Üldkäskkiri

1

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori üldkäskkirja

„Hankekorra kinnitamine“ lisa

HANKEKORD

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesmärk ja reguleerimisala

1.1.1. Hankekorraga kehtestatakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi amet)

riigihangete planeerimise, korraldamise ning raam- ja hankelepingute (edaspidi

koos nimetatud leping) sõlmimise üldpõhimõtted ning riigihangetega seotud

ülesannete ja vastutuse jaotus.

1.1.2. Hankekorda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS),

Siseministeeriumi (edaspidi SiM) valitsemisala riigihangete läbiviimise korra

(edaspidi valitsemisala kord), ameti teenuste ja ressursside haldamise,

planeerimise, eelarvestamise ning arendamise põhimõtete ja korraldusega

(edaspidi teenuste haldamise, planeerimise ja eelarvestamise kord) ning muude

ameti töökorraldust reguleerivate dokumentidega. Välisvahenditest rahastatavate

riigihangete korral tuleb lähtuda ka teistest asjassepuutuvatest õigusaktidest ja

toetuslepingu tingimustest.

1.1.3. SiM valitsemisala kesksete riigihangete ja ühishangete ettevalmistamisel ning

läbiviimisel lähtutakse lisaks ameti hankekorrale ka valitsemisala korrast.

1.1.4. Hankekord ei reguleeri ameti riigisaladusega seotud eelarvevahenditest

rahastatavate riigihangete läbiviimist ja lepingute sõlmimist ning RHS § 11 lg 1

punktides 7 ja 14 sätestatud erandite kasutamist ning nimetatud erandite alusel

lepingute sõlmimist.

1.2. Mõisted:

1.2.1. CPV kood – riigihanke eset kirjeldav numbriline kood;

1.2.2. hankeplaan – ameti eelarve alusel koostatud iga-aastane riigihangete läbiviimise

kava, milles määratakse kindlaks vähemalt hankekorraga kooskõlas planeeritavad

riigihanked;

1.2.3. huvide konflikt – olukord, kus ameti või tema nimel tegutseva isiku töötajal,

ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke

ettevalmistamisesse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või

muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust või sõltumatust

kahjustavatena;

1.2.4. keskne riigihange – keskse hankija poolt SiM valitsemisala asutustele asjade

ostmine, teenuste või ehitustööde tellimine või lepingu sõlmimine asutustele

asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks;

1.2.5. kesksete riigihangete kava – siseministri või tema volitatud isiku poolt neljaks

aastaks kinnitatud kava, milles määratakse kindlaks SiM valitsemisala kesksed

hanked ja kava kinnitamise hetkel teadaolevad ühishanked;

1.2.6. kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – dokumendi vorm, kus dokument ei

ole allkirjastatud, kuid sisaldab tehingu osapoolte nimesid ning dokumendis

toodud info on loetavalt esitatav ja paljundatav. Kirjalikku taasesitamist

võimaldavaks vormiks on üldjuhul e-kiri.

2

1.2.7. lepingu täitmise eest vastutav isik – lepingus kontaktisikuna määratud isik, kes

vastutab ja korraldab, et lepingut täidetakse lepingus sätestatud tingimustel;

1.2.8. maksumuselt piirmäära ületav erand – hankekorra mõistes riigihanke erand,

mille maksumus algab vastava hankeeseme lihthanke piirmäärast, kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna erisuse puhul erisus, mille maksumus algab vastava

hankeeseme kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke piirmäärast;

1.2.9. minikonkurss – raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel RHS-is ja

raamlepingus sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärk on

raamlepingus toodud nõuete täitmine või hankelepingu sõlmimine;

1.2.10. nõue – lepingust või seadusest tulenev õiguskaitsevahendi rakendamine;

1.2.11. ostujuht – struktuuriüksuse juhi määratud ameti teenistuja või ametikohapõhiselt

ostujuht, kes haldab tema vastutada oleva ostugrupi materjale ja koordineerib

nende soetamist, toetab ja nõustab tehnilise kirjelduse eest vastutavat isikut turu-

uuringu läbiviimisel, esitab hanketaotlusi tema vastutusel oleva ostugrupi

materjalide lõikes ning teostab järelevalvet tema vastutada olevate ostugruppide

üle;

1.2.12. ostukeskkond – keskkond, mille kaudu esitatakse üldjuhul taotlus ostuvajaduse

kohta;

1.2.13. ostukorraldaja – raamlepingu täitmise eest vastutava isiku määratud ameti

teenistuja, kes korraldab lepingu alusel asjade ostmist või teenuste tellimist;

1.2.14. planeeriv teenus – teenus, mille vastutada on ressursikomplekti aastakulu, arvu

(koguse) ja komplekti kuuluvate materjalide soetuse planeerimine talle eraldatud

kululae (eelarve piirnumbri) piires. Planeerimise eest vastutab teenuse omanik või

tema poolt määratud ressursihaldur;

1.2.15. pretensioon – etteheide lepingupartnerile asja, teenuse või töö kvaliteedi, koguse

või muu asjaolu lepingule mittevastavuse kohta;

1.2.16. riigihange – asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö

tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine;

1.2.17. riigihanke erand – hankekorra mõistes RHS § 11 lõike 1 punktis 20 sätestatud

erand või RHS § 170 lõikes 1 sätestatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke

erisus, mille korral ei ole hankija kohustatud RHS-is sätestatud korda rakendama,

kuid on kohustatud järgima hankekorras ja SiM valitsemisala hankekorras

erandite kohta sätestatut;

1.2.18. riigihanke eest vastutav isik – hanke- ja lepingutalituse (edaspidi HLT) juhi

määratud isik, kes vastutab riigihanke menetluse õiguspärase läbiviimise eest

kuni lepingu sõlmimiseni;

1.2.19. riigihanke taotlus – dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) esitatav

riigihanke vormikohane taotlus, mis sisaldab riigihanke ettevalmistamiseks ja

läbiviimiseks vajalikke andmeid ning millele on lisatud riigihanke tehniline

kirjeldus ja turu-uuringu tulemused;

1.2.20. riigihanke tehniline kirjeldus – lepingu eseme kirjeldamiseks vastavas

valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet

kasutades asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu või

ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum, mis on

koostatud kooskõlas RHS-is, hankekorras ja asjasse puutuvates õigusaktides

sätestatud põhimõtetega;

1.2.21. riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik– riigihanget algatava

struktuurüksuse juhi poolt määratud ja hankeplaanis nimetatud konkreetse

riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ja turu-uuringu läbiviimise eest

vastutav ameti teenistuja, kes omab riigihanke esemele vastavas valdkonnas

3

sisulisi teadmisi ning vastutab tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste

põhjendatuse ja õigsuse eest;

1.2.22. seotud hange – dünaamilises hankesüsteemis dünaamilise hankesüsteemiga

liidetud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine, mille eesmärgiks

on hankelepingu sõlmimine;

1.2.23. turu-uuring – riigihanke ettevalmistamiseks läbiviidav uuring, milles

analüüsitakse turu olukorda hankeesemele vastavas valdkonnas ja selgitatakse

välja, milliseid tingimusi on ostu tulemuslikuks läbiviimiseks võimalik ja

otstarbekas seada, arvestades turul pakutavaid tooteid ja ettevõtjate võimekust

ning asjaomast hinnataset tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi;

1.2.24. volitatud isik – eelarvejuht või tema määratud teenistuja, keda on volitatud

tegema tehinguid määratud teenuse, eelarve konto, ressursi/kulukoha või

kululimiidi piires ning kooskõlastama/kinnitama kuludokumente;

1.2.25. väikeost – riigihange, mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui hankekorra

punktis 2.6 nimetatud maksumused;

1.2.26. väikeostu läbiviija – ostujuhi delegeerimise alusel väikeostu läbiviiv ameti

teenistuja;

1.2.27. välisvahendid – rahaline toetus, mida välisrahastaja eraldab sihtotstarbeliselt

konkreetse välisprojekti elluviimiseks. Välisprojekti all on silmas peetud kindla

eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud tegevust või tegevuste

kogumit, mille kulud katab osaliselt või täielikult välisrahastaja sõlmitava lepingu

või üksikakti alusel. Välisrahastajaks on rahvusvahelise organisatsiooni või

välisriigi poolt rahastatava välisabiprogrammi/fondi omanik või volitatud

haldaja;

1.2.28. ühishange – kahe või enama hankija sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud

ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse

alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest.

1.3. Volitused

1.3.1. Ameti esindaja riigihanke vaidlustuse läbivaatamisel riigihangete

vaidlustuskomisjonis on ameti teenistuja või välisekspert HLT juhi volikirja

alusel;

1.3.2. Ameti esindaja teise hankija poolt korraldatavas riigihankes on ameti teenistuja

HLT juhi ühekordse volikirja alusel. Ameti esindaja pädevus ameti esindamisel

määratakse volikirjas;

1.3.3. Ameti nimel teisele hankijale keskse- (v.a SiM valitsemisala keskne hange) ja

ühishanke läbiviimiseks, vaidlustuskomisjonis ameti esindamiseks, raamlepingu

sõlmimiseks ja raamlepingu alusel minikonkursi korraldamiseks võib vastava

kokkuleppe sõlmida või volituse anda HLT juht.

