Sissetulev kiri

VÄLJAVÕTE

Ärisaladus välja jäetud, tähistatud märkega /…./

OTSUS

01.09.2023 nr 7-3/2023-120

Elering AS-i gaasi ülekande võrguteenuse hindade kooskõlastamise kohta

1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA

ASJAOLUD

1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika

Maagaasiseaduse (MGS) § 37 lõike 3 punkti 4 alusel kooskõlastab Konkurentsiamet MGS § 23

lõikes 4 nimetatud võrguteenuse hinnad. MGS § 1 lõike 2 kohaselt peavad gaasivõrguga

liitumise ning gaasivõrgu kaudu maagaasi (edaspidi gaasi) impordi, ülekande, jaotamise ja

müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne,

põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav gaasivarustus.

MGS § 23 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtja peab võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise

alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel

põhjendama hindade moodustumist.

MGS § 23 lõike 2 järgi peavad võrguteenuste hinnad olema põhjendatud, lähtudes võrgu

toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise

ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud

tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga.

MGS § 23 lõike 3 kohaselt tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine;

2) investeeringud varustuskindluse tagamise ning tegevus- ja

arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;

6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi

ostmise põhjendatud kulud.

MGS § 23 lõike 31 järgi on MGS § 23 lõike 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse

arvutamise aluseks ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.

MGS § 16 lõike 24 kohaselt teeb süsteemihaldur koostööd Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi

haldurite võrgustiku raames piirkondlikul ja Euroopa Liidu tasandil maagaasituru tõhusaks

toimimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud

2 (51)

nõuete kohaselt. MGS § 16 lõike 5 järgi lähtub süsteemihaldur gaasi ülekande teenuse

osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisel Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EÜ) nr 715/2009.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009

maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, on koostatud Euroopa Komisjoni

määrus (EL) 2017/460 (edaspidi Määrus 2017/460), millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi

ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta.

Määruse 2017/460 eesmärgiks on, et võrgukasutajatele peaks olema arusaadav, milliste kulude

alusel ülekandetasud kujunevad, et neid oleks võimalik piisaval määral prognoosida.

Seega selleks, et saavutada ja tagada süsteemis mõistlik kulude kajastamise tase ja

prognoositavus, peavad ülekandetasud põhinema lähtehinnameetodil.

MGS § 23 lõike 41 alusel töötas Konkurentsiamet välja võrguteenuste hindade arvutamise

metoodika „Gaasi ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise metoodika”1

(edaspidi Metoodika), milles on lähtutud MGS §-des 23 ja 232 sätestatud nõuetest ning

Määrusest 2017/460. Metoodikast juhindutakse gaasi ülekandevõrguettevõtja võrguteenuste

hindade kooskõlastamisel.

Lisaks on Konkurentsiamet välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna

leidmiseks elektri-, soojuse-, gaasi-, vee- ja universaalse postiteenuse ettevõtjatele nimetusega

„Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“, mis kinnitati 19.07.2023

Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2023-015.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõike 1 alusel on Konkurentsiametil õigus määrata

kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Seetõttu on Konkurentsiamet koostanud

võrguteenuste hindade taotlemise vormi (Küsimustik) MS Exceli tabelite kujul:

„Tabelid maagaasi ülekandeteenuse hinna kooskõlastamiseks“. Küsimustik on välja töötatud

lähtuvalt MGS-st, Euroopa Liidu õigusaktidest ja konkurentsiseadusest ning täidetult sisaldab

andmeid, mis võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud võrguteenuste hindade

aluseks võetud hinnakomponendid sisaldaks üksnes põhjendatud kulusid ja põhjendatud

tulukust.

MGS § 23 lõigetest 2 kuni 31, §-st 232 ja Metoodikast tulenevalt peavad võrguteenuste hinnad

olema kujundatud kulupõhiselt. Tulenevalt võrguteenuste hindade kooskõlastamise

regulatsiooni eesmärgist (MGS § 1 lõige 2) on Konkurentsiametil õigus hinnata,

kas võrguteenuste hindadesse arvestatud komponendid on taotletud mahus vajalikud ja

põhjendatud.

MGS § 23 lõike 5 kohaselt teeb Konkurentsiamet kooskõlastamise otsuse 30 päeva jooksul

alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel

võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 60 päevani, teatades tähtaja pikendamisest

taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

1.2. Taotleja andmed

Elering AS on kantud äriregistrisse 24.03.2004 registrikoodiga 11022625 ja asukohaga

Kadaka tee 42, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 12915. Ettevõtte elektronposti

aadress on [email protected]. Äriregistri andmetel on Elering AS-i põhitegevusalaks

elektrienergia ülekanne. Lisategevusaladeks on elektrienergia müük, enda või renditud

1 Kinnitati 29.04.2019 Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2019-010 ning on avalikustatud

Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.

3 (51)

kinnisvara üürileandmine ja käitus, maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu,

muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge, muu mujal liigitamata masinate,

seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent, muu vedel- ja gaaskütuse jms

hulgimüük ning muude üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük.

Ettevõtte majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ning aktsiakapitali suurus

on 229 890 000 eurot. Elering AS-i omanik on Kliimaministeerium, mille põhitegevusalaks on

täitev- ja seadusandlike organite tegevus.

Taotluse menetlemise ajal kehtivad Elering AS-i Konkurentsiameti 16.06.2020 otsusega

nr 7-3/2020-024 kooskõlastatud võrguteenuse hinnad vastavalt tabelile 1.

Tabel 1. Elering AS-i kehtivad võrguteenuse hinnad

Süsteemisisene võrgukasutus Süsteemidevaheline võrgukasutus

Võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Gaasiaasta (okt‑sept) 142,77 0,00 142,77 142,77

I kvartal (okt‑dets) 2 39,5844 0,00 39,5844 39,5844

II kvartal (jaan‑märts) 38,7239 0,00 38,7239 38,7239

III kvartal (aprill‑juuni) 39,1542 0,00 39,1542 39,1542

IV kvartal (juuli‑sept) 39,5844 0,00 39,5844 39,5844

Oktoober3 15,1571 0,00 15,1571 15,1571

November 14,6682 0,00 14,6682 14,6682

Detsember 15,1571 0,00 15,1571 15,1571

Jaanuar 15,1571 0,00 15,1571 15,1571

Veebruar 13,6903 0,00 13,6903 13,6903

Märts 15,1571 0,00 15,1571 15,1571

Aprill 14,6682 0,00 14,6682 14,6682

Mai 15,1571 0,00 15,1571 15,1571

Juuni 14,6682 0,00 14,6682 14,6682

Juuli 15,1571 0,00 15,1571 15,1571

August 15,1571 0,00 15,1571 15,1571

September 14,6682 0,00 14,6682 14,6682

Päev4 0,5867 3,64 0,5867 0,5867

Päevasisene5 0,6650 3,64 0,6650 0,6650

2 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2021) kalendripäevade arv

365 päeva x I kvartali (okt-dets) kalendripäevade arv 92 päeva x kvartaalne võimsustoote kordaja 1,1 =

39,5844 €/MWh/päev/kvartalis. Samal viisil on arvutatud ka II, III ja IV kvartali süsteemisisese ja

süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhised sisendhinnad.

3 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2021) kalendripäevade arv

365 päeva x oktoobrikuu kalendripäevade arv 31 päeva x kuine võimsustoote kordaja 1,25 =

15,1571 €/MWh/päev/kuus. Samal viisil on arvutatud ka ülejäänud 11 kuu süsteemisisese ja

süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhised sisendhinnad.

4 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2021) kalendripäevade arv

365 päeva x päevane võimsustoote kordaja 1,5 = 0,5867 €/MWh/päev/päevas. Võimsuspõhine väljundhind

1332,61 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2021) kalendripäevade arv 365 päeva =

3,64 €/MWh/päev/päevas.

5 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2021) kalendripäevade arv

365 päeva x päevasisene võimsustoote kordaja 1,7 = 0,6650 €/MWh/päev/päevasiseselt.

Võimsuspõhine väljundhind 1332,61 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2021) kalendripäevade arv

365 päeva = 3,64 €/MWh/päev/päevasiseselt.

4 (51)

1.3. Menetluse käik ja asjaolud

04.04.2023 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i taotlus nr 1.1-11/2023/293

gaasi ülekande võrguteenuse hindade (edaspidi võrguteenuse hinnad) kooskõlastamiseks.

Perioodil 19.04.2023 kuni 21.07.2023 saatis Konkurentsiamet Elering AS-ile 21 järelepärimist

[19.04.2023, 22.05.2023, 13.06.2023, 16.06.2023, 20.06.2023, 21.06.2023

(kaks järelepärimist), 22.06.2023 (kaks järelepärimist), 29.06.2023 (kaks järelepärimist),

30.06.2023 (kaks järelepärimist), 03.07.2023 (kaks järelepärimist), 04.07.2023, 05.07.2023

(kaks järelepärimist), 06.07.2023, 19.07.2023 ja 21.07.2023], et koguda täiendavat teavet ning

tõendeid ettevõtja poolt võrguteenuse hindade kujundamisel aluseks võetud

hinnakomponentide põhjendatuse kohta. Samuti kohtuti 01.06.2023 ettevõtte esindajatega, et

kuulata ära ettevõtja täiendavad selgitused ja põhjendused 04.04.2023 hinnataotluses

toodu osas. 13.06.2023 teavitati ettevõtjat ka hinnataotluse menetlemise tähtaja pikendamisest

60 päevani.

Ajavahemikus 11.05.2023 kuni 24.07.2023 edastas ettevõtja Konkurentsiametile kõik soovitud

andmed, dokumendid ja selgitused (11.05.2023, 17.05.2023, 01.06.2023, 04.06.2023,

07.06.2023, 08.06.2023, 16.06.2023, 21.06.2023, 28.06.2023, 29.06.2023, 30.06.2023,

03.07.2023, 05.07.2023, 06.07.2023, 14.07.2023, 18.07.2023, 21.07.2023 ja 24.07.2023).

Perioodil 31.07.2023 kuni 04.08.2023 täpsustasid Konkurentsiamet ja Elering AS võrguteenuse

hindade aluseks oleva lubatud müügitulu kujunemist ning ettevõtja esitas veel andmeid ja

lepinguid nimetatud müügitulu moodustumisega seoses.

14.08.2023 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i taotlus nr 1.1-11/2023/293-2

võrguteenuse muudetud hindade kooskõlastamiseks.

18.08.2023 saatis Konkurentsiamet ettevõtjale kirja, milles toodi välja täiendav asjaolu,

millega 04.04.2023 ega 14.08.2023 taotletud võrguteenuse hindade kujundamisel ei arvestatud.

21.08.2023 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i korrigeeritud taotlus

nr 1.1-11/2023/293-3 tabelis 2 toodud võrguteenuse hindade kooskõlastamiseks, mille kujundamisel oli ettevõtja arvesse võtnud 04.04.2023 ja 14.08.2023 esitatud taotluste

menetlemise jooksul muutunud või menetluse käigus tuvastatud ning muutmist vajanud

asjaolusid (edaspidi Taotlus).

5 (51)

Tabel 2. Elering AS-i taotletavad võrguteenuse hinnad

Süsteemisisene võrgukasutus Süsteemidevaheline võrgukasutus

Võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Gaasiaasta (okt‑sept) 142,77 0,00 142,77 142,77

Aasta (jaan-sept) 6 106,88 0,00 106,88 106,88

I kvartal (okt‑dets) 7 39,48 0,00 39,48 39,48

II kvartal (jaan‑märts) 39,05 0,00 39,05 39,05

III kvartal (aprill‑juuni) 39,05 0,00 39,05 39,05

IV kvartal (juuli‑sept) 39,48 0,00 39,48 39,48

Oktoober8 15,12 0,00 15,12 15,12

November 14,63 0,00 14,63 14,63

Detsember 15,12 0,00 15,12 15,12

Jaanuar 15,12 0,00 15,12 15,12

Veebruar 14,14 0,00 14,14 14,14

Märts 15,12 0,00 15,12 15,12

Aprill 14,63 0,00 14,63 14,63

Mai 15,12 0,00 15,12 15,12

Juuni 14,63 0,00 14,63 14,63

Juuli 15,12 0,00 15,12 15,12

August 15,12 0,00 15,12 15,12

September 14,63 0,00 14,63 14,63

Päev9 0,59 7,56 0,59 0,59

Päevasisene10 0,66 7,56 0,66 0,66

MGS § 23 lõike 52 kohaselt peatus võrguteenuse hindade kooskõlastamise taotluse menetlemise

tähtaeg 74 päeva.

Alljärgnevalt on toodud Konkurentsiameti seisukohad Elering AS-i Taotluse põhjendatuse

kohta.

6 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva x perioodi 01.01.2024 kuni 30.09.2024 kalendripäevade arv 274 päeva =

106,88 €/MWh/päev/gaasiaastas.

7 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva x I kvartali (okt-dets) kalendripäevade arv 92 päeva x kvartaalne võimsustoote kordaja 1,1 =

39,48 €/MWh/päev/kvartalis. Samal viisil on arvutatud ka II, III ja IV kvartali süsteemisisese ja

süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhised sisendhinnad.

8 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva x oktoobrikuu kalendripäevade arv 31 päeva x kuine võimsustoote kordaja 1,25 =

15,12 €/MWh/päev/kuus. Samal viisil on arvutatud ka ülejäänud 11 kuu süsteemisisese ja süsteemidevahelise

võrgukasutuse võimsuspõhised sisendhinnad.

9 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva x päevane võimsustoote kordaja 1,5 = 0,59 €/MWh/päev/päevas. Võimsuspõhine väljundhind

2766,87 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv 366 päeva =

7,56 €/MWh/päev/päevas.

10 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva x päevasisene võimsustoote kordaja 1,7 = 0,66 €/MWh/päev/päevasiseselt.

Võimsuspõhine väljundhind 2766,87 €/MWh/päev/aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva = 7,56 €/MWh/päev/päevasiseselt.

6 (51)

Esitatud Taotluses aluseks olevate andmete kohaselt on prognoositud sihttuluks koos

järelevalvetasuga 30 800,86 tuh €. Prognoositud sihttulu kujuneb alljärgnevalt11:

- muutuvkuludest 4687,21 tuh €;

- tegevuskuludest 9527,40 tuh €;

- põhivara kulumist 7338,95 tuh €;

- põhjendatud tulukusest 9185,82 tuh €;

- järelevalvetasust 61,48 tuh €.

Alljärgnevas tabelis (vt tabel 3) on kajastatud võrguteenuse hindade aluseks olevad

komponendid alljärgnevalt:

Tabel 3. Elering AS-i süsteemisisese ja süsteemidevahelise sisend- ja väljundhindade

lähtehindade kujunemine vastavalt esitatud andmetele

Ühik

Võrguteenuse

hindade

komponendid

Muutuvkulud tuh € 4 687,21

Tegevuskulud tuh € 9 527,40

Põhivara kulum tuh € 7 338,95

Põhjendatud tulukus tuh € 9 185,82

Ülekandeteenusega seotud tulu tuh € 30 739,39

Ülekandeteenusega mitteseotud tulu tuh € 0,00

Sihttulu tuh € 30 739,39

Järelevalvetasu tuh € 61,48

Sihttulu koos järelevalvetasuga tuh € 30 800,86

s.h süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade kaudu

saadav tulu (süsteemisisene sisendtulu) tuh € /…./

s.h süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade

kaudu saadav tulu (süsteemidevaheline väljundtulu) tuh € /…./

s.h Paldiski ja Puiatu kompressorite käitamiseks vajaliku

elektrienergia ostukulude kompensatsioon (kompressorite otsese

muutuvkulu kompensatsioon), mis tasutakse Elering AS-ile Soome ja

Läti ülekandesüsteemihaldurite poolt süsteemihaldurite vaheliste

transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi lepingu (ITC leping)

alusel tuh € /…./

s.h süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade

kaudu saadav tulu (süsteemisisene väljundtulu) tuh € /…./

Lähiriikidega harmoniseeritud süsteemisisese sisendhindade

lähtehind

€/MWh/päev/

aastas 142,77

Vastavalt lähiriikidega harmoniseeritud süsteemisisese sisendhindade

lähtehinnale süsteemidevahelise sisend- ja väljundhindade lähtehind

€/MWh/päev/

aastas 142,77

Süsteemisisese võrgukasutuse tulude (/…./ tuh €) ja koguse

(9,070 GWh/päev/aastas) alusel kujunev süsteemisisese väljundhindade

lähtehind

€/MWh/päev/

aastas 2 766,87

2. LÄHTEHINNAMEETODI VALIK

2.1. Kavandatud lähtehinnameetodi hinnang

Lähtehinnameetod on meetod lähtehinna määramiseks ülekandeteenuse müügitulu selle osa

alusel, mis peab laekuma võimsuspõhistest ülekandetasudest (Määruse 2017/460

artikkel 3 punkt 2). Määruse 2017/460 artikli 6 lõige 1 sätestab, et lähtehinnameetodi kehtestab

riiklik reguleeriv asutus (Konkurentsiamet) oma otsusega peale lõplikku konsulteerimist.

11 Käesolevas otsuses kajastatud kulud on arvutatud MS Exceli tabelites toodud andmete alusel, mis sisaldavad

numbreid täpsemalt kui on otsuses kajastatud. Seetõttu võivad kalkulaatoriga arvutatud tulemused vähesel

määral erineda otsuses kajastatud numbritest.

7 (51)

Eesti, Läti ja Soome on otsustanud ühise gaasituru (FinEstLat) loomise. Esimese etapina alates

01.01.2020 viidi ellu FinEstLat ühine turupiirkond. Ühine turupiirkond peab olema

turuosalistele võimalikult lihtne kasutada ja arusaadav oma ülesehituses. See eeldab koostööd

riikide süsteemihaldurite ja regulaatorite vahel kasutatava lähtehinnametoodika valimisel.

Sel eesmärgil viisid Balti riikide ja Soome regulaatorid läbi rahvusvahelise hanke, et tellida

uurimistöö pealkirjaga „Tariff model for the natural gas entry-exit system for the common

Baltic-Finnish market“. Hanke võitjaks ja uurimistöö läbiviijaks oli Baringa Partners LLP

(Ühendkuningriik). Uurimistöö esimeses faasis võrreldi postmark, võimsusega kaalutud

kauguse põhise (CWD) ja maatriks lähtehinnameetodeid. Võrdluse tulemused on toodud

tabelis 4.

Tabel 4. Lähtehinnameetodite võrdlus

Tabelist 4 nähtub, et kõige paremaid tulemusi tarbijatele annab postmark lähtehinnameetod.

Baringa Partners LLP leidis uurimistöös, et postmark lähtehinnameetodi sotsiaalne heaolu

regioonis on 39 mln € suurem võimsusega kaalutud kauguse põhisest (CWD)

lähtehinnameetodist ja 296 mln € suurem maatriks lähtehinnameetodist.

Tavapärase postmark lähtehinnameetodi (kõigis sisendites on sama hind ja kõigis väljundites

on sama hind) suurimaks puuduseks on suured ülekandesüsteemihaldurite vahelised rahavood,

mida tuleb kompenseerida süsteemihaldurite omavahelise hüvitamise mehhanismi

(ITC) kaudu. ITC minimeerimiseks leppisid Eesti, Läti ja Soome kokku järgmises

lähtehinnameetodi ühisosas:

• igale riigile arvutatakse eraldi postmark lähtehinnameetodiga sisend-väljundhinnad;

• ühtses gaasiturus osalevate riikide ühenduspunktid kaotatakse (kaasa arvatud

Inčukalnsi gaasihoidla);

Postmark

Võimsusega

kaalutud

kaugus

(CWD)

Maatriks

Majanduslik

efektiivsus

Lühikeses perspektiivis postmargil madalaimad kulud tarbijatele

(kõige kõrgem tarbijate heaolu), sest odavaim gaas pääseb alati

turule.

3 2 2

Pikaajaline

tarbijate heaolu

CWD ja maatriks annavad paremaid stiimuleid gaasivõrgu

arendamiseks (laiendamiseks).

Väheoluline gaasitarbimise kahanemise tingimustes.

2 3 3

Konkurents

gaasiturul

Erinevate tarneallikate võrdne kohtlemine soodustab konkurentsi.

Sisendtariifide erinevuse võib domineeriv tarnija ära kasutada

erinevate gaasihindade kehtestamisega, mis pärsivad konkurentsi.

Madala nõudluse paindlikkuse juures väljundtariifide erinevus ei

avalda mõju konkurentsile.

3 2 1

Lihtsus ja

arusaadavus

Postmark on kõige lihtsam ja arusaadavam meetod tarbijatele.

Maatriks on kõige töömahukam ja keerulisem meetod. 3 2 1

Süsteemihaldurite

vahelise

ragavoogude

minimiseerimine

Postmark tekitab suurima rahavoo süsteemihaldurite vahel.

Maatriks kõige vähem. 1 2 3

12 11 10 Kokku

Kriteerium

Hinne (4 palli süsteemis)

Kaalutlus

8 (51)

• ühise gaasituru sisendpunktide sisendhinnad kohandatakse iga riigi regulaatori

poolt ulatuses, et saavutatakse Euroopa Liidu keskmine hind koos standardveaga

(alus Määruse 2017/460 artikkel 6 lõige 4 punkt c);

• süsteemihaldurite vahelised rahavood (ITC) minimiseeritakse riikide erinevate

väljundhindade abil;

• ühtses gaasiturus osalevad riigid kasutavad ühtlustatuid võimsustoodete kordajaid ja

hooajategureid (alus Määruse 2017/460 artikkel 13).

Kavandatud lähtehinnameetodi (postmark meetod koos eespool toodud ühisosa erisustega)

hinnang vastavalt Määruse 2017/460 artiklile 7:

• postmark lähtehinnameetod on kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikliga 13,

sest sellel meetodil kujundatud võrguteenuse tariifid on läbipaistvad, võtavad arvesse

süsteemi terviklikkuse ja selle edasiarendamise vajadust ning peegeldavad

tegelikke kulusid. Tariife kohaldatakse mittediskrimineerival viisil.

• postmark lähtehinnameetod võimaldab võrgukasutajatel arvutada piisavalt täpselt

prognoositav lähtehind, kasutades konsultatsioonis avaldatud kulukomponente ja

prognoositavaid võimsuse koguseid;

• postmark lähtehinnameetod võimaldab arvesse võtta ülekandeteenuse tegelikke kulusid

igas turupiirkonnas osaleval riigil;

• võrdsed piirkonna sisendhinnad ja riigiti võrdsed väljundhinnad tagavad

võrgukasutajate võrdse kohtlemise riigiti. Kuna turupiirkonna ühenduspunktidel tariife

ei rakendata, siis põhjendamatut ristsubsideerimist ei esine.

• turupiirkonna ühtne võrdne sisendhind väldib mittevajalikke riikidevahelisi

ülekandemahtusid, mistõttu on lõppkasutajatele mahurisk minimiseeritud;

• postmark lähtehinnameetod, kus sisendhinnad turupiirkonnas on ühtlustatud,

ei moonuta piiriülest gaasi kaubandust.

2.2. Kavandatud lähtehinnameetodi võrdlus võimsusega kaalutud kauguse põhise

lähtehinnameetodiga

Määruse 2017/460 artikkel 26 näeb konsulteerimisel ette, et kui kavandatud lähtehinnameetod

erineb võimsusega kaalutud kauguse lähtehinnameetodist, siis tuleb läbi viia kõnealuste

meetodite võrdlus (Metoodika punkt 6). Võimsusega kaalutud kaugusel põhinevas

lähtehinnameetodis võetakse arvesse järgmist (Metoodika punkt 6.1):

a) ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest;

b) eeldatav lepinguline võimsus igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris ja

igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris;

c) kui sisend- ja väljundpunktid saab ühendada asjakohasesse voolustsenaariumi,

siis lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja

väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel;

d) sisend- ja väljundpunktide kombinatsioonid, kui mõni sisend- või väljundpunkt

sobib voolustsenaariumi;

e) sisendi-väljundi tulujaotus peab olema 50:50.

Kui sisend- või väljundpunkte ei saa ühendada voolustsenaariumi, siis neid sisend- ja

väljundpunkte arvesse ei võeta (Metoodika punkt 6.1).

9 (51)

Lähtehinnad arvutatakse järgmiste sammude kaudu (Metoodika punkt 6.2):

a) arvutatakse iga sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus ja

iga väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus, kasutades järgmisi

valemeid, ja võttes arvesse, kui see on asjakohane, lõike 1 punktis d osutatud

kombinatsioone:

i) teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri jaoks arvutatakse kahe summa jagatis,

mille puhul lugejas summeeritakse üle kõikide väljundpunktide või väljundpunktide

klastrite korrutised, milles teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava

väljundpunkti või väljundpunktide klastri vaheline kaugus on korrutatud lepingulise

võimsusega sellises väljundpunktis või väljundpunktide klastris, nimetajas aga

summeeritakse kõikide väljundpunktide (või väljundpunktide klastri) lepingulised

võimsused:

= ∑ × ,

∑

kus:

- teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine

kaugus;

- eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või

väljundpunktide klastris;

, - lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide

klastri ja teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel;

ii) teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri jaoks arvutatakse jagatis, mille puhul

lugejas summeeritakse üle kõikide väljundpunktide või väljundpunktide klastrite

korrutised, milles teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti

või väljundpunktide klastri vaheline kaugus on korrutatud kasutusõigusega võimsusega

sellises väljundpunktis või väljundpunktide klastris, nimetajas aga summeeritakse

kõikide väljundpunktide või väljundpunktide klastrite kasutusõigusega võimsused:

= ∑ × ,

∑

kus:

- teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine

kaugus;

- eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või

sisendpunktide klastris;

, - lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide

klastri ja teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel;

b) arvutatakse iga sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal ja iga väljundpunkti või

väljundpunktide klastri kulukaal, kasutades järgmisi valemeid:

10 (51)

, = ×

∑ ×

, = ×

∑ ×

kus:

, - teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal;

, - teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kulukaal;

- teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine

kaugus;

- teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine

kaugus;

- eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või

sisendpunktide klastris;

- eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või

väljundpunktide klastris;

c) arvutatakse ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest

kõikides sisendpunktides, ja ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest

ülekandetasudest väljundpunktides, ning leitakse sisendi- väljundi tulujaotus;

d) arvutatakse ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest

igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris ning igas väljundpunktis või väljundpunktide

klastris, kasutades järgmisi valemeid:

= , × ∑

= , × ∑

kus:

, - teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal;

, - teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kulukaal;

- ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest

ülekandetasudest teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;

- ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest

ülekandetasudest teatavas väljundpunktis või väljundpunktide

klastris;

∑ - ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest

ülekandetasudest kõikides sisendpunktides;

∑ - ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest

ülekandetasudest kõikides väljundpunktides;

11 (51)

e) punktis d arvutatud tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest kas igas

sisendpunktis või sisendpunktide klastris või igas väljundpunktis või väljundpunktide

klastris, jagatakse vastavalt kas eeldatava lepingulise võimsusega sisendpunktis või

sisendpunktide klastris või väljundpunktis või väljundpunktide klastris, kasutades järgmisi

valemeid:

=

=

kus:

- lähtehind sisendpunktis või sisendpunktide klastri igas sisendpunktis;

- lähtehind väljundpunktis või väljundpunktide klastri igas

väljundpunktis;

- eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või

sisendpunktide klastris;

- eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või

väljundpunktide klastris.

Võimsusega kaalutud kauguse põhises lähtehinnameetodis lähtuti lihtsustatud mudelist, et

Eestil on FinEstLat turupiirkonnas üks sisend A (Värska) ja üks riigisisene väljundpunkt (1),

mille asukoht määratakse võimsusega kaalutult (Määruse 2017/460 artikkel 3 lõige 10).

Tabelis 5 on toodud Konkurentsiameti 30.09.2019 otsuses nr 7-3/2019-05412 sellise mudeli

alusel arvestatud võimsusega kaalutud kauguse põhiste lähtehindade kujunemine.

Tabel 5. Kavandatud lähtehinnameetodil (postmark meetod) ja võimsusega kaalutud kauguse

põhisel (CWD) lähtehinnameetodil arvutatud lähtehindade võrdlus Ühik Väärtus

Lähteandmed

Sisend A lepinguline võimsus (CAPEnA) GWh/päev/aastas 14,491

Väljund 1 lepinguline võimsus (CAPEx1) GWh/päev/aastas 14,491

Sihttulu (ilma kompressorite otsese muutuvkulu

kompensatsioonita) tuh €/aastas 21 405,53

Sisendtulude osakaal kogutulust % 50

Kaalutud keskmine kaugus

ADEnA km 278,00

ADEx1 km 278,00

Kulukaal

Wc,EnA - 1,00

Wc,Ex1 - 1,00

Sisend-väljund tulujaotus

Võimsuspõhine sihttulu tuh € 58,485

Sisendpunktide tulu (RΣEn) tuh € 29,243

Väljundpunktide tulu (RΣEx) tuh € 29,243

Ülekandeteenuste tuluosa

REnA tuh € 29,243

REx1 tuh € 29,243

12 Konkurentsiameti 30.09.2019 otsusega nr 7-3/2019-054 kooskõlastati ajavahemikus 01.01.2020 kuni

30.09.2020 kehtinud Elering AS-i gaasi ülekande võrguteenuse hinnad.

12 (51)

Ühik Väärtus

Lähtehinnad (CWD)

TEnA €/MWh 2,02

TEx1 €/MWh 2,02

Postmark ja CWD lähtehinnameetoditel arvutatud lähtehindade võrdlus

Postmark lähtehinnameetodil arvutatud

sisendhind + väljundhind €/MWh 4,04

CWD lähtehinnameetodil arvutatud

sisendhind + väljundhind €/MWh 4,04

Postmark ja CWD lähtehinnameetoditel arvutatud

lähtehindade erinevus % 0,0

Tabelist 5 nähtub, et postmark lähtehinnameetod (kavandatud lähtehinnameetod) ja võimsusega

kaalutud kauguse põhine lähtehinnameetod teenivad samasuure regulaatori poolt

aktsepteeritud sihttulu. Erinevatele lõppkasutajatele on postmark lähtehinnameetodi puhul

tagatud võrdsed sisend-väljundhinnad. Võimsusega kaalutud kauguse põhise

lähtehinnameetodi puhul maksavad ühed tarbijad rohkem ja teised vähem sõltuvalt tarbija

asukohast gaasisüsteemis. Regulaatoril puudub võimalus õiglaselt hinnata, kas osade tarbijate

kõrgem hind kaalub üles teiste klientide madalama hinna. Otseseid kulusid arvestades peab

Konkurentsiamet postmark ja võimsusega kaalutud kauguse lähtehinnameetodeid

võrdväärseteks, kuid Baringa Partners LLP uurimistöö kohaselt on postmark

lähtehinnameetodi regionaalne sotsiaalne kasu 39 mln € aastas suurem võrreldes võimsusega

kaalutud kauguse põhise lähtehinnameetodiga. Sotsiaalne kasu tuleneb asjaolust, et kõige

soodsamalt pakutav gaas pääseb alati turule.

Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et Eestis oli

ja on jätkuvalt mõistlik kasutada postmark lähtehinnameetodit. Tulenevalt eeltoodust

peeti ja peetakse jätkuvalt põhjendatuks Elering AS-i Taotluses kasutatud postmark

lähtehinnameetodit.

2.3. Ülekandesüsteemi skeem koos tehnilise teabega

Tasuperioodil on süsteemihalduri Elering AS omanduses ja gaasi ülekande teenuse osutamiseks

opereerimisel Eesti gaasi ülekandevõrk, mis koosneb 976,3 km torustikust, sellest 39,0 km on

Balticconnectori meretorustik, 4 gaasimõõtejaamast, kus toimub ülekandevõrku siseneva gaasi

koguste mõõtmine ja gaasi kvaliteedi määramine, 37 gaasijaotusjaamast (GJJ), kus toimub

ülekandevõrgust väljuva gaasi rõhu redutseerimine, koguste mõõtmine, lõhnastamine ja

kokkulepitud tarbimisrežiimi tagamine ning 1 gaasireguleerjaamast (Kiili GRJ), mis võimaldab

ülekandevõrgu osasid juhtida erinevatel töörõhkudel. Samuti toimub Kiili GRJ-s

Balticconnector süsteemi torustikust väljuva gaasikoguse mõõtmine, kuid Kiili GRJ ei liigitu

otseselt gaasimõõtejaama alla. Paldiski gaasimõõtejaam võimaldab Eesti poolel

Balticconnectorit läbiva gaasi kogust kahesuunaliselt mõõta. Süsteemihaldurite vahelise

koostöö kokkuleppe alusel hakatakse gaasikoguseid mõõtma nii Soome poolel Inkoo

gaasimõõtejaamas ja Eesti poolel Paldiski gaasimõõtejaamas vaheldumisi. 2022. aasta lõpus

valmis ka võrguühendus võimaliku LNG ujuvterminali ühendamiseks ülekandevõrguga

(vt joonis 1).

13 (51)

Joonis 1. Eesti gaasi ülekandevõrk

Gaasitorustikest annab detailsema ülevaate alljärgnev tabel 6.

Tabel 6. Elering AS-i gaasitorustike andmed

Gaasitorustik Ehitusaasta

Pikkus,

km

Läbimõõt

(DN), mm

Maksimaalne

töörõhk (MOP),

bar

Vireši - Tallinn 1991/92 202,4 700 49,0

Vändra - Pärnu 2005/06 50,2 250 54,0

Tallinn - Jõhvi I 1951/53 97,5 200 ≤ 30,0

Tallinn - Jõhvi II 1962/68 149,1 500 ≤ 30,0

Kohtla-Järve - Narva 1955 45,1 350/400 ≤ 30,0

Irboska - Värska GMJ 1975 10,1 500 48,0

Värska GMJ - Tartu 1975 75,8 500 39,5

Tartu - Rakvere 1979 132,8 500 30,6

Irboska - Inčukalns 1984 21,3 700 50,3

Pihkva - Riia 1972 21,3 700 50,3

Kiili - Paldiski (Balticconnector) 2019 53,7 700 54,0

Balticconnector’i meretorustik 2019 39,0 500 80,0

Paldiski LNG ühenduse maismaatorustik 2022 0,7 500 80,0

Paldiski LNG ühenduse meretorustik 2022 0,8 500 80,0

Harutorustikud 1951/2013 78,0 - -

Kokku 977,8

Kompressorjaamade andmed on järgmised:

Paldiski kompressorjaam:

• kompressorjaama tarbitav võimsus ca 6-10 MW

• kompressorjaama gaasi ülekandevõimsus 81,2 GWh/päevas.

