Täiendav pöördumine

Küsimused AKI luba kohta.msg

From: Agnes Järvela - AKI <[email protected]>
Sent: Wed, 15 Oct 2025 06:44:52 +0000
To: info - AKI <[email protected]>
Subject: Küsimused AKI luba kohta

From: Jevgenia Polomoshnov - HARNO <[email protected]>
Sent: Monday, October 13, 2025 5:05 PM
To: Agnes Järvela - AKI <[email protected]>
Subject: Vs: Küsimused AKI luba kohta

Tere, Agnes!

Kuigi meie viimasest suhtlusest on möödunud juba mõnda aega, vajan kahjuks veel veidi abi ja selgitust. Ma ei ole kindel, kas meie vestluse esimene kiri on Teil alles, seetõttu lisan selle teksti igaks juhuks siia taustaks:

Haridus- ja Noorteametil on sõlmitud partnerlusleping Statistikaametiga (21.10.2024 nr 6.4-1/24/15) (vt Lisa 1), mis tugineb haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 221 kinnitatud Haridus- ja noorteprogrammi rakenduskavale (vt Lisa 2 ja Lisa 3). Lepingu alusel viivad pooled ühiselt ellu tegevust „Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine“, mille eesmärk on tagada noorte ja noortevaldkonna kohta andmete kogumine, nende kättesaadavus ja analüütiline kasutus. Samuti on lepingu fookuses noorteseire juhtimislaua arendamine ning andmekirjaoskuse suurendamisele suunatud tegevuste elluviimine. Statistikaamet kohustub tegevuskava alusel korraldama (vt Lisa 4) vajalike andmete kogumist ja kättesaadavust ning koostama ja avaldama temaatilisi analüüse. Haridus- ja Noorteamet omalt poolt toetab lepingu täitmist, pakkudes vajalikku teavet ja dokumente.

Antud tegevuse elluviimine on osa laiemast toetuse andmise süsteemist (vt Lisa 2 ja Lisa 3), mille eesmärkide ja tingimuste aluseks on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. Toetuse andmise eesmärk on tagada kvaliteetsete ja andmetel põhinevate noortevaldkonna teenuste arendamine ja elluviimine. Selle raames toetatakse ka eriliigiliste andmete kasutamist noorte olukorra ja vajaduste analüüsimisel ning seire- ja analüüsisüsteemi arendamisel.

Partnerluse raames sätestatud tegevuskava kohaselt on Statistikaameti ülesanneteks:

* tagada noorte ja noortevaldkonna kohta andmete kogumine ning kättesaadavus, sh andmetabelite ja nendel põhinevate visuaalsete andmeesituste (graafikute) avaldamine noorteseire juhtimislaual.

Nimetatud tegevused on suunatud teadmuspõhise valdkonnajuhtimise tugevdamisele, andmepõhise poliitikakujundamise toetamisele ning teadus- ja tõenduspõhiste sekkumiste kavandamisele.

Meie pöördumine on seotud sellega, et hetkel on noorteseire juhtimislaual avaldatud kaks eriliigilisi andmeid sisaldavat andmetabelit: NH02 Puudega noored haldusüksuse järgi ja NH17 Noored rahvuse, haldusüksuse, vanuserühma ja soo järgi.

Saan aru, et luba taotletakse tavaliselt analüüside ja uuringute tegemiseks, kuid kuidas saab taotleda luba andmetabelite avalikustamiseks? Mis oleks AKI ettepanek juhtimislaua eriliigiliste andmete osas kui tellimustööle sarnast luba AKI käest taotleda ei saa? Oma kirjas mainite ka, et "kui aga tegemist on andmete regulaarse kasutamisega mingi oma avaliku ülesande täitmiseks, siis ei saa seda AKI hinnangul enam uuringuks või analüüsiks pidada. Selliseks pidevaks andmetöötlust eeldavaks tegevuseks peaks pigem olema muu õiguslik alus". Selle kohta on mul küsimus: kas sellises olukorras võiks ministri käskkirjast piisata? Mida saaks Harno Statistikaameti partnerina ja tegevuse elluviijana teha selleks, et noorteseire juhtimislaual oleks võimalik edaspidi avalikustada ka eriliigilisi andmeid?

Lugupidamisega

Jevgenia Polomoshnov

Peaekspert (Noorteseire teadmusringlus)

Haridus- ja Noorteamet

[email protected]

www.harno.ee

Saatja: Agnes Järvela - AKI <[email protected]>
Saadetud: kolmapäev, 30. juuli 2025 08:57
Adressaat: Jevgenia Gerassimenko - HARNO <[email protected]>
Teema: Küsimused AKI luba kohta

Tere!

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses loa küsimisega andmete avaldamiseks ja kasutamiseks.

Teie pöördumisest võib ühest küljest mõista, et olete mõelnud loa taotlemist isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta täidesaatva riigivõimu analüüsi või uuringu läbiviimisel, mida tehakse poliitika kujundamise eesmärgil (isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5). Samas viitab Teie kirjeldatu pidevale andmetöötlusele, sh juba toimunule, mis ei pruugi enam mahtuda mingi konkreetse uuringu või analüüsi raamidesse.

IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mida tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Uuringuna saab käsitleda mingi probleemi või uurimisküsimuse lahendamisele suunatud ajaliselt piiratud ning teadustöö vahendite ja meetodite abil läbiviidavat tegevust. Kui aga tegemist on andmete regulaarse kasutamisega mingi oma avaliku ülesande täitmiseks, siis ei saa seda AKI hinnangul enam uuringuks või analüüsiks pidada. Selliseks pidevaks andmetöötlust eeldavaks tegevuseks peaks pigem olema muu õiguslik alus. Juhul kui tegemist on siiski poliitika kujundamise eesmärgil tehtava analüüsi või uuringuga, siis selle puhul kontrollib inspektsioon eelnevalt IKS § 6 tingimuste täitmist.

Kui poliitika kujundamise eesmärgil tehtavas uuringus või analüüsis kavandatakse töödelda ka eriliiki isikuandmeid, peab asjaomase valdkonna eetikakomitee kontrollima enne IKS §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon.