1.4. Meetmed huvide konflikti ja korruptsiooniohu ennetamiseks, tuvastamiseks ja

kõrvaldamiseks riigihankel

1.4.1. Riigihankega seotud isikul (sealhulgas, kuid mitte ainult, väikeostu korraldaval

teenistujal, riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutaval isikul, tehnilise

kirjelduse koostamise kaastäitjal riigihanke eest vastutaval isikul, HLT teenistujal,

kellega riigihanke eest vastutav isik peab kooskõlastama muu hulgas riigihankes

tehtavad otsused, hankekomisjoni liikmetel, lepingu täitmise eest vastutaval isikul

ning lepingu allkirjastajal) on kohustus järgida korruptsioonivastasest seadusest

tulenevaid toimingupiiranguid, millest tulenevalt on keelatud riigihankega seotud

toimingu või otsuse tegemine, kui:

4

1.4.1.1. otsus või toiming tehakse isiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

1.4.1.2. isik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust

huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

1.4.1.3. isik on teadlik huvide konfliktist.

1.4.2. Iga väikeostu läbiviimisega seotud ameti teenistuja (sh ettevalmistamisega,

läbiviimisega või täitmisega seotud isik) kinnitab väikeostu läbiviimise protsessis

osalemisega, et tal ei esine väikeostu läbiviimisega seoses huvide konflikti.

1.4.3. Kõik riigihanke komisjoni liikmed, sh riigihanke eest vastutav isik, samuti

riigihanke juurde määratud HLT jurist, peavad riigihanke menetluses osalemisel

kinnitama huvide konflikti puudumist riigihangete registris (edaspidi RHR). Kui

RHR-is huvide konflikti puudumise kinnitust ei ole võimalik anda, tuleb HLT

nõudmisel esitada kinnitus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis riigihanke

eest vastutavale isikule.

1.4.4. Riigihanke menetlemisest ei tohi osa võtta isik, kelle tegevuses esineb huvide

konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Teenistuja peab huvide

konflikti ilmnemisel või erapooletuse kahtluse korral hoiduma konkreetse

riigihankega seoses edaspidistest tegevustest. Huvide konflikti ennetamiseks ja

vältimiseks riigihanke ettevalmistamisel, läbiviimisel ning otsuste tegemisel tuleb

muu hulgas juhinduda ameti töökorrast, korruptsiooni vältimise juhendist ja

eetikakoodeksist.

1.4.5. Pakkumuste hindamisse ei tohi kaasata pakkujaga seotud isikuid. Ameti nimel

tegutsev isik ei tohi olla seotud ühegi potentsiaalse pakkujaga viisil, mis võib anda

ühele või mõnele pakkujale eelise teiste ees või kahjustada või hakata kahjustama

konkurentsi.

1.4.6. Huvide konflikti ilmnemisel on isik kohustatud kuni vahetu juhi otsusest

teadasaamiseni hoiduma võimalikust konfliktsest toimingust või otsuse

vastuvõtmises osalemisest, sellest viivitamata teavitama kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis oma vahetut juhti, kes otsustab kolme tööpäeva jooksul isiku

taandamise vajalikkuse ja määrab vajadusel uue isiku vastavat rolli täitma. Kui

taandamine ei ole võimalik, peab riigihange olema läbi viidud nii, et igasugune

seotusest tulenev eelis, näiteks mingi informatsiooni teadmise kaudu, on täielikult

välistatud.

1.5. Turu-uuringud

1.5.1. Riigihanke piirmäära ületavate riigihangete ja maksumuselt piirmäära ületavate

erandite korral peab riigihanke tingimuste ja riigihanke alusdokumentide

koostamisele eelnema turu-uuringu läbiviimine, mis on toeks riigihanke

tingimuste kehtestamisel. Turu-uuringu võib läbi viia ka alla riigihanke piirmäära

jäävate riigihangete ettevalmistamiseks.

1.5.2. Maksumuselt piirmäära ületavate erandite korral peab riigihanke erandi otsusele

eelnema turu-uuringu läbiviimine tingimusel, et seeläbi ei satuks ohtu kaitsmist

vajav teave. Turu-uuringu tulemus peab olema vormistatud hankekorras turu-

uuringut reguleerivate punktide kohaselt, arvestades muu hulgas korra punktis

4.4.2 esitatud nõudeid.

1.5.3. Turu-uuringu eesmärgiks on saada täpsem ülevaade turul pakutavast, teha selgeks

võimalikud pakkujad, nende võimekus ja vajadusel usaldusväärsus ning lepingu

eseme võimalik hinnatase, koguda infot aja- ja asjakohase tehnilise kirjelduse

koostamiseks, et luua eeldused parima hinna ja kvaliteediga tulemuse

saavutamiseks. Kui see on tulenevalt riigihanke esemest asjakohane, loetakse

5

turu-uuringuks ka ameti poolt kuni viimase kolme aasta jooksul sarnaste

tingimuste alusel läbiviidud riigihanget.

1.5.4. Turu-uuringu käigus võib ameti teenistuja RHS-is sätestatud ulatuses ja

tingimustel konsulteerida ka asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja

ettevõtjatega. Turu-uuringu käigus saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke

kavandamisel ja korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-

uuringu tegemisel ja selle käigus saadud nõuannete riigihankes kasutamisel tagab

ameti teenistuja ettevõtjate mittediskrimineerimise ja riigihanke läbipaistvuse

põhimõtete järgimise.

1.5.5. Turu-uuringu tulemus vormistatakse HLT poolt koostatud vormi kohaselt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning sellest peavad selgelt välja

tulema vähemalt järgmised turu-uuringu läbiviimise hetkel teadaolevad andmed:

1.5.5.1. ameti vajadustele vastavad asjad, teenused, ehitustööd (edaspidi koos

nimetatud tooted) või esialgne tehniline kirjeldus;

1.5.5.2. võimalikud ettevõtjad, kes pakuvad turul eelnimetatud tooteid, teenuseid

või ehitustöid;

1.5.5.3. esialgsed ettepanekud ettevõtjatele esitatavatest nõuetest või ettevõtjate

valiku kriteeriumidest, kui neid kavatsetakse seada;

1.5.5.4. ettevõtjad, kes eeldatavalt vastavad eeltoodud tingimustele;

1.5.5.5. eeldatav tarneaeg;

1.5.5.6. eeldatav maksumus;

1.5.5.7. kui toode on seotud hilisemate kuludega, siis ka toote elutsükli eeldatavad

kulud;

1.5.5.8. allikad, mida on turu-uuringu koostamisel kasutatud või millele tuginetud

(näiteks messid, veebilehed, varasemad riigihanked (riigihanke erandid)

või punktis 1.5.4. nimetatud konsultatsiooni tulemused jms);

1.5.5.9. RHR-is läbiviidavate riigihangete korral kogu info, mis turu-uuringu

käigus ettevõtjatele edastati ja mis ettevõtjatelt saadi;

1.5.5.10. turu-uuringu koostamise kuupäev ja koostaja nimi.

1.5.6. Kui turu-uuringuna käsitletakse kuni viimase kolme aasta jooksul sarnaste

tingimuste alusel läbiviidud ostu, tuleb turu-uuringu tulemustes eelnimetatud

andmetest välja tuua vaid dokumentides mittesisaldunud või kaasajastamist

vajavad andmed, sealhulgas võimalik hinnamuutus.

1.5.7. Turu-uuringud säilitatakse DHS-is vastava riigihanke taotluse juures. Riigihanke

erandiga seotud turu-uuringud säilitatakse DHS-is asjaomases teenuspõhises

toimikus.

2. RIIGIHANGETE PLANEERIMINE 2.1. HLT koostab iga-aastase hankeplaani ostujuhtide esitatud hankeplaani sisendi alusel.

2.2. HLT edastab DHS-i vahendusel järgmise kalendriaasta hankeplaani ja riigihanke

erandite kava koostamiseks lähteülesande hiljemalt jooksva kalendriaasta novembri

viimasel nädalal ostujuhtidele täitmiseks ja projektijuhtidele ning teenuse omanikele

teadmiseks. Ostujuhid esitavad sisendi DHS-i kaudu vastavalt HLT antud juhistele ja

DHS-is etteantud vormile hiljemalt sisendi esitamise juhises määratud tähtajaks. Ühis-

ja kesksete hangete sisendi koondavad asutuste üleselt ostujuhid.

2.3. Hankeplaanis fikseeritakse ühte kalendriaastasse planeeritud HLT läbiviidavad

riigihanked, sealhulgas raamlepingu alusel läbiviidavad minikonkursid ja seotud

hanked, mille korraldamisel on RHS-i kohaselt nõutud toimingute tegemine RHR-is

ning ameti korraldatavad SiM valitsemisala kesksed riigihanked ja ühishanked.

6

2.4. Riigihanke erandeid sisaldav erandite kava vormistatakse eraldi dokumendina, kuhu

kantakse maksumuselt piirmäära ületavad erandid.

2.5. HLT võib ostujuhi ettepanekul lisada hankeplaani ka need riigihanked, mille

maksumus on väiksem kui punktis 2.6. toodud maksumused, kuid mis otsustatakse läbi

viia RHR-is.

