Pakkumuskutse

Lisa 1 Tellimuse „Lastekaitsetöötajate e-kursuse „Lastekaitsetöö põhialused“ arendustööd“ tehniline kirjeldus Hankija eesmärgiks on tellida täitjalt lastekaitsetöötajate e-kursuse „Lastekaitsetöö põhialused“ arendamisega seotud teenuseid/töid tähtajaga 30.10.2026. Tellimust rahastatakse 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“ tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine” vahenditest. 1. E-kursuse „Lastekaitsetöö põhialused“ arendamiseks tellitavad teenused/tööd

1.1 Moodulite täiendamine uue õppesisuga

Moodul 3 Lastekaitsetöö juhtumitöö

Lapse arenguetapid – ülevaatliku tabelina

Sisuloome täitja poolt, kooskõlastatult tellijapoolsete ekspertidega

Abivajaduse hindamine - abistavad küsimused valdkondade osas, näited, analüüsi osa täiendamine

Tellija poolt edastatud sisumaterjali alusel

1.2 Olemasolevate õppematerjalide muutmine, täiendamine

Täpsemad kirjeldused on toodud moodulite kaupa täiendamise ettepanekute koondis (Lisa 2).

1.3 Piltide ja jooniste täiendamine, muutmine

STAR näidete (kuvad programmist) muutmine kursuse juhtumi sisuga vastavaks, piltide vahetamine

kursuses

Sisuloome täitja poolt, kooskõlastatult tellijapoolsete ekspertidega

1.4 Video muutmine

„Osalemine kohtuistungil“ video 4 moodulis „Hooldusõigus ja suhtluskord“ peatükis

Küsimuste täpsemaks muutmine lapse esindamise kohta, et ei tekiks valesti mõistmist

lastekaitsetöötaja rolli osas (esindab lapse huve, mitte last).

1.5 Lõputesti täiendamine

Testi ülesehituse ja küsimuste sisu täiendamine (küsimuste raskusaste, seos peamiste

õpiväljunditega jms)

Sisuloome täitja poolt, kooskõlastatult tellijapoolsete ekspertidega (tellija poolt täpsem sisend töö

teostamise etapis)

Testi tehnilise lahenduse täiendamine

Testi käigus on võimalus väidete vahel edasi ja tagasi liikuda. Samuti oleks kasulik, kui saaks enne

vastuste kinnitamist üle vaadata oma valitud väited.

Jätaksime alles võimaluse näha õigeid ja valesid vastuseid peale küsimuse vastamist. Küsimuse

alguses välja toodud õigete vastuste täpse arvu muudaksime üldisemaks – nt küsimusel on rohkem

kui üks õige vastus.

1.6 Tagasiside küsimustiku täiendamine

Küsimustiku ülesehituse ja küsimuste sisu täiendamine, kooskõlla viimine SKA-s kasutusel oleva

tagasiside küsimustikuga.

Tellijapoolse sisendi alusel

Tagasiside küsimustiku tehniline lahendus - asukoht kursuses.

Digiriigi Akadeemias tunnistuse allalaadimine võimalik alles peale seda, kui õppija on teinud

enesehindamise testi ja andnud tagasiside.

Võimaldab suurendada tagasiside andmist.

1.7 Keelekorrektuur

Keelekorrektuur kogu uuendatud e-kursuse osas.

Pärast uuendatud kursuse testimist tellija poolt ning täitja lõplike paranduste sisseviimist.

1.8 Kursuse üleslaadimine ja seadistamine

Uuendatud e-kursuse üleslaadimine Articulate Rise-keskkonnas ning üleslaadimine ja seadistamine

Digiriigi Akadeemia õppeplatvormil.

2. Tööde teostamine ja üleandmine

Täitja annab tellijale töö üle kahes etapis:

I etapp:

a) e–kursuse esmased arendustööd;

b) moodulite täiendamine uue õppesisuga – esialgsed sisuloome tööd;

c) olemasoleva õppematerjali täiendamine tellija täiendusettepanekute põhjal – esmajärjekorras

teostatavad tööd;

d) üleandmine - sisuloome faili jagamine tellijaga, valminud osade üleslaadimine Articulate Rise

keskkonda (kõige hilisem tähtaeg tööde üleandmiseks – vastuvõtmiseks on 26.12.2025).

