Jõelähtme valla poolt Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu eelnõus ja selle KSH aruande eelnõu kooskõlastamata jätmisest






JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU




Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 29.12.2025 nr 13-2/3224-49
Suur-Ameerika tn 1
10122, Tallinn Meie. 19.01.2026 nr 6-4/4173-5
E-post: [email protected]


Jõelähtme valla poolt Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu eelnõus ja selle KSH aruande eelnõu kooskõlastamata jätmisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis 11.09.2025 kirjaga nr 13-2/3224-1 Jõelähtme vallale kooskõlastamiseks Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu eelnõu (edaspidi: Teemaplaneeringu eelnõu) ja selle KSH aruande eelnõu (edaspidi: KSH eelnõu).

Jõelähtme vald teatas 17.10.2025 kirja nr 6-4/4173-2 leheküljel 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et „jätab Teemaplaneeringu eelnõu ja KSH eelnõu kooskõlastamata, kuna Jägala 3 ala ja Maardu III ala põhjapoolne osa on arvatud kõrge prioriteediga lubjakivi alade hulka ning Maardu III ala lõunapoolne osa on arvatud keskmise prioriteediga lubjakivi alade hulka.“ Jõelähtme valla 17.10.2025 kirja nr 6-4/4173-2 lehekülgedel 5-6 selgitati, et Teemaplaneeringu eelnõu on osas, mis käsitleb Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana, vastuolus PS §-iga 53, SäAS §-iga 2, MaaPS §-iga 5 ja § 42 lg-ga 1 ning üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ seletuskirja leheküljel 48 avaldatuga. Jõelähtme valla 17.10.2025 kirja nr 6-4/4173-2 lehekülgedel 8-9 märgiti, et Teemaplaneeringu eelnõu on osas, mis käsitleb Maardu III ala põhjapoolset osa kõrge prioriteediga lubjakivi alana ning Maardu III ala lõunapoolset osa keskmise prioriteediga alana, vastuolus PS §-iga 5, SäAS § 6 lg 1 p-ga 1 ja PlanS § 10 lg-ga 1.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis Jõelähtme vallale 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49, mille leheküljelt 15 nähtub: „Täname Teid põhjaliku seisukoha esitamise eest. Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 65 lõike 3 kohaselt loetakse teemaplaneering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande vastavust õigusaktidele ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Jõelähtme valla esitatud põhjendused on olulised sisulised kaalutlused, kuid need ei viita otseselt vastuolule kehtiva õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga ega riigi eriplaneeringuga. Seetõttu loeme Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu Jõelähtme valla poolt kooskõlastatuks planeerimisseaduse § 65 lg 3 alusel.“

Seega on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatamata sellele, et Jõelähtme vald on 17.10.2025 kirjaga nr 6-4/4173-2 jätnud Teemaplaneeringu eelnõu ja KSH eelnõu selgesõnaliselt kooskõlastamata ja on viidanud Teemaplaneeringu eelnõu vastuolule konkreetsete õigusnormidega ning üleriigilise planeeringuga, lugenud Teemaplaneeringu eelnõu ja KSH eelnõu Jõelähtme valla poolt ikkagi kooskõlastatuks. Jõelähtme vald on seisukohal, et selliselt toimides on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oluliselt rikkunud PlanS § 65 lg-d 3. Üksikasjalikumalt soovib Jõelähtme vald selgitada järgmist.

1. PlanS §-is 65 nimetatud kohaliku omavalitsuse kooskõlastus on siduva iseloomuga kooskõlastus
1.1. PlanS § 65 lg-s 1 on sätestatud, et maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele. Vastavalt PlanS § 57 lg-le 1 koostatakse maakonnaplaneering koostöös ministeeriumide, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste ja valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneering käsitleb. PlanS § 65 lg 3 esimesest lausest nähtub, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, loetakse maakonnaplaneering kooskõlastatuks.

Seega tuleneb PlanS § 65 lg-st 1 ja lg 3 esimesest lausest koosmõjus PlanS § 57 lg-ga 1, et maakonnaplaneeringu eelnõu ning KSH eelnõu tuleb saata kooskõlastamiseks planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustele. Kohalik omavalitsus on maakonnaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest keeldunud, kui ta viitab maakonnaplaneeringu eelnõu vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga. Jõelähtme vald on Teemaplaneeringu eelnõu planeeringuala kohalikuks omavalitsuseks.

1.2. Jõelähtme vald on seisukohal, et PlanS §-is 65 nimetatud kohaliku omavalitsuse kooskõlastus on siduv.

Samale seisukohale on asunud Riigikohus 15.04.2010 haldusasjas nr 3-3-1-1-10 tehtud kohtumääruse motiveeriva osa punktis 12, märkides, et „juhul kui kooskõlastamata jätmisel tuginetakse vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, on see kooskõlastamata jätmine planeeringu koostamise korraldajale siduv ning ta ei või planeeringut samal kujul kehtestada.“

Ka on PlanS-i eelnõu esimese lugemise seletuskirjas leitud, et kohaliku omavalitsuse poolt maakonnaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest keeldumine, kui selles viidatakse maakonnaplaneeringu eelnõu vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, on siduva iseloomuga. PlanS-i eelnõu esimese lugemise versioonis oli kehtiva seaduse §-iga 65 samasisuliseks paragrahviks § 61. PlanS-i eelnõu esimese lugemise seletuskirja leheküljelt 113 nähtub seonduvalt eelnõu § 61 lg-ga 1: „Viimaks planeerimismenetlust vastavusse HMS-i üldpõhimõtete ja terminoloogiaga on seaduse koostamisel käsitatud kooskõlastust alati siduvana ning arvamust mittesiduva nõuandena.“1

Seega, kui planeeringuala kohalik omavalitsus keeldub maakonnaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest, viidates selle vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, siis ei ole ka võimalik seda maakonnaplaneeringut kehtestada.

2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole õiguslikult võimalik hakata hindama, kas Jõelähtme valla 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 sisalduvad seisukohad Teemaplaneeringu eelnõu vastuolu osas õigusaktide ja üleriigilise planeeringuga on õiged või väärad
2.1. PlanS § 65 lg 3 esimeses lauses on sätestatud, et kui kooskõlastamisel ei viidata maakonnaplaneeringu eelnõu vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, loetakse maakonnaplaneeringu eelnõu kooskõlastatuks. Seega olukorras, kus planeeringuala kohalik omavalitsus viitab maakonnaplaneeringu eelnõu vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, on maakonnaplaneeringu eelnõu jäänud kooskõlastamata.

PlanS-is sisalduvad õigusnormid ei anna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale ega Vabariigi Valitsusele kui maakonnaplaneeringu vastuvõtmise üle otsustajale ja kehtestamise üle otsustajale pädevust hakata hindama, kas planeeringuala kohaliku omavalitsuse väited maakonnaplaneeringu eelnõu vastuolu kohta õigusakti või kõrgema taseme planeeringuga on õiguslikult põhjendatud või väärad.