2.6. RHS-i kohaselt nõuavad toiminguid RHR-is järgmised riigihanked:

2.6.1. asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

2.6.2. eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

2.6.3. ehitustööde tellimine, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade ostmine või teenuste

tellimine, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavad teenused, eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

2.6.4. ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

ehitustööde ja lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimine, sotsiaalteenuste

tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost.

2.7. Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb lisaks RHS-is ning teenuste

haldamise, planeerimise ja eelarvestamise korras sätestatule arvestada muuhulgas

järgmisi summeerimise põhimõtteid:

2.7.1. ühe kalendriaasta jooksul samaliigilised, funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde maksumused

summeeritakse ja arvestatakse võimalusel üheks riigihankeks;

2.7.2. kui riigihanke eseme hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid asja

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka asja hoolduse ja

tarvikute eeldatav kogukulu;

2.7.3. kui riigihanke esemeks oleva asja ostmisega kaasneb väljaõppe läbiviimine ameti

teenistujale või muule tema poolt määratud isikule, siis arvestatakse riigihanke

eeldatava maksumuse hulka ka väljaõppega kaasnev kogukulu;

2.7.4. kui riigihanke esemeks oleva asja ostmisega kaasnevad teenused, mis on vajalikud

riigihanke lepingu täitmiseks, siis arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse

hulka ka teenuse eeldatav kogukulu.

2.8. Ameti veebilehel avaldatav hankeplaan peab sisaldama planeeritavate riigihangete

kohta vähemalt järgmisi andmeid:

2.8.1. riigihanke ese;

2.8.2. riigihanke eeldatav maksumus käibemaksuta;

2.8.3. kavandatav riigihanke menetluse liik;

2.8.4. riigihanke väljakuulutamise eeldatav aeg vähemalt kvartali täpsusega;

2.8.5. lepingu täitmise periood (kuudes);

2.8.6. riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik;

2.8.7. planeeritud rahastamisallikas.

2.9. Hankeplaan ja erandite kava kooskõlastatakse hankeplaanis ning erandite kavas

nimetatud riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutavate isikutega ja asjaomaste

ostujuhtidega. Hankeplaani ja erandite kava kinnitab peadirektori asetäitja arenduse

alal otsusega 21 päeva jooksul pärast ameti eelarve kinnitamist. Kinnitatud hankeplaan

edastatakse DHS-i vahendusel teadmiseks SiM-ile. Hankeplaan avaldatakse

viivitamatult ameti veebilehel.

7

2.10. Riigihankeid võib erandkorras korraldada hankeplaaniväliselt. Hankeplaanivälise

riigihanke korraldamiseks esitatakse HLT-le riigihanke taotlus vastavalt hankekorra

punktis 4 sätestatule.

2.11. Hankeplaan ja erandite kava kinnitatakse üks kord aastas. Hankeplaani- või erandite

kava välise riigihanke korraldamine või hankeplaani- või erandite kava kohase

riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani või erandite kava uut

kinnitamist.

2.12. Hankeplaani täitmist seiratakse. ja seires kajastatakse vähemalt järgmist infot:

seireperioodil läbi viidud, töösse esitatud, edasi lükkunud, ära jäänud ja

hankeplaaniväliselt töösse võetud riigihanked, kohaldatud erandid ning esitatud

vaidlustused.

3. VÄIKEOSTU MENETLUSE LÄBIVIIMINE

3.1. Hankekorra kolmandas punktis sätestatut rakendatakse riigihangetele, mille eeldatav

käibemaksuta maksumus on väiksem kui hankekorra punktis 2.6 nimetatud

maksumused ning asjade ostmiseks, teenuste ja ehitustööde tellimiseks puudub kehtiv

leping, väljaarvatud punktis 3.9.1 toodud juhul.

3.2. Ameti teenistuja peab väikeostu menetluse läbiviimisel tegutsema läbipaistvalt ja

kontrollitavalt, kohtlema kõiki riigihankes osalevaid ettevõtjaid võrdselt, tagama

konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel ning ameti rahaliste vahendite

säästliku ja otstarbeka kasutamise.

3.3. Väikeostu menetluse viib läbi ostujuht või selleks ostujuhilt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis loa saanud ameti teenistuja (edaspidi väikeostu läbiviija). Kui

ostujuht volitab kooskõlastusega ostu läbiviimise väikeostu läbiviijale, annab ostujuht

väikeostu läbiviijale juhised ostu läbiviimiseks ja väikeostu läbiviija on kohustatud

saadud juhiseid järgima.

3.4. Ostujuht võib delegeerida väikeostu menetluse läbiviimise väikeostu läbiviijale

järgmistel juhtudel:

3.4.1. ameti teenistuja avaldab soovi ostu ise läbiviimiseks;

3.4.2. ameti teenistuja annab nõusoleku ostujuhi juhendamisel ostu läbiviimiseks.

3.5. Väikeostu läbiviimiseks tuleb võtta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kooskõlastused:

3.5.1. volitatud isikult (eelarveliste vahendite olemasolu);

3.5.2. välisvahenditest rahastatava väikeostu korral projektijuhilt (väikeostu läbiviimise

aluseks olevate tingimuste kooskõla projektis toodud nõuetega);

3.5.3. HLT juhilt, kui läbi viidava väikeostu eeldatav käibemaksuta maksumus on alates

20 000 eurost ja koostatakse väikeostu pakkumuste küsimise dokument

võrdlevate pakkumuste võtmiseks (dokumendis toodud tingimuste kooskõla

RHS-iga);

3.5.4. ostujuhilt, kui ostu viib läbi ostujuhi loal väikeostu läbiviija.

3.6. Väikeostu läbiviimisel, mille eeldatav käibemaksuta maksumus summeerituna on

alla 20 000 euro, peab lähtuma järgmisest: 3.6.1. küsida tuleb väikeostu läbiviimiseks nõutud kooskõlastused lähtudes punktist 3.5

toodust;

3.6.2. soovituslik on väikeostu läbiviimiseks küsida võrdlevad pakkumused kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis lähtudes punktis 3.7 toodud nõuetest. Kui

ostujuht peab vajalikuks võrdlevate pakkumuste võtmist, tuleb seda teha;

3.6.3. võrdlevaid pakkumusi mitte võttes või kui võrdlus toimub avalikult kättesaadaval

veebilehel tuleb väikeostu juurde lisada kirjalikku taasesitamist võimaldavas

8

vormis põhjendus, kus on selgitatud, kuidas on väikeostu läbiviimisel tagatud

RHS üldpõhimõtete järgmine. Põhjendus (sh. hinnavõrdlus veebilehtedelt) ja

eduka pakkuja andmed tuleb lisada ostukeskkonda väikeostuga seotud

dokumentide juurde või vastav teave lisada e-arvekeskusesse arve kinnitamisel

juhul, kui ost tehakse väljaspool ostukeskkonda. Kui väikeost on rahastatud

välisvahenditest või väikeostu tulemusel sõlmitakse kirjalik leping, tuleb

põhjendus lisada DHS-i väikeostu protokolli juurde.

3.7. Väikeostu läbiviimisel, mille eeldatav käibemaksuta maksumus summeerituna on

alates 20 000 eurost, peab lähtuma järgmisest:

3.7.1. küsida tuleb väikeostu läbiviimiseks nõutud kooskõlastused lähtudes punktis 3.5

toodust;

3.7.2. küsida tuleb võimalusel vähemalt kolmelt ettevõtjalt samaaegselt võrdlevad

pakkumused;

3.7.3. võrdlevate pakkumuste küsimiseks tuleb koostada väikeostu pakkumuste

küsimise dokument, mis sisaldab muu hulgas pakkumuste esitamise tähtpäeva,

väikeostu eseme kirjeldust ja soovitud täitmise tähtaega, eduka pakkumuse

valimise kriteeriume ning arve esitamise tingimusi;

3.7.4. kui tegemist on punktides 2.6.2-.2.6.4 toodud riigihangetega, tuleb väikeostu

dokumentide juures kajastada vastav alus (nt sotsiaalteenuse korral hankeeseme

CPV kood, kaitse- ja julgeoleku valdkonna riigihankeks klassifitseerimise alus

jne).

3.7.5. koostada tuleb väikeostu protokoll, kus tuleb muu hulgas välja tuua eduka pakkuja

valiku põhjendused. Protokoll tuleb välisrahastuse korral kooskõlastada

projektijuhiga ning juhul, kui eduka pakkumuse maksumus ületab esialgu

volitatud isikuga kooskõlastatud eelarvelisi vahendeid, ka volitatud isikuga, kui

ostu viib läbi väikeostu läbiviija, siis ostujuhiga;

3.7.6. tuleb teavitada pakkujaid väikeostu tulemusest.

3.8. Väikeostu, mille eeldatav käibemaksuta maksumus summeerituna on alates

20 000 eurost, võib võrdlevaid pakkumusi võtmata läbi viia kui: 3.8.1. tegemist on ametist sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel (näiteks oht

varale, isikule, keskkonnale) tekkinud ostuvajadusega, mille puhul ei ole võimalik

ajalisest faktorist tulenevalt võrdlevaid pakkumusi küsida või;

3.8.2. kui tellimuse saab teha ainult ühelt pakkujalt või lepingu sõlmida ainult ühe

pakkujaga muu hulgas, kuid mitte ainult tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ja konkurentsi puudumine

ei tulene tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või

kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse

loomisel või omandamisel või;

3.8.3. ostetakse asju väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära

kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga.

