Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Otepää Vallavalitsus

[email protected]

Lipuväljak 13

Otepää, 67405, Valgamaa

Teie 19.09.2025 nr 6-7/2410

Meie 09.10.2025 nr 9.3-2/25/7335-3

Vastuskiri Tehase ja Rummu DP KSH

algatamise ja algatamata jätmise

eelnõule

Edastasite Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamata jätmise korralduse eelnõu.

Nii Kajaja Acousticsi mürahinnang kui ka Otepää valla 2025. aasta mürauuring on

näidanud, et UPM-Kymmene tehase tekitatud tööstusmüra ületab juba praegu seaduses

kehtestatud piirmäärasid lähedal asuvatel elamualadel.

Kuna müraallikate ja müratundlike objektide planeerimisel tuleb võimaluse korral tagada

mürahäiringu ohjamine, siis antud KSH eelhinnangus on järgmised puudused:

- puudub informatsioon kõrghaljastuse planeerimisest. Ei ole aru saada, kas planeeritud

haljasalal säilivad olemasolevad kõrghaljastus ning kas planeeritakse juurde taimestiku,

et erinevate reljeefide ja muude kujunduselementide rakendamisega vähendada

mürahäiringut.

- puuduvad puhveralad, mille abil vähendada mürahäiringut.

- puudub otstarbeks maakasutus, mille puhul müraallikad planeeritakse üksteise

lähedale, eemale müratundlikust alast. Esitatud detailplaneeringus ei ole meedet

rakendatud. Samuti on käsitlemata palkide sorteerimise ala. Tehnoseadmed paigutada

tehase siseõue poole. Vältimaks suunda müratundlike alade poole.

Eelhinnangus ei ole arvestatud asjaoluga, et kui planeerimisel ei ole võimalik rakendada

piirangud, mis aitaksid vähendada elanikele toimivat müra, tuleb hoonete konstruktsioonides

kasutada sobivaid akustilise isolatsiooni lahendusi.

Kuigi muldvallide ja müratõkkeseinade rajamine on tervitatud, siis amet leiab, et antud

leevendusmeetmed ei ole piisavad ega rakendatud parimal võimalikul viisil ning need vajavad

täiendamist ja paremat planeerimist, sest vaadates planeeritud müratõkkeseina ja müravallide

asukohti detailplaneeringu eskiislahendusel jääb arusaamatuks, miks on otsustatud paigutada

müravallid ja suures osas ka müratõkkeseinad kõige madalamatele võimalikele asukohtadele

ning müraallika ja elumajade vahele keskele, kus nende mõju on minimaalne. Kuna

mürahäiringuks on kodanike poolt olnud ka palkide kolksatused, mis liigituvad müra iseloomult

impulssmüraks, siis tuleb käsitleda ka impulssmüra ning ka leevendavaid meetmeid.

Kohalik omavalitsus on kohustatud uute planeeringute koostamisel tagama, et nende elluviimine

ei põhjustaks kehtestatud müranormide ületamist. Riigikohus on 2016. aasta lahendis käsitlenud

2(2)

kohaliku omavalitsuse rolli müra tekitavate objektide planeerimisel. Lahendis 3-3-1-88-15,

punktis 16, selgitas kohus, et isiku õigusi võib rikkuda juba mürarikka tegevuse aluseks olev

detailplaneering – mitte alles selle hilisem elluviimine. Seega, kui planeeringust huvitatud isik

on kohustatud tagama, et müra ei ületaks kehtivaid norme, siis peab ka kohalik omavalitsus

veenduma, et käitamisaegne müra oleks vastavuses nõuetega.

Tuginedes eeltoodule on Terviseamet seisukohal, et KSH algatamata jätmine ei ole

põhjendatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Kukk

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Liis Kukk

+372 5593 7141 [email protected]