II etapp:

a) e-kursuse arendustööd ja täiendatud e-kursuse üleslaadimine Digiriigi Akadeemia

õppeplatvormile;

b) moodulite täiendamine uue õppesisuga – sisuloome tööd jätkuvad, õppematerjalide

produktsioon jms.

c) olemasoleva õppematerjali täiendamine tellija täiendusettepanekute põhjal – teises etapis

teostatavad tööd;

d) testi, tagasisideküsitluse täiendamine jms.

üleandmine - täiendatud osade üleslaadimine Articulate Rise keskkonda (kõige hilisem tähtaeg tööde

üleandmiseks – vastuvõtmiseks on 31.07.2026).

Tellija poolt läbiviidud testimise järgselt lõplike täienduste sisseviimine kursusesse, lõplik sisu- ja

keeletoimetus.

Üleslaadimine Articulate Rise keskkonda ning üleslaadimine ja seadistamine Digiriigi Akadeemia

õppeplatvormil.

Üleandmine – täiendatud e-kursuse üles laadimine Articulate Rise keskkonda ning üles laadimine ja

seadistamine Digiriigi Akadeemia õppeplatvormil (kõige hilisem tähtaeg tööde üleandmiseks -

vastuvõtmiseks on 30.10.2026)

3.Nõuded sisuekspertidele:

1) valdkondlik kõrgharidus (nt sotsiaal-, hariduse-, õigus-, psühholoogia valdkond) 2) valdkondlik töökogemus - viimase 5 aasta jooksul vähemalt 2 aastat; 3) varasem kogemus valdkonna koolitajana/lektorina - viimase 2 aasta jooksul vähemalt 3

koolitust; 4) varasem kogemus valdkondlike koolituste/kursuste sisu loomises osalemisel ja/või

õppekava/ainekava koostamisel; 5) varasem kogemus teoreetiliste ja praktiliste materjalide loomisel (käsiraamat, artikkel, juhis,

praktilised harjutused vms) - viimase 3 aasta jooksul vähemalt 2 loodud materjali.

Lisa 2

Ettepanekud e-kursuse täiendamiseks

I ETTEPANEKUD MOODULITE TÄIENDAMISEKS UUE ÕPPESISUGA

Moodul 3 Lastekaitsetöö juhtumitöö

Lapse arenguetapid – ülevaatliku tabelina

Sisuloome täitja poolt, kooskõlastatult tellijapoolsete ekspertidega

Abivajaduse hindamine - abistavad küsimused valdkondade osas, näited, analüüsi osa täiendamine

Tellija poolt edastatud sisumaterjalide põhjal

II OLEMASOLEVA ÕPPEMATERJALI TÄIENDAMINE

Moodul 2 Lastekaitsetöö väärtuspõhine raamistik

2/7 Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted

Soovinuks saada ka teadmisi, kuidas käituda kaebuste lahendamiste protsessis. Olukorras, kus

lastekaitsetöötajana (tehtud otsus) vastandun vanematega või minu eksperdi arvamus lapse

heaolust ei ühti lapse soovi või arvamusega. Kuidas õiguslikult korrektselt käituda vanemate ja laste

kaebustega, mil nad on oma sisult vaided, mil lihtsalt subjektiivne rahulolematus.

Peatüki täiendamine kaebuste lahendamise ja vaide teemaga

Sisuloome täitja poolt, kooskõlastatult tellijapoolsete ekspertidega

6/7 Traumateadlikkus, varajase lapseea trauma mõju

Joonis juhisega “Klõpsa nuppudel ja loe lapse trauma kujunemise riski tõstvate tegurite kohta

rohkem”.

Perekonna juures peaks eraldi riskitegurina olema kindlasti välja toodud ka ühe vanema vägivaldne

käitumine teise vanema ja/või ka laste suhtes, sh kõnealuse lapse õdede/vendade suhtes. Lisaks

alkoholile peaks äramainitud olema ka muude sõltuvusainete tarvitamine ning ilmselt peaks kogu

loetelu olema ka mitte ammendav (nagu praegusest sõnastusest mulje jääb), vaid näitlik.

Eakaaslaste all oleks ilmselt kohane välja tuua ka sõprade puudumine ja koolikiusamine. Võrgustiku

puhul vajaks täpsustamist, millist võrgustikku on mõeldud - ilmselt pigem spetsialistide võrgustikku,

mitte lapse lähivõrgustikku.

