevale. 1) Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul jäävad 2021. aasta andmetel vahemikku 6192 –

10682 sõidukit ööpäevas, millest raskeliiklus moodustab 21-26 %. (lk 9)

Küsimus: Millisel ajavahemikul on sõidukite arv mõõdetud? Millisest ajavahemikust pärineb number

6192 ja millisest 10682? Kas mõõteti iga päev terve aasta vältel või kuude kaupa? (Milline metoodika?)

2) Maanteelõigu projekteerimisel arvestatakse järgmiste parameetritega [1]:

− Lubatud suurim sõidukiirus – 120 km/h (lk 11)

Kuna kirjas on “Lubatud suurim sõidukiirus – 120 km/h”, siis loogiliselt tähendab, et võib olla ka lubatud

kiirus väiksem, kui 120 km/h. See tähendaks, et oleks võimalik rajada teelõike, kus kiirus on väiksem ning

võimalik luua erisusi. Näiteks liiklusprognoosist ja looduskaitselistest piirangutest lähtuvalt on Via Baltica

alates Uulu-Valga ristmikust kuni Häädemeeste ristmikuni planeeritud madalama, so III klassi maanteena,

kus trassikoridori laiuseks on 420 m, milles paikneb 120 m laiune tee ja teekaitsevööndi ala. Selles lõigus

läbipääs lahendatakse ühe rajatisena ning vastavalt punktis b) toodud

põhjendusele on kergliiklustee tunnel/väikeuluki läbipääs nihutatud

200 m põhja poole, mis on ulukieksperdi hinnangul sobilik

väikeulukite läbipääsuks. Täpne väikeulukite liikumine selgitatakse

välja ulukiuuringu raames.

d) Tee kõrguslik lahendus selgub projekteerimise käigus, võimalusel

väldime tee tõstmist müratundlike hoonete läheduses. Projekteerimise

käigus viiakse läbi müratasemete modelleerimine ning hoone

teepoolsel küljel mürataset ületavate kinnistute kaitseks

projekteeritakse müratõkkerajatised.

e) Tee kõrguslik lahendus selgub projekteerimise käigus, võimalusel

väldime tee tõstmist müratundlike hoonete läheduses. Projekteerimise

käigus viiakse läbi müratasemete modelleerimine ning hoone

teepoolsel küljel mürataset ületavate kinnistute kaitseks

projekteeritakse müratõkkerajatised.

f) KMH käigus viiakse vastavalt projekti lahendusele läbi

müratasemete modelleerimine nii ehitusjärgse kui perspektiivse (20

aastat ehitusest) olukorra kohta. Mürauuringu tulemusi kajastatakse

KMH aruandes ning müra normtasemeid ületavate olukordade

leevendamiseks rajatakse tee-ehituse käigus müratõkkeseinad või -

vallid. Olemasolevat müraolukorda kajastatakse põhimaanteede

välisõhu strateegilisel mürakaardil, mis on leitav Transpordiameti

kodulehel.

Põhjendused küsimustele:

1. Teeregistri andmetel on 2021.a. aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus lõiguti erinev: km 77,443-82,502 on 6192 autot

ööpäevas, km 82,502-89,477 on 8889 autot ööpäevas, km 89,4777-

92,14 on 10682 autot ööpäevas ja km 92,15-100,584 on 10682 autot

ööpäevas. Liiklussageduse määramise kohta saab lugeda täpsemalt

https://transpordiamet.ee/liiklussagedus ning liiklusuuringu juhendi ja

baasprognoosi koostamise metoodika kohta

https://www.transpordiamet.ee/uuringud.

2. Teemaplaneeringus kaaluti Libatse möödasõidul erinevaid

alternatiive, kuid valituks osutus Libatse õgvendus (vt põhjendusi

eespool). Lisaks looduskaitselisele aspektile on Uulu–Ikla lõigus

liiklussagedus oluliselt madalam (2021. aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus jääb vahemikku 2517 – 5488 autot ööpäevas), mistõttu

ei peetud toona põhjendatuks antud lõiku I kassi maanteena

kavandada.