Jõelähtme valla viimatine seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga. Nii on Tartu Ringkonnakohus leidnud 19.04.2011 haldusasjas nr 3-09-994 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 16 puutuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 17 lg-ga 4 (mis on samasisuline alates 01.07.2015 kehtiva PlanS § 65 lg-ga 3): „Nähtuvalt keeldumise otsusest (tl 20) on keeldumise otsustust põhjendatud nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Asjakohatu on väide, et tulenevalt PlanS § 17 lg-st 4 saaks lugeda kooskõlastuse antuks põhjendusel, et ei ole viidatud vastuolule seaduse või muu õigusaktiga. Keeldumisel on viidatud detailplaneeringu vastuolule nii kaitse-eeskirjaga p-ga 32 kui Vihula valla üldplaneeringu p-le 10.2.1.“ Tartu Ringkonnakohus ei viita kohtuotsuses sellele, nagu oleks planeeringu eelnõu kooskõlastamata jätmise täiendavaks eelduseks ka see, et planeeringu koostamise korraldaja nõustub seisukohtadega planeeringu eelnõu vastuolu kohta õigusakti või kõrgema taseme planeeringuga.

2.2. Juhul, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja arvates olid Jõelähtme vald 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 sisalduvad seisukohad Teemaplaneeringu eelnõu vastuolu koha õigusaktide ja kõrgema taseme planeeringuga ebaõiged, oleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidanud Jõelähtme valla Teemaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest keeldumise menetlustoimingu vaidlustama halduskohtus.

Kuigi üldjuhul ei ole menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine võimalik, on kohtupraktikas seda siiski aktsepteeritud olukorras, kus vaidlustatav menetlustoiming seisneb siduva kooskõlastuse andmisest keeldumises. Nii on Riigikohus 11.12.2025 haldusasjas nr 3-22-1463 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 26 märkinud: „Eraldi on võimalik vaidlustada siduva kooskõlastuse andmisest keeldumist (RKPJKo 5-20-2/11, p 52; RKHKo 3-17-2766/33, p 25.1).“ Olukord, oleks teistsugune, kui Teemaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest oleks keeldunud mõni täidesaatva riigivõimu asutus VVS §-i 38 mõttes. Sellisel juhul toimuks vaidluse lahendamine planeeringu koostamise korraldaja ning kooskõlastuse andmisest keeldunud täidesaatva riigivõimu asutuse vahel VVS §-is 101 sätesatud korras. Et aga Jõelähtme vald ei saa olla käsitletav täidesaatva riigivõimu asutusena, siis on ainus viis vaidluse lahendamiseks selle üle, kas Jõelähtme valla 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 sisalduvad seisukohad Teemaplaneeringu eelnõu vastuolu koha õigusaktide ja kõrgema taseme planeeringuga on õiged või väärad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kohtumenetluse alustamine Jõelähtme valla Teemaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest keeldumise kui menetlustoimingu vaidlustamiseks.

Meile teadaolevalt ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kohtusse pöördunud Jõelähtme valla 17.10.2025 kirja nr 6-4/4173-2 kui menetlustoimingu vaidlustamiseks.

3. Väär on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht, nagu ei oleks Jõelähtme valla 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 viidatud õigusnormid, millega on Jõelähtme valla arvates Teemaplaneeringu eelnõu vastuolus, otsekohaldatavad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 lehekülgedel 10 ja 14 toodust ilmneb, nagu ei lookski PS § 5, PS § 53, SäAS § 2 ja SäAS § 6 lg 1, millega on Jõelähtme valla arvates Teemaplaneeringu eelnõu vastuolus, konkreetseid õigusi ja kohustusi ja nagu oleks neis õigusnormides sätestatud vaid aluspõhimõtted.

Esmalt märgib Jõelähtme vald, et jääb käesoleva kirja punktis 2 toodu juurde. Kuivõrd aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käsitlus, nagu ei lookski PS § 5, PS § 53, SäAS § 2 ja SäAS § 6 lg 1 õigusi ja kohustusi, on Jõelähtme valla hinnangul põhimõtteliselt väär, siis soovib Jõelähtme vald ka selles küsimuses seisukohad avaldada.

3.1. Jõelähtme vald on 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 leidnud, et Teemaplaneeringu eelnõu on
- osas, mis käsitleb Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana, vastuolus PS §-iga 53 ning
- on osas, mis käsitleb Maardu III ala põhjapoolset osa kõrge prioriteediga lubjakivi alana ning Maardu III ala lõunapoolset osa keskmise prioriteediga alana, vastuolus PS §-iga 5.

3.1.1. PS §-i 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Vastavalt PS § 53 esimesele lausele on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Kohtupraktikas on korduvalt peetud võimalikuks PS §-i 5 ja § 53 esimese lausel otsekohaldamist. Jõelähtme vald viitab siinjuures järgmistele kohtulahenditele:
1) Tallinna Ringkonnakohus on 29.10.2020 haldusasjas nr 3-19-727 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 24 leidnud: „Looduskaitse tagamine on üldistes huvides (PS § 5) ja looduskeskkonna säästmine on igaühe kohustus (PS § 53). Reeglina tuleb looduskaitselisi piiranguid taluda selle eest otsest vastutasu saamata“;
2) Riigikohus on 06.12.2022 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-22-5 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 43 toonitanud: „Ainelise kultuuripärandi hulka kuuluvad loodusobjektid on ühtlasi osa elu- ja looduskeskkonnast, mille säästmise kohustuse paneb igaühele PS § 53“;
3) Riigikohus on 18.12.2024 haldusasjas nr 3-21-1658 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 15 toonitanud: „Planeeringulahenduses ei või jätta tähelepanuta omavalitsusüksuse keskkonna säästmise kohustust (PS § 5 ja § 53)“. Sama kohtulahendi motiveeriva osa punktis 45 on Riigikohus toonud esile: „Talumiskohustus võib tulenevalt igaühe kohustusest keskkonda säästa (PS § 53 esimene lause) olla küllalt kõrge“.

Seega on kohtupraktikast tulenevalt PS § 5 otsekohaldatav õigusnorm ja on PS § 53 vähemalt osas, mis sätestab elu- ja looduskeskkonna säästmise kohustuse, otsekohaldatav õigusnorm. Väär ja kohtupraktikaga vastuolus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arusaam, nagu oleksid sätestatud PS §-ides 5 ja 53 üksnes printsiibid, mis saaksid kuuluda kohaldamisele vaid läbi alama astme seaduste.

3.1.2. Seonduvalt Jägala 3 alaga tuleb märkida, et see ala jääb Ojaveere maaüksuse (katastritunnus: 24505:002:0251) territooriumile. Keskkonnaekspert A.Tõnnison on 2016 valminud töö „Kohaliku tähtsusega Ruu maastikukaitseala. Vajadus ja põhjendus“ leheküljel 12 märkinud: „Pinnamoe seisukohalt ilmekam osa luitestikust jääb riigimetsa maaüksuse Anija mk 12 ja selle naabruses oleva Ojaveere maaüksuse koosseisu. Nende maaüksuste kaudu on kaitseala piiritlemine lõuna pool kõige loogilisem.“ Samuti on oluline, et metsastunud luited moodustavad vaid 0,9% metsaelupaikade registreeritud kogupindalast Eestis.

Ka viitab Jõelähtme vald sellele, et Jägala 3 ala paikneb Harju maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt rohevõrgustiku tuumalas T8, nagu seda on toonitanud ka Riigikohus 15.10.2013 haldusasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 17, ja on ka väärtuslikuks maastikuks. Seega paiknevad Ruu küla lähiümbruse kõige väärtuslikumad ja esinduslikumad metsastunud luited kui väärtuslik maastik just nimelt Ojaveere maaüksusel ning karjääri rajamine Jägala 3 alale tooks vältimatult kaasa nende luidete hävimise.