Joonise tekstide täiendamine tellija ettepanekute põhjal

Moodul 3

7/13 Kodukülastus: kontakti loomine perega

Kas e-kursus peaks käsitlema ka lastekaitsetöötaja enda turvalisuse tagamise teemat? Hetkel

tundub, et see väga oluline osa jäi 3. moodulist välja. Nimelt enne kodukülastust võiks

lastekaitsetöötaja teha ikkagi mingil kujul riskihindamist. E-kursuse juhtumis oli juba enne

kodukülastust ju võimalikult LSV-le viitav info, mis võiks lastekaitsetöötajat teha ettevaatlikuks. Hiljem

leidis LSV esinemine ka kinnitust, kui ma õigesti aru sain. Seega lastekaitsetöötaja võiks kaaluda,

kas ta läheb ikkagi üksinda kodukülastust tegema või kaasab kedagi. Isegi kui tundub alguses, et

kodus on kokkulepitud ajal ainult Mardi ema, kohapeal võib selguda, et ootamatult tuleb koju nt Mardi

kasuisa, kes on joobes ja külaliste suhtes halvasti meelestatud. Olukord võib täitsa ootamatult ja

kiiresti eskaleeruda. Seega kui lastekaitsetöötaja läheb üksinda kodukülastust tegema, peaks ta

teavitama kindlaid inimesi (juht, kolleegid) sellest, kuhu ta läheb, mis kell läheb ja millal peaks tagasi

sealt tulema.

Teksti täiendamine, et tuua tähelepanu ka sellele olulisele teemale. (tellija ettepanekud, osaliselt

sisuloome täitja poolt)

Moodul 4. Teadmiste süvendamine eri liiki juhtumitest

2/9 Väärkohtlemise liigid ning selle märgid ja mõju lapsele

Tekst algab sedastustega, et “Vaimset ja emotsionaalset väärkohtlemist on tihti käsitletud sama

mõistena, kuna nad on tihedalt seotud.”, samas ei ole edaspidises tekstis selgitatud, mille poolest

emotsionaalne ja vaimne väärkohtlemine siis üksteisest erinevad ja kas (ning miks) on üldse oluline

neid teineteisest eristada. Seetõttu tunduks selgem, kui neid liike poleks ka e-kursuses eristatud,

vaid neid käsitletaks ühe liigina.

Teksti täiendamine, mõistete selgus, vaadata üle kogu peatüki osas tervikuna

Lähisuhtevägivald kahjustab alati ka last.

„Kui laps elab kodus, kus üks vanem on teise suhtes füüsiliselt või vaimselt vägivaldne, siis on see

lapsele traumeeriv kogemus. Kui eelmises peatükis vaatlesime eri liiki väärkohtlemist, mis on toime

pandud otse lapse vastu, siis juhul, kui laps elab kodus, kus vanemate vahel esineb füüsilist või

vaimset vägivalda, võib see lapsele olla samavõrra kahjulik kui otsene temavastane vägivald.“

Eelnevalt on lähisuhtevägivalla definitsioonis viidatud kokku neljale vägivalla liigile, selles lõigus on

juttu vaid kahest neist. Kas siis seksuaalne ja majanduslik vägivald, mida üks vanem teise suhtes

tarvitab, ei kahjusta last?

Joonis klõpsa nuppudel ja loe milline on lähisuhtevägivalla mõju lapsele:

ka selle joonise puhul selgitustes kohati viidatud mitte perevägivallale üldiselt, vaid selle kahele liigile

– vaimsele ja füüsilisele vägivallale. See on segadust tekitav ja ka vale, sest ka muud liiki vägivalla

kogemine on traumeeriv.

Sisu täiendamine teksti ja joonise tekstide osas

Lastekaitsetöötaja roll

Harjutus 3.a Sander

Vanematevahelise lähisuhtevägivalla mõju Sandri arengule

Harjutuse tagasiside tekstis. „Mõju avaldub neuroloogiliste protsessidena lapse käitumisele, milles

joonistuvad sageli välja spektri kaks serva – väljapoole suunatud riskikäitumine, raskused

emotsioonide reguleerimisel ning sissepoole suunatud ennastkahjustav käitumine (sh suitsiidirisk).“

Siin on kirjeldatud juba vanema lapse nt nooruki neuroloogilisi protsesse. Väikelastel teistsugused.

Teksti kohandamine sobivaks 3 aastase lapsega või seose loomine kirjeldatud vanuse kohta

(edasine mõju).