3. Teemaplaneeringuga on määratud põhimaantee trassi koridor ning

üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi koridoris, tee

ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel planeeringu

elluviimiseks vajalikel aladel. Planeeringuga on määratud teede,

eritasandiliste ristmike (liiklussõlmede) ja ristete asukohad

maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Teemaplaneeringus on toodud, et

kui ruumilistest ja ehitusgeoloogilistest tingimustest ning nende alusel

koostatud projektist selgub, et maantee telg kaldub käesolevas

teemaplaneeringus toodud teljest kõrvale nii, et see ei välju

eelkirjeldatud maantee ja teekaitsevööndi alast, loetakse selline

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

18

Via Baltica jääb üldjuhul olemasoleva teemaa piiridesse, planeeritud on meetmed liikluse ohutuse

tõstmiseks ja sujuvuse parandamiseks2.

Pärnu maavanema 1. oktoobri 2012 korraldusega nr 529 kehtestati Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav

teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine

km 92,0 – 170,0“ koos KSH-ga. Planeeringu eesmärgiks oli võimaldada riigi põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn– Pärnu–Ikla maantee olemasolev trass viia võimalikult suures osas vastavusse I klassi

maanteele esitatavate nõuetega Pärnu maakonnas kilomeetritel 92–170.

Eelpoolnimetatud teemaplaneeringus on sedastatud, et maantee kulgeb MÖÖDA

OLEMASOLEVAT TRASSI ning VÕIMALIKULT suures osas võiks vastata I klassi maantee

nõuetele. Seega peaks kulgema teemaplaneeringu järgi Maantee olemasoleval trassil ning erisused

on võimalikud.

Küsimus: Miks ei planeeritud teemaplaneeringus Pärnu-Jaagupi ja Libatse vaheline lõik III klassi

maanteeks nagu Häädemeeste lõik, kuigi tegemist on Kaelase-Kodesmaa väärtuslikku maastikuga3

ning tegelikkuses muudaks maantee planeerimine maastikku oluliselt.

Palun selgitust.

3) Projekteeritava maanteelõigu täpse asukoha väljaselgitamine toimub teemaplaneeringu alusel

koostatava eelprojekti koostamise käigus. (lk 17)

Küsimus: Seega on eelprojekti koostamise käigus siiski veel võimalik maanteelõikude asukohti muuta?

Palun selgitust, millisel määral (kas ning millise ettekirjutuse alusel on ette antud kõrvalekalde ulatus ning

kes otsustab, kas muudatus on piisavalt väike, et oleks teostatav ja lubatud?

4) Kodesmaa külade piirkondades on põhjavesi kaitsmata. (lk 28)

Küsimus: Kuidas garanteerite, et Karjalauta talu kahe puurkaevu vesi ei alane ning kvaliteet ei halvene?

Kuidas on võimalik seda kontrollida, kas teostate vee analüüsid enne ja pärast ehitust keskkonnamõju

hindamise raames? (Kas keskkonnamõju hindamine toimub ka talude puurkaevudele, kui ei, siis miks?)

5) lk 40 on nimetatud II kaitsekategooria liigid, mis projekteeritava Maantee läheduses elavad. Kodesmaa

külas, Maanteele lähedal asub ka II kaitsekategooria laululuige elupaik, millest 2022. a kevadel

Keskkonnaametile teada andsin ning mis väidetavalt pidi kantama registrisse.

Küsimus: Kas KMH koostajad on sellest teadlikud või vastav info Keskkonnaametist puudub? (Miks

vastav märge KMH programmis puudub).

6) Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee rekonstrueerimine viib edaspidi liikluse Libatse külast kaugemale,

väheneb liikluskoormus, suureneb liiklusohutus ning seeläbi ka saasteainete heide välisõhku. (lk 44)

Asjaolu, et liikluskoormus viiakse Libate külast eemale, ei vähenda iseenesest liikluskoormust.