Puiatu kompressorjaam:

• kompressorjaama tarbitav võimsus ca 6-10 MW

• kompressorjaama ülekandevõimsus 105 GWh/päevas.

14 (51)

2.4. Gaasivood, tehniline võimsus ja eeldatav kasutatav võimsus sisend- ja

väljundpunktides

Eesti gaasi ülekandesüsteemi tehniline läbilaskevõimsus ja eeldatav kasutatav läbilaskevõimsus

on toodud tabelis 7. Eeldatav kasutatav läbilaskevõimsus iseloomustab võimsust,

mida süsteemihaldur saab anda võrgukasutajatele tavapärastel rõhkudel.

Tabel 7. Eesti gaasi ülekandesüsteemi tehniline läbilaskevõimsus ja eeldatav kasutatav

läbilaskevõimsus (võimsused sisend- ja väljundpunktides)

Sisend- ja/või

väljundpunkt

Piiripunkt /

ühenduspunkt

Gaasi liikumise

suund

Tehniline

läbilaske-

võime13,

GWh/päevas

Tava-

tingimustel

läbilaske-

võime14,

GWh/päevas

Karksi Ühenduspunkt LV <-> EE 105,0 73,5

Värska Piiripunkt RU -> EE 0,0 0,0

Narva Piiripunkt RU -> EE 0,0 0,0

Paldiski Ühenduspunkt FIN <-> EE 81,2 56,8

Paldiski LNG ühendus Piiripunkt EE -> EE 81,2 81,2

Kokku 267,4 211,5

Eesti gaasi ülekandesüsteemi tehniline läbilaskevõime kokku on 267,4 GWh/päevas

(eeldusel, et Paldiski LNG ühendusega on liidetud regasifitseerimise

võimekusega ujuterminal). Tavatingimustel on ülekandesüsteemi läbilaskevõime kokku

211,5 GWh/päevas. Balticconnector’i kaudu võib gaasivoog liikuda nii Soomest Eestisse või

Lätti (Eestit läbiv) kui ka vastupidi. Värska ja Narva piiripunktides on kaubandus alates

2023. aasta algusest Vabariigi Valitsuse 29.09.2022 määruse nr 9315 alusel keelatud ja

seetõttu on Narva ja Värska punktide läbilaskevõimsus 0 GWh/päevas.

2.5. Gaasi kogused sisend- ja väljundpunktides

Gaasi kogustele ehk võrgukasutuse kogustele hinnangu andmine on oluline, kuna üldjuhul on

need aluseks lähtehindade arvutamisel. Lähtehind saadakse, kui võrgukasutuse võimaldamiseks

ehk gaasi ülekandeteenuse osutamiseks vajalike põhjendatud kulude ja tulukuse summa ehk

ülekandeteenusega seotud tulu jagatakse võrgukasutuse kogusega (Metoodika punkt 5.7).

Seega, mida väiksem on võrgukasutuse kogus, seda suuremaks kujuneb lähtehind.

Samas võivad lähtehinnad kujuneda ka muude põhjendatud parameetrite alusel.

Võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline

keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs

(MGS § 232 lõige 1). MGS ei määratle millistes ühikutes ja kuidas peaks müügikogust

(ja hindu) arvestama (võimsuspõhine või kaubapõhine müügikogus ja hind). Määruse 2017/460

artikkel 4 sätestab, et üldjuhul kasutatakse võimsuspõhiseid ülekandetasusid, erandkorras võib

riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa ülekandeteenuse tulust kaubapõhiste

ülekandetasudena kui on täidetud järgmised tingimused (Metoodika punkt 7.2):

13 Tehniline läbilaskevõime on torustike arvutuslik läbilaskevõime maksimaalsetel rõhkudel sisendpunktides,

mida torustike tehniline seisukord võimaldab rakendada. 14 Tavatingimustel läbilaskevõime on torustike arvutuslik läbilaskevõime tavapärastel rõhkudel sisendpunktides.

15 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 lõike 1 alusel, määruse nimetus

„Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine maagaasi ja veeldatud maagaasi ostu keeluks seoses

Venemaa Föderatsiooni agressiooniga Ukrainas, mida toetab Valgevene Vabariik“.

15 (51)

• tasu kogutakse selleks, et katta kulud, mis on peamiselt tingitud gaasi kogusest;

• tasu arvutatakse eeldatavate või varasemate gaasi koguste või mõlema järgi ja

tasu kehtestatakse nii, et see on ühesugune kõikides sisend- ja väljundpunktides.

Metoodika võimaldab kasutada nii võimsuspõhist müügikogust [MWh/päev aastas] kui ka

kaubapõhist müügikogust [MWh aastasel perioodil] (Metoodika punkt 7.3).

Müügikogus prognoositakse alljärgnevate komponentide lõikes (Metoodika punkt 7.4):

• süsteemisisese võrgukasutuse ülekandevõimsus [MWh/päev aastas] ja/või kaubapõhine

kogus MWh aastas (tasakaalus võrgu puhul sisendkogus võrdub väljundkogusega);

• süsteemidevahelise võrgukasutuse ülekandevõimsus [MWh/päev aastas] ja/või

kaubapõhine kogus MWh aastas (tasakaalus võrgu puhul sisendkogus

võrdub väljundkogusega).

Elering AS on esitanud Konkurentsiametile tegelikud andmed (s.h võrguteenuse

müügikogused) majandusaastate 2020 kuni 2022 kohta ning prognoositud andmed

tasuperioodi16 osas. Käesolevas otsuses käsitleb Konkurentsiamet tasuperioodina 2024. aastat,

milleks kooskõlastatavad võrguteenuse hinnad võivad kehtida kuni reguleerimisperioodi17

lõpuni ehk 2024. aasta lõpuni, juhul kui süsteemihaldur ei taotle hindade muutust varem.

Nimelt MGS § 23 lõikest 4 ning Määrusest 2017/460 tulenevalt rakendatakse Eestis hinnalaega

reguleerimiskorda (price cap regime), milles ülekandesüsteemihalduri sihttulu ja

eeldatavate kasutatavate võimsuste/voogude koguste alusel arvutatakse ülekandevõrgu

võrguteenuste hinnad (Metoodika punktid 1 ja 3). Rakendatava hinnalaega reguleerimiskorra

(price cap regime) eripäraks on fikseeritud ülekande võrguteenuste hindade kooskõlastamine

Konkurentsiameti poolt. Süsteemihaldur võib igal ajahetkel esitada taotluse kooskõlastatavate

hindade muutmiseks arvestades järgnevaid nõudeid (Metoodika punkt 1):

• Määruse 2017/460 kohane reguleerimisperiood on maksimaalselt viis aastat18;

• kooskõlastatud hinnad peavad kehtima minimaalselt ühe aasta19;

• täidetakse MGS-i ja Määruse 2017/460 nõudeid avalikustamisele.

Konkurentsiamet võib vajadusel algatada järelevalvemenetluse tagamaks hindade kulupõhisuse

(Metoodika punkt 1).

Tulenevalt eelnevast ning vastavalt Metoodikale võtab Konkurentsiamet analüüsimisel aluseks

majandusaastate 2020 kuni 2022 tegelikud andmed ja tasuperioodiks prognoositud näitajad.

Elering AS-i esitatud andmed võrgukasutuse võimsuse koguste osas

(süsteemisisene võrgukasutuse võimsuse kogus 9,070 GWh/päev/aastas)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib Elering AS tasuperioodi süsteemisiseseks

võrgukasutuse võimsuse koguseks 9,070 GWh/päev/aastas (kaubapõhine kogus

3319,57 GWh aastas / 2024. aasta kalendripäevade arv 366 päeva = 9,070 GWh/päev/aastas).

Nimetatud koguse aluseks olevatest kaubapõhistest kogustest annab ülevaate tabel 8.

16 Tasuperiood on ajavahemik, mille jooksul kohaldatakse teatavat lähtehinnataset ning mille miinimumkestus on

üks aasta ja maksimumkestus reguleerimisperioodi pikkus (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 23).

17 Reguleerimisperiood on ajavahemik, mille kohta kehtestatakse lubatud või sihttulu üldnormid vastavalt

direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktile a (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 5).

18 Määruse 2017/460 art 27 (5) nõue

19 Määruse 2017/460 art 3 (23) nõue

16 (51)

Tabel 8. Elering AS-i võrgukasutuse kaubapõhised kogused vastavalt esitatud andmetele

Ühik 2020 2021 2022

2020 kuni

2022

keskmine

Periood

01.07.2022

kuni

30.06.2023

Tasu-

periood

Süsteemisisese

võrgukasutuse

kaubapõhine kogus

GWh

aastas 4 480,13 5 074,56 3 776,77 4 443,82 3 182,27 3 319,57

Muutus võrreldes

eelneva veeruga % x 13,27 -25,57 17,66 -28,39 4,31

Süsteemidevahelist võrgukasutust ehk Lätist läbi Eesti Venemaa suunas liikuvat gaasivoogu

ei prognoosita, kuna Läti keelustas Venemaalt gaasi ostmise alates 2023. aasta algusest,

mistõttu ei liigu gaas ka vastupidi (Lätist Venemaale).

Konkurentsiameti seisukoht võrgukasutuse koguse osas

Esitatud andmetest selgub, et Elering AS ei ole tasuperioodi süsteemisisese võrgukasutuse

kaubapõhise koguse prognoosimisel võtnud aluseks viimase kolme majandusaasta aritmeetilist

keskmist kogust (4443,82 GWh aastas). Ettevõtja selgitas, et paljud tarbijad on teinud

täiendavaid investeeringuid ning valinud maagaasi asemel teised energiaallikad ning

maagaasi hindade langus ei taasta maagaasi varasemaid ülekandemahtusid.

Eelkirjeldatud asjaoludest tulenevalt on Eleringi hinnangul põhjendatud rakendada

MGS § 232 lõikes 1 põhjendatud müügikoguste arvutamiseks võimaldatud täiendava analüüsi

võimalust ning Elering hinnangul ei ole põhjendatud rakendada MGS § 232 lõikes 1 toodud

kolme kalendriaasta põhimõtet.

Konkurentsiamet nõustub ettevõtja seisukohaga, et MGS § 232 lõike 1 rakendamisel on

tekkinud vajadus teostada müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs.

Konkurentsiamet, tutvunud menetluse käigus Elering AS-i esitatud müügikoguste andmetega

(s.h 03.08.2023 esitatud perioodi juuli 2022 kuni juuni 2023 tegelikud müügikogused) ja võtnud

arvesse võrguettevõtja klientidelt saadud teavet Elering AS-i võrguteenuse kasutamise

koguste kohta, on seisukohal, et ettevõtja põhimõtet mitte prognoosida süsteemisisest

võrgukasutuse kogust viimase kolme majandusaasta aritmeetilise keskmise koguse alusel,

vaid 2022/2023 tegelikest teadaolevatest andmetest ning võrguteenuse kasutajate

prognoositust lähtudes, võib pidada põhjendatuks. Lähtudes eelnevast aktsepteerib

Konkurentsiamet Elering AS-i tasuperioodi süsteemisisese võrgukasutuse kaubapõhise

koguse prognoosi 3319,57 GWh aastas, mille alusel saadakse võrgukasutuse

võimsuspõhine kogus 9,070 GWh/päev/aastas (kaubapõhine kogus 3319,57 GWh aastas /

2024. aasta kalendripäevade arv 366 päeva = võimsuspõhine kogus

9,070 GWh/päev/aastas).

Samuti peab Konkurentsiamet põhjendatuks Elering AS-i tasuperioodi

süsteemidevahelise võrgukasutuse kaubapõhise koguse prognoosi 0 GWh aastas

tulenevalt Läti otsusest keelata alates 2023. aasta algusest Venemaalt gaasi ostmine,

mistõttu ei liigu gaas ka vastupidi (Lätist läbi Eesti Venemaale).

3. VÕRGUTEENUSE HINDADE KOMPONENDID

MGS § 8 lõige 2 sätestab, et gaasiettevõtja peab raamatupidamise sise-eeskirjas

kehtestama põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi ülekande, jaotamise, müügi ja

nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema

nendel tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad. MGS § 8 lõige 22 kohaselt peab

gaasiettevõtja kehtestama oma raamatupidamiseeskirjad varade ja kohustuste ning tulude ja

kulude jaotamise osas, mida järgitakse MGS § 8 lõikes 2 nimetatud tegevusalade arvestuses.

17 (51)

Hinnamenetluses jaotab Konkurentsiamet ülekandeteenusega seotud sihttulu komponendid

järgmiselt (eristades süsteemisiseseid ja süsteemidevahelisi ülekande komponente)

(Metoodika punkt 5.2.):

1) muutuvkulud;

2) tegevuskulud;

3) põhivara kulum;

4) põhjendatud tulukus.

Kulude põhjendatuse analüüsimisel kasutatakse MGS § 232 lõikes 3 nimetatud meetodeid.

Elering AS, võtnud arvesse eespool toodut, esitas Konkurentsiametile ülevaate võrguteenuse

osutamisega seotud kuludest, põhivarast ja investeeringutest. Järgnevalt on analüüsitud esitatud

andmeid tulenevalt MGS §-st 232 ning Metoodika punktidest 8, 9, 10, 11 ja 12.

3.1. Muutuvkulud

Muutuvkulud on seotud selliste teenuste või kaupade kasutamisega, mis on otseselt seotud gaasi

võrguteenuse müügikogusega (näiteks võrgu käitamise gaasikogus, rõhu regulaatorites

(alandajates) gaasi soojendamiseks vajalik elektri- või gaasienergia kulu ning kompressorite

käitamise kulu jms) (Metoodika punkt 9.2). Muutuvkulud saadakse vajalike teenuste või

kaupade soetamise põhjendatud hindade korrutamisel teenuse või kauba ostukogusega

(Metoodika punkt 9.3). Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavaid kulusid

(Metoodika punkt 8.2). Mittekontrollitavaid hindu ja kulusid ei mõjutata ettevõtja

majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest

(näiteks administratiivselt reguleeritavad teenuste tasud) (Metoodika punkt 8.1). Juhul, kui

mittekontrollitavad kulud on põhjendatud (tõendatud), rakendatakse nende suhtes täielikku

hindades kajastamise printsiipi (Metoodika punkt 8.3). Süsteemihalduri puhul arvestatakse

spetsiifilisi tulusid ja kulusid: näiteks süsteemihaldurite vaheliste transiidivoogude

kompensatsiooni mehhanismi (ITC) tulusid ja kulusid, vastukaubanduse tulusid ja kulusid jne.

Nimetatud kulude ja tulude arvestus on järjepidev (Metoodika punkt 8.4).

Elering AS-i esitatud andmed muutuvkulude osas (4687,21 tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib Elering AS tasuperioodi muutuvkuludeks

4687,21 tuh €. Muutuvkulud moodustuvad võrgu käitamisega seotud gaasi ja elektrienergia

ostukuludest vastavalt summas /…./ tuh € ja summas /…./ tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude osas

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ettevõtja prognoositud muutuvkuludele

kuluridade lõikes.

3.1.1. Võrgu käitamisega seotud gaasi ostukulud

Võrgu käitamisega seotud gaasi ostukulud sisaldavad võrgu käitamise mõõdetud gaasikoguse

ja mõõtmata arvestusliku gaasikoguse ostukulusid.

Elering AS-i esitatud andmed võrgu käitamisega seotud gaasi ostukulude osas (/…./ tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib Elering AS tasuperioodil võrgu käitamiseks ostetava

gaasi ostukuludeks /…./ tuh €, mis kujunevad võrgu käitamisega seotud gaasi ostukoguste

summa /…./ GWh ja gaasi ostuhinna /…./ €/MWh korrutisena (/…./ GWh x /…./ €/MWh =

/…./ tuh €). Ettevõtte võrgu käitamisega seotud gaasi ostukulude kujunemisest annab ülevaate

tabel 9.

18 (51)

Tabel 9. Elering AS-i võrgu käitamisega seotud gaasi ostukulude kujunemine vastavalt

esitatud andmetele

Ühik 2020 2021 2022

Tasu-

periood

Võrgu käitamise mõõdetud gaasikogus GWh /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasi ostuhind €/MWh /…./ /…./ /…./ /…./

Võrgu käitamise mõõdetud gaasikoguse

ostukulud tuh € /…./ /…./ /…./ /…./

Võrgu käitamise mõõtmata arvestuslik

gaasikogus GWh /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasi ostuhind €/MWh /…./ /…./ /…./ /…./

Võrgu käitamise mõõtmata arvestusliku

gaasikoguse ostukulud tuh € /…./ /…./ /…./ /…./

Võrgu käitamisega seotud

gaasi ostukulud kokku tuh € /…./ /…./ /…./ /…./

Konkurentsiameti seisukoht võrgu käitamisega seotud gaasi ostukulude osas

Ettevõtja on varasemalt selgitanud, et võrgu käitamise mõõdetud gaasikogus sõltub rõhkude

vahest gaasijaotusjaamade kõrgema ja madalama rõhuga seadmete vahel.

Gaasikoguse mõõtmine sõltub rõhu piirkonnast gaasijaotusjaamas, kuhu gaasiarvesti

on paigaldatud. Mida kõrgem on rõhupiirkond, seda suuremat gaasikogust on võimalik sama

nimiläbimõõduga gaasiarvestiga mõõta. Selline gaasiarvesti asukoht sobib gaasijaamadesse,

kus on tagatud pidevad suured gaasivood. Eestis on sellisteks jaamadeks Tallinna linna

varustavad Loo ja Raudalu gaasijaotusjaamad ning Tartu linna varustavad Tartu ja Roiu

gaasijaotusjaamad.

Gaasijaotusjaama madalamasse rõhupiirkonda paigaldatud gaasiarvestid peavad olema

suurema nimiläbimõõduga, mistõttu on sellised gaasiarvestid kallimad.

Madalama rõhupiirkonna gaasiarvesti mõõtepiirkond on väiksem ja seetõttu vajab gaasiarvesti

pidevamat jälgimist ning eri suurustega gaasiarvestitega mõõduliine, et gaasikoguse muutusel

ümber lülituda. Olemasolevates jaamades teostatakse lülitamised käsitsi (automaatika teel

lülitamise väljaehitamine nõuab täiendavaid investeeringuid). Gaasijaotusjaama madalama

rõhu piirkond on fikseeritud võrgulepingutega. Nimetatud rõhu alusel on välja ehitatud

jaotusvõrk (ja jaotusvõrgu läbilaskevõime). Seetõttu on gaasijaotusjaama madalrõhu poole

rõhkude muutmine võimalik väga väikestes piirides – ainult hooldustöödel seadete

reguleerimistel.

Rõhk ülekandesüsteemis sõltub ülekantavatest gaasikogustest ja võib olla võrgu eri

punktides erinev: rõhkude vahemik sõltuvalt aastaajast ja võrgu piirkonnast võib olla 16 bar(g)

kuni 54 bar(g). Rõhud sõltuvad mitmetest teguritest ning seetõttu kõiguvad mõõdetud omatarbe

gaasikogused aastate lõikes. Mõõdetud omatarbegaasi kasutatakse peamiselt

gaasimõõte- ning -jaotusjaamades gaasi soojendamiseks, et gaasijaamades seadmed kinni

ei külmuks. Samuti kasutatakse avariigeneraatorite toiteks, mistõttu ei ole välistatud olukord,

kus võrguteenuse müügikoguse vähenemisel võrgu käitamise mõõdetud gaasikogus kasvab.

Võrgu käitamise mõõtmata arvestusliku gaasikoguse kujunemise osas on ettevõtja

selgitanud, et nimetatud gaasikoguse suurust mõjutab gaasijaotusjaamades mõõtmata jääv

gaasikoguse hulk. Ettevõtja selgitas, et gaasijaotusjaamades jääb osa gaasi kogusest mõõtmata

seoses gaasijaotusjaamadest väljuvate gaasivoogude tunduva vähenemisega võrreldes

gaasijaotusjaamade mõõtesüsteemide projekteerimisel lähtutud voogudega. Kuna siduvad

võrgulepingud ei võimalda vähendada lepingus fikseeritud maksimaalset gaasivoogu,

siis seetõttu ei ole Elering AS-il võimalik paigaldada väljaehitatud mõõtesüsteemi

mõõteliinidele ka väiksemaid gaasiarvesteid, mis oleksid võimelised mõõtma nii väikseid

gaasivooge, millised reaalselt esinevad.

19 (51)

Lisaks sõltub mõõtmata gaasikoguse suurus sellest, et olemasolevad väljaehitatud

mõõtesüsteemid ei ole projekteeritud kasutamiseks ülekandevõrgust võrguteenuse osutamiseks

ning ei vasta tänasel päeval tehingute aluseks olevate mõõtesüsteemide tehniliste

normdokumentide nõuetele. Normdokumentide nõuded näevad ette, et igal mõõteliinil on

arvesti ees ja järel sulgeseade, mis võimaldab mõõteliini kindlalt sulgeda ja avada.

Praegu suletakse/avatakse paljudes gaasimõõtejaamades mõõteliine gaasi regulaatorite kaudu,

mis ei taga mõõteliini kindlat sulgemist ja läbi selliselt „suletud“ mõõteliini liigub gaasivoog,

mida mõõtesüsteem ei ole võimeline mõõtma.

Samuti on võrgu käitamise mõõtmata arvestusliku gaasikoguse suurusele oma mõju

mõõtesüsteemide täpsusel. Elering AS-i ülekandevõrguga liitumispunkte läbivad gaasikogused

mõõdetakse mõõtepunktides mõõtesüsteemidega, millesse kuuluvad mõõtevahendid tagavad

gaasikoguse (m3) mõõtetulemuste mõõtemääramatuse tõenäosusega 95% max ±1%.

Gaasikoguse mõõtmise täpsuse suurendamist mõõtevahendite

uuendamisega/väljavahetamisega ei ole võimalik saavutada, kuna gaasi turuosaliste tehingutes

kasutada võimalikke mõõtevahendeid ei ole suurema täpsusega saadaval.

Eelnevast lähtudes on Elering AS tasuperioodil võrgu käitamiseks ostetava gaasi koguse

(nii mõõdetud kui mõõtmata gaasikogus) prognoosimisel võtnud aluseks perioodil

01.07.2022 kuni 30.06.2023 ostetud kogused, mitte varasemate aastate näitajaid.

Seega, ülaltoodust selgub, et Elering AS-i poolt võrgu käitamiseks ostetav gaas on gaasi

ülekande võrguteenuse osutamiseks vajalik (võrgu käitamise mõõdetud gaasikogus) või

Elering AS-i poolt gaasi ülekande võrguteenuse osutamisel vajalikke nõudeid järgides

vältimatu (võrgu käitamise mõõtmata arvestuslik gaasikogus). Samuti selgub, et võrgu

käitamisega seotud gaasi ostukogus on prognoositud gaasi tegelike ostukoguste alusel

(juuli 2022 kuni juuni 2023). Tulenevalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et

Elering AS-i tasuperioodi võrgu käitamise mõõdetud gaasikoguse ning

mõõtmata arvestusliku gaasikoguse prognoosi vastavalt /…./ GWh ja /…./ GWh võib

pidada põhjendatuks.

Gaasi ostuhinna osas selgus ettevõtja esitatud materjalidest, et ettevõtja ostab maagaasi /…./ ja

/…./ gaasi ostuks ja müügiks süsteemi toimimise tagamise ning tasakaalustamistoimingute

tegemise eesmärgil sõlmitud raamlepingute alusel [mõlemad lepingud (/…./ sõlmitud leping

nr /…./ ja /…./ sõlmitud leping nr /…./) kehtivad maksimaalselt /…./ kuud pärast

lepingute allkirjastamist]. Nimetatud lepingute punkti 7.1 kohaselt kujuneb gaasi hind

võrguettevõtjale gaasimüüjate poolt tehtavate hinnapakkumuste põhjal.

Selleks, et hinnata ettevõtjate prognoositud maagaasi ostuhindade põhjendatust, kasutab

Konkurentsiamet järgnevatel veebilehtedel https://www.theice.com/marketdata/reports/282

ning https://www.theice.com/products/27996665/Dutch-TTF-Gas-

Futures/data?marketId=5889447&span=1 avalikustatud indeksite andmeid. Üldjuhul on

Konkurentsiamet lähtunud gaasi hinna prognoosi põhjendatuse hindamisel eelneva vähemalt

12-kuulise perioodi keskmisest näitajast. Arvestades aga alates 2021. aasta teisest poolaastast

kujunenud olukorda, mil gaasi ostuhinna aluseks olev TTF indeks on olnud äärmiselt kõikuv,

jäädes vahemikku 29,131 €/MWh kuni 231,884 €/MWh, erinedes seega sisuliselt 8 korda

(231,884 €/MWh / 29,131 €/MWh = 8,0 korda), arvestab amet TTF indeksi prognoosi alusena

ka muid perioode. Andmebaasis TheIce avaldatud 2024. aasta20 TTF hinnaindeksid on olnud

viimasel kolmel kuul (juuni 2023 kuni august 2023) vahemikus 42,452 €/MWh kuni

57,737 €/MWh, seejuures viimasel kuul (august 2023) 49,132 €/MWh kuni 57,737 €/MWh.

20 Käesoleva otsusega kooskõlastatavate võrguteenuse hindade aluseks olev tasuperiood on 2024. aasta.

20 (51)

Liites toodud hinnaindeksitele majandus- ja taristuministri 21.03.2023 määrusega nr 2121

kehtestatud strateegilise gaasivaru varumakse määra 0,40 €/MWh ning gaasibörsi Get Baltic

kauplemistasu 0,12 €/MWh, moodustub gaasi ostuhindadeks 42,97 €/MWh kuni 58,26 €/MWh.

Seega eelnevast selgub, et Elering AS-i prognoositud hind /…./ €/MWh jääb eeltoodud hindade

vahemikku ning ei ületa 2023. aasta augustikuus tehtud gaasi ostu-müügitehingute minimaalse

hinna 49,132 €/MWh ja maksimaalse hinna 57,737 €/MWh alusel kujunevat keskmist hinda

[(49,132 €/MWh + 57,737 €/MWh) / 2 = 53,43 + 0,40 €/MWh + 0,12 €/MWh = 53,95 €/MWh).

Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i võrgu käitamiseks

ostetava gaasi tasuperioodiks prognoositud ostuhinda /…./ €/MWh võib pidada

põhjendatuks.

Korrutades eelmärgitud gaasi ostukoguse /…./ GWh eeltoodud gaasi ostuhinnaga /…./ €/MWh,

kujuneb maagaasi ostukuludeks /…./ tuh € (/…./ GWh x /…./ €/MWh = /…./ tuh €), mida on

ettevõtja ka võrguteenuse hindadesse taotlenud. Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet

põhjendatuks Elering AS-i võrgu käitamiseks ostetava gaasi tasuperioodi ostukulude

prognoosi summas /…./ tuh €.

3.1.2. Võrgu käitamisega seotud elektrienergia ostukulud

Võrgu käitamisega seotud elektrienergia ostukulud sisaldavad Elering AS-i gaasijaamade

territooriumite ja hoonete valgustamiseks, gaasijaamade hoonete jahutamiseks (soojal ajal) ja

ventileerimiseks ning nimetatud hoonetes paiknevate seadmete töös hoidmiseks vajaliku

elektrienergia ostukulusid (edaspidi omatarbe elektrienergia ostukulud) ning kompressorite

käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukulusid.

Elering AS-i esitatud andmed võrgu käitamisega seotud elektrienergia ostukulude osas

(/…./ tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib Elering AS tasuperioodil võrgu käitamisega seotud

elektrienergia ostukuludeks /…./ tuh €, s.h võrguteenuse hindadesse lülitatavad elektrienergia

ostukulud /…./ tuh €. Nimetatud kulud kujunevad Elering AS-i omatarbe elektrienergia

ostukulude /…./ tuh € ja kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukulude

/…./ tuh € summana. Ettevõtte võrgu käitamisega seotud elektrienergia ostukulude

kujunemisest annab ülevaate tabel 10.

Tabel 10. Elering AS-i võrgu käitamisega seotud elektrienergia ostukulude kujunemine

vastavalt esitatud andmetele

Ühik 2020 2021 2022

Tasu-

periood

Omatarbe elektrienergia ostukogus GWh /…./ /…./ /…./ /…./

Omatarbe elektrienergia ostuhind,

s.h võrguteenus, taastuvenergia tasu

ning elektrienergia aktsiis €/MWh /…./ /…./ /…./ /…./

Omatarbe elektrienergia ostukulud tuh € /…./ /…./ /…./ /…./

21 Kehtestatud majandus- ja taristuministri poolt MGS § 268 lõike 6 alusel, määruse nimetus

„Strateegilise gaasivaru varumakse määr“.

21 (51)

Ühik 2020 2021 2022

Tasu-

periood

Kompressorite käitamiseks vajaliku

elektrienergia ostukogus GWh /…./ /…./ /…./ /…./

Kompressorite käitamiseks vajaliku

elektrienergia ostuhind,

s.h võrguteenus, taastuvenergia tasu

ning elektrienergia aktsiis €/MWh /…./ /…./ /…./ /…./

Kompressorite käitamiseks vajaliku

elektrienergia ostukulud tuh € /…./ /…./ /…./ /…./

Võrgu käitamisega seotud elektrienergia

ostukulud kokku tuh € /…./ /…./ /…./ /…./

Konkurentsiameti seisukoht võrgu käitamisega seotud elektrienergia ostukulude osas

Tabelist 10 selgub, et omatarbe elektrienergia ostukulude osas prognoositakse tasuperioodiks

kulude kasvu võrreldes majandusaastate 2020 ja 2021 kuludega. Samas on prognoositud kulud

väiksemad majandusaasta 2022 kuludest. Ülaltoodud tabelist selgub, et võrreldes

majandusaastate 2020 ja 2021 kuludega on tasuperioodi kulud kasvanud nii omatarbe

elektrienergia ostukoguse kui ostuhinna suurenemise tõttu. Omatarbe elektrienergia ostukogus

on suurenenud Paldiski ja Puiatu kompressorjaamades ning Kiili gaasireguleerjaamas

omatarbeks kasutatava elektrienergia koguse lisandumise tõttu (2022. majandusaasta oli

esimene kord, kui kõik nimetatud jaamad töötasid terve aasta). Omatarbe elektrienergia

ostuhind on kasvanud elektrienergia hinna ja võrguteenuse tasude kallinemise tõttu.

Tasuperioodiks arvestatud hind koosneb elektrienergia prognoositud hinnast /…./ €/MWh,

võrguteenuse keskmisest tasust /…./ €/MWh, 2023. aasta taastuvenergia tasust 11,30 €/MWh

ja elektrienergia aktsiisimäärast 1,00 €/MWh (alkoholi, tubaka-, kütuse ja

elektriaktsiisi seaduse § 66 lõige 12).

Selleks, et hinnata ettevõtjate prognoositud elektrienergia ostuhindade põhjendatust, kasutab

Konkurentsiamet järgnevatel veebilehtedel https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-

data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table

ning https://www.nasdaqomx.com/transactions/markets/commodities/market-prices

avalikustatud andmeid. Üldjuhul on Konkurentsiamet lähtunud elektrienergia hinna prognoosi

põhjendatuse hindamisel eelneva vähemalt 12-kuulise perioodi keskmisest näitajast.

Arvestades aga alates 2023. aasta algusest kujunenud olukorda, mil elektrienergia ostuhind on

oluliselt odavnenud võrreldes 2022. aastal olnud hindadega [2022. aastal oli keskmine hind

192,82 €/MWh, 2023. aastal (jaanuar kuni august) 87,13 €/MWh, erinedes seega 2,2 korda

(192,82 €/MWh / 87,13 €/MWh = 2,2 korda)], arvestab amet elektrienergia hinna prognoosi

alusena ka muid perioode. Andmebaasis Nasdaq avaldatud 2024. aasta22 elektrienergia hinnad

jäävad vahemikku 87,80 €/MWh kuni 129,55 €/MWh (seisuga 31.08.2023). Seega eelnevast

selgub, et Elering AS-i prognoositud elektrienergia hind /…./ €/MWh jääb andmebaasis Nasdaq

avaldatud 2024. aasta elektrienergia hindade vahemikku (87,80 €/MWh kuni 129,55 €/MWh).

Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i tasuperioodi

omatarbe elektrienergia prognoositud ostuhinda /…./ €/MWh, s.h elektrienergia

prognoositud hind /…./ €/MWh, võib pidada põhjendatuks.

Samuti aktsepteerib Konkurentsiamet Elering AS-i tasuperioodi omatarbe elektrienergia

ostukoguse /…./ GWh prognoosi, kuna see ei ületa majandusaasta 2022 ega

perioodi 01.07.2022 kuni 30.06.2023 omatarbe elektrienergia ostukogust

(vastavalt /…./ GWh ja /…./ GWh).

22 Käesoleva otsusega kooskõlastatavate võrguteenuse hindade aluseks olev tasuperiood on 2024. aasta.

22 (51)

Korrutades eelmärgitud elektrienergia ostukoguse /…./ GWh eeltoodud elektrienergia

ostuhinnaga /…./ €/MWh, kujuneb omatarbe elektrienergia ostukuludeks /…./ tuh €

(/…./ GWh x /…./ €/MWh = /…./ tuh €), mida on ettevõtja ka võrguteenuse

hindadesse taotlenud. Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks

Elering AS-i tasuperioodi omatarbe elektrienergia ostukulude prognoosi summas

/…./ tuh €.

Kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukulude osas on ettevõtja varasemalt

selgitanud, et kompressorid on peamiselt vajalikud naaberriikide (Soome ja Läti) piiriülese

kaubanduse huvides (naaberriikidevaheliste gaasivoogude võimaldamiseks).

