Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi ja elastsete katendite arvutmise programmi kinnitamine

KÄSKKIRI

13.10.2025 nr 1.1-1/25/115

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi ja

elastsete katendite arvutmise programmi

kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel: 1. Kinnitan juhendi KT_025_J21_r2 „Elastsete teekatendite projekteerimine“ (lisatud).

2. Kinnitan „Elastsete katendite arvutamise programmi“ (lisatud).

3. Tunnistan kehtetuks Maanteeameti peadirektori 17.02.2017 käskkirja nr 0053 „Elastsete

katendite arvutamise programmi ja kasutajajuhendi kinnitamine“.

4. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti peadirektori 27.11.2023 käskkirja nr 1.1-1/23/217

„Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi kinnitamine“.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Juhend

Elastsete teekatendite projekteerimine

TRANSPORDIAMET 2025

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 2/35

SISUKORD

1 ÜLDSÄTTED .............................................................................................................................. 3

1.1 Eesmärk ................................................................................................................................ 3

1.2 Käsitlusala ............................................................................................................................ 3

1.3 Juhendi sihtrühm .................................................................................................................. 3

2 MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 3

3 OSAPOOLED JA VASTUTUS ................................................................................................... 4

4 SEOTUD DOKUMENDID.......................................................................................................... 4

4.1 Õigusaktid ............................................................................................................................ 4

4.2 Seotud juhendid ja muud dokumendid ................................................................................. 4

5 ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE ............................................................ 5

5.1 Üldist .................................................................................................................................... 5

5.2 Katendi projekti lähteülesanne ............................................................................................. 6

5.3 Teekatend ............................................................................................................................. 6

5.4 Katendi tüübid ja katte põhiliigid ......................................................................................... 7

5.5 Ehitusmaterjalid ja pinnased ................................................................................................ 7

5.6 Tugevustegur ........................................................................................................................ 7

5.7 Kasutusaeg ........................................................................................................................... 8

5.8 Normkoormus ....................................................................................................................... 8

5.9 Koormussagedus .................................................................................................................. 9

5.10 Katendi konstrueerimine .................................................................................................... 11

5.11 Üldiselt katendi tugevuse ja külmakindluse arvutusest...................................................... 14

5.12 Katendi tugevusarvutus ...................................................................................................... 15

5.13 Katendi arvutamine külmakindlusele ................................................................................. 21

5.14 Katendi projekt ................................................................................................................... 23

6 LISAD ........................................................................................................................................ 25

6.1 Lisa A Pinnaste tugevuskarakteristikud ............................................................................. 25

6.2 Lisa B Materjalide tugevuskarakteristikud ........................................................................ 30

6.3 Lisa C. Niiskustundlike aluspinnaste määratlused ............................................................. 33

6.4 Lisa D. Kulumiskihi projektsed eluead .............................................................................. 34

6.5 Lisa E. Kataloogilahendused .............................................................................................. 34

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 3/35

1 ÜLDSÄTTED

1.1 Eesmärk

Juhendiga kehtestatakse detailsemad elastsete teekatendite projekteerimise nõuded lisaks

Kliimaministeeriumi määrusega nr 71 17.11.2023. a kehtestatud üldnõuetele. Juhend ja

arvutusprogramm baseeruvad TalTech 2016. a teadustööle1.

1.2 Käsitlusala

Juhend on aluseks riigimaanteede elastsete teekatendite projekteerimiseks va. staatika- ja

dünaamikaalad. Esitatud põhimõtteid tuleb rakendada nii uute teede kavandamisel kui ka

olemasolevate teede rekonstrueerimisel.

1.3 Juhendi sihtrühm

Juhend on mõeldud kasutamiseks teede projekteerimise projektijuhtidele ning riigimaanteede

projekteerijatele jt. Seda võivad kasutada ka teised teeomanikud.

2 MÕISTED JA LÜHENDID

 Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte ja muldkeha vahel (v.a dreenkiht).

 Aluspinnas – looduslik pinnas või kivim, millele on rajatud muldkeha või selle puudumisel

katend.

 Dünaamika ala – šikaanid, väikese raadiusega ringristmikud jms kus raskeveokid võivad

ühele küljele kalduda (põiksuunaline dünaamika ala ehk asümmeetriline koormus).

 Elastne katend – katend millel esineb elastne deformatsioon.

 Elastsusmoodul – suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja sellele vastava

elastse deformatsiooni suhe.

 Kandevkiht – asfaltkatte alumine kiht, mis paikneb kulumiskihi või siduvkihi ja aluse vahel.

 Kandevõime – konstruktsiooni või selle osa elastsusmoodul.

 KAP – elastsete teekatendite arvutamise programm.

 Kasutuspiirseisund – seisund, millele vastavate tingimuste ületamisel konstruktsiooni või

konstruktsioonielemendi normaalseks kasutamiseks kehtestatud nõuded ei ole enam täidetud.

 Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu

transpordivahenditelt tuleva koormuse.

 Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja

jaotab selle allpool asetsevale muldkehale või aluspinnasele.

 Katendikiht – katendi struktuuriline element, mis on valmistatud ühest materjalist (segust)

ning mida võib paigaldada ühe või mitme kihina.

 Koormussagedus (Q) – katendi kasutusea enamkoormatud sõiduraja summaarne

normtelgede arv (ESAL) taandatuna 15.ndale aastale.

 Kulumiskiht – asfaltkatte pealmine kiht, mis on liiklusega otse kontaktis.

 Külmakerkeline pinnas – külma ja kapillaartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht

veesisalduse suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis sulades kaotab vajaliku

kandevõime.

1 https://transpordiamet.ee/media/3173/download

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 4/35

 Külmakindlus – materjali omadus veega immutatult taluda paljukordset vahelduvat külmu-

mist ja ülessulamist.

 Külmumissügavus – sügavus, milleni pinnas talvel külmub.

 Liiklussagedus (AKÖL) – arvestusaastale prognoositud aasta keskmine ööpäevane sõidukite

arv, mis läbib kogu tee ristlõiget.

 Staatika ala – Ühissõidukite peatused, ristmiku ja raudteeülesõidukohad. Eeldatava

koormussagedusega üle 500 normtelje ööpäevas. Staatilise koormuse esinemisalaks loetakse

raudteeülesõidul 100 meetrit raudtee telgjoonest ja samatasandilisel ristmikul ristmiku

tsentrist kõigis suundades kogu ristlõike ulatuses. Staatika alaks loetakse ka kiirused alla 40

km/h kui AR>10%.

 TRAM – Transpordiamet.

3 OSAPOOLED JA VASTUTUS

Osapool (ametinimetus või asutus või isik) Vastutus protsessi raames

Töövõtja (Projekteerija ja/või Ehitaja) Projekteerija teeb juhendi alusel

projektlahenduse.

TRAM teehoiuteenistuse arendamise osakond Projekteerija poolt tehtud projektlahenduse

ülevaatamine ning vajadusel täpsustamine.

4 SEOTUD DOKUMENDID

4.1 Õigusaktid

 Tee projekteerimise normid

 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded

4.2 Seotud juhendid ja muud dokumendid

Liiklusuuringu juhend ja baasprognoos

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 5/35

5 ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

5.1 Üldist

5.1.1 Katendiarvutusi teostades tuleb teada liiklussagedust ja sellele vastavat sõidutee funktsiooni

Tabel 1 alusel.

Tabel 1. Sõidutee funktsiooni ja AKÖL seos.

Sõidutee funktsioon Füüsiline perspektiivne liiklussagedus AKÖL Tee klass

2+2 põhimaantee üle 14500 I

2+1 põhimaantee 6000-14500 II

1+1 põhimaantee 3000-6000 III

1+1 tugimaantee 500-3000 IV

Kõrvalmaantee 50-500 V

Muud teed Kuni 50 VI

5.1.2 Tugevuskriteeriumina on kasutatud võrdlust tegelike tugevuslike suuruste (pinged, elastne

vajum) kõrvutamist vastavate lubatavate suurustega:

M ≤ M lub / Ktt (5.1)

Evaj * Ktt ≤ Eüld (5.2)

M – tegelikud pinged, Mlub – eelmistele vastav lubatav suurus; Evaj – teekatendi (katend) vajalik

elastsusmoodul (edaspidi vajalik E – moodul või Evaj); Eüld – teekatendi üldine elastsusmoodul

(edaspidi üldine E – moodul), Ktt – tugevustegur;

1) katendikihtide numeratsioon on vaikimisi – ülalt alla;

2) valemid kehtivad ainult selgitustes toodud liikmete dimensioonide korral;

3) vaikimisi on dünaamilisuse teguriks Kd = 1,3 (sõltub kiirusest - 1,3 vastab maanteekiirustele);

4) kui on vaja kasutada Poisson tegureid, siis on need järgmised:

a. muldkeha pinnastel μ = 0,35;

b. aluse materjalidel μ = 0,25;

c. Eüld arvutamisel μ = 0,3.

5.1.3 Katendid arvutatakse ainult dünaamilisele koormusele. Staatilise ja dünaamilise koormuse

esinemisalal võib kasutusele võtta näiteks:

5) projekteerida katte kaks ülemist kihti jäigemad, kasutades selleks näiteks vastavaid lisandeid;

6) kandevkihi alla näha ette kandevkihiga identne kiht (aluse ülaosa asendatakse asfaltseguga),

mille paksust võib tehnoloogilistel kaalutlustel muuta;

7) Kasutada aluses stabiliseeritud kihti jne;

8) Ekstreemematel juhtudel kaaluda betoonkatendi kasutamist;

9) Kokkuleppel tellijaga võib projekteerija pakkuda omapoolse lahenduse;

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 6/35

5.1.4 Kui katendi projekteerimisel ilmneb olukordi, mida pole Juhendis käsitletud (nt. staatika ja

dünaamika alad), siis peab projekteerija pakkuma tellijale kooskõlastamiseks omapoolsed

lahendused. Nende loetelu ja põhjendused tuleb esitada katendi projekti seletuskirjas;

5.1.5 Juhendi järgi projekteeritud ja ehitatud katendi tugevus ja külmakindlus on tagatud pinnaste

ning ehitusmaterjalide normtihenduse ja teemaal korrastatud vete äravoolu korral;

5.1.6 Kahe järjestikuse kihi elastsusmoodulite jagatis ei tohi olla üle 6 ning moodulid peavad alt

ülesse kasvama. Rekonstrueerimise korral võib põhjendatud juhul nõrgemat kihti

projekteerida tugevamale kihile KAP veebirakenduses.