Teadusuuringutega, milleks loetakse ka poliitika kujundamise eesmärgil tehtavad täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, seonduva oleme avanud siin Isikuandmed uuringutes. Sellelt lehelt on leitav ka teadusuuringu läbiviimise taotlusvorm. Taotlusvormil olevad küsimused võivad samuti Teid aidata konkreetse tegevuse jaoks loa vajalikkuse hindamisel. Tavapäraselt vaatame teadusuuringu taotlused läbi kuu aja jooksul. Kui taotlust on vaja täpsustada või täiendada, võib läbivaatamise aeg selle võrra pikeneda. Samuti võib taotluse läbivaatamise aeg pikeneda juhul, kui eriliiki isikuandmete puhul on vaja ära oodata eetikakomitee kooskõlastus.

Loodan, et minu selgitustest on abi. Vajadusel olen valmis Teie täiendavatele küsimustele vastama.

Head soovides

Agnes Järvela
Jurist (tiimijuht)
[email protected]
627 4145

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube

Lisa 1_Partnerlusleping Statistikaamet.pdf

PARTNERLUSLEPING 21.10.2024 nr 6.4-1/24/15

Haridus- ja Noorteamet, (edaspidi elluviija) registrikood 77001292, asukohaga Lõõtsa 4,

11415 Tallinn, keda esindab peadirektor Jaak Raie, ja

Statistikaamet (edaspidi partner), keda esindab peadirektor Urmet Lee, kes tegutseb

põhimääruse alusel

edaspidi koos nimetatud ka pooled,

võttes aluseks haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023 käskkirja nr 221 Haridus- ja

noorteprogrammi meetme „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva

sekkumise „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja selle

muudatused (edaspidi programm)

sõlmivad käesoleva partnerluslepingu alljärgnevas:

1. Lepingu dokumendid

1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles

lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja

moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

1.2. Lepingul on sõlmimisel järgmised lisad:

1.2.1. Lisa 1 – Partneri tegevuskava 2024.

1.2.2. Lisa 2 – Aruande vorm.

1.2.3. Lisa 3 – Maksetaotluse vorm.

2. Lepingu eesmärk ja ese

2.1. Vastavalt programmi punktile 11.1.6 sõlmivad pooled lepingu, millega sätestatakse

partnerile tegevuskava ja ühiku hind ühel eelarveaastal, määratletakse poolte õigused

ja kohustused ning vastutus programmi raames toetatavate tegevuste elluviimisel.

2.2. Lepingu ese on programmi punktis 2.1.3 nimetatud tegevuse „Noortevaldkonna seire-

ja analüüsisüsteemi tugevdamine“ elluviimine: noorte ja noortevaldkonna kohta

andmete kogumine, kättesaadavuse ja analüüsi tagamine, osalemine noorteseire

juhtimislaua arendamises ning andmekirjaoskuse suurendamisele suunatud tegevuste

elluviimisel.

2.3. Partner vastutab lepingus määratletud tegevuste ja eelarve rakendamise eest käesolevas

lepingus ja selle lisades sätestatud ulatuses.

2.4. Käesoleva lepingu eelarve jaguneb alljärgnevalt:

2.4.1. ühikuhinna alusel vastavalt programmi punktidele 9.2.12 ja 10.5. Ühikuhind on

ühel kalendriaastal (12 kuud) lepingujärgselt teostatud tööde eest 26 000 eurot.

2.4.2. Tegelike kulude alusel vastavalt programmi punktidele 9.2.13 ja 10.6 noorteseire

juhtimislaua IT-arendamise kulud, mis on elluviijaga kokku lepitud ja kajastuvad

aastases tegevuskavas, kumulatiivses summas kuni 60 000 eurot.

3. Mõisted

3.1. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja tegevuse elluviimiseks

vajalik, mis on tehtud programmi abikõlblikkuse perioodil kooskõlas toetuse andmise

tingimuste programmiga, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud

nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende

vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud.

3.2. Abikõlbmatu kulu on kulu, mis ei vasta lepingu punktis 3.1. viidatud abikõlbliku kulu

definitsioonile. Abikõlbmatut kulu ei hüvitata.

4. Poolte õigused ja kohustused

4.1. Partner kohustub:

4.1.1. täitma lepingus toodud ülesandeid ja viima ellu lepingu punktis 2.2. loetletud

tegevused vastavalt iga-aastasele tegevuskavale (lisa 1), sh tulemuste tutvustamine

ja jälgima nende vastavust programmi eesmärkidele ning tegema elluviijaga

igakülgset koostööd programmi eesmärkide saavutamiseks;

4.1.2. täitma Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-

des 10 ja 11 sätestatud partneri kohustusi;

4.1.3. kasutama Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja järgima

teavitusnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele ning täitma muid nimetatud

õigusaktist tulenevaid kohustusi;

4.1.4. nimetama Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium), Haridus- ja

Noorteametit ja Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastust lepingus kirjeldatud

tegevuste toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud,

trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, samuti kasutama

võimalusel ministeeriumi ja elluviija logo;

4.1.5. saavutama tähtaegselt kokkulepitud eesmärgid ja tulemusnäitajad;

4.1.6. tegema toetatavad tegevused abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 30.

juunil 2029. a ning kasutama programmi läbiviimiseks eraldatud vahendeid

nõuetekohaselt, vastavalt lepingu punktis 2.4. kokku lepitud eelarvele, järgima

läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning õigusaktides sätestatut,

vältima topeltrahastamist muudest Euroopa Liidu rahastamisallikatest ning huvide

konflikti kaasa toovaid tehinguid;

4.1.7. katma omavahenditest võimalikud mitteabikõlblikud kulud;

4.1.8. elluviija kirjalikul nõudel kandma kümne (10) tööpäeva jooksul elluviijale tagasi

mittesihtotstarbeliselt ja programmi tingimustele mittevastavalt kasutatud toetuse;

4.1.9. koostama ja esitama elluviijale järgmise kalendriaasta detailse tegevuskava ja

sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 10. novembriks, mis poolte

kokkuleppel kehtestatakse lepingu lisas partneri tegevuskavana vastavalt

aastaarvule;

4.1.10. esitama elluviijale aastased vahearuanded 7. jaanuariks 31. detsembri seisuga

(välja arvatud 07.01.2024) ning poolaastased vahearuanded 7. juuliks 30. juuni

seisuga vastavalt lepingu lisa 2 vormil;

4.1.11. esitama elluviijale lepingu lisas 2 toodud vormil lõpparuande hiljemalt 08.