Väärkohtlemise ja vägivalla mõju vajaks kogu peatüki vaates selgemat seostamist moodulis 2

kirjeldatud traumaatilise kogemuse osaga. Praegu jääb kohati mulje, nagu oleksid kogetud

väärkohtlemine/vägivald ning trauma kaks iseasja. Küsimusi tekitab ka see, et moodulis 4 on mh

räägitud ka posttraumaatilisest stressihäirest (Lause “Kodune vägivald mõjub traumeerivalt ja võib

põhjustada posttraumaatilise stressihäire sümptomeid” osa “Veel näiteid väärkohtlemisest ja selle

mõjust” lõigus, mis algab sõnadega “Lapsel kujuneb välja lojaalsuskonflikt”), ent täpsemalt traumat

kirjeldavas 2. moodulis ei ole sellest üldse juttu, mh ei ole selgitatud, mis see on (ei peagi olema, ent

sellisel juhul tekitab segadust, kui sellele viidata 4. moodulis). Segadust tekitab ka see, et sõnu

“väärkohtlemine” ja “vägivald” on kohati kasutatud nii, justkui oleks tegemist erinevate mõistetega

(neid selliselt samas määratlemata) ning kohati jällegi sünonüümidena (nt osas “Veel näiteid

väärkohtlemisest ja selle mõjust” lõigus, mis algab sõnadega “Pideva stressi ootuses”).

Mõistete täpsustamine, seoste loomine 2. mooduliga

6/9 KOV-i kohustused eestkostjana

Koolitus võiks lühidalt käsitleda ka seda, kuidas hinnata füüsilise isiku (lähisugulase) ressursse ja

valmisolekut hakata eestkostjaks (tagada mitmekülgselt lapse vajadused/parim huvi) ning mis

kohustused/hea tava on KOV-il pakkuda lisatuge eestkostjale (tihti nt vanavanematel on tegelikult

ressursse vähe ning lapse vanemaks saades probleemid kuhjuvad ning see võib viia eestkoste

katkemiseni, mis on nii lapse kui eestkostja jaoks väga raske kogemus. Paljud eestkostjad kogevad

ka, et neil ei ole tuge või nad arvavad, et nad peavad ise hakkama saama). Sh käsitleda ka riiklike

tugiteenuseid, et lastekaitsja oskaks eestkoste peresid sinna suunata (PRIDE koolitus, tugiteenused

kasuperedele). Kui kursusesse kuidagi neid materjale panna ei saa, siis võiks kursuse sees vähemalt

viidata paari lausega nendele asjadele ning panna lisamaterjalidesse midagi. Täna on olemas

Lastekaitsetöötajatele mitteametlik materjal eestkostja ressursside hindamiseks, mis töötati välja

Pärnu maakohtu pilootprojekti raames.

Täiendada teksti lühidalt, lisada materjale Lisalugemise alla. (tekst ja lisamaterjalid Tellija poolt)

7/9 Suhtlemine perega kriisiolukorras

Raskete sõnumite edastamine

Tooksin siin esimeses lõigus esmajärjekorras veelgi selgemalt välja, et lapsele surmateadet

edastades ei tohi kasutada mitmeti tõlgendatavaid väljendeid. Kuna õppimisel jääb tihti meelde just

esimesena loetu, siis võiks esimene lõik alata sellest: “Kui lapsele peab teatama tema jaoks olulise

täiskasvanu surmast, siis on oluline seda lapsele otse ja ausalt välja öelda: “... on surnud.” Lapsele

antav info peab olema asjakohane ja tõene ning edastatud eakohaselt.” Ja siit saaks minna edasi

“kuigi võib tunduda lihtsam öelda, et ema läks pilve peale, siis...”. Lapse-toetamine-leinas.pdf - selles

materjalis (SKA 2023) lk 4-7 on kirjas head juhised lapsega rääkimise osas. Samuti ei kasutaks ma

väljendit “Juhtus õnnetus ja ... on surnud. On oluline, et seda mõistaksid.” Mõistmine ei teki koheselt

ja see lause paneb justkui lapsele surve, et ta peab olukorrast kohe aru saama, kuigi seda on esialgu

raske või mõnel juhul ka võimatu teha.

Teksti muutmine/täiendamine ettepanekute põhjal

8/9 Suure abivajaduse, sh erivajadusega, lapsed

Suure abivajaduse, sh erivajadusega, lapsed – see peatükk on nii lühike. Võiks kasvõi väga lühidalt

siiski käsitleda erinevaid erivajadusi (puuded; ennastkahjustavad käitumised sh sõltuvusprobleemid

jms), ning millised tugiteenused üldse olemas on lapse toetamiseks. Kas või kursusel hästi lühidalt

näited ja siis suunata jälle lisamaterjale lugema.