5.2 Katendi projekti lähteülesanne

5.2.1 Katendi projekti lähteülesanne sisaldab:

1) tee ja rajatise nimetust, algus- ning lõpp-punkti;

2) riigiteede puhul tee funktsiooni;

3) katendi tüüpi või nõuet selle määramiseks;

4) katendi eeldatavat kasutusaega (sõltuvalt katte liigist ja ehituse etapiviisilisusest);

5) nõuet liiklusloenduse korraldamiseks ja liiklusvoo grupilise kooseisu määramiseks;

6) nõuet ennustusliku koormussageduse määramiseks;

7) vajadusel katendi etapiviisilist ehitamist;

8) nõuet varem (sh ka PMSi raames) tehtud uuringute kirjeldamiseks ja hinnangut antud

projektis nende kasutamise võimalikkusest;

9) nõuet oleva katendi ülevaatuseks ja seisukorra kirjeldamiseks;

10) aruannet oleva katendi ehitusaasta, remontide, varem projekteeritud katendi

koormussageduse, Evaj, ja Eüld kohta;

11) nõuet teemaal vete äravoolu korrastamiseks;

12) kui tehnilises kirjelduses ei ole mulde projekteerimist eraldi aruandena nõutud siis tuleb

projekteerida lahendus katendi projekti koosseisus või põhjendada selle tehnilist

mittevajalikkust;

5.2.2 Sõltuvalt konkreetse tee ja rajatise iseärasustest võib tellija seda loetelu täiendada või

ahendada.

5.3 Teekatend

5.3.1 Katendid liigitatakse elastseteks ja jäikadeks. Jäikade katenditega on tegemist siis, kui mõni

kihtidest on ehitatud tsement- või raudbetoonist. Kõik teised katendid on elastsed. Juhendis

käsitletakse ainult elastseid katendeid.

5.3.2 Katendi iga põhikiht võib omakorda koosneda mitmest kihist. Näiteks püsikatte ülakiht (AC

surf, SMA), katte vahekiht (AC bin), katte alakiht (AC base); aluse sideainega töödeldud kiht

(MUK, KS, TS) ja sideainega töötlemata kiht (tavaliselt killustik). Kihi nimetusele võib lisada

ka materjali, millest antud kiht ehitatakse, nimetus. Näiteks: asfaltkate, asfaltkatte ülakiht,

killustikalus jne.

5.3.3 Täiendavalt võivad vajadusel lisanduda külmakaitse-, soojaisolatsiooni-, hüdroisolatsiooni-,

kapillaartõusu katkestavad jm kihid. Juhend neid kihte ei käsitle.

5.3.4 Kuigi kate, alus ja dreenkiht ning muldkeha eraldi täidavad teatavaid, ainult neile omaseid

funktsioone, tuleb neid vaadelda katendi arvutamisel ja konstrueerimisel kui ühtset

koostöötavat tervikut.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 7/35

5.4 Katendi tüübid ja katte põhiliigid

5.4.1 püsikatend:

1) asfaltsegust, ka dreenasfaltsegust;

2) monoliittsementbetoonist;

3) monteeritavast raudbetoonist;

4) kui mõni aluse kihtidest on monoliittsement- või raudbetoonist;

5.4.2 kergkatend (soovitav kaaluda kuni 1500AKÖL korral):

1) kergasfaltsegust (ACsurf B/160/220 või vedelam sideaine, KAB varemalt);

2) pinnatud mustsegust (MSE);

3) pinnatud stabiliseeritud segu;

5.4.3 siirdekatend:

1) kiilutud killustikust;

2) optimaalsest kruusasegust;

3) kiilutud killustikust, freespurust või optimaalsest kruusasegust kate, mis on 2-kordselt

pinnatud;

4) sideainega töödeldud (v.a sidus-) pinnastest.

5.5 Ehitusmaterjalid ja pinnased

5.5.1 Juhendi käsitluses on ehitusmaterjalid (materjalid) need, mida toodetakse ja paigaldatakse.

5.5.2 Pinnased on need, mis jäävad konstruktsiooni alla.

5.5.3 Katendiarvutustes tuleb kasutada Geotehniliste uuringute kehtiva juhise järgseid

lähteandmeid vastavalt EVS-EN ISO 14688/14689-süsteemile.

5.6 Tugevustegur

5.6.1 Katendi töökindlus tagatakse katendi tugevusega, mida arvutustes väljendatakse normitud

tugevusteguri Ktt kaudu. Tegur Ktt on toodud tabel 2.

Tabel 2. Tegur Ktt ja Ktk

Tee funktsioon AKÖL Katend Ktt Ktk

2+2 põhimaantee >14500 Püsikatend 1,03 0,98

2+1 põhimaantee 6000-14500 Püsikatend 1 0,95

1+1 põhimaantee 3000-6000 Püsikatend 0,95 0,9

1+1 tugimaantee

500-3000 Püsikatend 0,9 0,85

500-3000 Kergkatend 0,84 0,8

500-3000 Siirdekatend 0,8 0,75

1+1 kõrvalmaantee

50-500 Püsikatend 0,85 0,8

50-500 Kergkatend 0,79 0,75

50-500 Siirdekatend 0,68 0,65

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 8/35

Muud teed

0-50 Püsikatend 0,79 0,75

0-50 Kergkatend 0,68 0,65

0-50 Siirdekatend 0,63 0,6

Märkus: Ktt tegur valitakse alati tagavara kasuks.

5.7 Kasutusaeg

5.7.1 Katendi üldpaksus ja üksikute kihtide paksused peavad tagama kogu konstruktsiooni tugevuse

ning külmakindluse kogu kasutusaja jooksul.

5.7.2 Elastse katendi arvutuslik min kasutusiga tuleb võtta:

1) 20 siirde- ja kergkatendile;

2) 30 aastat püsikatendile.

5.7.3 Arvestusaastaks tuleb võtta objekti esimese täispika kasutusaasta algus + kasutusiga.

Kasutusaeg määratakse katendi projekti lähteülesandes. Juhul kui võrreldakse omavahel

maksumusi siis peab olema võrdne kasutusaeg.

5.8 Normkoormus

5.8.1 Normkoormuseks on 100kN normtelg paarisratastega, mille koormuskarakteristikud on

järgmised:

Tabel 3. Koormuskarakteristikud

Koormus-grupp

Max. koormus

staatil. kN Max. dün

koormus

paarisrattale

, kN

Keskm

arvutus-

erisurve

teepinnale p,

MPa

Ratta jälje

arvutusdiameet

er d, cm

Üksik

teljele

Paaris

rattale Dünaamiline

Normtelg 100 kN

(10t) 100 50 65 0,6 37

5.8.2 Reaalselt lubatud 115 kN (96/53/EÜ) teljekoormused (veoteljel) on taandatud siirdeteguritega

100 kN (10 t) normtelgedeks.

5.8.3 Tegelikud teljekoormused on taandatud arvutuslikeks teljekoormusteks ning arvutatud

siirdetegur (KJ) valemiga 5.3

= ∑ × (

10 )4

=1 (5.3)

kus:

Qi – i-ndale teljele langev tegelik koormus, t;

Mj – telgede arv sõidukil;

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 9/35

ABCD – erinevad tegurid, mis kirjeldavad konkreetse sõiduki rehvitüüpi, telgede

vahekaugust grupis, vedrustuse tüüpi ja rehvirõhku. ABCD kui korrutise üldistatud väärtus.

Tegurid pärinevad TRAM poolt tellitud 60t uuringust.2

5.8.4 Lisaks tabel 3 koormuskarakteristikutele on normeeritud topelt telje normkoormuseks 180kN

ja kolmikteljele 240 kN. Topelt- ja kolmiktelje normkoormusi on vaja teada tegelike

teljekoormuste redutseerimisel normkoormusteks. Et tegelikud rehvisurved ületavad tabelis

toodud väärtusi, on võimalik arvutustes kasutada vaid väiksema rattajälje väärtust, kuid

rehvisurve mõju teistes valemites käesolevas juhendis kasutatud metoodika puhul arvestada

ei saa. Üldjuhul on tegelike teljekoormuste ja rehvisurvete mõju arvestatud siirdetegurites

(tabel 5).

5.8.5 Koormused jaotatakse sõiduradade vahel vastavalt sõiduradade arvule ristlõikes (tabel 4).

Tabel 4. Koormuse jaotus sõiduradade vahel

Sõiduradade

arv ristlõikes

Enimkoormatud sõiduraja

rajategur a’ Märkus

1 1

2 0,55 Sõidutee laius üle 6 m

2 0,6 Sõidutee laius 5-6 m

2 0,8 Sõidutee laius kuni 5 m

2 0,9 Ühesuunaline sõidutee

3 0,55

4 ja enam 0,45

Märkused:

1. Tabel 3 andmeid kasutatakse siis, kui liiklusuuringutega pole teisiti kindlaks tehtud;

2. radade numeratsioon paremalt vasakule;

3. kindlustatud teepeenral a’ võrdub äärmise sõiduraja rajateguriga;

4. kui sõiduradade arv ristmiku tsoonis (mõlemas suunas kokku, sh ka vasak- ning parempöörde rajad) on

> 3, siis kõikide radade puhul a’ = 0,50;

5.9 Koormussagedus

5.9.1 Koormussagedus Q on tee põiklõiget teataval (loendamise, ennustuslikul) ajal läbinud

arvutusveokite (tabel 5) aasta keskmine hulk ööpäevas. Seejuures peab projekteerija projekti

vastavas kohas seletuskirjaliselt lisama:

1) millise aasta liiklusloendusega on tegemist;

2) milline on ennustuslik aasta;

2 Raskemate_ja_pikemate_veoste_mõju_arvutamine_riigiteede_taristule_(T-Konsult_2024).pdf

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 10/35

5.9.2 Katendi tugevusarvutamisel on koormuseks 15-ndale aastale taandatud aastakeskmine

koormussagedus Q arvutusveokites ööpäevas sõidutee ühel enimkoormatud sõidurajal.

Tabel 5. Arvutusveokite teljekoormuse taandamise siirdetegurid

Liik Siirdetegur

6-12 meetri pikkuste sõidukite keskmine (VA/AB) 1,27

Üle 12 meetri pikkuste sõidukite keskmine (AR) 4,67

Märkus: Siirdetegurid tuginevad „Raskemate ja pikemate veoste mõju arvutamine riigiteede taristule“, töö 3 tulemustele.

5.9.3 Aasta keskmine ööpäevane koormussagedus Q arvutatakse valemiga 5.4

= ′ × ∑ × =1 (5.4)

kus: m – sõidukiliikide arv; Nj – j liiki sõidukite arv ööpäevas tee mõlemas suunas; Kj – j liiki

sõidukite siirdetegur, mis võetud tabelist 5, a´ – rajategur, mis arvestab enamkoormatud sõidurajale

langeva koormussageduse osa (tabel 4).

5.9.4 Ennustusliku koormussageduse Q määramine:

1) Ennustusliku koormussageduse määramine toimub „Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi

koostamine4 või uuema järgi, lähtudes keskmisest kasvutrendist ja juhul kui tellija ei ole

määranud teisi meetodeid;

2) Kui ennustuslik Q tuleb väiksem kui alguses olev, siis tuleb võtta aluseks kavandatava ehituse

alguse Q väärtus;

3) Liiklusuuringu raames või ka regulaarloendustes saadud tulemuste baasil saab leida loendatud

sõidukigrupi keskmised siirdetegurid (10-liigiline jaotus püsiloenduspunktidest, 13-liigiline

voolikloenduspunktidest) ning neid kasutada regulaarloenduste tulemustes väljastatud

jaotuses (SAPA, VAAB, AR) ja nende baasil teostatud koormuse prognoosis;

4) Juhendi järgi püsikatendite dimensioneerimisel kasutatakse 15-nda aasta koormussagedust

(ehk siis, katendi eluea jooksul esinevat maksimaalset koormussagedust), kuid et katendi

kasutusiga sõltub pigem summaarsest koormusest normtelgedes, tuleb katendi 20 kuni 30

aastase eluea korral arvutuslik koormus (Qi) taandada tinglikule 15nda aasta koormusele

valemitega:

a. Kasutusiga 20 aastat: Q15=Σ(Qi*365,25)/5000;

b. Kasutusiga 30 aastat: Q15=Σ(Qi*365,25)/3450.

