Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi kinnitamine

KÄSKKIRI

27.11.2023 nr 1.1-1/23/217

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi

kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel: 1. Kinnitan juhendi „Elastsete teekatendite projekteerimine“ (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Maanteeameti peadirektori 29.03.2017 käskkirja nr 0088 „Elastsete

teekatendite projekteerimise juhendi kinnitamine“ ja 23.12.2020 käskkirja nr 1-2/20/1055

„Maanteeameti peadirektori 29.03.17 käskkirja nr 0088 „Elastsete teekatendite

projekteerimise juhendi kinnitamine“ muutmine“.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Juhend

Elastsete teekatendite projekteerimine

TRANSPORDIAMET 2023

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 2/58

2

SISUKORD

1. EESMÄRK ................................................................................................................................... 2

2. MÕISTED .................................................................................................................................... 3

3. KÄSITLUSALA .......................................................................................................................... 4

4. OSAPOOLED JA VASTUTUS ................................................................................................... 4

5. SEOTUD DOKUMENDID.......................................................................................................... 4

6. ELATSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE .............................................................. 5

1. EESMÄRK

Käesoleva juhendiga kehtestatakse detailsemad elastsete teekatendite projekteerimise nõuded lisaks

Kliimaministeeriumi määrusega nr. 05.08.2015. a kehtestatud üldnõuetele. Juhendisse on lisatud

varasemast määrusest väljajäänud olulisemad osad, et moodustuks terviklik katendi arvutuseeskiri.

Lisatud on tabel 1 et uue määruse järgsetelt sõidutee funktsioonidelt saaks üle minna katendiarvutusi

tehes teeklassile. Seejärel on võimalik 1983 aastast kasutusel oleva Odemarki baasmetoodikal

põhineva arvutuseeskirjaga projekteerida jätkuvalt tehnilis-majanduslikult ning

keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Juhend ja arvutusprogrammi KAP 2 baseeruvad TalTech 2016a

teadustööle1.

1.1. Juhendi sihtrühm

Juhend on mõeldud kasutamiseks teede projekteerimise projektijuhtidele ning riigimaanteede

projekteerijatele jt. Seda võivad kasutada ka teised teeomanikud.

1.2. Juhendi huvigrupid

Tee omanikud, liiklejad jt seotud osapooled.

1 https://transpordiamet.ee/media/3173/download

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 3/58

3

2. MÕISTED

2.1. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) – aasta jooksul vaadeldavat tee

ristlõiget läbinud sõidukite arv jagatuna päevade arvuga aastas.

2.2. Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte ja muldkeha vahel (v.a dreenkiht).

2.3. Aluspinnas – looduslik pinnas või kivim, millele on rajatud muldkeha või selle puudumisel

katend.

2.4. Dreenkiht – erijuhul rajatav, töökihil asetsev piisava paksusega kiht, mis juhib vee katendist

välja või ajutiselt mahutab liigvett.

2.5. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis

arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning sideainega

töödeldud katte kihid ka tõmbepingetele Elastsusmoodul suurus, mis iseloomustab materjali

elastsust: pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhe.

2.6. Geosünteet – üldnimetus toote kirjeldamiseks, mille vähemalt üks lehe-, ribavõi

kolmemõõtmelise tarindi kujuline koostisosa on valmistatud sünteetilisest või looduslikult

polümeerist, ning mida kasutatakse kokkupuutes pinnase ja/või muude materjalidega

geotehnilistel ja üldehituslikel rakendustel.

2.7. Kandev kiht – asfaltbetoonkatte alumine kiht, mis paikneb kulumiskihi või siduvkihi ja aluse

vahel.

2.8. Kapillaartõus – veetõus pinnastes üle gravitatsioonivee pinna pindpinevusjõu toimel.

2.9. Kasutuspiirseisund – seisund, millele vastavate tingimuste ületamisel konstruktsiooni või

konstruktsioonielemendi normaalseks kasutamiseks kehtestatud nõuded ei ole enam täidetud.

2.10. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu

transpordivahenditelt tuleva koormuse.

2.11. Katendikiht – katendi struktuuriline element, mis on valmistatud ühest materjalist (segust)

ning mida võib paigaldada ühe või mitme kihina.

2.12. Kindlustatud peenar – tolmuvaba kattega teepeenra osa, mis jääb muldkeha serval paikneva

tugipeenra ja sõidutee vahele.

2.13. Koormussagedus – tee enamkoormatud sõiduraja ristlõiget läbinud arvutuslike

teljekoormuste arv ajaühikus Kulumiskiht asfaltbetoonkatte pealmine kiht, mis on liiklusega

otse kontaktis.

2.14. Külmakaitsekiht – kiht materjalidest, mille maht tänu poorsusele külmudes ei muutu ja kogu

niiskusega seotud mahu suurenemine külmumisel toimub pooride arvel.

2.15. Külmakerkeline pinnas – külma ja kapillaartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht

veesisalduse suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis sulades kaotab vajaliku

kandevõime.

2.16. Külmakindlus – materjali omadus veega immutatult taluda paljukordset vahelduvat

külmumist ja ülessulamist.

2.17. Külmumissügavus – sügavus, milleni pinnas talvel külmub.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 4/58

4

3. KÄSITLUSALA

Käesolev juhend on aluseks riigimaanteede elastsete teekatendite projekteerimiseks. Kuni 1000

AKÖL korral võib riigimaanteedel kasutada Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele

näidislahendusi (vt p 5.2).

Esitatud põhimõtteid tuleb rakendada nii uute teede kavandamisel kui ka olemasolevate teede

rekonstrueerimisel.

Lühematel teelõikude (kuni 2 km) projekteerimisel tuleb kaaluda, tehnoloogilistest kaalutlustest

tulenevalt, erilahendusi. Näiteks teede laiendamisel ristmiku piirkonnas võib kasutada olemasoleva

katendi konstruktsiooni kui see on osutunud vastupidavaks (sel juhul ei pea uut konstruktsiooni

arvutama, projektis tuleb seda vaid analüüsida ning tehnilis-majanduslikult põhjendada). Kui põhiteel

on näiteks stabiliseeritud alus, siis nt ristmikuala laiendamisel on otstarbekam arvutada uus

killustikalus, mida on tehnoloogiliselt lihtsam ja kvaliteetsem väikeses mahus ehitada jms.

4. OSAPOOLED JA VASTUTUS

Osapool Vastutus protsessi raames

Taavi Tõnts juhendi koostaja

Aivo Salum töörühma liige

Romet Raun töörühma liige

5. SEOTUD DOKUMENDID

5.1. Õigusaktid

 Tee projekteerimise normid

5.2. Seotud dokumendid

 Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis

 Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele

 Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 5/58

5

6. ELATSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

6.1. Üldist

Katendiarvutusi teostades tuleb sõidutee funktsioonilt üle minna maantee klassile Tabel 1 alusel.

Tabel 1. Sõidutee funktsioonilt maantee klassile üleminek (katendiarvutuste jaoks).

Sõidutee funktsioon Maantee klass Füüsiline perspektiivne liiklussagedus AKÖL

2+2 põhimaantee I üle 14500

2+1 põhimaantee II 6000-14500

1+1 põhimaantee III 3000-6000

1+1 tugimaantee IV 500-3000

Kõrvalmaantee V 50-500

Muud teed VI Kuni 50

Tugevuskriteeriumina on kasutatud võrdlust tegelike tugevuslike suuruste (pinged, elastne vajum)

kõrvutamist vastavate lubatavate suurustega:

M ≤ M lub / Ktt (6.1)

Evaj * Ktt ≤ Eüld (6.2)

M – tegelikud pinged, Mlub – eelmistele vastav lubatav suurus; Evaj – teekatendi (katend) vajalik

elastsusmoodul (edaspidi vajalik E – moodul või Evaj); Eüld – teekatendi üldine elastsusmoodul

(edaspidi üldine E – moodul), Ktt – tugevustegur;

 katendikihtide numeratsioon on vaikimisi – ülalt alla;

 valemid kehtivad ainult selgitustes toodud liikmete dimensioonide korral;

 vaikimisi on dünaamilisuse teguriks Kd = 1,3 (sõltub kiirusest - 1,3 vastab maanteekiirustele);

 kui on vaja kasutada Poisson tegureid, siis on need järgmised:

muldkeha pinnastel μ = 0,35

aluse materjalidel μ = 0,25

Eüld arvutamisel μ = 0,3

Valemite, tabelite ja jooniste numbrid on kaheosalised: esimene osa tähistab punkti ja teine jooksvat

järjekorranumbrit; viimane algab igas uues punktis ühest. Eraldamaks valemeid, tabeleid ja jooniseid

täiendatakse tabeli ja joonise numbrit tähega “T” või “J”. Näiteks:

 P2 tähendab viidet punktile 2;

 (10.2) tähendab 10.punkti 2.valemit;

 J14.2. tähendab 14.punkti 2.joonist;

 L1.4. tähendab 1.lisa vastavat 4.alajaotust;

 N3.T1. tähendab 3. näite 1.tabelit.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 6/58

6

Katendite tugevusarvutust käsitletakse Juhendis ainult dünaamilisele koormusele.

Staatilise koormuse ala kohta vt p.6.11.2.

Kui katendi projekteerimisel ilmneb olukordi, mida pole Juhendis käsitletud, siis peab projekteerija

pakkuma tellijale kooskõlastamiseks omapoolsed lahendused. Nende loetelu ja põhjendused tuleb

esitada katendi projekti seletuskirjas.

Juhendi järgi projekteeritud ja ehitatud katendi tugevus ja külmakindlus on tagatud pinnaste ning

ehitusmaterjalide normtiheduse ja teemaal korrastatud vete äravoolu korral.

6.2. Katendi projekti lähteülesanne

Katendi projekti lähteülesanne sisaldab:

 tee ja rajatise nimetust, algus- ning lõpp-punkti;

 riigiteede puhul tee klassi, linnatänavate korral tänava liiki või nõuet selle määramiseks;

 katendi tüüpi või nõuet selle määramiseks;

 katendi eeldatavat kasutusaega (sõltuvalt katte liigist ja ehituse etapiviisilisusest);

 nõuet liiklusloenduse korraldamiseks ja liiklusvoo grupilise kooseisu määramiseks;

 nõuet ennustusliku koormussageduse määramiseks;

 vajadusel katendi etapiviisilist ehitamist;

 nõuet varem (sh ka PMSi raames) tehtud uuringute kirjeldamiseks ja hinnangut antud

projektis nende kasutamise võimalikkusest;

 nõuet oleva katendi ülevaatuseks ja seisukorra kirjeldamiseks;

 aruannet oleva katendi ehitusaasta, remontide, varem projekteeritud katendi

koormussageduse, Evaj, ja Eüld kohta;

 nõuet teemaal vete äravoolu korrastamiseks.

Sõltuvalt konkreetse tee ja rajatise iseärasustest võib tellija seda loetelu täiendada või ahendada.

6.3. Teekatend

Katendid liigitatakse elastseiks ja jäikadeks. Jäikade katenditega on tegemist siis, kui mõni kihtidest

on ehitatud tsement- või raudbetoonist. Kõik teised katendid on elastsed. Tänapäeval võivad esineda

ka poolelastsed katendid. Juhendis käsitletakse ainult elastseid katendeid.

Katend koosneb kahest põhikihist – kattest (katendi kõige ülemine kiht, mis puutub vahetult kokku

liiklusvahendite ratastega) ja alusest. Need kihid peavad reeglina olema. Põhikihtidele võivad

lisanduda lisakihid.

Katendi iga põhikiht võib omakorda koosneda mitmest kihist. Näiteks püsikatte ülakiht (AC surf,

SMA), katte vahekiht (AC bin), katte alakiht (AC base); aluse sideainega töödeldud kiht (MUK, KS,

TS) ja sideainega töötlemata kiht (tavaliselt killustik). Kihi nimetusele võib lisada ka materjali, millest

antud kiht ehitatakse, nimetus. Näiteks: asfaltbetoonkate, asfaltbetoonkatte ülakiht, killustikalus jne.

Lisakihtidest esineb tavaliselt dreenkiht, mis võib puududa, kui mõni teine kiht seda funktsiooni

täidab või kui muldkeha materjal on nõutava filtratsiooniga.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 7/58

7

Täiendavalt võivad vajadusel lisanduda külmakaitse-, soojaisolatsiooni-, hüdroisolatsiooni-,

kapillaartõusu katkestavad jm kihid. Juhend neid kihte ei käsitle.

Kuigi kate, alus ja dreenkiht ning muldkeha eraldi täidavad teatavaid, ainult neile omaseid

funktsioone, tuleb neid vaadelda katendi arvutamisel ja konstrueerimisel kui ühtset koostöötavat

tervikut.

6.4. Katendi tüübid ja katte põhiliigid

1) püsikatend:

 asfaltbetoonist, ka dreenasfaltbetoonist;

 monoliittsementbetoonist;

 monteeritavast raudbetoonist;

kui mõni aluse kihtidest on monoliittsement- või raudbetoonist;

2) kergkatend (soovitav kaaluda kuni 1500AKÖL korral):

kergasfaltbetoonist (ACsurf B/160/220 või vedelam sideaine, KAB varemalt);

 pinnatud mustsegust (MSE);

 pinnatud stabiliseeritud segu;

3) siirdekatend:

kiilutud killustikust;

optimaalsest kruusliiva segust;

 kiilutud killustikust, freespurust või optimaalsest kruusliiva segust kate, mis on 2-

kordselt pinnatud;

sideainega töödeldud (v.a sidus-) pinnastest.

4) lihtkatend, kui puudub mõni põhikihtidest või kate on juhusliku terakoostisega materjalist.

6.5. Ehitusmaterjalid ja pinnased

Juhendi käsitluses on ehitusmaterjalid (materjalid) need, mida toodetakse ja paigaldatakse. Pinnased

on need, mis jäävad konstruktsiooni alla.

Katendiarvutustes tuleb kasutada Geotehniliste uuringute kehtiva juhise järgseid lähteandmeid.

6.6. Tugevustegur ja töökindlustegur

Katte (katendi) seisund muutub (halveneb) kasutusaja jooksul. Ka korrektne hooldus ja õigeaegsed

remondid ei taga katte seisundit sellisena nagu see oli ehitusjärgselt. Kuid toimunud sõidetavuse

halvenemine peab jääma ka kasutusaja lõpuks teatavatesse vastuvõetavatesse piiridesse.

Neid piire iseloomustab töökindluse tegur Ktk, mille normväärtus reeglina on 0,95 … 0,60. See

tähendab, et kasutusaja lõpus võib arvutuslikult esineda maksimaalselt katte pinna defekte

(mitmesuguseid jäävdeformatsioone, sh ebatasasust, pragunemist, remonditud auke jmt) vastavalt 5%

kuni 40% sõidutee pinnast.