Märkimisväärne on, et Jägala 3 ala ei vasta Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi ala määratlusele, mille kohaselt loetakse kõrge prioriteediga lubjakivi alaks ala, 1) mis on geoloogiliselt uuritud, 2) mille osas on keskkonnamõju osaliselt või täielikult hinnatud ja 3) mis osaliselt paikneb olemasoleva kaevandamise mõjualas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 leheküljel 3 on tunnistanud, et viimane kriteerium ehk ala paiknemine olemasoleva kaevandamise mõjualas ei ole Jägala 3 ala puhul täidetud. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik Teemaplaneeringu eelnõuga määratleda Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana, kui Jägala 3 ala isegi mitte ei vasta Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi ala määratlusele.

Eraldi väärib ka märkimist vastuolu Teemaplaneeringu eelnõus toodud Jägala 3 ala kui kõrge prioriteediga ala ning KSH eelnõu leheküljel 195 toodud Jägala 3 ala kui keskmise prioriteediga ala vahel. Vaatamata sellele, et Jõelähtme vald on 17.10.2025 kirja nr 6-4/4173-2 leheküljel 4 punkti 1.2.2.5. alapunktis 4) sellisele vastuolule tähelepanu juhtinud, ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidanud 29.12.2025 kirjas nr 13-2/3224-49 tarvilikuks seda vastuolu käsitleda.

Seda, et Teemaplaneeringu eelnõus sisaldub põhimõtteline probleem puutuvalt PS §-ides 5 ja 53 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise ning elu- ja looduskeskkonna säästmise nõudega, kinnitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 leheküljel 15 toodu. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märkinud: „Teemaplaneeringu elluviimise peatükis on kirjeldatud teemaplaneeringu elluviimise loogikat, mille kohaselt on varustuskindluse tagamiseks lähiperspektiivis tarvis kasutusele võtta esimese prioriteediga aladest Maardu III või Jägala 3. Ilma kumbagi ala kasutusele võtmata ei ole võimalik teemaplaneeringule seatud varustuskindluse tagamise eesmärki täita. Samas neist aladest ühe kasutuselevõtul puudub riigil varustuskindluse tagamiseks vajadus võtta koheselt kasutusele ka teine ala. Teine ala langeb sellisel juhul samasse prioriteeti Jägala 2 ja Jägala 4 aladega. Mis tähendab, et kui tulevikus uuringute läbiviimisel selgub, et Jägala 2 või Jägala 4 alal on võimalik kaevandamistegevusi arendama hakata, siis puudub planeeringu eluea raames vajadus üldse Maardu III või Jägala 3 kasutuselevõtuks.“ Teiste sõnadega öeldes on Teemaplaneeringu eelnõus nii Jägala 3 ala kui ka Maardu III ala põhjapoolset osa käsitletud kõrge prioriteediga lubjakivi alana, kuigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi enda kinnituse kohaselt mõlema viimatinimetatud ala samaaegne käsitlemine kõrge prioriteediga lubjakivi alana tarvilik ei ole.

Leiame, et viimati nimetatud põhjustel on Teemaplaneeringu eelnõu osas, mis käsitleb Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana, vastuolus PS §-idega 5 ja 53. Selle asemel, et Ojaveere maaüksuse väärtuslikku maastikku kaitsta, loob Teemaplaneeringu eelnõu kõik eeldused selleks, et Ojaveere maaüksusel oleks võimalik avada karjäär. Teatavasti on OÜ Väo Paas esitanud taotluse kaevandamisloa väljastamiseks Ojaveere maaüksuse osas ning Keskkonnaamet on peatanud selle loataotluse menetluse kuni Teemaplaneeringu kehtestamiseni. Kui Teemaplaneeringu eelnõus nähakse ette, et Jägala 3 ala on kõrge prioriteediga lubjakivi ala, siis tähendab see, et suure tõenäosusega Keskkonnaamet on valmis väljastama OÜ-le Väo Paas kaevandamisloa, mis võimaldab Jägala 3 alale karjääri rajamise.

Kas ja kui kiiresti õnnestuks OÜ-l Väo Paas karjäär tegelikkuse Jägala 3 alal Jõelähtme valla ning kohaliku kogukonna vastuseisu arvesse võttes avada, see on omaette küsimus. On võimalik, et Jägala 3 ala osas kaevandamisloa väljastamisega seonduvad kohtuvaidlused lükkavad karjääri avamise edasi ning Jägala 2 ja 4 aladel õnnestub karjäärid varasemalt avada.

3.1.3. Seonduvalt Maardu III alaga toonitab Jõelähtme vald veelkordselt, et ainuüksi selle ala põhjapoolse osa ning lõunapoolse osa pindala ja seal paikneva kõrgemargilise ehituslubjakivi maht ületavad Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 67 esile toodud eesmärke. Siinjuures on oluline, et Teemaplaneeringu eelnõuga on Harju maakonna idaosas nähtud lisaks Maardu III alale ette veel ka mitmeid teisi alasid, kus riigi huvides on kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamine. Sellisteks aladeks on
1) Väo ala pindalaga 82ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 7,4 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 77-78),
2) Rae raba ala pindalaga 166,8ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 14 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 83-84),
3) Jägala 2 ala pindalaga 92ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 7,3 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 87-88),
4) Jägala 4 ala pindalaga 142,8ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 11,3 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 8).

Maardu III ala põhjaosa ei vasta Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi ala määratlusele, mille kohaselt loetakse kõrge prioriteediga lubjakivi alaks ala, 1) mis on geoloogiliselt uuritud, 2) mille osas on keskkonnamõju osaliselt või täielikult hinnatud ja 3) mis osaliselt paikneb olemasoleva kaevandamise mõjualas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 leheküljel 3 on tunnistanud, et viimane kriteerium ehk ala paiknemine olemasoleva kaevandamise mõjualas ei ole Maardu III ala põhjaosa puhul täidetud. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik Teemaplaneeringu eelnõuga määratleda Maardu III ala põhjaosa kõrge prioriteediga lubjakivi alana, kui Maardu III ala põhjaosa isegi mitte ei vasta Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi ala määratlusele.

Seda, et Teemaplaneeringu eelnõus sisaldub põhimõtteline probleem puutuvalt PS §-ides 5 ja 53 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise ning elu- ja looduskeskkonna säästmise nõudega, kinnitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 leheküljel 15 toodu. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märkinud: „Teemaplaneeringu elluviimise peatükis on kirjeldatud teemaplaneeringu elluviimise loogikat, mille kohaselt on varustuskindluse tagamiseks lähiperspektiivis tarvis kasutusele võtta esimese prioriteediga aladest Maardu III või Jägala 3. Ilma kumbagi ala kasutusele võtmata ei ole võimalik teemaplaneeringule seatud varustuskindluse tagamise eesmärki täita. Samas neist aladest ühe kasutuselevõtul puudub riigil varustuskindluse tagamiseks vajadus võtta koheselt kasutusele ka teine ala. Teine ala langeb sellisel juhul samasse prioriteeti Jägala 2 ja Jägala 4 aladega. Mis tähendab, et kui tulevikus uuringute läbiviimisel selgub, et Jägala 2 või Jägala 4 alal on võimalik kaevandamistegevusi arendama hakata, siis puudub planeeringu eluea raames vajadus üldse Maardu III või Jägala 3 kasutuselevõtuks.“ Teiste sõnadega öeldes on Teemaplaneeringu eelnõus nii Jägala 3 ala kui ka Maardu III ala põhjapoolset osa käsitletud kõrge prioriteediga lubjakivi alana, kuigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi enda kinnituse kohaselt mõlema viimatinimetatud ala käsitlemine kõrge prioriteediga lubjakivi alana tarvilik ei ole.