juuniks 2029. a;

4.1.12. esitama elluviijale kulude tegemise aluseks olevad asutusesisesed korrad ja

eeskirjad vastavalt elluviija nõudele;

4.1.13. võimaldama elluviijal tutvuda tegevuste rakendamise käigus tekkinud

dokumentidega;

4.1.14. võimaldama elluviijal kontrollida partneri esitatud aruannete õigsust, rahaliste

vahendite saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse

kasutamise sihipärasust;

4.1.15. esitama lepingu täitmisega seonduvale elluviija päringule vastused viie (5)

tööpäeva jooksul, kui elluviija ei ole määranud pikemat tähtaega;

4.1.16. informeerima elluviijat koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja

asjaoludest, mis takistavad partneril lepingu täitmist, ning lepingu ja selle lisade

muutmise vajalikkusest;

4.1.17. arvestama elluviija poolt kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhiste ning

nõuetega, kui need on põhjendatud ja tulenevad programmi puudutavatest

seadustest ja käesolevast lepingust;

4.1.18. võimaldama „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses“ (edaspidi ÜSS2021_2027)

§ 24 lõigetele 1 ja 2 nimetatud auditi, järelevalve ja kontrolli teostamist ning

osutama selleks igakülgset abi;

4.1.19. tagama, et audiitoritele on tagatud ligipääs tegevuskava elluviimist puudutavale

dokumentatsioonile, sh informatsioonisüsteemidele, andmebaasidele ja

originaaldokumentidele;

4.1.20. süstematiseerima ja säilitama informatsiooni ja dokumentatsiooni

nõuetekohaselt;

4.1.21. vastavalt ÜSS2021_2027 § 18 kulu abikõlblikkust tõendavaid ja toetuse

kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitama vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat

alates selle aasta 31. detsembrist arvates, millal on kõikide projektis abikõlblikuks

arvatud kulude alusel toetuse lõppmakse välja makstud, välja arvatud juhul, kui

muust õigusaktist tuleneb teisiti;

4.1.22. aitama igati kaasa programmi seirele ja hindamisele.

4.2. Partneril on õigus:

4.2.1. viia ellu iga-aastases tegevuskavas kirjeldatud tegevusi ning teha muudatusi

tegevuste ajakavas ja metoodikas oma nägemuse järgi ilma elluviijat teavitamata,

kui need ei muuda tegevuse eesmärki ega mõjuta punktis 4.1.9. nimetatud

kalendriaasta eelarvet ja tegevuskava;

4.2.2. tegevuse abikõlblike kulude hüvitamiseks.

4.3. Elluviija kohustub:

4.3.1. andma partnerile viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku abi, infot,

materjale jm;

4.3.2. andma partnerile lepingu lisades olevate dokumentide täitmist lihtsustavat

informatsiooni ning konsulteerima partnerit nende täitmisel;

4.3.3. tegema partnerile väljamakse toetuse tegevuste läbiviimiseks vastavalt

kinnitatud tegevuskavale, kui tegevused on tehtud või tulemused saavutatud ning

rakendusüksuse poolt abikõlblikuks tunnistatud kulude ulatuses kuni kümne (10)

tööpäeva jooksul alates toetuse laekumisest elluviija arvele;

4.3.4. tegema toetuse lõppmakse kümne (10) tööpäeva jooksul peale tegevuse

lõpparuande kinnitamist ja rakendusüksuse poolt vastava koond-maksetaotluse

kinnitamist;

4.3.5. vähendama või hoidma makset kinni, kui partneri poolt esitatud ja kulu

tõendavad dokumendid ei ole korrektselt vormistatud või sisaldavad vastuolulist

informatsiooni;

4.3.6. peatama toetuse väljamaksmise või sellest loobuma, kui kulud on abikõlbmatud

vastavalt lepingu punktile 3.2., kui tegevused ei vasta ettenähtud tegevuskava

nõuetele või toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või

eesmärkidele või kui partner pole vastanud elluviija päringule, kui toetust

taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks ja muudes perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toodud juhtudel.

4.4. Elluviijal on õigus:

4.4.1. ühenädalase etteteatamisega kontrollida tegevuste elluviimist partneri

territooriumil, ruumides või sellega seotud üritustel ja koolitustel, samuti partneri

ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist;

4.4.2. lasta tegevuste vahe- ja lõpparuandeid ekspertidel hinnata, kes hindavad

aruandeperioodil saavutatud eesmärkide, tulemuste ja tegevuste vastavust

tegevuste eesmärkidele ja ajakavale. Juhul, kui aruannete hindamise tulemusena

selgub, et tegevused ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades ära toodud

eesmärke ja tulemusi, on elluviijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või

täielikult peatada või alustada läbirääkimisi partneriga muudatuste tegemiseks

tegevuskavasse;

4.4.3. lugeda partneri kulu abikõlbmatuks kuluks ja keelduda seda kas osaliselt või

tervenisti katmast, kui partner on rikkunud lepingut või eiranud seaduste või

muude regulatsioonide nõudeid.

5. Poolte esindajad

5.1. Elluviija nimetab oma esindajaks lepingu täitmisel Jevgenia Gerassimenko,

[email protected].

5.2. Statistikaamet nimetab oma esindajaks ja lepingu tingimustele vastavuse ja täitmise

eest vastutajateks: Triinu Arak, [email protected].

5.3. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui rakendusasutuse esindajaks on Tuulikki Sillajõe,

[email protected].

5.4. Poolte volitatud esindajatel on õigus esindada pooli kõikides lepinguga seotud

küsimustes ja teadete vahetamises, v.a lepingu muutmine, lepingu lõpetamine ning

leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. Pooltel on õigus igal

ajal määrata uus volitatud esindaja, teavitades teist poolt sellest vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (teavitada võib ka uus volitatud esindaja ise).

6. Kulude hüvitamine

6.1. Ühikuhinna alusel makstakse toetust vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1.

6.1.1. Tegevuse elluviimisel ühikuhinna alusel makstavaks ühikuks on partneri poolt

tehtava töö maht ühes kalendriaastas vastavalt sõlmitud lepingule ning iga-

aastasele tegevuskavale (lisa 1). Ühikuhinda makstakse üks kord aastas eelneva

kalendriaasta kohta. Kui kalendriaasta jääb lühemaks kui 12 kuud, siis

vähendatakse ühikuhinda proportsionaalselt.

