JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 11.09.2025 nr 13-2/3224-1
Suur-Ameerika tn 1
10122, Tallinn Meie. 16.10.2025 nr 6-4/4173-2
E-post:
[email protected]
Jõelähtme valla poolt Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu eelnõu ja selle KSH aruande eelnõu kooskõlastamata jätmine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 11.09.2025 kirjaga nr 13-2/3224-1 saatnud Jõelähtme vallale kooskõlastamiseks Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu eelnõu (edaspidi: Teemaplaneeringu eelnõu) ja selle KSH aruande eelnõu (edaspidi: KSH eelnõu).
Jõelähtme vald tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit on 11.09.2025 kirja nr 13-2/3224-1 eest.
Jõelähtme vald jätab Teemaplaneeringu eelnõu ja KSH eelnõu kooskõlastamata, kuna Jägala 3 ala ja Maardu III ala põhjapoolne osa on arvatud kõrge prioriteediga lubjakivi alade hulka ning Maardu III ala lõunapoolne osa on arvatud keskmise prioriteediga lubjakivi alade hulka. Üksikasjalikumalt soovib Jõelähtme vald märkida järgmist.
1. Jägala 3 ala tuleks välja arvata kõrge prioriteediga lubjakivi alade hulgast
1.1. Jõelähtme Vallavolikogu mõistab olukorda selliselt, et Jägala 3 ala jääb Ojaveere maaüksuse (katastritunnus: 24505:002:0251) territooriumile.
Ojaveere maaüksus moodustab ühe osa Ruu küla lähiümbruse territooriumist, mille kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse Jõelähtme Vallavolikogu 11.08.2016 otsusega nr 361 algatas.
Ruu küla lähiümbruse näol on tegemist kaitsmist vääriva looduskooslusega, mille eelkõige muudavad väärtuslikuks metsastunud luited.
1.2. Teemaplaneeringu eelnõu ning KSH aruande pinnalt jääb Jõelähtme vallale arusaamatuks, miks on põhjendatud Jägala 3 ala arvamine kõrge prioriteediga lubjakivi alade hulka.
1.2.1. Süüvides Teemaplaneeringu eelnõusse, ilmneb selle leheküljelt 32, et rohelise võrgustiku alasid ning väärtusliku maastiku alasid käsitletakse kollase kategooria aladena. Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 31 antud selgituse kohaselt kehtivad kollase kategooria aladel piirangud, „mille osas on eelnevalt vajalikud täiendavad kooskõlastused (riigikaitse, muinsuskaitse, looduskaitse), uuringud (maavara kvaliteet ja levik), keskkonnakaitselised (olulise mõju vähendamiseks või leevendamiseks) ja/võib sotsiaalsed kokkulepped“.
Jägala 3 ala paikneb nii Harju maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt rohevõrgustiku tuumalas T8, nagu seda on toonitanud ka Riigikohus 15.10.2013 haldusasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 17, kui ka on väärtuslikuks maastikuks.
Jõelähtme valla koostamisel oleva uue üldplaneeringu eelnõu seletuskirja lehekülgedel 41-42 on seonduvalt Ruu küla lähiümbruse väärtusliku maastikuga selgitatud: „Ruu piirkonnaga seonduvat on korduvalt analüüsinud keskkonnaekspert A.Tõnisson. A.Tõnisson on muuhulgas toonud esile, et väärtust omab Ruu piirkonnas leiduv Natura 2000 elupaigatüüp „lood ehk alvarid“ (6280), mis esineb kompaktsemal kujul. Samuti on A.Tõnisson toonitanud, et Ruu luitestik on märkimisväärne, olles Jõelähtme valla territooriumile jäävaks eripäraseks maastikuks, mille kujunemine algas Antsülusjärve perioodil umbes 9500-9000 aastat tagasi. Kui tüüpiliselt on luited kujunenud rööpselt rannikuga, siis Ruu luitestikku iseloomustab omapärane ringikujuline põhiplaan. Samuti muudab Ruu luitestiku väärtuslikuks selle asetsemine lavamaal merest eemal. Ruu luidete suhteline kõrgus küünib 10-12 meetrini, mis on nii Jõelähtme vallas kui ka Eesti oludes laiemalt küllaltki esinduslik. Ruu luitestik on Jõelähtme valla ainus lavamaa luitestik. Seonduvalt Ruu luidete ja luidetel kasvava metsaga on keskkonnaekspert A.Tõnisson selgitanud, et need