Katendi töökindlus tagatakse katendi tugevusega, mida arvutustes väljendatakse normitud tugevus-

teguri Ktt kaudu. Tegurid Ktt ja Ktk on toodud tabel 2.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 8/58

8

Tabel 2. Tegurid Ktt ja Ktk

Tee klass Katend Ktt Ktk

1 Püsikatend 1,03 0,98

2 Püsikatend 1 0,95

3 Püsikatend 0,95 0,9

3 Kergkatend 0,9 0,85

4 Püsikatend 0,9 0,85

4 Kergkatend 0,84 0,8

4 Siirdekatend 0,8 0,75

5 Püsikatend 0,85 0,8

5 Kergkatend 0,79 0,75

5 Siirdekatend 0,68 0,65

6 Püsikatend 0,79 0,75

6 Kergkatend 0,68 0,65

6 Siirdekatend 0,63 0,6

Reeglina kasutatakse ülaltoodud tabeli andmeid. Projekteerimise lähteülesandega võib sätestada ka

teistsugused Ktt ja Ktk väärtused. Teistsuguste väärtuste püstitamisel peab arvestama, et Ktk > 0.95

pole praktikas kergesti saavutatav. Kui soovitakse kasutada T6.1 tooduist erinevaid Ktt ja Ktk, siis

tuleb ette anda Ktk väärtus ning arvutada Ktt :

Ktt = -0,1459 * (Ktk) 2 + 1,2743 * Ktk– 0,0819 (6.1)

6.7. Kasutusaeg

Katendi üldpaksus ja üksikute kihtide paksused peavad tagama kogu konstruktsiooni tugevuse ning

külmakindluse kogu kasutusaja jooksul. Elastse katendi kasutusajaks on soovitav võtta mitte vähem

kui:

 7 aastat siirdekatendile;

 10 aastat kergkatendile;

 20 aastat püsikatendile.

Kasutusaeg määratakse katendi projekti lähteülesandes. Juhul kui võrreldakse omavahel maksumusi

siis peab olema võrdne kasutusaeg.

6.8. Koormamise viis

Sõidutee katend arvutatakse lühiajalisele korduvkoormusele, kusjuures üksikkoormamise kestvuseks

on 0,1s (mis vastab maanteekiirustele). Juhendi järgnevates osades nimetatakse seda dünaamiliseks

koormuseks. Koormamise kestvuse arvulist väärtust ei lähe vaja katendi projekteerimisel, kuid seda

on vaja teada bituumensideainega töödeldud ehitusmaterjalide ja pinnaste tugevuskarakteristikute

määramisel kas väli- või labori teimiga.

6.9. Normkoormus

Normkoormuseks on veoauto või autobuss, mille koormuskarakteristikud on järgmised:

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 9/58

9

Tabel 3. Koormuskarakteristikud

Koormus-

grupp

Max. koormus

staatil.kN

Max. dün

koormus

paarisrattale,

kN

Keskm

arvutus-

erisurve

teepinnale

p, Mpa

Ratta jälje

arvutusdiameeter d, cm

Üksik

teljele

Paaris

rattale

staat dün

koormamisel

Veoauto A 100 50 65 0,6 33 37

B 60 30 39 0,5 28 32

Buss A 110 55 72 0,6 34 39

B 70 35 46 0,5 30 34

Reaalselt lubatud 115 kN (96/53/EÜ) teljekoormused (veoteljel) on taandatud siirdeteguritega 100

kN (10 t) standardtelgedeks.

Tegelikud teljekoormused tuleb taandada arvutuslikeks teljekoormusteks (Si) valemiga 6.9

(6.9)

Arvutuslikeks tuleb taandada ainult normatiivsest väärtusest kergemad teljekoormused. Raskemate

koormuste taandamine arvutuslikeks võib toimuda vaid juhul, kui nad ei ületa normatiivset mitte

rohkem kui 20% ja sellise koormusega telgi on raskeliikluses alla 5%. Vastasel juhul tuleb katend

dimensioneerida tegelikule koormusele või rakendada koormusepiiranguid ebasoodsal

ilmastikuperioodil. Sõiduki üleviimiseks normatiivse koormusega telgede arvule arvutatakse

siirdetegur K valemiga 6.10.

(6.10)

Lisaks tabel 3 koormuskarakteristikutele on normeeritud topelt telje normkoormuseks 180kN ja

kolmikteljele 240 kN. Topelt- ja kolmiktelje normkoormusi on vaja teada tegelike teljekoormuste

redutseerimisel normkoormusteks. Et tegelikud rehvisurved ületavad tabelis toodud väärtusi, on

võimalik arvutustes kasutada vaid väiksema rattajälje väärtust, kuid rehvisurve mõju teistes valemites

käesolevas juhendis kasutatud metoodika puhul arvestada ei saa. Üldjuhul on tegelike teljekoormuste

ja rehvisurvete mõju arvestatud siirdetegurites (tabel 5).

Reeglina kasutatakse Eestis A grupi koormusi P1 nimetatud teede ja rajatiste katendite

projekteerimisel. Tellija vastava taotluse korral kasutatakse B grupi koormusi klassiväliste teede ja

rajatiste katendite projekteerimisel.

A ja B grupi autobuss on normkoormuseks, kui nende osatähtsus on suurem kui 5% raskeliikluse

(veoauto + auto-troll-buss) liiklussagedusest. Koormused jaotatakse sõiduradade vahel vastavalt

sõiduradade arvule ristlõikes (tabel 4).

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 10/58

10

Tabel 4. Koormuse jaotus sõiduradade vahel

Sõiduradade arv ristlõikes Enimkoormatud sõiduraja

rajategur a’

Märkus

1 1

2 0,55 Sõidutee laius üle 6 m

2 0,6 Sõidutee laius 5-6 m

2 0,8 Sõidutee laius kuni 5 m

2 0,9 Ühesuunaline sõidutee

3 0,5

4 0,45

6 0,45 Märkused:

1) Tabel 3 andmeid kasutatakse siis, kui liiklusuuringutega pole teisiti kindlaks tehtud;

2) radade numeratsioon paremalt vasakule;

3) kindlustatud teepeenral a’ võrdub äärmise sõiduraja rajateguriga;

4) kui sõiduradade arv ristmiku tsoonis (mõlemas suunas kokku, sh ka vasak- ning

parempöörde rajad) on > 3, siis kõikide radade puhul a’ = 0,50;

6.10. Koormussagedus

Arvutusveok V1 – veoauto, buss või troll, mõni muu maantee- või linnaliikluseks lubatud

spetsiaalveok ja –masin, mille rattakoormus on redutseeritud normkoormuse rattakoormuseks ning

mille redutseerimistegur on ≥ 0,05; ligikaudu vastab sellele auto kogumassiga 75 kN. Sellest

tulenevalt sõiduautod üldse ja reeglina väikebussid ning -veoautod pole arvutusveokiteks V1, mistõttu

katendi tugevusarvutustes neid ei arvestata. Viimased kaks võivad osutuda arvutusveokiteks nende

suure hulga (>500 auto ööpäevas) puhul, kui kogumass on ≥ 25kN.

Arvutusveok V2- selleks võib olla üks veoauto, buss või troll, mõni muu maantee- või linnaliikluseks

lubatud spetsiaalveok ja –masin, kui liiklusvoog koosneb valdavalt ühest neist; sel juhul võetakse see

üks normkoormuseks ja kõik teised füüsilised veokid redutseeritakse V2’eks. Arvutusveoki V2

kasutamine katendi arvutamisel on otstarbekas intensiivse ühissõidukiliiklusega linnatänavail.

Arvutusveok V3 - veoauto, mõni muu maantee- või linnaliikluseks erandkorras lubatud spetsiaalveok

ja –masin, mille ratta maks dünaamiliseks koormuseks on > 78 kN; sel juhul võetakse üks neist

normkoormuseks ja kõik teised füüsilised veokid redutseeritakse V3‘eks. Arvutusveokit V3

kasutatakse tee ja rajatise katendi projekteerimisel ainult teeomaniku taotlusel ja loal; sel juhul tuleb

silmas pidada iseärasusi katendi arvutamisel (vt P12.2). Reeglina ei kasutata arvutusveokit V3

üldkasutatavate teede katendite projekteerimisel, küll aga olevate katendite tugevuse kontrollimiseks,

kui selline veok erandkorras lubatakse üldkasutatavale teele.

Kui katendi arvutamisel kasutatakse veokeid V2 või V3 , siis tuleb ratta jälje arvutusdiameeter määrata

järgmise valemi abil.

pPd /*6,16 , cm (10.1)

P - on veoki V2 või V3 rattakoormus, kN;

p – katte ja ratta kontaktpinna erisurve (võrdub rehvirõhuga), Mpa.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 11/58

11

Koormussagedus Q on tee põiklõiget teataval (loendamise, ennustuslikul) ajal läbinud arvutusveokite

(tabel 5) aasta keskmine hulk ööpäevas. Seejuures peab projekteerija projekti vastavas kohas

seletuskirjaliselt lisama:

millise aasta liiklusloendusega on tegemist;

milline on ennustuslik aasta;

millise arvutusveokiga on tegemist;

kas katendi projekteerimisel on kasutatud A, B grupi või mõnda muud koormust.

Katendi tugevusarvutamisel on koormuseks ennustusliku aasta keskmine koormussagedus Q

arvutusveokites ööpäevas sõidutee ühel enimkoormatud sõidurajal.

Tabel 5. Arvutusveokite teljekoormuse taandamise siirdetegurid

Liik Teljed Siirdetegur

Keskmine veoauto (VK) 1+1 0,4

Kaheteljeline raske veoauto (VR2; 18 tonni) 1+1 2,66

Kaheteljeliste veoautode keskmine (VA2) 1+1 1,5

Kolmeteljeline raske veoauto (VR3; 26

tonni) 1+2 2,56

Neljateljeline raske veoauto (VR4; 32 tonni) 2+2 4,33

Keskmine buss (BK2) 1+1 0,4

Kaheteljeline raske buss (BR2) 1+1 2,6

Kaheteljeliste busside keskmine (B2) 1+1 1,5

Kolmeteljeline raske buss (BR3) 1+2 2,6

6-12 meetri pikkuste sõidukite keskmine

(VA/AB) 2,67

Sadulrong või autorong, 3 telge 3 2,56

Sadulrong või autorong, 4 telge (36t) 4 4,23

Sadulrong või autorong, 5 telge* (40t) 5 4,35

Sadulrong või autorong, 6 ja enam telge

(44t) 6 ja enam 4,8

Viieteljeline konteineriveok (2+3; 44 tonni) 5 8

Kuueteljeline metsaveok (3+3; 48 tonni) 6 5,46

Seitsmeteljeline metsaveok (3+4; 52 tonni) 7 4,2

Üle 12 meetri pikkuste sõidukite

keskmine (AR) 3,76

Märkused: Siirdetegurid tuginevad „Elastsete katendite projekteerimisjuhise 2001-52 täiendamine siirdetegurite osas“,

töö nr 2015-8 tulemustele.

Aasta keskmine ööpäevane koormussagedus Narv arvutatakse valemiga 6.10

(6.10)

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 12/58

12

kus: m – sõidukiliikide arv (näiteks tabelis 5 j=18); Nj – j liiki sõidukite arv ööpäevas tee mõlemas

suunas; Kj – j liiki sõidukite siirdetegur, mis võetud tabelist 5, a´ – rajategur, mis arvestab

enamkoormatud sõidurajale langeva koormussageduse osa (tabel 4).

6.10.1. Ennustusliku koormussageduse Q määramine

Ennustusliku koormussageduse määramine toimub „Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi

koostamine2 või uuema järgi, lähtudes keskmisest kasvutrendist ja juhul kui tellija ei ole määranud

teisi meetodeid.

Kui ennustuslik Q tuleb väiksem kui alguses olev, siis tuleb võtta aluseks kavandatava ehituse alguse

Q väärtus.

Liiklusuuringu raames või ka regulaarloendustes saadud tulemuste baasil saab leida loendatud

sõidukigrupi keskmised siirdetegurid (10-liigiline jaotus püsiloenduspunktidest, 13-liigiline

voolikloenduspunktidest) ning neid kasutada regulaarloenduste tulemustes väljastatud jaotuses

(SAPA, VAAB, AR) ja nende baasil teostatud koormuse prognoosis.

Juhendi järgi püsikatendite dimensioneerimisel kasutatakse 15-nda aasta koormussagedust (ehk siis,

katendi eluea jooksul esinevat maksimaalset koormussagedust), kuid et katendi eluiga sõltub pigem

summaarsest koormusest normtelgedes, tuleb katendi 20 aastase eluea korral arvutuslik koormus

taandada tinglikule 15nda aasta koormusele valemiga Q15=Σ(Qi*365,25)/5000. Juhul, kui kasutataks

20-nda aasta koormussagedust, ei arvestataks esimese viie aasta jooksul mõjuvaid koormusi.

Kui katendi projektiga käsitletaval teel (lõigul) on aastate jooksul liiklust loendatud, s.o on olemas

loendusrida, siis viimase umbes 10 aasta pikkuse rea analüüsiga, teades ka liiklusvoo grupilist

koosseisu, on võimalik määrata ennustuslikku koormussagedust.

Ennustusliku koormussageduse määramisel tuleb kasutada matemaatilise prognoosi meetodeid (juhul

kui baasprognoosi asemel nõutud). Seejuures tuleb hoiduda (teise või enamaastmelise)

polünoomitaoliste või lihteksponentvõrrandite ekstrapoleerimisest, sest seda tüüpi funktsioonide kasv

pole mitte millegagi piiratud, mistõttu pole välistatud ebaõiged tulemused. Arvestanud seda, tuleks

eelistada asümptooti omavaid funktsioone. Näiteks Gompertzi kõverat, modifitseeritud eksponenti jt.

Ka 1. astme polünoomi kasutamine võib anda rahuldavaid tulemusi.

Liiklusloendusrea alusel võib ennustuslikku koormussagedust määrata siis, kui tee haardekonna

(mõjuala) majanduses pole ette näha muudatusi, mis võiksid mõjutada loendusrea statsionaarset

iseloomu.

Uute teelõikude puhul on üldjuhul koormussageduse määramise aluseks liikluse modelleerimise

tulemused liiklusuuringust.

Katend tuleb projekteerida vähemalt minimaalse vajaliku Emin järgi, kui katendi projekteerimisaegse

liiklusloenduse või katendi projekti lähteülesandest ei tulene teisiti.

2https://transpordiamet.ee/media/3125/download

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 13/58

13

Katendi arvutusel tuleb lähtuda eeldatavast koormussagedusest. Vaatamata arvutustulemustele ei tohi

katendi üldine elastsusmoodul 100 kN normkoormuse korral olla väiksem tabelis 6 toodust

Tabel 6. Katendi vähimad nõutavad arvutuslikud koormussagedused ja elastsusmoodulid

6.11. Katendi konstrueerimine

 Katendi konstrueerimise käigus tuleb valida kattetüüp, katendikihtide materjalid ja kihtide

järjestus, kihtide orienteeruvad paksused ning külmakindluse, pragudekindluse ja

nihkekindluse tagamise viisid.

 Katendi konstruktsiooni valik peab toimuma variantide tehnilis-majandusliku analüüsi

alusel, kus tuleb arvestada asukoha looduslikke tingimusi, sealhulgas pinnaste niiskumise ja

temperatuuri kõikumiste iseärasusi ning pikaajalisi praktilisi kogemusi nendes tingimustes.

 Katendikihtide rajamisel on esmatähtis lähtuda majanduslikust tasuvusest ja objekti lähedal

saadaolevatest materjalidest (karjääridest) ning objektil saadaolevate materjalide võimalikult

suurel määral taaskasutamisest.

Katendi konstrueerimisele eelnevalt tuleb projektiga käsitletav tee(lõik) jagada järgmiste tunnuste

järgi osadeks:

 süvendid;

 mulded;

 normidest madalam muldkeha;

 paikkonna tüübid; tuleb kaaluda võimalust paikkonna tüübi muutmiseks teemaal veerežiimi

korrastamise abil;

 pinnased;

 pinnasvee arvutuslik tase ja

 muud näitajad (projekteerija äranägemisel).