5) Kui katendi projektiga käsitletaval teel (lõigul) on aastate jooksul liiklust loendatud, s.o on

olemas loendusrida, siis viimase min 10 aasta pikkuse rea analüüsiga, teades ka liiklusvoo

grupilist koosseisu, on võimalik määrata ennustuslikku koormussagedust;

6) Katendi arvutuses võetakse aluseks liiklusuuring;

7) Uute teelõikude puhul on üldjuhul koormussageduse määramise aluseks liikluse

modelleerimise tulemused liiklusuuringust;

3 4https://transpordiamet.ee/media/3125/download

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 11/35

8) Liiklusloendusrea alusel võib ennustuslikku koormussagedust määrata siis, kui tee

haardekonna (mõjuala) majanduses pole ette näha muudatusi, mis võiksid mõjutada

loendusrea statsionaarset iseloomu;

9) Katend tuleb projekteerida vähemalt minimaalse vajaliku Emin järgi, kui katendi

projekteerimisaegse liiklusloenduse või katendi projekti lähteülesandest ei tulene teisiti;

10) Kui mingil põhjusel ei ole teada liiklussageduse ja koormuse kasvu, siis tuleb võtta aluseks

min 1,5% kasv;

11) Katendi arvutusel tuleb lähtuda eeldatavast koormussagedusest. Vaatamata

arvutustulemustele ei tohi katendi üldine elastsusmoodul 100 kN normkoormuse korral olla

väiksem tabelis 6 toodust.

Tabel 6. Katendi vähimad nõutavad arvutuslikud koormussagedused ja elastsusmoodulid

Märkused:

1) Elastsusmoodulid ilma tugevusvaruteguriteta;

2) Elastsusmoodulite väärtustele sh min väärtustele kohaldatakse Ktt tegurit arvutustes;

3) Linnatänavate projekteerimisel lähtuda EVS 843 toodud Emin väärtustest.

5.10 Katendi konstrueerimine

5.10.1 Üldist:

1) Katendi konstrueerimise käigus tuleb valida kattetüüp, katendikihtide materjalid ja kihtide

järjestus, kihtide orienteeruvad paksused ning külmakindluse, pragudekindluse ja

nihkekindluse tagamise viisid;

2) Katendi konstruktsiooni valik peab toimuma variantide tehnilis-majandusliku analüüsi alusel,

kus tuleb arvestada asukoha looduslikke tingimusi, sealhulgas pinnaste niiskumise ja

temperatuuri kõikumiste iseärasusi ning pikaajalisi praktilisi kogemusi nendes tingimustes;

3) Katendikihtide rajamisel on esmatähtis lähtuda majanduslikust tasuvusest ja objekti lähedal

saadaolevatest materjalidest (karjääridest) ning objektil saadaolevate materjalide võimalikult

suurel määral taaskasutamisest;

4) Katendi konstrueerimisele eelnevalt tuleb projektiga käsitletav tee(lõik) jagada järgmiste

tunnuste järgi osadeks:

Funktsioon

Katendi tüüp

Püsikatend Kergkatend Siirdekatend

Elastsusmoodul Elastsusmoodul Elastsusmoodul

>14500 240 200 -

6000-14500 220 180 -

3000-6000 180 160 -

500-3000 180 140 120

50-500 180 120 120

0-50 180 120 120

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 12/35

a. süvendid;

b. mulded;

c. normidest madalam muldkeha;

d. paikkonna tüübid; tuleb kaaluda võimalust paikkonna tüübi muutmiseks teemaal

veerežiimi korrastamise abil;

e. pinnased;

f. pinnasvee arvutuslik tase;

g. muud näitajad (projekteerija äranägemisel).

5) Nende tunnuste järgi määrab projekteerija kõige halvemates tingimustes oleval teeosal

arvutusprofiili, mille kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus. Kogu

tee(lõigu) ulatuses võib selliseid “kõige halvemaid“ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on

võimalik ka mitu arvutusprofiili. Minimaalne arvutusprofiilide arv 1tk/2km teelõigu kohta;

6) Katendiaruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50km raadiuses

(Transpordiamet jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti keskele. Andmed tuleb

grupeerida tabelis: 10; 30 ja 50km kaupa. Karjääride omanikelt vm tuleb küsida

maksumused, materjalide omadused, saadaolevad kogused jms projekteerimiseks vajalik info

(esitada orienteeruvaks infoks koondtabelina);

7) Saadud info analüüsi põhjal tuleb projektis kirjeldada milliste materjalide kasutamist

katendiarvutuste osas tuleks eelistada antud piirkonnas optimaalseima lahenduse saamiseks

(projekteerijal tuleb valida kogukuludelt soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse

massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumustega;

8) Olemasolevast kattest saadavat freesipuru tuleb kasutada maksimaalselt sama objekti

remondis. Projekteerimisel tuleb konstrueerida tugevamaid (paksemaid) aluseid, kallimaid

kattekihte õhemalt;

9) Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu

põiklõike jaoks. Mitmerajalisele (enam kui 2 ühes suunas) sõiduteele lubatakse kokkuleppel

tellijaga ka põiklõikes muutuva paksusega katendit (kindlustatud peenra osas), kuid see

eeldab üleminekuala tehnoloogilist lahendamist viisil, mis tagab eeldatava sõidujälje lähialas

ühetaolise konstruktsiooni (muutused ei tohi sattuda rattajälge ega selle lähialasse);

10) Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb

ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad, ilmastiku- ning kulumiskindlad asetseksid

katendi ülakihtides; kõige tugevamad katte ülakihis, mis on vahetus kokkupuutes sõiduki

ratastega. Igas järgmises kihis allpool aga paikneksid nõrgemad, vähema ilmastiku- ja

kulumiskindlusega materjalid. Uutel konstruktsioonidel ei tohi tugevad ja nõrgad

ehitusmaterjalid olla katendis vaheldumisi. Kui see tingimus on täidetud, arvutatakse Eüld

nomogrammi abil, mida kasutab ka KAP arvutusprogramm;

11) Oleva tee remondi või rekonstrueerimise korral tuleb teostada teeregistri andmete analüüs

(FWD, IRI, roopasügavus, defektid), mille andmeid kõrvutatakse geotehnilise uuringu

tulemustega ning määratakse ning kirjeldatakse probleemsemad lõigud ja nõrkade kohtade

täiendava tugevdamise vajadus. Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate

kohtade piketid;

12) Rekonstrueerimistööde korral võib esineda olukord, kus pole võimalik sellest reeglist kinni

pidada; sel juhul toimub Eüld arvutamine valemi (5.7) järgi. On võimalik mitme kihi

ühendamine arvutusteks kasutades liitkihi jaoks ühendatud kihtidest nõrgema

arvutusparameetreid, või näha ette ehitusprotsessis materjalide mehaaniline segamine millisel

juhul tuleb projekteerijal valida arvutusparameetrid näiteks kaalutud keskmise meetodil,

defineerides KAPis vajaliku uue materjali;

13) Kuna KAP ei võimalda arvutada katendeid, kus tugevamal kihil paikneb nõrgem, tuleb KAPi

jaoks käsitleda ka tugevamat aluskihti osana selle peale rajatavast nõrgemast kihist.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 13/35

Materjalide omaduste osas on võimalik kasutada keskmistatud näitajaid luues selleks

täiendavad materjalid (lisatakse vastav märkus arvutulehe alla);

14) Katendi konstrueerimisel on konstruktiivsete (ka tehnoloogiliste) kihtide ehitusmaterjalide

tugevuse peamiseks tunnuseks E-moodul; selle järgi paigutatakse katendisse ehitusmaterjalid.

15) Katendi konstrueerimisel tuleb ülemistelt suurema tugevusega kihtidelt alumistele vähema

tugevusega kihtidele üle minna võimalikult sujuvalt, leevendamaks pingekontsentratsiooni

puutepindadel;

16) Kasvupinnaste esinemist olemasolevas konstruktsioonis ei saa arvutustes täpselt arvestada.

Vajadusel tuleb neis kohtades näha ette lisa tugevdusmeetmeid (geosünteedid jms) defektide

jms andmete analüüsile tuginedes. Kattele lähemal olevaid paksemaid kasvupinnaseid võib

asendada, põhjendades seda tehnilis-majanduslikult (vt kehtivast Muldkeha ja dreenkihi

projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisest);

17) Sideainega töödeldud kihtide üldarv ei tohi olla suurem kui neli (arvestamata seejuures

loodusliku aluspinnase töötlemist), sest nende kihtidega on reeglina võimalik lahendada kõik

tehnilised ja majanduslikud probleemid. Erijuhud tuleb kooskõlastada tellijaga.

Tabel 7. Asfaltsegust katendikihtide vähimad paksused (sisaldab kulumisvaru)

Persp. Evaj, MPa 142-180 180-220 220-250 250-3002 >3002;3

Min. kogupaksused, cm 5 10 12 14 18

Märkused:

1. Bituumensideainega töödeldud aluse kihid arvestatakse kogupaksuse hulka poole kihina;

2. Kulumiskiht peab olema projekteeritud vähemalt 50mm (sh kulumisvaru);

3. Asfaltsegu siduvkihis polüm. mod. bituumeni kasutus PMB 45/80-55.

5.10.2 Katendi konstrueerimisel tuleb lähtuda iga katendikihi vähimast (sõltuvad suurimast

teramõõdust) ja suurimast (sõltuvad tihendamisvõimalustest) tehnoloogilisest paksusest.

Vaatamata arvutustulemustele ei tohi materjalikihtide paksused olla väiksemad vastava kihi

juhendis või standardist toodule.

5.10.3 Konstruktiivsed kihid:

1) Konstruktiivsed kihid on need, millede paksus määratakse või kontrollitakse

tugevusarvutusega. Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse

tagamiseks. Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja

tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. Vaatamata

arvutustulemustele ei tohi kihipaksused olla väiksemad tabelis 7 toodust;

2) Konstruktiivsete kihtide minimaalsed paksused on sätestatud üldjuhul vastava kihi

hankemenetluse väljakuulutamise ajal kehtinud juhises, kui tellija ei ole lähteülesandes

sätestanud teisiti:

a. Asfaldist katendikihtide ehitamise kehtiv juhend;

b. Killustikust katendikihtide ehitamise kehtiv juhend;

c. Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise kehtiv juhend;

d. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi kehtiv juhend;

e. Geosünteetika kehtiv juhend.