vastavad Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide „metsastunud luited ja nendevahelised niiske nõod“ (2180 ja 2190) tunnustele. Metsastunud luited (2180) on leviku mõttes Eestis küll neljas metsa elupaigatüüp, mis moodustab aga kokku vaid 0,9% metsaelupaikade registreeritud kogupindalast Eestis. Ruu piirkonnaga seonduvat on käsitlenud ka Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur A.Kont, kelle hinnangul on Ruu luitestiku näol tegemist Jõelähtme valla kõige hinnalisema looduskompleksiga, mis ei kuulu riikliku looduskaitse alla. Ruu piirkonna luiteline maastik on teravas kontrastis ümbruskonna tasase paeplatooga. A.Kondi selgituse kohaselt on Ruu piirkonna geoloogiline ülesehitus vägagi keerulise sisemise struktuuriga, mis muudab antud piirkonna teadusliku uurimise seisukohalt märkimisväärselt väärtuslikuks. Eraldi on toonitanud A.Kont Ruu piirkonda läbiva Kaberla oja ürgoru olulisust, mis moodustab koosmõjus Ruu piirkonnaga ühe kompaktse terviku. Ruu piirkonna kõrgele loodusväärtusele viitab ka mitmete II ja III kaitsekategooria liikide esinemine kõnelausel alal. Sellisteks liikideks on näiteks II kaitsekategooriasse kuuluvad põhja nahkhiir, suurkõrv ja veelendlane ning III kaitsekategooriasse kuuluva aaskaurkell kasvukoht. Piirkonnas on avastatud ka herilaseviu pesa ning kanakulli, merikotka ja kassikaku tegevusjälgi. Ruu piirkonna väärtuslikkust kinnitab tõik, et Ruu piirkond on leidnud mainimist Natura 2000 alade varinimekirjas. Natura 2000 alade varinimekirja koostamine on olnud liikmesriikide valitsusväliste organisatsioonide pädevuses ning sellesse on koondatud need alad, mis valitsusväliste organisatsioonide arvates peaksid lisaks riiklike institutsioonide esitatud loodusaladele kuuluma Natura 2000 võrgustiku. Seonduvalt Ruu piirkonnaga on Natura 2000 varinimekirjas leidnud kajastamist kuue Natura elupaiga esinemine: „kuivad niidud lubjarikkal mullal“ (6210), „liigirikkad niidud lubjavaesel mullal“ (6270), „lood ehk alvarid“ (6280), „vanad loodusmetsad“ (9010), „vanad laialehised metsad“ (9020), „soostuvad ja soo-lehtmetsad“ (9080). Ruu piirkonna väärtuslikkusele kujutab olulist ohtu kaevandamisest huvitatud ettevõtete surve asuda antud maa-alal lubjakivi kaevandama. Karjääri(de) rajamine hävitaks väga pika aja jooksul välja kujunenud keerulise struktuuriga Ruu luitestiku.“
1.2.2. Pidades silmas Teemaplaneeringu eelnõu lehekülgedel 31-32 toodud käsitlust kollase kategooria aladest, jääb arusaamatuks, millise jälgitava ja loogilise mõttekäigu tulemusena on arvatud Jägala 3 ala kui osa tuumalast T8 ning väärtuslik maastik kõrge prioriteediga lubjakivi alade hulka.
1.2.2.1 Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 8 toodud määratluse kohaselt on kõrge prioriteediga lubjakivi aladeks „alad, mis on võimalik ja vajalik esmajärjekorras kasutusele võtta. Alad on geoloogiliselt uuritud, osaliselt või täielikult hinnatud keskkonnamõjude ja osaliselt paiknevad olemasoleva kaevandamise mõjualas“.
Siinjuures viitab Jõelähtme vald tõigale, et võrreldes Teemaplaneeringu eelnõu 04.04.2025 versiooni, mille osas avaldas Jõelähtme vald oma seisukohad 15.05.2025 kirjaga nr 7-9/1725-3, leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi alade määratlusega, on Teemaplaneeringu eelnõu 04.09.2025 versioonis kõrge prioriteediga lubjakivi alade määratlust muudetud. Kui Teemaplaneeringu eelnõu 04.04.2025 versiooni leheküljel 8 toodud määratluse kohaselt oli kõrge prioriteediga lubjakivi ala kolmandaks kohustuslikuks tunnuseks see, et ala on osaliselt kaetud kehtivate kaevandamislubadega, siis 04.09.2025 määratluse kohaselt on kõrge prioriteediga lubjakivi ala kolmandaks kohustuslikuks tunnuseks see, et ala paikneb osaliselt olemasoleva kaevandamise mõjualas.