Ei ole saavutatud suure abivajadusega laste õpiväljundist laste toetamise viiside osa. Tegelikult isegi

ei saa öelda, et õppija mõistab suure abivajadusega laste vajadusi. Ta mõistab, et on oluline need

vajadused välja selgitada ning otsida sobilikke toetamise viise.

Õpiväljundite korrigeerimine

Viited tugiteenustele, materjalidele/kodulehtedele, lingid lisalugemise alla (osaliselt sisuloome täitja

poolt, koostöö tellijapoolsete ekspertidega, osa materjale tellija poolt)

Moodul 5 Lastekaitsetöö korraldus ja lastekaitsetöötaja ülesanded väljaspool juhtumitööd

2/6 Lastekaitse korraldus, riigi ja KOV-i ülesanded

Joonis koos osapoolte rollidega, võiks kõikides tekstilistes selgitavates osades olla juures viited ka

LasteKS seaduse vastavatele § (nt „vanemad“- viide § 7; „valdkondlikud spetsialistid“ - § 271 jne).

KOV rolli puhul on § lisatud. Selline tekstilise selgitava osa sidumine konkreetse § aitab kindlasti

kinnistada LKT jaoks seost seaduse ja reaalse igapäevatöö vahel. St kogu LKT töö põhineb

olemasolevatele seadustele ja määrustele ning LKT peab oskama nendes orienteeruda, vanematele

selgitada jne ( sh et ise mitte seadusevastaselt toimida).

Tekstide täiendamine §-ga

4/6 Ennetamine valdkondadeülese koostöö ja partnerlusega

 Laste ja perede komisjon KOV ennetuse teema all ka sisse tuua

 Lisaks imelised aastad koolitusele võiks välja tuua ka Perepesasid (https://www.perepesa.ee/),

SOS Lasteküla pakub peretugevdusprogrammi (https://sos-lastekyla.ee/meie-

too/ennetustegevus/). Tallinna Lastekodu hakkab kohe varsti pakkuma toetatud elamise teenust

peredele (viimane variant enne kui lapsed perest ära võetakse).

Teksti täiendamine ettepanekute põhjal, tellija esitatud materjali põhjal

Moodul 6 Kokkuvõte

3/6 Lisalugemine

Täiendavate materjalide lisamine, linkide uuendamine (tellija edastatud materjalid)

III TÄHEVIGADE PARANDAMINE, SÕNADE LISAMINE

Moodul 4 sissejuhatuses

Selles moodulis õpid, milline on väärkohtlemise ja lähisuhtevägivalla mõju lapsele, mis on sinu roll

hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlustes, kuidas kaitsta hädaohus olevat last ning mida teha, kui

tõstatub vajadus vanemate hooldusõiguse lõpetamiseks.

Muud tähevigade parandused, teksti täiendamised, mis on arendustöödega seoses vajalikud.

Peale tellija poolt läbiviidud testimist, tellija esitatud info alusel

Lisa 3

CV - SISUEKSPERT

Vahetult teenust osutava isiku nimi: ......................................................................................

Valdkondlik kõrgharidus (nt sotsiaal-, hariduse-, õigus-, psühholoogia valdkond)

................................................................................................................................................

(eriala/õppeasutus/lõpetamise aasta)

Valdkondlik töökogemus - viimase 5 aasta jooksul vähemalt 2 aastat

Kirjeldada enda töökogemust

Varasem kogemus valdkonna koolitajana/lektorina - viimase 2 aasta jooksul vähemalt 3 koolitust Tuua välja viimase 2 aasta jooksul läbi viidud koolitused (vähemalt 3)- koolituse nimi, toimumise aeg, peamised teemad, maht, grupi suurus.

Varasem kogemus valdkondlike koolituste/kursuste sisu loomises osalemisel ja/või õppekava/ainekava koostamisel

Kirjeldada enda kogemust, tuua välja viited koolitustele/kursustele.

Varasem kogemus teoreetiliste ja praktiliste materjalide loomisel (käsiraamat, artikkel, juhis, praktilised harjutused vms) - viimase 3 aasta jooksul vähemalt 2 loodud materjali

Kirjeldada enda kogemust ja lisada viited tehtud töödele.

Oma allkirjaga kinnitan, et esitatud andmed on tõesed.

