Õigusakti eelnõu

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Igor Taro

Siseministeerium

[email protected]

Teie 18.09.2025 nr 1-6/3252-1

Meie 09.10.2025 nr 1.2-4/231-2

Arvamus ja kooskõlastus välismaalaste seaduse muutmise

seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõule

Siseministeerium (SiM) on edastanud Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) 18.09.2025

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse

(tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu, mille osas tagasisidestab PPA järgmist.

Eelnõu seletuskirja kohaselt leevendatakse kõnealuse eelnõuga kvalifitseeritud tööjõu

puudust, mis takistab Eesti ettevõtete tegevust ja pärsib majandusarengut. Samas aga

sätestatakse antud eelnõuga, et tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks

tööjõupuudusega tegevusalal (mitte ametikohal), kui välismaalase tööandja Eesti

äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. PPA hinnangul planeeritavad VMS muudatused

kalduvad seletuskirjas kirjeldatud eesmärgist kõrvale ning läbi selle võimaldatakse tööandjatel,

kelle põhitegevusala kvalifitseerub tööjõupuudusega tegevusalade nõuetele, sisse tuua ka

tööjõudu ametikohtadele, kus vastavat tööjõupuudust täheldada ei ole.

Lisaks peame oluliseks välja tuua, et iga uuendusega kaasneb ka IT arendus- kui inimressurss,

sh koolitus- kui ka teavitustegevused. Lisaks menetluskoormusega toime tulemiseks, tuleb

antud muudatust hinnata ja analüüsida laiemalt, arvestades mõju riigi avalikule korrale ja

julgeolekule. Samuti, kas ka meie sotsiaalsüsteem ja haridusränne suudaks toime tulla

planeeritavate mahtudega, mis antud muudatustega kaasnevad.

Ka on oluline välja tuua, et kõik muudatused, mis puudutavad elamislubade menetlusi, siis

nende arenduste tegemiseks on vajalik ETR-i välja kolimine UUSIS-est, mis on RIS III etapi

arendusplaanides aga selle jaoks ei ole veel PPA-l rahastust. PPA leiab, et vastavate muudatuste

rakendamiseks on vajalik kindlasti ka RIS järgmiste etappide rahastuse tagamine.

Elamislubade menetlustele aitaks oluliselt kaasa, kui RiS-i raames saavad kõik vajalikud

arendused tehtud ja PPA süsteemid toetaks soovitud tulemi saamist.

Samuti ei saa mainimata jätta, et PPA on endiselt seisukohal, et sisserände piirarvu regulatsioon

vajab täielikult muudatust, mitte selle pidevat täiendamist täiendavate eranditega ning jätkuvalt

ei toeta PPA uute erisuste loomist. Kehtivas VMS-is on juba täna kehtestatud 20 erandit ning

leiame, et praegune üldreegel, mis kehtestab piirarvu, on kaotamas oma igasuguse mõtte ning

see vajab kiiremas korras ümber vaatamist ja korrastamist. Täna kehtivad ränderegulatsioonid

on keerulised ning nagu juba mainitud, paljude eranditega, mis teeb problemaatiliseks

seaduslike aluste menetlemise, sh välismaalasel legaalselt tegutsemise kui ka nende järelevalve.

Leiame, et regulatsiooni keerukusest tingituna, loob see võimalusi leiutada skeeme, et reeglitest

mööda hiilida. Erandite hulk muudab rände põhireeglid, sh sisserände kvoodi, ebamõistlikuks.

2 (3)

Oleme jätkuvalt seisukohal, et VMS-i oleks vaja läbivalt uuendada ja mitte kehtestata järjest

uusi erandeid. Töörände reeglid tuleks muuta üheselt arusaadavaks ja järgitavaks ning selle

asemele, et luua uusi erandeid, vähendada nende hulka.

VMS-i on alates selle 1993. aasta esimesest redaktsioonist kasutusel sisserände piirarv. Läbi

aastate on täiendatud erandite loetelu, millised rändeliigid ei ole piiratud sisserände piirarvuga.

Erandeid on täna kokku 22. Kuigi jätkuvalt kehtestatakse igaks aastaks sisserände piirarv, mis

on 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast (s.t umbes 1300), siis kokku väljastab PPA aastas 6000-

10 000 tähtajalist elamisluba tulenevalt eranditest, millal piirarv ei kohaldu (nt pereränne,

õpperänne jne). Seega tänaseks on sisserände piirarv jäänud piirama osaliselt töörännet ja

ettevõtluse eesmärgil elamisloa taotlejaid. Arusaadavalt on oluline Eesti tööturgu kaitsta ja

võimaldada välismaalaste tööle võtmine vaid juhul, kui selleks on reaalne vajadus. Teeme

ettepaneku muuta töörände regulatsiooni viisil, et tööle asumiseks peab välismaalane alustuseks

taotlema viisa ja tööandja saama PPA-lt loa lühiajaliseks töötamiseks. Kui töötaja on aasta aega

töötanud ja nii välismaalane kui ka tööandja täitnud välismaalaste seaduse tingimusi Eestis

töötamise kohta, anda välismaalasele õigus taotleda ja saada elamisluba Eestis edasi

töötamiseks. Seega oleme jätkuvalt arvamusel ja meie ettepanek oleks arvulisest piiramisest üle

minna astmelisele töötamise õigusele. S.t kus esialgu antakse lühiajaline õigus Eestis

töötamiseks ja kui selle nö katseperioodi jooksul on täidetud Eestis töötamise reegleid (nii

tööandja kui ka välismaalase poolt), siis on võimalik välismaalasel pikemaajaliselt Eestisse

tööle jääda.

Täna on välismaalaste lühiajaliseks töötamiseks üldtingimused ja 16 erikategooriat töötamisest,

kus kehtivad erireeglid ja erandid üldtingimustest. Samuti on täna tähtajalise elamisloa

töötamise eesmärgil taotlemiseks üldtingimused ja 20 erikategooriat töötamisest, kus kehtivad

erireeglid ja erandid üldtingimustest. Ei saa mainimata jätta, et tänane töörände regulatsioon on

ebamõistlikult keeruline, liiga rohkete reeglite ja eranditega ning seetõttu, on selles keeruline

orienteeruda nii tööandjatel, välismaalastel kui ka PPA-l, kes nende nõuete täitmist peavad

hindama ja kontrollima. Selline erandite rohkus, kus erandite kategooriad on veel omavahel

kattuvad ja sarnased, devalveerib üldreeglite mõtet ja tekitab palju ebaselgust.

Oleme endiselt seisukohal, et VMS-is on üksjagu ajale jalgu jäänud reegleid, mis tänaseks ei

ole enam asjakohased ja neile pidevalt uute erandite loomine ei lihtsusta olukorda.

Lõppkokkuvõttes märgime veelkord, et erinevate muudatuste juhtimisel palume mõneks ajaks

arendustegevustes rahulikumat perioodi, et saaksime juba otsustatud ja jõustuvaid muudatusi

arendada, arendusvõlgasid vähendada ning varem planeeritud projektid ja tööplaani tegevused

ellu viia.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annika Karm

komissar

arendusosakond, identiteedi ja staatuste büroo,

õigusliku staatuse grupp

arendusekspert

3 (3)