Mida peaks tähendama ala osaline paiknemine olemasoleva kaevandamise mõjualas, see on jäetud Teemaplaneeringu eelnõus määratlemata.
1.2.2.2. Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 80 on seonduvalt Jägala 3 ala kui kõrge prioriteediga lubjakivi alaga märgitud: „Kattub olemasoleva maardlaga vähemalt 50% ulatuses“. See näib olevat ainsaks põhjenduseks, motiveerimaks, miks Teemaplaneeringu eelnõu 04.09.2025 versiooni leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi ala kohustuslik kolmas tunnus – ala paikneb osaliselt olemasoleva kaevandamise mõjualas – peaks olema Jägala 3 ala osas täidetud.
Viimatine, Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 80 toodud lähenemine on vastuolus MaaPS-i regulatsiooniga, kus maardla olemasolu ei tähenda veel õigust maavara kaevandada. Vastavalt MaaPS §-ile 5 on maardla geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning maavarade registris arvele võetud maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega. Maardla moodustamine maavara lasundi arvele võtmise tulemusena on seega MaaPS-i kohaselt võimalik geoloogilise uuringu tulemusena. Seevastu kaevandamine on võimalik üksnes kaevandamisloa olemasolul, nagu on sätestatud MaaPS § 42 lg-s 1. Teatud maavara lasundi maavarade registris maardlana arvele võtmist ei saa mitte kuidagi samastada või võrdsustada kaevandamisloa andmisega. Maardla olemasolu on üksnes eelduseks kaevandamisloa väljastamise taotluse esitamiseks.
Milliste olemasolevate maardlatega Jägala 3 ala vähemalt 50% ulatuses kattub, seda Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 80 täpsustatud ei ole.
1.2.2.3. Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 81 ülevalt esimeses lõigus on märgitud, et sotsiaalmajanduslik hinnang andis Jägala 3 alale keskmise prioriteedi, kuna „ala kattub osaliselt kohaliku omavalitsuse poolt kavandatava Ruu loodusobjekti ning ÜP-järgse väärtusliku maastikuga.“ Seda, et Jägala 3 ala paikneb Harju maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks nr 4 oleva teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt rohevõrgustiku tuumalas T8, mis on piirkondliku tähtsusega tuumala, Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 81 sisalduvas sotsiaalmajandusliku hinnangu analüüsi refereeringus ei märgita. Samuti on Teemaplaneeringu eelnõus jäänud igasuguse tähelepanuta tõik, et Jägala 3 alal paiknevad Jõelähtme valla kõige esinduslikumad ja väärtuslikumad metsastunud luited.
Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 81 ülevalt esimeses lõigus sisaldub ka eksitav viide KSH eelnõu punktile 7.19. Võrreldes KSH eelnõu 03.04.2025 versiooniga, kus punkt 7.19. käsitles sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, on KSH eelnõu 03.09.2025 versiooni peatükis 7.19. käsitletud kaevandamise mõju kultuuriväärtustele. Ilmselt peaks Teemaplaneeringu eelnõu lehekülje 81 ülevalt esimeses lõigus sisalduma viide KSH eelnõu 03.09.2025 versiooni punktile 7.20.3.7.
1.2.2.4. Olukorras, kus Teemaplaneeringu eelnõu lehekülje 81 ülevalt esimeses lõigus on viidatud sellele, et Jägala 3 ala omab keskmist prioriteeti – tegemist on alaga, mis võetakse kasutusele juhul, kui olemasolevad karjäärid ja kõrge prioriteediga alad ei taga varustuskindlust või kui kõrge prioriteediga alal ei ole maavara kaevandada (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 8) – siis on oluline teha kindlaks, millistest kaalutlustest lähtudes on Teemaplaneeringu eelnõus ikkagi jõutud järeldusele, et Jägala 3 ala näol on tegemist kõrge prioriteediga lubjakivi alaga. Jõelähtme valla hinnangul asjakohased kaalutlused Teemaplaneeringu eelnõus puuduvad.
Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 81 ülevalt teises lõigus on Jägala 3 alal kaevandamist mõjutavate tingimustena toodud esile Jägala 3 ala jäämine rohevõrgustiku tugialasse, ala osaline kattumine vääriselupaigaga, ala kattumine kohaliku omavalitsuse poolt väärtustatava Ruu loodusobjektiga, ala osaline jäämine areholoogiatundlikule alale, ala osaline kattumine väärtusliku põllumajandusmaaga. Jõelähtme valla arvates ei aita Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 81 ülevalt teises lõigus toodud põhjendused kuidagi saada selgust selles, miks peaks Jägala 3 ala olema kõrge prioriteediga lubjakivi alaks.
1.2.2.5. Olukord muutub veelgi ebaselgemaks, kui kõrvutada Teemaplaneeringu eelnõud KSH eelnõuga.
KSH eelnõus on seonduvalt Jägala 3 alaga märgitud järgmist:
1) leheküljel 180 on toodud esile, et Jägala 3 ala „kattub kohaliku tasandil kaitstava Ruu loodusobjektiga, mis on ka üldplaneeringu-järgne väärtuslik maastik. Jõelähtme valla sõnul kasutatakse ala aktiivselt virgestus- ja puhketegevusteks.“ Seejuures on KSH eelnõu leheküljel 180 küll viidatud Jõelähtme valla 15.05.2025 kirja nr 7-9/1725-3 lisadeks nr 1 ja 3 olevatele A.Tõnissoni arvamustele, kuid käsitlemata on jäetud sama kirja lisaks nr 2 oleva A.Kondi arvamusega seonduv;
2) leheküljel 180 on ka märgitud, et Jägala 3 ala kattub 3,16 ha ulatuses väärtusliku põllumajandusmaaga;
3) leheküljel 183 on puutuvalt Jägala 3 alal lubjakivi kaevandamisega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamisega tõdetud: „Konkreetseid alaga seotud meetmeid negatiivse mõju leevendamiseks pakkuda ei ole (sest väärtuslik maastik ning väärtuslik põllumajandusmaa kaevandamise alal ei säili – mõju leevendada ei ole võimalik)“;
4) leheküljel 195 on toodud esile, et Jägala 3 ala näol on tegemist keskmise prioriteediga alaga;
5) leheküljelt 235 nähtub, et Jägala 3 alal lubjakivi kaevandamine toob kaasa „olulise mõju metsakoosluste kao näol, samuti võivad kaasneda mõjud ala veerežiimile. III kat loomaliigi (öösorr) elupaiga kadu.“
Viidates KSH eelnõu viimati nimetatud seisukohtadele jääb ühelt poolt arusaamatuks, miks on KSH eelnõus leitud, et Jägala 3 alal lubjakivi kaevandamine on keskmise prioriteediga, kui see toob kaasa nii teadlaste A.Kondi ja A.Tõnissoni kui ka Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna poolt oluliselt hinnatud metsastunud luidete hävimise. Teisalt jääb arusaamtuks, miks on Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 80 loetud Jägala 3 ala kõrge prioriteediga alaks, kui KSH eelnõu leheküljel 195 on leitud, et tegemist on keskmise prioriteediga alaga.
1.2.3. Teatud selgust selles osas, miks soovitakse Jägala 3 ala käsitleda Teemaplaneeringu eelnõus kõrge prioriteediga lubjakivi alana, aitab saada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 12.06.2025 kiri nr 13-2/1403-56, mille puhul tuleb aga tõdeda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mitmed seisukohad on väärad.