3) Rekonstrueerimise korral, kui uute kihtide alla jääb piisava kandevõimega kiht kuid mille

peenosiste sisaldus suurem kui 7%, ning samas olemasoleva tee defektid ei viita sügavamate

kihtide probleemidele, mida ei kõrvaldata pinnasvee taseme langetamisega, kasutatakse

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 14/35

stabiliseeritud kihtide all fraktsioneeritud killustikust kihti, paksusega min 10cm (täidab ka

dreenkihi ülesandeid). Sellisel juhul tuleb tagada eelpool nimetatud killustikukihist vee

väljavool kas pikidreenide kasutamisega või viies killustikukihi välja muldkeha nõlvale;

4) Teel teostatav stabiliseerimine tuleb projekteerida täiendava min.10cm killustikukihiga, mis

paigaldatakse koos stabiliseeritava segu koostisse kuuluva killustikuga;

5) Killustikalus arvutatakse tööle alates 10cm paksusest, õhemad on tehnoloogilised kihid, mida

nähakse ette põhjendatud juhul arvutusväliselt;

6) Kui stabiliseerimise asemel kasutatakse rekonstrueerimisel killustikalust, siis tuleb lähtuda

Killustikust katendikihtide ehitamise juhise punktist 2.6).

5.10.4 Tehnoloogilised kihid:

1) Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks

pole vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogilised kaalutlused, mis

võivad alles ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast. Tehnoloogilised kihid

on vajalikud vältimaks konstruktiivsete kihtide materjalide segunemist, sidumata kihil

ehitusaegse sõidetavuse tagamiseks ning kaitsmaks dreeniva funktsiooniga kihte pooride

ummistumise eest. Tehnoloogiliste kihtide:

a. materjalide tugevusomadused ei tohi olla halvemad kui kihil, millele need

paigaldatakse;

b. paksused võivad olla väiksemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb.

2) Tehnoloogilisi kihte ei võeta reeglina tugevusarvutuslikult arvesse ja katendi projektis neid ei

käsitleta. Asfaltkatte ülakihile lisatakse kulumisvaru 1 cm kui AKÖL>1000 (arvutatakse

konstruktsioon ilma varu lisamata).

5.11 Üldiselt katendi tugevuse ja külmakindluse arvutusest

5.11.1 Katendi arvutamine koormusele Q:

1) Katendid arvutatakse tugevusele ja külmakindlusele. Järgnevalt käsitletakse sõidutee katendi

tugevusarvutust dünaamilisel koormamisel tabelis 8;

Tabel 8. Katendite dünaamilisele koormusele ja külmakindlusele arvutamise üldskeem

Katend

Tugevusele dünaamilisel koormamisel

Kogu katend

külmakindlusele

Kogu

katend

elastsele

vajumile

Pinnas

nihkele

Asfaltsegu,

mineraalse ja

komplekssideainega

töödeldud kihid

tõmbele

Sideainega

töötlemata

ehitusmaterjalid

(v.a. killustik)

nihkele

Püsi- + + + + +

Kerg- + + + + +

Siirde- + + - - +

Liht- + - - - -

2) Lubatavale elastsele vajumile ja külmakindlusele arvutamisel vaadeldakse kogu katendit

tervikuna. Lubatavatele nihke- ja tõmbepingetele arvutatakse ainult katendi üksikkihid;

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 15/35

3) Kahtluse korral, millised kihid ja millele arvutatakse – selgub see täpsemalt materjalide (ja

pinnaste) tugevuskarakteristikuist (Lisa A ja B). Näiteks, kui mingi materjali või pinnase

tugevuskarakteristikute tabelis on toodud tõmbetugevused, siis tuleb vastav kiht arvutada ka

tõmbele; kui esinevad suurused ϕ° ja c , siis nihkele;

4) Katendit kui mitmekihilist konstruktsiooni pole võimalik tugevusarvutuste alusel täies

ulatuses dimensioneerida. Seetõttu katendi tugevusarvutus on sisuliselt etteantud

konstruktsiooni kontrollarvutus;

5) Katendi võib lugeda arvutatuks siis, kui kõikide tugevuskriteeriumite tugevusvaru (Varu %)

on positiivne ja kolmest tugevuskriteeriumist ühe tugevusvaru on vahemikus 0 kuni +5%

(tehniliselt märkusega põhjendatult ka veidi suurem, nt tehnoloogilise min kihi nõuded vaja

tagada vms);

6) Enamikel juhtudel pole võimalik seda 0 kuni 5% nõuet täita kõigi kolme tugevuskriteeriumi

(elastne vajum, tõmbe- ja nihkepinged) puhul. Lisaks külmakindluse arvutuse oma kui

tegemist on külmakerkeliste pinnastega. Sageli määravad nihkepinged katendi dimensioonid,

aga lubatava vajumi ja tõmbepingete järgi osutub katend üle dimensioneerituks. Järelikult

peab see 5% nõue olema täidetud vähemalt ühe, määravaks osutuva, tugevustingimuse juures.

Kui katendi paksus tugevusarvutuste järgi osutub väikesemaks külmakindlusele arvutatud

paksusest, siis on viimasega määratud katendi dimensioonid. Sel juhul tuleb projekteerijal:

a. kaaluda katendi ümberprojekteerimist, vähendades katte ja aluse paksust kuni

konstruktiivse miinimumini, kuid suurendades dreenkihi või külmakaitsekihi paksust

selliselt, et katendi kogupaksus vastaks külmakindluse järgi arvutatud paksusega;

b. võtta tarvitusele meetmed veetaseme alandamiseks ning teostada uus arvutus.

5.11.2 Etapiviisiline ehitus. Katendi etapiviisilisel ehitusel, kui SMA paigaldatakse 2+2 teedele

hiljemalt 7-ndal aastal tee kavandatud ehituse valmimisest, teostatakse kaks arvutust:

1) Konstruktsioonile enne SMA paigaldamist, koormusele mis vastab koormussagedusele

vahetult enne kavandatud kulumiskihi paigaldamist;

2) Konstruktsioonile koos SMAga, koormusele mis vastab katendi maksimaalsele

koormussagedusele, samas ei esitata ka maksimaalse tugevusvaru nõuet (eeltoodud positiivne

5%), seega lõpliku konstruktsiooni tugevusvaru võib olla suurem.

5.11.3 Ajaldamise korral projekteeritakse materjalide nõuded (EVS 901-3) ajaldamisaasta

liiklusprognoosi järgi. Ehk kui 7.ndal aastal on liiklussagedus väiksem kui 12000 AKÖL võib

valida leebemad nõuded;

5.11.4 Etapiviisilisel ehitusel tuleb lisada 1 cm kulumisvaru AC surf, mis jääb esialgu kulumiskihiks.

5.11.5 Katendi, kui mitmekihilise konstruktsiooni tugevusarvutuseks puudub korrektne kasutajale

kõlbulik teoreetiline lahend, mistõttu inseneripraktikas rakendatakse lihtsustatud

matemaatilisi aproksimatsioone (valemitena) või nomogrammide järgi arvutamist. Peamine

lihtsustus seisneb selles, et mitmekihiline konstruktsioon asendatakse kahe(kolme)kihiliste

(ekvivalentsete) konstruktsioonidega.

5.12 Katendi tugevusarvutus

5.12.1 Katendi arvutamine elastsele vajumile:

1) Pinnaste ja materjalide E-moodulid on toodud lisades. Lubatavale elastsele vajumile

arvutamisel tuleb asfaltsegude E-moodulid võtta 10º; muude materjalide ja pinnaste E –

moodulid ei sõltu temperatuurist;

2) Katendi arvutamine lubatava elastse vajumi järgi tugineb vajaliku elastsusmooduli Evaj

määramisele valemi (5.5) järgi:

Evaj = a * log (Q) + b, kus (5.5)

Q – (ennustuslik) koormussagedus

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 16/35

Tabel 9. Koormusgrupi tegurid

Koormusgrupp a b

Normtelg 100 kN 85 24

3) Evaj määramiseks kasutatavat valemit on varasemaga võrreldes muudetud:

a. Connected Automated Vehicle (CAV ja ADAC rajahoidmise süsteemid) mõjudega

arvestamine proaktiivselt5;

b. Mitmetes TRAM poolt tellitud uuringutes678 on välja toodud, et varasemalt kehtinud

logaritmvalemi tegurid a ja b tekitasid liiga lauge tõusuga kõvera. See tähendab, et just

suurema koormussageduse puhul võib realiseeruda risk, et teekonstruktsioon on

aladimensioneeritud. Uue logaritmvalemiga ei ole väljutud veel metoodika piiridest.

Valiti endise veoauto A ja autobuss B vahepealne variant viisil, mis madalas

koormussageduses annab veoauto A-ga ligilähedase tulemuse kuid kõrgema

koormuse puhul buss B-ga sarnase Evaj tulemuse.

4) Kui Evaj on määratud, tuleb seda võrrelda tabel 6 toodud suurustega. Kui osutub Evaj neist

väiksemaks, tuleb katend projekteerida tabelis 6 sätestatud Emin järgi;

5) Asfaltkatte projekteerimisel alla 1500AKÖL9 on soovitav näha ette vedelamate bituumenite

kasutamine (100/150 või 160/220 kuigi EVS 901-3 ei käsitle 160/220 kasutamist), sest

madalama Eüld puhul on deformatsioonide risk väiksem ja sel juhul ei too deformatsioonid

kaasa suurt pragunemisriski;

6) Kui katendit arvutatakse Emin järgi, siis sellele vastav Q tuleb määrata järgmise valemi abil:

Q = 10(E min -b) / a; (5.6)

7) Võttes aluseks valemi (5.5) ja tabel 9 andmestiku, p.5.10 konstrueerimisreeglid ning

projekteerija enda kogemused, projekteeritakse katend, s.o määratakse kihtide järjestus,

valitakse kihtide materjalid, viimaste tugevuskarakteristikud ja kihtide paksused;

8) Järgneb projekteeritud katendi üldise elastsusmooduli Eüld arvutamine nomogrammi abil ja

selle Evaj võrdlemine;

9) Eüld nomogramm on kasutatav ainult siis, kui tugevad ja nõrgad kihid ei asetse katendis

vaheldumisi.