Tulenevalt eeltoodust kompenseeritakse Elering AS-ile Paldiski ja Puiatu kompressorite

käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukulud naaberriikide ülekandesüsteemihaldurite

(Gasum Oy – Soome süsteemihaldur ja AS "Conexus Baltic Grid" – Läti süsteemihaldur)

poolt süsteemihaldurite (s.h Elering AS) vahel 14.02.2019 sõlmitud lepingu „Agreement on the

Implementation of Inter-transmission System Operator Compensation Mechanism

(ITC Agreement)“ (edaspidi ITC leping) alusel. See tähendab seda, et kõik eelmainitud kulud

kompenseeritakse Elering AS-ile täismahus vastavalt tegelike kulude suurusele, mistõttu ei

lülitata mainitud kulusid ettevõtja võrguteenuse hindadesse. Tulenevalt eeltoodust ei pea

Konkurentsiamet vajalikuks analüüsida kompressorite käitamiseks vajaliku

elektrienergia ostukulude põhjendatust, sest nimetatud elektrienergia ostukulud

kompenseeritakse Elering AS-ile täismahus vastavalt tegelike kulude suurusele,

mistõttu need ei mõjuta ettevõtja võrguteenuse hindade kujunemist.

Kokkuvõte muutuvkulude kohta: liites Elering AS-i tasuperioodi võrgu käitamisega seotud

gaasi ostukulud summas /…./ tuh € ja ettevõtte omatarbe elektrienergia ostukulud summas

/…./ tuh €, kujuneb ettevõtte tasuperioodi muutuvkulude summaks /…./ tuh €, mida on ettevõtja

ka võrguteenuse hindadesse taotlenud. Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet

põhjendatuks Elering AS-i poolt võrguteenuse hindade kujundamisel arvesse võetud

tasuperioodi muutuvkulude prognoosi summas /…./ tuh €. Koos kompressorite

käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukulude prognoosiga summas /…./ tuh €

moodustub Elering AS-i tasuperioodi muutuvkuludeks 4687,21 tuh €, mis vastab samuti

ettevõtja Taotluses toodud muutuvkuludele.

3.2. Tegevuskulud

Tegevuskulud on kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.

Tegevuskulud ei ole otseselt seotud müügikogusega ning ettevõtja saab nimetatud kulusid

mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu (v.a mittekontrollitavad tegevuskulud).

Tegevuskulude hulka arvestatakse ettevõtja poolt teostatud gaasivõrgu hooldus- ja

remondikulud, sisseostetavad tööd ja teenused, müügikulud, transpordikulud, rendikulud,

infotehnoloogilised kulud, bürookulud, tööjõukulud, mittekontrollitavad kulud

(riigilõiv, maamaks, riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise tasu)

(Metoodika punkt 10.2).

Hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning

võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude

hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest (MGS § 232 lõige 3):

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI)

dünaamikaga;

2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud);

3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

sarnaste ettevõtjate kuludega.

23 (51)

Kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab aastate lõikes ettevõtja tegevuskulude muutuse

võrdlemist THI-ga. Üldjuhul ei tohi monopoolses seisus oleva ettevõtja tegevuskulud kasvada

enam kui kasvavad vabaturuteenuseid osutavate ettevõtjate kulud, mis kokkuvõtvalt

väljenduvad THI kasvus. Regulatiivses tegevuses võtab Konkurentsiamet THI rakendamisel

arvesse ka MGS § 232 lõikes 3 sätestatud kohustust lähtuda hinda lülitatavate kulude puhul

kuluefektiivsusest. THI varasemate aastate väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt

www.stat.ee ning jooksva aasta väärtus võetakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist,

mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee (Metoodika punkt 10.3).

Kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi teostamiseks peab ettevõtja esitama

tegevuskulude detailse jaotuse kolme viimase majandusaasta lõikes ning

prognoosi tasuperioodiks. Lisaks peab ettevõtja põhjendama taotletavate tegevuskulude

vajadust, muutust ja kuluefektiivsust peamiselt alljärgnevatest põhimõtetest lähtudes

(Metoodika punkt 10.4):

• kulud peavad olema eelnevatel perioodidel reaalselt tehtud (tõestuseks arved, lepingud,

makstud palgad jms);

• kulud peavad olema otseselt seotud võrguteenuse osutamisega (vajadusel kulude

jaotamine erinevate tegevuste vahel);

• kulud peavad olema vajalikud võrguteenuse osutamiseks (tõestuseks ettevõtja

selgitused, kuidas kulu muutis tarbijale osutatud teenust,

näiteks võrguteenuse kvaliteeti);

• kulud on tehtud kõige efektiivsemal viisil (tõestuseks hinnapakkumiste küsimise

dokumendid ja vastused nendele).

Tegevuskulude põhjendatuse hindamisel on Konkurentsiametil õigus kaasata vajadusel

eksperte (Metoodika punkt 10.4).

Ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste

ettevõtjate kuludega pole ülekandesüsteemihalduri puhul riigisiseselt võimalik, kuna Eestis on

ainult üks ülekandesüsteem. Rahvusvaheline võrdlemine ei pruugi olla mõistlik, kuna erinevate

riikide ülekandesüsteemihaldurid tegutsevad erinevas majanduskeskkonnas

(Metoodika punkt 10.5).

Hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid (MGS § 232 lõige 2):

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;

3) põhitegevusega mitteseotud kulusid;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;

5) finantskulusid;

6) dividendide tulumaksukulu;

7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Elering AS-i esitatud andmed tegevuskulude osas (9527,40 tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib Elering AS tasuperioodi tegevuskuludeks

9527,40 tuh €, millest annavad ülevaate tabelid 11, 11a ja 11b.

24 (51)

Tabel 11. Elering AS-i tegevuskulud vastavalt esitatud andmetele

Tegevuskulud, tuh €

Vastavalt Konkurentsiameti otsustele23

Gaasi tegevusvald-

konnaga seotud

kulud kokku

s.h gaasi ülekande-

teenuse osutamisega

seotud kulud

s.h gaasi ülekande-

teenuse osutamisega

mitteseotud kulud

Gaasivõrgu hooldus- ja

remondikulud /…./ /…./ /…./

Müügikulud /…./ /…./ /…./

Transpordi ja töövahendite kulud /…./ /…./ /…./

Infotehnoloogilised kulud /…./ /…./ /…./

Telekommunikatsiooniteenused /…./ /…./ /…./

Büroohoonetele, ruumidele,

territooriumitele tehtud kulud /…./ /…./ /…./

Tööjõukulud /…./ /…./ /…./

Kommertsmõõtetehnikaga

seotud kulud /…./ /…./ /…./

Turva ja üldkindlustuskulud /…./ /…./ /…./

Kaitstud tarbijate varu hoidmine /…./ /…./ /…./

Töökaitsealased kulud /…./ /…./ /…./

Lähetused /…./ /…./ /…./

Koolitused /…./ /…./ /…./

Kontorikulud /…./ /…./ /…./

Teadus- ja arendustegevus /…./ /…./ /…./

Äriteenused /…./ /…./ /…./

Info- ja kommunikatsioonikulud /…./ /…./ /…./

Muud ärikulud /…./ /…./ /…./

Tegevuskulude korrigeerimine /…./ /…./ /…./

Kokku /…./ 9 055,48 /…./

Tabel 11a. Elering AS-i tegevuskulud vastavalt esitatud andmetele (jätk tabelile 11)

Tegevuskulud, tuh €

2020 2021

Gaasi

tegevus-

vald-

konnaga

seotud

kulud

kokku

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

seotud

kulud

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

mitte-

seotud

kulud

Gaasi

tegevus-

vald-

konnaga

seotud

kulud

kokku

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

seotud

kulud

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

mitte-

seotud

kulud

Gaasivõrgu hooldus- ja

remondikulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Müügikulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Transpordi ja töövahendite kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Infotehnoloogilised kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Telekommunikatsiooniteenused /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Büroohoonetele, ruumidele,

territooriumitele tehtud kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Tööjõukulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kommertsmõõtetehnikaga

seotud kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Turva ja üldkindlustuskulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kaitstud tarbijate varu hoidmine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Töökaitsealased kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Lähetused /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Koolitused /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kontorikulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Teadus- ja arendustegevus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Äriteenused /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

23 Konkurentsiameti 30.09.2019 otsus nr 7-3/2019-054 ja 16.06.2020 otsus nr 7-3/2020-024, millega kooskõlastati

Elering AS-i võrguteenuse hinnad.

25 (51)

Tegevuskulud, tuh €

2020 2021

Gaasi

tegevus-

vald-

konnaga

seotud

kulud

kokku

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

seotud

kulud

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

mitte-

seotud

kulud

Gaasi

tegevus-

vald-

konnaga

seotud

kulud

kokku

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

seotud

kulud

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

mitte-

seotud

kulud

Info- ja kommunikatsioonikulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Muud ärikulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Tegevuskulude korrigeerimine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kokku /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Tabel 11b. Elering AS-i tegevuskulud vastavalt esitatud andmetele (jätk tabelile 11)

Tegevuskulud, tuh €

2022 Tasuperiood

Gaasi

tegevus-

vald-

konnaga

seotud

kulud

kokku

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

seotud

kulud

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

mitte-

seotud

kulud

Gaasi

tegevus-

vald-

konnaga

seotud

kulud

kokku

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

seotud

kulud

s.h gaasi

ülekande-

teenuse

osuta-

misega

mitte-

seotud

kulud

Gaasivõrgu hooldus- ja

remondikulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Müügikulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Transpordi ja töövahendite kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Infotehnoloogilised kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Telekommunikatsiooniteenused /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Büroohoonetele, ruumidele,

territooriumitele tehtud kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Tööjõukulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kommertsmõõtetehnikaga

seotud kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Turva ja üldkindlustuskulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kaitstud tarbijate varu hoidmine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Töökaitsealased kulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Lähetused /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Koolitused /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kontorikulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Teadus- ja arendustegevus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Äriteenused /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Info- ja kommunikatsioonikulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Muud ärikulud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Tegevuskulude korrigeerimine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kokku /…./ /…./ /…./ /…./ 9 527,40 /…./

Konkurentsiameti seisukoht tegevuskulude osas

Konkurentsiamet lähtub tegevuskulude põhjendatusele hinnangu andmisel MGS § 232 lõikes 3

toodud alustest ehk tegevuskulude dünaamika jälgimisest ajas ja selle võrdlusest

tarbijahinnaindeksi dünaamikaga. Üldjuhul ei tohi monopoolses seisus oleva ettevõtja

tegevuskulud kasvada enam kui kasvavad vabaturuteenuseid osutavate ettevõtjate kulud,

mis kokkuvõtvalt väljenduvad THI kasvus. Regulatiivses tegevuses võtab Konkurentsiamet

THI rakendamisel arvesse ka MGS § 232 lõikes 3 sätestatud kohustust lähtuda hinda lülitatavate

kulude puhul kuluefektiivsusest. THI varasemate aastate väärtused võetakse Statistikaameti

veebilehelt www.stat.ee ning jooksva aasta väärtus võetakse Rahandusministeeriumi

majandusprognoosist, mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee (Metoodika punkt 10.3).

26 (51)

Tabelist 11b selgub, et tasuperioodiks prognoositud tegevuskulud suurenevad võrreldes

majandusaastate 2020 kuni 2022 kuludega vastavalt /…./%24, /…./%25 ning /…./%26.

Samuti kasvavad need 5,2%27 võrreldes Konkurentsiameti otsuses põhjendatuks peetud

kuludega (summas 9055,48 tuh €). Kuid võrreldes majanduskeskkonna kulude kasvu

väljendava indeksi THI muutusega jääb tasuperioodiks prognoositud tegevuskulude tõus

nimetatud indeksi aastate 2021 kuni 2024 muutuste summa piiresse (38,2%)28.

Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i tasuperioodi

tegevuskulude prognoos summas 9527,40 tuh € on kooskõlas MGS § 232 lõikega 3 ning

seetõttu võib seda pidada põhjendatuks.

4. REGULEERITAVA VARA, PÕHIVARA KULUMI JA PÕHJENDATUD TULUKUSE

ARVESTUS

4.1. Reguleeritava vara arvutamise põhimõtted

Reguleeritava põhivara väärtus on ettevõtja poolt investeeritud võrguteenuse osutamiseks

vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa (Metoodika punkt 11.2).

Hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse

osutamiseks vajalikust põhivarast (MGS § 232 lõige 4). MGS § 23 lõige 3 sätestab, et

võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud investeeringud tegevus- ja

arenduskohustuse täitmiseks (kaasaarvatud investeeringud keskkonnanõuete, kvaliteedi- ja

ohutusnõuete täitmiseks) (Metoodika punkt 11.1). Põhivara hulka arvestatakse üksnes

tegelikult teostatud ja tasuperioodiks prognoositud põhjendatud investeeringud kooskõlas

metoodika punktides 11.9 ja 11.12 toodud põhimõtetega (Metoodika punkt 11.8).

Põhivara hulka ei arvestata (MGS § 232 lõige 5 ja Metoodika punkt 11.9):

1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid;

3) tagastamatu abi raames (sealhulgas sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;

4) liitumistasudest soetatud põhivara;

5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

Samuti ei arvestata põhivara hulka investeeringuid lõpetamata ehitustele (v.a dokumendis

„Elektri- ja gaasitaristu projektidesse tehtavate investeeringute ning nendega kaasnevate

suuremate riskide hindamise metoodika ja kriteeriumid“29 toodud juhtumitel)

(Metoodika punkt 11.8).

24 Tasuperioodi gaasi ülekandeteenuse osutamisega seotud kulud summas 9527,40 tuh € / 2020. majandusaasta

gaasi ülekandeteenuse osutamisega seotud kulud summas /…./ tuh € - 1 x 100% = /…./%.

25 Tasuperioodi gaasi ülekandeteenuse osutamisega seotud kulud summas 9527,40 tuh € / 2021. majandusaasta

gaasi ülekandeteenuse osutamisega seotud kulud summas /…./ tuh € - 1 x 100% = /…./%.

26 Tasuperioodi gaasi ülekandeteenuse osutamisega seotud kulud summas 9527,40 tuh € / 2022. majandusaasta

gaasi ülekandeteenuse osutamisega seotud kulud summas /…./ tuh € - 1 x 100% = /…./%.

27 Tasuperioodi gaasi ülekandeteenuse osutamisega seotud kulud summas 9527,40 tuh € / Konkurentsiameti

otsuses põhjendatuks peetud gaasi ülekandeteenuse osutamisega seotud kulud summas 9055,48 tuh € - 1 x

100% = 5,2%.

28 2021. aasta THI tegelik muutus 4,6% + 2022. aasta THI tegelik muutus 19,4% + Rahandusministeeriumi

2023. aasta suvises majandusprognoosis näidatud 2023. aasta prognoositud THI muutus 9,6% +

Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvises majandusprognoosis näidatud 2024. aasta prognoositud THI

muutus 4,6% = 38,2%.

29 Avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=24555.

27 (51)

Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte

muutmisel (MGS § 232 lõige 6 ja Metoodika punkt 11.12). Võrguettevõtja raamatupidamises

tuleb põhivara eristada tegevuste kaupa vastavalt Metoodika punktis 4 toodud põhimõtetele.

Konkurentsiamet analüüsib põhivara jaotust erinevate tegevusalade vahel ning kontrollib, et

müüdavad kaubad ja teenused ei sisaldaks tegevusalade ristsubsideerimist. Kui ettevõtja teostab

nii siseriikliku teenuse müüki kui ka süsteemidevahelise teenuse müüki, peetakse kõigi teenuste

osutamiseks kasutatavate reguleeritavate põhivarade osas eraldi arvestust

(Metoodika punkt 11.10). Konkurentsiamet kontrollib, et põhivara ei sisaldaks punktis 11.9

nimetatud põhivara ja analüüsib nii teostatud kui ka prognoositud investeeringute põhjendatust,

mis on aluseks reguleeritava põhivara väärtuse arvutamisel (Metoodika punkt 11.11).

Tasuperioodi reguleeritava vara ehk investeeritud kapitali väärtus arvutatakse järgmise

valemiga (Metoodika punkt 11.14):

= 1 +

kus:

RV - reguleeritava vara väärtus;

PV1 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus;

KK - käibekapital.

Põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus arvutatakse järgmise valemiga

(Metoodika punkt 11.15):

PV1 = PVo + I – PK – L

kus:

PV0 - põhivara jääkmaksumus aasta alguses;

PV1 - põhivara jääkmaksumus aasta lõpus;

I - majandusaastal võrguteenuse osutamiseks tehtud

põhivara investeeringud;

PK - põhivara kulum;

L - majandusaastal eemaldatud (müüdud või mahakantud)

põhivara jääkmaksumuses.

4.2. Põhivara kulumi arvutuse põhimõtted

Põhivara kulum (kapitalikulu) on teenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhivara

(v.a maa) amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul

(Metoodika punkt 2.16). Põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud

kulutuste tagasiteenimine võrguteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea30 jooksul

(Metoodika punkt 11.3). Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks

vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele

elueale (MGS § 232 lõige 9). Kuluminorm on vara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus.

Erinevatel põhivaradel võib olla erinev kasulik tehniline eluiga ja seega ka kuluminorm.

Põhivara kasuliku tehnilise eluea põhjendamisel kontrollib Konkurentsiamet järgmisi

asjaolusid (Metoodika punkt 11.4):

30 Põhivara kasulik tehniline eluiga on periood, mille jooksul ettevõtja poolt vara tõenäoliselt kasutatakse ning

mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist (tehnilist) kulumist ning IT-ga seotud põhivara puhul ka

moraalset vananemist (Metoodika punkt 2.15).

28 (51)

a) põhivara eeldatav kasutamise aeg;

b) põhivara oodatav füüsiline kulumine;

c) põhivara tehniline või moraalne vananemine.

Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit (Metoodika punkt 11.5).

Põhivara kulum arvutatakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara soetusmaksumuse ja

põhivara kasulikule elueale vastava kuluminormi alusel (Metoodika punkt 11.6).

Jooksval kalendriaastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta põhivara kulumi arvestusse

nii, et investeeritud vara soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5. Järgnevatel aastatel

põhivara kulumi arvestuses arvestatakse kogu soetusmaksumusega. Jooksval aastal arvestusest

eemaldatud reguleeritava põhivara (müük, likvideerimine, mahakandmine) võetakse selle aasta

põhivara kulumi arvestusse nii, et eemaldatud põhivarade soetusmaksumus korrutatakse

koefitsiendiga 0,5 (Metoodika punkt 11.7).

4.3. Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted

Põhjendatud tulukus on ärikasum, mis arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud

keskmise kapitali hinna korrutisena (Metoodika punkt 2.18). MGS § 23 lõike 3 punktis 5

sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja

kaalutud keskmise kapitali hind (MGS § 23 lõige 31). Põhjendatud tulukuse arvutamine toimub

põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud

käibekapitali suurus, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga (MGS § 232 lõige 7).

MGS § 232 lõikes 7 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme

kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse

leidmiseks täiendav analüüs (MGS § 232 lõige 8). Kaalutud keskmise kapitali hinna ehk

WACC-i leidmiseks on Konkurentsiamet välja töötanud juhendmaterjali nimetusega

„Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“, mis kinnitati 19.07.2023

Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2023-015. Nimetatud juhend, milles on

toodud kaalutud keskmised kapitali hinnad elektri-, soojuse-, gaasi-, vee- ja universaalse

postiteenuse ettevõtjatele, on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel

http://www.konkurentsiamet.ee. Juhendi punktis 5 on tabelis 8 kajastatud kaalutud keskmine

kapitali hind (WACC) gaasi põhivõrguettevõtjale 6,25%.

4.4. Investeeringud

Elering AS-i esitatud andmed investeeringute osas

Esitatud andmetest tulenevalt kujunevad Elering AS-i aastate 201931 kuni 2023 ja tasuperioodi

gaasi ülekandevõrgu investeeringud vastavalt tabelis 12 nimetatud investeeringute loetelule

(kokku summas /…./ tuh €, s.h võrguteenuse hindadest kaetavad investeeringud summas

/…./ tuh € ning Euroopa Liidu toetusest ja muudest vahenditest tehtavad investeeringud

summas /…./ tuh €).

Tabel 12. Elering AS-i investeeringud vastavalt esitatud andmetele

Investeeringud (tuh €) 2019 2020 2021 2022 2023

Tasu-

periood

Amortiseerunud võrgu uuendamine

Gaasitorustikud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kraanisõlmed /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Katoodkaitse /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasijaamad /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

31 Käesolevas otsuses on analüüsitud selliste investeeringute põhjendatust, millele varasemate hinnamenetluste

käigus ei ole hinnangut antud. Seetõttu on tabelis 12 toodud investeeringud alates aastast 2019.

29 (51)

Investeeringud (tuh €) 2019 2020 2021 2022 2023

Tasu-

periood

Gaasivõrgu

reservseadmed /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Mõõtesüsteemid /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasi uue

sisestusvõimekuse

loomine Paldiskis /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Paldiski laadimiskäpp /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Mobiilne

gaasikompressor /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kokku /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

s.h võrguteenuse

hindadest kaetavad

investeeringud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Muud reguleeritavad investeeringud

Andmelao arendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Infohaldussüsteemi (IHS)

arendamine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

IT riistvara /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

EMFIP rakenduse

edasiarendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

ERP - MS Dynamics

NAV arendamine - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

GIS arendustööd gaasi

valdkonnas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

PIMS - Pipeline Integrity

Management System /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Siseveebi arendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Välisveebi arendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Juhtimiskeskuse ja

büroohoone

rekonstrueerimine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kontroll- ja

mõõteseadmed /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

IT varunduslahendus -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Klienditoe lahendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Projektijuhtimise

lahendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Virtualiseerimis-

keskkonna tarkvara

uuendus - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Võrguteenuse ja

maaomaniku

kliendiportaal /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Estfeed platvormi

tarkvaraarendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Personali mooduli

parendamine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Autode ost /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Ärianalüüsi keskkonna

arendus - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

CoBa ja Elering Live

dashboardi edasiarendus

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasisüsteemi operatiiv

planeerimise/juhtimise

tööriist /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

IT Taristu

haldustöövahendite

juurutamine - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

30 (51)

Investeeringud (tuh €) 2019 2020 2021 2022 2023

Tasu-

periood

Turvasündmuste logide

kogumise ja analüüsi

tööriista juurutamine -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Tööjaamade,

mobiilseadmete ja

võrguliikluse turvalisuse

tõstmine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Jõhvi uue kontori

mööbli ost /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasi mõõtejaamade

lokaalse andmebaasi

puuduste kõrvaldamine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Varahalduse varade

põhine infohaldus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Uus Estfeedi

energiaandmete süsteem -

ladu, platvorm ja

kliendiportaal - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

IT arenduste portaal -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Platformi ja IT arenduste

taaskasutatavad osad -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

ERP liides

töövõtjaportaaliga - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Digitaalne

arhiveerimislahendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

E-eleringi arendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Alusplatformi ja

komponentide loomine

Estfeedi teenuste aluseks -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Digitaliseerimise arendus,

IT arendus - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Tarkvaraarendustööde

juhtimise tarkvara

edasiarendused - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Varahalduse

paroolihalduse tarkvara -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Ühekordse sisselogimise

(SSO) lahendus - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasivõrgu andmeside

seadmete uuendamine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Keskne allkirjastamise

teenus G /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

GDPR tegevuste

automatiseerimine - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

iFix programmi

arendamine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Jaamade rakenduse

edasiarendused - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Puudustepäeviku

edasiarendused - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Tehnovõrgu keskse

ligipääsutaristu loomine -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

31 (51)

Investeeringud (tuh €) 2019 2020 2021 2022 2023

Tasu-

periood

Tehnovõrgu

turvamonitooring

(ründetuvastustarkvara) -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Turvasündmuste halduse

süsteemi laiendamine-

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Turvasündmuste

logitaristu laiendamine -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Varahalduse

konfiguratsioonide

halduse süsteem-gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

GIS üleviimine

täismajutusteenusele -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

IT investeeringud - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Andmete (puuduste,

seisundi, X)

visualiseerimine GISis -

gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Muud /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kokku /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasi ülekande võrguteenuse osutamisega mitteseotud investeeringud

Gaasi MAM

(Market Area Manager)

platvorm (GBT) /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Bilansihaldustarkvara

arendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kommertsmõõtesüsteemi

AMR uuendus - gaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

ERP arendamine -

bilansigaas /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Biometaani ja

taastuvenergia statistika

valdkonna arendused /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasi bilansiselgituse

mooduli arendus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kokku /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Investeeringud kokku

koos gaasi ülekande

võrguteenuse

osutamisega mitteseotud

investeeringutega /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Võrguteenuse hinda mõjutavad piiriülese mõjuga investeeringud

Balticconnector /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

s.h Kiili-Paldiski

torustiku ehitus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

s.h Eesti-Soome

merealuse torustiku

ehitus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

s.h Kiili

gaasirõhualandusjaama

ehitus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

s.h Paldiski

kompressor- ja

gaasimõõdujaama ehitus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

32 (51)

Investeeringud (tuh €) 2019 2020 2021 2022 2023

Tasu-

periood

Eesti-Läti ühenduse

tugevdamine /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

s.h Karksi

gaasimõõdujaama ehitus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

s.h Karksi sondisõlme

ehitus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

s.h Lilli liinikraanisõlme

ehitus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

s.h Puiatu

kompressorjaama ehitus /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kokku /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Euroopa Liidu toetus

Balticconnectori

ehitamiseks /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Euroopa Liidu toetus

Eesti-Läti ühenduse

tugevdamiseks /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Euroopa Liidu toetus

kokku /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

GIPL /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kokku /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Investeeringud kokku

koos Euroopa Liidu

toetusega /…./

s.h võrguteenuse

hindadest kaetavad

investeeringud /…./

Kõik investeeringud

kokku

/…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

/…./

s.h piiriülese mõjuga

investeeringuteta

/…./ /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

/…./

Võrguteenuse hindadest

kaetavad investeeringud

kokku /…./

s.h piiriülese mõjuga

investeeringuteta /…./

Konkurentsiameti seisukoht investeeringute osas

Tabelist 12 selgub, et Elering AS-i majandusaastatel 2019 kuni 2022 teostatud ning

2023. aastaks ja tasuperioodiks prognoositud võrguteenuse hindadest kaetavad investeeringud

kokku summas /…./ tuh € on ettevõtte võrguteenuse tegevusega (maagaasi ülekanne ja jaotus

maagaasivõrgu kaudu) seotud ning MGS § 232 lõikes 5 ning Metoodika punktides 11.8 ja 11.9

sätestatuga kooskõlas. Lähtudes eeltoodust aktsepteerib Konkurentsiamet Elering AS-i

eelmainitud investeeringuid vastavalt ettevõtja esitatud investeeringute loetelule ehk

kokku summas /…./ tuh €.

4.5. Põhivara kulum ja põhjendatud tulukus

Elering AS-i esitatud andmed põhivara kulumi osas (7338,95 tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt arvestab Elering AS tasuperioodil põhivaradelt kulumit

7338,95 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht põhivara kulumi osas

Elering AS-i põhivaradelt (ei sisalda Euroopa Liidu toetuse ega muude vahendite eest

soetatud põhivara) arvestatud tasuperioodi kulumi (7338,95 tuh €) põhjendatuse hindamisel

33 (51)

lähtus Konkurentsiamet reguleeritava põhivara arvestusest (vt tabel 13, detailsem arvestus on

toodud käesoleva otsuse lisas 1, lehel 1).

Tabel 13. Elering AS-i põhivaradelt (ei sisalda Euroopa Liidu toetuse ega muude vahendite eest

soetatud põhivara) kulumi arvestus kasutades ettevõtja esitatud andmeid

Ühik

Tasu-

periood

Reguleeritava põhivara soetusmaksumus tasuperioodi alguses tuh € 213 113,07

s.h amortiseeritav põhivara tuh € 212 802,79

s.h maa tuh € 310,28

Reguleeritava põhivara jääkmaksumus tasuperioodi alguses tuh € 144 465,46

Tasuperioodi investeeringud tuh € 8 915,98

Põhivara keskmine kuluminorm (amortiseeritav põhivara) % 3,38

Põhivara kulum tuh € 7 338,95

Reguleeritava põhivara soetusmaksumus tasuperioodi lõpus tuh € 222 029,05

s.h amortiseeritav põhivara tuh € 221 718,77

s.h maa tuh € 310,28

Reguleeritava põhivara jääkmaksumus tasuperioodi lõpus tuh € 146 042,49

Tabelis 13 kajastatud põhivara arvestuse aluseks on Konkurentsiameti 30.09.2019 võrguteenuse

hindade kooskõlastamise otsuses nr 7-3/2019-054 toodud põhivara arvestus, mida on

korrigeeritud ja täiendatud käesoleva otsuse punktis 4.4 Konkurentsiameti poolt põhjendatuks

peetud aastate 2019 kuni 2023 ning tasuperioodi võrguteenuse hindadest

kaetavate investeeringutega. Samuti on täpsustatud põhivara keskmist kuluminormi tulenevalt

ettevõtja põhivaragruppide tegelikest osakaaludest ja põhivara kasulikule tehnilisele elueale

vastavatest põhjendatud kuluminormidest (vt tabel 14).

Tabel 14. Elering AS-i põhivara keskmise kuluminormi kujunemine raamatupidamisliku

soetusmaksumuse (seisuga 31.12.2022) alusel (ei sisalda Euroopa Liidu toetuse ega muude

vahendite eest soetatud põhivara)

Ettevõtja

põhivara

raamatu-

pidamislik

soetus-

maksumus

seisuga

31.12.2022,

tuh €

Põhivara

kulum,

tuh €

Põhivara

keskmine

eluiga,

aastad

Põhivara

kaalutud

keskmine

kulumi-

norm,

%

Maa /…./ /…./ /…./ /…./

Maa kasutusõigus /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasitorustikud /…./ /…./ /…./ /…./

s.h /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

s.h /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasijaamad (kompressorjaamad, mõõtejaamad,

jaotusjaamad, reguleerjaam – hooned + seadmed) /…./ /…./ /…./ /…./

Kraanisõlmed, sondisõlmed, katoodkaitsejaamad /…./ /…./ /…./ /…./

Mõõtesüsteemid /…./ /…./ /…./ /…./

IT-varad /…./ /…./ /…./ /…./

Muu põhivara (sõidukid, töövahendid jms) /…./ /…./ /…./ /…./

Põhivara kokku 193 426,54 6 533,84 29,60 3,38

Eeltoodut arvestades kujuneb Elering AS-i põhivara kulumiks 7338,95 tuh €, mida on ettevõtja

ka võrguteenuse hindadesse taotlenud. Keskmine kuluminorm 3,38% vastab põhivara

eelduslikule tehnilisele keskmisele elueale ning see kajastab õiglaselt ettevõtja võrguteenuse

osutamisega seotud põhivarade koosseisu ja tehnilist seisukorda. Lähtudes eeltoodust peab

Konkurentsiamet põhjendatuks Elering AS-i põhivaradelt arvestatud tasuperioodi

kulumi prognoosi summas 7338,95 tuh €.

34 (51)

Elering AS-i esitatud andmed põhjendatud tulukuse osas (9185,82 tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt arvestab Elering AS tasuperioodil reguleeritavalt varalt

põhjendatud tulukust 9185,82 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse osas

Elering AS-i reguleeritavalt varalt arvestatud tasuperioodi põhjendatud tulukuse

(9185,82 tuh €) põhjendatuse hindamisel lähtus Konkurentsiamet tabelis 15 toodud

reguleeritava põhivara arvestusest.

Tabel 15. Elering AS-i reguleeritavalt varalt põhjendatud tulukuse arvestus kasutades ettevõtja

esitatud andmeid

Ühik

Tasu-

periood

Reguleeritava põhivara jääkmaksumus tasuperioodi lõpus tuh € 146 042,49

2020. aasta gaasi ülekande võrguteenuse osutamise käive tuh € 18 961,13

2021. aasta gaasi ülekande võrguteenuse osutamise käive tuh € 21 001,98

2022. aasta gaasi ülekande võrguteenuse osutamise käive tuh € 16 174,69

Viimase kolme kalendriaasta ehk aastate 2020 kuni 2022 gaasi ülekande

võrguteenuse osutamise aritmeetiline keskmine käive tuh € 18 712,60

Käibekapital 5% keskmisest käibest tuh € 935,63

Reguleeritav vara tuh € 146 978,12

WACC % 6,25

Põhjendatud tulukus tuh € 9 186,13

Tabelis 15 toodud reguleeritava põhivara jääkmaksumuse (146 042,49 tuh €) aluseks on

käesoleva otsuse tabelis 13 toodud maksumus. Käibekapital (935,63 tuh €) on arvutatud

viimase kolme kalendriaasta ehk aastate 2020 kuni 2022 gaasi ülekande võrguteenuse

osutamise aritmeetilise keskmise käibe alusel (5% keskmisest käibest ehk

summast 18 712,60 tuh €). Eeltoodust tulenevalt kujuneb ettevõtja põhjendatud tulukuse

väärtuseks 9186,13 tuh € (reguleeritava vara väärtus summas 146 978,12 tuh € x

WACC 6,25% = 9186,13 tuh €), mis on suurem kui ettevõtja poolt võrguteenuse hindadesse

taotletud põhjendatud tulukus (9185,82 tuh €). Tulenevalt eelnevast peab Konkurentsiamet

põhjendatuks Elering AS-i reguleeritavalt varalt arvestatud tasuperioodi põhjendatud

tulukuse prognoosi summas 9185,82 tuh €.

5. ÜLEKANDETEENUSEGA SEOTUD TULU ANALÜÜS

Sihttulu on eeldatavate ülekandeteenuste ja ülekandega mitteseotud teenuste eest saadava

tulu summa, mida ülekandesüsteemihaldur saab aastasel reguleerimisperioodil hinnalaega

reguleerimiskorra alusel. Ülekandeteenusega seotud tulud koosnevad sarnaste ühenduspunktide

rühmade (süsteemisisesed sisendpunktid ja väljundpunktid, süsteemidevahelised

sisend-väljundpunktid) võimsuse ja/või kauba ülekandmise tulust.