1.2.3.1. Vastates Jõelähtme valla 15.05.2025 kirjale nr 7-9/1725-3, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12.06.2025 kirja nr 13-2/1403-56 lehekülje 1 lõpus märkinud, et Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmiseks „on vaja Kliimaministeeriumi nõusolekut ja tänaseks ei ole seda antud.“
See seisukoht ei ole õige. Ruu küla lähiümbruse Jõelähtme valla poolt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmiseks ei ole Kliiministeeriumi nõusoleku saamine tarvilik. LKS § 9 lg 10 1, mis Kliiministeeriumi nõusoleku nõude sätestas, jõustus ajaliselt peale seda, kui Jõelähtme vald oli algatanud Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse, mistõttu ei oma LKS § 9 lg 10 1 kui menetlusõiguslik õigusnorm antud juhul tähendust. Samale seisukohale on asunud Riigikohus 30.05.2019 haldusasjas nr 3-17-563 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 13: „Kolleegium selgitab, et vastustajal [Jõelähtme vallal] on võimalik uuesti kaaluda, kas Ruu küla lähiümbrus on vaja kohaliku kaitse alla võtta. Kui vastustaja otsustab uuendada 2016. a alanud haldusmenetluse, tuleb tal HMS § 5 lg-st 5 tulenevalt järgida neid haldusmenetlust reguleerivaid õigusnorme, mis kehtisid menetluse alguses. 1. jaanuaril 2017 jõustunud LKS § 9 lg 10 1, milles on sätestatud kohustus kooskõlastada maardlal asuva loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu Keskkonnaministeeriumiga, on haldusmenetlust reguleeriv norm (vrd nt Riigikohtu halduskolleegiumi 11. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 17). Selle nõude laiendamiseks käimasolevatele haldusmenetlustele tulnuks seadusandjal kehtestada rakendussäte.“
1.2.3.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 12.06.2025 kirjast nr 13-2/1403-56 võib järeldada, et Jägala 3 ala soovitakse käsitleda Teemaplaneeringu eelnõus kõrge prioriteediga lubjakivi alana põhjusel, et väidetavalt olevat Jägala 3 alal erinevalt Rae raba alast, Jägala 2 alast ja Jägala 4 alast võimalk kiiresti hakata kaevandama ehituslubjakivi.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selline lähenemine ei ole õige. Puudub kaevandamisluba, mis annaks võimaluse alustada Jägala 3 alal ehituslubjakivi kaevandamist. Olgu siinjuures märgitud, et varasemalt väljastatud kaks kaevandamisluba on kohtute poolt tühistatud. Nii tühistas Riigikohus 15.10.2013 haldusasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud kohtuotsusega Keskkonnaameti 09.06.2011 korraldusega nr HJR 1-15/11/431 väljastatud kaevandamisloa põhjusel, et KeHJS § 22 lg 5 p-d 2 rikkudes oli Keskkonnaamet jätnud KMH aruande eelnõu täiendava avaliku väljapaneku korraldamata. Samuti tühistas Tallinna Ringkonnakohus 03.10.2022 haldusajas nr 3-19-2448 tehtud kohtuotsusega Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 väljastatud kaevandamisloa põhjusel, et Keskkonnaamet oli jätnud küsimata Jõelähtme vallalt seisukoha OÜ Väo Paas kaevandamisloa taotluse osas. Seega, kui peaks jätkuma OÜ Väo Paas poolt esitatud kaevandamisloa taotluse menetlemine puutuvalt karjääri avamisega Jägala 3 alal, siis tuleks Keskkonnaametil esmalt küsida Jõelähtme vallalt seisukohta kaevandamisloa taotluse osas, Jõelähtme valla eitava vastuse korral on kaevandamisloa väljastamine võimalik vaid Vabariigi Valitsuse eraldi nõusolekul ning Vabariigi Valitsuse nõusolekut on Jõelähtme vallal omakorda võimalik vaidlustada ootamata ära Keskkonnaameti poolt kolmanda kaevandamisloa andmist.
Võttes arvesse kohaliku kogukonna ja kohaliku omavalitsuse väga suurt vastuseisu karjääri avamisele Jägala 3 alal, tähendaks OÜ Väo Paas kaevandamisloa väljastamise taotluse haldusmenetlusega edasi liikumine uusi kohtuvaidlusi. Seejuures ei ole sugugi kindel, et need kohtuvaidlused lõppeksid ajaliselt enne karjääride avamist Jägala 2 ja Jägala 4 aladel, kus Jõelähtme valla vastuseis karjääride avamisele puudub. Ei saa jätta märkimata, et OÜ Väo Paas esitas taotluse kaevandamisloa väljastamiseks lubjakivi kaevandamiseks Jägala 3 alal 2004 oktoobris.
1.2.4. Võttes kokku käesoleva kirja punktis 1 toodut, leiab seega Jõelähtme vald, et Teemaplaneeringu eelnõu, mis käsitleb Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana on vastuolus järgmiste õigusaktidega:
1) PS §-iga 53, mille kohaselt on igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda. Ruu küla lähiümbrus metsastunud luited on oluliseks loodusväärtuseks, mis väärib säilitamist,
2) SäAS §-iga 2, mille kohaselt on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Jägala 3 ala käsitlemine kõrge prioriteediga lubjakivi alana ei ole kooskõlas loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiga, kuna Ruu küla lähiümbruse metsastunud luited on Jõelähtme valla seisukohalt oluliseks loodusväärtuseks, mis loob inimestele hea elukeskkonna;
3) MaaPS §-iga 5 ja § 42 lg-ga 1, kuivõrd Jägala 3 ala väidetav kattumine olemasolevate maardlatega ei saa tähendada seda, nagu oleks kiiresti võimalik asuda Jägala 3 alal lubjakivi kaevandama. Lubjakivi kaevandamise õiguse saab anda üksnes kaevandamisluba. Maardla olemasolu ei saa võrdsustada kaevandamisloa olemasoluga.