10) Kui tugevad ja nõrgad kihid asetsevad katendis vaheldumisi, tuleb Eüld arvutamisel kasutada

valemit (5.7):

ü = 0×2

1+2÷1

√1+4×(ℎ÷)2×(2÷1) −2÷3

+2÷1 (5.7)

Kui E2 = Epinnas , siis k0= 1,0 ning muudel juhtudel k0 = 1,05

11) Antud valem on realiseeritud KAP veebiversioonis (algoritm tuvastab automaatselt nõrga kihi

tugevamal ning rakendab erivalemit nende 2 kihi suhtes. Muude kihtide Eüld arvutamisel

tehakse seda endiselt nomogrammi abil;

12) Eüld arvutamisel, nomogrammi või valemi (5.7) abil, asendatakse mitmekihiline tegelik

konstruktsioon kihtide kaupa 2-kihilistega;

13) Olgu meil näiteks 5-kihiline katend (5.kiht on pinnas, vt tabel 10):

5 Impact On Infrastructure Of Reduced Lateralwandering Of CAV 6KAP aruanne II etapp v2 2024 7Raskemate ja pikemate veoste mõju arvutamine riigiteede taristule 2024 8Eestis kasutatava katendiarvutusmetoodika kaasajastamise lähtekohtade alusuuring 2022 9 Siirde- ja kergkatendite remondi tehnilise kirjelduse koostamise juhis, vt Lisa E

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 17/35

a. 1.asendus koosneb pinnasest ja 4.kihist E-moodulitega vastavalt E5 ja E4 ning

paksusega h4; arvutusest saadakse Eüld3 4.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on vaja

eelnevalt arvutada h4/d ja E5/E4;

b. 2.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,3 ja 3.kihist paksusega h3 ning E-

mooduliga E3 ;arvutustest saadakse Eüld2 3.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on vaja

eelnevalt arvutada h3/d ja Eüld,3/E3;

c. 3.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,2 ja 2.kihist paksusega h2 ning E-

mooduliga E2; arvutustest saadakse Eüld,1 4.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on

vaja eelnevalt arvutada h2/d ja Eüld,2/E2;

d. 4.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,1 ja 1.kihist paksusega h1 ning E-

mooduliga E1 arvutustest saadakse kogu katendi Eüld.

Tabel 10. Eüld arvutamise skeem

14) Tugevustingimuseks katendi arvutamisel lubatava vajumi järgi on:

Eüld ≥ Evaj * Ktt (5.8)

või

Eüld ≥ Emin * Ktt (5.9)

15) E-moodulite Eüld, Evaj ja Emin järgi arvutamine sisaldab lubatavat vajumit järgmiselt:

Evvaj = p*d * (1 – η2) / s (5.10)

16) Võrdsustades valemid (5.5) ja (5.10), on võimalik arvutada lubatavat vajumit s. Antud juhul

η = 0,3;

s = p*d*(1 – η2) / [a + b * log (Q)], cm (5.11)

17) Toimides Juhendi järgi, pole siin ega edaspidi vaja teada lubatava vajumis väärtust, küll aga

mõnesuguste juhendiväliste arvutusega kaasnevate probleemide lahendamisel.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 18/35

5.12.2 Katendi kihtide ja pinnase arvutamine nihkele

1) Nihkepinged katendi sideainetega töötlemata kihtides ja pinnases tekivad liikuvast

koormusest ning neil lasuvate kihtide massist. Arvutamisel lubatavale nihkele tuleb

bituumensideainetega töödeldud materjalide E-moodulid võtta 20ºC juures; muude

materjalide ja pinnaste omadused ei sõltu temperatuurist. Nihkepinged arvutatakse nihkele

töötava kihi (pinnase) ülapinnas;

2) Arvutamisel asendatakse tegelik mitmekihiline konstruktsioon 2 - kihilisega:

a. esimeseks kihiks on kõik kihid, mis lasuvad kihil (pinnasel), mida arvutatakse nihkele,

kokku; selle summaarse kihi paksus on Σh1 ja E – mooduliks on kaalutud keskmine

elastsusmoodul E1;

b. teiseks on kiht (pinnas), tugevuskarakteristikutega E2, ϕ° ja c (tabelist L1.T5), kus

arvutatakse nihkepinged; selle kihi paksust pole arvutustes vaja;

c. selliseid 2 – kihilisi asendusi on sama palju kui on nihkele töötavaid materjalikihte +

pinnas, s.o iga nihkele töötava kihi ja pinnase jaoks on üks 2-kihiline asendus.

3) Kuigi kõik sideainega töötlemata materjalid töötavad nihkele, ometigi praktilistes arvutustes

killustikkihti nihkele ei arvutata, sest mistahes koormuse ja koormussageduse puhul jäävad

pinged lubatavatesse piiridesse; ka siis, kui killustikkiht asetseb vahetult pinnasel;

4) Nihkepingete arvutamisel pole tähtis, kas tugevad ja nõrgad kihid paiknevad katendis

vaheldumisi või mitte. Nihkepinged liikuvkoormusest T1 arvutatakse (5.12) ja tabel 11

valemite järgi.

T1 = p * 0,00459 * Z * 10-0,0132*F, MPa (5.12)

Tabel 11. Valemid Z arvutamiseks.

Valemid Z arvutamiseks Nr.

Kui 0,1 ≤ Σh1 / d ≤ 1,0 siis Z = 1 / [a + b * ( E1 / E2 )] (5.13)

a = 0,01041 + 0,05461 * (Σh1 / d) – 0,2029 * (Σh1 / d) 2 + 0,25405 * (Σh1/ d) 3-

0,092 * (Σh1/d 4)

(5.14)

b =10 -4 [ 4,7102 – 47,39 * (Σh1 /d) + 230,25 * (Σh1/d) 2 - 221,29 * (Σh1/d3) +

75,73 * (Σh1/d) 4 ]

(5.15)

Kui 1,0 ≤ Σh1 / d ≤ 4,0 siis Z = a’ * ( E1 / E2 )b’ (5.16)

a’ = 275,48 – 334,12 * (Σh1/d) + 162,32 * (Σh/d) 2 – 35,4 * (Σh1/d) 3 + 2,87 *

(Σh1/d) 4

(5.17)

b’ = - 0,461 – 0,568 * (Σh1/d) + 0,507 * (Σh1/d) 2 – 0,17 * (Σh1/d) 3 + 0,019 *

(Σh1/d) 4

(5.18)

5) Valemites (5.13) - (5.18) on:

p – kontaktpinna erisurve (p = 0,6 MPa);

ϕ – nihkele arvutatava kihi (materjali) või pinnase sisehõõrdenurk (Lisa A, tabel 5);

d – katte ja ratta kontaktpinnaga pindvõrdse ringi läbimõõt, cm;

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 19/35

E1- pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide kaalutud

keskmine E-moodul, MPa;

Σh1 - pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide paksuste

summa;

E1 = (h1* E1 + h2* E2 + … +hn* En ) / Σh1 , MPa (5.19)

Hi ja Ei – pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepingeid, ülalpool asetsevate kihtide E-

moodulid ja paksused; i = 1 … n;

n - pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide arv;

E2 – pinnase või selle kihi, kus arvutatakse nihkepinged, elastsusmoodul, MPa.

6) Pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide massist

põhjustatud nihkepinged T2 arvutatakse valemi (5.20) järgi:

T2 = 10 - 5 * Σh1 * (5 - 0,3 * ϕ), MPa (5.20)

7) Lubatavad nihkepinged T0 arvutatakse valemi (5.21) järgi:

T0 = k1 * k2 * k3 * c / Ktt , MPa (5.21)

k1 – koormamise viisi tegur k1 = 0,6 ;

k2 - korduvkoormamise tegur

k2 = 1,82 – 0,345 * log (Q); (5.22)

k3 –kihtide seotistegur:

k3 = 9,5 – optimaalse terastikuga kruusliiv;

k3 = 8,0 – kruus;

k3 = 7,0 – jämeliiv, kruusliiv;

k3 = 6,0 – keskliiv;

k3 = 5,0 – peenliiv;

k3 = 4,0 – ühtlase terastikuga liiv;

k3 = 3,0 – tolmliiv, jäme saviliiv;

k3 = 1,5 – siduspinnased (savikad pinnased).

c – pinnase või kihi materjali, kus arvutatakse nihkepinged, nidusus (Lisa A, tabel 5), MPa;

Ktt – tugevustegur.

8) Kasutamaks valemeid või nomogramme, tuleb arvutada suhe Σ1h1/ d ja E1/ E2;

9) Katendi tugevus on tagatud, kui nihkele töötavate kihtide ja pinnase puhul

T0 ≥ T3; (5.23)

T3 = T1 + T2.

10) Kui tingimus (5.23) pole täidetud, tuleb suurendada kihtide, mis asetsevad ülalpool kihti, kus

arvutatakse nihkepinged, paksusi või valida suuremate E-moodulitega materjalid. Seejuures

kihi, mida arvutatakse nihkele, paksust võib vähendada konstruktiivse miinimumini, kui seda

võimaldavad teised asjaolud. Tavaliselt on ehitusmaterjalid ette antud. Sel juhul on

ainukeseks võimaluseks kihtide paksuse suurendamine. Nihkepinged ei sõltu nihkele

arvutatava kihi paksusest, katendi ega selle kihtide peal Eüld.

5.12.3 Asfaltsegu arvutamine tõmbele:

1) Tõmbepinged R1 arvutatakse asfaltkatte kõigi kihtide alapinnas, s.o kui meil on 2-kihiline

asfaltkate, siis alakihi alapinnas; ühekihilise asfaltkatte puhul selle alapinnas. Asfaltkatte

arvutamisel lubatavale tõmbele võetakse asfaltkatte elastsusmoodulid 0ºC, muude materjalide

omad ei sõltu temperatuurist L;

2) Nagu nihkepingete arvutamisel, asendatakse ka siin, kuigi natuke teisiti, mitmekihiline

katend, kahekihilisega. Üheks kihiks on asfalt - ühe või enamakihiline. Kui see koosneb

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 20/35

mitmest (tavaliselt kahest kihist), siis käsitletakse seda tõmbele arvutamsel ühekihilisena,

kogupaksusega Σh1= h1 + h2; on tegemist kolmekihilise asfaltkattega, siis Σh1 = h1 + h2 + h3.

Seejuures pole tähtis, kas esimesed kihid (nt kergasfaltsegu) töötavad tõmbele. Oluline on, et

ühekihiline või mitmekihilise asfaltkatte alumine kiht töötaks tõmbele;

3) Selle esimese kihi, mille paksus on Σh1 , tugevuskarakteristikuteks on kaalutud keskmine E-

moodul E1, mis arvutatakse (5.19) abil ja asfaltkatte alakihi tõmbetugevus R;

4) Asfaldikihtide tugevuskarakteristikud on toodud Lisa B, tabel 1;

5) Teine kiht moodustub asfaldikihi all asetsevatest kihtidest, mille tugevuskarakteristikuks on

Eüld = Eüld2 asfaldikihi alla jääva kihti peal;

6) Kasutamaks valemeid, tuleb arvutada suhe Σh1/d ja E1/E2.Valemid on järgmised:

7) Lubatavad tõmbepinged asfaldikihis R0 arvutatakse:

R0 = R* (1 – t * v) * k5 * k6 / Ktt (5.26)

p – kontaktpinna erisurve (p = 0,6 MPa);

R – asfaldikihi tõmbetugevus, MPa;

t - normhälbe tegur L1.T4;

Ktt – tugevustegur T6.1;

v – variatsioonitegur (v=0,1);

k4 – rattategur ; k4= 0,85 paarisrattategur (üksikratastega on arvestatud läbi siirdetegurite);

k5 – väsimustegur; k5 = (Q / 1000)-0,16; kuumasi ja soojasi segusi ei eristata. (5.27)

k6 - materjalitegur: k6 = 1,0 asfaltsegu tardkivikillustikust;

k6 = 0,9 lubjakivikillustikust;

8) Katendi tugevus on tagatud, kui asfaldikihi tõmbepinged

R1 ≤ R0 (5.28)

9) Kui tingimus pole täidetud, tuleb:

a. suurendada ükskõik millise kihi paksust; mõjusaim on tugevamate kihtide, eriti

asfaldikihi paksuse suurendamine; tavaliselt piisab paksuse suurendamisest 1 cm

võrra;

b. kui millegipärast otsustatakse asfaldikihtide paksusi mitte suurendada, siis peab

asendama allpool asetsevate kihtide materjale tugevamatega või suurendama esialgselt

valitud materjalist kihtide paksusi.