Lisa 5

HANKELEPINGU PROJEKT Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab ___________________ ja __________________, registrikood _________, asukoht ___________________ (edaspidi täitja), mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ____________________, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid hankelepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 30 lõike 1 alusel, lähtudes täitjaga …

(kuupäev) sõlmitud raamlepingust nr … 1.2 Tööde detailsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 ... 1.3 Leping jõustub alates hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni

lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

2. Lepingu maksumus ja maksetingimused 2.1 Tellija tasub täitjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale … (summa

sõnadega) eurot ja töö mahule (edaspidi lepingu maksumus). Hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks. Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid.

3. Kontaktisikud 3.1 Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud:

3.1.1 tellija kontaktisik on ………………..……………. (amet, nimi, tel, e-post); 3.1.2 täitja kontaktisik on ………………..…………….. (amet, nimi, tel, e-post).

4 Lõppsätted 4.1 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 4.2 Lepingule kehtivad kõik poolte vahel ……… (kuupäev) sõlmitud raamlepingus nr …

sätestatud tingimused. 4.3 Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled

läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.

4.4 Leping tühistab kõik varasemad poolte vahelised suulised ja kirjalikud kokkulepped, mis puudutavad käesoleva lepinguga ettenähtud tööde teostamist.

4.5 Leping on allkirjastatud digitaalselt. 5 Lisad 5.1 Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on:

5.1.1 Lisa 1 - tehniline kirjeldus; 5.1.2 Lisa 2 - täitja pakkumus.

Tellija Täitja

1

Riigihanke 295603 “Laste heaolu valdkonna e-kursuste loomine ning arendamine" tulemusena sõlmitud raamlepingu nr 2-10/19143-1 alusel esitatav tellimus ja

hinnapäring 1. Üldandmed

1.2 Tellimuse nimetus ja eeldatav maksumus

Lastekaitsetöötajate e-kursuse “Lastekaitsetöö põhialused" arendustööd Tellimuse eeldatav maksumus (km-ta): 37 900 eurot CPV-kood: 80521000-2 Koolitusprogrammid; 80400000-8 Täiskasvanukoolitus ja muud koolitusteenused Tegevust kaasrahastatakse 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine” vahenditest.

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuse esitamiseks

[email protected]

1.4 Pakkumuse esitamise tähtaeg

03.11.2025 kell 14.00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumust arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).

1.6 Eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg

Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra. 1. Hankelepingu sõlmimine – 7.11.2025. 2. Hankelepingu kestvus – 31.12.2026

1.7 Lisad Lisa 1 - Tehniline kirjeldus; Lisa 2 - Täiendamise ettepanekud; Lisa 3 - CV vorm ekspert; Lisa 4 - Arendustööde mahud ja maksumused; Lisa 5 - Hankelepingu projekt.

2

1.8 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Tehnilisele kirjeldusele vastav pakkumus (vabas

vormis dokument), mis sisaldab:

1) hankelepingut vahetult täitvate

meeskonnaliikmete infot (sisuekspertide

puhul tuua välja ka teemamoodulid, mille

arendamises osalevad);

2) tegevus- ja ajakava, kus on välja toodud

konkreetsed (ala)tegevused ning nende

peamine vastutaja ja läbiviija(d), koostöö

tellijaga ning tellijapoolsete ekspertidega;

3) e-kursuse arendustööde kogumaksumust.

2. Teenuste/tööde täpsemad mahud, maksumused

ja teostamise tähtajad (etteantud vormil, Lisa 4).

3. Ekspertide CV-d (etteantud vormil, Lisa 3)

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kolme (3) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva. 2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida

põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise

3

kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Pakkumuse kontroll 3.1. Pakkumuse avamine. Pakkumuse avamine ei ole avalik ning pakkumuse avamise kohta

protokolli ei koostata. 3.2. Pakkumuse vastavuse kontroll (RHS § 114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,

kui see vastab tellimuses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid sätestatud tingimustest.

3.3. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuse tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.3.1. kui see ei vasta tellimuses esitatud tingimustele; 3.3.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal

ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust tellimuses esitatud tingimustele;

3.3.3.pakkumuse maksumus ületab tellimuse eeldatava maksumuse; 3.3.4. kui menetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust

seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 3.4. Pakkuja teavitamine. Hankija teavitab pakkujat menetluse tulemusest kolme (3)

tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras. 3.5. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda

kolmandatele isikutele.