Samuti leiab Jõelähtme vald, et Teemaplaneeringu eelnõu, mis käsitleb Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana on vastuolus üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ seletuskirja leheküljel 48 sätestatud järgmise nõudega: „Väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine teenivad osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. Maakonna teemaplaneeringutes nimetatud väärtuslike maastike (sh traditsiooniliste põllumajandusmaastike) säilitamise ja kasutamise meetmeid tuleb uute planeeringute koostamisel arvesse võtta.“ Antud juhul ignoreeritakse Teemaplaneeringu eelnõuga Jägala 3 ala kui väärtuslikku maastikku.
Võttes arvesse Jägala 3 alal paiknevate metsastunud luidete ning väärtusliku põllumajandusmaa hävimist lubjakivi kaevandamise tagajärjel, mille negatiivse mõju leevendamiseks ei ole võimalik meetmeid ette võtta (vt KSH eelnõu lk 183), tuleks Jõelähtme valla arvates käsitleda Jägala 3 ala punase kategooria ehk III kategooria alana Teemaplaneeringu eelnõu lehekülje 45 tähenduses. Teiste sõnadega, Jõelähtme valla hinnangul on Jägala 3 ala käsitletav alana, kus leevendamatute oluliste mõjude avaldumise tõttu ei ole kaevandamine võimalik. Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 63 on kaevandusalade hulgast välja arvatud Vatsla küla ala Saue vallas tulenevalt selle ala paiknemisest väärtuslikul maastikul. Leiame, et Jägala 3 alaga tuleks teha seda sama.
2. Maardu III ala põhjapoolne osa tuleks välja arvata kõrge prioriteediga lubjakivi alade hulgast ning Maardu III ala lõunapoolne osa tuleks välja arvata keskmise prioriteediga lubjakivi alade hulgast
Teemaplaneeringu eelnõuga on Maardu III ala lõunapoolne osa õigesti välja arvatud kõrge prioriteerida lubjakivi alade hulgast, kuid on ebaõigesti loetud keskmise prioriteediga alaks. Maardu III ala põhjapoolne osa on ebaõigesti loetud kõrge prioriteediga alaks.
2.1. Nagu ilmneb Teemaplaneeringu eelnõu leheküljelt 79, on Maardu III ala põhjapoolse osa suuruseks 53,45ha ning seal paikneva kõrgemargilise lubjakivi mahu suuruseks 5,1 miljonit m3. Samuti nähtub Teemaplaneeringu eelnõu leheküljelt 84, et Maardu III ala lõunapoolse osa suuruseks on 120,96ha ning seal paikneva kõrgemargilise lubjakivi mahu suuruseks on 10,3 miljonit m3.
Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 67 on märgitud, et kõrgemargilise lubjakivi varustuskindluse tagamiseks on planeeringu eesmärgiks leida Harju maakonna idaosas vähemalt 100ha ulatuses alasid, kust oleks võimalik kaevandada 9 miljonit m3 kõrgemargilist ehituslubjakivi.
Seega ületaksid ainuüksi Maardu III ala põhjapoolse osa ning lõunapoolse osa pindala ning seal paikneva kõrgemargilise ehituslubjakivi maht Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 67 esile toodud eesmärke. Siinjuures on oluline, et Teemaplaneeringu eelnõuga on Harju maakonna idaosas nähtud lisaks Maardu III alale ette veel ka mitmeid teisi alasid, kus riigi huvides on kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamine. Sellisteks aladeks on
1) Väo ala pindalaga 82ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 7,4 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 77-78),
2) Rae raba ala pindalaga 166,8ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 14 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 83-84),
3) Jägala 2 ala pindalaga 92ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 7,3 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 87-88),
4) Jägala 4 ala pindalaga 142,8ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 11,3 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 8).