Maardu III ala lõunapoolne osa jääb peaasjalikult rohevõrgustiku alla. Maardu III ala lõunapoolne osa on oluline nii lindude kui suurulukite jaoks. Sellega seonduvalt on KSH eelnõu leheküljel 235 märgitud, et lubjakivi kaevandamine Maardu III alal häiriks merikotka püsielupaika ning tooks kaasa III kategooria liikide (sookurg, teder, öösorr, hiireviu, hoburästas, laialehine, neiuvaip, karukold) elupaikade täielik või osalise hävimise. Samuti on Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 85 toodud puutuvalt Maardu III ala lõunapoolse osaga esile: „Ala kattub osaliselt nii kriitiliselt olulise linnualaga kui ka loomastiku jaoks väärtusliku alaga, mis on soovitatav säilitada“. On märkimisväärne, et nii KSH eelnõus kui ka Teemaplaneeringu eelnõus on hoidutud konkreetsete andmete esitamisest selle kohta, kui suure ala Maardu III ala lõunapoolsest osast moodustavad linnustiku ja loomastiku jaos väärtuslikud alad ning kui suur osa Maardu III ala lõunapoolse osa pindalast jääb rohevõrgustiku alla. Jõelähtme valla koostamisel oleva uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kogu Maardu III ala lõunapoolne osa hõlmatud rohevõrgustikuga.

Leiame, et viimati nimetatud põhjustel on Teemaplaneeringu eelnõu Maardu III ala puudutavas osas vastuolus PS §-idega 5 ja 53. Selle asemel, et Maardu III ala kui väärtuslikku põllumaad ja väärtuslikku maastikku kaitsta, loob Teemaplaneeringu eelnõu kõik eeldused selleks, et Maardu III ala oleks võimalik avada karjäär. Teatavasti on Limestone factories of Estonia OÜ esitanud taotluse kaevandamisloa väljastamiseks Maardu III ala põhjapoolse osa osas ning Keskkonnaamet on peatanud selle loataotluse menetluse kuni Teemaplaneeringu kehtestamiseni. Kui Teemaplaneeringu eelnõus nähakse ette, et Maardu III ala põhjaosa on kõrge prioriteediga lubjakivi ala, siis tähendab see, et suure tõenäosusega on Keskkonnaamet valmis väljastama Limestone factories of Estonia OÜ-le kaevandamisloa, mis võimaldab Maardu III ala põhjapoolsele osale karjääri rajamise.

Kas ja kui kiiresti õnnestuks Limestone factories of Estonia OÜ-l karjäär tegelikkuse Maardu III ala põhjaosas Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna vastuseisu arvesse võttes avada, see on omaette küsimus. On võimalik, et Maardu III ala põhjaosa osas kaevandamisloa väljastamisega seonduvad kohtuvaidlused lükkavad karjääri avamise edasi ning Jägala 2 ja 4 aladel õnnestub karjäärid varasemalt avada.

3.2. SäAS §-i 2 kohaselt on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Vastavalt SäAS § 6 lg 1 p-le 1 lähtutakse taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel teada olevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks.

Jõelähtme vald on seisukohal, et käesoleva kirja punktides 3.1.2. ja 3.1.3. sätestatud põhjuselt on Teemaplaneeringu eelnõu osas, mis käsitleb Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana ning Maardu III ala põhjapoolset osa kõrge prioriteediga lubjakivi alana ja Maardu III ala lõunapoolset osa keskmise prioriteediga alana vastuolus SäAS §-iga 2 ja § 6 lg 1 p-ga 1. Teiste sõnadega öeldes ei ole inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamisena looduskeskkonda oluliselt kahjustamata vaadeldav see, kui Jägala 3 alale jäävate Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidete kõige ilmekam ja väärtuslikum osa lubjakivi kaevandamise tõttu hävitatakse. Samuti ei ole taastumatu loodusvara kasutamisena viisil, kus loodusvara jätkuks võimalikult pikaks ajaks, käsitletav see, kui Maardu III ala arvatakse põhjapoolse osa osas kõrge prioriteediga lubjakivi ala hulka ning lõunapoolte osa keskmise prioriteediga lubjakivi ala hulka sellele vaatamata, et Maardu III ala lubjakivivarude kogus ületab Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 67 Ida-Harjumaa osas sätestatud eesmärke. Nagu varasemalt mainitud, on nii Jägala 3 ala kui ka Maardu III ala põhjapoolse osa suhtes OÜ Väo Paas ning Limestone factories of Estonia OÜ juba kaevandamislubade väljastamise taotlused esitatud ning Teemaplaneeringu kehtestamisel kujul, kus nii Jägala 3 ala kui ka Maardu III ala põhjapoolne osa on kõrge prioriteediga lubjakivi alaks, on tõenäoline, et Keskkonnaamet väljastab nii OÜ-le Väo Paas kui ka Limestone factories of Estonia OÜ-le kaevandamisload. See omakorda tähendab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 leheküljel 15 avaldatu, mille kohaselt puuduvat vajadus Maardu III ala põhjapoolse osa ja Jägala 3 ala samaaegseks käsitlemiseks kõrge prioriteediga lubjakivi aladena, muutub sisutuks.

4. Kokkuvõtteks
Jõelähtme vald on 17.10.2025 kirjaga nr 6-4/4173-2 jätnud Teemaplaneeringu eelnõule kooskõlastuse andmata. Et Jõelähtme valla keeldumine kooskõlastuse andmisest on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale ning Vabariigi Valitsusele kui maakonnaplaneeringu vastuvõtmise üle otsustajale ja kehtestamise üle otsustajale siduv, siis ei ole õiguslikult võimalik Teemaplaneeringut vastu võtta ega kehtestada. Kui Jõelähtme valla kooskõlastuse puudumisele vaatamata peaks Vabariigi Valitsus otsustama Teemaplaneeringu kehtestada, on tegemist olulise menetlusveaga, mis Jõelähtme valla hinnangul toob kaasa Teemaplaneeringu kehtestamise haldusakti tühistamise.

Jõelähtme vald on jätkuvalt valmis näitama üles head tahet üritamaks leida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga mõistlikke kompromisse Teemaplaneeringu eelnõuga seonduvalt. Siinjuures tuleb kriitiliselt suhtuda ehitusmaavarade kaevandamisest huvitatud ettevõtjate väidetesse, et seis ehituslubjakivi varustuskindlusega olevat kriitiline. Heaks näiteks on Keskkonnaameti poolt 06.06.2024 Nordic Machinery OÜ-le kaevandamisloa KL-519774 väljaandmine kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks Maardu VII lubjakivikarjääris koosmõjus tõigaga, et siiani ei ole Nordic Machinery OÜ karjääri avanud.

Seega jääb Jõelähtme vald ootama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi konstruktiivseid ettepanekuid puutuvalt Jägala 3 ning Maardu III aladega, et kohtuväliselt õnnestuks lahendada Teemaplaneeringu eelnõu Jõelähtme valla poolt kooskõlastamise küsimus.


Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Aab
vallavolikogu esimees






JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU




Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 29.12.2025 nr 13-2/3224-49
Suur-Ameerika tn 1
10122, Tallinn Meie. 19.01.2026 nr 6-4/4173-5
E-post: [email protected]


Jõelähtme valla poolt Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu eelnõus ja selle KSH aruande eelnõu kooskõlastamata jätmisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis 11.09.2025 kirjaga nr 13-2/3224-1 Jõelähtme vallale kooskõlastamiseks Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu eelnõu (edaspidi: Teemaplaneeringu eelnõu) ja selle KSH aruande eelnõu (edaspidi: KSH eelnõu).

Jõelähtme vald teatas 17.10.2025 kirja nr 6-4/4173-2 leheküljel 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et „jätab Teemaplaneeringu eelnõu ja KSH eelnõu kooskõlastamata, kuna Jägala 3 ala ja Maardu III ala põhjapoolne osa on arvatud kõrge prioriteediga lubjakivi alade hulka ning Maardu III ala lõunapoolne osa on arvatud keskmise prioriteediga lubjakivi alade hulka.“ Jõelähtme valla 17.10.2025 kirja nr 6-4/4173-2 lehekülgedel 5-6 selgitati, et Teemaplaneeringu eelnõu on osas, mis käsitleb Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana, vastuolus PS §-iga 53, SäAS §-iga 2, MaaPS §-iga 5 ja § 42 lg-ga 1 ning üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ seletuskirja leheküljel 48 avaldatuga. Jõelähtme valla 17.10.2025 kirja nr 6-4/4173-2 lehekülgedel 8-9 märgiti, et Teemaplaneeringu eelnõu on osas, mis käsitleb Maardu III ala põhjapoolset osa kõrge prioriteediga lubjakivi alana ning Maardu III ala lõunapoolset osa keskmise prioriteediga alana, vastuolus PS §-iga 5, SäAS § 6 lg 1 p-ga 1 ja PlanS § 10 lg-ga 1.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis Jõelähtme vallale 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49, mille leheküljelt 15 nähtub: „Täname Teid põhjaliku seisukoha esitamise eest. Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 65 lõike 3 kohaselt loetakse teemaplaneering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande vastavust õigusaktidele ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Jõelähtme valla esitatud põhjendused on olulised sisulised kaalutlused, kuid need ei viita otseselt vastuolule kehtiva õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga ega riigi eriplaneeringuga. Seetõttu loeme Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu Jõelähtme valla poolt kooskõlastatuks planeerimisseaduse § 65 lg 3 alusel.“

Seega on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatamata sellele, et Jõelähtme vald on 17.10.2025 kirjaga nr 6-4/4173-2 jätnud Teemaplaneeringu eelnõu ja KSH eelnõu selgesõnaliselt kooskõlastamata ja on viidanud Teemaplaneeringu eelnõu vastuolule konkreetsete õigusnormidega ning üleriigilise planeeringuga, lugenud Teemaplaneeringu eelnõu ja KSH eelnõu Jõelähtme valla poolt ikkagi kooskõlastatuks. Jõelähtme vald on seisukohal, et selliselt toimides on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oluliselt rikkunud PlanS § 65 lg-d 3. Üksikasjalikumalt soovib Jõelähtme vald selgitada järgmist.

1. PlanS §-is 65 nimetatud kohaliku omavalitsuse kooskõlastus on siduva iseloomuga kooskõlastus
1.1. PlanS § 65 lg-s 1 on sätestatud, et maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele. Vastavalt PlanS § 57 lg-le 1 koostatakse maakonnaplaneering koostöös ministeeriumide, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste ja valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneering käsitleb. PlanS § 65 lg 3 esimesest lausest nähtub, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, loetakse maakonnaplaneering kooskõlastatuks.

Seega tuleneb PlanS § 65 lg-st 1 ja lg 3 esimesest lausest koosmõjus PlanS § 57 lg-ga 1, et maakonnaplaneeringu eelnõu ning KSH eelnõu tuleb saata kooskõlastamiseks planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustele. Kohalik omavalitsus on maakonnaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest keeldunud, kui ta viitab maakonnaplaneeringu eelnõu vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga. Jõelähtme vald on Teemaplaneeringu eelnõu planeeringuala kohalikuks omavalitsuseks.

1.2. Jõelähtme vald on seisukohal, et PlanS §-is 65 nimetatud kohaliku omavalitsuse kooskõlastus on siduv.

Samale seisukohale on asunud Riigikohus 15.04.2010 haldusasjas nr 3-3-1-1-10 tehtud kohtumääruse motiveeriva osa punktis 12, märkides, et „juhul kui kooskõlastamata jätmisel tuginetakse vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, on see kooskõlastamata jätmine planeeringu koostamise korraldajale siduv ning ta ei või planeeringut samal kujul kehtestada.“

Ka on PlanS-i eelnõu esimese lugemise seletuskirjas leitud, et kohaliku omavalitsuse poolt maakonnaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest keeldumine, kui selles viidatakse maakonnaplaneeringu eelnõu vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, on siduva iseloomuga. PlanS-i eelnõu esimese lugemise versioonis oli kehtiva seaduse §-iga 65 samasisuliseks paragrahviks § 61. PlanS-i eelnõu esimese lugemise seletuskirja leheküljelt 113 nähtub seonduvalt eelnõu § 61 lg-ga 1: „Viimaks planeerimismenetlust vastavusse HMS-i üldpõhimõtete ja terminoloogiaga on seaduse koostamisel käsitatud kooskõlastust alati siduvana ning arvamust mittesiduva nõuandena.“1

Seega, kui planeeringuala kohalik omavalitsus keeldub maakonnaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest, viidates selle vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, siis ei ole ka võimalik seda maakonnaplaneeringut kehtestada.

2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole õiguslikult võimalik hakata hindama, kas Jõelähtme valla 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 sisalduvad seisukohad Teemaplaneeringu eelnõu vastuolu osas õigusaktide ja üleriigilise planeeringuga on õiged või väärad
2.1. PlanS § 65 lg 3 esimeses lauses on sätestatud, et kui kooskõlastamisel ei viidata maakonnaplaneeringu eelnõu vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, loetakse maakonnaplaneeringu eelnõu kooskõlastatuks. Seega olukorras, kus planeeringuala kohalik omavalitsus viitab maakonnaplaneeringu eelnõu vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, on maakonnaplaneeringu eelnõu jäänud kooskõlastamata.

PlanS-is sisalduvad õigusnormid ei anna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale ega Vabariigi Valitsusele kui maakonnaplaneeringu vastuvõtmise üle otsustajale ja kehtestamise üle otsustajale pädevust hakata hindama, kas planeeringuala kohaliku omavalitsuse väited maakonnaplaneeringu eelnõu vastuolu kohta õigusakti või kõrgema taseme planeeringuga on õiguslikult põhjendatud või väärad.