6.1.2. Ühikuhind on lõplik kulu juhtimislaudadel oleva teabe uuendamisel ning

arendamisel ning eksperimentaalarenduste läbiviimisel. Muid kulusid, mis

partneril nende ülesannete täitmisel tekivad, ühikuhinnale lisaks ei hüvitata.

6.1.3. Makse eelduseks on lepingu lisas 2 toodud vormil partneri koostatud

sisuaruanne, mis hõlmab kogu aastat ning sisaldab kirjeldust tegevuskava järgselt

tehtust. Makse aluseks on partneri koostatud, elluviija ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi poolt kinnitatud sisuaruanne ja rakendusüksuse poolt

abikõlblikuks tunnistatud ühikuhind.

6.2. Tegelike kulude alusel makstakse toetust vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile

1.

6.2.1. Partner esitab elluviijale lepingu lisas 3 toodud vormil maksetaotluse lepingu

punktis 2.4.2. kohaselt tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta.

Maksetaotlust saab esitada allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatuna

elektrooniliselt mitte sagedamini kui üks kord kvartalis järgneva kuu 10.

kuupäevaks, kui pole elluviijaga kokku lepitud teisiti.

6.2.2. Partner esitab elluviija nõudel maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust

tõendavad dokumendid.

6.3. Elluviija edastab rakendusüksusele koond-maksetaotlusega ühikuhinna ja/või partneri

esitatud maksetaotlused.

6.4. Kui ühikuhind ja/või maksetaotlus või tegevused ei vasta ettenähtud tegevuskava

nõuetele või toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või

eesmärkidele või kui partner pole vastanud elluviija päringule, on elluviijal õigus jätta

ühikuhind ja/või maksetaotlus rakendusüksusele edastamata või jätta partneri esitatud

kulud rakendusüksuse jaoks koostatud koond-maksetaotlusest välja.

6.5. Elluviija teavitab partnerit väljamakse menetlemise protsessist rakendusüksuses.

6.6. Elluviijal puudub kohustus maksta lepingu alusel partnerile välja summasid, mida

rakendusüksus ei ole elluviijale välja maksnud.

6.7. Viimase ühikuhinna ja/või maksetaotluse esitab partner elluviijale koos lõpparuandega.

Viimane väljamakse tehakse partnerile pärast lepingu tingimuste ja kohustuste täitmist

ning lõpparuande heakskiitmist elluviija, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

rakendusüksuse poolt.

7. Teavitamine, avalikustamine ja intellektuaalne omand

7.1. Pooltel on tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele kohustus teavitada sihtgruppe ning

avalikkust, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidavate tegevustega.

7.2. Varalised õigused uuringu ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda uuringu

ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada

vastava kaitsedokumendi omanikuks, kuuluvad partnerile, kelle töötajad selle tulemuse

on loonud. Kolmandatele isikutele antakse uuringu tulemusi, millega kaasnevad

intellektuaalse omandi õigused, kasutada turutingimustel.

7.3. Uuringu tulemused, millega ei kaasne intellektuaalse omandi õigused, on avalik teave

ja pooled kohustuvad selliseid uuringu tulemusi laialdaselt levitama.

7.4. Partner tagab, et uuringu teostamisega seotud isikud (asjaomase partneri töötajad,

alltöövõtjad jms) annavad talle üle nende poolt läbiviidud uuringu tegevuste ja nende

tulemuse suhtes intellektuaalse omandi varalised õigused. Samuti tagab partner, et tal

on võimalik kasutada oma töötajate ja alltöövõtjate autorite isiklikke õigusi ulatuses,

mis võimaldab tal intellektuaalse omandi varaliste õiguste täies mahus teostamist

vastavalt lepingus kokkulepitule.

8. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

8.1. Elluviija nõuab partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on

kasutatud abikõlbmatute kulude hüvitamiseks.

8.2. Elluviijal on õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui

8.2.1. ilmneb asjaolu, mille korral lepingut ei oleks sõlmitud;

8.2.2. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;

8.2.3. partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

8.2.4. ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata või

lepingus sätestatud tähtaegu ei ole järgitud partnerite süül;

8.2.5. elluviija poolt partnerile tehtud ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva

rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise

tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata;

8.2.6. partner ei ole täitnud lepingus või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates

alusdokumentides õigusaktides talle pandud kohustusi;

8.2.7. partner on teeninud tulu, mis kuulub lepingu alusel saadud toetusest

mahaarvamisele.

8.3. Partner peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas

neljakümne viie (45) kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kättesaamise

päevast arvates.

8.4. Kui partner peab toetuse osaliselt tagasi maksma, võib elluviija sama lepingu raames

järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa

ulatuses.

8.5. Elluviija võib peatada lepingul põhinevad toetuse väljamaksed kuni tagasinõutava

summa lõpliku tagasimaksmiseni.

8.6. Kui tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtaja jooksul toetust ei tagastata, on elluviijal

õigus nõuda partnerilt tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,1

protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

8.7. Toetuse tagasimaksmisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras:

esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis, seejärel tagastatav toetus või selle osad,

alates varaseimast võlgnevusest.

9. Vastutus

9.1. Pooled täidavad omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides

vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat.

9.2. Partner vastutab elluviija ees tegevuse kulude abikõlblikkuse eest. Juhul, kui hilisema

auditeerimise käigus selgub, et partneri tegevused ei vastanud nõuetele ja

rakendusüksus nõuab elluviijalt toetuse tagastamist, arvestab elluviija abikõlbmatute

kulude eest makstud hüvitise maha järgmistest väljamaksetest või tagastab partner

elluviijale viimase nõudmisel toetuse, mis kanti üle abikõlbmatuteks osutunud

tegevuste hüvitamiseks.

9.3. Partner on kohustatud hüvitama valeandmete esitamise, andmete muutumisest

mitteteatamise või muudatuste nõutaval viisil vormistamata jätmise tagajärjel

elluviijale tekkinud kahju.

9.4. Elluviija vastutab toetuse andmise tingimuste nõuetekohase täitmise eest

rakendusüksuse ees.

9.5. Elluviija ei vastuta kaudsete kahjude eest, mis partnerile lepingu rikkumisest on

tekkinud.

9.6. Pool vastutab lepingus ja selle lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning

hüvitab teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega

tekitatud otsese varalise kahju.