Seega on tagatud kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus Harju maakonna idaosas ka Väo alal, Rae raba alal, Jägala 2 alal ja Jägala 4 alal karjääride avamise läbi. Sellest johtuvalt puudub vajadus näha Teemaplaneeringu eelnõus kõrge prioriteedina alana ka Maardu III ala põhjapoolset osa ning keskmise prioriteedina alana Maardu III ala lõunapoolset osa.
Põhjendatud ei ole seisukoht, nagu võtaks Väo alal ja/või Rae raba alal ja/või Jägala 2 alal ja/või Jägala 4 alal karjääride avamine rohkem aega kui Maardu III ala põhjapoolses osas. Erinevalt Maardu III ala põhjapoolsest osast puudub Jõelähtme vallale teadaolevalt vastuseis karjääride avamisele Väo alal ja/või Rae raba alal ja/või Jägala 2 alal ja/või Jägala 4 alal. See tähendab omakorda, et suure tõenäosusega ei tooks karjääride avamine Väo alal ja/või Rae raba alal ja/või Jägala 2 alal ja/või Jägala 4 alal endaga kaasa kohtuvaidlusi ja võiks aset leida pigem kiiresti, enne 8 aasta möödumist.
2.2. KSH eelnõu leheküljelt 184 nähtub, et Maardu III ala põhjapoolsest osast, mille suuruseks on kokku 53,43ha, kattub umbes 46ha väärtusliku põllumaaga.
Jõelähtme vald on seisukoha, et Maardu III alal põhjapoolses osas tuleks väärtuslikku põllumaad eelistada lubjakivi kaevandamisele. Arusaamatuks jääb Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 80 puutuvalt väärtusliku põllumaaga avaldatu: „Tegemist on kahe kattuva riigi huviga ning otsus, kumb huvi konkreetses asukohas on prioriteetsem, tuleb teha riigi tasandil.“ Vastavalt PlanS § 10 lg-le 1 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Seetõttu tuleks Teemaplaneeringu eelnõus puutuvalt Maardu III ala põhjaosaga kujundada välja selge seisukoht, kas lubjakivi kaevandamist Maardu III ala põhjapoolses osas tuleks eelistada põllumajandusele või vastupidi.
2.3. Maardu III ala lõunapoolne osa jääb peaasjalikult rohevõrgustiku alla. Maardu III ala lõunapoolne osa on oluline nii lindude kui suurulukite jaoks. Sellega seonduvalt on KSH eelnõu leheküljel 235 märgitud, et lubjakivi kaevandamine Maardu III alal häiriks merikotka püsielupaika ning tooks kaasa III kategooria liikide (sookurg, teder, öösorr, hiireviu, hoburästas, laialehine, neiuvaip, karukold) elupaikade täielik või osalise hävimise.
Samuti on Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 85 toodud puutuvalt Maardu III ala lõunapoolse osaga esile: „Ala kattub osaliselt nii kriitiliselt olulise linnualaga kui ka loomastiku jaoks väärtusliku alaga, mis on soovitatav säilitada“.
On märkimisväärne, et nii KSH eelnõus kui ka Teemaplaneeringu eelnõus on hoidutud konkreetsete andmete esitamisest selle kohta, kui suure ala Maardu III ala lõunapoolsest osast moodustavad linnustiku ja loomastiku jaos väärtuslikud alad ning kui suur osa Maardu III ala lõunapoolse osa pindalast jääb rohevõrgustiku alla. Jõelähtme valla koostamisel oleva uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kogu Maardu III ala lõunapoolne osa hõlmatud rohevõrgustikuga.
2.4. Teemaplaneeringu eelnõu lehekülgedelt 32 ja 38 ilmneb, et kollase kategooriaga aladeks on nii rohevõrgustiku alad kui ka väärtusliku põllumajandusmaa alad. Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 31 antud selgituse kohaselt kehtivad kollase kategooria aladel piirangud, „mille osas on eelnevalt vajalikud täiendavad kooskõlastused (riigikaitse, muinsuskaitse, looduskaitse), uuringud (maavara kvaliteet ja levik), keskkonnakaitselised (olulise mõju vähendamiseks või leevendamiseks) ja/võib sotsiaalsed kokkulepped“.