Nende tunnuste järgi määrab projekteerija kõige halvemates tingimustes oleval teeosal

arvutusprofiili, mille kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus. Kogu tee(lõigu)

ulatuses võib selliseid “kõige halvemaid“ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on võimalik ka mitu

arvutusprofiili. Minimaalne arvutusprofiilide arv 1tk/2km teelõigu kohta.

Katendiaruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50km raadiuses (Transpordiamet jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti keskele. Andmed tuleb

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 14/58

14

grupeerida tabelis: 10; 30 ja 50km kaupa. Karjääride omanikelt vm tuleb küsida maksumused,

materjalide omadused, saadaolevad kogused jms projekteerimiseks vajalik info (esitada

koondtabelina).

Saadud info analüüsi põhjal tuleb projektis kirjeldada milliste materjalide kasutamist katendiarvutuste

osas tuleks eelistada antud piirkonnas optimaalseima lahenduse saamiseks (projekteerijal tuleb valida

kogukuludelt soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad

teed koos maksumustega.

Olemasolevast kattest saadavat freesipuru tuleb kasutada maksimaalselt sama objekti remondis.

Projekteerimisel tuleb konstrueerida tugevamaid (paksemaid) aluseid, kallimaid kattekihte õhemalt.

Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu

põiklõike jaoks. Mitmerajalisele (enam kui 2 ühes suunas) sõiduteele lubatakse kokkuleppel tellijaga

ka põiklõikes muutuva paksusega katendit (kindlustatud peenra osas), kuid see eeldab üleminekuala

tehnoloogilist lahendamist viisil, mis tagab eeldatava sõidujälje lähialas ühetaolise konstruktsiooni

(muutused ei tohi sattuda rattajälge ega selle lähialasse).

Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb

ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad, ilmastiku- ning kulumiskindlad asetseksid katendi

ülakihtides; kõige tugevamad katte ülakihis, mis on vahetus kokkupuutes sõiduki ratastega. Igas

järgmises kihis allpool aga paikneksid nõrgemad, vähema ilmastiku- ja kulumiskindlusega materjalid.

Uutel konstruktsioonidel ei tohi tugevad ja nõrgad ehitusmaterjalid olla katendis vaheldumisi. Kui

see tingimus on täidetud, arvutatakse Eüld nomogrammi L4.2 abil, mida kasutab ka KAP

arvutusprogramm..

Oleva tee remondi või rekonstrueerimise korral tuleb teostada teeregistri andmete analüüs (FWD,

IRI, roopasügavus, defektid), mille andmeid kõrvutatakse geotehnilise uuringu tulemustega ning

määratakse ning kirjeldatakse probleemsemad lõigud ja nõrkade kohtade täiendava tugevdamise

vajadus. Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid.

Rekonstrueerimistööde korral võib esineda olukord, kus pole võimalik sellest reeglist kinni pidada;

sel juhul toimub Eüld arvutamine valemi (13.3) järgi. On võimalik mitme kihi ühendamine arvutusteks

kasutades liitkihi jaoks ühendatud kihtidest nõrgema arvutusparameetreid, või näha ette

ehitusprotsessis materjalide mehaaniline segamine millisel juhul tuleb projekteerijal valida

arvutusparameetrid näiteks kaalutud keskmise meetodil, defineerides KAPis (elastsete teeKatendite

Arvutamise Programm – Maanteeameti kodulehelt) vajaliku uue materjali.

Kuna KAP ei võimalda arvutada katendeid, kus tugevamal kihil paikneb nõrgem, tuleb KAPi jaoks

käsitleda ka tugevamat aluskihti osana selle peale rajatavast nõrgemast kihist. Materjalide omaduste

osas on võimalik kasutada keskmistatud näitajaid luues selleks täiendavad materjalid (lisatakse vastav

märkus arvutulehe alla).

Katendi konstrueerimisel on konstruktiivsete (ka tehnoloogiliste) kihtide ehitusmaterjalide tugevuse

peamiseks tunnuseks E-moodul; selle järgi paigutatakse katendisse ehitusmaterjalid.

Katendi konstrueerimisel tuleb ülemistelt suurema tugevusega kihtidelt alumistele vähema

tugevusega kihtidele üle minna võimalikult sujuvalt, leevendamaks pingekontsentratsiooni

puutepindadel.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 15/58

15

Kasvupinnaste esinemist olemasolevas konstruktsioonis ei saa arvutustes täpselt arvestada. Vajadusel

tuleb neis kohtades näha ette lisa tugevdusmeetmeid (geosünteedid jms) defektide jms andmete

analüüsile tuginedes. Kattele lähemal olevaid paksemaid kasvupinnaseid võib asendada, põhjendades

seda tehnilis-majanduslikult.

Vältimaks katte rohket pragunemist, tuleb tsementbetoonist ja ka mineraalsideainega töödeldud

materjalist alusele rajada vähemalt 10 (III, IV kl teel), 12 (II kl teel) ja 16 (kiir- ja I kl teel) cm paksune

bituumensideainega töödeldud kate. Kompleksstabiliseeritud materjalist aluse puhul võib toodud

paksusi vähendada 20 % võrra. Sideainega töödeldud kihtide üldarv ei tohi olla suurem kui neli

(arvestamata seejuures loodusliku aluspinnase töötlemist), sest nende kihtidega on reeglina võimalik

lahendada kõik tehnilised ja majanduslikud probleemid. Erijuhud tuleb kooskõlastada tellijaga.

Tabel 7. Asfaltsegust katendikihtide vähimad paksused

Katendi konstrueerimisel tuleb lähtuda iga katendikihi vähimast (sõltuvad suurimast teramõõdust) ja

suurimast (sõltuvad tihendamisvõimalustest) tehnoloogilisest paksusest. Vaatamata

arvutustulemustele ei tohi materjalikihtide paksused olla väiksemad vastava kihi juhendis või

standardist toodule.

6.11.1. Konstruktiivsed kihid

Konstruktiivsed kihid on need, millede paksus määratakse või kontrollitakse tugevusarvutusega.

Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse tagamiseks. Konstruktiivsetele

kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed

paksused. Vaatamata arvutustulemustele ei tohi kihipaksused olla väiksemad tabelis 7 toodust.

Konstruktiivsete kihtide minimaalsed paksused on sätestatud üldjuhul vastava kihi hankemenetluse

väljakuulutamise ajal kehtinud juhises, kui tellija ei ole lähteülesandes sätestanud teisiti:

 Asfaldist katendikihtide ehitamise kehtiv juhend;

 Killustikust katendikihtide ehitamise kehtiv juhend;

 Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise kehtiv juhend;

 Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi kehtiv juhend.

Rekonstrueerimise korral, kui uute kihtide alla jääb piisava kandevõimega kiht kuid mille

filtratsioon ei ole piisav, ning samas olemasoleva tee defektid ei viita sügavamate kihtide

probleemidele, mida ei kõrvaldata pinnasvee taseme langetamisega, kasutatakse stabiliseeritud

kihtide all fraktsioneeritud killustikust kihti, paksusega min 10cm (täidab ka dreenkihi

ülesandeid). Sellisel juhul tuleb tagada eelpool nimetatud killustikukihist vee väljavool kas

pikidreenide kasutamisega või viies killustikukihi välja muldkeha nõlvale.

Teel teostatav stabiliseerimine tuleb projekteerida täiendava min.10cm killustikukihiga, mis

paigaldatakse koos stabiliseeritava segu koostisse kuuluva killustikuga. Kui killustikukihi alla jääb

peentäitematerjalist kiht, tuleb kaaluda killustikukihi eristamist vanast konstruktsioonist eristava

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 16/58

16

geosünteediga (kaitseb killustikukihti pooride ummistumise eest).

Kui stabiliseerimise asemel kasutatakse rekonstrueerimisel killustikalust, siis tuleb lähtuda

Killustikust katendikihtide ehitamise juhise punktist 2.6 (Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a

käskkiri nr 0215 või uuem).

6.11.2. Staatiline koormus

Staatilise koormusega aladel rakendatakse katendikihtide konstrueerimisel täiendavaid meetmeid

ning vastavaid konstruktsioone eraldi ei arvutata.

6.11.2.1. Eeldatava koormussagedusega üle 500 normtelge ööpäevas tuleb teelõikude ühissõidukite

peatuses, ristmiku ja raudteeülesõidukohas arvestada staatilise koormusega.

6.11.2.2. Staatilise koormuse esinemisalaks loetakse raudteeülesõidul 100 meetrit raudtee telgjoonest

ja samatasandilisel ristmikul ristmiku tsentrist kõigis suundades kogu ristlõike ulatuses, kus

koormussagedus ületab 500 normtelge ööpäevas ning sõidukite kiirus langeb vähemalt poole

võrra.

6.11.2.3. Staatilise koormuse esinemisalal tuleb:

a) projekteerida katte kaks ülemist kihti jäigemad, kasutades selleks näiteks vastavaid

lisandeid;

b) kandevkihi alla näha ette kandevkihiga identne kiht (aluse ülaosa asendatakse

asfaltbetooniga), mille paksust võib tehnoloogilistel kaalutlustel muuta;

6.11.3. Tehnoloogilised kihid.

Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks pole

vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogilised kaalutlused, mis võivad alles

ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast. Tehnoloogilised kihid on vajalikud

vältimaks konstruktiivsete kihtide materjalide segunemist, sidumata kihil ehitusaegse sõidetavuse

tagamiseks ning kaitsmaks dreeniva funktsiooniga kihte pooride ummistumise eest. Tehnoloogiliste

kihtide:

 materjalide tugevusomadused ei tohi olla halvemad kui kihil, millele need paigaldatakse;

 paksused võivad olla väiksemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb.

Tehnoloogilisi kihte ei võeta reeglina tugevusarvutuslikult arvesse ja katendi projektis neid ei

käsitleta. Asfaltkatte ülakihile lisatakse kulumisvaru 1 cm (arvutatakse konstruktsioon ilma varu

lisamata)

6.11.4. Geosünteetide kasutamine teekatendi konstrueerimisel.

Terasvõrke võib kasutada vaid Tellija kirjalikul loal kuna nende hilisem eemaldamine ja

ümbertöötlemine on keerukam.

6.11.4.1. Geosünteetide funktsioonid. Geosünteetidega täidetakse kaheksat põhilist funktsiooni

(kasutatud joonised pärinevad EVS-EN ISO 10318-2 Geosünteedid. Osa 2: Sümbolid):

 Eraldusfunktsiooni (Joonis 1) täitev geosünteet eraldab füüsiliselt kahte materjalikihti.

Näiteks takistatakse killustiku segunemist liivaga või liiva segunemist saviga. Materjalina

kasutatakse geotekstiile (enamasti mittekootud, aga võivad olla ka kootud). Teedeehituses

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 17/58

17

eraldamiseks sobiva materjali valik põhineb NorGeoSpeci juhendil, mida käsitletakse

peatükis 2.2.2.

Joonis 1. Eraldusfunktsioon

 Filtreerimise funktsiooni (Joonis 2) täitev geosünteet võimaldab vedeliku läbipääsu

geosünteedist, kuid takistab pinnaste omavahelist segunemist. Teede puhul käsitletakse

seetõttu eraldamis-ja filtreerimisfunktsiooni alati koostöös ning materjali valik toimub

lähtudes NorGeoSpeci juhistest. Drenaažrajatiste projekteerimisel lähtutakse sobiva

materjali valikul ümbritseva pinnase terastikulisest koostisest. Kasutatavad geosünteedid on

geotekstiilid.

Joonis 2. Filtreerimisfunktsioon

 Armeerimise (võidakse nimetada ka sarrustamiseks) funktsiooni (Joonised 3…5) täitev

geosünteet võimaldab tugevdada sideainega sidumata pinnase ja asfaltbetooni puudujääke

tugevuses. Materjalina kasutatakse geovõrke ja kootud tekstiile. Kui geovõrk on teatud

omadustega, toimib see sobiliku täitematerjali kasutamisel stabiliseerijana.

 Stabiliseerimise funktsioon on sidumata täitematerjali kihi omaduste parandamine läbi

täitematerjali kihi osakeste liikumiste takistamise liikluskoormusest tulenevate jõudude

mõjul (Joonis 5).

Joonis 3. Joonis 4. Joonis 5.

Armeerimisfunktsioon ja stabiliseerimine

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 18/58

18

 Drenaaži funktsiooni (Joonis 6) täitev geosünteet juhib vedelikke ja teatud juhtudel ka

gaase mööda oma tasapinda. Materjalina kasutatakse spetsiaalseid kolmemõõtmelisi

dreenmatte, aga võidakse kasutada ka nõeltöödeldud geotekstiile.

Joonis 6. Drenaažifunktsioon

 Barjääri funktsiooni (Joonis 7) täitev geosünteet eraldab vedelikud ja gaasid ümbritsevast

keskkonnast. Materjalidena kasutatakse geomembraane ja geosünteetilisi savikangaid.

Joonis 7. Barjäär

 Kaitsefunktsiooni (Joonis 8) täitev geosünteet kaitseb objekti või kihti kahjustuste eest.

Näiteks kasutatakse geomembraanide peal mittekootud geotekstiili, et hajutada

punktkoormusi geomembraanile vastuvõetavale tasemele.

Joonis 8. Kaitsefunktsioon

 Erosiooni tõkestamine (Joonis 9Error! Reference source not found.). Kasutatakse

erosioonitõkkematte (täpsemalt peatükis 7).

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 19/58

19

Joonis 9. Erosiooni tõkestamine

 Pingetustamine (Joonis 10) ehk peegelduspragude esiletuleku aja pikendamine või

vältimine uutesse asfaltbetoonkihtidesse (täpsemalt vt järgmine peatükk).

Joonis 10. Pingetustamine ehk asfaltbetoonkihtides peegelduspragunemise tõkestamine

6.11.4.2. Geosünteetide kasutusnäited teekonstruktsioonis. Tee katend koosneb kolmest põhilisest

kihist – kate, alus ja vajadusel dreenkiht (kui muldkeha ülaosas kasutatakse piisava

veeläbilaskvusega materjali, võidakse eraldi dreenkihist loobuda) ning vajadusel võib

sisaldada ka lisakihte.

Kate võib olla tsement- või asfaltbetoonist, mis omakorda jaguneb kulumiskihiks (AC surf),

siduvkihiks (AC bin) ja aluskihiks (AC base) (Joonis 11).

Geosünteete võidakse kasutada koostöös kõikide nimetatud kihtidega vältimaks või

aeglustamaks erinevat tüüpi defektide teket ja ilmnemist nii uute kui rekonstrueeritavate teede

puhul. Enamasti on geosünteetide ülesanneteks eraldamine (geotekstiilid) ja tugevdamine

(kootud geotekstiilid ja geovõrgud), aga ka filtreerimine (geotekstiilid), dreenimine

(geotekstiilid, dreenmatid) ja vedelike liikumiste takistamine (geomembraanid, savimatid).

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 20/58

20

Joonis 11. Katendikihtide definitsioon

Suurendamaks teekatendi vastupanu püsivatele deformatsioonidele (roopad, ebaühtlased vajumid

jms), kasutatakse enamasti geovõrke või geokomposiite (geovõrk ühendatud geotekstiiliga) kas

kulumis-, siduv-, aluskihtides, aluses või dreenkihis (Joonis 12). Geosünteetilise materjali valik ja

selle paigutus sõltub probleemi ulatusest, katendis kasutatavatest materjalidest ning sellest, kas

rajatakse uut teed või tehakse rekonstrueerimistöid.