9.7. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt,

viivitamatult, aga mitte hiljem kui neljateistkümne (14) päeva jooksul arvates päevast,

millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea

teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi

üle andmata jätmises.

9.8. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise, mittevabandatava täitmata jätmise või

mittekohase täitmise korral, välja arvatud juhul kui täitmisest keeldumise või

mittekohase täitmise õigus tuleneb lepingust või seadusest.

9.9. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

9.10. Pool ei vastuta teise poole ees lepingu mittekohase täitmise või täitmata jätmise

eest ja vabaneb talle seeläbi tekkinud kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui lepingu

rikkumine oli tingitud teise poole lepingutingimuste rikkumisest või muust

õigusvastasest tegevusest või tegevusetusest.

9.11. Juhul kui hilisema auditi käigus selgub, et partnerile juba hüvitatud kulutused ei

olnud abikõlblikud ja elluviija või rakendusüksus nõuab partnerilt toetuse osa

tagastamist, siis:

9.11.1. partner arvestab abikõlbmatute kulude eest makstud hüvitise summa maha

järgmistest väljamaksetest vastavalt, või

9.11.2. tagastab elluviija nõudmisel toetuse osa, mis kanti üle abikõlbmatuteks

osutunud kulude hüvitamiseks.

10. Teated

10.1. Partner teavitab elluviijat tegevuste elluviimisel esile kerkinud probleemidest ja

viivitustest ning plaanitavatest muudatustest viivitamatult kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

10.2. Poolte vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated),

kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teate sisu on

informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui

lepingus on ette nähtud teisiti.

10.3. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

10.3.1. teade on üle antud teisele poolele allkirja vastu või

10.3.2. teade on saadetud teise poole lepingus märgitud elektroonilise posti aadressile.

10.4. Punktis 10.2. nimetamata teateid võib edastada vahetult, telefoni või

elektroonilise posti teel.

10.5. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 5, 14.1. ja 14.2. sätestatud

andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne nende muutumist. Kuni selle

ajani loetakse punktides 5, 14.1. ja 14.2. sätestatud andmete alusel edastatud teated

kätte saaduks.

11. Lepingu muutmine

11.1. Lepingu muutmine toimub poolte volitatud isikute vahel sõlmitud kirjaliku

kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana.

11.2. Lepingut muuta sooviv pool esitab vastava ettepaneku teisele poolele kirjalikult .

Teine pool on kohustatud kirjalikult vastama ettepanekule kolmekümne (30) päeva

jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada.

11.3. Lepingu punktides 5, 14.1 ja 14.2 nimetatud poolte esindajate muudatus ja

kontaktandmete muudatused lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

11.4. Elluviija võib lepingut ühepoolselt muuta või lepingust taganeda, kui see on

tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, programmi

eesmärkide, indikaatorite või tegevuskava mittetäitmist. Eelkõige võib elluviija

lepingut ühepoolselt muuta või lepingust taganeda, kui:

11.4.1. partner ei täida „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses”, programmis või lepingus

sätestatuid kohustusi;

11.4.2. muutub partneri juriidiline staatus, struktuur või majanduslik seis, mis takistab

elluviija hinnangul lepinguliste kohustuste täitmist;

11.4.3. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte;

11.4.4. partner ei vasta vähemalt ühele „Halduskoostöö seaduse” paragrahvis 12 lõike 2

punktides 1-3 loetletud tingimustest ega ole võimeline ettenähtud tähtaja jooksul

puudust kõrvaldama;

11.4.5. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

11.4.6. lepingu muutmist nõuab Riigikontroll, Rahandusministeerium, rakendusasutus

või -üksus.

12. Lepingu kehtivus ja lepingust taganemine

12.1. Leping jõustub tagasiulatuvalt alates 01. jaanuar 2024. a ja kehtib kuni pooled

on lepingulised kohustused täitnud 30. juuni 2029. a ning lõpparuande kinnitamiseni

rakendusüksuse poolt.

12.2. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada.

12.3. Elluviija võib lepingu lõpetada, kui juhtkomisjon on teinud aruande hindamise

tulemusena asjaomase ettepaneku ning pooled ei saavuta kokkulepet probleemi

lahendamiseks.

12.4. Pooltel on õigus lepingust ühepoolselt taganeda, teatades vastavast soovist

teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kuuskümmend

(60) päeva ette.

12.5. Pool võib lepingust taganeda etteteatamisaega järgimata, kui teine pool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ega ole kohustuse täitmiseks antud

mõistliku aja jooksul asunud kohustust täitma. Lepingust taganemise korral tekib

pooltel õigus nõuda üksteiselt lepingu alusel saadu tagastamist.

12.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli lepingu olemusest ja teise poole huvist

tulenevatest kohustustest.

13. Muud tingimused

13.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel

põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

13.2. Kõik vaidlused, mis tekivad poolte vahel seoses lepingu ja selle lisade täitmise,

muutmise või lõpetamisega, lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kui

läbirääkimised tulemusi ei anna, lahendatakse vaidlus elluviija asukoha kohtus.

13.3. Pool peab saladuses hoidma talle lepingu täitmisega teatavaks saanud asjaolusid,

mille saladuses hoidmiseks on teisel poolel õigustatud huvi või mille saladuses

hoidmist teine pool on nõudnud. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui poolel on

asjaolude avalikustamiseks teise poole kirjalik luba või kui ta on avalikustamiseks

kohustatud seadusest tulenevalt.

13.4. Lepingu peatükkide ja punktide pealkirjad on ainult lugemise hõlbustamiseks ja

nad ei mõjuta mingil määral peatükkide ega punktide sisu tõlgendamist. Kui kontekst

seda nõuab, tähendavad ainsuses olevad sõnad lepingus mitmust ja vastupidi. Iga

lepingu punkti tõlgendatakse koos vastavate teiste punktidega, lähtudes lepingu mõttest

ja eesmärgist ning poolte omavahelisest praktikast.

13.5. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on

poolte tahteks, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima.

13.6. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest

ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse

edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist.

13.7. Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka peale lepingu lõppemist

neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast

lepingu lõppemist.

13.8. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis

kehtivatest õigusaktidest.

13.9. Leping on koostatud eesti keeles elektroonses vormis ning allkirjastatud

digitaalselt, millest kummalegi poolele on edastatud üks (1) eksemplar.