5.12.4 Aluse tsement- või kompleksstabiliseeritud kihi arvutamine tõmbele:

1) Alljärgnevalt nimetatakse aluse tsement- või kompleksstabiliseeritud kihti monoliit-

vahekihiks;

.

.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 21/35

2) Monoliitvahekihi arvutamisel lubatavale tõmbele võetakse asfaldikihi E-moodulid 20ºC,

teiste materjalide ja pinnaste omad temperatuurist sõltumatult;

3) Monoliitvahekihiga katend asendatakse vahekihi tõmbele arvutamisel kolmekihilisega:

a. monoliitvahekihi peal asetsevad kihid kokku moodustavad esimese kihi, mille

tugevuskarakteristikuks on kaalutud keskmine E - moodul E1 ; see arvutatakse (5.19)

abil;

b. teiseks kihiks on monoliitvahekiht oma elastsusmooduliga E2;

c. kolmas kiht moodustub monoliitvahekihi all asetsevatest kihtidest, mille

tugevuskarakteristikuks on Eüld =E3 monoliitvahekihi alla jääva kihi peal.

4) Tõmbepingete arvutamiseks on vaja teada ka monoliitvahekihi peal asetsevate kihtide +

monoliitvahekihi paksust, s.o Σh.

Kasutamaks valemeid, tuleb arvutada suhe Σh/d, E1/E2 ja E2/E3.

5) Lubatavad tõmbepinged monoliitses vahekihis arvutatakse valemiga:

R02 = R2 * k5 / Ktt (5.29)

K5 arvutatakse valemiga (13.23), kuid siin x = 0,06

6) Katendi tugevus on tagatud, kui

R2 ≤ R02 (5.30)

7) Kui tingimus pole täidetud, tuleb:

a. suurendada ükskõik millise kihi paksust; mõjusaim on tugevamate kihtide, eriti

asfaldikihtide paksuse suurendamine; tavaliselt piisab paksuse suurendamisest 1 cm

võrra;

b. kui millegipärast otsustatakse kihtide paksusi mitte suurendada, siis peab

monoliitvahekihi all asetsevaid kihte asendama tugevamatega.

5.13 Katendi arvutamine külmakindlusele

5.13.1 Katendi külmakindluse arvutus seisneb tegelikult esineda võiva (eeldatava) külmakerke lkk

võrdlemises lubatavaga l, s.o

l > lkk (5.31)

5.13.2 Lubatavad külmakerked on järgmised:

1) püsikatendid - 4 cm;

2) kergkatendid, pinnatud kruuskatted – 6 cm;

3) siirdekatendid – 10 cm

5.13.3 Külmakerke arvutamiseks 5.32 abil vajalikud suurused on järgmised:

1) kliimategur α0 =75, cm2/ööp;

2) arvutuslik külmumissügavus z =125cm;

3) Tabel 12 pinnasetegur B, cm2/ööp;

4) katendi (soojustehniliselt) redutseeritud paksus z1, cm;

5) katendikihtide materjalide soojustehnilised ekvivalendid εi ja

6) pinnasvee arvutuslik (max. teadaolev sügisene külmumiseelne) sügavus tee teljel H’ (cm).

5.19

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 22/35

5.13.4 Täpsemate vaatlusandmete ja nõuete puudumisel tuleb arvutustes kasutada pinnasevee

sügavusena sügisese külmumiseelse maksimaalse pinnasevee taseme (vastava eriala eksperdi)

hinnangut. Sügisese külmumiseelse maksimaalse pinnasevee taseme hinnangul tuleb

juhinduda väliuuringute, eelnevate perioodide andmete ja küsitluste tulemustest.

Ehitusgeoloogilise uuringu käigus saab ainult fikseerida olemasoleva taseme, taseme

mõõtmise kuupäeval või perioodil. Hinnangut saab täpsustada vajadusel mõõtmistega (kui

lepingupikkus võimaldab), mõõtmiste periood peab hõlmama vähemalt üht sügisest

maksimumi enne külmumist, soovitavalt siiski rohkem.

Lkk =1,67 *B * (H’/z-zl/z)*{(2,8*M-1)*EXP[2,8*(M-1)]+0,061}, cm (5.32)

M = (125-zl) / (H’-zl)

5.13.5 Kuna katendi- ja pinnasekihtidel on erinevad soojustehnilised parameetrid, siis võetakse see

arvesse järgmiselt:

katendi redutseeritud paksus z1 = h1*ε1 + h2*ε2 + h3*ε3 + … (5.33)

h1, h2, h3, … - katendi- ja pinnasekihtide paksused;

ε1, ε2, ε3, … - katendi- ja pinnasekihtide soojustehnilised ekvivalendid on Lisa C.

Tabel 12 Pinnasetegur B

Lõimis Voolavuspiir (WL,

Rootsi koonus) Klass

EVS-EN ISO14688-1; EVS-

EN ISO14688-2

B

väärtus

<0,1 mm üle 25%

<10 B siSa, clSa 1

<10 B saSi, saclSi, sasiCl, saCl 2

<10 B Si, clSi, siCl, Cl 4 (4,5)

0,063...2 mm >50% 10-25 A siSa, clSa 3

10-25 A saSi, saclSi, sasiCl, saCl 3,5

0,063...2 mm ≥40%

25-40 C 5 (8)

40-50 C siSa, clSa 4 (4,5)

40-50 C saSi, saclSi, sasiCl, saCl 3 (3,5)

0,063...2 mm <20% 10-25 D 5 (8)

0,063...2 mm

20%...40%

10-25 D 4 (4,5)

0,063...2 mm >40%

25-40 D 5 (8)

40-50 D 4 (4,5)

50-70 D 3 (3,5)

Märkused:

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 23/35

1. Eeldatav külmakerge lkk või zl, määratuna valemite (5.31) või (5.32) abil, vastab kõikide katenditüüpide (v.a

lihtkatend) 3.paikkonna olukorrale. Kergkatetel tuleb külmakindluse arvutus teostada vaid juhul, kui B väärtus

on vähemalt 5;

2. Materjalide ja pinnaste liigitamisel tuleb lugeda võrdseks lähedased sõeladiameetri väärtused 0,1 ja 0,125 mm

(nt. lisada sulgudesse 0,125mm); 3. Pinnaseteguri B määramiseks tuleb hinnata lõimist ja plastsust ning pinnase nimetust EVS järgi;

4. Sulgudes olev väärtus kehtib 3.ndas niiskuspaikkonnas.

5.13.6 1.ja 2. paikonnas toimub külmakindluse arvutus vastavalt tabel 13. Tabel 13 kehtib ainult

muldkeha normidekohase kõrgus puhul. Kui muldkeha on normidest madalam või asetseb

süvendis, tuleb igal juhul katend arvutada külmakindlusele.

Tabel 13 Külmakindluse arvutused

Katendi

tüüp

Paikkonna

tüübi nr. Märkused

Püsikatend 1 Külmakindlusele ei arvutata, kuid juhul, kui B≥5, tuleb võtta

meetmeid takistamaks vee sattumist muldkehasse ülalt.

Püsikatend 2 Z1,2 = 0,8 * zl

Kergkatend 1 Külmakindlusele ei arvutata.

Kergkatend 2 Külmakindlusele arvutatakse ainult juhul, kui B≥5

Siirdekatend 1 ja 2 Ei arvutata.

Lihtkatend 1, 2 ja 3 Ei arvutata.

5.13.7 Valem (5.32) võimaldab teha külmakindluse arvutusi olukorras, kus pinnasvee sügavus H on

suurem külmumissügavusest z = 125 cm. Kui esineb olukord, kus z / H > 1,0 (külmumis-

sügavus ulatub pinnasvette), mis on eriti külmaohtlik, tuleb suurendada muldkeha kõrgust või

alandada sügavdrenaažiga pinnasvee taset.

5.14 Katendi projekt

5.14.1 Katendi projekti koosseis:

1) lähteülesanne;

2) seletuskiri;

3) väliuuringute aruanne*;

4) aruanne projekteerimise ajal (eel) tehtud liiklusloendusest*;

5) ennustusliku koormussageduse määramine*;

6) aruanne varem tehtud uuringutest*;

7) aruanne oleva katendi ülevaatusest*;

8) aruanne oleva katendi varem koostatud projekti põhiandmeist ja ehitusaastale järgnenud

remontidest*;

9) konstruktiivsete põikprofiilide joonised valitud arvutusprofiilide kohta;

10) tugevusarvutuste ja külmakindluse koond - programmi KAP väljundi kohaselt;

11) erilahendused staatika ja dünaamika aladele kui neid esineb;

12) Muldkeha stabiilsuse ja vajumi arvutused**.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 24/35

* - kuuluvad katendi arvutuse projekti koosseisu vaid juhul, kui eraldi ei ole koostatud oleva tee

seisundi hinnangu ja liiklusuuringu aruandeid;

** - kui tehnilises kirjelduses ei ole mulde projekteerimist eraldi aruandena nõutud siis tuleb

projekteerida lahendus katendi projekti koosseisus või põhjendada selle tehnilist mittevajalikkust.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 25/35

6 LISAD

6.1 Lisa A Pinnaste tugevuskarakteristikud

6.1.1 Üldist

1) Tugevuskarakteristikud sõltuvad peamiselt pinnase niiskusest (paikkonna tüübist, vt Tabel 1),

kuid ka tihedusest, struktuurist ja vähesel määral koormamise viisist. Eeldatakse, et muldkeha

pinnase tihedus vastab normidele. Pinnase tugevuskarakteristikud määratakse pinnase

arvutusliku suhtelise niiskuse järgi, mis tagab kogu katendi töövõime ka kõige niiskemal ajal

(mille puhul säilib pinnase minimaalne tugevus). See esineb kevadeti pinnase ülessulamise ja

sügiseti sademeterikkal ajal. Pinnase tugevuskarakteristikud on: E-moodul (MPa), ϕ°

(sisehõõrdenurk) ja c (nidusus, MPa). Nende määramiseks on vaja teada pinnase arvutuslikku

niiskust W1.

2) Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 püstitamisel lähtutakse paikkonna tüübist, pinnase

keskmise niiskuse W0 ning voolavuspiirile WL vastava niiskuse suhtest W = W0/ WL. Kuna

voolavuspiirile vastaval niiskusel pinnase kandevõime praktiliselt puudub, on suhteline

niiskus sellisena ette antud, et see on alati alla ühe.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 26/35

Tabel 14 Paikkonna tüübi kirjeldus ja pinnaste suhtelised niiskused.