Liikluskoormus viiakse vaid Libatse külast eemale.

Küsimus: Palun selgitage, kuidas liikluskoormuse Libatse külast mõnisada meetrit eemale viimisega

saasteainete heide välisõhku väheneb ning palun selgitage täpselt, kui palju ta väheneb (viide tõestusele).

7) Lisaks paranevad tulevikus eeldatavasti transpordivahendite tehnilised omadused ja seisund tervikuna,

mis samuti aitab vähendada liiklusest tulenevat saastet. (lk 44)

Küsimus: Kas selline “eeldatav” väide määratlemata “tulevikust” on keskkonnamõju hindamise

puhul korrektne? Kas keskkonnamõju hindamise käigus saab see väide tõendatult välja toodud?

8) Planeerimisseaduse § 73 maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja muutmine lubab

maakonnaplaneeringut teemaplaneeringuga muuta. (Maakonnaplaneeringut võib muuta, koostades

planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes käesolevas seaduses

maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Maakonnaplaneeringut muutva planeeringu

koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada.)

Via Baltica Pärnu maakonda läbiv trassikoridor on kehtestatud teemaplaneeringuga (Pärnu maavanema

1.10.2012 korraldus nr 529.).

Planeerimisseaduse § 4 lõige 1 alusel on planeerimisalase tegevuse korraldaja vastavalt pädevusele

Rahandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus.

muudatus kooskõlas olevaks antud teemaplaneeringuga, pole sellise

muutuse tegemiseks uut planeeringut koostada vaja. Kui tegevusi

kavandatakse väljapoole nimetatud ala, siis tuleb algatada uus

planeering või viia läbi mõni muu avalik menetlus nihutuse

seadustamiseks.

4. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju põhjavee

tasemele ja kvaliteedile ning kaevudele. Hindamise tulemuste põhjal

pakuvad eksperdid vajadusel välja nii leevendus- kui seiremeetmed.

Mõjude hindamise tulemused esitatakse KMH aruandes.

5. Keskkonnamõju hindamise käigus lähtutakse kaitstavate liikide osas

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud andmetest. EELIS-e

andmed kontrallitakse uuesti üle ja uuendatakse KMH aruande

koostamise käigus, seega ei pruugi KMH programmis toodud ülevaade

olla lõplik.

6. Heited välisõhku arvutatakse ja nende levik modelleeritakse KMH

käigus ning tulemused esitatakse KMH aruandes.

7. Keskkonnamõju hindamine on oma olemuselt suunatud tulevikus aset

leidvate tegevuste mõjude hindamisele, seetõttu on põhjendatud

eelduste kasutamine KMH käigus korrektne.

8. Teemaplaneeringu muutmist puudutavate selgituste saamiseks palume

teil pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse ja /või

Rahandusministeeriumi poole. Ühe konkreetse maanteelõigu

projekteerimistingimuste menetluse käigus ei saa Transpordiamet

otsustada ega hinnata teemaplaneeringu muutmise vajadust.

Otsus:

Arvestada ettepanekutega:

1. Jääda käesoleva eskiisi lahenduse juurde, kus põhitee telg on võrreldes

teemaplaneeringuga km 96 ja 97 nihutatud veidi ida poole.

2. Nihutada Kodesmaa kergliiklustee tunnelit ca 200 m põhja poole ning

näha ette põhiteega paralleelselt juurdepääsutee Paju kinnistust kuni

kogujateeni KT-09, mille kaudu on tagatud kergliiklejate ligipääs

Kodesmaa kergliiklustee tunnelisse.

3. Arvestame infoga projekteerimise käigus ning võttes arvesse ka

ulukiuuringu tulemusi, kaalume väikeulukite läbipääsu rajamist Pärnu-

Jaagupi poole (ca km-l 98,5).

4. Arvestada infoga projekteerimise käigus kui viiakse läbi müratasemete

modelleerimine ning hoone teepoolsel küljel mürataset ületavate

kinnistute kaitseks projekteeritakse müratõkkerajatised.

