Vastus täiendavale pöördumisele

Tere!

Tänan pöördumise eest, võtan siinkohal Agneselt vastamisjärje üle.

Esmalt selgitan, et AKI saab õiguslikult siduva seisukoha anda ainult järelevalvemenetluses, mille käigus selgitatakse välja kõik olulised asjaolud. Nõustamise raames saab AKI anda üldiseid selgitusi.

Saan Teie pöördumisest aru nii, et soovite vastuseid küsimustele, kas saate taotleda AKI loa eriliigilistel isikuandmetel põhinevate andmetabelite avalikustamiseks, kui mitte, siis kas saate neid avalikustada ministri käskkirja alusel.

AKI pädevuses on ainult IKS § 6 lg 5 kohaselt poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavate uuringute kooskõlastamine (nn loa andmine), nagu Agnes eelnevalt selgitas. Kusjuures AKI luba ei ole õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks, sh avalikustamiseks.

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh kogumiseks, kasutamiseks, säilitamiseks, avalikustamiseks jne) peab alati olema õiguslik alus. Avaliku sektori puhul on õiguslik alus üldjuhul avalikes huvides oleva ülesande täitmine (IKÜM art 6 lg 1 punkt e), teatud juhtudel ka juriidilise kohustuse täitmine (IKÜM art 6 lg 1 punkt c), millele peab lisanduma täiendav siseriiklik regulatsioon (IKÜM art 6 lg 3). Eriliiki andmete töötlemiseks peab täiendavalt olema üks IKÜM art 9 lõikes 2 nimetatud alustest (nt art 9 lg 2 punkt g oluline avalik huvi). IKÜM ei nõua, et regulatsioon peab olema parlamendi poolt vastu võetud seaduses.

Kuid tuleb arvestada, et igasugune isikuandmete töötlemine riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, st niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigikohus on järjepidevalt rõhutanud, et PS § 3 lg 1 esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib intensiivseid põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga. Seejuures ei piisa pelgalt riivet lubava seadusenormi olemasolust – õigusriigile omasest olulisuse põhimõttest tulenevad nõuded ka normile endale. Need kohustavad seadusandjat otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatus ja maht. Mida intensiivsemalt isiku põhiõigust riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon (RKHKo 18.05.2021 nr 3-19-549 p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti peab isikuandmete töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud liikmesriigi õigusaktis.

Siinjuures rõhutan, et eriliiki isikuandmed on oma olemuselt põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud, väärivad erilist kaitset, sest nende töötlemise kontekst võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral ohustada. Seetõttu on selliste andmete töötlemine üldjuhul keelatud, ning erandid sellest keelust on lubatud ainult IKÜM art 9 lg 2 toodud alustel (vt ka eelpool). Eeltoodust tulenevalt on keeruline leida alust rangemat kaitset vajavate isikuandmete avalikustamiseks.

Isikuandmed on isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt igasugune teave, mis võimaldab otseselt või kaudselt tuvastada konkreetse füüsilise isiku. IKÜM ei kohaldu, kui andmed on anonümiseeritud. Anonüümsed on andmed kujul, mis pöördumatult välistab konkreetse isiku nii otsese, kui kaudse tuvastamise. Näiteks teave – Hiiumaal on vanusegrupis 7-11 vene rahvusest meessoost noori 1 – ei saa pidada anonüümseks, kuna konkreetne noor on suure tõenäosusega tuvastatav. Seega, kui sellisel kujul andmete avalikustamiseks ei ole seadusandja poolt kehtestatud selget õiguslikku alust, on avalikustamine keelatud.

Kokkuvõttes tuleb esmalt selgeks teha, millisel õiguslikul alusel, eesmärgil ja ulatuses kogu isikuandmete töötlemine (sh kogumine, kasutamine, avalikustamine jne) toimub ning kas see on kooskõlas ka muude IKÜM artiklis 5 sätestatud andmetöötluse põhimõtetega. Ministri käskkirjast ega selle aluseks olevast seadusest ei nähtu antud juhul isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid. Seega on kogu isikuandmete töötlemise õiguspärasus ebaselge, mistõttu soovitan Teil esmalt konsulteerida ka oma asutuse ning vajadusel valitsemisala ministeeriumi andmekaitsespetsialistiga.

Loodan, et selgitustest on abi. Täiendavate küsimuste tekkimisel vastame meeleldi.

Heade soovidega

Tere!

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses loa küsimisega andmete avaldamiseks ja kasutamiseks.

Teie pöördumisest võib ühest küljest mõista, et olete mõelnud loa taotlemist isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta täidesaatva riigivõimu analüüsi või uuringu läbiviimisel, mida tehakse poliitika kujundamise eesmärgil (isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5). Samas viitab Teie kirjeldatu pidevale andmetöötlusele, sh juba toimunule, mis ei pruugi enam mahtuda mingi konkreetse uuringu või analüüsi raamidesse.

IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mida tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Uuringuna saab käsitleda mingi probleemi või uurimisküsimuse lahendamisele suunatud ajaliselt piiratud ning teadustöö vahendite ja meetodite abil läbiviidavat tegevust. Kui aga tegemist on andmete regulaarse kasutamisega mingi oma avaliku ülesande täitmiseks, siis ei saa seda AKI hinnangul enam uuringuks või analüüsiks pidada. Selliseks pidevaks andmetöötlust eeldavaks tegevuseks peaks pigem olema muu õiguslik alus. Juhul kui tegemist on siiski poliitika kujundamise eesmärgil tehtava analüüsi või uuringuga, siis selle puhul kontrollib inspektsioon eelnevalt IKS § 6 tingimuste täitmist.

Kui poliitika kujundamise eesmärgil tehtavas uuringus või analüüsis kavandatakse töödelda ka eriliiki isikuandmeid, peab asjaomase valdkonna eetikakomitee kontrollima enne IKS §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. 

Teadusuuringutega, milleks loetakse ka poliitika kujundamise eesmärgil tehtavad täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, seonduva oleme avanud siin Isikuandmed uuringutes. Sellelt lehelt on leitav ka teadusuuringu läbiviimise taotlusvorm. Taotlusvormil olevad küsimused võivad samuti Teid aidata konkreetse tegevuse jaoks loa vajalikkuse hindamisel. Tavapäraselt vaatame teadusuuringu taotlused läbi kuu aja jooksul. Kui taotlust on vaja täpsustada või täiendada, võib läbivaatamise aeg selle võrra pikeneda. Samuti võib taotluse läbivaatamise aeg pikeneda juhul, kui eriliiki isikuandmete puhul on vaja ära oodata eetikakomitee kooskõlastus.

Loodan, et minu selgitustest on abi. Vajadusel olen valmis Teie täiendavatele küsimustele vastama.

Head soovides