Joonis 12. Geosünteetide võimalikud asukohad roobaste vastu

Suurendamaks teekatendi kandevõimet tuleks geosünteet paigaldada kõige nõrgema kandevõimega

kihile võimalikult lähedale, milleks on reeglina muldkeha/teekatendi alla jääv konstruktsioon või

looduslik pinnas. Üheks võimaluseks on suurendada katendikihtide paksusi halvema kandevõimega

materjali peal, teiseks võimaluseks on kasutada armeerivaid geosünteete (geovõrgud või kootud

geotekstiilid). Geosünteetilise materjali valik sõltub katendis kasutatud materjalidest ja tee tüübist

(kas kattega või katteta). Kandevõimet parandab armeeriva geosünteedi paigaldamine alusele või

katte alumisse kihti (Joonis 13).

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 21/58

21

Joonis 13. Geosünteetide asukohad kandevõime parandamiseks

Rekonstrueeritavate teede puhul põhjamaises kliimas on tihti probleemiks külmakerked, mis

avalduvad ülespoole suunatud lükkejõuna ning seeläbi tekkivates pikipragudes. Tekkinud praod

võimaldavad suurel hulgal vee sissepääsu teekatendisse, mis kahjustab seal kasutatavaid materjale

ning halvendab kogu tee kandevõimet. Külmakerkepragunemise vastu tuleks geosünteet paigaldada

katte pinnale võimalikult lähedale, mis ei ole siiski alati tehnoloogiliste võimalustega kooskõlas ja

mistõttu võidakse materjal paigaldada ka sügavamale (Joonis 14).

Külmakerked põhjustavad pinnase mahu muutust (suurenemist), st pinnase tihedus väheneb, mis

suurendab ohtu püsivate deformatsioonide tekkele. Pinnase sulamisel vabaneb ka palju vett, mis

vähendab külmakerkeliste pinnaste kandevõimeid suures ulatuses. Taoliste nähtuste vastu saab

kasutada geosünteete sarnaselt kandevõime parandamisega.

Joonis 14. Geosünteetide asukohad külmakerke vastu

Olemasolevate teede rekonstrueerimisel on tihti eesmärgiks vältida vanas tees olnud põikpragude

uuestiavaldumist uue teekatte pinda (peegelduspragunemine). Põikpraod võivad olla põhjustatud

mõnest tsementeerunud kihist või vanast asfaltkattest. Olenevalt probleemi algallikast ja

rekonstrueerimistööde mahukusest võib geosünteete kasutada (Joonis 15 ) kujutatud kohtades.

Peegelduspragude vastu töötades geosünteet kas leevendab pingeid (asfaldivõrgud) või tekitab

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 22/58

22

kihtide vahele „padja“ (asfaldigeotekstiilid, SAMI vahekiht), mis võimaldab selle all ja peal oleva

kihi omavahelist liikumist takistades prao edasikandumist (täpsemalt peatükis 2.1).

Joonis 15. Geosünteetide asukohad peegelduspragude vastu

1.1.1 Geosünteetide omadused ja valiku põhimõtted. Iga ehitusprojekti õnnestumiseks on kolm

eeldust, mis peavad kõik olema täidetud:

 kvaliteetne projekt, sh põhjalikud eeluuringud, milles on arvestatud kõikide oluliste

teguritega;

 korralik ehitamine;

 kvaliteetsed materjalid vastavalt projekti eripäradele.

Nõuded geosünteetilistele materjalidele on esitatud vastavatele kasutuskohtadele eraldi

harmoniseeritud standardites või EOTA (European Organisation for Technical Assessment)

tehnilises kirjelduses, milleks on:

 EVS-EN 15381 Geotekstiilid ja geotekstiilpõhised tooted. Nõutavad omadused kasutamisel

asfaldikihis (Joonis 16).

Joonis 16. Geosünteetide kasutamine asfaltbetoonkihtides

 EVS-EN 13249 Geotekstiilid ja analoogse funktsiooniga tooted. Nõutavad omadused

teede ja muude liiklusalade (v.a raudteed ja asfaldikihid) ehitamisel (Joonis 17).

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 23/58

23

Joonis 17. Geosünteetide kasutamine teekatendites

EVS-EN 13250 Geotekstiilid ja analoogse funktsiooniga tooted. Nõutavad omadused

raudteede ehitamisel (Joonis 18).

Joonis 18. Geosünteetide kasutamine raudteede ehitamisel

 EVS-EN 13251 Geotekstiilid ja analoogse funktsiooniga tooted. Nõutavad omadused

kasutamiseks mullatöödel ning vundamentides ja tugikonstruktsioonides (Joonis 19-1).

Täpsemalt saab kasutuskohad tuua välja joonise 19-2 abil.

Joonis 19-1. Geosünteetide kasutamine mullatöödel, vundamentides ja tugikonstruktsioonides

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 24/58

24

Joonis 19-2. Geosünteetide kasutamine mullatöödel, vundamentides ja tugikonstruktsioonides

 EVS-EN 13252 Geotekstiilid ja analoogse funktsiooniga tooted. Nõutavad omadused

drenaažisüsteemide rajamisel (Joonis 20).

Joonis 20. Geosünteetide kasutamine drenaažisüsteemides

 EVS-EN 13253 Geotekstiilid ja analoogse funktsiooniga tooted. Nõutavad omadused

erosioonitõrjeks (rannaäärsed alad ja nõlvad) (Joonis 21).

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 25/58

25

Joonis 21. Geosünteetide kasutamine erosioonitõrjeks rannaäärsetel aladel ja nõlvadel

EOTA Tehniline raport nr 41 Mittearmeeriv kuusnurkse struktuuriga geovõrk sidumata täitematerjali

kihtide stabiliseerimiseks täitematerjali osakeste lukustamise kaudu.

6.12. Üldiselt katendi tugevuse ja külmakindluse arvutusest

6.12.1. Katendi arvutamine koormusele Q (V1 või V2 / ööp)

Katendid arvutatakse tugevusele ja külmakindlusele. Järgnevalt käsitletakse ainult riigiteede sõidutee

katendi tugevusarvutust dünaamilisel koormamisel tabelis 8. Teiste omanike valduses olevate

teekatendite jaoks peab projekteerija kasutama riigitee klassile vastavat analoogi.

Tabel 8. Katendite dünaamilisele koormusele ja külmakindlusele arvutamise üldskeem

Katend Tugevusele dünaamilisel koormamisel Kogu katend

külmakindlusele Kogu

katend

elastsele

vajumile

Pinnas

nihkele

Asfaltbetoon,

mineraalse ja

komplekssideainega

töödeldud kihid

tõmbele

Sideainega

töötlemata

ehitusmaterjalid

(v.a. killustik)

nihkele

Püsi- + + + + +

Kerg- + + + + +

Siirde- + + - - +

Liht- + - - - -

Lubatavale elastsele vajumile ja külmakindlusele arvutamisel vaadeldakse kogu katendit tervikuna.

Lubatavatele nihke- ja tõmbepingetele arvutatakse ainult katendi üksikkihid.

Kahtluse korral, millised kihid ja millele arvutatakse – selgub see täpsemalt materjalide (ja pinnaste)

tugevuskarakteristikuist (L1 ja L2). Näiteks, kui mingi materjali või pinnase tugevuskarakteristikute

tabelis on toodud tõmbetugevused, siis tuleb vastav kiht arvutada ka tõmbele; kui esinevad suurused

F° ja C , siis nihkele.

Katendit kui mitmekihilist konstruktsiooni pole võimalik tugevusarvutuste alusel täies ulatuses

dimensioneerida. Seetõttu katendi tugevusarvutus on sisuliselt etteantud konstruktsiooni

kontrollarvutus. On võimalik ainult ühe kihi paksuse määramine kui kõigi teiste kihtide paksused on

teada.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 26/58

26

Katendi võib lugeda arvutatuks siis, kui kõikide tugevuskriteeriumite tugevusvaru (Varu %) on

positiivne ja kolmest tugevuskriteeriumist ühe tugevusvaru on vahemikus 0 kuni +5% (tehniliselt

märkusega põhjendatult ka veidi suurem, nt tehnoloogilise min kihi nõuded vaja tagada vms).

Enamikel juhtudel pole võimalik seda 0 kuni 5% nõuet täita kõigi kolme tugevuskriteeriumi (elastne

vajum, tõmbe- ja nihkepinged) puhul. Sageli määravad nihkepinged katendi dimensioonid, aga

lubatava vajumi ja tõmbepingete järgi osutub katend üle dimensioneerituks. Järelikult peab see 5%

nõue olema täidetud vähemalt ühe, määravaks osutuva, tugevustingimuse juures. Kui katendi paksus

tugevusarvutuste järgi osutub väikesemaks külmakindlusele arvutatud paksusest, siis on viimasega

määratud katendi dimensioonid. Sel juhul tuleb projekteerijal:

 kaaluda katendi ümberprojekteerimist, vähendades katte ja aluse paksust kuni konstruktiivse

miinimumini, kuid suurendades dreenkihi või külmakaitsekihi paksust selliselt, et katendi

kogupaksus vastaks külmakindluse järgi arvutatud paksusega;

 võtta tarvitusele meetmed veetaseme alandamiseks ning teostada uus arvutus.

Etapiviisiline ehitus (ei teostata välisrahastuse korral). Katendi etapiviisilisel ehitusel, kui

kulumiskiht paigaldatakse hiljemalt 7-ndal aastal tee kavandatud ehituse valmimisest, teostatakse

kaks arvutust:

 konstruktsioonile enne kulumiskihi paigaldamist, koormusele mis vastab

koormussagedusele vahetult enne kavandatud kulumiskihi paigaldamist – seejuures võivad

katendi tugevusvaru näitajad olla kuni 5% ulatuses negatiivsed.

 konstruktsioonile koos kulumiskihiga, koormusele mis vastab katendi maksimaalsele

koormussagedusele, kusjuures negatiivne tugevusvaru ei ole lubatud, samas ei esitata ka

maksimaalse tugevusvaru nõuet (eeltoodud positiivne 5%), seega lõpliku konstruktsiooni

tugevusvaru võib olla suurem.

Etapiviisilisel ehitusel kontrollitakse katendi summaarse ressursi vastavust. Selleks leitakse mõlema

konstruktsiooni (enne ja pärast kulumiskihi paigaldamist) maksimaalne arvutuslik koormussagedus

(ja sellele vastav summaarne normtelgede arv korrutades sageduse konstandiga 5000), mille korral

tugevusvaru ei lähe üheski parameetris negatiivseks. Leitakse ressursi kasutuse protsent kummalgi

juhul (prognoosi järgne summaarne normtelgede arv vastava konstruktsiooni tööea jooksul jagatuna

vastava konstruktsiooni ressursile). Summeerides selliselt leitud ressursikasutuse (enne ja pärast

kulumiskihi paigaldust) ei tohi summa ületada 100%.

Katendi, kui mitmekihilise konstruktsiooni tugevusarvutuseks puudub korrektne kasutajale kõlbulik

teoreetiline lahend, mistõttu inseneripraktikas rakendatakse lihtsustatud matemaatilisi

aproksimatsioone (valemitena) või nomogrammide järgi arvutamist. Peamine lihtsustus seisneb

selles, et mitmekihiline konstruktsioon asendatakse kahe(kolme)kihiliste

(ekvivalentsete) konstruktsioonidega.

Katendi tugevusarvutuse soovituslik järjekord:

1) lubatavale elastsele vajumile;

2) lubatavatele nihkepingetele pinnases;

3) sideainetega töötlemata kihid lubatavatele nihkepingetele;

4) asfaltbetoon lubatavatele tõmbepingele ja

5) monoliitne vahekiht lubatavatele tõmbepingetele (eeldab käsitsiarvutust kuna KAP seda ei

lahenda).

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 27/58

27

6.12.2. Katendi arvutamine koormusele Q (V3 / ööp)

Kui koormuseks on Q (V3 / ööp), siis katendit ei arvutata elastsele vajumile, küll aga nihkepingetele

ja (tõmbele töötavad) sideainetega töödeldud kihid tõmbele ning kogu katend külmakindlusele.

6.12.3. E-moodulite tähistusest

 E1, E2 ja E on bituumensideainega töödeldud kihtide (mõne erandiga peamiselt

asfaltbetoonid)

 temperatuurist sõltuvate materjalide E-moodulid;

 eraldi pole tähistatud nende materjalide E-mooduleid, mis ei sõltu temperatuurist;

 E1, E2, E3 tähendavad enamikel juhtudel 2- või 3-kihilise asenduskonstruktsiooni

 E-mooduleid; nomogrammid ja arvutusvalemid tuginevad sellele tähistusele;

 Ei , näiteks E1 või E2 …, tähendab üksikkihi E-moodulit.

Kirjeldatud tähistuste sisu selgub täpsemalt konkreetsete arvutuste juures.

6.13. Katendi tugevusarvutus

6.13.1. Katendi arvutamine elastsele vajumile

Pinnaste ja materjalide E-moodulid on toodud L1 ja L2. Lubatavale elastsele vajumile arvutamisel

tuleb asfaltbetoonide E-moodulid võtta 10º; muude materjalide ja pinnaste E – moodulid ei sõltu

temperatuurist.

Katendi arvutamine lubatava elastse vajumi järgi tugineb vajaliku elastsusmooduli Evaj määramisele

valemi (13.1) järgi:

Evaj = a * log (Q) + b (13.1)

Q – (ennustuslik) koormussagedus, V1 / ööp või V2 / ööp

Evaj arvutamisel peab Q arvuline väärtus olema minimaalselt 2

Valemit (13.1) ei või kasutada V3 järgi määratud koormussageduse puhul;

V1 ja V2 on defineeritud P10.

Tabel 9. Koormusgrupi tegurid

Koormus

Grupp

a b

Veoauto A 70 56

B 70 0

Autobuss A 77 62

B 77 0

Kui Evvaj on määratud, tuleb seda võrrelda normis toodud suurustega.

Minimaalsed E – moodulid Emin, Mpa on määratud projekteerimisnormides.

Osutub Evaj neist väiksemaks, tuleb katend projekteerida normis sätestatud Emin järgi.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 28/58

28

Asfaltkatte projekteerimisel IV-VI klassi teedele on soovitav näha ette vedelamate bituumenite

kasutamine (100/150 või 160/220 kuigi EVS 901-3 ei käsitle 160/220 kasutamist), sest madalama

Eüld puhul on deformatsioonide risk suurem ja sel juhul ei too deformatsioonid kaasa suurt

pragunemisriski.

Kui liiklusvoog ei sisalda arvutusveokeid V1 või V2, projekteeritakse katend Emin järgi.

Kui katendit arvutatakse Emin järgi, siis sellele vastav Q tuleb määrata järgmise valemi abil:

Q = 10(E min -b) / a (13.2)

Juhindudes mitmesugustest tüüplahendustest, võttes aluseks valemi (13.1) ja tabel 9 andmestiku, P11

konstrueerimisreeglid ning projekteerija enda kogemused, projekteeritakse katend, s.o määratakse

kihtide järjestus, valitakse kihtide materjalid, viimaste tugevuskarakteristikud ja kihtide paksused.

Järgneb projekteeritud katendi üldise elastsusmooduli Eüld arvutamine nomogrammi (L4.2) abil ja

selle Evaj võrdlemine.

Nomogramm (L4.2) on kasutatav ainult siis, kui tugevad ja nõrgad kihid ei asetse katendis

vaheldumisi.

Kui tugevad ja nõrgad kihid asetsevad katendis vaheldumisi, tuleb Eüld arvutamisel kasutada valemit

(13.3):

(13.3)

Kui E2 = Epinnas , siis k0= 1,0 ning muudel juhtudel k0 = 1,05

Eüld arvutamisel, nomogrammi L4.2 või valemi (13.3) abil, asendatakse mitmekihiline tegelik

konstruktsioon kihtide kaupa 2-kihilistega.