5. Olemasolevat müraolukorda kajastatakse põhimaanteede välisõhu

strateegilisel mürakaardil, mis avalikustatakse Transpordiameti kodulehel.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

19

Küsimus: palun selgitage täpselt, millised võimalused on kohaliku omavalitsuse üksusel

teemaplaneeringut muuta, kui on tõendatav, et teemaplaneeringuga kehtestatud planeering ei vasta

isikute ootustele, kelle õigusi ja huve planeering puudutab, planeeringus pole kõigekülgselt

arvestatud keskkonnamõju hindamise aruandes väljatooduga ning kohalikule omavalitsusele on

tehtud vastav pöördumine puudutatud isikute poolt.

13 Kaasiku

88402:002:0390

11.09.2022 e-kiri

Käisime 18.08.2022 algusega kell 17.00 Kivi-Vigala rahvamajas eskiisprojekti tutvustusel.

Igaks juhuks saadame ka kirjalikult, et Teil oli eskiisprojektis ekslikult lõigatud meie kinnistu 88402:002:0390

(Kaasiku) pooleks perspektiivse teega (märgitud punase katkend joonega). Te väitsite, et see ei lähe kasutusse,

seega palume selle ka jooniselt eemaldada või tõsta ümber, meie kinnistu tagant jooksma, kus on metsatee nagunii

olemas. Seda kasutavad nii RMK kui ka teised metsategijad. Pilt lisatud failina.

Lisaks palume kaaluda võimalust pikendada mustkatet Pallika teel katkendjoone alguseni ja pikki Jädivere-Kivi-

Vigala teed esimestest majapidamistest mööda.

Otsus:

Arvestada ettepankutega:

1. Korrigeerida eskiisil perspektiivse kogujatee asukoht selliselt, et see

kulgeks olemasoleva metsatee kaudu (Kaasiku kinnistu tagant).

2. Kaaluda projekteerimise käigus mustkatte pikendamise võimalust

Pallika teel katkendjoone alguseni ja pikki Jädivere–Kivi-Vigala teed

esimestest majapidamistest mööda.

14 Sillaotsa

88402:001:0124

Silla

88402:001:0048

25.09.2022 e-kiri

Rapla maavanema poolt kehtestatud põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Raplamaa teemaplaneeringus on

korduvalt nenditud, et seal valitud teetrassi asukoha alternatiiv 5A mõjutab kohaliku elu toimimist enim, olles

negatiivne lahendus Päärdu küla tuumikalas elavatele inimestele – olemasolev teedevõrk lõigatakse sisuliselt läbi,

küla koos jõega jaotatakse sisuliselt neljaks omaette sektoriks. Rapla maavanem Eesti Vabariigi esindajana oma

10.12.2012 kirjas 12-3/1303-27 märgib, et samas jääb Päärdu küla ümbersõidu trassivariant teemaplaneeringu

materjalide hulka ning edaspidi, „Planeerimisseaduse“ ˇparagrahv 29 kohase kehtestatud planeeringute

ülevaatamise protsessile, on olude muutumisel võimalik selle lahenduse realiseeritavust taas kaaluda. Kuna antud

juhul on riigitee nr 4 Konuvere – P=Jaagupi lõigu eelprojekti lahendused Konuvere-Jädivere lõigul märgatavalt

erinevad teemaplaneeringus planeeritutega, siis oleks ikkagi otstarbekas pöörduda Päärdu ümbersõidu variandi

5D, 5B realiseerimise võimalikkuse juurde. Kõige üldisemalt mälu värskendamiseks: eritasapinnalisi ristmikke

Põhjendus:

Viidatud teemaplaneeringu raames viidi läbi alternatiivide võrdlus ning

arvestades võrdlustulemusi ja kõiki Harju ja Raplamaa

maakonnaplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringute koostamise

protsessi raames koostatud uuringuid ning võttes võimaluste piires arvesse

esitatud seisukohti, osutus Päärdu küla osas valituks alternatiiv 5A ehk

kehtiv teemaplaneeringu koridor (vt teemaplaneeringu seletuskiri punkt

3.5 ja 3.8). Teemaplaneeringus on toodud, et Päärdu küla ümbersõidu

trassil on küll suured eelised trassivariandi 5A ees elukeskkonda ja

kohalike inimeste elu mõjutavate tegurite osas, kuid looduskeskkonda

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

20

siis 1, nüüd 2; teekaitse vööndisse jäävaid elamuid siis 1, nüüd 15 ja 10 muud hoonet; ehitada nüüd ca 3,5 km

mürabarjääre. Lisaks on nüüd veel vajalik teehoidu teha Konuvere-Päärdu olemasolevale maaneelõigule kui

kogujateele, mida variantide võrdlusel käsitleti ümbersõidu puhul kui õigustamatut kulutust. Ei pea

vastuvõetavaks Tõnumaa tee ristmikul eritasapinnalise ristmikust loobumisega, et rajada uus sild ja tee üle Velise

jõe. Sellega lõhutakse aktiivses maakasutuses olevaid põlluvälju selliselt, mis välistavad edaspidise kaasaegse

maaharimise võimalikkust. Lisaks kulgeb uus tee vahetult kahe lähestikku asuva talu eluhoonete vahelt läbi. Kõne

alla võib isegi tulla kinnistu või sellest osa võõrandamine riigile omanikule edaspidise maaharimise mõttetuse

tõttu. Vältimatul juhul äärmisena viia kogujatee Aasa talust ida poole.

Kokkuvõttes pean teemaplaneeringus kavandatud tehnilisi lahendusi läbimõeldumateks ja vastuvõetavamateks.

mõjutab olemasolevat maanteed järgiv trassivariant kõige vähem, sest

täiendavalt ei killustata uusi metsa- ja loodusalasid ega lõigata läbi

rohevõrgustiku koridore. Lisaks on majanduslike mõjude osas, seda nii

ehitusmaksumuse, ressursikasutuse, teehooldus- kui ka teekasutajakulude

koha pealt, kindel eelis lühimal ja odavaimal trassivariandil 5A.

Teemaplaneeringus on muuhulgas toodud, et tee-ehitusprojektide

koostamine toimub vastavalt käesoleva planeeringuga määratud trassi

koridori asukohale. Tee täpse asukoha väljaselgitamine toimub

teemaplaneeringu alusel koostatava projekti koostamise käigus.

Kehtestatud teemaplaneeringut on võimalik täpsustada

projekteerimistingimustega. Eelprojekti koostamise käigus otsustatigi

loobuda Päärdu I sõlmest ning leiti optimaalne lahendus juurdepääsude

lahendamiseks läbi kogujatee KT-02 pikendamise. Antud lahendus ei

halvenda oluliselt piirkonna elanike olukorda, sest kogujatee hakkab

kulgema ca 90 m hoonetest eemal ning selle perspektiivne liiklussagedus

ei ole meie hinnangul üle 50 auto ööpäevas. Peale täpsema lähenduse

selgumist vaadatakse üle ka võõrandamise vajadus (sh tehakse hindamine)

ja ei ole välistatud ka nö mõttetute maatükkide võõrandamine

Transpordiameti poolt. Kogujatee ida poole nihutamine ei ole meie

hinnangul mõistlik, sest see lõhuks veel rohkem Aasa kinnistu maid ning

lisaks jääks see kogujatee väljapoole teemaplaneeringu koridori, mis ei ole

lubatud.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekutega:

1. Mitte kaaluda Päärdu ümbersõidu variandi 5D, 5B realiseerimise

võimalikkust.