14. Poolte rekvisiidid ja allkirjad

14.1. Partner: Statistikaamet

reg nr: 70000332

aadress: Tatari 51, Tallinn 10134

telefon: 625 9300

kontaktisik: Triinu Arak

e-post: [email protected]

arvelduskonto: EE891010220034796011, makse saaja on Rahandusministeerium,

viitenumber on 2800045768

14.2. Elluviija: Haridus- ja Noorteamet

reg nr: 77001292

aadress: Lõõtsa 4, Tallinn 11415

telefon: 735 0500

kontaktisik: Jevgenia Gerassimenko

e-post: [email protected]

arvelduskonto: EE891010220034796011, makse saaja Rahandusministeerium,

viitenumber 2800047737, makse selgitus NEET21

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Urmet Lee Jaak Raie

Statistikaamet Haridus- ja Noorteamet

peadirektor peadirektor

Lisa 2_Ministri_2024_KK_nr_1.1-2_24_256.pdf

MINISTRI KÄSKKIRI

26.08.2024 nr 1.1-2/24/256

Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a

käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed

noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja

NEET-staatuses noortele tugimeetmete

pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise

toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a.

3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisa 3_Toetuse andmise tingimuste kehtestamine.pdf

1

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023

käskkirja nr 221„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine

Tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Noortevaldkonna arendamine“, meetmete nimekirja kohaselt meetme 21.4.5.1. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise “Noorsootöö

meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ja meetme 21.4.7.2. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi

ja korda.

21.4.5.1 kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist

aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi (f) „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja

lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustades

õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks“ saavutamisele ning 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega sama poliitikaeesmärgi ja prioriteedi erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu

ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele.

Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu poolt 12. mail 2021. a

vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Horisontaalsetest põhimõtetest on toetatavatel tegevustel puutumus tasakaalustatud regionaalarenguga, soolise

võrdõiguslikkusega, võrdsete võimalustega ja ligipääsetavusega. Tegevused panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihi „Arukas inimene“ ja sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv

ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel

2

järgitakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Tööjõus osalemise määr (15–74a)“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „Ligipääsetavuse

näitaja“. Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse

kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ saavutamisse ning selle mõõdikute täitmisse.

1.1 Toetuse andmise eesmärk

1.1.1 21.4.5.1. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk parandada kõikidele noortele, olenemata nende soost, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja

aktiivsusest kvaliteetsete noortevaldkonna teenuste kättesaadavust ning tugevdada noortepoliitika kujundamist ja rakendamist. 1.1.2 21.4.7.2. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk tõsta kolmanda kooliastme

õpilaste vaimse tervise alast teadlikkust ning suurendada noorte probleemidega toimetulemise oskust viies läbi tõenduspõhised noortele suunatud grupitegevused.

2. Toetatavad tegevused

Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Toetavaid tegevusi viiakse ellu üle-eestiliselt.

Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi.

2.1 Punktis 1.1.1. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine.

Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi parendamist, eesmärgiga muuta kvaliteetsed teenused noortele piirkondlikult kättesaadavamaks, seejuures suurendada noorte kaasatust

tegevustesse ning soodustada nende huvi ja püsimist haridussüsteemis.

3

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis tõstavad noorsootöö ja huvihariduse korraldajate1, teenusepakkujate2 ja teiste osapoolte3 võimekust noortele pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisel ning

noorte osalemist kvaliteetsetes teenustes. Kohalikul tasandil teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapooltele viiakse läbi arengu- ja koolitusprogramm, mis suurendab osalejate teadmisi ja oskusi

kvaliteedijuhtimises ja teenuste kvaliteedi parendamisel. Tagatakse tugisüsteem, mis toetab omavalitsusi ja teenusepakkujaid kvaliteedihindamise läbiviimisel, hindamistulemuste analüüsimisel, kvaliteedi parendamisega seotud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ning tegevuste tulemuslikkuse hindamisel.

Korraldatakse vajalike analüüside, koolituste jt vajalike tegevuste läbi viimine, seiratakse tegevuse ellu viimist ning tagatakse tegevuse nähtavus.

Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna Ülikool.

2.1.2 NEET4-staatuses noorte toetamine.

Tegevuse eesmärgiks on noorsootööle, sh noortekeskustele ja noorsootöö organisatsioonidele tuginedes

toetada mitteaktiivseid noori, st mittetöötavaid, mitteõppivaid ja koolitustel mitteosalevaid ehk NEET- staatuses ja NEET-staatuse riskis olevaid noori. Toetatakse mobiilse noorsootöö5 rakendamist piirkondades, kus NEET-olukorras olevate ja töötute noorte arv/osakaal on kõrgem ning tagatakse nendes

piirkondades noorsootöö võimalusi kasutades, sh noore vabatahtlikus tegevuses osalemist toetades, tugi sihtrühma kuuluvatele noortele. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on tugitegevuste

fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine. Mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ning NEET-staatuse riskis olevate noortega töötavate

spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuste toetamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu arenguprogramme, mis lähtuvad sihtrühma kuuluvate noortega töötavate spetsialistide tööspetsiifikast, töö keskkonnast ja

arenguvajadustest. Planeeritakse vajalikke tugi- ja arendustegevusi, et toetada tegevuse edukat elluviimist, arendamist ning

jätkusuutlikkust. Sealhulgas toetatakse noorsootöö korraldajaid, noortekeskusi ja noorsootöö organisatsioone tegevuste planeerimisel, rakendamisel ning tulemuslikkuse hindamisel. Seiratakse ja

analüüsitakse tegevuse elluviimist ning planeeritakse vajalikud arendustegevused. Korraldatakse vajalike materjalide, nt käsiraamatute, tugi- ja juhendmaterjalide väljatöötamine ja kättesaadavus, analüüside valmimine ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimine.

2.1.3 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine.