Olgu meil näiteks 5-kihiline katend (5.kiht on pinnas, vt tabel 10):

 1.asendus koosneb pinnasest ja 4.kihist E-moodulitega vastavalt E5 ja E4 ning paksusega h4;

arvutusest saadakse Eüld3 4.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on vaja eelnevalt arvutada

h4/d ja E5/E4 ;

 2.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,3 ja 3.kihist paksusega h3 ning E-

mooduliga E3 ;arvutustest saadakse Eüld,2 3.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on vaja

eelnevalt arvutada h3/d ja Eüld,3/E3

 3.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,2 ja 2.kihist paksusega h2 ning E-

mooduliga E2 ; arvutustest saadakse Eüld,1 4.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on vaja

eelnevalt arvutada h2/d ja Eüld,2/E2

 4.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,1 ja 1.kihist paksusega h1 ning E-

mooduliga E1arvutustestsaadakse kogu katendi Eüld .

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 29/58

29

Tabel 10. Eüld arvutamise skeem

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 30/58

30

Tugevustingimuseks katendi arvutamisel lubatava vajumi järgi on:

Eüld ≥ Evaj * Ktt (13.4)

või

Eüld ≥ Emin * Ktt (13.5)

E-moodulite Eüld , Evaj ja Emin järgi arvutamine sisaldab lubatavat vajumit järgmiselt:

Evvaj = p*d * (1 – η2) / s (13.6)

Võrdsustades valemid (13.1) ja (13.6), on võimalik arvutada lubatavat vajumit s. Antud juhul η =

0,3.

s = p*d*(1 – η2) / [a + b * log (Q)], cm (13.7)

Toimides Juhendi järgi, pole siin ega edaspidi vaja teada lubatava vajumis väärtust, küll aga

mõnesuguste juhendiväliste arvutusega kaasnevate probleemide lahendamisel.

6.13.2. Katendi kihtide ja pinnase arvutamine nihkele

Nihkepinged katendi sideainetega töötlemata kihtides ja pinnases tekivad liikuvast koormusest ning

neil lasuvate kihtide massist. Arvutamisel lubatavale nihkele tuleb bituumensideainetega töödeldud

materjalide E-moodulid võtta 20ºC juures; muude materjalide ja pinnaste omadused ei sõltu

temperatuurist. Nihkepinged arvutatakse nihkele töötava kihi (pinnase) ülapinnas.

Arvutamisel asendatakse tegelik mitmekihiline konstruktsioon 2 - kihilisega:

 esimeseks kihiks on kõik kihid, mis lasuvad kihil (pinnasel), mida arvutatakse nihkele,

kokku; selle summaarse kihi paksus on Σh1 ja E – mooduliks on kaalutud keskmine

elastsusmoodul E1;

 teiseks on kiht (pinnas), tugevuskarakteristikutega E2, F° ja C (tabelist L1.T5), kus

arvutatakse nihkepinged; selle kihi paksust pole arvutustes vaja;

 selliseid 2 – kihilisi asendusi on sama palju kui on nihkele töötavaid materjalikihte + pinnas,

s.o iga nihkele töötava kihi ja pinnase jaoks on üks 2 – kihiline asendus.

Kuigi kõik sideainega töötlemata materjalid töötavad nihkele, ometigi praktilistes arvutustes

killustikkihti nihkele ei arvutata, sest mistahes koormuse ja koormussageduse puhul jäävad pinged

lubatavatesse piiridesse; ka siis, kui killustikkiht asetseb vahetult pinnasel.

Nihkepingete arvutamisel pole tähtis, kas tugevad ja nõrgad kihid paiknevad katendis vaheldumisi

või mitte. Nihkepinged liikuvkoormusest T1 arvutatakse (13.8) ja tabel 11 valemite või nomogrammi

L4.3 järgi.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 31/58

31

Joonis J13.1. Nomogrammi ja selle kasutamise skeem.

J13.1. Nihkepinged liikuvkoormusest. Nomogrammi L4.3 kasutamiseskeem

T1 = p * 0,00459 * Z * 10-0,0132*F, Mpa (13.8)

Tabel 11.

Valemid Z arvutamiseks Nr.

Kui 0,1 ≤ Σh1 / d ≤ 1,0 siis Z = 1 / [a + b * ( E1 / E2 )] (13.9)

a = 0,01041 + 0,05461 * (Σh1 / d) – 0,2029 * (Σh1 / d) 2 + 0,25405 * (Σh1/ d) 3-

0,092 * (Σh1/d 4)

(13.10)

b =10 -4 [ 4,7102 – 47,39 * (Σh1 /d) + 230,25 * (Σh1/d) 2 - 221,29 * (Σh1/d3) +

75,73 * (Σh1/d) 4 ]

(13.11)

Kui 1,0 ≤ Σh1 / d ≤ 4,0 siis Z = a’ * ( E1 / E2 )b’ (13.12)

a’ = 275,48 – 334,12 * (Σh1/d) + 162,32 * (Σh/d) 2 – 35,4 * (Σh1/d) 3 + 2,87 *

(Σh1/d) 4

(13.13)

b’ = - 0,461 – 0,568 * (Σh1/d) + 0,507 * (Σh1/d) 2 – 0,17 * (Σh1/d) 3 + 0,019 *

(Σh1/d) 4

(13.14)

Valemites (13.8) - (13.14)

p – kontaktpinna erisurve; kui arvutusveokiks on V1 , siis p = 0,6 Mpa; V2 ja V3 puhul p võrdub

rehvirõhuga (kontaktpinna erisurve muutmine ei ole soovitav, kuna arvutusalgoritmid on kontrollitud

vaid normatiivse surve korral);

F – nihkele arvutatava kihi (materjali) või pinnase sisehõõrdenurk L1.T5;

d – katte ja ratta kontaktpinnaga pindvõrdse ringi läbimõõt, cm;

E1- pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide kaalutud keskmine

E-moodul, Mpa;

Σh1 - pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide paksuste summa;

E1 = (h1* E1 + h2* E2 + … +hn* En ) / Σh1 , Mpa (13.15)

Hi ja Ei – pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepingeid, ülalpool asetsevate kihtide E-moodulid

ja paksused; i = 1 … n;

n - pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide arv;

E2 – pinnase või selle kihi, kus arvutatakse nihkepinged, elastsusmoodul, Mpa.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 32/58

32

Pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide massist põhjustatud

nihkepinged T2 arvutatakse valemi (13.16) järgi .

T2 = 10-5 * Σh1 * (5 – 0,3 * F) , MPa (13.16)

Lubatavad nihkepinged T0 arvutatakse valemi (13.17) järgi:

T0 = k1 * k2 * k3 * C / Ktt , Mpa (13.17)

k1 – koormamise viisi tegur k1 = 0,6 ;

k2 - korduvkoormamise tegur k2 = 1,82 – 0,345 * log (Q); (13.18)

k3 –kihtide seotistegur k3 = 9,5 – optimaalse terastikuga kruusliiv;

k3 = 8,0 – kruus;

k3 = 7,0 – jämeliiv, kruusliiv;

k3 = 6,0 – keskliiv;

k3 = 5,0 – peenliiv;

k3 = 4,0 – ühtlase terastikuga liiv;

k3 = 3,0 – tolmliiv, jäme saviliiv;

k3 = 1,5 – siduspinnased (savikad pinnased).

C – pinnase või kihi materjali, kus arvutatakse nihkepinged, nidusus L1.T5, Mpa;

Ktt – tugevustegur.

Kasutamaks valemeid või nomogramme, tuleb arvutada suhe Σ1h1 / d ja E1 / E2 .

Katendi tugevus on tagatud, kui nihkele töötavate kihtide ja pinnase puhul

T0 ≥ T3 (13.19)

T3 = T1 + T2

Kui tingimus (13.19) pole täidetud, tuleb suurendada kihtide, mis asetsevad ülalpool kihti, kus

arvutatakse nihkepinged, paksusi või valida suuremate E-moodulitega materjalid. Seejuures kihi,

mida arvutatakse nihkele, paksust võib vähendada konstruktiivse miinimumini, kui seda võimaldavad

teised asjaolud. Tavaliselt on ehitusmaterjalid ette antud. Sel juhul on ainukeseks võimaluseks kihtide

paksuse suurendamine. Nihkepinged ei sõltu nihkele arvutatava kihi paksusest, katendi ega selle

kihtide peal Eüld.

6.13.3. Asfaltbetooni arvutamine tõmbele

Tõmbepinged R1 arvutatakse asfaltbetooni kõigi kihtide alapinnas, s.o kui meil on 2-kihiline

asfaltbetoon, siis alakihi alapinnas; ühekihilise asfaltbetooni puhul selle alapinnas. Asfaltbetooni

arvutamisel lubatavale tõmbele võetakse asfaltbetoonide elastsusmoodulid 0ºC , muude materjalide

omad ei sõltu temperatuurist L.

Nagu nihkepingete arvutamisel, asendatakse ka siin, kuigi natuke teisiti, mitmekihiline katend,

kahekihilisega. Üheks kihiks on asfaltbetoon - ühe või enamakihiline. Kui see koosneb mitmest

(tavaliselt kahest kihist), siis käsitletakse seda tõmbele arvutamsel ühekihilisena, kogupaksusega Σh1=

h1 + h2; on tegemist kolmekihilise asfaltbetooniga, siis Σh1 = h1 + h2 + h3. Seejuures pole tähtis, kas

esimesed kihid (nt kergasfaltbetoon) töötavad tõmbele. Oluline on, et ühekihiline või mitmekihilise

asfaltbetooni alumine kiht töötaks tõmbele.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 33/58

33

Selle esimese kihi, mille paksus on Σh1 , tugevuskarakteristikuteks on kaalutud keskmine E-moodul

E1, mis arvutatakse (13.15) abil ja asfaltbetooni alakihi tõmbetugevus R.

Asfaltbetoonide tugevuskarakteristikud on toodud L2.T1.

Teine kiht moodustub asfaltbetooni all asetsevatest kihtidest, mille tugevuskarakteristikuks on Eüld =

Eü2 asfaltbetooni alla jääva kihti peal.

Tõmbepingeid võib arvutada valemite või nomogrammi L4.4 abil. Nomogrammi ja selle kasutamise

skeem on J13.1.

Kasutamaks valemeid või nomogrammi, tuleb arvutada suhe Σh1 / d ja E1 /E2 .Valemid on järgmised:

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 34/58

34

Joonis J13.1. Nomogrammi kasutamise skeem

Lubatavad tõmbepinged asfaltbetoonis R0 arvutatakse (13.22):

R0 = R* (1 – t * v) * k5 * k6 / Ktt (13.22)

p – kontaktpinna erisurve; kui arvutusveokiks on V1, siis p = 0,6 Mpa;

R – asfaltbetooni tõmbetugevus, Mpa;

t - normhälbe tegur L1.T4;

Ktt – tugevustegur T6.1;

v – variatsioonitegur; kui R on määratud labori- või väliteimiga ning määramiste arv on > (10 …

15), siis variatsioonitegurit on võimalik arvutada; kui R võetakse tabelist L2.T1 , siis v = 0,1;

k4 – rattategur k4 = 0,85 kui enimkoormatud teljel on paarisrattad (üldjuhul);

k4 = 1,00 kui enimkoormatud teljel on üksikrattad (erikoormuste korral ning

juhul, kui liiklusvoos on autorongide osakaal kõrge ja kasutusel valdavalt

super-single rehvitüüp);

k5 – väsimustegur k5 = (Q / 1000)-x; (13.23)

x = 0,16 asfaltbetoonid bituumeni penetratsiooniga < 130 (0,1 mm) (kuumad

segud);

x = 0,27 asfaltbetoonid bituumeni penetratsiooniga > 130 … < 200 (0,1 mm)

(soojad segud)

k6 - materjalitegur: k6 = 1,0 asfaltbetoon tardkivikillustikust;

k6 = 0,9 lubjakivikillustikust;

k6 = 0,8 kruuskillustikust;

k6 = 0,7 kruusast

Katendi tugevus on tagatud, kui asfaltbetooni tõmbepinged

R1 ≤ R0 (13.24)

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 35/58

35

Kui tingimus (13.24) pole täidetud, tuleb:

 suurendada ükskõik millise kihi paksust; mõjusaim on tugevamate kihtide, eriti

asfaltbetooni paksuse suurendamine; tavaliselt piisab asfaltbetooni paksuse suurendamisest

1 cm võrra;

 kui millegipärast otsustatakse asfaltbetooni kihtide paksusi mitte suurendada, siis peab

asendama allasetsevate kihtide materjale tugevamatega või suurendama esialgselt valitud

materjalist kihtide paksusi.

Kui ehitusmaterjalid on ette antud, siis sel juhul on ainukeseks võimaluseks asfaltbetooni või

allasetsevate kihtide paksuse suurendamine.

6.13.4. Aluse tsement- või kompleksstabiliseeritud kihi arvutamine tõmbele

Alljärgnevalt nimetatakse aluse tsement- või kompleksstabiliseeritud kihti monoliitvahekihiks.

Monoliitvahekihi arvutamisel lubatavale tõmbele võetakse asfaltbetooni E-moodulid 20ºC, teiste

materjalide ja pinnaste omad temperatuurist sõltumatult.

Monoliitvahekihiga katend asendatakse vahekihi tõmbele arvutamisel kolmekihilisega:

 monoliitvahekihi peal asetsevad kihid kokku moodustavad esimese kihi, mille

tugevuskarakteristikuks on kaalutud keskmine E - moodul E1 ; see arvutatakse (13.15) abil;

 teiseks kihiks on monoliitvahekiht oma elastsusmooduliga E2 ;

 kolmas kiht moodustub monoliitvahekihi all asetsevatest kihtidest, mille

tugevuskarakteristikuks on Eüld =E3 monoliitvahekihi alla jääva kihi peal.

Tõmbepingete arvutamiseks on vaja teada ka monoliitvahekihi peal asetsevate kihtide +

monoliitvahekihi paksust, s.o Σh.

Tõmbepinged monoliitvahekihis arvutatakse (või nomogrammi L4.5 abil).

Nomogrammi ja selle kasutamise skeem on J13.3.

Joonis J13.3. Monoliitvahekihi tõmbepinged. Nomogrammi L4.5 kasutamise skeem

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 36/58

36

Kasutamaks valemeid või nomogrammi, tuleb arvutada suhe Σh/d, E1/E2 ja E2/E3 .

Lubatavad tõmbepinged monoliitses vahekihis arvutatakse valemiga (13.29):

R02 = R2 * k5 / Ktt (13.29)

K5 arvutatakse valemiga (13.23), kuid siin x = 0,06

Katendi tugevus on tagatud, kui

R2 ≤ R02 (13.30)

Kui tingimus (13.30) pole täidetud, tuleb:

 suurendada ükskõik millise kihi paksust; mõjusaim on tugevamate kihtide, eriti asfaltbetooni

paksuse suurendamine; tavaliselt piisab asfaltbetooni paksuse suurendamisest 1 cm võrra;

 kui millegipärast otsustatakse kihtide paksusi mitte suurendada, siis peab monoliitvahekihi

all asetsevaid kihte asendama tugevamatega.

Tavaliselt on ehitusmaterjalid ette antud. Sel juhul on ainukeseks võimaluseks kihtide paksuse

suurendamine.