2. Projekteerida kogujatee KT-02 eskiisis näidatud kujul ning näha ette

selle ühendamine Vene ristega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

21

a. Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Aabermani 88402:002:0570

Aadu 88402:001:0440

Aasa 88402:001:0026

Agu 88402:001:0299

Allika 88402:002:0900

Alvi 88402:002:0237

Andrese 18802:001:0280

Andrese 88402:002:0172

Andrese 88402:002:0173

Andresemetsa 88402:002:0174

Annemäe 18802:001:0205

Arsi 88402:002:0010

Arude 88402:001:0920

Baari 88402:001:0053

Biopuhasti 18802:001:0305

Haagipõllu 88402:002:0040

Haagiristi 88402:002:0041

Hansumetsa 88402:001:0306

Hansuääre 88402:001:0118

Heina 88402:001:0044

Henri 88402:001:0288

Hiibi 88402:001:0621

Hiidlase 18802:001:0279

Hiidlase 88402:002:0230

Hiidu 88402:002:0065

Hioma 88402:001:0335

Hobusetalli 18802:001:0178

Ikla 88402:002:0068

Jaagu 88402:002:0037

Jaagumetsa 88402:002:0167

Jaama 88402:002:0257

Jaamapõllu 88402:002:0258

Jaani-Maando 88402:002:0112

Jaani-Maando 88402:002:0113

Jaanuse 88402:002:0199

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Jahimaja 88402:002:0209

Jõe 88402:002:0350

Jädivere alajaam 88402:002:0740

Jädivere bensiinijaam 88402:002:0130

Järvemetsa 18802:001:0101

Järvemetsa 18802:001:0102

Järveääre 18802:001:0891

Jässi 88402:002:0014

Jüri 18802:001:0172

K+D348+A360:K366 88402:002:0195

Kaasiku 88402:001:0432

Kadaka 88402:002:0003

Kangro-Vanatoa 88402:001:0500

Karjaku 18802:001:0266

Karu 18802:002:0107

Kase 18802:002:0118

Kasemetsa 88402:002:0061

Kavalantsu 88402:002:0089

Kirsi 88402:002:0195

Kivi 50301:001:0313

Kivi 18802:001:0214

Kivi põld 50301:001:0314

Kivirähe 88402:002:0550

Koiksoni 88402:002:0118

Koka 88402:002:0842

Kondi-Juhani 18802:002:0116

Kondi-Madise 18802:002:0096

Kondi-Tõnise 18802:002:0114

Kondi-Tõnise 18802:002:0197

Konnapere 88402:002:1003

Konno 88402:001:1150

Koodi 18801:001:0408

Kooli 88402:002:0240

Koorejaama 18802:001:0316

Kople-Endriku 18802:001:0921

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Korkmanni 18802:001:0973

Koskaru 88402:001:0421

Kotka 18802:001:0234

Kraavipõllu 63801:001:0322

Kupitsa 18802:001:0926

Kuuse 88402:002:0223

Kuuse 88402:001:0438

Kuuse 88402:002:0056

Kõrtsitaguse-Hendriku 18802:001:0301

Laotaguse 18802:001:0134

Lauri 88402:002:0180

Lennu 18802:001:0157

Lepa 88402:001:0540

Lepiku 88402:002:0006

Lepiku 88402:002:0176

Liina 88402:002:0205

Linnamaja 88402:001:0021

Lobi-Anni 63801:001:0949

Lobi-Haava 63801:001:0948

Lobi-Välja 63801:001:0938

Lumiste 18802:001:0113

Maando 88402:002:0102

Maando 88402:002:0103

Maando-Aadu 88402:002:0122

Madise 88401:001:0562

Maistemetsa 88402:001:0293

Masti 88402:001:0530

Masti 18802:001:0979

Matsi 88402:001:0269

Metsaaluse talu 88402:001:0302

Mäe talu 88402:002:0148

Männa 88402:001:0402

Männa 88402:001:0396

Männametsa 88402:001:0163

Männapõllu 88402:001:0164

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Männi 88402:002:0224

Neti 88402:001:0337

Niidu 88401:001:0564

Noorekle 88402:001:0412

Noore-Mihkli 88402:001:0407

Nurga 63801:001:0174

Nurga 88402:001:1110

Nurga 18802:001:0909

Nurga 18801:001:0399

Nurga 88402:002:0935

Nurgapõllu 63801:001:0175

Nurme 88402:002:0781

Nurme 88402:002:0782

Oja 88402:001:0474

Opitõnise 88402:002:0152

Oti 88402:002:0640

Pae 88401:001:0565

Paisuotsa 88402:001:1120

Paju 18801:001:0384

Paju 18802:001:0311

Paju 88402:002:0961

Paju 88402:002:0962

Pajupõllu 18802:001:0320

Pallasemetsa 88402:001:0423

Pallikamäe 88402:002:0064

Pargi 88402:001:1210

Pauli 88402:002:0276

Peetri 88402:001:0078

Pihlaka 88402:002:0086

Pihlaka 88401:001:0567

Piimajõe 18802:001:0294

Pipra 88402:001:0295