Jõelähtme valla viimatine seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga. Nii on Tartu Ringkonnakohus leidnud 19.04.2011 haldusasjas nr 3-09-994 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 16 puutuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 17 lg-ga 4 (mis on samasisuline alates 01.07.2015 kehtiva PlanS § 65 lg-ga 3): „Nähtuvalt keeldumise otsusest (tl 20) on keeldumise otsustust põhjendatud nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Asjakohatu on väide, et tulenevalt PlanS § 17 lg-st 4 saaks lugeda kooskõlastuse antuks põhjendusel, et ei ole viidatud vastuolule seaduse või muu õigusaktiga. Keeldumisel on viidatud detailplaneeringu vastuolule nii kaitse-eeskirjaga p-ga 32 kui Vihula valla üldplaneeringu p-le 10.2.1.“ Tartu Ringkonnakohus ei viita kohtuotsuses sellele, nagu oleks planeeringu eelnõu kooskõlastamata jätmise täiendavaks eelduseks ka see, et planeeringu koostamise korraldaja nõustub seisukohtadega planeeringu eelnõu vastuolu kohta õigusakti või kõrgema taseme planeeringuga.

2.2. Juhul, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja arvates olid Jõelähtme vald 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 sisalduvad seisukohad Teemaplaneeringu eelnõu vastuolu koha õigusaktide ja kõrgema taseme planeeringuga ebaõiged, oleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidanud Jõelähtme valla Teemaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest keeldumise menetlustoimingu vaidlustama halduskohtus.

Kuigi üldjuhul ei ole menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine võimalik, on kohtupraktikas seda siiski aktsepteeritud olukorras, kus vaidlustatav menetlustoiming seisneb siduva kooskõlastuse andmisest keeldumises. Nii on Riigikohus 11.12.2025 haldusasjas nr 3-22-1463 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 26 märkinud: „Eraldi on võimalik vaidlustada siduva kooskõlastuse andmisest keeldumist (RKPJKo 5-20-2/11, p 52; RKHKo 3-17-2766/33, p 25.1).“ Olukord, oleks teistsugune, kui Teemaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest oleks keeldunud mõni täidesaatva riigivõimu asutus VVS §-i 38 mõttes. Sellisel juhul toimuks vaidluse lahendamine planeeringu koostamise korraldaja ning kooskõlastuse andmisest keeldunud täidesaatva riigivõimu asutuse vahel VVS §-is 101 sätesatud korras. Et aga Jõelähtme vald ei saa olla käsitletav täidesaatva riigivõimu asutusena, siis on ainus viis vaidluse lahendamiseks selle üle, kas Jõelähtme valla 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 sisalduvad seisukohad Teemaplaneeringu eelnõu vastuolu koha õigusaktide ja kõrgema taseme planeeringuga on õiged või väärad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kohtumenetluse alustamine Jõelähtme valla Teemaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest keeldumise kui menetlustoimingu vaidlustamiseks.

Meile teadaolevalt ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kohtusse pöördunud Jõelähtme valla 17.10.2025 kirja nr 6-4/4173-2 kui menetlustoimingu vaidlustamiseks.

3. Väär on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht, nagu ei oleks Jõelähtme valla 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 viidatud õigusnormid, millega on Jõelähtme valla arvates Teemaplaneeringu eelnõu vastuolus, otsekohaldatavad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 lehekülgedel 10 ja 14 toodust ilmneb, nagu ei lookski PS § 5, PS § 53, SäAS § 2 ja SäAS § 6 lg 1, millega on Jõelähtme valla arvates Teemaplaneeringu eelnõu vastuolus, konkreetseid õigusi ja kohustusi ja nagu oleks neis õigusnormides sätestatud vaid aluspõhimõtted.

Esmalt märgib Jõelähtme vald, et jääb käesoleva kirja punktis 2 toodu juurde. Kuivõrd aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käsitlus, nagu ei lookski PS § 5, PS § 53, SäAS § 2 ja SäAS § 6 lg 1 õigusi ja kohustusi, on Jõelähtme valla hinnangul põhimõtteliselt väär, siis soovib Jõelähtme vald ka selles küsimuses seisukohad avaldada.

3.1. Jõelähtme vald on 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 leidnud, et Teemaplaneeringu eelnõu on
- osas, mis käsitleb Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana, vastuolus PS §-iga 53 ning
- on osas, mis käsitleb Maardu III ala põhjapoolset osa kõrge prioriteediga lubjakivi alana ning Maardu III ala lõunapoolset osa keskmise prioriteediga alana, vastuolus PS §-iga 5.

3.1.1. PS §-i 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Vastavalt PS § 53 esimesele lausele on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Kohtupraktikas on korduvalt peetud võimalikuks PS §-i 5 ja § 53 esimese lausel otsekohaldamist. Jõelähtme vald viitab siinjuures järgmistele kohtulahenditele:
1) Tallinna Ringkonnakohus on 29.10.2020 haldusasjas nr 3-19-727 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 24 leidnud: „Looduskaitse tagamine on üldistes huvides (PS § 5) ja looduskeskkonna säästmine on igaühe kohustus (PS § 53). Reeglina tuleb looduskaitselisi piiranguid taluda selle eest otsest vastutasu saamata“;
2) Riigikohus on 06.12.2022 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-22-5 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 43 toonitanud: „Ainelise kultuuripärandi hulka kuuluvad loodusobjektid on ühtlasi osa elu- ja looduskeskkonnast, mille säästmise kohustuse paneb igaühele PS § 53“;
3) Riigikohus on 18.12.2024 haldusasjas nr 3-21-1658 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 15 toonitanud: „Planeeringulahenduses ei või jätta tähelepanuta omavalitsusüksuse keskkonna säästmise kohustust (PS § 5 ja § 53)“. Sama kohtulahendi motiveeriva osa punktis 45 on Riigikohus toonud esile: „Talumiskohustus võib tulenevalt igaühe kohustusest keskkonda säästa (PS § 53 esimene lause) olla küllalt kõrge“.

Seega on kohtupraktikast tulenevalt PS § 5 otsekohaldatav õigusnorm ja on PS § 53 vähemalt osas, mis sätestab elu- ja looduskeskkonna säästmise kohustuse, otsekohaldatav õigusnorm. Väär ja kohtupraktikaga vastuolus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arusaam, nagu oleksid sätestatud PS §-ides 5 ja 53 üksnes printsiibid, mis saaksid kuuluda kohaldamisele vaid läbi alama astme seaduste.

3.1.2. Seonduvalt Jägala 3 alaga tuleb märkida, et see ala jääb Ojaveere maaüksuse (katastritunnus: 24505:002:0251) territooriumile. Keskkonnaekspert A.Tõnnison on 2016 valminud töö „Kohaliku tähtsusega Ruu maastikukaitseala. Vajadus ja põhjendus“ leheküljel 12 märkinud: „Pinnamoe seisukohalt ilmekam osa luitestikust jääb riigimetsa maaüksuse Anija mk 12 ja selle naabruses oleva Ojaveere maaüksuse koosseisu. Nende maaüksuste kaudu on kaitseala piiritlemine lõuna pool kõige loogilisem.“ Samuti on oluline, et metsastunud luited moodustavad vaid 0,9% metsaelupaikade registreeritud kogupindalast Eestis.

Ka viitab Jõelähtme vald sellele, et Jägala 3 ala paikneb Harju maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt rohevõrgustiku tuumalas T8, nagu seda on toonitanud ka Riigikohus 15.10.2013 haldusasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 17, ja on ka väärtuslikuks maastikuks. Seega paiknevad Ruu küla lähiümbruse kõige väärtuslikumad ja esinduslikumad metsastunud luited kui väärtuslik maastik just nimelt Ojaveere maaüksusel ning karjääri rajamine Jägala 3 alale tooks vältimatult kaasa nende luidete hävimise.