Tegevuse eesmärgiks on tagada noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi6 toimimine ja edasiarendamine ning noortevaldkonna töötajate, noorsootöö korraldajate ning noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse

teenuste pakkujate andmekirjaoskuse tõstmine. Seiratakse noortevaldkonna teenuste kvaliteeti ja mõju ning toetatakse kvaliteedi ja mõju hindamise meetodite ja hindamisinstrumentide järjepidevat arendamist

1 Kohalikud omavalitsused. 2 Näiteks huvikoolid, noortekeskused, noorteühingud jne. 3 Näiteks noorsootöö ja huvihariduse esindusorganisatsioonid. 4 NEET – not in employment, education, or training (ingl k). Noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitustel. 5 Mobiilne noorsootöö hõlmab endas tööd avalikus ruumis, individuaaltööd, grupitööd ja võrgustiku - ning kogukonnatööd. 6 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi ülesehitus on kirjeldatud Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035.

4

ning rakendamist. Viiakse läbi tegevusi noorte ja noorsootöö uurimise populariseerimiseks ja kvaliteedi toetamiseks, sh edendatakse sellekohast rahvusvahelist koostööd ning toetatakse noortevaldkonna jaoks

tähenduslikku teadus- ja arendustegevust, sh noortevaldkonna andmealaseid uuendusi. Tagatakse noorte ja noortevaldkonna andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalike olemasolevate veebikeskkondade7

toimimine ning viiakse läbi tegevusi andmete kvaliteedi parandamiseks ja andmehalduse süsteemi korrastamiseks.

Koostatakse ja avaldatakse noorte või noortevaldkonna seisundit käsitlevaid analüüse ja uuringuid. Vajadusel viiakse läbi teisi analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja mõju

nähtavust toetavaid tegevusi või võetakse noorte ja noortevaldkonna olukorda kirjeldavate andmete kogumiseks ja avalikustamiseks kasutusele veebikeskkondi või infotehnoloogilisi lahendusi.

Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

2.1.4 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused. Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja

muul moel meetme tegevustest, tegevuste elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel.

2.2 Punktis 1.1.2. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine.

Tegevuse eesmärgiks on pakkuda kolmandasse kooliastmesse sobivat lähenemist, mis toetab noorte vaimset tervist ja suitsiidide esmast ennetust.

Kohandatakse koostöös teadus- ja koolitusasutustega koolipõhise ennetusprogrammi Youth Aware of

Mental Health (edaspidi YAM) materjale. Toetatakse koostööd haridusasutuste, kohaliku kogukonna ja YAM programmi elluviijate vahel ning tagatakse, et noortele suunatud materjalid on aja- ja asjakohased.

2.2.2 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused.

Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja

muul moel meetme tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel.

7 Elluviija ja partnerite hallatavad olemasolevad keskkonnad (näiteks noorteseire juhtimislauad, noorteuuringute andmebaas,

HaridusSilm jt).

5

3. Tulemused

3.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste tulemusel:

3.1.1 On paranenud kõikidel noortepoliitika kujundamise ja rakendamise tasanditel tegutsejate teadmine noorte olukorrast ja vajadustest ning seeläbi on tõusnud võimekus kujundada poliitikat,

korraldada ja pakkuda noortele kvaliteetseid teenuseid ja tuge ning maandada noorte tõrjutusriski; 3.1.2 On toetatud noorte osalemist noore vajadustele ja ootustele vastavates teenustes ning teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapoolte teadlikkus teenuste kvaliteedi tagamisest

on tõusnud; 3.1.3 Mitteaktiivsed noored, st NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored on saanud

tööturule siirdumiseks ja/või haridustee jätkamiseks noorsootöös vajalikku tuge ning; 3.1.4 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamise tulemusel on korrastatud noortevaldkonna andmehalduse süsteemi, suurendatud noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte

andmeteadlikkust ja andmekirjaoskust, toimub järjepidev noortevaldkonna teenuste mõju ja kvaliteedi hindamine ning jätkusuutlik teadus- ja arendustegevus.

3.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste tulemusel:

3.2.1 On Eesti oludele sobivaks kohandatud koolipõhine ennetusprogramm YAM ning ellu on viidud noorte vaimset tervist toetavad tegevused kolmanda kooliastme noortele.

3.2.2 On tagatud võimekus Eestis kohapeal programmi juhendajatele suunatud koolitusi läbi viia ning juhendajad ja assistendid on vajalikud koolitused läbinud.

3.3 Punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist

mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Tabel 1: Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. tulemus- ja väljundnäitajad

RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA VÄLJUNDNÄITAJAD

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Noorsootöö teenustes osalenute arv

(osalemiskord)

0

84 000

Vahe- ja lõpparuannete alusel loendatakse 7–26-aastaste noorte

osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), kumulatiivselt.

Noorsootöö teenustes

osalenud NEET noorte arv (osalemiskord)

0

2100

10 000

Vahe- ja lõpparuannete alusel

loendatakse 15–26-aastaste NEET noorte osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), kumulatiivselt.

Teenust saanud noorte arv

(unikaalsed isikud)

0 0 1440 Loendatakse tegevuses osalenud

unikaalseid noori (kumulatiivselt). Väljundnäitaja sihttase kogu meetme

(21.4.7.2) peale on 2940, millesse antud TAT panustab 1440 osalejaga (vt ka

6

tegevuse spetsiifiline väljundnäitaja tegevusele 2.2.1).

RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA TULEMUSNÄITAJA

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Lähtetase

või

võrdlus-

väärtus

Võrdlus-

aasta

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugimeetmetes

osalenud NEET noored, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on

väljunud NEET noore staatusest (%

osalejatest)

68%

2016– 2020

65%

Vahe- ja lõpparuannete alusel

hinnatakse NEET noore staatusest väljunud noorte osakaalu kõigist noortest, kes on vastavat teenust saanud

ja kellel on teenusest väljumisest möödas 6 kuud.

TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Väljundnäitaja tegevusele 2.1.1. noortevaldkonna

kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine.

Teenusstandardite piloteerimise järgselt standardeid

rakendavate omavalitsuste

osakaal arenguprogrammis osalenud

omavalitsustest

0

50%

Toetuse saaja aruanded.

Väljundnäitaja tegevusele 2.1.2.

NEET staatuses noorte toetamine.

Noorsootöö teenustes osalenud

NEET noorte arv

0

2100

10 000

Näitaja ühtib rakenduskava ja

meetmete nimekirja näitajaga

Väljundnäitaja

tegevustele 2.1.4. ja 2.2.2. kommunikatsiooni- ja

teavitustegevused.

Loodud ja ellu

viidud kommunikatsiooni- strateegia

0

1

Vahe- ja

lõpparuannete alusel hinnatakse kommunikatsiooni-

strateegia elluviimist.