Pipravana 88402:001:0962

Porstjõe 88402:002:0027

Potiaasa 88402:002:0953

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

22

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Postijaama 50201:001:0066

Postisepa 88402:002:0109

Potiaasa 88402:002:0951

Potiaasa 88402:002:0952

Potikõrtsi 88402:002:0971

Põhjapõllu 18802:001:0256

Põlde-Jüri 18802:001:0193

Põldma 18802:001:0147

Päärdu farm 88402:001:0950

Päärdu mast 88402:001:0610

Päärdu mõis 88402:001:0680

Rahe 88402:002:0523

Rehe 88402:002:0691

Rehe 88402:001:0011

Reika 88402:002:0183

Reime 88402:002:0300

Remmeli 18802:001:0169

Riiviku 18802:001:0013

Ristiku 88402:001:0046

Roistu 88402:002:0290

Ronga 18802:001:0254

Rukki 88402:001:0241

Saekaatri alajaam 18802:001:0062

Sarapiku 18801:001:0397

Sassi 88402:002:0561

Sassi 88402:002:0562

Saue 88402:001:0511

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Seiso 88402:001:0318

Selja 18802:002:0161

Seljapõllu 88402:001:0285

Sella-Mihkli 18802:002:0106

Sepa 88402:002:0080

Sihi mets 88402:001:0312

Sipelga 88402:001:0187

Sipelga 88402:001:0187

Sireli 88402:001:0169

Soone 88402:002:0099

Soone juurdelõige 88401:001:0522

Soopa 88402:002:0986

Sooserva 18802:001:0198

Spordiplatsi 88402:002:0082

Sõeru 18802:001:0869

Taavi 18802:001:0034

Tamme 18802:001:0924

Tamme 88402:001:0393

Tammiku 18802:001:0130

Tammori 18802:001:0977

Teevahe 88402:001:0049

Teeääre 18801:001:0398

Tisleri 88402:001:0160

Tänavaotsa 88402:001:0451

Tänavaotsa 88402:001:0452

Tööstuskoha 88402:002:0140

Türgi 18802:002:0182

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Uueallika 88402:002:0100

Uuehaagi 88402:002:0306

Uuejaama 88402:002:0802

Uuejaama 88402:002:0801

Uuekulli 50201:001:0067

Uue-Kuusiku 88401:001:0446

Uuelepiku 88402:002:0083

Uuelepiku 88402:001:0316

Uuemetsa 50201:001:0199

Uuemetsa 88402:001:0333

Uuemetsa 50201:001:0199

Uue-Mõisamaa 88402:002:0142

Uueroistu 88402:002:0054

Uuesirina 88402:001:1000

Uuesõeru 88402:001:0431

Uuetähe 88402:001:0086

Uueuustalu 50201:001:0200

Uuevahtriku 88402:001:0822

Uusmaa 88402:002:0033

Uusmännimiili 88402:002:0600

Uus-Soomre 18802:001:0091

Uustalu 18802:001:0253

Uustalu 88402:002:0202

Uustalu 88402:002:0203

Vahtriku 88402:001:0821

Vainumäe 18802:001:0248

Valdi 88402:002:0270

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Valgu tee 1 18802:001:0112

Valgu tee 2 //

Korkmanni

18802:001:0972

Vanasepa 88402:002:0078

Veide 88402:002:0332

Veileri 88402:002:0410

Veltmanni 88402:001:0328

Veltmannimetsa 88402:001:0326

Venematsi 88402:001:0272

Venematsi 88402:001:0271

Veski 88402:003:0463

Veski 88402:001:0880

Veskimäe 18802:001:0290

Viita 88402:001:0600

Viljapõllu 88402:002:0872

Villema 88402:001:0297

Villupõllu 18802:002:0070

Voorimehe 18802:001:0319

Väike-Hioma 88402:001:0384

Väike-Koiksoni 88402:002:0911

Väike-Koiksoni 88402:002:0912

Väike-Veltmanni 88402:001:0851

Õle 88402:001:0045

Ülase 88402:001:0830

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

23.11.2022 nr 1.1-3/22/873

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4

Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–

Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti

koostamiseks ja Maanteeameti 04.07.2019. a

korralduse nr 1-3/19/118 kehtetuks tunnistamine

Transpordiamet algatas 26.07.2022 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 4

Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee

ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuv

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus

88402:001:0720; 88402:002:0480; 18802:001:0096) Rapla maakonnas Märjamaa vallas Jädivere,

Päärdu, Konuvere, Palase, Manni ja Pallika külades ning Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