Märkimisväärne on, et Jägala 3 ala ei vasta Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi ala määratlusele, mille kohaselt loetakse kõrge prioriteediga lubjakivi alaks ala, 1) mis on geoloogiliselt uuritud, 2) mille osas on keskkonnamõju osaliselt või täielikult hinnatud ja 3) mis osaliselt paikneb olemasoleva kaevandamise mõjualas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 leheküljel 3 on tunnistanud, et viimane kriteerium ehk ala paiknemine olemasoleva kaevandamise mõjualas ei ole Jägala 3 ala puhul täidetud. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik Teemaplaneeringu eelnõuga määratleda Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana, kui Jägala 3 ala isegi mitte ei vasta Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi ala määratlusele.

Eraldi väärib ka märkimist vastuolu Teemaplaneeringu eelnõus toodud Jägala 3 ala kui kõrge prioriteediga ala ning KSH eelnõu leheküljel 195 toodud Jägala 3 ala kui keskmise prioriteediga ala vahel. Vaatamata sellele, et Jõelähtme vald on 17.10.2025 kirja nr 6-4/4173-2 leheküljel 4 punkti 1.2.2.5. alapunktis 4) sellisele vastuolule tähelepanu juhtinud, ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidanud 29.12.2025 kirjas nr 13-2/3224-49 tarvilikuks seda vastuolu käsitleda.

Seda, et Teemaplaneeringu eelnõus sisaldub põhimõtteline probleem puutuvalt PS §-ides 5 ja 53 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise ning elu- ja looduskeskkonna säästmise nõudega, kinnitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 leheküljel 15 toodu. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märkinud: „Teemaplaneeringu elluviimise peatükis on kirjeldatud teemaplaneeringu elluviimise loogikat, mille kohaselt on varustuskindluse tagamiseks lähiperspektiivis tarvis kasutusele võtta esimese prioriteediga aladest Maardu III või Jägala 3. Ilma kumbagi ala kasutusele võtmata ei ole võimalik teemaplaneeringule seatud varustuskindluse tagamise eesmärki täita. Samas neist aladest ühe kasutuselevõtul puudub riigil varustuskindluse tagamiseks vajadus võtta koheselt kasutusele ka teine ala. Teine ala langeb sellisel juhul samasse prioriteeti Jägala 2 ja Jägala 4 aladega. Mis tähendab, et kui tulevikus uuringute läbiviimisel selgub, et Jägala 2 või Jägala 4 alal on võimalik kaevandamistegevusi arendama hakata, siis puudub planeeringu eluea raames vajadus üldse Maardu III või Jägala 3 kasutuselevõtuks.“ Teiste sõnadega öeldes on Teemaplaneeringu eelnõus nii Jägala 3 ala kui ka Maardu III ala põhjapoolset osa käsitletud kõrge prioriteediga lubjakivi alana, kuigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi enda kinnituse kohaselt mõlema viimatinimetatud ala samaaegne käsitlemine kõrge prioriteediga lubjakivi alana tarvilik ei ole.

Leiame, et viimati nimetatud põhjustel on Teemaplaneeringu eelnõu osas, mis käsitleb Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana, vastuolus PS §-idega 5 ja 53. Selle asemel, et Ojaveere maaüksuse väärtuslikku maastikku kaitsta, loob Teemaplaneeringu eelnõu kõik eeldused selleks, et Ojaveere maaüksusel oleks võimalik avada karjäär. Teatavasti on OÜ Väo Paas esitanud taotluse kaevandamisloa väljastamiseks Ojaveere maaüksuse osas ning Keskkonnaamet on peatanud selle loataotluse menetluse kuni Teemaplaneeringu kehtestamiseni. Kui Teemaplaneeringu eelnõus nähakse ette, et Jägala 3 ala on kõrge prioriteediga lubjakivi ala, siis tähendab see, et suure tõenäosusega Keskkonnaamet on valmis väljastama OÜ-le Väo Paas kaevandamisloa, mis võimaldab Jägala 3 alale karjääri rajamise.

Kas ja kui kiiresti õnnestuks OÜ-l Väo Paas karjäär tegelikkuse Jägala 3 alal Jõelähtme valla ning kohaliku kogukonna vastuseisu arvesse võttes avada, see on omaette küsimus. On võimalik, et Jägala 3 ala osas kaevandamisloa väljastamisega seonduvad kohtuvaidlused lükkavad karjääri avamise edasi ning Jägala 2 ja 4 aladel õnnestub karjäärid varasemalt avada.

3.1.3. Seonduvalt Maardu III alaga toonitab Jõelähtme vald veelkordselt, et ainuüksi selle ala põhjapoolse osa ning lõunapoolse osa pindala ja seal paikneva kõrgemargilise ehituslubjakivi maht ületavad Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 67 esile toodud eesmärke. Siinjuures on oluline, et Teemaplaneeringu eelnõuga on Harju maakonna idaosas nähtud lisaks Maardu III alale ette veel ka mitmeid teisi alasid, kus riigi huvides on kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamine. Sellisteks aladeks on
1) Väo ala pindalaga 82ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 7,4 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 77-78),
2) Rae raba ala pindalaga 166,8ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 14 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 83-84),
3) Jägala 2 ala pindalaga 92ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 7,3 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 87-88),
4) Jägala 4 ala pindalaga 142,8ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 11,3 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu lk 8).

Maardu III ala põhjaosa ei vasta Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi ala määratlusele, mille kohaselt loetakse kõrge prioriteediga lubjakivi alaks ala, 1) mis on geoloogiliselt uuritud, 2) mille osas on keskkonnamõju osaliselt või täielikult hinnatud ja 3) mis osaliselt paikneb olemasoleva kaevandamise mõjualas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 leheküljel 3 on tunnistanud, et viimane kriteerium ehk ala paiknemine olemasoleva kaevandamise mõjualas ei ole Maardu III ala põhjaosa puhul täidetud. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik Teemaplaneeringu eelnõuga määratleda Maardu III ala põhjaosa kõrge prioriteediga lubjakivi alana, kui Maardu III ala põhjaosa isegi mitte ei vasta Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi ala määratlusele.

Seda, et Teemaplaneeringu eelnõus sisaldub põhimõtteline probleem puutuvalt PS §-ides 5 ja 53 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise ning elu- ja looduskeskkonna säästmise nõudega, kinnitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 leheküljel 15 toodu. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märkinud: „Teemaplaneeringu elluviimise peatükis on kirjeldatud teemaplaneeringu elluviimise loogikat, mille kohaselt on varustuskindluse tagamiseks lähiperspektiivis tarvis kasutusele võtta esimese prioriteediga aladest Maardu III või Jägala 3. Ilma kumbagi ala kasutusele võtmata ei ole võimalik teemaplaneeringule seatud varustuskindluse tagamise eesmärki täita. Samas neist aladest ühe kasutuselevõtul puudub riigil varustuskindluse tagamiseks vajadus võtta koheselt kasutusele ka teine ala. Teine ala langeb sellisel juhul samasse prioriteeti Jägala 2 ja Jägala 4 aladega. Mis tähendab, et kui tulevikus uuringute läbiviimisel selgub, et Jägala 2 või Jägala 4 alal on võimalik kaevandamistegevusi arendama hakata, siis puudub planeeringu eluea raames vajadus üldse Maardu III või Jägala 3 kasutuselevõtuks.“ Teiste sõnadega öeldes on Teemaplaneeringu eelnõus nii Jägala 3 ala kui ka Maardu III ala põhjapoolset osa käsitletud kõrge prioriteediga lubjakivi alana, kuigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi enda kinnituse kohaselt mõlema viimatinimetatud ala käsitlemine kõrge prioriteediga lubjakivi alana tarvilik ei ole.