6.13.5. Arvutuste täpsusest

Lähteandmetega tehtavatest eelarvutustest sõltuvad ka lõpptulemused. Erinevate vahenditega

(nomogrammid, arvutiprogrammid, käsitsiarvutused) saadud tulemuste võrdlemise võimaldamiseks

soovitatakse alljärgnevaid täpsusi:

h / d – kaks kohta peale koma;

Σh1 / d, Σh / d – kaks kohta peale koma;

kaalutud keskmine E – moodul – täisarv;

Eüld arvutamisel E2/E1 ja Eüld / E1 – kolm kohta peale koma;

Katendi Eüld ja Eüld kihtide peal – täisarvud;

E1 / E2 – üks koht peale koma;

E, C ja F° - täpsus nagu L1.T45

E2 / E3 – üks koht peale koma;

pinnase suhtelised niiskused – kaks kohta peale koma;

nihkepinged – neli kohta peale koma;

tõmbepinged – kaks kohta peale koma.

6.14. Katendi arvutamine külmakindlusele

Katendi külmakindluse arvutus seisneb tegelikult esineda võiva (eeldatava) külmakerke lkk

võrdlemises lubatavaga l, s.o

l > lkk (14.1)

Lubatavad külmakerked on järgmised:

 püsikatendid - 4 cm;

 kergkatendid, pinnatud kruuskatted – 6 cm;

 siirdekatendid – 10 cm

Külmakerke arvutamiseks J14.1 või (14.2) abil vajalikud suurused on järgmised:

 kliimategur α0 =75, cm2/ööp;

 arvutuslik külmumissügavus z =125cm ;

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 37/58

37

 Tabel 12 pinnasetegur B,cm2/ööp;

 katendi (soojustehniliselt) redutseeritud paksus z1, cm;

 katendikihtide materjalide soojustehnilised ekvivalendid εi (L3) ja

 pinnasvee arvutuslik (max. teadaolev sügisene külmumiseelne) sügavus tee teljel H’ (cm).

Täpsemate vaatlusandmete ja nõuete puudumisel tuleb arvutustes kasutada pinnasevee sügavusena

sügisese külmumiseelse maksimaalse pinnasevee taseme (vastava eriala eksperdi) hinnangut.

Sügisese külmumiseelse maksimaalse pinnasevee taseme hinnangul tuleb juhinduda väliuuringute,

eelnevate perioodide andmete ja küsitluste tulemustest. Ehitusgeoloogilise uuringu käigus saab ainult

fikseerida olemasoleva taseme, taseme mõõtmise kuupäeval või perioodil. Hinnangut saab täpsustada

vajadusel mõõtmistega, mõõtmiste periood peab hõlmama vähemalt üht sügisest maksimumi enne

külmumist, soovitavalt siiski rohkem.

Lkk =1,67 *B * (H’/z-zl/z)*{(2,8*M-1)*EXP[2,8*(M-1)]+0,061}, cm (14.2)

M = (125-zl) / (H’-zl)

Kuna katendi- ja pinnasekihtidel on erinevad soojustehnilised parameetrid, siis võetakse see arvesse

järgmiselt:

katendi redutseeritud paksus z1 = h1*ε1 + h2*ε2 + h3*ε3 + … (14.3)

h1, h2, h3, … - katendi- ja pinnasekihtide paksused;

ε1, ε2, ε3, … - katendi- ja pinnasekihtide soojustehnilised ekvivalendid on L3.

Pinnaseteguri B määramiseks tuleb hinnata lõimist ja plastsust ning pinnase nimetust EVS järgi.

Tabel 12 Pinnasetegur B.

Lõimis Plastsus (WLR) Klass EVS nimetus B väärtus

<0,1 mm üle 25% <10 B1 siSa, clSa 1

<10 B1 saSi, saclSi, sasiCl, saCl 2

<10 B1 Si, clSi, siCl, Cl 4,0-4,5

0,2...2 mm >50% 10-25 A1 siSa, clSa 3

10-25 A1 saSi, saclSi, sasiCl, saCl 3,5

0,063...2 mm ≥40% 25-40 C1 5-8

40-50 C1 siSa, clSa 4-4,5

40-50 C1 saSi, saclSi, sasiCl, saCl 3-3,5

0,063...2 mm <20% 10-25 D1 5-8

0,063...2 mm 20%...40% 10-25 D1 4-4,5

0,063...2 mm >40% 25-40 D1 5-8

40-50 D1 4-4,5

50-70 D1 3-3,5

Märkus: Eeldatav külmakerge lkk või zl, määratuna J14.1 või (14.2) abil, vastab kõikide

katenditüüpide (v.a lihtkatend) 3. paikkonna olukorrale. Kergkatetel tuleb külmakindluse arvutus

teostada vaid juhul, kui B väärtus on vähemalt 5. Kui B väärtus on antud vahemikuna, kehtib alumine

piir 1-2 niiskuspaikkonnas ja ülemine piir 3 niiskuspaikkonnas.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 38/58

38

1.ja 2. paikonnas toimub külmakindluse arvutus vastavalt tabel 13 skeemile. See skeem kehtib ainult

muldkeha normidekohase kõrgus puhul. Kui muldkeha on normidest madalam või asetseb süvendis,

tuleb igal juhul katend arvutada külmakindlusele.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 39/58

39

Tabel 13 Külmakindluse arvutused

Paikkonna

tüübi nr.

Märkused

Püsikatend 1 Külmakindlusele ei arvutata, kuid juhul, kui B≥5, tuleb võtta

meetmeid takistamaks vee sattumist muldkehasse ülalt.

Püsikatend 2 Z1,2 = 0,8 * zl

Kergkatend 1 Külmakindlusele ei arvutata.

Kergkatend 2 Külmakindlusele arvutatakse ainult juhul, kui B≥5

Siirdekatend 1 ja 2 Ei arvutata.

Lihtkatend 1, 2 ja 3 Ei arvutata.

J14.1 ja (14.2) võimaldab teha külmakindluse arvutusi olukorras, kus pinnasvee sügavus H pole

suurem külmumissügavusest z = 125 cm. Kui esineb olukord, kus z / H > 1,0 (külmumissügavus

ulatub pinnasvette), mis on eriti külmaohtlik, tuleb suurendada muldkeha kõrgust või alandada

sügavdrenaažiga pinnasvee taset.

Kui tingimus (14.1) pole täidetud, tuleb katendi alumiste kihtide paksusi suurendada, lisada üks

kruusa-(ülespoole dreenkihti) või mõnest spetsiaalmaterjalist soojaisolatsioonikiht. Kuna viimast

pole eesti teedeehituses kasutatud, siis pole ka alljärgnevalt sellise kihi arvutamist käsitletud.

6.14.1. Külmakaitsekihi materjal

Külmakaitsekihina võib kasutada looduslikku:

 kruusliiva, kui ta sisaldab kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0.063 mm ja

 liiva või sõelmeid, mille massist vähemalt 90 % läbib sõela 2 mm; märgsõelumisel võib

looduslik liiv sisaldada kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0.063 mm.



6.14.2. Katendi külmakindluse arvutamise näide (vt tabel 14)

Tabel 14 Püsikatendi kihid

Kihi

nimetus paksus hi,

cm

soojustehnilised

ekvivalendid εi

Zl = hi * εi

Tihe asfaltbetoon 6 1,15 6,90

Poorne asfaltbetoon 7 1,22 8,54

Paekillustik 30 1,00 30,00

Keskliiv 35 0,87 30,45

Kokku 77

Pinnas: kerge mittetolmne liivsavi, 3. paikkond, tabel 12 järgi B = 3.

Arvutuses kasutatud suurused:

 kliimategur α = 75 cm2 / ööp;

 arvutuslik külmumissügavus z = 125 cm;

 pinnasvee sügavus katte pinnast H = 125 cm;

 lubatav külmakerge l = 4 cm.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 40/58

40

Kasutamaks J14.1, arvutame z / H’ = 125 / 125 = 1 ja horisontaaltelje jaoks zl / z = 77 / 125 = 0,62;

viimasest tõmbame vertikaaljoone kuni lõikumiseni joonega z / H’ = 1; lõikepunktist tõmbame

horisontaaljoone kuni lõikumiseni vertikaalteljega; viimasele vastab suurus

lkk * α / B*z = lkk * 75 / 3 *125 = 0,72, millest

lkk = 0,72 * 3 * 125 / 75 = 3,6 cm

Kuna lkk < l (3,6 < 4), siis vaatamata ebasoodsale pinnasvee ja külmumissügavuse olukorrale on

katend külmakindel.

Kasutades (14.2) M = (125-zl) / (H’-zl) = (125 – 77) / (125 – 77) = 1, siis

Lkk =1,67 *B * (H’/z-zl/z)*{(2,8*M-1)*EXP[2,8*(M-1)]+0,061

== 1,67* 3 * (125 – 77) / 125) *{(2,8 * 1 – 1)* EXP[2,8(1 – 1)] + 0,061}= 3,6 cm, s.o

sama tulemus nagu J15.1 järgi arvutades.

Joonis J14.1. Nomogramm katendi külmakindluse arvutamiseks

PVT – pinnasvee tase;

Lkk – külmakerge, cm;

α0 – kliimategur, cm2 / ööp;

z - arvutuslik külmumissügavus;

zl – katendi paksus, cm;

H’ - pinnasvee arvutuslik (max teadaolev sügisene

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 41/58

41

külmumiseelne) sügavus tee teljel, cm;

B – pinnasetegur, cm2 / ööp.

Parklates tuleb katendi nõutav arvutuslik elastsusmoodul võtta vähemalt VI klassi maantee omaga

võrdseks (tabel 4.10).

Raskeliiklusega parklates (AR perspektiivselt >10 AKÖL) tuleb katendi nõutav arvutuslik

elastsusmoodul võtta vähemalt V klassi maantee omaga võrdseks ja projekteerida katte kaks ülemist

kihti jäigemad.

6.15. Dreenkiht

6.15.1. Üldist.

Täpsemad kehtivad nõuded ja selgitused dreenkihi projekteerimise kohta on toodud Muldkeha ja

dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhises (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a

käskkiri nr 0001 või uuem).

6.16. Katendi projekt

Katendi projekti koosseis:

 lähteülesanne;

 seletuskiri;

 väliuuringute aruanne*;

 aruanne projekteerimise ajal (eel) tehtud liiklusloendusest*;

 ennustusliku koormussageduse määramine*;

 aruanne varemtehtud uuringutest*;

 aruanne oleva katendi ülevaatusest*;

 aruanne oleva katendi varem koostatud projekti põhiandmeist ja ehitusaastale järgnenud

remontidest*;

 konstruktiivsete põikprofiilide joonised valitud arvutusprofiilide kohta;

 tugevusarvutuste ja külmakindluse koond - programmi KAP väljundi kohaselt.

* - kuuluvad katendi projekti koosseisu vaid juhul, kui eraldi ei ole koostatud oleva tee seisundi

hinnangu ja liiklusuuringu aruandeid

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 42/58

42

LISAD

Lisa 1. Pinnaste tugevuskarakteristikud

L1.1. Üldist

Tugevuskarakteristikud sõltuvad peamiselt pinnase niiskusest (paikkonna tüübist, vt L1.T2), kuid ka

tihedusest, struktuurist ja vähesel määral koormamise viisist. Eeldatakse, et muldkeha pinnase tihedus

vastab normidele. Pinnase tugevuskarakteristikud määratakse pinnase arvutusliku suhtelise niiskuse

järgi, mis tagab kogu katendi töövõime ka kõige niiskemal ajal (mille puhul säilub pinnase

minimaalne tugevus). See esineb kevadeti pinnase ülessulamise ja sügiseti sademeterikkal

ajal.Pinnase tugevuskarakteristikud on: E-moodul (MPa), F° (sisehõõrdenurk) ja C (nidusus, MPa).

Nende määramiseks on vaja teada pinnase arvutuslikku niiskust W1.

Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 püstitamisel lähtutakse paikkonna tüübist, pinnase keskmise

niiskuse W0 ning voolavuspiirile Wv vastava niiskuse suhtest W = W0/ Wv. Kuna voolavuspiirile

vastaval niiskusel pinnase kandevõime praktiliselt puudub, on suhteline niiskus sellisena ette antud,

et see on alati alla ühe.

L1.2 .Paikkonna tüübi kirjeldus ja pinnaste suhtelised niiskused

L1.T1.

Paik-

konna

tüübi

nr

Paik-

konna

tunnus

Paikkonna tüübi kirjeldus

1 Kuiv Pinnavete äravool on tagatud; pinnasvesi on sügaval ega mõjuta

kasvupinnase taimestikku. Pinnasteks on peamiselt kruusliivad, liivad ja

saviliivad, kuid esineb ka savikaid pinnaseid, kuid viimaste suhteline

niiskus on alla 0,73. Kui muldkeha kõrgus on normidest 1,5 korda suurem,

on tegemist, sõltumata muudest asjaoludest, 1. paikkonna teelõiguga.

2 Niiske Pinnavete äravool pole ajuti tagatud; selle üheks tunnuseks on maapinna

0,003 lähedased, kuid suuremad sellest, looduslikud kalded. Esineb

lühiajalist (alla 30 päeva) seisuvett. Pinnasvesi, on külmumispiirist ainult

vähesügavamal, ometigi mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu

kasvavad niiskuslembelised taimed; võib isegi esineda pindmise

soostumise tunnuseid.

Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8. On

mõeldav tee külgnevate alade piki- ja põikplaneerimisega ning

kraavitamisega niiskustingimusi parandada ning seega saavutada 1.

paikkonna olukord.

Kõik 1. Paikkonna tüübi süvendid ja 0-profiilid (ka normidega ettenähtust

madalamad muldkehad) kuuluvad 2. paikkonda.

3 Liigniiske

(märg)

Pinnavete äravool on raskendatud; esineb pikaajalist (üle 30 päeva)

seisuvett.

Maapinnalähedase pinnasvee tõttu esineb ilmseid soostumise tunnuseid.

Pinnasvee tase on külmumispiirist kõrgemal.

Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega üle 0,8.

Paikkonna tüübi muutmine on võimalik ainult suureulatuslike

kuivendustöödega. Kõik 2. paikkonna tüübi süvendid ja normidega

ettenähtust madalamad muldkehad kuuluvad 3.paikkonda.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 43/58

43

Märkus: paikkonna tüübi kirjelduses ainult ühe tunnuse (v.a pinnase) esinemine määrab tüübi.

L1.T2. Pinnaste suhtelised niiskused voolupiirist

Paikkonna

tüübi nr

Pinnase suhteline niiskus W

Kerge saviliiv

Tolmliiv

Kerge liivsavi,

raske liivsavi,

savid

Tolmne saviliiv,

raske tolmne

saviliiv, tolmne

kerge liivsavi

Pinnasegrupp

A1 B1 C1 D1

1 0,63 0,65 0,68 0,73

2 0,66 0,68 0,71 0,76

3 0,68 0,70 0,73 0,78

L1.3. Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 arvutamine

Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 arvutamine toimub järgmiselt:

1) L1.T1 järgi määratakse tee(lõigu) paikkonna tüübi number;

2) teades pinnast, saadakse L1.T2 pinnase suhteline niiskus W;

3) suhtelisi niiskusi tuleb parandada sõltuvalt tee konstruktiivsetest iseärasustest; saadakse W2:

L1.T3.