Pallika, Kodesmaa, Libatse, Oese ja Langerma külades.

Projekteerimistingimused antakse Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348

kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ ja Pärnu

maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu

– Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ (edaspidi teemaplaneering)

täpsustamiseks riigitee 4 Tallinn‒Pärnu‒Ikla km 78,8-99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu

ehitusprojekti koostamise eesmärgil.

Projekti eesmärk on riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-

Jaagupi lõigu projekteerimine 2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks vastavalt Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule. Täpsustada teemaplaneeringuga

kavandatud teede ja rajatiste asukohad. Selgitada välja tehniliselt ja majanduslikult optimaalne

põhimaantee ümberehitamise lahendus. Selgitada välja teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajalik

teemaa. Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine erinevatele

transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, raskeveokid, transiitliiklus,

põllumajandus jms). Viia läbi keskkonnamõju hindamine.

2

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse

teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4

alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud

projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib

täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette

nähtud koridori osa piires.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste

täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,

bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise

meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms).

Maanteeamet (Transpordiameti õiguseellane) on varasemalt 04.07.2019 korraldusega nr 1-

3/19/118 otsustanud projekteerimistingimuste andmise põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla

Konuvere–Pärnu-Jaagupi km 77,7-88,7 asuva lõigu ehitusprojekti koostamiseks ja

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks.

Vastavalt ehitusseadustiku § 33 lg 2, kui sama taotluse esemega on antud uued

projekteerimistingimused, muutuvad varem antud projekteerimistingimused kehtetuks.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

käigus kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine

kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle

suhtes sundvalduse seadmise vajaduse.

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus eskiisi tutvustuse

16.08.2022 algusega kell 17.00 Libatse lasteaias ning 18.08.2022 algusega kell 17.00 Kivi-Vigala

rahvamajas. Mõlemat üritust oli võimalik jälgida samal ajal ülekandena veebikeskkonnas MS

Teams.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

3

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, EhS § 27, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020

määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja

taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja

projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva

Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks vastavalt

korralduse lisale 1.

2. Korralduse andmisega muutub vastavalt EhS § 33 lg 2 kehtetuks Maanteeameti

04.07.2019. a korraldus nr 1-3/19/118 „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr

4 Tallinn–Pärnu–Ikla Konuvere–Jädivere km 77,7-88,7 lõigu ehitusprojekti koostamiseks

ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“.

3. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu I

klassi maantee eelprojekti projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

4

projekteerimise üksus