Ülekandeteenusega mitteseotud tulud on tulud, mida ülekandesüsteemihaldur saab

jaotusteenuse osutamisest ja muudest osutatavatest ülekandega mitteseotud teenustest

(võimalikud tulud on näiteks enampakkumistest saadud täiendav tulu, alakasutustasu tulu,

andmevahetusplatvormi käitamise ja päritolutunnistuste väljastamise tulud jms)

(Metoodika punkt 3).

Määruse 2017/460 kohaselt arvutatakse süsteemihalduri sihttulu alljärgneva valemiga32

(Metoodika punkt 5.3):

32 Kuna Elering AS ei soovi rakendada kaubapõhiseid ülekandetasusid, siis toodud valem ning kõik teised edaspidi

toodud valemid ei sisalda valemite lihtsustamise eesmärgil kaubapõhiste ülekandetasudega seotud komponente.

35 (51)

= −ü + = +

+

kus:

RS - süsteemihalduri sihttulu;

RS-ük - ülekandeteenusega seotud tulu;

- tulu, mis saadakse võimsustasudest, mida kogutakse

süsteemisisese võrgukasutuse eest;

- tulu, mis saadakse võimsustasudest, mida kogutakse

süsteemidevahelise võrgukasutuse eest;

Rms - ülekandeteenusega mitteseotud tulu.

Süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse ülekandeteenustega seotud tulud

määratletakse alljärgnevate valemite alusel (Metoodika punkt 5.4):

=

+ +

+

=

+ +

+

kus:

MK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste

võimsuspõhiste (cap) teenuste muutuvkulud;

TK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste

võimsuspõhiste (cap) teenuste tegevuskulud;

PK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste

võimsuspõhiste (cap) teenuste põhivara kulum;

PT - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste

võimsuspõhiste (cap) teenuste põhjendatud tulukus.

Seega sihttulu määratletakse põhjendatud kulude ning põhjendatud tulukuse summana

(ex-ante regulatsioon), millele lisatakse eelneva perioodi ülekandeteenusega mitteseotud tulud

(ex-post regulatsioon) (Metoodika punkt 3).

Teiselt poolt kogutakse süsteemihalduri sihttulu (Rs) alljärgnevas valemis toodud teenuste

müügist (Metoodika punkt 5.6):

= + ä

+ + ä

+

kus:

RS - süsteemihalduri sihttulu;

= −

+ − - süsteemisisese võrgukasutuse

sisendpunktide võimsuse (cap)

ülekandmise tulu summa;

ä = ä−

+ ä− - süsteemisisese võrgukasutuse

väljundpunktide võimsuse (cap)

ülekandmise tulu summa;

36 (51)

= −

+ − - süsteemidevahelise võrgukasutuse

sisendpunktide võimsuse (cap)

ülekandmise tulu summa;

ä = ä−

+ ä− - süsteemidevahelise võrgukasutuse

väljundpunktide võimsuse (cap)

ülekandmise tulu summa.

Rms - ülekandeteenusega mitteseotud tulu.

Ülekandeteenuse sisend-väljundkordajad süsteemisisese võrgukasutuse puhul arvutatakse

alljärgneva valemiga (Metoodika punkt 5.6):

=

+ ä

ä =

ä

+ ä

,

kus:

ja ä

- tegurid, mis iseloomustavad sisendi tulude ja väljundi

tulude suhet süsteemisisese võrgukasutuse tuludesse.

Nende tegurite summa on 1.

Ülekandeteenuse sisend-väljundkordajad süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul arvutatakse

alljärgneva valemiga (Metoodika punkt 5.6):

=

+ ä

ä

= ä

+ ä

kus:

ja

ä - tegurid, mis iseloomustavad sisendi tulude ja väljundi

tulude suhet süsteemidevahelise võrgukasutuse

tuludesse. Nende tegurite summa on 1.

Kogu süsteemi sisendi ja väljundi tulude jaotusse suhtarvud arvutatakse alljärgneva valemiga

(Metoodika punkt 5.6):

=

+

+ ä

+ + ä

ä = ä

+ ä

+ ä

+ + ä

Kordaja K väärtused näitavad, kuidas erinevad turuosalised panustavad

ülekandeteenuse tuludesse (Metoodika punkt 5.6).

Süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise

hindamisel tuuakse välja, mil määral esineb ristsubsideerimist süsteemisisese ja

süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul kavandatud lähtehinnameetodi alusel.

37 (51)

Süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise

hindamisel lähtutakse Määruse 2017/460 artiklis 5 toodud regulatsioonist alljärgnevalt

(Metoodika punkt 5.5):

a) arvutatakse süsteemisisesest võrgukasutusest saadav ettenähtud tulu ülekandmise eest

nii sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemisisese võrgukasutuse asjaomase

kulukäituriga järgmiste valemitega:

=

kus:

- võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse süsteemisisest

võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide

süsteemisiseste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri

summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline võimsus

[MWh/päev];

b) arvutatakse süsteemidevahelisest võrgukasutusest saadav tulu ülekandmise eest nii

sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemidevahelise võrgukasutuse asjaomase

kulukäituriga järgmiste valemitega:

=

kus:

- võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse

süsteemidevahelist võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse

kõikide süsteemidevaheliste sisend- ja väljundpunktide või

punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline

võimsus [MWh/päev];

c) arvutatakse kulude jaotuse võrdlusindeks protsentides punktides a ja b sätestatud

süsteemisisese suhtarvu ja süsteemidevahelise suhtarvu kaudu vastavalt järgmistele

valemitele:

= 2 × |

− |

+

× 100%

Kui võrdlusindeks (Compcap) on suurem kui 10%, esitab riiklik reguleeriv asutus sellise

tulemuse kohta põhjenduse otsuses.

5.1. Kordajad ja hooajategurid

Kordaja on tegur, mille abil arvutatakse lähtehinna alusel aastast erineva kestusega

standardvõimsustoote baashind (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 16). Kordajad peavad

jääma järgmisesse vahemikku (Määruse 2017/460 artikkel 13 lõige 1):

a) kvartali ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1

ega suurem kui 1,5;

38 (51)

b) päeva ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1

ega suurem kui 3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad vastavad kordajad olla

väiksemad kui 1, kuid suuremad kui 0, või suuremad kui 3.

Hooajategur on tegur, mis väljendab nõudluse muutumist aasta jooksul ja mida võib kasutada

koos asjakohase kordajaga (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 21). Hooajategurite kasutamise

korral peab asjaomase standardvõimsustoote korral kasutatava kordaja ja hooajateguri

korrutistest arvutatud gaasiaasta keskmine olema samas vahemikus kui lõikes 1 osutatud

vastavate kordajate vahemik (Määruse 2017/460 artikkel 13 lõige 2).

Eesti, Läti ja Soome ülekandesüsteemihaldurid on kokku leppinud, et Eestis, Lätis ja Soomes

kasutatakse tabelis 16 toodud võimsustoodete kordajaid.

Tabel 16. Eesti, Läti ja Soome ülekandesüsteemihaldurite

vahel kokku lepitud võimsustoodete kordajad Võimsustoode Võimsustoote kordaja

Aastane 1

Kvartaalne 1,1

Kuine 1,25

Päevane 1,5

Päevasisene 1,7

Võimsustoodete kordajad on välja töötatud selliselt, et need annaksid võimalikult õiglase ja

tasakaalustatud kulude jaotuse erinevate võrgukasutajate vahel, s.t ühtlase tarbimisprofiiliga

ning ebaühtlase tarbimisprofiiliga võrgukasutajate vahel. Võimsustoodete kordajate eesmärgiks

on anda kulupõhiseid signaale motiveerides ühtlast tarbimist ning võimsuse pikaajalist

broneerimist, mis vastab täpsemalt ülekandevõrgu tegelikele kuludele.

Võimsustoodete kordajad omavad mõju süsteemihaldurite poolsele gaasisüsteemi

operatiivplaneerimisele ning on abiks süsteemihaldurite jaoks paremini prognoositava

operatiivkeskkonna tekkimisele, mis oli eriti vajalik ühtse gaasituru piirkonna käivitamisel.

Hooajategurite kasutamist süsteemihaldurid ette ei näe (hooajateguri väärtus on 1).

Tulenevalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et Eesti, Läti ja Soome süsteemihaldurite

vahel kokku lepitud võimsustoodete kordajate väärtused vastavad Määruse 2017/460 artikli 13

lõikes 1 sätestatule ning on lähedased Euroopa Liidus kasutatavate vastavate kordajate

keskmistele väärtustele. Lähtudes eelnevast peab Konkurentsiamet põhjendatuks

Elering AS-i tasuperioodi võimsustoodete kordajad vastavalt tabelis 16 toodud

kordajatele.

5.2. Sihttulu kujunemine koos järelevalvetasuga

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib Elering AS tasuperioodi sihttuluks koos

järelevalvetasuga 30 800,86 tuh €, mille detailsem kujunemine on toodud alljärgnevas

tabelis 17.

Tabel 17. Elering AS-i sihttulu kujunemine koos järelevalvetasuga vastavalt esitatud andmetele

Ühik Tasuperiood

Muutuvkulud tuh € 4 687,21

Tegevuskulud tuh € 9 527,40

Põhivara kulum tuh € 7 338,95

Põhjendatud tulukus tuh € 9 185,82

Ülekandeteenusega seotud tulu tuh € 30 739,39

Ülekandeteenusega mitteseotud tulu tuh € 0,00

Sihttulu tuh € 30 739,39

Järelevalvetasu tuh € 61,48

Sihttulu koos järelevalvetasuga tuh € 30 800,86

39 (51)

Ühik Tasuperiood

s.h süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade kaudu

saadav tulu (süsteemisisene sisendtulu) tuh € /…./

s.h süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade kaudu

saadav tulu (süsteemidevaheline väljundtulu) tuh € /…./

s.h Paldiski ja Puiatu kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia

ostukulude kompensatsioon (kompressorite otsese muutuvkulu kompensatsioon),

mis tasutakse Elering AS-ile Soome ja Läti ülekandesüsteemihaldurite poolt

süsteemihaldurite vaheliste transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi

lepingu (ITC leping) alusel tuh € /…./

s.h süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade kaudu

saadav tulu (süsteemisisene väljundtulu) tuh € /…./

Konkurentsiameti seisukoht sihttulu osas koos järelevalvetasuga, s.h süsteemisisese

sisendtulu, süsteemidevahelise väljundtulu, kompressorite otsese muutuvkulu

kompensatsiooni ja süsteemisisese väljundtulu osas

Käesoleva otsuse punktides 3.1, 3.2 ja 4.5 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks

Elering AS-i tasuperioodi muutuvkulude prognoosi summas /…./ tuh €, mis koos Paldiski ja

Puiatu kompressorite elektrienergia kuludega on 4687,21 tuh €, tegevuskulude prognoosi

summas 9527,40 tuh €, põhivara kulumi prognoosi summas 7338,95 tuh € ja

põhjendatud tulukuse prognoosi summas 9185,82 tuh €. Liites eeltoodud kulud ja tulukuse,

saab Konkurentsiamet ettevõtte tasuperioodi sihttuluks järelevalvetasuta 30 739,39 tuh €

(4687,21 tuh € + 9527,40 tuh € + 7338,95 tuh € + 9185,82 tuh € = 30 739,39 tuh €).

Järelevalvetasu arvutatakse MGS § 1 lõikes 21 ning konkurentsiseaduse (KonkS) § 531 sätestatu

alusel.

MGS § 1 lõige 21 sätestab, et ettevõtja maksab järelevalvetasu KonkS-is sätestatud alustel

ja korras. KonkS § 531 lõike 4 kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid

kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta

antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS-i §-s 532 sätestatud

järelevalvetasu määrale. KonkS § 531 lõike 5 alusel loetakse eelnimetatud ettevõtjaks

muuhulgas võrguettevõtja MGS-i tähenduses, kellel on võrguteenuse hinna

kooskõlastamise kohustus. KonkS § 532 lõike 1 järgi on KonkS § 531 lõikes 5 nimetatud

rahastamiskohustusega ettevõtja järelevalvetasu määr 0,2 protsenti talle antud haldusaktis

märgitud müügitulust.

Elering AS on tasuperioodi järelevalvetasuks arvutanud 61,48 tuh €.

Konkurentsiamet, lähtunud KonkS § 532 lõikest 1, võttis aluseks käesolevas otsuses eelnevalt

välja arvutatud sihttulu summas 30 739,39 tuh € ja KonkS § 532 lõikes 1 sätestatud

järelevalvetasu määra 0,2 protsenti ning sai järelevalvetasu põhjendatud suuruseks 61,48 tuh €

(30 739,39 tuh € x 0,2% = 61,48 tuh €), mis vastab ettevõtja arvutatud järelevalvetasule.

Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks Elering AS-i tasuperioodi

järelevalvetasu summas 61,48 tuh €.

Konkurentsiamet, liitnud käesolevas otsuses eelnevalt välja arvutatud sihttulu summas

30 739,39 tuh € ja ettevõtja kalkuleeritud järelevalvetasu summas 61,48 tuh €, saab ettevõtte

tasuperioodi sihttuluks koos järelevalvetasuga 30 800,86 tuh € (30 739,39 tuh € + 61,48 tuh € =

30 800,86 tuh €), mis vastab ettevõtja arvutatud sihttulule. Lähtudes eelnevast peab

Konkurentsiamet põhjendatuks Elering AS-i tasuperioodi sihttulu prognoosi koos

järelevalvetasuga summas 30 800,86 tuh €.

Ülaltoodud sihttulust summas 30 800,86 tuh € moodustab prognoosi kohaselt süsteemisisene

sisendtulu /…./ tuh €. Nimetatud tulu prognoosimisel on ettevõtja lähtunud ITC lepingu alusel

perioodil 01.07.2022 kuni 30.06.2023 saadud süsteemisisesest sisendtulu summast (/…./ tuh €).

40 (51)

Süsteemidevahelist väljundtulu ei prognoosita, kuna Läti keelustas Venemaalt gaasi ostmise

alates 2023. aasta algusest, mistõttu ei liigu gaas Venemaalt läbi Eesti Läti suunas ega vastupidi

(Lätist Venemaale).

Kompressorite otsese muutuvkulu kompensatsiooni (summas /…./ tuh €) kujunemise aluseks

on käesoleva otsuse tabelis 10 toodud andmed.

Võttes arvesse süsteemisisese sisendtulu prognoosi summas /…./ tuh €,

süsteemidevahelise väljundtulu prognoosi summas /…./ tuh € ning kompressorite otsese

muutuvkulu kompensatsiooni prognoosi summas /…./ tuh €, kujuneb prognoositud

süsteemisiseseks väljundtuluks /…./ tuh € (prognoositud sihttulu koos järelevalvetasuga

summas 30 800,86 tuh € - süsteemisisese sisendtulu prognoos summas /…./ tuh € -

süsteemidevahelise väljundtulu prognoos summas /…./ tuh € - kompressorite otsese

muutuvkulu kompensatsiooni prognoos summas /…./ tuh € = /…./ tuh €).

Konkurentsiamet, lähtunud eeltoodust, on seisukohal, et Elering AS-i tasuperioodi

süsteemisisese sisendtulu ja süsteemidevahelise väljundtulu prognoosi vastavalt

/…./ tuh € ja /…./ tuh € võib pidada põhjendatuks.

Kompressorite otsese muutuvkulu kompensatsiooni (summas /…./ tuh €) prognoosi

põhjendatuse hindamist ei pea Konkurentsiamet vajalikuks, sest see vastab nimetatud

kompensatsiooni aluseks olevale elektrienergia prognoositud ostukulule.

Kompressorite elektrienergia otsene kulu kompenseeritakse Elering AS-ile täismahus

vastavalt tegelike kulude suurusele, mistõttu ei lülitata mainitud kulusid ettevõtja

võrguteenuse hindadesse (vt käesoleva otsuse punkti 3.1.2).

Seega, võttes arvesse Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses eelnevalt põhjendatuks

hinnatud Elering AS-i tasuperioodi sihttulu prognoosi koos järelevalvetasuga summas

30 800,86 tuh €, süsteemisisese sisendtulu prognoosi summas /…./ tuh €, süsteemidevahelise

väljundtulu prognoosi summas /…./ tuh € ning kompressorite otsese muutuvkulu

kompensatsiooni prognoosi summas /…./ tuh €, saab Konkurentsiamet Elering AS-i

tasuperioodi prognoositud süsteemisiseseks väljundtuluks /…./ tuh €, mis vastab ettevõtja

arvutatud tulule. Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks Elering AS-i

tasuperioodi süsteemisisese väljundtulu prognoosi summas /…./ tuh €.

5.3. Kulude jaotuse hindamine

Määruse 2017/460 artikli 5 lõike 2 kohaselt tuuakse süsteemisisese võrgukasutuse ja

süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise hindamisel välja, mil määral esineb

ristsubsideerimist süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul kavandatud

lähtehinnameetodi alusel.

Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulud

(ilma kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukuludeta, mida ei lülitata ettevõtja

võrguteenuse hindadesse) jagunevad vastavalt tabelile 18.

Tabel 18. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse

kulude (ilma kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukuludeta) jagunemine

vastavalt esitatud andmetele

Ühik Tasuperiood

tuh € 27 687,27

MWh/päev 9069,88

€/MWh/päev 3052,66

41 (51)

Ühik Tasuperiood

tuh € 0,00

MWh/päev 0,00

€/MWh/päev x33

% x

Määruse 2017/460 artikkel 5 lõige 6 sätestab, et kui võimsuse võrdlusindeks (Compcap) on

suurem kui 10%, esitab riiklik reguleeriv asutus selliste tulemuste kohta põhjenduse.

Tabelist 18 selgub, et tasuperioodil saadakse prognoosi kohaselt kogu tulu

süsteemisisesest võrgukasutusest. Süsteemidevahelist võrgukasutust Elering AS ei prognoosi,

kuna Läti keelustas Venemaalt gaasi ostmise alates 2023. aasta algusest, mistõttu ei liigu gaas

Venemaalt läbi Eesti Läti suunas ega vastupidi (Lätist Venemaale). Tulenevalt eeltoodust on

Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i tasuperioodi süsteemisisese võrgukasutuse

ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamist vastavalt 27 687,27 tuh €

süsteemisisese võrgukasutuse kuludeks ja 0 tuh € süsteemidevahelise võrgukasutuse

kuludeks võib pidada põhjendatuks.

5.4. Kulude jaotuse hindamine

Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt peab riikliku

reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) gaasi ülekande võrguteenuse hindade kooskõlastamise

otsus sisaldama muuhulgas järgmist teavet:

a) võimsuse-kauba tulujaotus, mis tähendab tulujaotust võimsuspõhiste ülekandetasude

tulu ja kaubapõhiste ülekandetasude tulu järgi;

b) sisendi-väljundi tulujaotus, mis tähendab tulujaotust sisendpunktide võimsuspõhiste

ülekandetasude tulu ja väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu järgi;

c) süsteemisisene/süsteemidevaheline tulujaotus, mis tähendab tulujaotust süsteemisiseses

võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadava tulu järgi ja

süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadava tulu

järgi, arvutatuna vastavalt artiklile 5.

Võimsuse-kauba tulujaotus – tabelist 3 selgus, et Elering AS ei rakenda tasuperioodil

kaubapõhiseid tasusid. Kõik ülekandeteenusega seotud tulud saadakse

võimsuspõhistest tasudest. Tulenevalt eelnevast kujuneb Elering AS-i võimsuspõhistest

tasudest tasuperioodil saadava ülekandeteenuste tulu osakaaluks 100%,

mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks, sest Määruse 2017/460 artikli 4 lõike 3

kohaselt kogutakse ülekandeteenuse tulu võimsusest sõltuvatest ülekandetasudest.

Sisendi-väljundi tulujaotus – sisendpunktide ning väljundpunktide võimsuspõhiste

ülekandetasude tulude osakaaludeks kujunevad vastavalt 9% [sisendpunktide võimsuspõhiste

ülekandetasude tulu /…./ tuh € / (sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu

/…./ tuh € + väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh €) x 100% = 9%] ja

91% [väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh € /

(sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh € +

väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh €) x 100% = 91%].

33 Tähisega „x“ kajastatud näitajaid ei ole võimalik arvutada, kuna prognoosi kohaselt süsteemidevahelist

võrgukasutust ei ole.

42 (51)

Sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu väike osakaal on tingitud võrgukasutuse

madalast sisendhinnast. Nimelt Soome, Eesti ja Läti regulaatorid on jõudnud ühisele

järeldusele, et siseneva gaasi konkurentsivõimeline sisendhind on võrdlusuuringu kohane

Euroopa Liidu riikide (v.a Balti riigid ja Soome) aastase võimsustoote keskmine sisendhind,

mida on korrigeeritud statistilise ebatäpsusega (liidetud standardviga)34. Järelduse põhjendused

on alljärgnevad:

• sisendlähtehind töötati välja nii, et võtta arvesse laiemat eesmärki ühineda

Euroopa Liidu gaasi ühisturuga;

• annab tarnijatele hinnasignaali, mis tagab konkurentsikeskkonna kokkusobivuse ka

pärast isoleeritud turu seisundi lõppemist;

• võimaldab kaubandussuhteid Mandri-Euroopa turuga via forward swaps;

• madal sisendlähtehind motiveerib kolmandaid isikuid osalema FinEstLat gaasiturul.

Euroopa Liidu aastase võimsustoote keskmine sisendhind oli 2018. aastal

128,44 €/MWh/päev/aastas ja selle keskmise arvutuse standardviga oli

14,33 €/MWh/päev/aastas – seega kokku 142,77 €/MWh/päev/aastas. Tulenevalt eeltoodust

on Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i sisendi-väljundi tulujaotuse osakaale

vastavalt 9% ja 91% võib tasuperioodil pidada veel põhjendatuks (nimetatud osakaalud

vaadatakse Soome ja Baltimaade ülekandesüsteemihaldurite poolt üle 2024. aastal).

Süsteemisisene/süsteemidevaheline tulujaotus – süsteemisiseses ja süsteemidevahelises

võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadavate tulude osakaaludeks kujunevad

vastavalt 100% [süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu

27 687,27 tuh € / (süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides

saadav tulu 27 687,27 tuh € + süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka

väljundpunktides saadav tulu 0 tuh €) x 100% = 100%] ja 0%

[süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu 0 tuh € /

(süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu

27 687,27 tuh € + süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides

saadav tulu 0 tuh €) x 100% = 0%].

Arvestades, et Eesti, Läti ja Soome tegutsevad alates 2020. aastast ühise turupiirkonnana

(FinEstLat), kus riikidevahelised tariifid puuduvad ning Lätist läbi Eesti Venemaa suunas gaas

alates 2023. aasta algusest ei liigu, kuna Läti keelustas Venemaalt gaasi ostmise, mistõttu ei

liigu gaas ka vastupidi (Lätist Venemaale), siis süsteemidevahelises võrgukasutuses sisend- ega

väljundpunktides tulu ei teki. Tulenevalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et

Elering AS-i süsteemisisese/süsteemidevahelise tulujaotuse osakaale vastavalt 100% ja

0% võib pidada põhjendatuks.

6. VÕRGUTEENUSE HINNAD

Ülekandevõrgu hindade aluseks on määruse 2017/460 kohaselt lähtehind, mis on kindla

võimsusega võimsustoote üheaastase kehtivusega hind, mida kohaldatakse sisend- ja

väljundpunktis ning mille alusel kehtestatakse muud võimsuspõhised ülekandetasud

(kvartali, kuu, päeva ja päevasisene ülekandetasud). Määruse 2017/460 artikkel 4 kohaselt

kogutakse ülekandeteenuse tulu võimsusest sõltuvatest ülekandetasudest, erandkorras võib

34 Määruse 2017/460 artikkel 6 lõige 4 punkt a sätestab, et lähtehinnameetodi kohaldamisel võib kohandusi teha

kõikide sisend- ja väljundpunktide suhtes muuhulgas riikliku reguleeriva asutuse võrdlusuuringu kohaselt,

kohandades lähtehindu teatavas sisend- või väljundpunktis niivõrd, et need vastavad konkurentsivõimeliste

lähtehindade tasemele.

43 (51)

riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa ülekandeteenuste tulust kaubapõhiste

ülekandetasudena (Metoodika punkt 3).

MGS § 23 lõikest 4 ning määrusest 2017/460 tulenevalt rakendatakse Eestis hinnalaega

reguleerimiskorda (price cap regime), milles ülekandesüsteemihalduri sihttulu ja

eeldatavate kasutatavate võimsuste/voogude koguste alusel arvutatakse ülekandevõrgu

võrguteenuste hinnad (Metoodika punktid 1 ja 3).

Lähtehinnad (T ) kujunevad alljärgnevate valemite alusel35 (Metoodika punkt 5.7):

− =

−

[

€

ℎ /]

ä− =

ä−

ä [

€

ℎ /]

− =

−

[

€

ℎ /]

ä− =

ä−

ä [

€

ℎ /]

kus:

- süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus

teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;

ä - süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus

teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris;

- süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav lepinguline

võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;

ä - süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav lepinguline

võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris.

Aastase võimsustoote baashind võrdub lähtehinnaga. Aastast erineva ajavahemiku

võimsustoodete baashinna arvutamine toimub alljärgneva valemiga (Metoodika punkt 5.8):

=

× × × [€/ℎ/],

35 Kuna Elering AS ei soovi rakendada kaubapõhiseid ülekandetasusid, siis kaubapõhiste lähtehindade kujunemise

valemeid ei ole käesolevas otsuses ära toodud.

44 (51)

kus:

- teenuse (süsteemisisene või süsteemidevaheline (x) ning sisendteenus

ja väljundteenus (y)) baashind perioodil (kvartal, kuu, päev).

Aastase võimsustoote baashind võrdub lähtehinnaga;

- teenuse (süsteemisisene või süsteemidevaheline (x) ning sisendteenus

ja väljundteenus (y)) lähtehind;

DY - päevade arv aastas (tavapäraselt 365, v.a liigaasta kui 366);

D - perioodi (kvartal, kuu, päev) kestus gaasipäevades;

M - võimsustoote kordaja. Kvartali ja kuu standardvõimsustoodete korral

ei tohi kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 1,5.

Päeva standardvõimsustoodete korral ei tohi kordaja olla väiksem

kui 1 ega suurem kui 3;

H - hooajategur. Hooajategurite arvutus toimub määruse 2017/460

artikkel 15 põhimõtete järgi.

Sihttulu kontrollimisel peab Metoodika punktis 5.3 määratletud sihttulu vastama alljärgneva

valemi alusel saadud sihttulule (Metoodika punkt 5.9):

= +

+ = − ×

+

ä− × ä

+ − ×

+ ä− ×

ä +

Elering AS-i taotlus võrguteenuse hindade osas

Taotlusest selgub, et Elering AS soovib kooskõlastada võrguteenuse hinnad, mis on toodud

käesoleva otsuse tabelis 2.

Konkurentsiameti seisukoht võrguteenuse hindade osas

Soome, Eesti ja Läti regulaatorid on jõudnud ühisele järeldusele, et siseneva gaasi

konkurentsivõimeline lähtehind on võrdlusuuringu kohane Euroopa Liidu riikide

(v.a Balti riigid ja Soome) aastase võimsustoote keskmine sisendhind, mida on korrigeeritud

statistilise ebatäpsusega (liidetud standardviga)36. Euroopa Liidu aastase võimsustoote

keskmine sisendhind oli 2018. aastal 128,44 €/MWh/päev/aastas ja selle keskmise arvutuse

standardviga oli 14,33 €/MWh/päev/aastas – seega kokku 142,77 €/MWh/päev/aastas,

mis vastab ettevõtja taotletud süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade

lähtehinnale (vt tabel 3).

Käesoleva otsuse punktis 5.2 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks Elering AS-i

tasuperioodi süsteemisisese väljundtulu prognoosi summas /…./ tuh €. Käesoleva otsuse

punktis 2.5 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks Elering AS-i tasuperioodi

süsteemisisese võrgukasutuse koguse prognoosi 9,070 GWh/päev/aastas. Jagades nimetatud

tulu summas /…./ tuh € võrgukasutuse kogusega 9,070 GWh/päev/aastas,

saab Konkurentsiamet ettevõtte tasuperioodi süsteemisisese väljundhindade lähtehinnaks

2766,87 €/MWh/päev/aastas (/…./ tuh € / 9,070 GWh/päev/aastas =

2766,87 €/MWh/päev/aastas), mis vastab ettevõtja arvutatud eelmainitud lähtehinnale

(vt tabel 3).

36 Järelduse põhjendused on toodud käesoleva otsuse punktis 5.4

45 (51)

Määruse 2017/460 artikli 4 lõike 3 kohaselt kogutakse ülekandeteenuse tulu võimsusest

sõltuvatest ülekandetasudest. Erandkorras võib riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda

osa ülekandeteenuste tulust eraldi kehtestatud kaubapõhiste ülekandetasudena.

Ülaltoodust selgus, et lähtehinnad 142,77 €/MWh/päev/aastas ja

2766,87 €/MWh/päev/aastas on võimsuspõhised lähtehinnad. Seega on nimetatud hinnad

kooskõlas Määruse 2017/460 artikli 4 lõikes 3 sätestatuga.

Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et

Elering AS-i tasuperioodi süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade

lähtehinda 142,77 €/MWh/päev/aastas ning süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste

väljundhindade lähtehinda 2766,87 €/MWh/päev/aastas võib pidada põhjendatuks.

Konkurentsiamet, lähtunud eelnevast, käesoleva otsuse punktis 5.1 ameti poolt

aktsepteeritud võimsustoodete kordajatest, on seisukohal, et põhjendatuks võib pidada

ka Elering AS-i tasuperioodi süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiseid kvartaalseid

sisendhindasid, kuude sisendhindasid, päeva sisend- ja väljundhinda, päevasisese sisend-

ja väljundhinda ning süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiseid kvartaalseid

sisend- ja väljundhindasid, kuude sisend- ja väljundhindasid, päeva sisend- ja

väljundhinda ning päevasisese sisend- ja väljundhinda vastavalt tabelis 2 toodud

hindadele.

7. LIHTSUSTATUD ÜLEKANDETASU KUJUNDAMISE MUDEL

Kasutatav lähtehinnameetod (postmark lähtehinnameetod koos FinEstLat

turupiirkonna erisustega) täidab Määruse 2017/460 artikli 7 punkti a nõuet, et see võimaldab

võrgukasutajatel arvutada lähtehind ja selle täpne prognoos kasutades valemit:

ä =

ä

−

kus:

ä - tarbijale kehtiv väljundhind (kokku lepitud Eesti, Läti ja Soome

süsteemihaldurite vahel);

- süsteemihalduri prognoositav sihttulu;

CAP - eeldatav võrgukasutuse võimsus;

- tarnijatele kehtiv sisendhind (kokku lepitud ühtne Eesti, Läti ja

Soome sisendhind).

8. KOOSKÕLASTATAVATE ÜLEKANDETASUDE ERINEVUS VÕRRELDES

KEHTIVATE ÜLEKANDETASUDEGA

Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt peab riikliku

reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) gaasi ülekande võrguteenuse hindade kooskõlastamise

otsus sisaldama muuhulgas järgmist teavet:

a) ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude erinevus jooksval

tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud;

b) ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude hinnanguline

erinevus tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud

osal reguleerimisperioodist.

46 (51)

Ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude erinevus jooksval

tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, on toodud alljärgnevates

tabelites 19, 19a ja 19b.

Tabel 19. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade erinevus

jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud

Süsteemisisene võrgukasutus

Kehtiv

võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Taotletav

võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhise

sisendhinna

muutus

Aastane baashind 142,77 142,77 0,0%

kvartal (okt‑dets) 39,5844 39,48 -0,3%

kvartal (jaan‑märts) 38,7239 39,05 0,8%

kvartal (aprill‑juuni) 39,1542 39,05 -0,3%

kvartal (juuli‑sept) 39,5844 39,48 -0,3%

Oktoober 15,1571 15,12 -0,2%

November 14,6682 14,63 -0,3%

Detsember 15,1571 15,12 -0,2%

Jaanuar 15,1571 15,12 -0,2%

Veebruar 13,6903 14,14 3,3%

Märts 15,1571 15,12 -0,2%

Aprill 14,6682 14,63 -0,3%

Mai 15,1571 15,12 -0,2%

Juuni 14,6682 14,63 -0,3%

Juuli 15,1571 15,12 -0,2%

August 15,1571 15,12 -0,2%

September 14,6682 14,63 -0,3%

Päev 0,5867 0,59 0,6%

Päevasisene 0,6650 0,66 -0,8%

Tabel 19a. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade erinevus

jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud

Süsteemisisene võrgukasutus

Kehtiv

võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Taotletav

võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhise

väljundhinna

muutus

Aastane baashind 0,00 0,00 0,0%

kvartal (okt‑dets) 0,00 0,00 0,0%

kvartal (jaan‑märts) 0,00 0,00 0,0%

kvartal (aprill‑juuni) 0,00 0,00 0,0%

kvartal (juuli‑sept) 0,00 0,00 0,0%

Oktoober 0,00 0,00 0,0%

November 0,00 0,00 0,0%

Detsember 0,00 0,00 0,0%

Jaanuar 0,00 0,00 0,0%

Veebruar 0,00 0,00 0,0%

Märts 0,00 0,00 0,0%

Aprill 0,00 0,00 0,0%

Mai 0,00 0,00 0,0%

Juuni 0,00 0,00 0,0%

Juuli 0,00 0,00 0,0%

August 0,00 0,00 0,0%

September 0,00 0,00 0,0%

Päev 3,64 7,56 107,7%

Päevasisene 3,64 7,56 107,7%

47 (51)

Tabel 19b. Elering AS-i süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiste sisend- ja

väljundhindade erinevus jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud

Süsteemidevaheline võrgukasutus

Kehtiv

võimsuspõhine

sisend- ja

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Taotletav

võimsuspõhine

sisend- ja

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhise

sisend- ja

väljundhinna

muutus

Aastane baashind 142,77 142,77 0,0%

kvartal (okt‑dets) 39,5844 39,48 -0,3%

kvartal (jaan‑märts) 38,7239 39,05 0,8%

kvartal (aprill‑juuni) 39,1542 39,05 -0,3%

kvartal (juuli‑sept) 39,5844 39,48 -0,3%

Oktoober 15,1571 15,12 -0,2%

November 14,6682 14,63 -0,3%

Detsember 15,1571 15,12 -0,2%

Jaanuar 15,1571 15,12 -0,2%

Veebruar 13,6903 14,14 3,3%

Märts 15,1571 15,12 -0,2%

Aprill 14,6682 14,63 -0,3%

Mai 15,1571 15,12 -0,2%

Juuni 14,6682 14,63 -0,3%

Juuli 15,1571 15,12 -0,2%

August 15,1571 15,12 -0,2%

September 14,6682 14,63 -0,3%

Päev 0,5867 0,59 0,6%

Päevasisene 0,6650 0,66 -0,8%

Tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal

reguleerimisperioodist ei ole ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate

ülekandetasude hinnangulise erinevuse väljatoomine võimalik, sest Elering AS ei taotle

erinevateks tasuperioodideks erinevate ülekandetasude kooskõlastamist.