Paik-

konnat

üübi

nr.

Paik-

konna

tunnus

Paikkonna tüübi kirjeldus

1 Kuiv

Pinnavete äravool on tagatud; pinnasvesi on sügaval ega mõjuta kasvu-

pinnase taimestikku. Pinnasteks on peamiselt kruusliivad, liivad ja A-

pinnased, kuid esineb ka savikaid pinnaseid, kuid viimaste suhteline

niiskus on alla 0,73. Kui muldkeha kõrgus on normidest 1,5 korda

suurem, on tegemist, sõltumata muudest asjaoludest, 1. paikkonna

teelõiguga.

2 Niiske

Pinnavete äravool pole ajuti tagatud; selle üheks tunnuseks on maapinna

0,003 lähedased, kuid suuremad sellest, looduslikud kalded. Esineb

lühiajalist (alla 30 päeva) seisuvett. Pinnasvesi, on külmumispiirist

ainult vähe sügavamal, ometigi mõjutab kasvupinnase niiskumist,

mistõttu kasvavad niiskuslembelised taimed; võib isegi esineda

pindmise soostumise tunnuseid.

Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8. On

mõeldav tee külgnevate alade piki- ja põikplaneerimisega ning

kraavitamisega niiskustingimusi parandada ning seega saavutada 1.

paikkonna olukord.

Kõik 1. Paikkonna tüübi süvendid ja 0-profiilid (ka normidega

ettenähtust madalamad muldkehad) kuuluvad 2. paikkonda.

3 Liigniiske

(märg)

Pinnavete äravool on raskendatud; esineb pikaajalist (üle 30 päeva)

seisuvett.

Maapinnalähedase pinnasvee tõttu esineb ilmseid soostumise tunnuseid.

Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega üle 0,8.

Paikkonna tüübi muutmine on võimalik ainult suureulatuslike

kuivendustöödega. Kõik 2. paikkonna tüübi süvendid ja normidega

ettenähtust madalamad muldkehad kuuluvad 3.paikkonda.

Märkus: Niiskuspaikkonna valik tugineb eeldusel, et projektis ettenähtud meetmed mis muudavad kõrgveetaset,

realiseeritakse.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 27/35

Tabel 15 Pinnaste suhtelised niiskused voolupiirist.

Paikkonna

tüübi nr

Pinnase suhteline niiskus W

Pinnasegrupp

A B C D

1 0,63 0,65 0,68 0,73

2 0,66 0,68 0,71 0,76

3 0,68 0,70 0,73 0,78

6.1.2 Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 arvutamine (tabel 3).

6.1.3 Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 arvutamine toimub järgmiselt:

1) Tabel 1 järgi määratakse tee(lõigu) paikkonna tüübi number;

2) teades pinnast, saadakse tabel 2 pinnase suhteline niiskus W;

3) suhtelisi niiskusi tuleb parandada sõltuvalt tee konstruktiivsetest iseärasustest; saadakse W2

(tabel 3);

4) arvutuslik suhteline niiskus W1 = (W või W2) * (1 + t * v).

Tabel 16 Parandustegurid W2

Jrk nr Konstruktiivne iseärasus (summeritakse) Parandus

1 Teepeenrad on kaetud ≥ 2/3 laiuses asfaldiga -0,05

2 Teepeenrad on kaetud kruusa või killustikuga -0,02

3 Muldkehas on hüdroisolatsioonikiht -0,05

4 Muldkehas on pikifiltertoru -0,05

5 Muldkeha on süvendis +0,03

Märkus: Kui arvutuslik suhteline niiskus peale konstruktiivsest iseärasusest tingitud paranduste arvessevõtmist W1 >

0,75 ja katendi paksus on >75cm, siis tuleb kasutata tegeliku arvutusliku suhtelise niiskuse saamiseks parandustegurit

delta(Δ).

6.1.4 Arvutuslik suhteline niiskus, mis on aluseks E, ϕ ja c leidmiseks tabelist 5 leitakse siis

alljärgneva valemi põhjal:

W3 = (W+ Δ1)*(1+t*v)- Δ

Kus: W - pinnase suhteline niiskus voolupiirist

Δ1 - parandustegur tee konstruktiivsetest iseärasustest

t - normhälbetegur (sõltub töökindlustegurist, mis omakorda on seotud tugevusteguriga ja

tee klassiga)

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 28/35

v - variatsioonitegur = 0,1

Δ- parandustegur delta, kui H>75cm

6.1.5 Parandusteguri delta kasutamine väldib katendi üledimensioneerimist eriti 3. niiskuspaik-

konnas D grupi aluspinnastes.

Tabel 17 Normhälbe tegurid

Töökindluse tegur 0,6 0,85 0,9 0,95

Normhälbetegur t 0,26 1,06 1,32 1,71

Variatsioonitegur v 0,1

6.1.6 Pinnase tugevuskarakteristikute määramine.

1) W1 järgi määratakse tabel 5, vajadusel interpoleerides, pinnase tugevuskarakteristikud:

a. E-moodul, MPa;

b. ϕ – sisehõõrdenurk (°);

c. c - nidusus, MPa

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 29/35

Tabel 18 Pinnaste arvutuslikud (empiirilised) tugevuskarakteristikud.

Pinnase

grupp

Pinnaste tugevuskarakteristikud vastavalt arvutuslikule niiskusele W1

või korrigeeritud arvutuslikule Pinnase niiskusele W3

0,5 0,55 0,6 0,65 0,7 0,75 0,8 0,85 0,9 0,95

A

E 70 60 56 53 49 45 43 42 41 40

ϕ 37 36 36 36 35 35 34 34 33 33

c 0,015 0,014 0,014 0,013 0,012 0,011 0,010 0,009 0,008 0,007

B

E 96 90 84 78 72 66 60 54 48 43

ϕ 38 38 37 37 36 35 34 33 32 31

c 0,026 0,024 0,022 0,018 0,014 0,012 0,011 0,01 0,009 0,008

C

E 108 90 72 50 41 34 29 25 24 23

ϕ 32 27 24 21 18 15 13 11 10 9

c 0,045 0,036 0,030 0,024 0,019 0,015 0,011 0,009 0,006 0,004

D

E 108 90 72 54 46 38 32 27 26 25

ϕ 32 27 24 21 18 15 13 11 10 9

c 0,045 0,036 0,030 0,024 0,016 0,013 0,010 0,008 0,005 0,004

Märkused:

1. interpoleerimistulemus ümardatakse tabeli täpsuseni;

2. katendiarvutuse jaoks ei sõltu E, ϕ ja c temperatuurist, küll aga peab arvestama temperatuuriga laboriteimi

puhul;

3. katendi alla jäävat pinnast võib vaadelda lõpmatu paksusega kihina, kui kihi paksus on > 75 cm. Vastasel

korral mitmekihilisena, mille tugevuskarakteristikud katte all on E = Eüld , c ja ϕ. Sügavamale (>75 cm)

jäävate kihtide c ja ϕ ei oma tähtsust.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 30/35

6.2 Lisa B Materjalide tugevuskarakteristikud

Tabel 19. Sideainega töödeldud materjalid

Jrk. nr. Materjali nimetus

Katendi arvutamisel

Elastsele

vajumile Nihkele Tõmbele

E1 (10°C) E2 (20°C) E3 (0°C) R

(tõmbetugevus)

1 SMA killustikmastiksasfalt 3200 1800 4500 2,8

2 AC surf; AC bin asfaltsegu 2400 1200 3600 2,4

3 MA valuasfalt 2400 1200 3600 2,4

4 AC base asfaltsegu 1400 800 2200 1,6

5 PA dreenasfaltsegu 1400 800 2200 1,6

6 AC surf kergasfaltsegu (B160/220) 1400 800 2000 1,2

9 MSE seguris / teel segatud 950 600 / 500 -

10 Vana mustkate või asfaltkate 1400 800 -

11 MUK mustkillustikust kiht 800 - - -

12 Kerg- ja sügavimmutus 450 - - -

13

BS bituumenstabiliseeritud kihid asfaldipurust:

- seguris segatud

- teel segatud

600

500

-

-

14

KS kompleksstabiliseeritud kihid:

- seguris segatud

- teel segatud

800

700

-

-

15

TS tsementstabiliseeritud kihid:

- uutest mineraalmaterjalidest seguris segatud

- uutest mineraalmaterjalidest teel segatud

900

700

0,6

0,4

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 31/35

Tabel 20. Sideainega töötlemata kihid ja materjalid

Jrk. nr. Kihi nimetus E-moodul,

MPa

Sisehõõrde

nurk ϕº

Nidusus c,

MPa

1 Tuhkbetooni freespuru 150 40 0,01

2 Munakivi-, parkettkivi sillutis 500 - -

3 Pinnatud freespurukate 400 - -

4 PS_Killustiku ja freesipuru segu (50:50) 350 - -

Tabel 21. KAP arvutuslehe kohustuslik lisa - materjalide klassifikatsioon, esitatud nõuded ja arvutus-

parameetrid.

Täite-

materjalid

(Tm)

Arvutusparameetrid

Plastsus

EVS-EN

ISO 17892-

12

Sõelkõver Lõimise-

tegur

Peenosist

e sisaldus Nimetus (informatiivne)

E (MPa)

Sisehõõr

denurk

φ (⁰)

Nidusus

c (MPa) Rootsi WL EVS 14688 Cu %

EVS-EN ISO 14688-1; EVS-EN ISO

14688-2 (va killustikud)

_280 280 ≤5 Tard- või paekivikillustik (LA≤35)

_240 240 ≤5 Pae- või kruuskillustik (LA>35)

_200 200 Olemasolev killustikalus4

_180 180 45 0,03 ≥6 Sidumata segu (KN Määrus 101 lisa 10)

_150 150 43 0,01 2…63 mm >50% ≥6 ≤5 Gr - Kruus

_135 135 42 0,008 2…63 mm >50% <6 5-15 Gr - Kruus

_E (160) 160 41 0,03 <0,63 10…35%

ja

>5 mm >20%

- liiva-kruusa-killustiku segu _F (110) 110 36 0,02 <25

_G (60) 60 31 0,01

_130

_115

130

115

42

40

0,007

0,006 <10

0,63…2 mm >50% >3

2…3

≤5

≤5

kruusliiv, jämeliiv

mõõdukalt ühtlaseterine jämeliiv

_120 120 40 0,006

<10

0,2..0,63mm >50%

>3 ≤5 keskliiv

_105 105 38 0,005 2…3 ≤5 mõõd.ühtlaseterine keskliiv

_100 100 38 0,005

0,63…0,2mm >50%

>3 ≤5 peenliiv

_90 90 36 0,005 2…3 ≤5 mõõd.ühtlaseterine peenliiv

_75 75 33 0,005 0,63…0,2mm >50% ≤2 5-15 ühtlaseterine liiv, mölline peenliiv

_65 65 40 0,005

0,063…2 mm >50%,

millest omakorda

0,25…2 mm >50%

5-15 -

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 32/35

Märkused:

1. Katendikihtide täitematerjalid märgitud halliga.

2. A…D nõuded on kirjeldatud Lisa C.

3. Tugevama materjaliga asendamine ei vaja kooskõlastamist ja/või uusi arvutusi.

4. Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile mittevastav killustik.