3.8.4. Väikeostu läbiviimiseks peab enne ostu läbiviimist koostama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis põhjenduse võrdlevate pakkumuste küsimata

jätmise kohta ja kooskõlastama selle enne pakkumuse küsimist kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ostujuhiga või HLT juhiga, kui väikeostu viib

läbi ostujuht. Põhjendus tuleb lisada DHS-i väikeostu protokolli juurde.

3.9. Ostujuht võib väikeostuks kooskõlastuse andmisest keelduda, kui:

9

3.9.1. ostu teostamiseks on olemas kehtiv leping. Erandkorras objektiivsetel põhjustel

võib jaotada riigihanke osadeks ning teostada ostu lepinguväliselt, mille

lubatavuse hindamise kohustus on iga juhtumi osas eraldi lepingu täitmise eest

vastutaval isikul. Kui väikeost viiakse läbi lepinguväliselt, peab selle juures

olema mh selgitus, miks ostu ei ole läbi viidud lepingu alusel. Selgitus tuleb lisada

DHS-i väikeostuga seotud dokumentide juurde või ostukeskkonda kui võrdlevaid

pakkumisi ei võetud.

3.9.2. ametis on tehtud eelarveaasta jooksul punktis 2.7.1. tähenduses summeeritavaid

oste, mille summeeritud maksumuse kohaselt tuleb riigihange korraldada RHR-

is;

3.9.3. puudub volitatud isiku kooskõlastus;

3.9.4. puudub projektijuhi kooskõlastus välisvahenditest rahastatava väikeostu korral.

3.10. Väikeostude läbiviimisel, tuleb DHS-is registreerida ja talletada vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

3.10.1. punktides 3.5.2-3.5.4 ja 3.8.4 nimetatud kooskõlastused;

3.10.2. võrdlevate pakkumuste küsimiseks koostatud väikeostu dokumendid;

3.10.3. ostu läbiviimiseks ettevõtjatega peetud teabevahetus;

3.10.4. väikeostu protokoll, sh esitatud pakkumused;

3.10.5. põhjendused, mida on väikeostu läbiviimisel nõutud;

3.10.6. Punktis 3.10 nimetatud dokumente säilitatakse vastavalt ametis kehtivale

dokumentide liigitusskeemile ja õigusaktidele, välisvahenditest rahastatavate

projektide korral vähemalt seitse aastat või vastava meetme kohta kehtestatud

õigusaktis sätestatud tähtajani.

4. RIIGIHANGETE REGISTRIS LÄBIVIIDAVATE HANGETE MENETLEMINE 4.1. Hankekorra punktis 4 sätestatud korda rakendatakse riigihangetele, sealhulgas kaitse-

ja julgeolekuvaldkonna riigihangetele, mille korraldamisel on RHS-i kohaselt nõutud

toimingute tegemine RHR-is, samuti raamlepingute alusel RHR-is läbiviidavatele

minikonkurssidele, seotud hangetele ning riigihangetele, mida on otsustatud läbi viia

RHR-is, võttes arvesse käesolevas punktis toodud erisusi.

4.2. HLT korraldab kõik ameti hankeplaanikohased ja hankeplaanivälised riigihanked,

minikonkursid ja seotud ostud, mida tuleb läbi viia RHR-is.

4.3. Riigihanke (sh minikonkursi ja seotud hanke) menetlemise käigus RHR-is

koostatavaid dokumente üldjuhul DHS-is ei registreerita ja need säilitatakse RHR-is.

4.4. Riigihanke korraldamine 4.4.1. Riigihanke läbiviimiseks esitab ostujuht HLT juhile DHS-i kaudu riigihanke

taotluse, mis peab sisaldama DHS-is nõutud andmeid ja millele lisab riigihanke

tehnilise kirjelduse ning riigihanke piirmäära ületava riigihanke korral hankekorra

nõuetele vastava turu-uuringu tulemuse. Riigihanke tehniline kirjeldus peab

olema kooskõlas RHS-s ja hankekorras sätestatuga ning arvestama ostetavatele

asjadele, tellitavatele teenustele või ehitustöödele tingimuste seadmisel

muuhulgas ka hilisemate ülalpidamis- ja hoolduskuludega.

4.4.2. Riigihangete puhul, mis sisaldavad või on seotud riigisaladuse või salastatud

välisteabega või muu kaitset vajava teabega, märgitakse dokumentidesse ka

õigusaktidest tulenev teabe salastamise või kaitsmise alus ning nimetatud

dokumente menetletakse kooskõlas vastavate õigusaktidega.

10

4.4.3. Riigihanke taotlus esitatakse DHS-is hiljemalt hankeplaanis määratud tähtajaks.

Hilinenud taotluse korral peab riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik

arvestama, et lepingu sõlmimise kuupäev võib edasi lükkuda.

4.4.4. Hankeplaanivälise riigihanke korral tuleb riigihanke taotlus enne HLT juhile

esitamist kooskõlastada volitatud isikuga ja peadirektori asetäitjaga arenduse alal.

Kooskõlastus küsitakse DHS-i kaudu ja sellele lisatakse mh põhjendus, miks

riigihange korraldatakse hankeplaaniväliselt.

4.4.5. HLT juht määrab DHS-is iga korraldatava riigihanke juurde kaks HLT teenistujat:

4.4.5.1. riigihanke eest vastutava isiku;

4.4.5.2. HLT teenistuja (üldjuhul jurist), kellega riigihanke eest vastutav isik peab

kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, vajadusel riigihanke

menetluse käigus antavad selgitused, riigihanke alusdokumentide

muudatused, riigihanke käigus tehtavad otsused ning riigihanke

tulemusena sõlmitavad lepingud.

4.4.6. Riigihanke eest vastutav isik kontrollib riigihanke taotluse vastavust hankekorra

nõuetele, ning annab taotluse esitajale taotluse kohta esmase tagasiside kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates. Tagasisidele lisab riigihanke läbiviimise eeldatava ajakava, mis

sisaldab infot RHS-ist tulenevate menetlustähtaegade kohta. Puudustega või

hilinemisega esitatud taotluse korral või kui riigihanke alusdokumentide

koostamise käigus tuleb tehnilist kirjeldust oluliselt muuta, võib lepingu

sõlmimise kuupäev edasi lükkuda.

4.4.7. Riigihanke eest vastutav isik teavitab rahvusvahelist riigihanke piirmäära

ületavast riigihankest, mida ei ole kinnitatud hankeplaanis, SiM-i aadressil

[email protected]. Rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke

korral küsitakse SiM-ilt hankekomisjoni ministeeriumi esindaja määramise kohta

sõltumata asjaolust, kas riigihange sisaldub kinnitatud hankeplaanis või mitte.

4.4.8. Riigihanke läbiviimiseks teeb HLT juht riigihanke läbiviimise otsuse, milles

moodustatakse hankekomisjon, määratakse riigihanke tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke menetluse liik ning

vajadusel tuuakse välja selle valiku põhjendus. Hankeplaanivälise riigihanke

korral märgitakse riigihanke läbiviimise otsuses lisaks eelpool toodule riigihanke

eeldatav maksumus. Alla riigihanke piirmäära jääva riigihanke korral, võib jätta

hankekomisjoni moodustamata ning hankekomisjoni ülesandeid täidavad

riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ja riigihanke eest vastutav isik.

Välisvahenditest rahastatava lepingu korral moodustatakse hankekomisjon

sõltumata piirmäärast ja määratakse hankekomisjoni liikmeks ka projektijuht, kes

vastutab projektilepingus toodud nõuete järgimise eest.

4.4.9. Riigihanke eest vastutav isik vastutab riigihanke õiguspärase läbiviimise ja

riigihanke tingimuste õiguspärasuse ja terviklikkuse eest ning RHR-i tähtaegsete

kannete, teadete, andmete ning dokumentide esitamise ja kogu riigihanke

menetlusega seotud dokumendihalduse eest. HLT juht võib määrata registri

kannete eest vastutavaks isikuks ka teise isiku.

4.4.10. Riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik vastutab RHS-i ja hankekorraga

kooskõlas oleva riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ning

hankekorrakohase turu-uuringu läbiviimise ja riigihankele esitatud sisuliste

tingimuste läbimõelduse, otstarbekuse ja põhjendatuse eest. Riigihanke tehnilise

kirjelduse eest vastutav isik teeb ettepanekuid pakkujate kvalifitseerimise,

pakkumuste vastavustingimuste ning hindamiskriteeriumite seadmiseks,

11

eesmärgiga saavutada lepingu eseme terviklik majanduslik soodsus ja parim

kvaliteet olemasoleva raha eest.