9. KONSULTEERIMISNÕUDED

Määruse 2017/460 artikli 26 lõike 1 ja artikli 27 lõike 5 koosmõjust tulenevalt korraldab riikliku

reguleeriva asutuse otsuse kohaselt kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur

ühe või mitu lähtehinnameetodi37 alast konsulteerimist vastavalt artiklile 26. Pärast artikli 26

kohase lõpliku konsulteerimise alustamist ja enne artikli 27 lõikes 4 osutatud otsust edastab

riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt kas riiklik reguleeriv asutus või

ülekandesüsteemihaldur koostööametile (ACER)38 konsultatsioonidokumendi

(Määruse 2017/460 artikkel 27 lõige 1). Käesoleva otsuse punktidest 2.1 ja 2.2 selgus, et

Elering AS ei muuda Taotluses toodud võrguteenuse hindade aluseks olevate lähtehindade

arvutamisel lähtehinnameetodit võrreldes kehtivate võrguteenuse hindade aluseks olnud

lähtehindade arvutusmeetodiga ehk lähtehinnameetodiga. Eeltoodu tähendab seda, et sellisel

juhul ei ole riiklikul reguleerival asutusel (Konkurentsiamet) või ülekandesüsteemihalduril

(Elering AS) kohustust korralda lähtehinnameetodi alast konsulteerimist vastavalt artiklile 26

ega koostada koostööametile (ACER) konsultatsioonidokumenti.

37 Määruse 2017/460 artikli 3 punkti 2 alusel on lähtehinnameetod meetod lähtehinna määramiseks

ülekandeteenuse müügitulu selle osa alusel, mis peab laekuma võimsuspõhistest ülekandetasudest.

38 Agency for the Cooperation of Energy Regulators

48 (51)

10. KOKKUVÕTE

MGS § 23 lõige 3 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine;

2) investeeringud varustuskindluse tagamise ning tegevus- ja

arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;

6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi

ostmise põhjendatud kulud.

MGS § 232 lõike 3 kohaselt peavad hinda lülitatavad kulud olema põhjendatud,

lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete

täitmise.

Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt peab riikliku

reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) otsus sisaldama järgmist teavet:

a) kavandatud lähtehinnameetodi kirjeldus ning järgmised andmed:

i) artikli 30 lõike 1 punktis a sätestatud esialgne teave, sealhulgas:

1) süsteemi tehniliste omadustega seotud näitajate selgitus;

2) teave selliste näitajate asjaomaste väärtuste kohta ja tehtud eeldused;

ii) võimsuspõhiste ülekandetasude artikli 9 kohased kavandatud kohandused;

iii) konsulteerimiseks esitatavad esialgsed lähtehinnad;

iv) artiklis 5 sätestatud kulude jaotuse hindamise tulemused ja

üksikasjalikud komponendid;

v) kavandatud lähtehinnameetodi hinnang vastavalt artiklile 7;

vi) kui kavandatud lähtehinnameetod erineb artiklis 8 kirjeldatud meetodist,

siis kõnealuste meetodite võrdlus koos alapunktis iii nimetatud teabega;

b) artikli 30 lõike 1 punkti b alapunktides i, iv ja v sätestatud esialgne teave;

c) järgmine teave ülekandetasude ja ülekandega mitteseotud tasude kohta:

i) kui on kavandatud artikli 4 lõikes 3 osutatud kaubapõhised ülekandetasud:

1) nende kehtestamise viis;

2) milline osa lubatud või sihttasust eeldatavasti selliste tasudega kaetakse;

3) esialgsed kaubapõhised ülekandetasud;

ii) kui on kavandatud ülekandega mitteseotud teenused võrgukasutajatele:

1) ülekandega mitteseotud teenuse tasu metoodika;

2) milline osa lubatud või sihttasust eeldatavasti selliste tasudega kaetakse;

3) viis, kuidas ülekandega mitteseotud teenuste tulu kohandatakse vastavalt

artikli 17 lõikele 3;

4) võrgukasutajatele osutatavate ülekandega mitteseotud teenuste esialgsed tasud;

d) artikli 30 lõikes 2 sätestatud esialgne teave;

49 (51)

e) kui artikli 24 punkti b kohast fikseeritud makstava hinna pakkumist kaalutakse

hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes olemasoleva võimsuse jaoks:

i) kavandatud indeks;

ii) kavandatud arvutus ja viis, kuidas kasutada riskitasust saadavat tulu;

iii) millis(t)e ühenduspunkti(de) korral sellist mudelit kavandatakse;

iv) võimsuse pakkumise toiming ühenduspunktis, mille jaoks pakutakse artikli 24

kohaselt fikseeritud hinda ja muutuvat hinda.

Konkurentsiamet, analüüsinud Elering AS-i võrguteenuse hindade arvutamise aluseks olevaid

kulusid ja tulukust, leiab, et need on vastavuses MGS § 23 lõikes 3 ning § 232 lõikes 3

toodud põhimõtetega. Samuti sisaldab käesolev otsus Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja

artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevat teavet järgmiselt:

a) kavandatud lähtehinnameetodi kirjeldus (vt käesoleva otsuse punkti 2.1);

b) artikli 30 lõike 1 punktis a sätestatud esialgne teave

(vt käesoleva otsuse punkte 2.3, 2.4 ja 2.5);

c) võimsuspõhiste ülekandetasude artikli 9 kohased kavandatud kohandused puuduvad,

sest Elering AS ei kohanda ülekandetasusid;

d) konsulteerimiseks esitatavad esialgsed lähtehinnad (vt käesoleva otsuse lk 6, tabel 3);

e) artiklis 5 sätestatud kulude jaotuse hindamise tulemused ja üksikasjalikud komponendid

(vt käesoleva otsuse punkti 5.3);

f) kavandatud lähtehinnameetodi hinnang vastavalt artiklile 7

(vt käesoleva otsuse punkti 2.1);

g) kui kavandatud lähtehinnameetod erineb artiklis 8 kirjeldatud meetodist, siis kõnealuste

meetodite võrdlus koos alapunktis iii nimetatud teabega

(vt käesoleva otsuse punkti 2.2);

h) artikli 30 lõike 1 punkti b alapunktides i, iv ja v sätestatud esialgne teave

(vt käesoleva otsuse punkte 5.2 ja 5.4);

i) teave kaubapõhiste ülekandetasude kohta ei ole kohaldatav, sest Elering AS ei rakenda

nimetatud ülekandetasusid;

j) teave ülekandega mitteseotud teenuste kohta ei ole kohaldatav, sest Elering AS ei

kavanda ülekandega mitteseotud teenuseid võrgukasutajatele;

k) artikli 30 lõikes 2 sätestatud esialgne teave (vt käesoleva otsuse punkte 7 ja 8);

l) teave selle kohta, kui artikli 24 punkti b kohast fikseeritud makstava hinna pakkumist

kaalutakse hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes olemasoleva võimsuse jaoks,

ei ole kohaldatav, sest Elering AS ei kaalu fikseeritud makstava hinna pakkumist

hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes olemasoleva võimsuse jaoks.

Määruse 2017/460 artikkel 30 lõige 1 sätestab, et riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt

avaldab kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur enne tasuperioodi algust

kooskõlas artiklites 31 ja 32 sätestatud nõuetega artiklis 30 lõigetes 1 kuni 3 toodud teabe.

50 (51)

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes MGS § 1 lõikest 21, § 23 lõigetest 2 kuni 5, §-st 232,

§ 37 lõike 3 punktist 4, Määrusest 2017/460 ja Metoodikast

otsustan:

1) Kooskõlastada 21.08.2023 esitatud taotluse alusel Elering AS-i võrguteenuse hinnad

järgmiselt:

Süsteemisisene võrgukasutus Süsteemidevaheline võrgukasutus

Võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Gaasiaasta (okt‑sept) 142,77 0,00 142,77 142,77

Aasta (jaan-sept) 106,88 0,00 106,88 106,88

I kvartal (okt‑dets) 39,48 0,00 39,48 39,48

II kvartal (jaan‑märts) 39,05 0,00 39,05 39,05

III kvartal

(aprill‑juuni) 39,05 0,00 39,05 39,05

IV kvartal (juuli‑sept) 39,48 0,00 39,48 39,48

Oktoober 15,12 0,00 15,12 15,12

November 14,63 0,00 14,63 14,63

Detsember 15,12 0,00 15,12 15,12

Jaanuar 15,12 0,00 15,12 15,12

Veebruar 14,14 0,00 14,14 14,14

Märts 15,12 0,00 15,12 15,12

Aprill 14,63 0,00 14,63 14,63

Mai 15,12 0,00 15,12 15,12

Juuni 14,63 0,00 14,63 14,63

Juuli 15,12 0,00 15,12 15,12

August 15,12 0,00 15,12 15,12

September 14,63 0,00 14,63 14,63

Päev 0,59 7,56 0,59 0,59

Päevasisene 0,66 7,56 0,66 0,66

2) Kooskõlastada 21.08.2023 esitatud taotluse alusel Elering AS-i baashinna arvutamise

kordajad alljärgnevalt:

Võimsustoode

Võimsustoote

kordaja

Aastane 1

Kvartaalne 1,1

Kuine 1,25

Päevane 1,5

Päevasisene 1,7

3) Elering AS on kohustatud avaldama Määruse 2017/460 artiklis 30 lõigetes 1 kuni 3 toodud

teabe kooskõlas artiklites 31 ja 32 sätestatud nõuetega.

4) Võrguteenuse hindasid mõjutavate hinnakomponentide (võrguteenuse müügikogused,

võrguteenuse osutamisega seotud kulud) olulisel muutumisel tuleb Elering AS-il

viivitamatult esitada taotlus võrguteenuse uute hindade kooskõlastamiseks.

5) MGS § 37 lõike 31 kohaselt võib Konkurentsiamet kehtestada gaasi ajutise ülekandehinna

kõige kauem kaheks kuuks olukorras, kus ülekandehind ei ole põhjendatud ning

gaasiettevõtja ei järgi Konkurentsiameti ettekirjutusi. Enam teenitud tulu,

mida gaasiettevõtja põhjendamata ülekandehinna kasutamise ajal teenis,

arvestatakse võrguteenuste hindade kooskõlastamisel müügitulust maha.

51 (51)

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse

teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisad:

1. Lisa 1 Konkurentsiameti 01.09.2023 otsusele nr 7-3/2023-120

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 26.09.2023 Kehtiv kuni: 26.09.2033 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust Teabevaldaja: Konkurentsiamet

OTSUS

26.09.2023 nr 7-3/2023-130

AS Gaasivõrk gaasi jaotamise võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohta

1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA ASJAOLUD

1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika Maagaasiseaduse (MGS) § 23 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtja peab võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustumist. MGS § 23 lõike 5 kohaselt teeb Konkurentsiamet MGS § 23 lõikes 4 sätestatud kooskõlastamise otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. MGS § 23 lõige 51 täpsustab, et kui taotluse esemeks on võrguteenuse hinna muutmine võrguettevõtjale muutunud ostetava gaasi ülekande- või jaotamisteenuse hinna tõttu, teeb Konkurentsiamet võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. MGS § 23 lõike 52 alusel taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik taotluse kooskõlastamise otsustamiseks. MGS § 23 lõike 2 järgi peavad võrguteenuste hinnad olema põhjendatud, lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga. MGS § 23 lõike 3 kohaselt tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine; 2) investeeringud varustuskindluse tagamise ning tegevus- ja arenduskohustuse

täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt; 6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise

põhjendatud kulud. MGS § 23 lõike 41 alusel töötas Konkurentsiamet välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika „Gaasi võrguteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika jaotusvõrguettevõtjatele” (Metoodika; http://www.konkurentsiamet.ee), milles on lähtutud MGS §-des 23 ja 232 sätestatud nõuetest ning sellest juhindutakse võrguteenuste hindade kooskõlastamisel.

2 (10)

1.2. Taotleja andmed

AS Gaasivõrk (registrikood 12503841, postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Gaasi tn 5, 13816; e-post: [email protected]) põhitegevusala on äriregistri andmetel maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu. Ettevõtte aktsiate omanikuks on AS Eesti Gaas (aktsiakapital 2 000 000 €). Majandusaasta algus 01.01 ja lõpp 31.12.

Taotluse menetlemise ajal kehtib AS Gaasivõrk võrgupiirkonnas Konkurentsiameti 27.07.2023 otsusega nr 7-3/2023-085 (edaspidi 27.07.2023 Otsus) kooskõlastatud maagaasi jaotamise võrguteenuse hind 8,241 €/MWh (edaspidi võrguteenuse kehtiv hind). Kõiki gaasi jaotamise võrguteenuse hinna komponente analüüsis amet 31.03.2023 otsuses nr 7-3/2023-034 (edaspidi 31.03.2023 Otsus). 1.3. Menetluse käik ja asjaolud

11.09.2023 registreeriti Konkurentsiametis AS Gaasivõrk taotlus maagaasi jaotamise võrguteenuse hinna (edaspidi võrguteenuse hind) /…./€/MWh kooskõlastamiseks.

25.09.2023 täpsustas amet võrguteenuse hinna kujunemist lähtuvalt müügikoguste tegelikest andmetest.

25.09.2023 registreeriti Konkurentsiametis AS Gaasivõrk korrigeeritud taotlus võrguteenuse hinna 12,139 €/MWh kooskõlastamiseks (edaspidi Hinnataotlus). Hinnataotlusest selgus, et võrreldes kehtiva võrguteenuse hinnaga soovitakse võrguteenuse hinda muuta 47,3% (12,139/ 8,241 × 100 -100 = 47,3) alljärgnevate hinnakomponentide muutuste tõttu:

a) muudetud on võrguteenuse müügikogust;

b) muudetud on võrguteenuse ostukogust;

c) muudetud on maagaasi ostukogust;

d) muudetud on maagaasi ostuhinda ja -kulu;

e) muudetud on põhivõrguettevõtjalt Elering AS-ilt ostetava gaasi ülekandeteenuse (edaspidi ka võrguteenus) ostuhinda ja -kulu;

f) muudetud on MGS § 1 lõike 21 ning konkurentsiseaduse (KonkS) § 531 alusel lisanduvat järelevalvetasu.

Konkurentsiameti seisukoht Esitatud Hinnataotluse alusel (muuta võrguteenuse hinda eelnevalt loetletud hinnakomponentide muutuste tõttu) koostas Konkurentsiamet alljärgneva tabeli 1. Tabel 1. AS Gaasivõrk 27.07.2023 Otsusega kooskõlastatud võrguteenuse hinna ja taotletava võrguteenuse hinna aluseks olevate lubatud müügitulude ning Konkurentsiameti kontrollarvutuse lubatud müügitulu kujunemine, kasutades ettevõtja esitatud andmeid1

1 Tabel 1 ja kõik teised käesoleva otsuse tabelid on koostatud MS Exceli tabelites toodud andmete alusel, mis

sisaldavad numbreid täpsemalt, kui on käesolevas otsuses kajastatud. Seetõttu võib kalkulaatoriga saadav tulemus vähesel määral erineda otsuse tabelites näidatud numbritest.

3 (10)

Näitaja Ühik 27.07.2023

Otsus Hinna- taotlus

Konkurentsi- ameti

kontroll- arvutus

Võrguteenuse lubatud

müügitulu muutus (veerg 2

võrreldes veeruga 1)

Võrguteenuse lubatud

müügitulu muutus (veerg 3

võrreldes veeruga 1)

1 2 3 4 5 Võrguteenuse müügikogus (M)2

tuh m3 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Muutuvkulud (MK) tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ Gaasi võrguteenuse ostukogus

tuh m3 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Maagaasi ülemine kütteväärtus

kWh/m3 10,66 10,66 10,66 0,0% 0,0%

Gaasi võrguteenuse ostuhind

€/MWh 3,64 7,56 7,56 107,7% 107,7%

Gaasi võrguteenuse ostukulu

tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasi ostukogus tuh m3 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasi ostuhind €/tuh m3 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Gaasi ostukulu tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ Tegevuskulud (TK) tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ Põhivara kulum (PK) tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ Põhjendatud tulukus (PT)

tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Lubatud müügitulu (Tlubatud)

tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Järelevalvetasu (0,2% x Tlubatud)

tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Lubatud müügitulu järelevalvetasuga

tuh € /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Keskmine maagaasi ülemine kütteväärtus

kWh/m3 10,66 10,66 10,66 0,0% 0,0%

Võrguteenuse hind €/m3 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ Võrguteenuse hind energiaühikutes

€/MWh 8,241 12,139 12,045 47,3% 46,2%

Tabelist 1 selgub, et AS Gaasivõrk 27.07.2023 Otsusega kooskõlastatud võrguteenuse hinna aluseks olev prognoositud lubatud müügitulu (koos järelevalvetasuga) on /…./ tuh € (edaspidi 27.07.2023 Otsusega kooskõlastatud lubatud müügitulu). Hinnataotluses on võrguteenuse uueks prognoositud lubatud müügituluks (koos järelevalvetasuga) arvutatud /…./ tuh € (edaspidi uus lubatud müügitulu). AS Gaasivõrk lubatud müügitulu suureneb ainult ülekandeteenuse ostukulu ja maagaasi ostukulu summa ehk muutuvkulude ning sellest tulenevalt järelevalvetasu muutuse tõttu. Uue lubatud müügitulu kujunemise aluseks olevaid muid komponente (tegevuskulud, põhivara kulum ja põhjendatud tulukus) ei ole muudetud ning

2 Hinnataotluses arvestatud lähtuvalt 12-kuulise perioodi (september 2022 – august 2023) tegelikust müügikogusest, millel on vastavalt (vähendav) mõju ka gaasi võrguteenuse ostukogusele ja maagaasi ostukogusele

4 (10)

need vastavad Konkurentsiameti 31.03.2023 Otsuses (põhjendatud tulukuse osas 27.07.2023 Otsuses) põhjendatuks peetud näitajatele. Kuna nimetatud komponentide aluseid ja andmeid saab aktsepteerida ka käesoleva otsuse koostamise ajal, lähtub amet nendest ka Hinnataotluse põhjendatuse analüüsimisel. Konkurentsiamet on seisukohal, et uue lubatud müügitulu arvutamisel on põhjendatud lähtuda 31.03.2023 Otsuses (põhjendatud tulukuse osas 27.07.2023 Otsuses) toodud andmetest (v.a võrguteenuse ostuhind ja -kulu; ostetava

maagaasi ostuhind ja -kulu, muutuvkulud ning järelevalvetasu). Konkurentsiamet, võtnud lisaks eeltoodud seisukohale arvesse ka tabelis 1 näidatud ameti kontrollarvutuse tulemust, mille põhjal selgub, et erinevuse mõju kontrollarvutuses aluseks võetud ja Hinnataotluses arvestanud andmetega kujunevale võrguteenuse hinnale on ebaoluline3, on seisukohal, et põhjendatuks saab pidada ka ettevõtja andmetega arvutatud uut lubatud müügitulu. 2. MUUTUVKULUD Muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest. Nimetatud kulud on seotud selliste teenuste või kaupade kasutamisega, mis on otseselt seotud gaasi võrguteenuse müügikogusega (nt sisseostetava gaasi jaotusteenus, rõhu regulaatorites (alandajates) gaasi eelnevaks soojendamiseks vajalik elektri- või gaasienergia jms). Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavaid kulusid (Metoodika punkt 6.2). Mittekontrollitavaid hindu ja kulusid ei mõjuta ettevõtte majandustegevus, sest need sõltuvad täielikult ettevõttevälistest teguritest. Mittekontrollitavad kulud ja sisendhinnad on näiteks administratiivselt reguleeritud teenuste tasud ja hinnad (sisseostetava elektrienergia võrgutasud, gaasi võrguteenuse ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad jms) (Metoodika punkt 5.1). Juhul, kui mittekontrollitavad kulud on põhjendatud (tõendatud), rakendatakse nende suhtes täielikku hindades kajastamise printsiipi (Metoodika punkt 5.3). Muutuvkulud saadakse vajalike teenuste või kaupade hindade korrutamisel teenuse või kauba ostukogusega (Metoodika punkt 6.3). AS Gaasivõrk esitatud andmed muutuvkulude osas (/…./tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt kujuneb AS Gaasivõrk võrguteenuse hinda lülitatavateks muutuvkuludeks /…./tuh €. Muutuvkulud moodustuvad võrguteenuse ostukulust summas /…./ tuh € ja omatarbe ning võrguteenuse gaasi ostukulust summas /…./ tuh €. Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude osas

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ettevõtja prognoositud muutuvkuludele kuluridade lõikes. 2.1. Võrguteenuse ostukulu AS Gaasivõrk esitatud andmed võrguteenuse ostukulu osas (/…./ tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi võrguteenuse ostukuluks /…./ tuh €. Võrguteenuse ostukulu kujuneb võrguteenuse ostukoguse /…./ tuh m3

3 12,139 / 12,045 × 100 – 100 = 0,78%

5 (10)

(vt tabel 1) ja ostuhinna /…./ €/tuh m3 korrutisena ehk /…./ tuh m3 × /…./ €/tuh m3 / 1000 = /…./ tuh €. Konkurentsiameti seisukoht võrguteenuse ostukulu osas

Tabelist 1 selgub, et võrguteenuse ostukulu kasvab võrguteenuse ostuhinna suurenemise tõttu. AS Gaasivõrk ostab võrguteenust Elering AS-ilt. Alates 04.12.2023 on AS-ile Gaasivõrk nimetatud võrguteenuse ostuhind 3,64 €/MWh asemel 7,56 €/MWh (kooskõlastatud Konkurentsiameti 01.09.2023 otsusega nr 7-3/2023-120) ehk arvestatuna ülemise kütteväärtuse4 10,66 MWh/tuh m3 = 10,66 kWh/m3 alusel - 80,59 €/tuh m3. Korrutades võrguteenuse uue ostuhinna 80,59 €/tuh m3 Hinnataotluses arvestatud võrguteenuse ostukogusega /…./ tuh m3, kujuneb uueks võrguteenuse ostukuluks /…./ tuh € (80,59 €/tuh m3 × /…./ tuh m3 / 1000 = /…./ tuh €), mida on ettevõtja ka võrguteenuse hinda taotlenud.

Selleks, et kontrollida, ega AS Gaasivõrk Hinnataotluses arvesse võetud võrguteenuse ostukulu ja võrguteenuse müügikoguse alusel kujunev suhe ehk erikulu ei ole suurem Konkurentsiameti kontrollarvutuses kujunenud erikulust, koostas amet alljärgneva tabeli 2.

Tabel 2. AS Gaasivõrk võrguteenuse ostukulu ja võrguteenuse müügikoguse suhe Hinnataotluses toodud ning Konkurentsiameti kontrollarvutuses näidatud andmetel

Nimetus Ühik Hinnataotlus Konkurentsiameti

kontrollarvutus Võrguteenuse ostukulu tuh € /…./ /…./ Võrguteenuse müügikogus tuh m3 /…./ /…./ Võrguteenuse erikulu €/m3 /…./ /…./

Ülaltoodud tabelist selgub, et AS Gaasivõrk poolt Hinnataotluses arvesse võetud võrguteenuse ostukulu ja võrguteenuse müügikoguse alusel kujunev suhe ehk erikulu ei ole suurem Konkurentsiameti kontrollarvutuses kujunenud erikulust. Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi võrguteenuse ostukulu prognoosi summas /…./ tuh €.

2.2. Gaasi ostukulu AS Gaasivõrk esitatud andmed gaasi ostukulu osas (/…./ tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi gaasi ostukuluks /…./ tuh €. Gaasi ostukulu kujuneb gaasi ostukoguse /…./ tuh m3 (vt tabel 1) ja ostuhinna /…./ €/tuh m3 korrutisena ehk /…./ tuh m3 × /…./ €/tuh m3 / 1000 = /…./ tuh €. Konkurentsiameti seisukoht omatarbe gaasi ostukulu osas

AS Gaasivõrk ostab omatarbe ja võrgu toimimiseks vajaliku maagaasi /…./. Perioodiks 01.01.- 31.12.2023 sõlmitud maagaasi müügilepingu nr /…./ muudatuse nr 1 kohaselt kujuneb gaasi

4 Elering AS poolt avaldatud maagaasi kvaliteedi kuuaruannetes (https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet) kajastatud 2022. teise poolaasta maagaasi keskmine kütteväärtus 10,66 kWh/m3 (MWh/tuh m3), mis on madalam Hinnataotluse esitamisele eelnenud 12-kuulise perioodi näitajast (perioodi sept 2022 – august 2023 keskmine kütteväärtus 10,72 kWh/m3).

6 (10)

ostuhind ettevõtjale alates 01.07.2023 vastavalt valemile TTF + /…./€/MWh, kus TTF on väljaande „ Argus European Natural Gas“ poolt arvestusperioodile eelneva kalendrikuu viimasel tööpäeval avaldatud „TTF front month“ indeks või seda asendav indeks. TTF indeksiks on ettevõtja arvestanud 52,09 €/MWh ja maagaasi ostuhinnaks prognoosinud /…./ €/tuh m3 ((52,09+/…./)×10,66 = /…./). Ameti hinnangul on põhjendatud prognoosile hinnangu andmisel kasutada nt väljaande TheIce veebilehel (https://www.theice.com/marketdata/reports/282) ja https://www.theice.com/products/27996665/Dutch-TTF-Gas- Futures/data?marketId=5889447&span=1 avaldatud „TTF front month“ indekseid. Üldjuhul on Konkurentsiamet kasutanud gaasi hinna prognoosi põhjendatuse hindamisel vähemalt 12- kuulise perioodi keskmist näitajat. Arvestades aga alates 2021 II poolaastast kujunenud olukorda, mil gaasi ostuhinna aluseks olev TTF indeks on olnud äärmiselt kõikuv, jäädes vahemikku 29,131 €/MWh kuni 231,884 €/MWh, erinedes seega sisuliselt 8 korda (231,884 €/MWh / 29,131 €/MWh = 8,0 korda), arvestab amet TTF indeksi prognoosi alusena ka muid perioode. Andmebaasis TheIce avaldatud 2024. a 1. kvartali (Q1 24)5 TTF hinnaindeksid on olnud viimasel kolmel kuul (periood 26.06.-22.09.2023) vahemikus 48,466 €/MWh kuni 59,373 €/MWh, seejuures perioodil 23.08.-22.09.2023 vahemikus 50,351 €/MWh kuni 56,032 €/MWh (keskmisena 52,295 €/MWh), mistõttu aktsepteerib amet Hinnataotluses TTF indeksi prognoosi 52,09 €/MWh. Ettevõtja poolt kasutatud TTF indeksi, maagaasi keskmise ülemise kütteväärtuse 10,66 MWh/tuh m3 ja AS Gaasivõrk maagaasi ostu-müügilepingus märgitud valemi alusel kujuneb gaasi prognoositav ostuhind järgmiselt: (52,09 €/MWh + /…./€/MWh) x 10,66 MWh/tuh m3 = /…./ €/tuh m3. Konkurentsiamet, lähtunud eeltoodust, on seisukohal, et AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi maagaasi ostuhinna prognoosi /…./ €/tuh m3 võib pidada põhjendatuks. Korrutades eelmärgitud omatarbe gaasi ostuhinna /…./ €/tuh m3 Hinnataotluses arvestatud maagaasi ostukogusega /…./ tuh m3, kujuneb omatarbe gaasi ostukuluks /…./ tuh €, mida on ettevõtja ka võrguteenuse hinda taotlenud.

Selleks, et kontrollida, ega AS Gaasivõrk Hinnataotluses arvesse võetud maagaasi ostukulu ja võrguteenuse müügikoguse alusel kujunev suhe ehk erikulu ei ole suurem Konkurentsiameti kontrollarvutuses kujunenud erikulust, koostas amet alljärgneva tabeli 3.

Tabel 3. AS Gaasivõrk maagaasi ostukulu ja võrguteenuse müügikoguse suhe Hinnataotluses toodud ning Konkurentsiameti kontrollarvutuses näidatud andmetel

Nimetus Ühik Hinnataotlus Konkurentsiameti

kontrollarvutus Gaasi ostukulu tuh € /…./ /…./ Võrguteenuse müügikogus tuh m3 /…./ /…./ Võrguteenuse erikulu €/m3 /…./ /…./

Ülaltoodud tabelist selgub, et AS Gaasivõrk poolt Hinnataotluses arvesse võetud maagaasi ostukulu ja võrguteenuse müügikoguse alusel kujunev suhe ehk erikulu ei ole suurem Konkurentsiameti kontrollarvutuses kujunenud erikulust.

5 AS Gaasivõrk saab rakendada taotletavat võrguteenuse hinda ette teatamise nõudest tulenevalt alates 04.12.2023 ehk valdavalt 1. kvartalis.

7 (10)

Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi omatarbe gaasi ostukulu prognoosi summas /…./ tuh €. Kokkuvõte muutuvkulude osas

Liites AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi põhjendatud võrguteenuse ostukulu summas /…./ tuh € ja omatarbe gaasi ostukulu summas /…./ tuh €, kujuneb ettevõtte regulatsiooniperioodi muutuvkulude summaks /…./ tuh €, mida on ettevõtja ka võrguteenuse hinda taotlenud. Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi muutuvkulude prognoosi summas /…./ tuh €. 3. LUBATUD MÜÜGITULU, JÄRELEVALVETASU, LUBATUD MÜÜGITULU KOOS

JÄRELEVALVETASUGA Lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse (tulenevalt MGS § 23 lõikest 31) alusel järgmise valemiga (Metoodika punkt 3.3):

= + + + kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud; TK - tegevuskulud; PK - põhivara kulum; PT - põhjendatud tulukus. AS Gaasivõrk esitatud andmed lubatud müügitulu osas (/…./ tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib AS Gaasivõrk uueks lubatud müügituluks /…./ tuh €. Lubatud müügitulu moodustub muutuvkuludest summas /…./ tuh €, tegevuskuludest summas /…./ tuh €, põhivara kulumist summas /…./ tuh € ja põhjendatud tulukusest summas /…./ tuh €. Konkurentsiameti seisukoht lubatud müügitulu osas

Käesoleva otsuse punktis 2 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi muutuvkulude prognoosi summas /…./ tuh €, 31.03.2023 Otsuses tegevuskulude prognoosi summas /…./ tuh € ja põhivara kulumi prognoosi summas /…./ tuh € ning 27.07.2023 Otsuses põhjendatud tulukuse prognoosi summas /…./ tuh €. Liites eeltoodud kulud ja tulukuse, saab Konkurentsiamet ettevõtte regulatsiooniperioodi lubatud müügituluks /…./ tuh € (/…./ € + /…./ tuh € + /…./ tuh € + /…./ tuh € = /…./ tuh €), mis vastab ettevõtja arvutatud lubatud müügitulule. Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi lubatud müügitulu prognoosi summas /…./ tuh €. Järelevalvetasu arvutatakse MGS § 1 lõikes 21 ning KonkS § 531 sätestatu alusel.