Jrk nr Konstruktiivne iseärasus (summeritakse) Parandus

1 Teepeenrad on kaetud ≥ 2/3 laiuses asfaltbetooniga -0,05

2 Teepeenrad on kaetud kruusa või killustikuga -0,02

3 Muldkehas on vastavatest geosünteetidest

hüdroisolatsioonikiht (vt p.11.4)

-0,05

4 Dreenkihis on pikifiltertoru -0,05

5 Muldkeha on süvendis +0,03

4) arvutuslik suhteline niiskus W1 = (W või W2) * (1 + t * v) (L1.1)

Märkus: Kui arvutuslik suhteline niiskus peale konstruktiivsest iseärasusest tingitud paranduste

arvessevõtmist W1 > 0,75 ja katendi paksus on >75cm, siis tuleb kasutata tegeliku arvutusliku

suhtelise niiskuse saamiseks parandustegurit delta(Δ) kasutades L5.6 graafikut.

Arvutuslik suhteline niiskus, mis on aluseks E, F ja C leidmiseks tabelist L1.T5 leitakse siis

alljärgneva valemi põhjal:

Warv = (W+ Δ1)*(1+t*v)- Δ

Kus: W - pinnase suhteline niiskus voolupiirist

Δ1 - parandustegur tee konstruktiivsetest iseärasustest

t - normhälbetegur (sõltub töökindlustegurist, mis omakorda on seotud

tugevusteguriga ja tee klassiga)

v - variatsioonitegur = 0,1

 Δ- parandustegur delta, kui H>75cm

Parandusteguri delta kasutamine väldib katendi üledimensioneerimist eriti 3

niiskuspaikkonnas D grupi aluspinnastes.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 44/58

44

L1.T4. Normhälbe tegurid

Töökindluse tegur (vt

P6)

0,6 0,85 0,9 0,95

Normhälbetegur t 0,26 1,06 1,32 1,71

Variatsioonitegur v 0,1

Kui W on määratud laboriteimiga ning määramiste arv on > (10 – 15), siis on

variatsioonitegurit võimalik ka arvutada

t = 9,7526 * (Ktk) 2 – 11,009 * Ktk + 3,3551

L1.4. Pinnase tugevuskarakteristikute määramine

W1 järgi määratakse L1.T5, vajadusel interpoleerides, pinnase tugevuskarakteristikud:

 E-moodul, MPa;

 sisehõõrdenurk F° ja

 nidusus, MPa

Pinnase grupid:

A1 – kerge saviliiv; B1 – tolmliiv; C1 – kerge liivsavi, raske liivsavi, savid; D1 – tolmne saviliiv,

raske tolmne saviliiv, tolmne kerge liivsavi.

L1.T5. Pinnaste arvutuslikud (empiirilised) tugevuskarakteristikud

Pinnase

grupp

Pinnaste tugevuskarakteristikud vastavalt arvutuslikule niiskusele W1 või

korrigeeritud

arvutuslikule Pinnase niiskusele W3

0,5 0,55 0,6 0,65 0,7 0,75 0,8 0,85 0,9 0,95

A

E 70 60 56 53 49 45 43 42 41 40

F 37 36 36 36 35 35 34 34 33 33

C 0,015 0,014 0,014 0,013 0,012 0,011 0,010 0,009 0,008 0,007

B

E 96 90 84 78 72 66 60 54 48 43

F 38 38 37 37 36 35 34 33 32 31

C 0,026 0,024 0,022 0,018 0,014 0,012 0,011 0,01 0,009 0,008

C

E 108 90 72 50 41 34 29 25 24 23

F 32 27 24 21 18 15 13 11 10 9

C 0,045 0,036 0,030 0,024 0,019 0,015 0,011 0,009 0,006 0,004

D

E 108 90 72 54 46 38 32 27 26 25

F 32 27 24 21 18 15 13 11 10 9

C 0,045 0,036 0,030 0,024 0,016 0,013 0,010 0,008 0,005 0,004

Märkus:

1) interpoleerimistulemus ümardatakse tabeli täpsuseni;

2) katendiarvutuse jaoks ei sõltu E, F ja C temperatuurist, küll aga peab arvestama

temperatuuriga laboriteimi puhul;

3) katendi alla jäävat pinnast võib vaadelda lõpmatu paksusega kihina, kui kihi paksus on > 75

cm. Vastasel korral mitmekihilisena, mille tugevuskarakteristikud katte all on E = Eüld , C ja

F. Sügavamale (>75 cm) jäävate kihtide C ja F ei oma tähtsust.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 45/58

45

Lisa 2. Materjalide tugevuskarakteristikud

L2.T1. Sideainega töödeldud materjalid

Jrk

nr

Materjali nimetus

Katendi arvutamisel

Elastsele

vajumile

Nihkele Tõmbele

E1 E2 E R

1 Killustikmastiksasfalt (SMA) 3200 1800 4500 2,8

2 Tihe kuum asfaltbetoon (ACsurf; bin) 2400 1200 3600 2,4

3 Valuasfalt (MA) 2400 1200 3600 2,4

4 Kuum poorne asfaltbetoon (ACbase) 1400 800 2200 1,6

5 Kuum dreenasfaltbetoon (PA) 1400 800 2200 1,6

6 Kuum kergasfaltbetoon (ACsurf 160/220

või vedelama bituumeniga, end. KAB)

1400 800 2000 1,2

7 Tihe soe asfaltbetoon (WMA) 1200 600 2000 1,8

8 Soe kergasfaltbetoon 1200 600 2000 1,0

9 Seguris / teel segatud mustkate (MSE) 950 600 / 500 -

10 Vana asfaltbetoon ja mustkate 1400 800 -

11 Mustkillustikust kiht (MUK) 800 - - -

12 Kerg- ja sügavimmutus 450 - - -

13 Bituumenstabiliseeritud kihid asfaldi-

purust (BS):

- seguris segatud

- teel segatud

600

500

-

-

14 Kompleksstabiliseeritud kihid (KS):

- uutest mineraalmaterjalidest seguris

segatud

- asfaldipurust seguris segatud

- asfaldipurust teel segatud

- uutest materjalidest teel segatud

900

800

700

800

-

-

-

15 Tsementstabiliseeritud kihid (TS):

- uutest mineraalmaterjalidest seguris

segatud

- uutest mineraalmaterjalidest teel

segatud

- asfaldipurust teel segatud

900

700

600

0,6

0,4

-

16 Põlevkivituhaga tugevdatud kihid:

- kruusliivast, jämeliivast

- teistest liivadest, sh saviliivast

600

400

0,5

0,4

Märkused: E1 - elastsusmoodul 10ºC juures, MPa;

E2 - elastsusmoodul 20ºC juures, Mpa;

E - elastsusmoodul 0ºC juures, Mpa;

R - tõmbetugevus, MPa

L2.T2. Sideainega töötlemata kihid ja materjalid

Jrk. nr. Kihi nimetus E-moodul,

MPa

Sisehõõrde

nurk Fº

Nidusus C,

MPa

1 Paetuhk 120 30 0,01

2 Tuhkbetooni freespuru 150 40 0,01

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 46/58

46

3 Munakivi-, parkettkivi sillutis 500 - -

4 Pinnatud freespurukate 400 - -

L2.T3. KAP arvutuslehe kohustuslik lisa - materjalide klassifikatsioon, esitatud nõuded ja

arvutusparameetrid3

Täite-

materjalid

(Tm)

Plastsus Sõelkõver Cu Senine nimetus Plastsus

E

(MPa)

Sisehõõrdenurk

F

Nidusus C

(MPa) Rootsi WLR d60/d10 Vassiljev

_280 280

Tardkivikillustik

_280 280

Pae- või kruuskillustik (LA<35)

_240 240

Pae- või kruuskillustik (LA≥35)

_200 200

Mittestandardne killustik (nõuetele mittevastav)

_180 180 45 0,03

Opt.terastikuga kruusliivast kiht

_150 150 43 0,01 2…63 mm >50% Kruuspinnas

_E (160) 160

110

60

<0,63 10…40%

ja

>5 mm >20%

liiva-kruusa-killustiku segu

_F (110) <25 <7

_G (60)

_130

_115

130

115

42 0,007 <10

>0,5 mm >50% >3

2…3

kruusliiv, jämeliiv

mõõdukalt ühtlaseterine jämeliiv <1

_120 120 40 0,006

<10

>0,25 mm >50% >3 keskliiv

<1

_105 105

2…3 mõõd.ühtlaseterine keskliiv

_100 100 38 0,005

>0,1 mm >50% >3 peenliiv

_90 90

2…3 mõõd.ühtlaseterine peenliiv

_75 75 33 0,005

piiranguteta ≤2 ühtlaseterine liiv

_65 65 40 0,005

jäme kerge saviliiv

_A 10…25

2…0,25 mm >50% kerge saviliiv 1…7

_B <10

>0,1 mm <75% tolmliiv <1

_C

25…40 2…0,05 mm ≥40% kerge liivsavi 7…12

40..50 raske liivsavi 12…17

>50 Savi 17…27

_D

10…25 2…0,05 mm <20% raske tolmne saviliiv 1...7

2…0,05 mm 20…50% tolmne saviliiv 1…7

25…40

2…0,05 mm <40%

kerge tolmne liivsavi 7…12

40…50

raske tolmne liivsavi 12…17

>50

tolmne savi 17…27

3 https://transpordiamet.ee/media/3209/download, vt detailsemad pinnaste liigitused ja üleminekud EVS liigitusele.

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: {kuupäev} nr {regNumber}Error!

Bookmark not defined. Koostaja: Taavi Tõnts 47/58

Märkused:

1) Orgaanilise aine sisaldus mitte üle 2%.

2) Ühtlaseteralise materjali (Cu<3) kasutamise korral on kohustuslik eristava geosünteedi

kasutamine liivakihi peal, kui liivakiht täidab dreenkihi rolli siis ka selle kihi all. Muudel

juhtudel on see soovituslik.

2) Materjalide ja pinnaste liigitamisel tuleb lugeda võrdseks lähedased sõeladiameetri

väärtused 0,5 ja 0,63 mm, 0,1 ja 0,125 mm, 0,05 ja 0,063 mm.

Projekteerijal võib tellija nõusolekul liiva-kruusa-killustikusegude puhul kasutada

arvutusparameetreid, mis tuginevad konkreetse kruusa omadustel. Vastavalt teadustöö4 (TTÜ

2014) P1.4.3 tulemustele on võimalik segu elastsusmoodul 160, 110 või 60 MPa, kui alltoodud

graafiku või tabeli alusel saadud näitaja on sellest suurem. Sellisel juhul on segu

arvutusparameetrite määramise aluseks VSN 46-84 joonis 9 (lk 88) ning see rakendub kui:

 Üle 5 mm osiseid on vähemalt 20%

 peenosis (alla 0,63 mm) ei ole plastne (IP v <7; WLR<25)

 alla 0,63 mm osiste sisaldus on vahemikus 10…40%

Graafikust on loetud väärtused ning konkreetse materjali kohta interpoleeritakse laboratoorse

uuringu tulemustest plastsusnäitaja ja peenosise sisalduse järgi vastav elastsusmoodul.

IP V 0 1 2 4 7

WLR 0 8 11 17 25

<0,63 mm 10% 200 200 200 200 200

<0,63 mm 15% 200 190 179 160 140

<0,63 mm 20% 200 181 161 131 103

<0,63 mm 25% 200 174 149 110 70

<0,63 mm 30% 200 166 134 90 50

<0,63 mm 35% 200 159 121 74 33

<0,63 mm 40% 200 150 113 64 25

Sõelkõvera alusel tuleb välja arvutada kaks indeksit: Cu (d60/d10) ning Cc (d30/d102), mis

määravad materjali ühtlaseteralisuse EVS-EN standardi alusel.

4 https://transpordiamet.ee/media/3209/download

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 48/58

48

Lisa 3. KAP ja pinnase liigitus sõelkõvera järgi

Lähteandmetena sisestatakse jäägid sõeltel ja plastsusarv (kui seda pole, eeldame nulli ehk alla

ühe). Pinnase liigituse algoritm on mitmeastmeline. Lisaks standardsetele sõeltele

interpoleeritakse läbi logaritmskaala ka vahepealsete sõelte väärtused selles osas, milliseid

sõelu vajatakse GOST-põhise jaotuse kasutamiseks või milliseid on konkreetse katse korral

tegelikult kasutatud. Enamlevinud sõelad on:

GOST 25100 (MNT parandus 2006) järgi:

- 60 – 40 – 20 – 10 – 5 – 2 – 1 – 0,5 – 0,25 – 0,1 – 0,063 - 0,05 – 0,01 – 0,002

EVS-EN 14688 järgi:

- 63 – 31,5 – 16 – 8 – 4 – 2 – 1 – 0,5 – 0,25 – 0,125 – 0,063 – 0,02 – 0,006 – 0,002

Materjali või pinnase liigituseks vajalikud sõelad (minimaalne komplekt) on:

- 63 – 5 – 4 - 2 – 0,63 – 0,5 – 0,25 – 0,1 - 0,05

Nendest puuduvad tuleb igal juhul interpoleerida, kuid pigem on otstarbekas interpoleerida ka

vahepealsed puuduvad, sest mingil hetkel on hea tulemus visualiseerida ja Exceli graafikute

parema väljanägemise huvides peaksid jooned olema pidevad. Plastsus – valitakse näitaja kas

WLR lahtrist või IP V lahtrist. Mõlemas väärtust ei tohi olla, ainult ühes neist.

1) Jäme segu: >5 mm >20% (sisaldab piisavalt jämedat osa)

a. WLR<25 (ei ole väga plastne)

i. >0,63 mm 10…40%

1. Sõltuvalt peenosise protsendist ja WLR väärtusest interpoleeritavad

tulemused – grupid E_160 – F_110 – G_60 (arvutusparameetrid ei

sõltu niiskusest).

b. Kui eeltoodud parameetrid ei ole täidetud või graafikult tulenev väärtus on alla 60,

on tegemist pinnasega

2) Liiv või kruus: WLR<10 - Kruusad, liivad ja tolmliivad

a. 2…63 mm >50% - kruuspinnas (E-150)

b. Cu väärtus

i. Cu>3 – kruusliiv/jämeliiv, keskliiv, peenliiv – E130, E120, E100

ii. Cu 2…3 – mõõdukalt ühtlaseteraline (eeltoodud) liiv – E115, E105, E90

c. >0,1 mm kuni 75% (ehk, alla 0,1 mm vähemalt 25%) – tolmliiv – B-grupp

(arvutusparameetrid sõltuvad niiskusest)

3) Pinnas: WLR>10 – pinnased A, C, D grupist (arvutusparameetrid sõltuvad niiskusest)

a. WLR 10…25

i. 2…0,25 mm >50% - Kerge saviliiv – A-grupp

ii. 2…0,25 mm <50% - tolmne – D-grupp

b. WLR >25

i. 2…0,05 mm <40% - tolmne – D-grupp

ii. 2…0,05 mm >40% - mittetolmne – C-grupp

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 49/58

49

Lisa 4. Materjalide ja pinnaste soojustehnilised ekvivalendid εi

L3.T1.

Materjal, pinnas εi

Asfaltbetoon – tihe 1,15

- poorne 1,22

- ülipoorne 1,30-1,36

Bituumenemulsiooniga stabiliseeritud saviliiv 1,13

Tsementstabiliseeritud (6 – 10%) segaterine liiv 1,0

Tsementstabiliseeritud (10%) ühemõõduline peenliiv 1,07

Lubitugevdatud nõrk lubjakivikillustik 1,27

Tsementstabiliseeritud (6 – 12%) liivsavi 1,13

Kompleksstabiliseeritud (tsement 2 - 6%, lubi 2 – 6 %) liivsavi 1,18

Tsementstabiliseeritud (8 – 10 %) saviliiv 1,11

Graniitkillustik 1,0

Lubjakivikillustik 1,15

Kruus 1,0

Jämeliiv – sulanud 1,03

-külmunud 0,88

Keskliiv - sulanud 0,98

- külmunud 0,87

Peenliiv - sulanud 0,98

- külmunud 0,89

Tolmliiv - sulanud 1,02

- külmunud 0,92

Saviliiv - sulanud 1,02

- külmunud 0,96

Liivsavi ja savi – sulanud 1,07

- külmunud 0,97

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 50/58

50

Lisa 5 . Tabelid ja graafikud

L5.T1. Parandustegur delta määramiseks.