4.4.10.1. Kui ressursivajadusi planeeritakse keskselt (nt. vormiriietus, relvastus,

sõidukid), siis vastutab asjade või teenuse tehnilise kirjelduse koostamise

eest vastavat ressurssi planeeriva teenuse omanik või tema poolt määratud

teenistuja;

4.4.10.2. Kui ressurssi ei planeerita keskselt, siis vastutab asjade või teenuse

tehnilise kirjelduse koostamise eest kasusaava teenuse omanik või tema

poolt määratud isik, kelle teenuse protsesside osutamiseks ressurssi enim

vajatakse;

4.4.10.3. Kui punktides 4.4.10.1 ja 4.4.10.2 nimetatud planeeriva teenuse omanik

või tema poolt määratud teenistuja vajab tehnilise kirjelduse koostamiseks

sisendit teiselt teenusest (riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav

kaastäitja), kohustub teenuse omanik või tema poolt määratud teenistuja,

kelle teenuse protsesside elluviimiseks soetatavat ressurssi vajatakse,

andma ressurssi planeerivale teenuse omanikule tähtaegselt sisendit.

4.4.11. Hankekomisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm isikut, sealhulgas

riigihanke eest vastutav isik ja tehnilise kirjelduse eest vastutav isik.

Hankekomisjoni esindab ja tööd juhib hankekomisjoni esimees, kelleks on

üldjuhul riigihanke eest vastutav isik. Hankekomisjoni puudumisel täidab

hankekomisjoni esimehe ülesannet riigihanke eest vastutav isik.

4.4.12. Hankekomisjoni esimehel on õigus kaasata hankekomisjoni koosseisu

asutuseväliseid sõltumatuid eksperte ning kesksete või ühishangete korral teiste

hankijate esindajaid tingimusel, et nende suhtes kehtivad hankekorras sätestatud

toimingupiirangud ja välistatud on huvide konflikt.

4.4.13. Kui riigihanke alusdokumentides on pakkumuste hindamiseks sätestatud

kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumid, millele antakse hindamispunkte, võib

hankekomisjon moodustada vajadusel eraldi hindamiskomisjoni.

Hindamiskomisjoni võivad kuuluda nii hankekomisjoni liikmed kui ka teised

ameti teenistujad, asutusevälised sõltumatud eksperdid ja keskse või ühishanke

korral teiste hankijate esindajad, kelle ülesandeks on pakkumuste hindamine,

lähtudes riigihanke alusdokumentides esitatud hindamiskriteeriumidest.

Nimetatud isikud kaasatakse hindamiskomisjoni töösse tingimusel, et nende

suhtes kehtivad hankekorras sätestatud toimingupiirangud ja välistatud on huvide

konflikt.

4.4.14. Pakkumuste hindamisse kaasatud isikute antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse riigihanke eest vastutavale isikule hindamislehel, mis on

hindaja poolt allkirjastatud. Lisaks esitatakse riigihanke eest vastutavale isikule

koos hindamislehega allkirjastatud kinnitus huvide konflikti puudumise kohta.

Hankekomisjonil on õigus küsida pakkumuste hindamisse kaasatud isikutelt

selgitusi pakkumustele antud hinnangute kohta.

4.4.15. Hankekomisjoni otsused langetatakse poolthäälte enamuse alusel. Otsused

peavad olema õiguspärased, kaalutletud ja põhjendatud ning kooskõlastatud

kõikide otsuse tegemisel osalenud hankekomisjoni liikmete poolt. Kui mõni

hankekomisjoni liige jääb eriarvamusele, lisatakse eriarvamus protokolli.

4.4.16. Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb vähemalt pool

hankekomisjoni koosseisust. Kui hankekomisjoni liikmete hääled jagunevad

võrdselt, on otsustavaks hankekomisjoni esimehe hääl. Hankekomisjoni

puudumisel on erimeelsuste korral otsustav hääl riigihanke eest vastutaval isikul.

12

4.4.17. Hankekomisjoni töö vorm on koosolek, mille võib läbi viia ka kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis või muul moel elektrooniliselt.

Hankekomisjoni otsuste hääletamise võib läbi viia ka kooskõlastamise vormis.

4.4.18. Hankekomisjoni töö protokollid, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või

muul moel elektrooniliselt toiminud teabevahetus ja pakkumuste hindamislehed

on avaliku teabe seaduse § 35 lg 2 p 3 kohaselt asutusesisesed dokumendid.

4.4.19. Hankekomisjoni õiguste ja kohustuste hulka kuuluvad:

4.4.19.1. kõikide riigihankega seotud otsuste tegemine;

4.4.19.2. osalemine riigihanke alusdokumentide ettevalmistamisel;

4.4.19.3. riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine DHS-is või RHR-is;

4.4.19.4. läbirääkimistega riigihangete korral läbirääkimistel või dialoogis

osalemine;

4.4.19.5. vajadusel riigihanke kohta saabunud küsimustele vastuste

ettevalmistamisel osalemine.

4.4.20. Lisaks korra punktides 4.4.6, 4.4.7 ja 4.4.9 toodule on riigihanke eest vastutava

isiku ülesanded riigihanke läbiviimisel muuhulgas:

4.4.20.1. riigihanke menetluse läbiviimine, sh RHR-is kõikide vajalike toimingute

tegemine;

4.4.20.2. riigihanke taotluse ja hankekomisjoni ettepanekute alusel riigihanke

alusdokumentide ettevalmistamine ja vajalike kooskõlastuste tagamine;

4.4.20.3. riigihanke alusdokumentides vajadusel lihthankemenetluse, sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluse, kontsessiooni ning ideekonkursi läbiviimise

korra sätestamine;

4.4.20.4. riigihankes esitatud huvitatud ettevõtjate küsimustele tähtaegse vastamise

korraldamine ning vajadusel taotlejatelt või pakkujatelt taotluse või

pakkumuse kohta täiendavate selgituste, andmete või dokumentide

küsimine;

4.4.20.5. pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kontrollimine

ja kontrolli tulemuste säilitamise tagamine;

4.4.20.6. koostöös tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga oma pädevuse ulatuses

taotlejate või pakkujate ning taotluste või pakkumuste vastavuse

kontrollimine riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning

komisjonile otsuste tegemiseks ülevaate esitamine eeltoodud kontrolli

tulemustest koos omapoolsete ettepanekute ja otsuskohtadega;

4.4.20.7. vajadusel hankekomisjoni koosolekute protokollimine ja vajadusel

koosolekute juhtimine ning riigihankega seotud otsuste ettevalmistamine;

4.4.20.8. läbirääkimistega riigihangete korral läbirääkimistel või dialoogis

osalemine ning vajadusel oma pädevuse ulatuses läbirääkimiste

protokollimine;

4.4.20.9. taotlejate või pakkujate teavitamine riigihankes tehtud otsustest;

4.4.20.10. vaidlustuste korral HLT juhi poolt riigihanke juurde määratud juristile

sisendi andmine vaidlustusele kirjaliku vastuse koostamiseks;

4.4.20.11. vajadusel lepingu projekti koostamine ning selle kooskõlastamiseks ja

allkirjastamiseks edastamine;

4.4.20.12. sõlmitud lepingu täitmiseks edastamine muu hulgas lepingu täitmise eest

vastutavale isikule, teadmiseks edastamine ning SAP

majandustarkvarasse kandmiseks logistikabüroo määratud teenistujatele.

13

4.5. Riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku ülesanded riigihanke

läbiviimisel on muu hulgas:

4.5.1. riigihanke sisult ühtse tervikuna planeerimine, eesmärgiga saavutada lepingu

eseme terviklik majanduslik soodsus ja parim kvaliteet olemasoleva raha eest;

4.5.2. turu-uuringu läbiviimine koostöös ostujuhiga ja riigihanke tehnilise kirjelduse

koostamine;

4.5.3. ettepanekute tegemine taotlejate või pakkujate kvalifitseerimis-, pakkumuse

vastavustingimuste, pakkumuse hindamiskriteeriumide ja sõlmitava lepingu

sisuliste tingimuste seadmiseks;

4.5.4. taotlejate või pakkujate ja pakkumuste sisulise vastavuse kontrollimine riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele;

4.5.5. vajadusel pakkumuste hindamine lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud

hindamiskriteeriumidest;

4.5.6. hankekomisjoni olemasolul teistele komisjoni liikmetele ülevaate esitamine

eeltoodud kontrolli tulemustest koos omapoolsete tähelepanekute ja

otsustuskohtadega;

4.5.7. hangitavatele asjadele tingimuste seadmisel asjade elutsüklikuludega ja hilisemate

ülalpidamis- ja hoolduskuludega ning võimalike tulevikus tekkivate kohustustega

arvestamine ning nende vajaduste katmiseks eelarveliste vajaduste

kooskõlastamine volitatud isikutega;

4.5.8. riigihanke eest vastutavale isikule sisendi andmine huvitatud ettevõtjate poolt

riigihanke kohta esitatud küsimustele vastamiseks;

4.5.9. vajadusel riigihanke eest vastutavale isikule sisendi andmine taotlejatelt või

pakkujatelt täiendavate selgituste, andmete või dokumentide küsimiseks;

4.5.10. vaidlustuste korral annab vajadusel HLT juhi poolt riigihanke juurde määratud

juristile sisendit vaidlustusele kirjaliku vastuse koostamiseks;

4.5.11. vajadusel riigihanke tulemuslikkuse analüüsi läbiviimine.

4.6. Riigihanke läbiviimise otsuse, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse,

riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused kooskõlastavad riigihanke juurde

määratud HLT jurist ja hankekomisjoni liikmed ning allkirjastab HLT juht. Kõik

riigihanke menetluses tehtavad otsused teeb hankekomisjon, otsused allkirjastab

hankekomisjoni esimees.