8 (10)

MGS § 1 lõige 21 sätestab, et ettevõtja maksab järelevalvetasu KonkS-is sätestatud alustel ja korras. KonkS § 531 lõike 4 kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS-i §-s 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 531 lõike 5 alusel loetakse eelnimetatud ettevõtjaks muuhulgas võrguettevõtja MGS-i tähenduses, kellel on võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohustus. KonkS § 532 lõike 1 järgi on KonkS § 531 lõikes 5 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja järelevalvetasu määr 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. AS Gaasivõrk esitatud andmed järelevalvetasu osas (/…./ tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt arvutab AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi järelevalvetasuks /…./ tuh €. Järelevalvetasu kujuneb eelmainitud lubatud müügitulu summas /…./ tuh € ja KonkS § 532 lõikes 1 sätestatud järelevalvetasu määra 0,2 protsenti korrutisena ehk /…./ tuh € x 0,2% = /…./ tuh €. Konkurentsiameti seisukoht järelevalvetasu osas

Ettevõtja esitatud andmetest selgub, et järelevalvetasu summas /…./ tuh € on arvutatud KonkS § 532 lõikes 1 kehtestatu alusel (0,2 protsenti haldusaktis märgitud müügitulust). Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi järelevalvetasu summas /…./ tuh €. AS Gaasivõrk esitatud andmed lubatud müügitulu osas koos järelevalvetasuga (/…./ tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi lubatud müügituluks koos järelevalvetasuga /…./ tuh €. Nimetatud müügitulu moodustub lubatud müügitulust summas /…./ tuh € ja järelevalvetasust summas /…./ tuh €. Konkurentsiameti seisukoht lubatud müügitulu osas koos järelevalvetasuga

Konkurentsiamet on eelnevalt pidanud põhjendatuks AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi lubatud müügitulu prognoosi summas /…./ tuh € ja arvutatud järelevalvetasu summas /…./ tuh €. Liites eeltoodud arvud, saab Konkurentsiamet ettevõtte regulatsiooniperioodi lubatud müügituluks koos järelevalvetasuga /…./ tuh € (/…./ tuh € + /…./ tuh € = /…./ tuh €), mis vastab ettevõtja arvutatud lubatud müügitulule. Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi lubatud müügitulu prognoosi koos järelevalvetasuga summas /…./ tuh €. 4. VÕRGUTEENUSE HIND Võrguteenuse hind (hinnad) tuleb ettevõtjal kujundada teenuse osutamiseks vajaliku lubatud müügitulu ja -koguse alusel järgmise valemiga (Metoodika punkt 3.4):

=

9 (10)

kus: Hn - vastava võrguteenuse hind; Tlubatud - võrguteenuse lubatud müügitulu; Mn - vastava võrguteenuse müügikogus. Võrguettevõtja võib moodustada tarbijagruppe (jaotusteenuse kasutajad erinevatel töörõhkudel või võimsustel). Võrguettevõtja peab põhjendama erinevate gruppide kulude kujunemist ja sellest tulenevalt erinevate hindade kujunemist vastavalt Metoodika punktis 3.4 toodud valemile. Kõigi kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste tasude ja koguste korrutiste summa peab võrduma lubatud müügituluga. Lubatud müügitulu kujuneb erinevate võrguteenuste hindade ja nende müügikoguste korrutiste summa alusel, vastavalt sellele võtab võrrand alljärgneva kuju (Metoodika punkt 3.5):

= ℎ

×

kus: i - kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste arv. AS Gaasivõrk taotlus võrguteenuse hinna osas (12,139 €/MWh)

Hinnataotlusest selgub, et AS Gaasivõrk soovib kooskõlastada võrguteenuse hinna 12,139 €/MWh. Konkurentsiameti seisukoht võrguteenuse hinna osas

Konkurentsiamet on eelnevalt pidanud põhjendatuks AS Gaasivõrk regulatsiooniperioodi lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga summas /…./ tuh €. Jagades nimetatud lubatud müügitulu summas /…./ tuh € ülemise kütteväärtuse 10,66 kWh/m3 juures Hinnataotluses arvestatud võrguteenuse müügikogusega /…./ tuh m3, kujuneb võrguteenuse hinnaks 12,139 €/MWh (/…./ tuh € / (/…./ tuh m³ × 10,66 kWh/m3) × 1000 = 12,139 €/MWh), mis vastab ettevõtja poolt taotletud hinnale. Lähtudes eelnevast peab Konkurentsiamet põhjendatuks AS Gaasivõrk taotletud võrguteenuse hinda 12,139 €/MWh. 5. KOKKUVÕTE MGS § 23 lõige 3 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt; 6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise

põhjendatud kulud. MGS § 232 lõike 3 kohaselt peavad hinda lülitatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Konkurentsiamet, analüüsinud AS Gaasivõrk võrguteenuse hinna arvutamise aluseks olevaid kulusid ja tulukust, leiab, et need on vastavuses MGS § 23 lõikes 3 ning § 232 lõikes 3 toodud

10 (10)

põhimõtetega. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes MGS § 1 lõikest 21, § 23 lõigetest 2 kuni 5, §-st 232, § 37 lõike 3 punktist 4 ja Metoodikast ning KonkS § 532 lõikest 1

otsustan: 1) Kooskõlastada 25.09.2023 esitatud taotluse alusel AS Gaasivõrk võrguteenuse hind

12,139 €/MWh, mida on õigus rakendada pärast võrguettevõtjale ülekandeteenuse ostuhinna muutumist.

2) Võrguteenuse hinda mõjutavate hinnakomponentide (võrguteenuse müügikogus, gaasi ostuhind, võrguteenuse osutamisega seotud kulud) olulisel muutumisel tuleb AS-il Gaasivõrk viivitamatult esitada taotlus uue võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks.

3) MGS § 37 lõike 31 kohaselt võib Konkurentsiamet kehtestada gaasi ajutise ülekande- või jaotamishinna kõige kauem kaheks kuuks olukorras, kus ülekande- või jaotamishind ei ole põhjendatud või hinda ei ole määratud ning gaasiettevõtja ei järgi Konkurentsiameti ettekirjutusi. Enam teenitud tulu, mida gaasiettevõtja põhjendamata ülekande- või jaotamishinna kasutamise ajal teenis, arvestatakse võrguteenuste hindade kooskõlastamisel müügitulust maha.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee Peadirektor

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 30.11.2023

Kehtiv kuni: 30.11.2028

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille

avalikustamine võib kahjustada ärisaladust

Teabevaldaja: Konkurentsiamet

OTSUS

30.11.2023 nr 7-3/2023-186

OÜ Tallinngaas maagaasi jaotamise võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohta

1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA

ASJAOLUD

1.1 Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika

Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 23 lg 4 sätestab, et võrguettevõtja peab võrguteenuste

hinnad ja nende kehtestamise alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja

Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustumist.

MGS § 37 lg 3 p 4 kohaselt on Konkurentsiameti ülesandeks kooskõlastada MGS § 23 lg 4

nimetatud võrguteenuste hinnad. MGS § 23 lg 2 kohaselt peavad võrguteenuste hinnad olema

põhjendatud, lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu

kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest

kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine

gaasiga.

MGS § 23 lg 3 kohaselt tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;

6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise

põhjendatud kulud.

MGS § 1 lg 2 kohaselt peavad maagaasi ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused

olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning

keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav gaasivarustus.

MGS § 23 lg 41 alusel töötas Konkurentsiamet välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse

metoodika, milles on lähtutud MGS §-des 23 ja 232 sätestatud nõuetest. Haldusmenetluse

seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 alusel on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse

alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust lähtudes on Konkurentsiamet välja töötanud ja

avalikustanud oma veebilehel (http://www.konkurentsiamet.ee):

1) juhendi nimetusega „Hinnataotluse tabelite täitmise juhend maagaasi võrguettevõtjale“,

mis kirjeldab Konkurentsiameti poolt võrguettevõtjatelt nõutavate andmete ja selgituste

2 (21)

vajadust ning nende esitusviisi, et Konkurentsiametil oleks võimalik kooskõlastada

võrguteenuse hindu MGS-is sätestatud juhtudel ja korras;

2) võrguteenuste hindade taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) MS Exceli tabelite kujul:

„Tabelid maagaasi võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks või järelevalvemenetluse

läbiviimiseks“. Küsimustik on välja töötatud lähtuvalt konkurentsiseadusest (edaspidi

KonkS) ja MGS § 23 lg 4 ning peab täidetult sisaldama andmeid, mille alusel on

Konkurentsiametil võimalik läbi viia menetlust, et kontrollida (MGS § 23 lg 3) taotletavate

võrguteenuste hindade kulupõhisust;

3) „Gaasi võrguteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika jaotusvõrguettevõtjatele”

(edaspidi Metoodika), mis on Küsimustiku täitmisel abistavaks vahendiks.

Seega juhindub Konkurentsiamet võrguteenuste hindade kooskõlastamisel MGS § 23 lg 2 kuni

42, § 232 ning Konkurentsiameti välja töötatud Metoodikast.

Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla

kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse

kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist

Konkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika

täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide

teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi

juba enne konkreetse hinnaregulatsiooni menetluse algust. Metoodika ei ole õigusakt, vaid

Konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument,

millel on halduseväliselt informatiivne, mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid

omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena.

MGS § 23 lg 5 kohaselt teeb Konkurentsiamet MGS § 23 lg 4 nimetatud võrguteenuste hindade

kooskõlastamise otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Töömahuka

kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 60

päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

MGS § 23 lõike 52 alusel taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole

esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik taotluse kooskõlastamise otsustamiseks.

1.2 Taotleja andmed

OÜ Tallinngaas (registrikood 10941324, postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Nõmme

linnaosa, Männiku tee 68, 11212; e-post: [email protected]) põhitegevusala on äriregistri

andmetel gaasi müük magistraalvõrkude kaudu ning lisategevusalad maagaasi ülekanne ja

jaotus maagaasivõrgu kaudu, veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük

ja vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Majandusaasta algus on 01.01 ja lõpp 31.12.

Taotluse menetlemise ajal kehtib OÜ Tallinngaas võrgupiirkonnas Konkurentsiameti

28.07.2023 otsusega nr 7-3/2023-088 kooskõlastatud maagaasi jaotamise võrguteenuse hind

26,641 €/MWh. Lisaks on OÜ-le Tallinngaas ameti 02.10.2023 otsusega nr 7-3/2023-147

kooskõlastatud maagaasi jaotamise võrguteenuse hind 30,547 €/MWh.

1.3 Menetluse käik ja asjaolud

07.08.2023 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Tallinngaas taotlus (edaspidi Hinnataotlus)

maagaasi jaotamise võrguteenuse hinna (edaspidi võrguteenuse hind) /..../faktilist laadi andmed

€/MWh kooskõlastamiseks.

3 (21)

MGS § 23 lg 5 ja HMS § 33 lg 2 ning § 35 lg 4 koostoimest tulenevalt algab haldusmenetluse

tähtaeg nõuetekohase taotluse saamisele ning registreerimisele järgnevast päevast, s.o

08.08.2023

23.08.2023 esitas Konkurentsiamet ettevõtjale e-kirjaga küsimused selgituste ja lisaandmete

saamiseks gaasi võrguteenuse müügikoguse ja investeeringute osas.

04.09.2023 registreeriti ametis OÜ Tallinngaas vastused ja selgitused Konkurentsiameti

küsimustele.

05.09.2023 teavitas amet ettevõtjat e-kirja teel, et 04.09.2023 saadetud vastuskirjas puudusid

ameti poolt küsitud andmed 2022. aasta müügimahu osas.

06.09.2023 esitas ettevõtja puudu olnud andmed.

08.09.2023 esitas Konkurentsiamet e-kirja seoses regulatsiooniperioodi müügimahu prognoosi

ning investeeringutega.

19.09.2023 registreeriti ametis ettevõtja poolt esitatud selgitused ning korrigeeritud taotlus

võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks.

22.09.2023 saatis amet ettevõtjale e-kirja seoses regulatsiooniperioodi müügimahu prognoosi

ja investeeringutega.

28.09.2023 registreeriti ametis OÜ Tallinngaas selgitused seoses regulatsiooniperioodi

müügimahu prognoosi ja investeeringutega ning korrigeeritud taotlus võrguteenuse hinna

kooskõlastamiseks.

06.10.2023 teavitas amet ettevõtjat e-posti teel, et Tallinngaas OÜ gaasi võrguteenuse

hinnamenetlus on kujunenud töömahukamaks ja nõuab täiendavat lisaaega, mistõttu ei ole

võimalik seda menetleda MGS § 23 lg 5 nimetatud 30 päeva jooksul ning et MGS § 23 lg 5

alusel pikendatakse Tallinngaas OÜ gaasi võrguteenuse Hinnataotluse menetlemise tähtaega 60

päevani.

10.10.2023 registreeriti ametis OÜ Tallinngaas korrigeeritud taotlus võrguteenuse hinna

/..../faktilist laadi andmed €/MWh kooskõlastamiseks. OÜ Tallinngaas Hinnataotluses toodud gaasi

võrguteenuse hinna kujunemise komponendid on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt tabel 1).

17.10.2023 saatis Konkurentsiamet AS-ile Elering andmepäringu Tallinngaas OÜ

võrguteenuse ostu- ja müügikoguste osas.

19.10.2023 sai amet AS-ilt Elering küsitud andmed.

24.10.2023 saatis Konkurentsiamet ettevõtjale hinnangu 10.10.2023 esitatud taotluse osas

võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks.

07.11.2023 taotles ettevõtja Konkurentsiameti kirjale 24.10.2023 nr 7-5/23-0326-479-17

vastamise tähtaja pikendamist.

4 (21)

08.11.2023 saatis Konkurentsiamet ettevõtjale vastuse, et amet aktsepteerib ettevõtja taotlust

vastamise tähtaja pikendamiseks ning ootab ettevõtja selgitusi hiljemalt 20.11.2023.

13.11.2023 esitas OÜ Tallinngaas vastused ameti 24.10.2023 hinnangule ning korrigeeritud

taotluse võrguteenuse hinna /..../faktilist laadi andmed €/m³ kooskõlastamiseks.

09.11.-14.11.2023 toimus ettevõtjaga kirjavahetus müügikoguste prognoosimise küsimuses.

16.11.2023 saatis amet ettevõtjale küsimused selgituste ja lisaandmete saamiseks veebilehega

seonduvate tegevuskulude osas.

22.11.2023 esitas OÜ Tallinngaas vastused ameti küsimustele ning korrigeeritud taotluse

võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks.

22.11.2023 saatis amet ettevõtjale täiendavalt küsimused selgituste ja lisaandmete saamiseks

veebilehega seonduvate tegevuskulude osas.

24.11.2023 esitas OÜ Tallinngaas vastused ameti küsimustele ning korrigeeritud taotluse

võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks.

27.11.2023 saatis amet ettevõtjale täiendavalt küsimused selgituste ja lisaandmete saamiseks

veebilehega seonduvate tegevuskulude osas ning ettevõtja esitas samal päeval vastused ameti

küsimustele ning korrigeeritud ja allkirjastatud taotluse võrguteenuse hinna 0,35991 €/m³

(359,91 €/tuh m3) kooskõlastamiseks.

OÜ Tallinngaas Hinnataotluses toodud gaasi võrguteenuse hinna kujunemise komponendid on

kajastatud alljärgnevas tabelis (vt

Tabel 1). 1

Tabel 1 Võrguteenuse hinna kujunemise komponendid vastavalt Hinnataotlusele

Näitaja Ühik

02.10.2023 otsus

nr

7-3/2023-147

Taotlus Muutus

Võrguteenuse

müügikogus (M) tuh m3 /..../ faktilist laadi andmed

/..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Muutuvkulud (MK) tuh € /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Tegevuskulud (TK) tuh € /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Põhivara kulum (PK) tuh € /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Põhjendatud tulukus (PT) tuh € /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Lubatud müügitulu

(Tlubatud) tuh €

/..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Järelevalvetasu tuh € /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Lubatud müügitulu koos

järelevalvetasuga tuh €

/..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

1 Tabel 1 ja kõik järgnevad käesoleva otsuse tabelid on koostatud MS Exceli tabelis toodud andmete alusel, mis

sisaldavad numbreid täpsemalt, kui on käesolevas otsuses kajastatud. Seetõttu võib kalkulaatoriga saadav

tulemus vähesel määral erineda otsuse tabelites ja arvustuskäikudes näidatud numbritest.

5 (21)

Näitaja Ühik

02.10.2023 otsus

nr

7-3/2023-147

Taotlus Muutus

Võrguteenuse hind €/m3 0,32593 0,35991 10,4%

Võrguteenuse hind €/MWh 30,547

2. OÜ TALLINNGAAS ÜLDISELOOMUSTUS

OÜ Tallinngaas gaasi võrguteenuse osutamisega seotud üldandmetest annab ülevaate alljärgnev

tabel (vt Tabel 2).

Tabel 2 Ülevaade üldandmetest vastavalt Hinnataotlusele

Näitaja Ühik 28.07.2023 otsus nr

7-3/2023-088 Reg.periood

Võrguteenuse müük kokku tuh m3 /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Muutus eelmise veeruga % /..../ faktilist laadi andmed

Mõõtepunktide arv tk /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Klientide arv tk /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

sh vabatarbijad tk /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

sh kodutarbijad tk /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Keskmine tarbimine kliendi kohta tuh m3 /..../ faktilist laadi andmed /..../ faktilist laadi andmed

Muutus eelmise veeruga % /..../ faktilist laadi andmed

Ettevõtja tegevuspiirkond koosneb kahest võrgupiirkonnast Nõmme linnaosas, Tallinnas. Gaasi

võrguteenust osutatakse /..../faktilist laadi andmed km pikkuse võrgu kaudu. Alates 2021. aastast on

Tallinngaas OÜ võrgus /..../faktilist laadi andmed mõõtepunkti (2020. aastal oli /..../faktilist laadi andmed

mõõtepunkti) ning regulatsiooniperioodiks (2024) on prognoositud klientide arvuks /..../faktilist

laadi andmed (sh /..../faktilist laadi andmed vabatarbijat ja /..../faktilist laadi andmed kodutarbijat). Võrguteenuse

osutamisega on seotud üks töötaja.

Viimati analüüsis Konkurentsiamet kõiki Tallinngaas OÜ võrguteenuse hinna komponente

28.07.2023 otsuses nr 7-3/2023-088 (edaspidi 2023 Otsus) ning regulatsiooniperioodiks oli

2023. aasta. Võrreldes 2023 Otsusega ei prognoosita klientide arvus muutusi, kuid

võrguteenuse müügikoguses prognoositakse /..../faktilist laadi andmed % vähenemist.

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud müügikoguse ja kulude

põhjendatuse kohta komponentide lõikes, regulatsiooniperioodina käsitleb amet 2024. aastat.

3. VÕRGUTEENUSE KOGUSTE JA EFEKTIIVSUSNÄITAJATE HINDAMINE

Võrguteenuse müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna see on aluseks võrguteenuse

hinna arvutamisel. Võrguteenuse hind saadakse, kui võrguteenuse müügiks vajalike

põhjendatud kulude ja tulukuse summa ehk lubatud müügitulu jagatakse võrguteenuse

müügikogusega (Metoodika punkt 3.4). Seega, mida väiksem on võrguteenuse müügikogus,

seda suuremaks kujuneb võrguteenuse hind.

6 (21)

3.1 Võrguteenuse müügikogus

Võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline

keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs

(MGS § 232 lõige 1). Vajadus müügimahu täiendava analüüsi järele tekib siis, kui

(Metoodika punkt 4.3):

• võrguettevõte on tegutsenud alla kolme majandusaasta;

• tarbijate arvus, struktuuris ja müügikoguses on toimunud kolme majandusaasta jooksul

muutused, mis oluliselt mõjutavad müügikoguseid (näiteks tarbijad on loobunud gaasi

tarbimisest või on lisandunud uued tarbijad, tööstustoodangu suurendamine,

tööstusettevõtte taaskäivitamine, jms).

OÜ Tallinngaas taotlus müügikoguse (/..../faktilist laadi andmed tuh m3 aastas) osas

Hinnataotluses on ettevõtja prognoosinud regulatsiooniperioodi võrguteenuse müügikoguseks

/..../faktilist laadi andmed tuh m³ (vt Tabel 3).

Tabel 3 OÜ Tallinngaas võrguteenuse müügikogused vastavalt esitatud andmetele

Näitaja Ühik 2020 2021 2022

28.07.2023

otsus nr

7-3/2023-088

Reg.-

periood

Võrguteenuse müügikogus tuh m3 /..../faktilist laadi

andmed

/..../faktilist laadi

andmed

/..../faktilist laadi

andmed

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi

andmed

Muutus võrreldes

eelneva veeruga %

/..../faktilist laadi

andmed

/..../faktilist laadi

andmed

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi

andmed

Tabelist 3 nähtub, et regulatsiooniperioodi müügikogus on prognoositud /..../faktilist laadi andmed %

väiksemaks kui 2023 Otsuses. 2023 Otsuse müügimahu prognoosimisel lähtus ettevõtja 2023.

aasta osas perioodi 01.01. – 31.03.2023 tegelikest andmetest ning perioodiks 01.04. –

31.12.2023 prognoositud andmetest.

Ettevõtja selgituste ja esitatud andmete kohaselt on 2023. aasta tegelik müügikogus jäänud

oluliselt alla prognoositu. Regulatsiooniperioodi müügimahu prognoosimisel lähtub ettevõtja

viimase 12 kuu tegelikest tarbimisandmetest (01.11.2022 – 31.10.2023), mille kohaselt kujuneb

regulatsiooniperioodi võrguteenuse müügikohuseks /..../faktilist laadi andmed tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht müügikoguse osas

MGS § 24 lg 13 alusel peab võrguettevõtja tagama, et kõik mõõtepunktid, mille kaudu tarbitakse

võrguettevõtja võrgust gaasi koguses vähemalt 750 kuupmeetrit aastas, on varustatud

mõõtesüsteemiga, mis gaasi koguse mõõtmisel arvestab gaasi temperatuuri mõõtesüsteemis

ning võimaldab mõõteandmete kauglugemise funktsiooni. Gaasituru toimimise võrgueeskirja2

§ 24 kohaselt oli mõõtesüsteemi kauglugemisele ülemineku tähtaeg 1. jaanuar 2021. Ettevõtjalt

saadud selgitustest nähtub, et alates 2022. aastast on kõik mõõtepunktid varustatud

kauglugemise funktsiooniga arvestiga3, mille näitude alusel kujuneb tarbijatele ka müügikogus.

2 Majandus- ja taristuministri määruse nr 41 01.01.2020 jõustunud redaktsiooni alusel. 3 Ettevõtja selgituste kohaselt on 74 mõõtepunktis 70 gaasiarvestit mahupõhised membraangaasiarvestid (G4, G6,

G10, G16, G25) ja 4 gaasiarvestit rootorarvestid RVG G65 koos leppekoguse mõõturiga TC210.

Rootorgaasiarvestid RVG G65 on ettevõtja selgituste kohaselt varustatud leppekoguse mõõturiga, mis gaasi

koguse mõõtmisel arvestab gaasi rõhku ja temperatuuri mõõtesüsteemis ning vajadus mõõtesüsteemi vahetuseks

7 (21)

2023 Otsuses pidas Konkurentsiamet põhjendatuks maagaasi võrguteenuse müügikogust

/..../faktilist laadi andmed tuh m3 lähtudes asjaolust, et 12-kuulisel perioodil aprill 2022 – märts 2023

oli maagaasi võrguteenuse tegelik müügikogus /..../faktilist laadi andmed tuh m3 ehk lähedane

(erinevus /..../faktilist laadi andmed % ((/..../faktilist laadi andmed //..../faktilist laadi andmed -1)×100 = /..../faktilist laadi

andmed)) ettevõtja poolt 2023 Otsuse regulatsiooniperioodiks (2023.a) prognoositud

võrguteenuse müügikogusega /..../faktilist laadi andmed tuh m3.

Regulatsiooniperioodi (2024.a) müügikoguse prognoosimisel on ettevõtja lähtunud viimase 12

kuu (01.11.2022 – 31.10.2023) tegelikest tarbimisandmetest, mis on kuude lõikes on toodud

tabelis 3a.

Tabel 3a OÜ Tallinngaas võrguteenuse tegelikud ja prognoositud võrguteenuse müügikogused

(tuh m3) vastavalt esitatud andmetele

Kuu 2021 2022 2023 Reg.periood

Reg.periood

ja 2022

muutus

Jaanuar /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Veebruar /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Märts /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Aprill /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Mai /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Juuni /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Juuli /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

August /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

September /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Oktoober /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

November /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

/..../faktilist laadi andmed * /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Detsember /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed * /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Kõik kokku /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

*Prognoositud andmed

Tabelist 3a selgub, et kuigi 2023. aastal on maagaasi hinnad võrreldes 2022.a hindadega

stabiliseerunud, on Tallinngaas OÜ tegevuspiirkonna klientide tarbimine kuni 2023. aasta

septembrini jätkuvalt vähenenud. 2023. aasta oktoobris on aga maagaasi võrguteenuse

tarbimise langustrend muutunud ning tarbimine kujunenud /..../faktilist laadi andmed % suuremaks, kui

oli 2022. aasta samal kuul. Tabelist 3a nähtub, et Tallinngaas OÜ on regulatsiooniperioodi

müügikoguse prognoosimisel võtnud arvesse alanud kütteperioodi mõju maagaasi tarbimise

taastumisele ning lähtunud viimase 12 kuu (periood 01.11.2022 – 31.10.2023) tegelikest

maagaasi võrguteenuse tarbimisandmetest.

Lähtuvalt eeltoodust aktsepteerib Konkurentsiamet OÜ Tallinngaas

regulatsiooniperioodiks prognoositud müügikogust /..../faktilist laadi andmed tuh m3.

Konkurentsiamet juhib ettevõtja tähelepanu asjaolule, et edaspidi tegeliku müügikoguse

olulisel muutumisel (nt mõjutab tarbijahinda üle /..../faktilist laadi andmed %) peab ettevõtja

puudub.

8 (21)

esitama uue võrguteenuse hinna kooskõlastamise taotluse, et tagada MGS § 23 lõike 2

nõuete täitmine.

3.2 Võrguteenuse ostukogus

OÜ Tallinngaas esitatud andmed võrguteenuse ostukoguse osas (/..../faktilist laadi andmed tuh m3)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib OÜ Tallinngaas regulatsiooniperioodi võrguteenuse

ostukoguseks /..../faktilist laadi andmed tuh m3. Maagaasi võrguteenust ostab OÜ Tallinngaas

ettevõtjalt AS-ilt Gaasivõrk.

Konkurentsiameti seisukoht võrguteenuse ostukoguse osas

Eelnevast selgub, et regulatsiooniperioodi võrguteenuse ostukoguseks prognoositakse /..../faktilist

laadi andmed tuh m3, mis võrdub käesoleva otsuse punktis 3.1 Konkurentsiameti poolt

põhjendatuks peetud võrguteenuse prognoositud müügikogusega /..../faktilist laadi andmed tuh m3.

Lähtudes eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et OÜ Tallinngaas prognoosi

regulatsiooniperioodi võrguteenuse ostukoguse /..../faktilist laadi andmed tuh m3 osas võib pidada

põhjendatuks.

4. VÕRGUTEENUSE HINNA KOMPONENDID

MGS § 8 lõige 2 sätestab, et gaasiettevõtja peab raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestama

põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi ülekande, jaotamise, müügi ja nende

tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema nendel

tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad. MGS § 8 lõige 22 kohaselt peab gaasiettevõtja

kehtestama oma raamatupidamiseeskirjad varade ja kohustuste ning tulude ja kulude jaotamise

osas, mida järgitakse MGS § 8 lõikes 2 nimetatud tegevusalade arvestuses.

Võrguettevõtja, kellelt ei nõuta tegevusalade juriidilist eristamist4, lähtub andmete esitamisel

Konkurentsiameti veebilehel avalikustatud juhendist „Hinna- või järelevalvemenetluse

läbiviimiseks vajalike andmete esitamise juhend gaasivõrguettevõtjale“ ning eristab kulud ning

materiaalse põhivara vastavalt Konkurentsiameti hinnataotluse tabelitele „Küsimustik

gaasivõrguettevõtjatele“ (Metoodika punkt 2.4).

Konkurentsiamet analüüsib kulude jaotust ettevõtja poolt müüdavate erinevate kaupade ja

teenuste vahel ning kontrollib, et kooskõlastamisele esitatud võrguteenuse hind ei sisaldaks

muude tegevusalade kulusid ja tulusid (võrguettevõtja tegevusvaldkonnad ei

ristsubsideeriks üksteist) (Metoodika punkt 2.5).

Hinnamenetluses jaotab Konkurentsiamet kulud järgmiselt (Metoodika punkt 3.2.):

1) muutuvkulud;

2) tegevuskulud;

4 MGS § 81 lõige 2 sätestab, et võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 100 000 tarbija ja kes ei osuta

ülekandeteenust, eristab oma tegevuses gaasi jaotuse ja müügi, luues jaotuseks ja müügiks eraldi äriühingud

alates 2007. aasta 1. juulist. Kui pärast nimetatud tähtpäeva ületab tarbijate arv 100 000 piiri, peab võrguettevõtja

viima oma tegevuse vastavusse MGS § 81 lõikes 2 sätestatud nõuetega kuue kuu jooksul.

9 (21)

3) põhivara kulum.

Kulude analüüsimisel lähtutakse MGS § 232 ning Metoodika punktides 5, 6, 7 ja 8 toodud

põhimõtetest.

OÜ Tallinngaas, võtnud arvesse eespool toodut, esitas Konkurentsiametile ülevaate

võrguteenuse osutamisega seotud tegevuskuludest, põhivarast ja investeeringutest. Järgnevalt

on analüüsitud esitatud andmeid tulenevalt MGS §-st 232 ning Metoodika punktidest 5, 6, 7 ja 8.

4.1 Muutuvkulud

MGS § 232 lg 3 kohaselt peavad hinda lülitatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma

kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmist.

Metoodika p-s 6.2 on selgitatud, et muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad olulises osas

müügikoguse muutumisest. Muutuvkulud on seotud selliste teenuste või kaupade kasutamisega,

mis on otseselt seotud gaasi võrguteenuse müügikogusega (nt sisse ostetava gaasi jaotusteenus,

rõhuregulaatorites (alandajates) gaasi eelnevaks soojendamiseks vajalik elektri- või

gaasienergia jms). Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavaid kulusid.

Metoodika p-s 6.3 on selgitatud, et muutuvkulud saadakse vajalike teenuste või kaupade

hindade korrutamisel teenuse või kauba ostukogusega.

OÜ Tallinngaas taotlus muutuvkulude (/..../faktilist laadi andmed tuh €) osas

Hinnataotluses on ettevõtja prognoosinud regulatsiooniperioodi muutuvkuludeks /..../faktilist laadi

andmed tuh €, mis moodustub kogu mahus AS-ilt Gaasivõrk ostetavast võrguteenuse ostukulust.

Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude osas

Esitatud andmetest selgub, et OÜ Tallinngaas võrguteenuse ostukulu on prognoositud ettevõtja

poolt AS-ilt Gaasivõrk ostetava võrguteenuse koguse (vt käesoleva otsuse punkti 3.2) ja

võrguteenuse hinna alusel. Konkurentsiamet, lähtunud eeltoodust, on OÜ Tallinngaas

muutuvkulude (võrguteenuse ostukulu) põhjendatuse osas järgmisel seisukohal:

1) Konkurentsiameti 26.09.2023 otsusega nr 7-3/2023-130 on AS-ile Gaasivõrk

kooskõlastatud võrguteenuse hind 12,139 €/MWh ehk arvestatuna ülemise

kütteväärtuse 10,7635 MWh/tuh m3 = 10,763 kWh/m3 alusel - 130,65 €/tuh m3, mis

vastab Hinnataotluses kajastatud võrguteenuse ostuhinnale ning seetõttu peab

Konkurentsiamet nimetatud hinda põhjendatuks.

2) Korrutades käesoleva otsuse punktis 3.2 põhjendatuks peetud võrguteenuse ostukogus

/..../faktilist laadi andmed tuh m3 võrguteenuse hinnaga 130,65 €/tuh m3, kujuneb võrguteenuse

ostukuluks /..../6 faktilist laadi andmed tuh € (/..../faktilist laadi andmed × 130,65 / 1000 = /..../faktilist laadi

andmed), mida on ettevõtja ka võrguteenuse hinda taotlenud.

5 Konkurentsiamet sai AS Elering poolt avaldatud maagaasi kvaliteedi kuuaruannetest

(https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet ) perioodi 01.05.2023 kuni 31.10.2023 (viimase kuue kuu tegelikud

andmed) keskmiseks maagaasi kütteväärtuseks 10,763 kWh/m3 (MWh/tuh m3), mis vastab ettevõtja poolt taotluses

kasutatud kütteväärtusele.

6 Sama tulemus võrguteenuse ostukulu osas (/..../faktilist laadi andmed tuh €) kujuneb MGS § 24 lõikes 12 sätestatud

metoodika kohaselt (gaasituru toimimise võrgueeskirja § 21 lõige 1) võrguteenuse ostukoguse /..../faktilist laadi andmed

10 (21)

Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Tallinngaas

regulatsiooniperioodi võrguteenuse ostukulu ning muutuvkulude prognoosi summas

/..../faktilist laadi andmed tuh €.

4.2 Tegevuskulud

MGS § 232 lg 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma

kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise.

Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest:

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI)

dünaamikaga;

2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud);

3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

sarnaste ettevõtjate kuludega.

MGS § 232 lg 2 sätestab, et hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;

3) põhitegevusega mitteseotud kulusid;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;

5) finantskulusid;

6) dividendide tulumaksukulu;

7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Metoodika p 7.3 selgitab, et kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab ettevõtte tegevuskulude

muutust aastate lõikes, mis üldjuhul ei tohi suureneda rohkem kui tarbijahinnaindeks (THI).

Varasemate aastate THI väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee, jooksva

aasta THI väärtus võetakse Rahandusministeeriumi värskeimast majandusprognoosist, mis

avaldatakse veebilehel www.fin.ee.

Metoodika p 7.4 selgitab, et süvaanalüüs peab sisaldama tegevuskulude detailset kululiikide

jaotust kolme viimase majandusaasta lõikes ning prognoosi regulatsiooniperioodiks.

Süvaanalüüsi käigus peab ettevõtja põhjendama taotletavate kululiikide vajadust, muutumist ja

kuluefektiivsust.

Metoodika p 7.5 selgitab, et ettevõtja tegevuskulude põhjal arvutatud statistilisi erikulusid

(tegevuskulude summa müügikoguse kohta) võrreldakse sarnaste ettevõtjate tegevuskulude

erikuluga. Vajadusel võib Konkurentsiamet analüüsida ka sarnaste ettevõtjate tegevuskuludes

sisalduvaid kululiike ja nende erikulu (näiteks ettevõtjate tööjõukulu, hooldus- ja remondikulu

jms kulud müügikoguse kohta).

OÜ Tallinngaas taotlus tegevuskulude (/..../faktilist laadi andmed tuh €) osas

Hinnataotluses on ettevõtja prognoosinud regulatsiooniperioodi tegevuskuludeks /..../faktilist laadi

andmed tuh €, millest annab ülevaate alljärgnev tabel (vt Tabel 4).

tuh m3 korrutamisel kütteväärtuse 10,76 MWh/tuh m3 ja ostuhinnaga 12,139 €/MWh, jagades ühikute

teisendamiseks 1000-ga ((/..../faktilist laadi andmed × 10,763 × 12,139) / 1000 = /..../faktilist laadi andmed). Jagades saadud

võrguteenuse ostukulu võrguteenuse ostukogusega /..../faktilist laadi andmed tuh m3, kujuneb ühikhinnaks

130,65 €/tuh m3.