X Parandus Delta

Warv=0,95 Warv=0,90 Warv=0,85 Warv=0,80 Warv=0,75

0,76 0,00995 0,00498 0,00000 0,00000 0,00000

0,77 0,01189 0,00595 0,00000 0,00000 0,00000

0,78 0,01383 0,00728 0,00074 0,00000 0,00000

0,79 0,01575 0,00878 0,00181 0,00000 0,00000

0,80 0,01765 0,01026 0,00288 0,00054 0,00000

0,81 0,01955 0,01174 0,00393 0,00108 0,00000

0,82 0,02143 0,01321 0,00498 0,00163 0,00000

0,83 0,02330 0,01466 0,00602 0,00217 0,00000

0,84 0,02516 0,01611 0,00706 0,00270 0,00000

0,85 0,02700 0,01754 0,00808 0,00324 0,00000

0,86 0,02883 0,01897 0,00910 0,00376 0,00000

0,87 0,03066 0,02038 0,01011 0,00429 0,00000

0,88 0,03246 0,02179 0,01111 0,00480 0,00000

0,89 0,03426 0,02318 0,01210 0,00532 0,00000

0,90 0,03604 0,02457 0,01309 0,00583 0,00000

0,91 0,03781 0,02594 0,01407 0,00634 0,00000

0,92 0,03957 0,02730 0,01504 0,00684 0,00000

0,93 0,04132 0,02866 0,01600 0,00733 0,00000

0,94 0,04305 0,03000 0,01695 0,00783 0,00000

0,95 0,04478 0,03134 0,01789 0,00832 0,00000

0,96 0,04649 0,03266 0,01883 0,00880 0,00000

0,97 0,04818 0,03397 0,01976 0,00928 0,00000

0,98 0,04987 0,03527 0,02068 0,00976 0,00000

0,99 0,05154 0,03657 0,02159 0,01023 0,00000

1,00 0,05320 0,03785 0,02250 0,01070 0,00000

1,01 0,05479 0,03908 0,02336 0,01114 0,00000

1,02 0,05638 0,04030 0,02422 0,01159 0,00000

1,03 0,05798 0,04153 0,02508 0,01203 0,00000

1,04 0,05957 0,04276 0,02594 0,01248 0,00000

1,05 0,06116 0,04398 0,02680 0,01292 0,00000

1,06 0,06275 0,04521 0,02767 0,01337 0,00000

1,07 0,06435 0,04644 0,02853 0,01381 0,00000

1,08 0,06594 0,04766 0,02939 0,01426 0,00000

1,09 0,06753 0,04889 0,03025 0,01470 0,00000

1,10 0,06912 0,05012 0,03111 0,01515 0,00000

1,11 0,07059 0,05124 0,03189 0,01555 0,00000

1,12 0,07206 0,05237 0,03267 0,01595 0,00000

1,13 0,07353 0,05349 0,03345 0,01636 0,00000

1,14 0,07500 0,05462 0,03423 0,01676 0,00000

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 51/58

51

1,15 0,07647 0,05574 0,03501 0,01716 0,00000

1,16 0,07794 0,05686 0,03579 0,01757 0,00000

1,17 0,07941 0,05799 0,03657 0,01797 0,00000

1,18 0,08087 0,05911 0,03735 0,01837 0,00000

1,19 0,08234 0,06024 0,03814 0,01877 0,00000

1,20 0,08381 0,06136 0,03892 0,01918 0,00000

1,21 0,08516 0,06239 0,03962 0,01954 0,00000

1,22 0,08650 0,06341 0,04032 0,01990 0,00000

1,23 0,08785 0,06443 0,04102 0,02026 0,00000

1,24 0,08919 0,06546 0,04172 0,02062 0,00000

1,25 0,09054 0,06648 0,04242 0,02098 0,00000

1,26 0,09189 0,06750 0,04312 0,02134 0,00000

1,27 0,09323 0,06853 0,04382 0,02170 0,00000

1,28 0,09458 0,06955 0,04452 0,02206 0,00000

1,29 0,09592 0,07057 0,04522 0,02242 0,00000

1,30 0,09727 0,07159 0,04592 0,02278 0,00000

1,31 0,09849 0,07252 0,04654 0,02310 0,00000

1,32 0,09971 0,07344 0,04716 0,02342 0,00000

1,33 0,10093 0,07436 0,04778 0,02374 0,00000

1,34 0,10216 0,07528 0,04840 0,02405 0,00000

1,35 0,10338 0,07620 0,04902 0,02437 0,00000

1,36 0,10460 0,07712 0,04964 0,02469 0,00000

1,37 0,10582 0,07804 0,05026 0,02501 0,00000

1,38 0,10704 0,07896 0,05088 0,02533 0,00000

1,39 0,10827 0,07988 0,05150 0,02565 0,00000

1,40 0,10949 0,08081 0,05212 0,02596 0,00000

1,41 0,11059 0,08163 0,05266 0,02624 0,00000

1,42 0,11169 0,08244 0,05320 0,02652 0,00000

1,43 0,11278 0,08326 0,05374 0,02679 0,00000

1,44 0,11388 0,08408 0,05428 0,02707 0,00000

1,45 0,11498 0,08490 0,05482 0,02734 0,00000

1,46 0,11608 0,08572 0,05536 0,02762 0,00000

1,47 0,11718 0,08654 0,05590 0,02790 0,00000

1,48 0,11828 0,08736 0,05644 0,02817 0,00000

1,49 0,11938 0,08818 0,05698 0,02845 0,00000

1,50 0,12048 0,08900 0,05753 0,02873 0,00000

1,51 0,12145 0,08972 0,05798 0,02896 0,00000

1,52 0,12243 0,09044 0,05844 0,02919 0,00000

1,53 0,12340 0,09115 0,05890 0,02943 0,00000

1,54 0,12438 0,09187 0,05936 0,02966 0,00000

1,55 0,12535 0,09259 0,05982 0,02989 0,00000

1,56 0,12633 0,09331 0,06028 0,03013 0,00000

1,57 0,12730 0,09402 0,06074 0,03036 0,00000

1,58 0,12828 0,09474 0,06120 0,03060 0,00000

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 52/58

52

1,59 0,12925 0,09546 0,06166 0,03083 0,00000

1,60 0,13023 0,09618 0,06212 0,03106 0,00000

1,61 0,13108 0,09679 0,06250 0,03126 0,00000

1,62 0,13193 0,09741 0,06288 0,03145 0,00000

1,63 0,13278 0,09802 0,06326 0,03164 0,00000

1,64 0,13364 0,09864 0,06364 0,03183 0,00000

1,65 0,13449 0,09926 0,06402 0,03202 0,00000

1,66 0,13534 0,09987 0,06440 0,03221 0,00000

1,67 0,13619 0,10049 0,06478 0,03241 0,00000

1,68 0,13704 0,10110 0,06516 0,03260 0,00000

1,69 0,13790 0,10172 0,06554 0,03279 0,00000

1,70 0,13875 0,10233 0,06592 0,03298 0,00000

1,71 0,13948 0,10285 0,06622 0,03313 0,00000

1,72 0,14020 0,10336 0,06652 0,03328 0,00000

1,73 0,14093 0,10388 0,06682 0,03343 0,00000

1,74 0,14166 0,10439 0,06712 0,03358 0,00000

1,75 0,14239 0,10490 0,06742 0,03373 0,00000

1,76 0,14312 0,10542 0,06772 0,03388 0,00000

1,77 0,14385 0,10593 0,06802 0,03403 0,00000

1,78 0,14458 0,10645 0,06832 0,03418 0,00000

1,79 0,14530 0,10696 0,06862 0,03433 0,00000

1,80 0,14603 0,10747 0,06892 0,03448 0,00000

1,81 0,14664 0,10789 0,06914 0,03458 0,00000

1,82 0,14724 0,10830 0,06935 0,03469 0,00000

1,83 0,14785 0,10871 0,06957 0,03480 0,00000

1,84 0,14845 0,10912 0,06979 0,03491 0,00000

1,85 0,14906 0,10954 0,07001 0,03501 0,00000

1,86 0,14966 0,10995 0,07023 0,03512 0,00000

1,87 0,15027 0,11036 0,07045 0,03523 0,00000

1,88 0,15087 0,11077 0,07067 0,03533 0,00000

1,89 0,15148 0,11118 0,07089 0,03544 0,00000

1,90 0,15208 0,11160 0,07111 0,03555 0,00000

1,91 0,15256 0,11191 0,07125 0,03561 0,00000

1,92 0,15305 0,11222 0,07139 0,03568 0,00000

1,93 0,15353 0,11253 0,07153 0,03574 0,00000

1,94 0,15401 0,11284 0,07167 0,03581 0,00000

1,95 0,15449 0,11315 0,07180 0,03587 0,00000

1,96 0,15497 0,11346 0,07194 0,03594 0,00000

1,97 0,15545 0,11377 0,07208 0,03600 0,00000

1,98 0,15594 0,11408 0,07222 0,03607 0,00000

1,99 0,15642 0,11439 0,07236 0,03613 0,00000

2,00 0,15690 0,11470 0,07250 0,03620 0,00000

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: {kuupäev} nr {regNumber}Error!

Bookmark not defined. Koostaja: Taavi Tõnts 53/58

L5.T2. Tabel Eüld määramiseks.

Jrk.

nr.

E2/

E1

h/ d

0,01 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 0,70 0,80 0,90 1,00 1,10 1,20 1,30 1,40 1,50 1,60 1,70 1,80 1,90 2,00

Eüld/ E1 1

0,95 0,9501 0,9483 0,9422 0,9389 0,9408 0,9441 0,9481 0,9533 0,9591 0,9636 0,9678 0,9723 0,9768 0,9820 0,9871 0,9917

2 0,90 0,9000 0,9001 0,9001 0,9023 0,9082 0,9147 0,9214 0,9283 0,9354 0,9410 0,9462 0,9514 0,9564 0,9619 0,9671 0,9719 0,9767 0,9816 0,9864 0,9909

3 0,85 0,8499 0,8507 0,8559 0,8656 0,8774 0,8868 0,8952 0,9033 0,9117 0,9185 0,9246 0,9305 0,9360 0,9417 0,9472 0,9522 0,9572 0,9622 0,9671 0,9717 0,9759

4 0,80 0,7999 0,8040 0,8158 0,8281 0,8432 0,8576 0,8710 0,8810 0,8888 0,8962 0,9029 0,9096 0,9156 0,9216 0,9273 0,9325 0,9376 0,9428 0,9478 0,9524 0,9566

5 0,75 0,7507 0,7578 0,7740 0,7926 0,8110 0,8286 0,8446 0,8570 0,8673 0,8755 0,8827 0,8895 0,8956 0,9014 0,9073 0,9127 0,9181 0,9234 0,9284 0,9332 0,9374

6 0,70 0,7011 0,7128 0,7310 0,7535 0,7766 0,7971 0,8154 0,8313 0,8443 0,8542 0,8621 0,8697 0,8766 0,8833 0,8891 0,8941 0,8988 0,9040 0,9091 0,9139 0,9181

7 0,65 0,6511 0,6648 0,6876 0,7139 0,7393 0,7644 0,7860 0,8033 0,8172 0,8301 0,8409 0,8504 0,8572 0,8639 0,8707 0,8765 0,8823 0,8874 0,8919 0,8957 0,8990

8 0,60 0,6019 0,6183 0,6438 0,6728 0,7031 0,7305 0,7540 0,7726 0,7915 0,8055 0,8160 0,8265 0,8364 0,8457 0,8527 0,8581 0,8642 0,8703 0,8752 0,8795 0,8832

9 0,55 0,5517 0,5709 0,6008 0,6312 0,6637 0,6948 0,7192 0,7428 0,7607 0,7771 0,7924 0,8049 0,8137 0,8229 0,8319 0,8393 0,8464 0,8525 0,8579 0,8631 0,8671

10 0,50 0,5021 0,5215 0,5512 0,5881 0,6241 0,6558 0,6844 0,7083 0,7292 0,7472 0,7631 0,7764 0,7886 0,8008 0,8083 0,8167 0,8252 0,8326 0,8390 0,8448 0,8500

11 0,45 0,4521 0,4721 0,5039 0,5415 0,5792 0,6143 0,6449 0,6720 0,6949 0,7151 0,7311 0,7471 0,7606 0,7719 0,7820 0,7910 0,8008 0,8078 0,8155 0,8221 0,8265

12 0,40 0,4018 0,4223 0,4545 0,4947 0,5350 0,5703 0,6022 0,6305 0,6563 0,6761 0,6966 0,7134 0,7283 0,7414 0,7535 0,7628 0,7723 0,7820 0,7896 0,7977 0,8032

13 0,35 0,3520 0,3723 0,4030 0,4443 0,4839 0,5227 0,5561 0,5854 0,6141 0,6381 0,6564 0,6740 0,6909 0,7053 0,7178 0,7302 0,7405 0,7512 0,7602 0,7689 0,7764

14 0,30 0,3018 0,3212 0,3536 0,3922 0,4316 0,4687 0,5049 0,5357 0,5653 0,5908 0,6138 0,6322 0,6487 0,6651 0,6789 0,6910 0,7022 0,7129 0,7235 0,7345 0,7447

15 0,25 0,2517 0,2689 0,3020 0,3386 0,3789 0,4159 0,4499 0,4819 0,5090 0,5369 0,5624 0,5829 0,6015 0,6167 0,6318 0,6445 0,6599 0,6711 0,6822 0,6940 0,7040

16 0,20 0,2012 0,2166 0,2495 0,2845 0,3190 0,3573 0,3929 0,4243 0,4533 0,4785 0,5018 0,5235 0,5438 0,5623 0,5780 0,5906 0,6033 0,6166 0,6299 0,6434 0,6564

17 0,15 0,1511 0,1647 0,1940 0,2260 0,2594 0,2924 0,3256 0,3560 0,3833 0,4093 0,4319 0,4543 0,4731 0,4921 0,5093 0,5239 0,5397 0,5524 0,5649 0,5767 0,5908

18 0,10 0,1008 0,1117 0,1358 0,1646 0,1950 0,2221 0,2508 0,2757 0,3006 0,3229 0,3452 0,3632 0,3834 0,4020 0,4179 0,4332 0,4491 0,4630 0,4743 0,4877 0,5014

19 0,05 0,0501 0,0555 0,0727 0,0933 0,1137 0,1378 0,1585 0,1781 0,1944 0,2089 0,2267 0,2455 0,2620 0,2762 0,2907 0,3039 0,3148 0,3269 0,3375 0,3474 0,3573

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 54/58

54

Nomogramm L4.2 Eüld määramiseks

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 55/58

55

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: {kuupäev} nr {regNumber}Error!

Bookmark not defined. Koostaja: Taavi Tõnts 56/58

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 57/58

57

ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE

KT_025_J21_r1 Kinnitamine: 27.11.2023 nr 1.1-1/23/217 Koostaja: Taavi Tõnts 58/58

58

L5.6 Teguri Delta graafik