Maardu III ala lõunapoolne osa jääb peaasjalikult rohevõrgustiku alla. Maardu III ala lõunapoolne osa on oluline nii lindude kui suurulukite jaoks. Sellega seonduvalt on KSH eelnõu leheküljel 235 märgitud, et lubjakivi kaevandamine Maardu III alal häiriks merikotka püsielupaika ning tooks kaasa III kategooria liikide (sookurg, teder, öösorr, hiireviu, hoburästas, laialehine, neiuvaip, karukold) elupaikade täielik või osalise hävimise. Samuti on Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 85 toodud puutuvalt Maardu III ala lõunapoolse osaga esile: „Ala kattub osaliselt nii kriitiliselt olulise linnualaga kui ka loomastiku jaoks väärtusliku alaga, mis on soovitatav säilitada“. On märkimisväärne, et nii KSH eelnõus kui ka Teemaplaneeringu eelnõus on hoidutud konkreetsete andmete esitamisest selle kohta, kui suure ala Maardu III ala lõunapoolsest osast moodustavad linnustiku ja loomastiku jaos väärtuslikud alad ning kui suur osa Maardu III ala lõunapoolse osa pindalast jääb rohevõrgustiku alla. Jõelähtme valla koostamisel oleva uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kogu Maardu III ala lõunapoolne osa hõlmatud rohevõrgustikuga.

Leiame, et viimati nimetatud põhjustel on Teemaplaneeringu eelnõu Maardu III ala puudutavas osas vastuolus PS §-idega 5 ja 53. Selle asemel, et Maardu III ala kui väärtuslikku põllumaad ja väärtuslikku maastikku kaitsta, loob Teemaplaneeringu eelnõu kõik eeldused selleks, et Maardu III ala oleks võimalik avada karjäär. Teatavasti on Limestone factories of Estonia OÜ esitanud taotluse kaevandamisloa väljastamiseks Maardu III ala põhjapoolse osa osas ning Keskkonnaamet on peatanud selle loataotluse menetluse kuni Teemaplaneeringu kehtestamiseni. Kui Teemaplaneeringu eelnõus nähakse ette, et Maardu III ala põhjaosa on kõrge prioriteediga lubjakivi ala, siis tähendab see, et suure tõenäosusega on Keskkonnaamet valmis väljastama Limestone factories of Estonia OÜ-le kaevandamisloa, mis võimaldab Maardu III ala põhjapoolsele osale karjääri rajamise.

Kas ja kui kiiresti õnnestuks Limestone factories of Estonia OÜ-l karjäär tegelikkuse Maardu III ala põhjaosas Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna vastuseisu arvesse võttes avada, see on omaette küsimus. On võimalik, et Maardu III ala põhjaosa osas kaevandamisloa väljastamisega seonduvad kohtuvaidlused lükkavad karjääri avamise edasi ning Jägala 2 ja 4 aladel õnnestub karjäärid varasemalt avada.

3.2. SäAS §-i 2 kohaselt on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Vastavalt SäAS § 6 lg 1 p-le 1 lähtutakse taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel teada olevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks.

Jõelähtme vald on seisukohal, et käesoleva kirja punktides 3.1.2. ja 3.1.3. sätestatud põhjuselt on Teemaplaneeringu eelnõu osas, mis käsitleb Jägala 3 ala kõrge prioriteediga lubjakivi alana ning Maardu III ala põhjapoolset osa kõrge prioriteediga lubjakivi alana ja Maardu III ala lõunapoolset osa keskmise prioriteediga alana vastuolus SäAS §-iga 2 ja § 6 lg 1 p-ga 1. Teiste sõnadega öeldes ei ole inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamisena looduskeskkonda oluliselt kahjustamata vaadeldav see, kui Jägala 3 alale jäävate Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidete kõige ilmekam ja väärtuslikum osa lubjakivi kaevandamise tõttu hävitatakse. Samuti ei ole taastumatu loodusvara kasutamisena viisil, kus loodusvara jätkuks võimalikult pikaks ajaks, käsitletav see, kui Maardu III ala arvatakse põhjapoolse osa osas kõrge prioriteediga lubjakivi ala hulka ning lõunapoolte osa keskmise prioriteediga lubjakivi ala hulka sellele vaatamata, et Maardu III ala lubjakivivarude kogus ületab Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 67 Ida-Harjumaa osas sätestatud eesmärke. Nagu varasemalt mainitud, on nii Jägala 3 ala kui ka Maardu III ala põhjapoolse osa suhtes OÜ Väo Paas ning Limestone factories of Estonia OÜ juba kaevandamislubade väljastamise taotlused esitatud ning Teemaplaneeringu kehtestamisel kujul, kus nii Jägala 3 ala kui ka Maardu III ala põhjapoolne osa on kõrge prioriteediga lubjakivi alaks, on tõenäoline, et Keskkonnaamet väljastab nii OÜ-le Väo Paas kui ka Limestone factories of Estonia OÜ-le kaevandamisload. See omakorda tähendab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 29.12.2025 kirja nr 13-2/3224-49 leheküljel 15 avaldatu, mille kohaselt puuduvat vajadus Maardu III ala põhjapoolse osa ja Jägala 3 ala samaaegseks käsitlemiseks kõrge prioriteediga lubjakivi aladena, muutub sisutuks.

4. Kokkuvõtteks
Jõelähtme vald on 17.10.2025 kirjaga nr 6-4/4173-2 jätnud Teemaplaneeringu eelnõule kooskõlastuse andmata. Et Jõelähtme valla keeldumine kooskõlastuse andmisest on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale ning Vabariigi Valitsusele kui maakonnaplaneeringu vastuvõtmise üle otsustajale ja kehtestamise üle otsustajale siduv, siis ei ole õiguslikult võimalik Teemaplaneeringut vastu võtta ega kehtestada. Kui Jõelähtme valla kooskõlastuse puudumisele vaatamata peaks Vabariigi Valitsus otsustama Teemaplaneeringu kehtestada, on tegemist olulise menetlusveaga, mis Jõelähtme valla hinnangul toob kaasa Teemaplaneeringu kehtestamise haldusakti tühistamise.

Jõelähtme vald on jätkuvalt valmis näitama üles head tahet üritamaks leida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga mõistlikke kompromisse Teemaplaneeringu eelnõuga seonduvalt. Siinjuures tuleb kriitiliselt suhtuda ehitusmaavarade kaevandamisest huvitatud ettevõtjate väidetesse, et seis ehituslubjakivi varustuskindlusega olevat kriitiline. Heaks näiteks on Keskkonnaameti poolt 06.06.2024 Nordic Machinery OÜ-le kaevandamisloa KL-519774 väljaandmine kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks Maardu VII lubjakivikarjääris koosmõjus tõigaga, et siiani ei ole Nordic Machinery OÜ karjääri avanud.

Seega jääb Jõelähtme vald ootama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi konstruktiivseid ettepanekuid puutuvalt Jägala 3 ning Maardu III aladega, et kohtuväliselt õnnestuks lahendada Teemaplaneeringu eelnõu Jõelähtme valla poolt kooskõlastamise küsimus.


Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Aab
vallavolikogu esimees