11 (21)

Tabel 4 Võrguteenuse tegevuskulud vastavalt Hinnataotlusele

Rida Tegevuskulude muutus Ühik

28.07.2023

nr

7-3/2023-088

Reg.-

periood

1 Mittekontrollitavad kulud (riigilõivud, maamaks jms) tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

2 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

3 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

4 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed

5 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed

6 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

7 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

8 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

9 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

10 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

11 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

12 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

13 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

14 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

15 /..../faktilist laadi andmed tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

16 Tegevuskulud kokku tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

17 Muutus eelmise veeruga % /..../faktilist laadi andmed

18 THI7 % /..../faktilist laadi andmed

19 Võrguteenuse müügikogus tuh m3 /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Konkurentsiameti seisukoht tegevuskulude osas

Tabelis 4 toodud andmetest selgub, et ettevõtja on prognoosinud regulatsiooniperioodi

tegevuskuludeks /..../faktilist laadi andmed tuh €. 2023 Otsuses (regulatsiooniperiood 2023.a)

aktsepteeris amet OÜ Tallinngaas tegevuskulusid summas /..../faktilist laadi andmed tuh €. Uueks

regulatsiooniperioodiks (2024.a) on ettevõtja prognoosinud tööjõukulude kasvu (/..../faktilist laadi

andmed tuh €-lt /..../faktilist laadi andmed tuh €-ni) ning lisanduvad veebilehe loomise ja hooldusega

seotud kulud, mida 2023 Otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasudes ei sisaldunud.

Arvestades eeltoodut hindas amet OÜ Tallinngaas regulatsiooniperioodi tegevuskulusid kahes

osas: võrreldavad tegevuskulud ja lisanduvad tegevuskulud.

Võrreldavad tegevuskulud

Ilma veebilehe loomise ja hoolduse kuludeta kujuneb regulatsiooniperioodi tegevuskuludeks

/..../faktilist laadi andmed tuh € (/..../faktilist laadi andmed – /..../faktilist laadi andmed – /..../faktilist laadi andmed =

/..../faktilist laadi andmed vt tabel 4). Võrreldes 2023 Otsusega on tegevuskulud (ilma veebilehe

lisandunud kuludeta) prognoositud kasvama /..../ faktilist laadi andmed tuh € (/..../faktilist laadi andmed -

/..../faktilist laadi andmed = /..../faktilist laadi andmed) ehk /..../faktilist laadi andmed % (/..../faktilist laadi andmed //..../faktilist

laadi andmed × 100 = /..../faktilist laadi andmed) võrra, mis erineb vähesel määral Rahandusministeeriumi

7 Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvises majandusprognoosis toodud 2024. aasta THI 4,6%

12 (21)

suvise majandusprognoosi kohaselt oodatavast 2024. aasta THI muutuse (4,6%) mõjust.

Seejuures jääb muutuse mõjul kujunenud keskmine brutokuupalk võrguteenuse osutamisel

(/..../faktilist laadi andmed tuh €8) madalamaks Eesti keskmisest brutokuupalgast III kvartalis9.

Lähtuvalt eeltoodust ja kaalutlusõigusest tulenevalt aktsepteerib amet

regulatsiooniperioodiks prognoositud võrreldavaid tegevuskulusid summas /..../faktilist laadi

andmed tuh €.

Lisanduvad tegevuskulud

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ettevõtja regulatsiooniperioodiks lisanduvaid veebilehega

seonduvaid kulusid summas /...../faktilist laadi andmed tuh €, mis koosnevad igakuisest hooldustasust

(/..../faktilist laadi andmed € kuu ehk /..../faktilist laadi andmed tuh € aastas (/..../faktilist laadi andmed × 12 / 1000 =

/..../faktilist laadi andmed)) ning veebilehe loomise kuludest10 summas /..../faktilist laadi andmed tuh €.

Ettevõtja esitas menetluse käigus erinevate veebilehe loomisega tegelevate ettevõtete

pakkumiste info, mille kohaselt tegi soodsaima pakkumise /..../faktilist laadi andmed - hooldustasu

/..../faktilist laadi andmed € kuus ja veebilehe loomine /..../faktilist laadi andmed €. Veebilehe loomise kulu

jagas ettevõtja taotluses /..../faktilist laadi andmed aasta peale (/..../faktilist laadi andmed / /..../faktilist laadi andmed

faktilist laadi andmed /1000 = /..../faktilist laadi andmed tuh €). Kuna avalikult kättesaadavate allikate kohaselt

jäävad veebilehtede eluead vahemikku 2-5 aastat, siis aktsepteerib amet ettevõtja põhimõtet

jagada veebilehe loomise kulu /..../faktilist laadi andmed aasta peale.

Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et OÜ Tallinngaas on esitatud andmete kohaselt küsinud

võrdlevaid pakkumisi veebilehe loomiseks ja hoolduseks viielt ettevõtjalt ning võrguteenuse

hinda taotlenud kõige soodsama pakkuja, /..../faktilist laadi andmed teenuse hinnad, peab amet

põhjendatuks veebilehega seonduvaid lisanduvaid tegevuskulusid summas /..../faktilist laadi

andmed tuh € (sh hooldustasu /..../faktilist laadi andmed tuh € ja veebilehe loomine /..../faktilist laadi andmed

tuh €).

Kokkuvõte tegevuskulude osas

Tulenevalt eeltoodust aktsepteerib Konkurentsiamet OÜ Tallinngaas

regulatsiooniperioodiks prognoositud tegevuskulusid summas /..../faktilist laadi andmed tuh € (sh

/..../faktilist laadi andmed tuh € võrreldavad tegevuskulud ning /..../faktilist laadi andmed tuh € lisanduvad

tegevuskulud ( /..../faktilist laadi andmed + /..../faktilist laadi andmed = /..../faktilist laadi andmed)).

5. REGULEERITAVA VARA, PÕHIVARA KULUMI JA PÕHJENDATUD

TULUKUSE ARVESTUS

5.1 Reguleeritava vara arvutamise põhimõtted

Reguleeritava põhivara väärtus on ettevõtja poolt investeeritud võrguteenuse osutamiseks

8 (/..../faktilist laadi andmed (palgakulud) × 1000 /12 = /..../faktilist laadi andmed). 9 Statistikaameti andmetel 1812 €; https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-

toojoukulu/keskmine-brutokuupalk

10 MGS §8 lg 5 kohaselt avaldab gaasiettevõtja kooskõlastatud hinnad, piirmäärad, metoodikad, tüüptingimused

ja teabe tarbija õiguste ning vaidluste lahendamise võimaluste kohta oma veebilehel. Seega on veebilehe olemasolu

nõue maagaasiseadusest tulenev.

13 (21)

vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa (Metoodika punkt 8.7). Hinda

lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse

osutamiseks vajalikust põhivarast (MGS § 232 lõige 4). Põhivara hulka arvestatakse üksnes

tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks prognoositud põhjendatud investeeringud

kooskõlas Metoodika punktides 8.9, 8.10 ja 8.13 toodud põhimõtetega (Metoodika punkt 8.8).

MGS § 23 lõige 3 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud

investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks (nimetatud paragrahv punkt 2 alusel)

ning põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt (nimetatud paragrahv punkt 5 alusel)

(Metoodika punkt 8.1). Teistele gaasivõrgu ettevõtjatele tasutud liitumistasud arvestatakse

põhivara hulka (Metoodika punkt 8.9). Põhivara hulka ei arvestata (MGS § 232 lõige 5 ja

Metoodika punkt 8.10):

1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid;

3) tagastamatu abi raames (sealhulgas sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;

4) liitumistasudest soetatud põhivara;

5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

Samuti ei arvestata põhivara hulka investeeringuid, mis on põhivaras kirjas kui lõpetamata

ehitus (Metoodika punkt 8.8).

Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte

muutmisel (MGS § 232 lõige 6 ja Metoodika punkt 8.13).

Võrguettevõtja raamatupidamises tuleb põhivara eristada tegevuste kaupa vastavalt Metoodika

punktis 2 toodud põhimõtetele. Konkurentsiamet analüüsib põhivara jaotust erinevate

tegevusalade vahel ning kontrollib, et müüdavad kaubad ja teenused ei sisaldaks tegevusalade

ristsubsideerimist (Metoodika punkt 8.11). Konkurentsiamet kontrollib, et põhivara ei sisaldaks

Metoodika punktis 8.10 nimetatud põhivara ja analüüsib nii teostatud kui ka prognoositud

investeeringute põhjendatust, mis on aluseks reguleeritava põhivara väärtuse arvutamisel

(Metoodika punkt 8.12).

Regulatsiooniperioodi reguleeritava vara ehk investeeritud kapitali keskmine väärtus

arvutatakse järgmise valemiga (Metoodika punkt 8.16):

= 0 + 1

2 +

kus:

RV - reguleeritava vara väärtus;

PV0 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta alguses;

PV1 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus;

KK - käibekapital.

Põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus arvutatakse järgmise valemiga

(Metoodika punkt 8.17):

PV1 = PV0 + I – PK – L kus:

PV0 - põhivara jäämaksumus aasta alguses;

PV1 - põhivara jääkmaksumus aasta lõpus;

14 (21)

I - põhivara investeeringud;

PK - põhivara kulum;

L - majandusaastal eemaldatud (müüdud või mahakantud) põhivara jääkmaksumuses.

5.2 Põhivara kulumi arvutuse põhimõtted

Põhivara kulum (kapitalikulu) on võrguteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud

põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul

(Metoodika punkt 1.14). Põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud

kulutuste tagasiteenimine võrguteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea11 jooksul

(Metoodika punkt 8.2). Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks

vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele

elueale (MGS § 232 lõige 9). Kuluminorm on vara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus.

Erinevatel põhivaradel võib olla erinev kasulik tehniline eluiga ja seega ka kuluminorm.

Põhivara kasuliku tehnilise eluea põhjendamisel kontrollib Konkurentsiamet järgmisi

asjaolusid (Metoodika punkt 8.3):

a) põhivara eeldatav kasutamise aeg;

b) põhivara oodatav füüsiline kulumine;

c) põhivara tehniline või moraalne vananemine.

Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit (Metoodika punkt 8.4).

Jooksval majandusaastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta kulumi arvestusse nii, et

investeeritud vara soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5 ning järgnevatel aastatel

võetakse nimetatud põhivara kulumi arvestusse kogu soetusmaksumuse ulatuses. Jooksval

majandusaastal arvestusest eemaldatud põhivara (müük, mahakandmine) võetakse selle aasta

kulumi arvestusse nii, et eemaldatud põhivarade soetusmaksumus korrutatakse

koefitsiendiga 0,5 (Metoodika punkt 8.6).

5.3 Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted

Põhjendatud tulukus on ärikasum, mis arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud

keskmise kapitali hinna alusel (Metoodika punkt 1.16). MGS § 23 lõike 3 punktis 5 sätestatud

põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise

kapitali hind (MGS § 23 lõige 31). Põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel, et

võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali suurus,

korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga (MGS § 232 lõige 7). MGS § 232 lõikes 7

nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe

aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks

täiendav analüüs (MGS § 232 lõige 8). Kaalutud keskmise kapitali hinna ehk WACC-i

leidmiseks on Konkurentsiamet välja töötanud juhendmaterjali nimetusega „Juhend kaalutud

keskmise kapitali hinna arvutamiseks“, mis kinnitati 19.07.2023 Konkurentsiameti peadirektori

käskkirjaga nr 1-2/2023-015. Nimetatud juhend, milles on toodud kaalutud keskmised kapitali

hinnad elektri-, soojuse-, gaasi-, vee- ja universaalse postiteenuse ettevõtjatele, on avalikustatud

Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee. Juhendi punktis 5 on tabelis 8

kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) gaasi jaotusvõrguettevõtjatele 6,29%.

11 Põhivara kasulik tehniline eluiga on periood, mille jooksul ettevõtja poolt vara tõenäoliselt kasutatakse ning

mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist (tehnilist) kulumist ning IT-ga seotud põhivara puhul ka moraalset

vananemist (Metoodika punkt 1.13).

15 (21)

5.4 Investeeringud

OÜ Tallinngaas esitatud andmed investeeringute osas

Hinnataotluses on ettevõtja kajastanud regulatsiooniperioodiks prognoositud omafinantseeritud

investeeringuid maagaasi võrguteenuse osutamisega seotud põhivarasse summas /..../faktilist laadi

andmed tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht investeeringute osas

2023 Otsuses pidas Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi (2023.a)

investeeringuid maagaasi võrguteenuse osutamisega seotud põhivarasse kokku summas

/..../faktilist laadi andmed tuh €. Taotlusest nähtub, et osad 2023. aastaks prognoositud investeeringud

on edasi lükkunud uude regulatsiooniperioodi ehk 2024. aastasse. Investeeringute jaotus aastate

lõikes on toodud tabelis 5

Tabel 5 Investeeringud maagaasi võrguteenuse osutamisega seotud põhivarasse

Investeeringud, tuh € 2023 2024

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Kokku /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Tabelist 5 nähtub, et käesolevaks aastaks (2023) on prognoositud investeeringuid summas

/..../faktilist laadi andmed tuh €, mis on ettevõtja poolt varasemalt esitatud selgituste kohaselt juba

teostatud ning regulatsiooniperioodiks (2024) prognoositakse teostada ülejäänud osa 2023

Otsuses põhjendatuks peetud investeeringutest ehk /..../faktilist laadi andmed tuh € (/..../faktilist laadi andmed

– /..../faktilist laadi andmed = /..../faktilist laadi andmed).

Lähtudes asjaolust, et 2023 Otsuses on Konkurentsiamet nimetatud investeeringud

aktsepteerinud, aktsepteerib Konkurentsiamet OÜ Tallinngaas regulatsiooniperioodiks

prognoositud investeeringuid vastavalt Hinnataotluses esitatud investeeringute loetelule.

5.5 Põhivara kulum ja põhjendatud tulukus

OÜ Tallinngaas esitatud andmed põhivara kulumi osas (/..../faktilist laadi andmed tuh €)

OÜ Tallinngaas põhivaradelt (ei sisalda liitumistasude eest soetatud põhivara) arvestatud

regulatsiooniperioodi kulumi (/..../faktilist laadi andmed tuh €) põhjendatuse hindamisel lähtus

Konkurentsiamet reguleeritava põhivara arvestusest (vt tabel 6), mis jätkab Konkurentsiameti

2023 Otsuses toodud põhivara arvestust.

Konkurentsiameti seisukoht põhivara kulumi osas

OÜ Tallinngaas põhivaradelt (ei sisalda liitumistasude eest soetatud põhivara) arvestatud

regulatsiooniperioodi kulumi (/..../faktilist laadi andmed tuh €) põhjendatuse hindamisel lähtus

16 (21)

Konkurentsiamet reguleeritava põhivara arvestusest (vt tabel 6), mis jätkab Konkurentsiameti

2023 Otsuses toodud põhivara arvestust.

Tabel 6 OÜ Tallinngaas põhivaradelt (ei sisalda liitumistasude eest soetatud põhivara) kulumi

arvestus

Rea

nr Näitaja Ühik 2022 2023 Reg.-

periood

1 Võrkude (torustike) soetusmaksumus tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

2 Arvestite ja muude võrguseadmete

soetusmaksumus tuh €

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

3

Põhivara soetusmaksumus aasta

alguses tuh €

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

4

Põhivara jääkmaksumus aasta

alguses (PV0) tuh €

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

5 Võrkude keskmine kuluminorm % % 3,30 3,30 3,30

6

Investeeringud: arvestid ja muu

võrguvara (I) tuh €

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

7 Muu vara keskmine kuluminorm % % /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

8 Põhivara kulum (PK) tuh € /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

9

Põhivara jääkmaksumus aasta

lõpus (PV1) tuh €

/..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed

Tabelis 6 kajastatud põhivara arvestuse aluseks on OÜ Tallinngaas poolt esitatud

raamatupidamise andmed, s.h käesoleva otsuse punktis 5.4 Konkurentsiameti poolt

põhjendatuks peetud 2023. aasta ja regulatsiooniperioodiperioodi võrguteenuse osutamisega

seotud investeeringud.

Eeltoodut arvestades kujuneb OÜ Tallinngaas põhivara kulumiks /..../faktilist laadi andmed tuh €, mida

on ettevõtja ka võrguteenuse hinda taotlenud [s.h gaasitorustik 3,30% (eluiga 30 aastat),

gaasiarvestid /..../faktilist laadi andmed % (keskmine eluiga /..../faktilist laadi andmed aastat), muu

võrguteenuse osutamisega seotud põhivara /..../faktilist laadi andmed % (eluiga /..../faktilist laadi andmed

aastat) ning /..../faktilist laadi andmed ja /..../faktilist laadi andmed /..../faktilist laadi andmed % (eluiga /..../faktilist laadi

andmed aastat)], mida Konkurentsiamet hindab mõistlikuks, kuna:

a) keskmise kuluminormi kujunemisel aluseks olevate põhivarade kuluminormid vastavad

põhivarade eelduslikele tehnilistele eluigadele;

b) keskmine kuluminorm kajastab õiglaselt ettevõtja võrguteenuse osutamisega seotud

põhivarade koosseisu ja tehnilist seisukorda.

Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud põhjendusi, on seisukohal, et

OÜ Tallinngaas põhivaradelt arvestatud regulatsiooniperioodi kulumi prognoosi summas

/..../faktilist laadi andmed tuh € võib pidada põhjendatuks.

OÜ Tallinngaas esitatud andmed põhjendatud tulukuse osas (/..../faktilist laadi andmed tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt arvestab OÜ Tallinngaas regulatsiooniperioodil reguleeritavalt

varalt põhjendatud tulukust /..../faktilist laadi andmed tuh €.

17 (21)

Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse osas

OÜ Tallinngaas reguleeritavalt varalt arvestatud regulatsiooniperioodi põhjendatud tulukuse

(/..../faktilist laadi andmed tuh €) põhjendatuse hindamisel lähtus Konkurentsiamet tabelis 7 toodud

reguleeritava põhivara arvestusest.

Tabel 7. OÜ Tallinngaas reguleeritavalt varalt põhjendatud tulukuse arvestus

Näitaja Ühik Reg periood

Reguleeritava põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € /..../faktilist laadi andmed

Reguleeritava põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € /..../faktilist laadi andmed

Reguleeritava põhivara keskmine jääkmaksumus tuh € /..../faktilist laadi andmed

2020. aasta gaasi jaotamise võrguteenuse osutamise käive tuh € /..../faktilist laadi andmed

2021. aasta gaasi jaotamise võrguteenuse osutamise käive tuh € /..../faktilist laadi andmed

2022. aasta gaasi jaotamise võrguteenuse osutamise käive tuh € /..../faktilist laadi andmed

Viimase kolme kalendriaasta ehk aastate 2020 kuni 2022 gaasi

jaotamise võrguteenuse osutamise aritmeetiline keskmine käive tuh €

/..../faktilist laadi andmed

Käibekapital 5% keskmisest käibest tuh € /..../faktilist laadi andmed

Reguleeritav vara tuh € /..../faktilist laadi andmed

WACC % 6,29

Põhjendatud tulukus tuh € /..../faktilist laadi andmed

Tabelis 7 toodud reguleeritava põhivara jääkmaksumuste (/..../faktilist laadi andmed tuh € aasta alguses

ja /..../faktilist laadi andmed tuh € aasta lõpus) aluseks on käesoleva otsuse tabelis 6 toodud

maksumused. Käibekapital (/..../faktilist laadi andmed tuh €) on arvutatud viimase kolme lõppenud

kalendriaasta ehk aastate 2020 kuni 2022 gaasi jaotamise võrguteenuse osutamise aritmeetilise

keskmise käibe alusel (5% keskmisest käibest ehk summast /..../faktilist laadi andmed tuh €). Eeltoodust

tulenevalt kujuneb ettevõtja põhjendatud tulukuse väärtuseks /..../faktilist laadi andmed tuh €

(reguleeritava vara väärtus summas /..../faktilist laadi andmed tuh € × WACC 6,29% = /..../faktilist laadi

andmed tuh €). Ettevõtja poolt võrguteenuse hinda taotletud põhjendatud tulukus (/..../faktilist laadi

andmed tuh €) erineb ameti kontrollarvutuste tulemusest ainult /..../faktilist laadi andmed % ((/..../faktilist

laadi andmed – /..../faktilist laadi andmed) / /..../faktilist laadi andmed × 100 = /..../faktilist laadi andmed) ning selle

erinevuse mõju võrguteenuse hinnale on marginaalne (/..../faktilist laadi andmed %).

Tulenevalt eelnevast aktsepteerib Konkurentsiamet OÜ Tallinngaas reguleeritavalt varalt

arvestatud regulatsiooniperioodi põhjendatud tulukuse prognoosi summas /..../faktilist laadi

andmed tuh € .

6. LUBATUD MÜÜGITULU, JÄRELEVALVETASU NING LUBATUD MÜÜGITULU

KOOS JÄRELEVALVETASUGA

Lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kulude ja

põhjendatud tulukuse (tulenevalt MGS § 23 lõikest 31) alusel järgmise valemiga

(Metoodika punkt 3.3):

= + + +

kus:

18 (21)

Tlubatud - lubatud müügitulu;

MK - muutuvkulud;

TK - tegevuskulud;

PK - põhivara kulum;

PT - põhjendatud tulukus.

OÜ Tallinngaas esitatud andmed lubatud müügitulu osas (/..../faktilist laadi andmed tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib OÜ Tallinngaas regulatsiooniperioodi lubatud

müügituluks /..../faktilist laadi andmed tuh €. Lubatud müügitulu moodustub muutuvkuludest summas

/.... /faktilist laadi andmed tuh €, tegevuskuludest summas /..../faktilist laadi andmed tuh €, põhivara kulumist

summas /..../faktilist laadi andmed tuh € ja põhjendatud tulukusest summas /..../faktilist laadi andmed tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht lubatud müügitulu osas

Käesoleva otsuse punktides 4.1, 4.2 ja 5.5 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks

OÜ Tallinngaas regulatsiooniperioodi muutuvkulude prognoosi summas /..../faktilist laadi andmed tuh

€, tegevuskulude prognoosi summas /..../faktilist laadi andmed tuh €, põhivara kulumi prognoosi

summas /..../faktilist laadi andmed tuh € ja põhjendatud tulukuse prognoosi summas /..../faktilist laadi andmed

tuh €. Liites eeltoodud kulud ja tulukuse, saab Konkurentsiamet ettevõtte regulatsiooniperioodi

lubatud müügituluks /..../faktilist laadi andmed tuh € (/..../faktilist laadi andmed tuh € + /..../faktilist laadi andmed tuh

€ + /..../faktilist laadi andmed tuh € + /..../faktilist laadi andmed tuh € = /..../faktilist laadi andmed tuh €), mis vastab

ettevõtja arvutatud lubatud müügitulule.

Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Tallinngaas

regulatsiooniperioodi lubatud müügitulu prognoosi summas /..../faktilist laadi andmed tuh €.

Järelevalvetasu arvutatakse MGS § 1 lõikes 21 ning KonkS § 531 sätestatu alusel.

MGS § 1 lõige 21 sätestab, et ettevõtja maksab järelevalvetasu KonkS-is sätestatud alustel ja

korras. KonkS § 531 lõike 4 kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid

kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta

antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS-i §-s 532 sätestatud järelevalvetasu

määrale. KonkS § 531 lõike 5 alusel loetakse eelnimetatud ettevõtjaks muuhulgas

võrguettevõtja MGS-i tähenduses, kellel on võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohustus.

KonkS § 532 lõike 1 järgi on KonkS § 531 lõikes 5 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja

järelevalvetasu määr 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

OÜ Tallinngaas esitatud andmed järelevalvetasu osas (/..../faktilist laadi andmed tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt arvutab OÜ Tallinngaas regulatsiooniperioodi järelevalvetasuks

/..../faktilist laadi andmed tuh €. Järelevalvetasu kujuneb eelmainitud lubatud müügitulu summas

/..../faktilist laadi andmed faktilist laadi andmed tuh € ja KonkS § 532 lõikes 1 sätestatud järelevalvetasu määra

0,2 protsenti korrutisena ehk /..../faktilist laadi andmed tuh € × 0,2% = /..../faktilist laadi andmed tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht järelevalvetasu osas

Ettevõtja esitatud andmetest selgub, et järelevalvetasu summas /..../faktilist laadi andmed tuh € on

arvutatud KonkS § 532 lõikes 1 kehtestatu alusel (0,2 protsenti haldusaktis märgitud

müügitulust).

19 (21)

Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Tallinngaas

regulatsiooniperioodi järelevalvetasu summas /..../faktilist laadi andmed tuh €.

OÜ Tallinngaas esitatud andmed lubatud müügitulu osas koos järelevalvetasuga (/..../faktilist

laadi andmed tuh €)

Esitatud andmetest tulenevalt prognoosib OÜ Tallinngaas regulatsiooniperioodi lubatud

müügituluks koos järelevalvetasuga /..../faktilist laadi andmed tuh €. Nimetatud müügitulu moodustub

lubatud müügitulust summas /..../faktilist laadi andmed tuh € ja järelevalvetasust summas /..../faktilist laadi

andmed tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht lubatud müügitulu osas koos järelevalvetasuga

Konkurentsiamet on eelnevalt pidanud põhjendatuks OÜ Tallinngaas regulatsiooniperioodi

lubatud müügitulu prognoosi summas /..../faktilist laadi andmed tuh € ja arvutatud järelevalvetasu

summas /..../faktilist laadi andmed tuh €. Liites eeltoodud arvud, saab Konkurentsiamet ettevõtte

regulatsiooniperioodi lubatud müügituluks koos järelevalvetasuga /..../faktilist laadi andmed tuh €

(/..../faktilist laadi andmed tuh € + /..../faktilist laadi andmed tuh € = /..../faktilist laadi andmed tuh €), mis vastab

ettevõtja arvutatud lubatud müügitulule.

Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Tallinngaas

regulatsiooniperioodi lubatud müügitulu prognoosi koos järelevalvetasuga summas

/..../faktilist laadi andmed tuh €.

7. VÕRGUTEENUSE HIND

Võrguteenuse hind (hinnad) tuleb ettevõtjal kujundada teenuse osutamiseks vajaliku lubatud

müügitulu ja -koguse alusel järgmise valemiga (Metoodika punkt 3.4):

=

kus:

Hn - vastava võrguteenuse hind;

Tlubatud - võrguteenuse lubatud müügitulu;

Mn - vastava võrguteenuse müügikogus.

Võrguettevõtja võib moodustada tarbijagruppe (jaotusteenuse kasutajad erinevatel töörõhkudel

või võimsustel). Võrguettevõtja peab põhjendama erinevate gruppide kulude kujunemist ja

sellest tulenevalt erinevate hindade kujunemist vastavalt Metoodika punktis 3.4 toodud

valemile. Kõigi kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste tasude ja koguste korrutiste summa

peab võrduma lubatud müügituluga. Lubatud müügitulu kujuneb erinevate võrguteenuste

hindade ja nende müügikoguste korrutiste summa alusel, vastavalt sellele võtab võrrand

alljärgneva kuju (Metoodika punkt 3.5):

= ∑ℎ

=1

×

kus:

i - kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste arv.

20 (21)

OÜ Tallinngaas taotlus võrguteenuse hinna osas (0,35991 €/m3)

Taotlusest selgub, et OÜ Tallinngaas soovib kooskõlastada võrguteenuse hinna 0,35991 €/m3.

Konkurentsiameti seisukoht võrguteenuse hinna osas

Käesoleva otsuse punktis 3.1 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks OÜ Tallinngaas

regulatsiooniperioodi võrguteenuse müügikoguse prognoosi /..../faktilist laadi andmed tuh m3. Jagades

lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga summas /..../faktilist laadi andmed tuh € võrguteenuse

müügikogusega /..../faktilist laadi andmed tuh m3, saab Konkurentsiamet ettevõtja

regulatsiooniperioodi võrguteenuse hinnaks 0,35991 €/m3 (/..../faktilist laadi andmed tuh € / /..../faktilist

laadi andmed tuh m3 = 0,35991 €/m3), mis vastab ettevõtja poolt taotletud hinnale.

Lähtudes eelnevast peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Tallinngaas võrguteenuse

hinda 0,35991 €/m3.

8. KOKKUVÕTE

MGS § 23 lõige 3 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine;

2) investeeringud varustuskindluse tagamiseks ning tegevus- ja arenduskohustuse

täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;

6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise

põhjendatud kulud.

MGS § 232 lõike 3 kohaselt peavad hinda lülitatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma

kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise.

Konkurentsiamet, analüüsinud OÜ Tallinngaas võrguteenuse hinna arvutamise aluseks olevaid

kulusid ja tulukust, leiab, et need on vastavuses MGS § 23 lõikes 3 ning § 232 lõikes 3 toodud

põhimõtetega.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes MGS § 1 lõikest 21, § 23 lõigetest 2 kuni 5, §-st 232,

§ 37 lõike 3 punktist 4 ja Metoodikast ning KonkS § 532 lõikest 1

otsustan:

1) Kooskõlastada 27.11.2023 registreeritud taotluse alusel OÜ Tallinngaas võrguteenuse hind

0,35991 €/m3.

2) Võrguteenuse hinda mõjutavate hinnakomponentide (võrguteenuse müügikogus,

gaasi ostuhind, võrguteenuse osutamisega seotud kulud) olulisel muutumisel tuleb OÜ-l

21 (21)

Tallinngaas esitada viivitamatult taotlus uue võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks.