Teemaplaneeringu eelnõu ja KSH eelnõu pinnalt jääb ebaselgeks, milline on see jälgitav ja loogiline mõttekäik, mille tulemusena on leitud, et
1) Maardu III ala põhjaosa, mille suuruseks kokku on 53,43 ha ning millest 46,5 ha on väärtuslik põllumaa, tuleb käsitleda lubjakivi kaevandamise seisukohalt kõrge prioriteediga alana. Teiste sõnadega, miks 46,5 ha ulatuses väärtusliku põllumajandusmaa säilitamine, mis on otseselt seotud toidujulgeoleku tagamisega, on vähem tähtsam, kui selle väärtusliku põllumajandusmaa hävitamine ehituslubjakivi kaevandamise eesmärgil;
2) Maardu III ala lõunaosa, mille suuruseks on 120,96 ha ja mis on koostamisel oleva Jõelähtme valla uue üldplaneeringu kohaselt täies ulatuses kaetud rohevõrgustikuga, tuleb käsitleda lubjakivi kaevandamise seisukohalt keskmise prioriteediga alana. Täiendavalt viitab Jõelähtme vald Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 85 toodule, kust nähtub, et Maardu III ala lõunaosas paikneb lubjakivivarude peal turbakiht, mille freesimine võtaks aega kuni 30 aastat ning mille kaevandamiseks kaevandamisõigust kellelegi antud ei ole. Seega piirab ka turbakihi olemasolu märkimisväärselt lubjakivi kaevandamist Maardu III ala lõunaosas.
Olukorras, kus valdava osa Maardu III ala põhjaosast moodustab väärtuslik põllumajandusmaa ning Maardu III ala lõunaosa, mis omab olulist tähtsust loomastiku ja linnustiku jaoks, on Jõelähtme valla koostatava uue üldplaneeringu kohaselt täies ulatuses kaetud rohevõrgustikuga, tuleks kogu Maardu III ala käsitleda III kategooria ehk punase kategooria alana Teemaplaneeringu eelnõu lehekülje 45 mõttes. See tähendab, et Maardu III ala põhjapoolne osa tuleks välja arvata lubjakivi kaevandamise seisukohalt kõrge prioriteediga alade hulgast ning Maardu III ala lõunapoolne osa tuleks välja arvata lubjakivi kaevandamise seisukohalt keskmise prioriteediga alade hulgast.
2.5. Võttes kokku käesoleva kirja punktis 2 toodut, leiab seega Jõelähtme vald, et Teemaplaneeringu eelnõu, mis käsitleb Maardu III ala põhjapoolset osa kõrge prioriteediga lubjakivi alana ning Maardu III ala lõunapoolset osa keskmise prioriteediga alana on vastuolus järgmiste õigusaktidega:
1) PS §-iga 5, mille kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Olukorras, kus Harju maakonna idaosas on tagatud ehituslubjakivi varustuskindlus ka üksnes karjääride avamise läbi Väo alal, Rae raba alal, Jägala 2 alal ja Jägala 4 alal, puudub tarvidus käsitleda Maardu III ala põhjapoolset osa kõrge prioriteediga lubjakivi alana ning lõunapoolset osa keskmise prioriteediga alana;
2) SäAS § 6 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt lähtutakse taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel teada olevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks. Olukorras, kus Harju maakonna idaosas on tagatud ehituslubjakivi varustuskindlus ka üksnes karjääride avamise läbi Väo alal, Rae raba alal, Jägala 2 alal ja Jägala 4 alal, puudub tarvidus käsitleda Maardu III ala põhjapoolset osa kõrge prioriteediga lubjakivi alana ning lõunapoolset osa keskmise prioriteediga alana;
3) PlanS § 10 lg-ga 1, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Jättes kujundamata seisukoha selles osas, kas ja millistest tingimustest lähtudes tuleks Maardu III ala põhjapoolses osas eelistada lubjakivi kaevandamist põllumajandusele või vastupidi, on planeerimisalase tegevuse korraldaja jätnud erinevad huvid tasakaalustamata.
3. Kokkuvõtteks
Jõelähtme vald on seisukohal, et
1) Jägala 3 ala tuleks käsitleda Teemaplaneeringu eelnõus punase kategooria ehk III kategooria alana Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 45 toodud määratluse tähenduses ehk alana, kus kaevandamine ei ole võimalik ning
2) Maardu III ala tuleks käsitleda Teemaplaneeringu eelnõus punase kategooria ehk III kategooria alana Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 45 toodud määratluse tähenduses ehk alana, kus kaevandamine ei ole võimalik.
Nende kahe ettepaneku täitmise korral on Jõelähtme vald nõus Teemaplaneeringu eelnõu ja KSH eelnõu kooskõlastama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Haab
vallavolikogu esimees