5. Ühtlaseteralise materjali (Cu<3) kasutamise korral on kohustuslik eristava geosünteedi kasutamine liivakihi

peal, AKÖL >1000 korral (kuni uue Geosünteetika juhendi kehtestamiseni).

6.2.1 Projekteerijal võib tellija nõusolekul liiva-kruusa-killustikusegude puhul kasutada

arvutusparameetreid, mis tuginevad konkreetse kruusa omadustel. Vastavalt teadustöö10

tulemustele on võimalik segu elastsusmoodul 160, 110 või 60 MPa, kui tabeli 9 alusel

saadud näitaja on sellest suurem. Sellisel juhul on segu arvutusparameetrite määramise

aluseks ning see rakendub kui:

1) Üle 5 mm osiseid on vähemalt 20%;

2) peenosis (alla 0,63 mm) ei ole plastne (WL<25);

3) alla 0,63 mm osiste sisaldus on vahemikus 10…40%.

6.2.2 Konkreetse materjali kohta interpoleeritakse laboratoorse uuringu tulemustest voolavuspiir

ja peenosise sisalduse järgi vastav elastsusmoodul (MPa).

Tabel 22 Materjali voolavuspiir ja peenosise sisalduse järgi elastsusmoodul (MPa).

WL, Rootsi koonus 0 8 11 17 25

<0,63 mm 10% 200 200 200 200 200

<0,63 mm 15% 200 190 179 160 140

<0,63 mm 20% 200 181 161 131 103

<0,63 mm 25% 200 174 149 110 70

<0,63 mm 30% 200 166 134 90 50

<0,63 mm 35% 200 159 121 74 33

6.2.3 Sõelkõvera alusel tuleb välja arvutada kaks indeksit: Cu (d60/d10) uniformity coefficient -

lõimistegur ning Cc (d30^2/(d10*d60) mis määravad materjali ühtlaseteralisuse EVS-EN

14688-2 standardi alusel.

10 https://transpordiamet.ee/media/3209/download

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 33/35

6.3 Lisa C. Niiskustundlike aluspinnaste määratlused

Tabel 23 EVS-EN ISO 14688-1 ning 2 peenpinnaste pinnase grupp (Tm_A…D)11

11 https://transpordiamet.ee/media/3209/download, vt detailsemad pinnaste liigitused ja üleminekud EVS liigitusele.

Fraktsioon, mm Fraktsiooni sisaldus, % Mölline liiv - siSa

Savine liiv - clSa

Liivane möll - saSi

Liivane savimöll - saclSi

Liivane möllsavi - sasiCl

Liivane savi - saCl

Mölline liiv - siSa

Savine liiv - clSa

Liivane möll - saSi

Liivane savimöll - saclSi

Liivane möllsavi - sasiCl

Liivane savi - saCl

Möll - Si

Savimöll - clSi

Möllsavi - siCl

Savi - Cl

Mölline liiv - siSa

Savine liiv - clSa

Liivane möll - saSi

Liivane savimöll - saclSi

Liivane möllsavi - sasiCl

Liivane savi - saCl

Kruusaga mölline liiv - grsiSa

Kruusaga savine liiv - grclSa

Mölline liiv - siSa

Savine liiv - clSa

Liivane möll - saSi

Liivane savimöll - saclSi

Liivane möllsavi - sasiCl

Liivane savi - saCl

Mölline liiv - siSa

Savine liiv - clSa

Liivane möll - saSi

Liivane savimöll - saclSi

Liivane möllsavi - sasiCl

Liivane savi - saCl

Liivaga mölline kruus - sasiGr

Liivaga savine kruus - saclGr

Kruusaga mölline liiv - grsiSa

Kruusaga savine liiv - grclSa

Kruusaga liivane möllpinnas - grsasiS

Kruusaga liivane savipinnas - grsaclS

Liivaga kruusane möllpinnas - sagrsiS

Liivaga kruusane savipinnas - sagrclS

Möll - Si

Savimöll - clSi

Möllsavi - siCl

Savi - Cl

Kruusane möll - grSi

Kruusane möll-savi - grclSi

Kruusane savimöll - grsiCl

Kruusane savi - grCl

Kruusaga liivane möll - grsaSi

Kruusaga liivane savi - grsaCl

Liivaga kruusane möll - sagrSi

Liivaga kruusane savi - sagrCl

Kruusaga liivane möllpinnas - grsasiS

Kruusaga liivane savipinnas - grsaclS

Liivaga kruusane möllpinnas - sagrsiS

Liivaga kruusane savipinnas - sagrclS

Liivane möll - saSi

Liivane savimöll - saclSi

Liivane möllsavi - sasiCl

Liivane savi - saCl

Möll - Si

Möllsavi - siCl

Savimöll - clSi

Savi - Cl

Möll - Si

Möllsavi - siCl

Savimöll - clSi

Savi - Cl

Kruusane möll - grSi

Kruusane savimöll - grsiCl

Kruusane möllsavi - grsiCl

Kruusane savi - grCl

D 2 - 0,063 < 40

20 - 50

< 20

< 40

< 40

10 - 25

10 - 25

25 - 40 10 - 18

40 - 50 18 - 27

50 - 70 27 - 44

2 - 0,063 ≥ 40

1 - 10

1 - 10

25 - 40

40 - 50

50 - 70

C

10 - 18

18 - 27

27 - 44

10-25 1-10 2 - 0,063 > 50

< 10 < 1 Ei määratleta Ei määratleta

Pinnase nimetus Plastsusnäitaja WLR (Rootsi koonus) Plastsusarv IPC (Casagrande) Fraktsiooni sisaldus, % kuiva pinnase üldmassist

A

B

Pinnase-

grupp

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 34/35

6.4 Lisa D. Kulumiskihi projektsed eluead

6.4.1 Kvaliteedimäärusest ja Juhisest tulenevaid nõudeid järgides on asfaltkatete projekteeritud

eluead sõltuvalt kasutuskohast katendikonstruktsioonis ja konkreetse objekti aasta keskmisest

ööpäevasest liiklussagedusest (edaspidi AKÖL) järgmised:

1) tingimusel AKÖL ≥ 12 000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 7 aastat ja eluea

lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm;

2) tingimusel 6000 ≤ AKÖL < 12 000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 10 aastat ja

eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm;

3) tingimusel AKÖL < 6000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 12 aastat ja eluea

lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 17 mm;

4) sõltumata AKÖL tingimustest on regenereerimistehnoloogiaga (sh. kuumtaastamine)

taastatud kulumiskihi asfaltkatte eluiga 7 aastat ja eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa

sügavus suurem kui 15 mm.

6.5 Lisa E. Kataloogilahendused

6.5.1 Kataloogilahenduste kasutuse eeldused ja tingimused, millega peab kataloogilahendusi

kasutades arvestama:

1) Konstruktsioonilahenduse valikuks peab teada olema eeldatavat liiklussageduse vahemikku.

2) Kataloogilahendusi on lubatud kasutada kuni 1500 AKÖL korral.

3) Maksimaalne teelõigu pikkus mida võib kataloogilahendusega projekteerida on 200m (v.a

kergliiklustee).

4) Kasvupinnas ja turvas tuleb tee mulde alt eemaldada kogu ulatuses.

5) Ehitamise ajal tuleb juhinduda Transpordiameti kodulehel toodud kehtivatest ehitusjuhistest

ja määrustest.

6) Tee ja teemaa-ala piki- ja põikprofiiliga ning kraavidega tuleb tagada vee äravool.

7) Aluspinnaseks on kõikidel konstruktsioonidel eeldatud halvimat D gruppi & III.

niiskuspaikkonda.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r2 Kinnitamine: 13.10.2025 nr 1.1-

1/25/115

Koostajad: Taavi Tõnts ja

Simmo Talpas-Taltsepp 35/35

6.5.2 Projekteeritud katendikataloog p.6.5.1 tingimuste täitmise korral (tabel 24).

Tabel 24 Katendikataloog

Märkused:

1. Kruusaluse ja kruuskatte materjalinõuded (segu number) valida Majandus- ja taristuministri kehtivast „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“ määruse lisast 10;

2. Tabelis on kõik paksused sentimeetrites;

3. Asfaltsegu mark 70/100;

4. Liivakihi maksimaalne peenosiste (0,063mm) sisaldus max 5% (f5);

5. Killustikaluse minimaalsed nõuded KKEJ tabel 1 järgi:

a. AKÖL < 500: veerg nr. 7;

b. AKÖL ≥ 500: veerg nr. 6.

6. Asfaltsegude minimaalsed nõuded vastavalt EVS 901-3 standardile:

a. AC surf täitematerjali minimaalsed nõuded tabel 7 järgi:

i. AKÖL < 900 kui on soolatatav lõik siis kasutada minimaalselt EVS 901-3 45% tard- ja

moondekivimi nõuet;

ii. AKÖL ≥ 900.

b. AC base täitematerjali minimaalsed nõuded tabel 9 järgi.

7. Kui kerg- ja siirdekatendis kasutatakse kruusaluse asemel killustikalust siis tuleb konstruktsioon eristada

aluspinnasest NGS 3 geotekstiiliga;

8. Võib kasutada paremat materjali (näiteks võib kasutada Tm_90 asemel Tm_105);

9. Kui on teada, et kergliiklustee katendil hakkavad liiklema tavapärasest raskemat tehnikat (kaubaautod, raskem

talihooldetehnika) siis tuleb valida kataloogist tugevam konstruktsioon või projekteerida lahendus.

Konstruktiivne Evaj=180 MPa Evaj=290 MPa

Püsikatend

Kergliiklustee, eramute

mahasõidud, sõiduauto

parkla

500-1500 AKÖL ja

bussipeatused (max 20

bussi/ööpäevas)

Mahasõidud raskeliikluse

(metsa-ja karjääriteed jms)

jaoks, kaevikute taastamine.

AC surf 12 või 16 5 (6 cm parkla ja mahasõit) 4 7 (AC16)

AC base 20 või 32 - 6 10 (AC32)

Killustikalus LA≥35, Emin=240MPa 20 30 40

Liivakiht Tm_90 või parem 20 28 40

Geotekstiil - NGS 3 NGS 3

Evaj=140 MPa

Kergkatend 300-1500 AKÖL

Pindamistehnoloogia 2x

MSE20 (või AC surf) 8

Kruusalus (segu 1-4) 50

Evaj=120 MPa

Siirdekatend 0-300 AKÖL

100-300 AKÖL

300-500 AKÖL

Pindamistehnoloogia

- / 2x(50-100

AKÖL) 2x 2x

Purustatud kruus (segu 5 või 6) 12 - -

ACbase,ACbin, ACsurf - - 10

Freespuru või segu 5 või 6. - 8 -

Kruusalus (segu 1-4) 50 45 40