3) MGS § 37 lõike 31 kohaselt võib Konkurentsiamet kehtestada gaasi ajutise ülekande- või

jaotamishinna kõige kauem kaheks kuuks olukorras, kus ülekande- või jaotamishind ei ole

põhjendatud või hinda ei ole määratud ning gaasiettevõtja ei järgi Konkurentsiameti

ettekirjutusi. Enam teenitud tulu, mida gaasiettevõtja põhjendamata ülekande- või

jaotamishinna kasutamise ajal teenis, arvestatakse võrguteenuste hindade kooskõlastamisel

müügitulust maha.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse

teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Saul

hinnaregulatsiooni osakonna juhataja

Elektrilevi OÜ

Konkurentsiameti 26.09.2022 otsusega nr 7-3/2022-129 kooskõlastatud elektrienergia

jaotamise võrguteenuse ja võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste tasud

Keskpingel 110 kV alajaama alampinge poolel Ühik

Võrguteenuse

tasu

VKA2

Võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu eurot/kW kuus 3,50

Tarbimiskoha kasutusvõimsuse tasu* eurot/kW kuus 3,80

Võrguühenduse läbilaskevõime tasu eurot/kW kuus 0,25

Võrguühenduse kuutasu eurot/kuus 174,00

Edastamistasu päevahind senti/kWh 0,73

Edastamistasu ööhind senti/kWh 0,42

Aeg VKA5

Võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu eurot/kW kuus 3,38

Tarbimiskoha kasutusvõimsuse tasu* eurot/kW kuus 3,65

Võrguühenduse läbilaskevõime tasu eurot/kW kuus 0,28

Võrguühenduse kuutasu eurot/kuus 197,00

Edastamistasu päevahind senti/kWh 0,68

Edastamistasu päevatarbimise tipuajal senti/kWh 1,06

Edastamistasu ööhind senti/kWh 0,38

Edastamistasu puhkeaja tipuajal senti/kWh 0,58

Keskpingel 6-35 kV liinil ja 35 kV alajaama

alampinge poolel Ühik

Võrguteenuse

tasu

VKL2

Võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu eurot/kW kuus 3,61

Tarbimiskoha kasutusvõimsuse tasu* eurot/kW kuus 3,91

Võrguühenduse läbilaskevõime tasu eurot/kW kuus 0,25

Võrguühenduse kuutasu eurot/kuus 163,00

Edastamistasu päevahind senti/kWh 1,41

Edastamistasu ööhind senti/kWh 0,80

Aeg VKL5

Võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu eurot/kW kuus 3,48

Tarbimiskoha kasutusvõimsuse tasu* eurot/kW kuus 3,77

Võrguühenduse läbilaskevõime tasu eurot/kW kuus 0,28

Võrguühenduse kuutasu eurot/kuus 184,00

Edastamistasu päevahind senti/kWh 1,30

Edastamistasu päevatarbimise tipuajal senti/kWh 2,06

Edastamistasu ööhind senti/kWh 0,75

Edastamistasu puhkeaja tipuajal senti/kWh 1,14

Keskpingel alajaamas ja liinil Ühik

Võrguteenuse

tasu

Mega VKA4 ja Mega VKL4

Võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu eurot/kW kuus 2,60

Tarbimiskoha kasutusvõimsuse tasu* eurot/kW kuus 2,81

Võrguühenduse läbilaskevõime tasu eurot/kW kuus 1,55

Võrguühenduse kuutasu eurot/kuus 782,00

Edastamistasu päevahind senti/kWh 1,02

Edastamistasu ööhind senti/kWh 0,58

Madalpingel 6-35 kV alajaama 0,4 kV poolel ning

0,4 kV liinil üle 63 A Ühik

Võrguteenuse

tasu

Võimsus VMA2

Võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu eurot/kW kuus 2,45

Tarbimiskoha kasutusvõimsuse tasu* eurot/kW kuus 2,64

Võrguühenduse läbilaskevõime tasu eurot/A kuus 0,26

Võrguühenduse kuutasu eurot/kuus 26,56

Edastamistasu päevahind senti/kWh 3,49

Edastamistasu ööhind senti/kWh 1,99

Võimsus Mega VMA9

Võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu eurot/kW kuus 1,80

Tarbimiskoha kasutusvõimsuse tasu* eurot/kW kuus 1,92

Võrguühenduse läbilaskevõime tasu eurot/A kuus 1,42

Võrguühenduse kuutasu eurot/kuus 101,00

Edastamistasu päevahind senti/kWh 2,81

Edastamistasu ööhind senti/kWh 1,60

Amper VML2

Võrguühenduse läbilaskevõime tasu eurot/A kuus 0,51

Võrguühenduse kuutasu eurot/kuus 24,09

Edastamistasu päevahind senti/kWh 3,95

Edastamistasu ööhind senti/kWh 2,30

Võimsus Aeg VMA5

Võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu eurot/kW kuus 2,35

Tarbimiskoha kasutusvõimsuse tasu* eurot/kW kuus 2,49

Võrguühenduse läbilaskevõime tasu eurot/A kuus 0,29

Võrguühenduse kuutasu eurot/kuus 29,87

Edastamistasu päevahind senti/kWh 3,23

Edastamistasu päevatarbimise tipuajal senti/kWh 5,05

Edastamistasu ööhind senti/kWh 1,83

Edastamistasu puhkeaja tipuajal senti/kWh 2,83

Madalpingel liitumispunktis kuni 63 A ja

jaotatud võrguteenuse müügil Ühik

Võrguteenuse

tasu

Võrk 1

Võrguühenduse kuutasu**:

Korter eurot/kuus 1,84

kuni 16 A eurot/kuus 3,31

20 A eurot/kuus 3,85

25 A eurot/kuus 4,37

32 A eurot/kuus 5,11

40 A eurot/kuus 5,93

50 A eurot/kuus 6,99

63 A eurot/kuus 8,35

Edastamistasu põhihind senti/kWh 7,21

Võrk 2

Võrguühenduse kuutasu**:

Korter eurot/kuus 1,84

kuni 16 A eurot/kuus 3,31

20 A eurot/kuus 3,85

25 A eurot/kuus 4,37

32 A eurot/kuus 5,11

40 A eurot/kuus 5,93

50 A eurot/kuus 6,99

63 A eurot/kuus 8,35

Edastamistasu päevahind senti/kWh 8,68

Edastamistasu ööhind senti/kWh 5,05

Võrk 2 Kuutasuga

Võrguühenduse kuutasu:

Korter eurot/kuus 2,62

kuni 16 A eurot/kuus 4,83

20 A eurot/kuus 5,93

25 A eurot/kuus 6,99

32 A eurot/kuus 8,47

40 A eurot/kuus 10,12

50 A eurot/kuus 12,21

63 A eurot/kuus 14,93

Edastamistasu päevahind senti/kWh 5,67

Edastamistasu ööhind senti/kWh 3,28

Võrk 4

Võrguühenduse kuutasu:

Korter eurot/kuus 6,39

kuni 16 A eurot/kuus 13,50

20 A eurot/kuus 16,45

25 A eurot/kuus 19,84

32 A eurot/kuus 24,60

40 A eurot/kuus 30,03

50 A eurot/kuus 36,84

63 A eurot/kuus 45,66

Edastamistasu päevahind senti/kWh 3,69

Edastamistasu ööhind senti/kWh 2,10

Võrk 5

Võrguühenduse kuutasu:

Korter eurot/kuus 2,85

kuni 16A eurot/kuus 5,27

20 A eurot/kuus 6,47

25 A eurot/kuus 7,61

32 A eurot/kuus 9,21

40 A eurot/kuus 11,03

50 A eurot/kuus 13,32

63 A eurot/kuus 16,27

Edastamistasu päevahind senti/kWh 5,14

Edastamistasu päevatarbimise tipuajal senti/kWh 7,94

Edastamistasu ööhind senti/kWh 2,95

Edastamistasu puhkeaja tipuajal senti/kWh 4,60

220 V pingesüsteemi võrguühenduse kasutamisel Ühik

Võrguteenuse

tasu

220 V pingesüsteemi kasutamise tasu korteris eurot/kuus 3,97

220 V pingesüsteemi kasutamise tasu eurot/A kuus 0,51

Võrguühenduse ajutisel kasutamisel Ühik

Võrguteenuse

tasu

Edastamistasu põhihind senti/kWh 16,80

Reaktiivenergia Ühik

Võrguteenuse

tasu

Reaktiivenergia tarbimine 6-35 kV pingel senti/kvarh 0,49

Reaktiivenergia võrku andmine 6-35 kV pingel senti/kvarh 0,77

Reaktiivenergia tarbimine alla 6 kV pingel senti/kvarh 0,69

Reaktiivenergia võrku andmine alla 6 kV pingel senti/kvarh 0,93

Võrguteenustega otseselt seotud lisateenused Ühik

Lisateenuse

tasu

Arvesti vahetus kliendi soovil eurot/tk 51,00

Peakaitsme vahetamine (kuni 63A) eurot/tk 43,00

Tarbimiskoha lülitamine mõõtepunktis eurot/tk 40,00

Tarbimiskoha lülitamine mõõtepunktis kaugjuhtimisega eurot/tk 6,50

Liini lülitamine eurot/tk 55,00

Kliendi elektripaigaldise võrgust lahtivõtmine või

võrku tagasiühendamine eurot/tk 75,00

Elektripaigaldise plommimine koos varasema plommi

mahavõtmisega kliendi soovil eurot/tk 31,00

Elektripaigaldise plommimine kliendi soovil eurot/tk 30,00

Elektripaigaldise hulgi plommimine (alates teisest

plommimisest samas hoones) kliendi soovil eurot/tk 4,00

Mõõtesüsteemi erakorraline kontrollimine eurot/tk 60,00

Tarbimiskoha ülevaatus koha peal eurot/tk 55,00

Kohalesõidu tasu eurot/tk 25,00

Võrguteenuse hinnapaketi vahetustasu

(eelmine vahetus <365 päeva) eurot/tk 3,25 *Tarbimiskoha kasutusvõimsuse tasu (kasutajale mitme liitumispunktiga tarbimiskohas) rakendub, kui

kasutaja soovib kasutusvõimsuse eest tasuda lähtuvalt tarbimiskoha üheaegsest summaarsest

kasutusvõimsusest. Kui klient ei ole valikut teinud, rakendatakse vaikimisi liitumispunkti põhist

kasutusvõimsust.

**Kuutasu ei rakendu, kui eelmisel kalendriaastal oli tarbimiskohas elektrienergia tarbimismaht suurem kui

250 kWh ning tarbimiskoha võrguühenduse läbilaskevõime on väiksem kui 32 A (s.h kui jaotatud

võrguteenuse müügil on liitumispunkti kaitsme jaotatud osa väiksem kui 32 A).

Võrgutasud on esitatud käibemaksuta.

Kooskõlastatud soojuse

piirhind (käibemaksuta) Uus piirhind (käibemaksuta)

nr kuupäev €/MWh nr kuupäev €/MWh

Adven Eesti AS:

Adavere võrgupiirkond 7-3/2023-028 28.03.2023 94,27

Haabneeme-Viimsi võrgupiirkond 7-3/2023-025 27.03.2023 87,38

Kostivere võrgupiirkond 7-3/2023-183 29.11.2023 138,15

Laagri võrgupiirkond 7-3/2023-028 28.03.2023 82,90

Loo võrgupiirkond 7-3/2023-028 28.03.2023 97,00

Narva-Jõesuu võrgupiirkond 7-3/2023-194 11.12.2023 82,72

Põltsamaa võrgupiirkond 7-3/2023-028 28.03.2023 101,51

Püssi võrgupiirkond 7-3/2023-028 28.03.2023 106,81 7-3/2024-009 27.02.2024 94,04

Saue võrgupiirkond 7-3/2023-198 15.12.2023 82,16

Sõmeru võrgupiirkond 7-3/2023-028 28.03.2023 122,50

Viiratsi võrgupiirkond 7-3/2023-028 28.03.2023 88,83 7-3/2024-008 21.02.2024 79,21

Viru-Nigula valla võrgupiirkonnad (Aseri,

Kunda, Viru-Nigula) 7-3/2023-028 28.03.2023 94,01

Väike-Maarja võrgupiirkond 7-3/2023-028 28.03.2023 91,80

Vändra võrgupiirkond 7-3/2023-105 11.08.2023 108,39

Alutaguse Haldus OÜ

Alutaguse valla võrgupiirkond (Iisaku,

Kiikla, Mäetaguse ja Tudulinna) 7-3/2023-184 29.11.2023 84,56

Askoterm OÜ

Vinni-Pajusti võrgupiirkond 7-3/2023-193 08.12.2023 95,03

Danpower Eesti AS:

Puiga võrgupiirkond 7-3/2023-118 31.08.2023 76,16

Võru võrgupiirkond 7-3/2023-188 30.11.2023 67,71

Väimela aleviku võrgupiirkond 7-3/2023-169 31.10.2023 95,43

Eksiiv OÜ

Otepää valla II ja IV kaugküttepiirkond 7-3/2023-123 12.09.2023 80,30

Elva Soojus OÜ

Elva võrgupiirkond 7-3/2023-205 28.12.2023 64,49

Rannu võrgupiirkond 7-3/2023-076 01.06.2023 79,07

Elveso AS

Jüri võrgupiirkond 7-3/2023-083 20.07.2023 59,54

Vaida võrgupiirkond 7-3/2023-166 30.10.2023 86,57

Enefit Green AS

Paide võrgupiirkond 7-3/2023-124 12.09.2023 76,46

Entek AS

Keila Tööstusküla vp 7-3/2023-160 18.10.2023 117,15

Esro AS

Viljandi ja Jämejala võrgupiirkond 7-3/2023-192 05.12.2023 68,46

Gren Eesti AS

Pärnu võrgupiirkond 7-3/2022-247 25.11.2022 95,38

Gren Tartu AS

Tartu võrgupiirkond 7-3/2022-244 24.11.2022 85,80

Gren Viru AS (enne VKG Soojus AS)

Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve Järve

ühendatud võrgupiirkond 7-3/2023-137 28.09.2023 62,78

Haljala Soojus AS

Haljala võrgupiirkond 7-3/2023-140 29.09.2023 87,53

Jäneda Mõis OÜ

Jäneda võrgupiirkond 7-3/2023-135 28.09.2023 93,12

Järva Haldus AS

Aravete võrgupiirkond 7-3/2023-157 10.10.2023 93,57

Imavere võrgupiirkond 7-3/2023-153 05.10.2023 70,89

Järva-Jaani (Lõuna) võrgupiirkond 7-3/2023-157 10.10.2023 98,58

Põhja võrgupiirkond 7-3/2022-133 29.09.2022 85,21

Koeru alevik võrgupiirkond 7-3/2023-153 05.10.2023 57,84

Järvakandi Soojus OÜ

Järvakandi võrgupiirkond 7-3/2023-163 24.10.2023 65,45

Kadrina Soojus AS

Kadrina võrgupiirkond 7-3/2022-179 31.10.2022 78,51

Karksi-Nuia Soojus OÜ

Karksi-Nuia võrgupiirkond 7.1-3/11-044 02.08.2011 54,43

Kenadron OÜ

Vara võrgupiirkond 7-3/2023-197 14.12.2023 84,66

Kiviõli Soojus AS

Kiviõli võrgupiirkond 7-3/2022-284 30.12.2022 73,97

Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhinnad

1 (käibemaksuta) lõpptarbijatele

Ettevõte

Soojuse piirhinna

kooskõlastamise otsuse

Soojuse uue piirhinna

kooskõlastamise otsuse

Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad (seisuga 20.03.2024)

1 Piirhind on hind, millest kõrgemat hinda ei või ettevõte soojuse müügil tarbijatele rakendada. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 9 lg 4 alusel võib soojusettevõtja, kes on kohustatud kooskõlastama soojuse piirhinna, müüa soojust hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda.

KKütS § 8 lg 4 alusel peab soojusettevõtja avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.

1 / 4

Kooskõlastatud soojuse

piirhind (käibemaksuta) Uus piirhind (käibemaksuta)

nr kuupäev €/MWh nr kuupäev €/MWh

Ettevõte

Soojuse piirhinna

kooskõlastamise otsuse

Soojuse uue piirhinna

kooskõlastamise otsuse

Kose Vesi OÜ

Kose, Kose-Uuemõisa ja Ravila ühendatud

kaugküttepiirkonnad 7-3/2022-105 30.08.2022 111,24

Kovek AS

Riisipere aleviku võrgupiirkond 7-3/2023-150 03.10.2023 84,57

Kuldala Soojus OÜ 7-3/2023-191 05.12.2023 95,75 7-3/2024-0002H 04.03.2024 76,23

Kuressaare Soojus AS

Kuressaare võrgupiirkond 7-3/2023-111 18.08.2023 65,16

Orissaare võrgupiirkond 7-3/2022-096 23.08.2022 75,55

Kärla võrgupiirkond 7.1-3/14-092 19.12.2014 66,46

Pärsama võrgupiirkond 7.1-3/15-077 30.11.2015 67,12

Salme võrgupiirkond 7-3/2019-031 17.07.2019 74,19

Kuusalu Soojus OÜ

Kolga võrgupiirkond 7-3/2023-062 21.04.2023 110,97

Kuusalu võrgupiirkond 7-3/2023-071 03.05.2023 94,89

Kõue Varahaldus SA

Ardu aleviku võrgupiirkond 7-3/2023-106 11.08.2023 73,22

Lihula Soojus Osaühing

Lihula võrgupiirkond 7-3/2023-129 20.09.2023 72,30

Lääne-Nigula Vallavalitsus

Martna võrgupiirkond 7-3/2023-052 17.04.2023 101,92 7-3/2024-005 06.02.2024 88,32

Lääne-Nigula Varahaldus AS

Linnamäe võrgupiirkond 7.1-3/11-111 27.12.2011 61,36

Pürksi küla võrgupiirkond 7-3/2023-002 13.01.2023 62,34

Muhu Vallavalitsus

Liiva võrgupiirkond 7-3/2022-131 29.09.2022 82,03

Mustvee Linnavara OÜ

Mustvee võrgupiirkond 7-3/2022-087 05.08.2022 89,07

Mustvee Vallavara

Avinurme võrgupiirkond 7-3/2022-173 27.10.2022 68,33

Kääpa võrgupiirkond 7-3/2022-240 23.11.2022 96,60

Narva Soojusvõrk AS

Narva linna võrgupiirkond 7-3/2024-001 17.01.2024 73,78

Nevel Eesti OÜ

Lavassaare võrgupiirkond 7-3/2023-004 27.01.2023 61,75

Mooste võrgupiirkond 7-3/2023-035 04.04.2023 75,05 7-3/2024-007 09.02.2024 69,01

Palivere võrgupiirkond 7-3/2023-035 04.04.2023 102,14 7-3/2024-007 09.02.2024 93,14

Särevere võrgupiirkond 7-3/2023-080 16.06.2023 66,71

Taebla võrgupiirkond 7-3/2023-035 04.04.2023 87,01 7-3/2024-007 09.02.2024 79,86

Tootsi võrgupiirkond 7-3/2023-035 04.04.2023 81,20 7-3/2024-007 09.02.2024 73,87

Uuemõisa võrgupiirkond 7-3/2023-035 04.04.2023 72,22 7-3/2024-007 09.02.2024 65,05

Väike-Kamari võrgupiirkond 7-3/2023-098 03.08.2023 71,75

N.R. Energy OÜ

Kaerepere võrgupiirkond 7-3/2022-209 09.11.2022 127,99

Keila-Joa võrgupiirkond 7-2/2022-196 12.12.2023 93,95

Kiili võrgupiirkond 7-2/2022-196 12.12.2023 98,34

Klooga võrgupiirkond 7-2/2022-122 22.09.2022 109,21

Koigi võrgupiirkond 7-2/2022-196 12.12.2023 90,17

Laekvere võrgupiirkond 7-2/2022-122 22.09.2022 108,61

Loksa võrgupiirkond 7-2/2022-122 22.09.2022 115,17

Märja võrgupiirkond 7-2/2022-122 22.09.2022 117,01

Märjamaa võrgupiirkond 7-3/2022-209 09.11.2022 108,30

Oisu võrgupiirkond 7-2/2022-196 12.12.2023 112,59

Orgita võrgupiirkond 7-2/2022-122 22.09.2022 89,01

Rummu võrgupiirkond 7-2/2022-196 12.12.2023 98,55

Rõngu võrgupiirkond 7-2/2022-196 12.12.2023 115,63

Tapa võrgupiirkond 7-2/2022-196 12.12.2023 80,64

Tarbja võrgupiirkond 7-3/2022-209 09.11.2022 121,06

Turba võrgupiirkond 7-3/2022-209 09.11.2022 106,79

Türi-Alliku võrgupiirkond 7-3/2023-206 28.12.2023 112,02

Vana-Võidu võrgupiirkond 7-3/2022-209 09.11.2022 108,44

OSK Grupp OÜ

Kohtla-Järve Oru võrgupiirkond 7-3/2023-202 22.12.2023 95,63 7-3/2024-006 08.02.2024 75,64

Kukruse võrgupiirkond 7-3/2023-179 22.11.2023 96,06 7-3/2024-011 07.03.2024 88,27

Sompa linnaosa võrgupiirkond 7-3/2022-281 28.12.2022 86,95

Ovaal Maja OÜ

Ovaal Maja võrgupiirkond 7-3/2021-004 25.01.2021 48,42

Otepää Veevärk AS

Otepää I kaugküttepiirkonna võrgupiirkond 7-3/2022-255 30.11.2022 80,80

Paide Linnavalitsus

Roosna-Alliku võrgupiirkond 7-3/2017-002 11.01.2017 70,81

Puurmani Soojus OÜ

Puurmani aleviku võrgupiirkond 7.1-3/15-027 05.05.2015 78,82

Põhja-Sakala Haldus

Olustvere võrgupiirkond 7-3/2023-180 23.11.2023 64,82

Suure-Jaani võrgupiirkond 7-3/2023-180 23.11.2023 71,67

Sürgavere võrgupiirkond 7-3/2023-180 23.11.2023 82,05

2 / 4

Kooskõlastatud soojuse

piirhind (käibemaksuta) Uus piirhind (käibemaksuta)

nr kuupäev €/MWh nr kuupäev €/MWh

Ettevõte

Soojuse piirhinna

kooskõlastamise otsuse

Soojuse uue piirhinna

kooskõlastamise otsuse

Võhma võrgupiirkond 7-3/2023-181 23.11.2023 68,53

Põlva Soojus AS

Ahja-Peri-Põlva-Tilsi-Vastse-Kuuste võrgupiirkond7-3/2023-164 27.10.2023 79,42

Põrguvälja Soojus OÜ

Rae Tehnopargi võrgupiirkond 7-3/2019-029 11.07.2019 62,66

Raivo Remont OÜ

Tori võrgupiirkond 7-3/2023-010 13.02.2023 95,16

Rakvere Soojus AS

Näpi võrgupiirkond 7-3/2023-134 28.09.2023 127,71

Rakvere võrgupiirkond 7-3/2023-096 02.08.2023 103,92

Ramsi Turvas AS

Ramsi võrgupiirkond 7-3/2023-161 19.10.2023 80,29

Revekor AS

Räpina, Linte, Ruusa, Ristipalo ühendatud

võrgupiirkond 7-3/2023-156 09.10.2023 64,21

Roela Soojus OÜ

Roela võrgupiirkond 7-3/2022-267 07.12.2022 73,22

Rõuge Kommunaalteenus OÜ

Rõuge aleviku võrgupiirkond 7-3/2023-158 10.10.2023 79,94

Viitina võrgupiirkond 7.1-3/13-024 18.02.2013 78,61

Saku Maja AS

Saku ja Kurtna võrgupiirkond 7-3/2023-081 20.06.2023 77,96

Sanwood AS

Keeni võrgupiirkond 7-3/2022-199 07.11.2022 73,59

Silikaat AS

Järve võrgupiirkond 7-3/2023-177 08.11.2023 100,68 7-3/2024-0006H 20.02.2024 72,20

Silpower AS

Sillamäe võrgupiirkond 7-3/2023-133 28.09.2023 67,11

Strantum OÜ

Tabasalu võrgupiirkond 7-3/2023-200 21.12.2023 80,13

SuFe OÜ

Tõstamaa võrgupiirkond 7-3/2023-128 18.09.2023 78,94

SW Energia OÜ

Abja võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 83,78

Ala võrgupiirkond 7-3/2023-171 31.10.2023 93,28

Alu võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 90,12

Aruküla võrgupiirkond 7-3/2023-154 06.10.2023 71,95

Haiba küla võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 85,82

Harku võrgupiirkond 7-3/2023-149 3.10.2023 90,77

Harkujärve võrgupiirkond 7-3/2023-171 31.10.2023 103,44

Helme võrgupiirkond 7-3/2023-203 22.12.2023 93,80

Ilmatsalu võrgupiirkond 7.1-3/14-016 20.02.2014 78,83

Kanepi võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 81,66

Kehtna võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 79,42

Kohila võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 81,86

Kolga-Jaani võrgupiirkond 7-3/2022-046 18.04.2022 111,83

Kopli liinide võrgupiirkond 7-3/2023-178 08.11.2023 118,50

Käärdi võrgupiirkond 7-3/2023-154 06.10.2023 96,36

Luunja võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 79,34

Melliste võrgupiirkond 7-3/2023-171 31.10.2023 95,94

Mustla võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 77,66

Mõisaküla võrgupiirkond 7-3/2023-171 31.10.2023 91,36

Nooda võrgupiirkond 7-3/2023-171 31.10.2023 103,70

Nõo võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 84,83

Olgina võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 77,33

Padise ja Paldiski võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 74,16

Paikuse ja Seljametsa võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 79,63

Parksepa võrgupiirkond 7-3/2023-201 22.12.2023 84,63

Puhja aleviku võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 79,75

Päri võrgupiirkond 7-3/2023-171 31.10.2023 110,40

Raasiku võrgupiirkond 7-3/2023-154 06.10.2023 90,33

Rakke võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 89,12

Rapla Võsa tn võrgupiirkond 7-3/2023-171 31.10.2023 111,00

Sangaste aleviku võrgupiirkond 7-3/2023-077 01.06.2023 91,62

Sauga võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 89,16

Saverna ja Krootuse võrgupiirkond 7-3/2023-171 31.10.2023 80,29

Sindi võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 76,76

Sinimäe võrgupiirkond 7-3/2023-171 31.10.2023 94,47

Tõravere võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 78,51

Tõrva Riiska võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 84,54

Türi võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 75,54

Uulu võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 83,89

Vana-Antsla võrgupiirkond 7-3/2023-075 19.05.2023 98,79

Võisiku võrgupiirkond 7-3/2023-171 31.10.2023 109,54

Võnnu võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 85,16

Väätsa võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 85,93

Õisu võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 87,91

3 / 4

Kooskõlastatud soojuse

piirhind (käibemaksuta) Uus piirhind (käibemaksuta)

nr kuupäev €/MWh nr kuupäev €/MWh

Ettevõte

Soojuse piirhinna

kooskõlastamise otsuse

Soojuse uue piirhinna

kooskõlastamise otsuse

Ülenurme-Tõrvandi-Uhti-Kambja ühendatud

võrgupiirkond 7-3/2023-149 03.10.2023 81,27

Tabivere Soojus OÜ

Tabivere aleviku võrgupiirkond 7-3/2024-002 23.01.2024 94,88

Tamsalu Kalor AS

Tamsalu võrgupiirkond 7-32022-251 30.11.2022 71,15

Tartu Valla Kommunaal OÜ

Lähte aleviku võrgupiirkond 7-3/2020-027 07.07.2020 56,38

Tiskre Kommunaal OÜ

Taludevahe 116 võrgupiirkond

(Tiskre võrgupiirkond) 7-3/2024-004 31.01.2024 113,50

TTP AS

Padriku võrgupiirkond 7-3/2023-167 30.10.2023 105,87 7-3/2024-113 20.03.2024 83,56

Utilitas Eesti AS

Haapsalu võrgupiirkond 7-3/2023-125 15.09.2023 78,66

Jõgeva võrgupiirkond 7-3/2023-048 13.04.2023 81,19

Keila võrgupiirkond 7-3/2023-048 13.04.2023 73,14

Kärdla võrgupiirkond 7-3/2023-168 30.10.2023 78,03

Rapla võrgupiirkond 7-3/2023-168 30.10.2023 87,51

Valga võrgupiirkond 7-3/2023-168 30.10.2023 58,05

Utilitas Tallinn AS

Tallinna võrgupiirkond 7-3/2023-086 28.07.2023 79,04

Vaks OÜ

Vastseliina võrgupiirkond 7-3/2023-031 31.03.2023 66,42

Velko AV OÜ

Kehra ja Lehtmetsa võrgupiirkond 7-3/2023-162 23.10.2023 74,57

Väike-Maarja Haldusteenused

Triigi võrgupiirkond 7-3/2022-184 31.10.2022 117,91

Võhma ELKO AS

Võhma võrgupiirkond 7-3/2022-256 30.11.2022 97,75

WTC Tallinn AS 7-3/2023-036 04.04.2023 109,28

4 / 4

Kehtiv

tootmispiirhind

(käibemaksuta)

Uus piirhind

(käibemaksuta)

nr kuupäev €/MWh nr kuupäev €/MWh

Adven Eesti AS

Kose katlamajad 7-3/2023-185 30.11.2023 85,86

Rakvere Päikese tn koostootmisjaam 7-3/2023-027 28.03.2023 67,50

Rakvere Päikese tn 4 katlamaja 2,0 MW katelseade 7-3/2023-027 28.03.2023 70,81

Enefit Green AS

Iru katlamajas maagaasist toodetud soojuse hind 7-3/2019-091 12.12.2019 41,46

Iru elektrijaamas segaolmejäätmetest soojuse ja

elektrienergia koostootmise protsessis toodetava

soojuse piirhind (KKütS § 9 lg 1 p 3)

7-3/2021-008 01.02.2021 7,98 7-3/2024-012 19.03.2024 12,36

Paide koostootmisjaam (KKütS § 9 lg 1 p3) 7-3/2023-116 25.08.2023 53,27

Enefit Power AS

(kuni 01.07.2016 ärinimega "Eesti Energia Narva Elektrijaamad

AS"

soojuse ja elektrienergia koostootmise protsessis

toodetava soojuse piirhind (KKütS § 9 lg 1 p 3) 7-3/2020-041 12.11.2020 27,44

toodetud soojuse müügihind võrguettevõtjale

edasimüügiks tarbijale (KKütS § 9 lg 1 p 2) 7-3/2023-082 05.07.2023 60,44

Esro Elekter OÜ 7-3/2018-156 20.12.2018 51,79

Gren Eesti AS (end Fortum Eesti AS) 7-3/2022-247 25.11.2022 61,45

Gren Tartu AS

- Tartu koostootmisjaama tootmishind 7-3/2022-244 24.11.2022 48,59

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ SEJ tootmishind 7-3/2022-113 31.08.2022 48,11

Kuressaare Soojus AS 7-3/2023-110 18.08.2023 45,04

Metsahake OÜ

Vinni alevi Põllu tn 5 katlamaja 7-3/2023-067 28.04.2023 52,50

Silpower AS 7-3/2023-133 28.09.2023 51,08

SW Energia OÜ

Kehra, Lehtmetsa (Kehra) katlamaja 7-3/2023-149 03.10.2023 55,44

Tabasalu katlamaja 7-3/2023-195 11.12.2023 60,19

Tartu Biogaas OÜ

soojuse ja elektrienergia koostootmise protsessis

toodetava soojuse piirhind (KKütS § 9 lg 1 p 3) 7.1-3/15-015 27.02.2015 30,77

toodetud soojuse müügihind võrguettevõtjale

edasimüügiks tarbijale (KKütS § 9 lg 1 p 2) 7.1-3/15-015 27.02.2015 37,29

Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ (kuni 22.09.16 ärinimega

Tallinna Elektrijaam OÜ)

Väo 1 koostootmisjaam 7-3/2023-199 19.12.2023 47,70

Väo 2 koostootmisjaam 7-3/2023-207 28.12.2023 42,98

Utilitas Tallinn AS Mustamäe koostootmisjaam 7-3/2023-114 23.08.2023 43,15

Vinni Biogaas OÜ 7.1-3/13-016 01.02.2013 39,59

VKG Energia OÜ 7-3/2022-272 19.12.2022 32,35

Märkused: 1 Piirhind on hind, millest kõrgemat hinda ei või ettevõte soojuse müügil rakendada. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 9 lg 4 alusel võib soojusettevõtja,

kes on kohustatud kooskõlastama soojuse piirhinna, müüa soojust hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda.

Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse tootmise piirhinnad

1 (seisuga 20.03.2024, hinnad käibemaksuta)

Ettevõte

Soojuse kehtiva

tootmispiirhinna

kooskõlastamise otsuse

Soojuse uue

tootmispiirhinna

kooskõlastamise otsuse

Konkurentsiamet

Registrikood 70000303

Tatari 39 / 10134 Tallinn Teie: 01.03.2024 13:13 e-kiri

Tel 667 2400 / [email protected] Meie: 22.03.2024

Kiur Põld

[email protected]

Täiendav teabenõue, otsus 30.11.2023 nr 7-3/2023-186

Konkurentsiameti otsus 30.11.2023 nr 7-3/2023-186 OÜ Tallinngaas maagaasi jaotamise võrguteenuse

hinna kooskõlastamise kohta ärisaladuse määratlemisel on võetud aluseks Ebaausa konkurentsi takistamise

ja ärisaladuse kaitse seadus1 (EKTÄKS) § 5 lg 2, mille kohaselt on ärisaladuseks igasugune teave, mis

vastab kolmele tingimusele:

1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav

nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;

2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja

3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida

seda salajas.

Konkurentsiameti otsus 30.11.2023 nr 7-3/2023-186 OÜ Tallinngaas maagaasi jaotamise võrguteenuse

hinna kooskõlastamise kohta on ärisaladuse määratlemise tingimused kumulatiivsed, st need esinevad

korraga ja samaaegselt.

1. Hindamaks isikute ring, kes hinna kooskõlastamise teabega tavaliselt kokku puutuvad ja selle

teabega ka midagi peale oskaksid hakata on eletri- (32), gaasi- (21), kaugkütte- (69) ja

veejaotusvõrguga (66) tegelevaid võrguettevõtjad kokku 188 ning teabevaldaja Konkurentsiamet.

Tulenevalt Avaliku teabe seadus1 (AvTS) § 35 lg 1 p 17 ei ole Konkurentsiameti poolt

kooskõlastatud võrguteenuse hinna otsus(ed) eelpool mainitud isikutele ning üldsusele

kättesaadav(ad) ega üldteada kuna teabe avalikustamine võib kahjustada võrguettevõtja(te)

ärisaladust k.a OÜ Tallinngaas ärisaladust.

2. Hindamaks Konkurentsiameti otsuse kaubanduslikku väärtust salajasuse tõttu loeb OÜ Tallinngaas

ärisaladuseks niisuguse faktilist laadi teabe ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele

isikutele võib ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave

ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi

mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning

müügistrateegia kohta.

Konkurentsiameti otsuse 30.11.2023 nr 7-3/2023-186 avalikustamisel on ärisaladus välja jäetud

ning tähistatud OÜ Tallinngaas poolt märkega /…./faktilist laadi andmed (vt Lisa 3).

Salajast teavet, tähistatud märkega /…./faktilist laadi andmed , on võimalik müüa või vahetada muu hüve

vastu ehk see omab väärtust ja hinda. Ärisaladus on mitte ainult võrguettevõtja OÜ Tallinngaas

suurim ja üks kõige olulisem vara vaid ka süsteemihalduri AS Elering ja põhivõrguhalduri AS

Gaasivõrk olulisem vara. AS Elering otsus 01.09.2023 nr 7-3/2023-120 (vt Lisa 1) ja AS Gaasivõrk

otsus 26.09.2023 nr 7-3/2023-130 (vt Lisa 2) on ärisaladus tähistatud märkega /…./. Sellise teabe

kaitsmise eiramine võib ärisaladuse abil saavutatud konkurentsivõime kasvu ja investeeringute

tulususe kaotada praktiliselt üleöö.

3. Hindamaks Konkurentsiameti tegevust, kes omab teabe üle seaduslikku kontrolli on teinud endast

oleneva teabe salajasuse säilitamiseks vastava märke otsus(t)el:

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 26.09.2023

Kehtiv kuni: 26.09.2033

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust

Teabevaldaja: Konkurentsiamet (vt Lisa 2)

Võttes aluseks, et EKTÄKS § 5 lg 2 kolmest (p.1, p.2, p.3) nimetatud tingimusest on täidetud kõik – teave

ei ole kergesti kättesaadav, sellel on väärtus, teabevaldaja on võtnud kasutusele meetmed salajasuse

säilitamiseks klassifitseeruvad kõik Konkurentsiameti hinna kooskõlastuse otsused ärisaladuseks.

Lisad 1-3 tõendavad, et maagaasi võrguteenuse hinna kooskõlastuse otsuse, ärisaladus märgitud /…./,

/…./faktilist laadi andmed avalikustamisel ei toimu diskrimineerimist.

Lisad 4-6 tõendavad, et OÜ Tallinngaas maagaasi jaotamise võrguteenuse hind 33,44 €/MWh (0.35991

€/m3 x 1000 / 10.76 kWh/m3 = 33.44 €/MWh) on 53,61% soodsam, kui OÜ Elektrilevi elektrienergia

jaotamise põhihind 72.10 €/MWh ning 2.87% soodsam, kui AS Utilitas Tallinn soojuse jaotamise arvutuslik

hind 34.43 €/MWh (79.04 €/MWh – 44.61 €/MWh = 34.43 €/MWh).

Lisa(d):

1_01.09.2023_AS_Elering_gaasi_ülekande_võrguteenuse_hind_7.56_€MW_arisaladus_margitud

2_26.09.2023_AS_Gaasivork_gaasi_jaotamise_vorguteenuse_hind_12.139_€MWh_arisaladus_margitud

3_30.11.2023_OU_Tallinngaas_maagaasi_jaotamise_vorguteenuse_hind_0.35991_€m3_arisaladus_margi

-tud

4_26.09.2022_OU_Elektrilevi_elektrienergia_jaotamise_põhihind_72.10_€MWh

5_20.03.2024_AS_Utilitas_Tallinn_soojuse_piirhind_lõpptarbijatele_79.04_€MWh

6_20.03.2024_AS_Utilitas_Tallinn_keskmine_soojuse_tootmise_piirhind_44.61_€MWh

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Saaberg

OÜ Tallinngaas