4.6.1. Eraldi kooskõlastamist ja allkirjastamist ei vaja taotluste või pakkumuste

esitamise tähtaja pikendamine või muu formaalne muudatus, millega riigihanke

alusdokumente sisuliselt ei muudeta.

4.7. Minikonkursi ja seotud hanke läbiviimine

4.7.1. Raamlepingu kohase minikonkursi läbiviimiseks RHR-is esitab lepingu täitmise

eest vastutav isik HLT juhile DHS-i kaudu minikonkursi läbiviimise taotluse, mis

peab sisaldama DHS-is nõutud andmeid ning millele lisab vajadusel sõlmitava

hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse. Taotlus esitatakse hiljemalt hankeplaanis

määratud riigihanke taotluse esitamise tähtajaks. Juhul, kui riigihanke tehnilise

kirjelduse eest vastutav isik ja lepingu täitmise eest vastutav isik on erinevad

isikud, kooskõlastab riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik tehnilise

kirjelduse enne HLT-le esitamist ka lepingu täitmise eest vastutava isikuga.

4.7.2. Seotud hanke läbiviimiseks RHR-is esitab dünaamilise hankesüsteemi juurde

määratud tehnilise kirjelduse eest vastutav isik HLT juhile DHS-i kaudu

riigihanke taotluse, mis peab sisaldama DHS-is nõutud andmeid ning millele lisab

vajadusel sõlmitava hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse. Taotlus esitatakse

hiljemalt hankeplaanis määratud riigihanke taotluse esitamise tähtajaks.

14

4.7.3. Hankeplaanivälise minikonkursi või hankeplaanivälise seotud hanke korral tuleb

taotlus enne HLT juhile esitamist kooskõlastada volitatud isikuga ja peadirektori

asetäitjaga arenduse alal. Kooskõlastus küsitakse DHS-i kaudu ja sellele lisatakse

mh põhjendus, miks minikonkurss või seotud hange korraldatakse

hankeplaaniväliselt.

4.7.4. Hilinenud taotluste korral tuleb arvestada, et hankelepingu sõlmimise kuupäev

võib edasi lükkuda.

4.7.5. Minikonkursi läbiviimiseks teeb HLT juht minikonkursi läbiviimise otsuse,

millega moodustatakse hankekomisjon, määratakse riigihanke tehnilise kirjelduse

eest vastutav isik ja riigihanke eest vastutav isik. Alla riigihanke piirmäära jääva

minikonkursi korral võib jätta hankekomisjoni moodustamata ning

hankekomisjoni ülesandeid täidavad riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav

isik ja riigihanke eest vastutav isik. Välisvahenditest rahastatava lepingu korral

moodustatakse hankekomisjon alates lihthanke piirmäärast ja määratakse

hankekomisjoni liikmeks ka projektijuht.

4.7.6. Seotud hanke läbiviimiseks teeb HLT juht riigihanke läbiviimise otsuse, millega

moodustatakse hankekomisjon, määratakse riigihanke tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik ja riigihanke eest vastutav isik. Alla riigihanke piirmäära jääva

seotud hanke korral võib jätta hankekomisjoni moodustamata ning

hankekomisjoni ülesandeid täidavad riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav

isik ja riigihanke eest vastutav isik. Välisvahenditest rahastatava lepingu korral

moodustatakse hankekomisjon alates lihthanke piirmäärast ja määratakse

hankekomisjoni liikmeks ka projektijuht

4.7.7. HLT juht määrab iga korraldatava minikonkursi juurde ka HLT teenistuja

(üldjuhul jurist), kellega riigihanke eest vastutav isik peab kooskõlastama

minikonkursi dokumendid ja nende muudatused, vajadusel minikonkursi käigus

antavad selgitused, samuti minikonkursi käigus tehtavad otsused ning

minikonkursi tulemusena sõlmitavad lepingud.

4.7.8. Minikonkursi ja seotud hanke läbiviimisel lähtutakse RHS-is ja raamlepingus

sätestatud tingimustest. Hankekomisjoni tööd, õigusi ja kohustusi puudutavas osas

ning pakkumuste hindamisega seonduvalt lähtutakse punktis 4 sätestatud korrast,

arvestades minikonkursiga ja seotud hankega kaasnevaid erisusi.

4.7.9. Minikonkursi ja seotud hanke läbiviimisel riigihanke eest vastutav isik muu

hulgas:

4.7.9.1. valmistab ette minikonkursi ja seotud hankeläbiviimiseks vajalikud

dokumendid ja tingimused;

4.7.9.2. teeb RHR-is minikonkursi korraldamiseks kõik nõutud toimingud;

4.7.9.3. korraldab raamlepingu partnerite küsimustele tähtaegse vastamise ja

vajadusel esitatud pakkumuse kohta täiendavate selgituste, andmete ja

dokumentide küsimise;

4.7.9.4. kontrollib raamlepingu partnerite ja dünaamilise hankesüsteemiga

liidetud taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ja vajadusel

kvalifikatsiooni vastavust;

4.7.9.5. kontrollib koostöös riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga

oma pädevuse ulatuses pakkumuste vastavust minikonkursi ja seotud

hanke dokumentides esitatud tingimustele;

4.7.9.6. hankekomisjoni olemasolul teeb hankekomisjonile otsuse tegemiseks

ülevaate punktides 4.7.9.4 ja 4.7.9.5 nimetatud kontrolli tulemustest koos

omapoolsete ettepanekute ja otsuskohtadega, protokollib hankekomisjoni

15

koosolekuid ja vajadusel juhib neid ning valmistab ette minikonkursiga

seotud otsused;

4.7.9.7. teavitab raamlepingu partnereid minikonkursi või taotlejaid seotud hanke

raames tehtud otsustest;

4.7.9.8. vaidlustuse korral annab HLT juhi poolt minikonkursi või seotud hanke

juurde määratud juristile sisendi vaidlustusele kirjaliku vastuse

koostamiseks;

4.7.9.9. vajadusel korraldab raamlepingu alusel minikonkursi või seotud hanke

tulemusena hankelepingu sõlmimise;

4.7.9.10. edastab sõlmitud lepingu täitmiseks muu hulgas lepingu täitmise eest

vastutavale isikule, teadmiseks edastamine ning SAP

majandustarkvarasse kandmiseks logistikabüroo määratud teenistujatele;

4.7.9.11. esitab RHR-is kõik RHS-is nõutud andmed.

4.7.10. Minikonkursi ja seotud hanke läbiviimisel riigihanke tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik muu hulgas:

4.7.10.1. koostab raamlepinguga või dünaamilise hankesüsteemiga kooskõlas oleva

tehnilise kirjelduse;

4.7.10.2. kontrollib vajadusel raamlepingu partnerite või taotlejate ja esitatud

pakkumuste sisulist vastavust minikonkursi või seotud hanke

dokumentides esitatud tingimustele;

4.7.10.3. hindab vajadusel esitatud pakkumusi lähtudes raamlepingus või seotud

hankes sätestatud hindamiskriteeriumidest;

4.7.10.4. hankekomisjoni olemasolul esitab teistele komisjoni liikmetele ülevaate

punktis 4.7.10.2 nimetatud kontrolli tulemustest koos omapoolsete

tähelepanekute ja otsustuskohtadega;

4.7.10.5. annab riigihanke eest vastutavale isikule sisendi raamlepingu partnerite

poolt minikonkursi seotud hanke kohta esitatud küsimustele vastamiseks;

4.7.10.6. annab vajadusel riigihanke eest vastutavale isikule sisendi raamlepingu

partneritelt või taotlejatelt täiendavate selgituste, andmete või

dokumentide küsimiseks;

4.7.10.7. vaidlustuse korral annab vajadusel HLT juhi poolt minikonkursi või

seotud hanke juurde määratud juristile sisendit vaidlustusele kirjaliku

vastuse koostamiseks.

4.7.11. Minikonkursi või seotud hanke läbiviimise otsuse, selle muutmise või kehtetuks

tunnistamise otsuse, minikonkursi või seotud hanke dokumendid ja nende

muudatused kooskõlastavad riigihanke juurde määratud HLT jurist,

hankekomisjoni liikmed ning allkirjastab HLT juht. Hankekomisjoni otsused

allkirjastab hankekomisjoni esimees.

4.7.11.1. Eraldi kooskõlastamist ja allkirjastamist ei vaja taotluste või pakkumuste

esitamise tähtaja pikendamine või muu formaalne muudatus, mis

minikonkursi dokumente sisuliselt ei muuda.

5. ERANDID 5.1. RHS § 11 lõike 1 punktides 1-6, 8-13 ja 15-21 sätestatud erandite, §-s 12 reguleeritud

sisetehingu ja hankijate vahelise koostöö ning § 170 lõikes 1 sätestatud kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihanke erisuste kasutamise korral lähtutakse hankekorras

sätestatust, välja arvatud neljas peatükk. Korra punkti 1.2.14 kohase riigihanke erandi

kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada valitsemisala korras sätestatud põhimõtteid.