Väljundnäitaja

tegevusele 2.2.1. noorte vaimset tervist toetavate tegevuste

elluviimine.

Teenust saanud

noorte arv

0

1440

Loendatakse

unikaalseid isikuid (kumulatiivselt). Panustab meetmete

7

nimekirja väljund- näitajasse.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1 Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 5.2 Punktis 2.1. toodud tegevuste 2.1.1. ja 2.1.3. partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium ja

Tallinna Ülikool ning tegevuse 2.1.3. puhul lisaks Statistikaamet ja Tartu Ülikool.

6. Sihtrühm

6.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 eluaastat, sh NEET-

staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored. Prioriteetse sihtrühmana käsitletakse 16–18- aastaseid noori, et suunata selle sihtrühma noori haridusteed jätkama pärast põhihariduse

omandamist. Lisaks on sihtrühmaks noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused); noortevaldkonna asutused, ühingud ja organisatsioonid ning nende töötajad (sh vabatahtlikud); seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud); koolituste ja uuringute

teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad; noorsootöö ja siduserialade üliõpilased ja õppejõud; ametnikud jt.

6.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on kolmanda kooliastme õpilased , haridus- ja

noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused), noorte juhendajad (sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, õpetajad, noorsootöötajad) ning haridus- ja noortevaldkonna asutused.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve

8.1 Meetme 21.4.5.1 „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise

„Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ kogumaksumus on 12 637 996 eurot, millest EL toetuse osakaal on

70% ehk 8 846 597 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 3 791 399 eurot.

Tabel 2: Meetme 21.4.5.1. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve

2.1.1. Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine

4 048 076

2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine 5 029 255

8

2.1.3. Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine

2 915 066

2.1.4. Kommunikatsiooni- ja

teavitustegevused 120 235

Horisontaalsed tegevused 525 364

EELARVE KOKKU 12 637 996

8.2 Meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ alategevuse „Noorte

vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ kogumaksumus on 1 026 417 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 718 492, riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 307 925.

Tabel 3: Meetme 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve

2.2.1. Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine

973 984

2.2.2. Kommunikatsiooni- ja

teavitustegevused 9 765

Horisontaalsed tegevused 42 668

EELARVE KOKKU 1 026 417

9. Kulude abikõlblikkus

9.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mail 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2 Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud

kulud:

9.2.1 otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja

3−6; 9.2.3 hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitlustega seotud kulud, sh kulud meenetele ja auhindadele;

9.2.4 tugi-, juhend-, koolitus- ja õppematerjalide (sh video- ja veebikoolituste ning materjalide) ning käsiraamatutega seotud kulud (sh litsentsi- ja autoritasud) ja kirjastamise kulud;

9.2.5 infopäevade, seminaride, koolituste, töötubade, konverentside, õppereiside ja muude ürituste kulu, sh neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ligipääsetavuse tagamisega füüsilises ja virtuaalses keskkonnas seotud kulud ning kulud

meenetele; 9.2.6 tõlkekulud, sh suuline- ja kirjalik tõlge (kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge,

subtiitrite lisamine);

9

9.2.7 turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (nt trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud), sh kulud meenetele ja auhindadele;

9.2.8 nõustamis- ja konsultatsioonitegevuste kulud; 9.2.9 tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste

lahenduste (nt veebilehtede ja -keskkondade) loomise, arendamise, majutamise, haldamise, hooldamise ja muude sarnaste teenuste kulud ning litsentside hankimisega seotud kulud; 9.2.10 välislähetustega seotud kulud;

9.2.11 muud toetatava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 9.2.12 alategevuses 2.1.3 noorteseire juhtimislaual oleva teabe uuendamise ja arendamise ning

eksperimentaalanalüüside läbiviimise kulud ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühel eelarveaastal lepingujärgselt teostatud töö eest on 26 000 eurot. 9.2.13 alategevuse 2.1.3 elluviimisel juhtimislaua IT-arenduste kulud, mis on elluviijaga kokku

lepitud ja kajastuvad aastases tegevuskavas.

9.3 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

9.3.2 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste

elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3.

10.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse

määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1.

10.3 Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.4 Lõppmakse taotlus esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT

tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 10.5 Tegevuse 2.1.3 elluviimisel maksab elluviija partnerile Statistikaamet tehtud tegevuste, v.a

juhtimislaua IT-arendus, eest eelarveaasta kohta kord aastas ühikuhinna alusel 26 000 eurot.. Makse aluseks on partneri koostatud, elluviija ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud sisuaruanne, mis hõlmab kogu eelarveaastat ja mis sisaldab kirjeldust lepingujärgselt

tehtust. 10.6 Tegevuse 2.1.3 elluviimisel hüvitab elluviija partnerile Statistikaamet juhtimislaua IT-arenduste

kulud tegelike kulude alusel kumulatiivses summas kuni 60 000 eurot.

10

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on

elluviija kohustatud:

11.1.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. novembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus;

11.1.2 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuskavale ja eelarvele; 11.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade

lõikes; 11.1.4 esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.1.5 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva

jooksul peale aastase tegevuskava ja eelarve kinnitamist; 11.1.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning

mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri puhul kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava punktis 11.1.1. nimetatud tegevuskava osana; 11.1.7 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

11.2 Partneri kohustused

11.2.1 Partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

12.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema

kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1 punktis 3.3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitajate ala- või

ületäitmise kohta; 12.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ettevõetud abinõudest. 12.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise

lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning

puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas

aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.6 Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund - ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi

11

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7 Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustus rakendub järgmistele punktis 2 nimetatud (ala)tegevustele ja sihtrühmadele eeldusel, et nimetatud koolitus- või arenguprogrammid kestavad üle 32 akadeemilise tunni osaleja kohta:

12.7.1 Tegevus 2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine – kvaliteedijuhtimise koolitusprogrammis osalevad spetsialistid .

12.7.2 Tegevus 2.1.2 NEET-staatuses noorte toetamine – arenguprogrammis osalevad spetsialistid. 12.7.3 Tegevus 2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine – Youth Aware of

Mental Health koolitusel osalevad spetsialistid. 12.8 ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning

rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Lisa 4 Partneri tegevuskava 2025.xlsx

Outlook-cn2q0fl1.png

image001.jpg