5.2. RHS § 11 lõike 1 punktides 1-6, 8-13, 15-19 ja 21 sätestatud erandite ja §-s 12

reguleeritud sisetehingu ja hankijate vahelise koostöö korral erandi kohaldamiseks

16

otsust ei vormistata ja vastutavaid isikuid ning komisjoni ei määrata, samuti ei

kohaldata muid riigihanke erandite läbiviimist, sh turu-uuringud, ja planeerimist

reguleerivaid sätteid. Käesolevas punktis nimetatud erandi alusel sõlmitavast lepingust

või lepingu juurde lisatud dokumendist peab selguma kohaldatud erand ning erandi

kohaldamise põhjendus.

5.3. Riigihanke erandi alusel lepingu sõlmimiseks esitab riigihanke tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik HLT lepingute grupi juhile DHS-i kaudu lepingu sõlmimise taotluse,

mille kooskõlastab volitatud isikuga ning millele lisab riigihanke erandi kohaldamise

õigusliku aluse ja põhjenduse, arvestades hankekorra punktis 4.4.2 esitatud nõudeid.

Kui lepingu ese sisaldab või on seotud teabega, mida hankija peab riigi oluliste

julgeolekuhuvide vastaseks või erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste

julgeolekuhuvide kaitsmiseks tuleb täiendavalt lähtuda hankekorra punktist 5.6.

Maksumuselt piirmäära ületava riigihanke erandi korral tuleb lepingu sõlmimise

taotlusele lisada ka turu-uuringu tulemus.

5.4. HLT jurist hindab koostöös tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga lepingu

sõlmimise taotluses esitatud erandi kohaldamise põhjendatust, arvestades muu hulgas

valitsemisala korras sätestatud riigihanke eranditega seotud põhimõtteid, kontrollib

õiguslikku alust ning maksumuselt piirmäära ületava riigihanke erandi korral ka RHS-

is sätestatud riigihanke menetluse rakendamise võimalikkust.

5.5. Kui riigihanke erandi kohaldamine on põhjendatud, koostab HLT jurist maksumuselt

piirmäära ületava riigihanke erandi korral erandi kohaldamise otsuse kavandi, mis

sisaldab vähemalt järgmist:

5.5.1. riigihanke erandi kohaldamise õiguslik alus ja põhjendus;

5.5.2. tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku ja riigihanke eest vastutava isiku (edaspidi

koos nimetatud vastutavad isikud) ning vajadusel komisjoni liikmete nimed;

5.5.3. lepingu sõlmimise töökorraldus ja vastutavate isikute õigused ning kohustused.

5.6. Riigi oluliste julgeolekuhuvide erandi kohaldamise otsuses või sellega seotud

dokumendis peavad olema põhistatud vähemalt järgmised asjaolud, mille põhjal on

võimalik järeldada, et riigihanke erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste

julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

5.6.1. viide seadusest tulenevale erandi kohaldamise õiguslikule alusele;

5.6.2. peamised tingimused, millele lepingu ese peab vastama või tehniline kirjeldus;

5.6.3. põhjendus, kuidas erandi kohaldamine tagab riigi oluliste julgeolekuhuvide

kaitsmise ning miks ei ole eesmärki võimalik saavutada vähem piiravate

meetmetega (nt piiratud hankemenetluse või kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

riigihanke läbiviimine);

5.6.4. kaitstava teabe kirjeldus, mille avaldamine ohustab riigi olulist julgeolekuhuvi,

sealhulgas objektiivselt tuvastatud riigi olulised julgeolekuhuvid koos

põhjenduste ja faktiliste asjaoludega;

5.6.5. selgitus, kellele ja millistel põhjustel teavet ei tohi avaldada;

5.6.6. kas erand on seotud kaitsmist vajava teabega, riigisaladuse või salastatud

välisteabega (põhjendus ja viide seadusest tulenevalt alusele);

5.6.7. vastutavad isikud.

5.7. Riigihanke erandi otsus kooskõlastatakse tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga,

HLT juhiga ja vajadusel komisjoni kavandatud liikmetega. Riigihanke erandi

kohaldamise otsuse allkirjastab peadirektori asetäitja arenduse alal.

5.8. Riigihanke erandi kohaldamisel tuleb võimaluse korral konkurentsi soodustamiseks

võtta võrdlevad pakkumused ning pakkumuste koostamiseks tuleb ettevõtjatele jätta

mõistlik aeg, arvestades lepingu eseme keerukust.

17

5.9. Riigihanke erandi alusel läbiviidava ostu tingimused, sealhulgas tehniline kirjeldus, ei

tohi ettevõtjatele tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi pakkumuste

esitamiseks rohkem, kui see on teabe kaitsmise seisukohalt vajalik.

5.10. Kõik riigihanke erandi kohaldamisega seotud dokumendid, sealhulgas pakkumused ja

pakkumuse esitamise ettepanekud koostatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja säilitatakse riigihanke erandiga seotud teenuspõhises toimikus.

Riigisaladust ja tundlikku teavet sisaldavate dokumentide puhul tuleb arvestada ka

punktis 4.4.2 esitatud nõudeid.

5.11. RHS-is sätestatud erandite, sh kaitse- ja julgeolekuvaldkonna erisused, alusel lepingu

sõlmimine, muutmine, täitmine ja lepingu täitmise üle järelevalve teostamine toimub

vastavalt hankekorras sätestatule, välja arvatud RHS § 11 lg 1 punkti 11 alusel

sõlmitavad lepingud, mille puhul lähtutakse lepingute menetlemise korrast.

6. LEPINGUTE SÕLMIMINE JA MUUTMINE

6.1. Lepingu vorminõuded

6.1.1. Lepingud, mille käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingud, mille käibemaksuta

maksumus on alates 30 000 eurost, sõlmitakse kirjalikult.

6.1.2. Olenemata lepingu maksumusest peavad kirjalikus vormis olema sõlmitud:

6.1.2.1. füüsilise isikuga sõlmitavad käsundus- ja töövõtulepingud;

6.1.2.2. sõidukite üüri-, rendi- ja kasutuslepingud;

6.1.2.3. isikuandmete töötlust puudutavad lepingud;

6.1.2.4. intellektuaalomandi võõrandamise või ainulitsentsi võtmist kajastavad

lepingud.

6.1.3. Füüsiliste isikutega sõlmitavate käsundus-, töövõtu,- ja intellektuaalomandi

võõrandamise lepingute koostamisel, kooskõlastamisel ning allkirjastamisel

lähtutakse lepingute menetlemise korrast.

6.1.4. Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu allkirjastamisel lähtutakse korra

punktidest 6.2.1-6.2.5. Raamlepingu alusel sõlmitakse hankeleping vastavalt

raamlepingus sätestatule.

6.2. Lepingute sõlmimine

6.2.1. Lepingud, mille käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, sõlmitakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt tellimus). Kui on vajalik sõlmida

kirjalik leping (nt punktis 6.1.2 toodud juhtudel) või tuleb kirjalikus vormis

lepingu sõlmimise kohustus õigusaktidest, projektinõuetest või ametisisestest

kordadest, tuleb järgida punktis 6.2.2 toodud põhimõtteid.

6.2.2. Lepingud, mille käibemaksuta maksumus on alates 30 000 eurost kuni

rahvusvahelise riigihanke piirmäärani, kooskõlastab lepingu täitmise eest vastutav

isik ja allkirjastab lepingu täitmise eest vastutava isiku struktuuriüksuse juht.

6.2.3. Lepingud, mille käibemaksuta maksumus on alates rahvusvahelisest riigihanke

piirmäärast, kooskõlastab lepingu täitmise eest vastutav isik ja allkirjastab

peadirektori asetäitja, kelle alluvuses on lepingu täitmise eest vastutava isiku

struktuuriüksus.

6.2.4. Riigihangete, mille on läbi viinud keskne hankija või ameti volituse alusel teine

hankija, tulemusena sõlmitavad lepingud allkirjastab:

6.2.4.1. kesksele hankijale või teisele hankijale riigihanke läbiviimiseks taotluse

esitanud ameti teenistuja struktuuriüksuse juht, kui lepingu käibemaksuta

maksumus on kuni rahvusvahelise riigihanke piirmäärani;

18

6.2.4.2. peadirektori asetäitja, kelle alluvuses on kesksele hankijale või teisele

hankijale taotluse esitanud struktuuriüksus, kui lepingu käibemaksuta

maksumus on alates rahvusvahelisest riigihanke piirmäärast.

6.2.5. Kirjalikud lepingud, mida rahastatakse välisvahenditest, kooskõlastavad lisaks

lepingu täitmise eest vastutav isik, projektis määratud peamise teenuse

teenuseomanik ja konkreetsete välisvahenditega seotud projektijuht.

6.2.6. Sõlmitud lepingud saadetakse täitmiseks lepingu täitmise eest vastutavale isikule,

teadmiseks ostujuhile, HLT teenistujale lepingu registrisse sisestamiseks ja

logistikabüroo poolt määratud teenistujale SAP majandustarkvarasse kandmiseks.

Kui leping sisaldab andmetöötluse tingimusi, siis teadmiseks ka infoturbejuhile

ning andmekaitsespetsialistile.

6.3. Lepingu koostamine ja muutmine

6.3.1. Lepingu koostamiseks ja sõlmimiseks esitab väikeostu läbi viinud isik HLT

lepingute grupi juhile DHS-i kaudu lepingu sõlmimise taotluse, mille juurde

(seosena) lisab lepingu eseme tehnilise kirjelduse (sh asjade tarneaeg ja -koht,

garantiitingimused, teenuse osutamise tingimused ning koht), väikeostu korral

väikeostu protokolli või põhjenduse võrdlevate pakkumuste mittevõtmise kohta,

eduka pakkumuse, lepingu algus- ja lõppkuupäeva, lepingu täitmise eest vastutava

isiku kontaktandmed, andmed teise lepingupoole kohta ning muu olulise info, mis

on vajalik lepingu koostamiseks ja sõlmimiseks.

6.3.2. Sõlmitud lepingu muutmiseks esitab lepingu täitmise eest vastutav isik HLT

lepingute grupi juhile DHS-i kaudu tööülesande koos muutmise põhjendusega.

Lepingu muudatuse allkirjastab struktuuriüksuse juht, kes on allkirjastanud

muudetava lepingu.

6.3.3. Lepingu koostamise ja sõlmimise ning vajadusel muutmise või lõpetamise

korraldab HLT lepingute grupi juhi määratud HLT jurist.

6.3.4. HLT poolt määratud teenistuja koondab kirjalikus vormis sõlmitud raamlepingute

andmed lepingute registrisse, kus kajastatakse vähemalt järgmised andmed:

6.3.4.1. raamlepingu number DHS-is;

6.3.4.2. raamlepingu eseme lühikirjeldus;

6.3.4.3. raamlepingu sõlmimise ja täitmise kuupäevad;

6.3.4.4. raamlepingu poole nimi;

6.3.4.5. lepingu täitmise eest vastutava isiku nimi;

6.3.4.6. raamlepingu kogumaksumus.

6.3.5. Lepingute register tehakse ameti teenistujatele kättesaadavaks ameti siseveebis.

6.3.6. Logistikabüroo poolt määratud teenistuja sisestab lepingu majandustarkvarasse

SAP.

7. LEPINGUTE TÄITMINE 7.1. Lepingust tulenevate ameti kohustuste täitmist korraldab lepingu täitmise eest vastutav

isik, kes:

7.1.1. määrab ostukorraldaja tema vastutusalas oleva lepingu alt tellimuste (sh

minikonkursside, mida ei pea RHS-i kohaselt korraldama RHR-is, korraldamine)

tegemiseks, vajadusel juhendab teda, haldab ostukorraldajate nimekirja ning

teavitab lepingupartnerit muudatustest nimekirjas;

7.1.2. teavitab lepingupartnerit lepingu täitmise eest vastutava isiku muutumisest ning

lisab vastava info DHS-is lepingu juurde taustainfo failidesse;

7.1.3. sisestab DHS-i vastava lepingu taustainfo failidesse kõik lepinguga seotud teated,

üleandmise-vastuvõtuaktid (edaspidi ÜVA), avaldused, pretensioonid jms;

19

7.1.4. teeb lepingu alusel tellimusi või esitab HLT-le taotluse raamlepingu alusel

hankelepingu sõlmimiseks, sh vajadusel hankelepingu sõlmimiseks minikonkursi

läbiviimiseks;

7.1.5. jälgib oma vastutusalas oleva raamlepingu mahu täituvust ja esitab iga kvartal

raamlepingu mahu täituvuse andmed lepingute registrisse ning informeerib

õigeaegselt ostujuhti lepingu mahu täitumisest;

7.1.6. kontrollib lepingu või tellimuse alusel asja ja/või teenuse vastavust kokkulepitud

tingimustele (teenuse tellimisel soovitud tulemusele, asja ostmisel tehnilisele

kirjeldusele) või korraldab vastavuse kontrollimise tehnilise kirjelduse koostanud

isiku abil;

7.1.7. allkirjastab või volitab ostukorraldajat allkirjastama lepingu alusel ÜVA,

saatelehe või muud asja ja/või teenuse vastuvõtmisega seotud dokumendi;

7.1.8. jälgib oma vastutusalas olevate lepingute otstarbekust ning teeb vajadusel

ostujuhile ettepaneku muudatusteks;

7.1.9. pöördub lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks, lepingu muutmiseks, lepingu

tõlgendamise vajaduse või muude lepingu täitmisega seotud õiguslike küsimuste

tekkimisel vastavasisulise hinnangu saamiseks HLT lepingute grupi juhi poole;

7.1.10. lepingu lõppedes, sh lepingus sätestatud garantiitähtaja saabumisel, märgib raam-

või hankelepingu täitmiseks temale edastatud tööülesande DHS-is teostatuks;

7.1.11. esitab hankelepingu lõppedes riigihanke läbiviinud riigihanke eest vastutavale

isikule 15 päeva jooksul hankelepingu tegeliku maksumuse ning jooksvalt info

raamlepingu alusel 12 kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja

maksumuse kohta;

7.1.12. vastab lepingu täitmise kohta esitatud päringutele või teabenõuetele, kaasates

vajadusel HLT-d.

7.2. Kui lepingu täitmise eest vastutav isik on raamlepingu alusel ostu läbi viimiseks

määranud ostukorraldaja, teostab punktides 7.1.6 ja 7.1.7 nimetatud toimingud

ostukorraldaja. Punktis 7.1.6 nimetatud mittevastavuse tuvastamisel teavitab

ostukorraldaja viivitamatult lepingu täitmise eest vastutavat isikut.

7.3. Kõik lepingu täitmisega seotud dokumendid (lõppkasutaja sertifikaat, täiendava

tähtaja andmine, leppetrahvi nõue jms) allkirjastab lepingu allkirjastanud isik, välja

arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud teisiti. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis sõlmitud lepingu korral allkirjastab lepingu täitmisega seotud dokumendid

väikeostu läbi viinud isik.

8. PRETENSIOONIDE JA NÕUETE ESITAMINE 8.1. Lepingu eseme koguse või kvaliteedi mittevastavusel tellimusele või lepingule või

muude lepingutingimuste rikkumise korral fikseerib lepingu täitmise eest vastutav isik

pretensioonid vastavate puuduste või mittevastavuste kohta, kas ÜVA aktis või eraldi

dokumendina ning kaasab vajadusel HLT juristi lepingupartnerile pretensiooni

esitamiseks. Pretensioonid säilitatakse DHS-is lepingu juures.

8.2. Pretensioon esitatakse lepingupartnerile lepingu eseme vastuvõtmisel või puuduse

avastamisel lepingus sätestatud korras ja tähtajal.

8.3. Kui pretensioonile ei järgne lepingukohast täitmist, edastab lepingu täitmise eest

vastutav isik esitatud pretensiooni DHS-i kaudu HLT lepingute grupi juhile nõude

esitamiseks, lisades vajadusel rikkumisega seotud asjaolude kirjelduse, taotletava

sanktsiooni jms.

8.4. Tarne hilinemise korral kaasab lepingu täitmise eest vastutav isik viivitamata HLT

juristi lepingupartnerile täiendava tähtaja andmiseks või leppetrahvi rakendamiseks.

Vastav tööülesanne esitatakse DHS-i kaudu HLT lepingute grupi juhile.

20

9. OSTUDE LÄBIVIIMINE ERIKORRA AJAL 9.1. Hädaolukorra, eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja

sõjaseisukorra ajal kohaldatakse käesolevat korda kooskõlas vastavat erikorda või riigi

valmisoleku astet reguleerivate õigusaktidega. Nimetatud juhtudel on asutuse juhil

õigus kehtestada hangetega seotud töökorralduse osas ajutine asutusesisene erikord

kooskõlas RHS-iga ja vastavast erikorrast või riigi valmisoleku astmest tingitud

eripäradega.

10. JÄRELEVALVE 10.1. Ostujuht teostab järelevalvet tema vastutada oleva ostugrupi materjalide soetamiseks

sõlmitud lepingu täitmise eest vastutava isiku ja väikeostu läbiviijate tegevuse üle

vähemalt kord kvartalis.

10.2. Ostujuhtide poolt läbiviidud väikeostude üle teostab järelevalvet ostude juhtimise

teenus vastavalt järelevalve plaanile.

10.3. Lepingu täitmise eest vastutav isik teostab järelevalvet tema poolt määratud

ostukorraldajate tegevuse üle.

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 09.10.2025 nr 1.1-1/251

Politsei- ja Piirivalveameti hankekorra

kinnitamine

Riigihangete seaduse § 9 lõike 1, siseministri 14.02.2021 käskkirja nr 1-3/16 "Siseministeeriumi

valitsemisala riigihangete läbiviimise korra“ ja siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei-

ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lg 1 punkti 10 ja lõike 2 alusel:

1. Kinnitan Politsei- ja Piirivalveameti hankekorra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 04.02.2025 käskkirja nr 1.1-1/16 „Politsei- ja

Piirivalveameti hankekorra kinnitamine.

3. Panen peadirektori asetäitjale arenduse alal kontrolli käesoleva käskkirja täitmise üle.

4. Käesolevat käskkirja kohaldatakse edasiulatuvalt ka varem alustatud riigihangete

läbiviimisel ja nende riigihangete lepingute suhtes.

5. Infohaldustalitusel edastada käskkiri teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti isikkoosseisule

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janne Alavere

peadirektori asetäitja varade alal

peadirektori ülesannetes

Ingrid Peek, [email protected]