2 (3)
Eelnõus toodud sätte sõnastuse lisamine eriseadustesse on mitmeti mõistetav, võimaldades
ettevõtetel investeeringutena kajastada ka selliseid investeeringuid, mis võivad olla küll seotud
ettevõtte jätkusuutlikkusega tervikuna, kuid ei ole otseselt seotud reguleeritud tegevusega.
Toome näite ELTS § 71 lõike 5 punkti 41 kohta, mis sätestaks, et „Võrgutasud tuleb kujundada
selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse nõuete tagamiseks“ ning
„Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud elutähtsa
teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. „
Jätkusuutlikkuse nõuete alla võib mahutada selliseid investeeringuid, mis ei ole otseselt seotud
hädaolukorra seadusest tulenevate nõuete täitmisega. 1
Sama järelduse saab teha ka KKütS-si ja MGS-si vastavate muudatusettepanekute kohta.
Eeltoodut kinnitab ka eelnõu seletuskiri, mille kohaselt kuuluvad jätkusuutlikkuse
investeeringute hulka näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Konkurentsiameti
regulatsioonipraktika kohaselt on võrgu rekonstrueerimise kulud arvatud tegevus- ja
arenduskohustuse täitmise investeeringuks ning lülitatud vastava teenuse hinda.
Konkurentsiamet on endiselt seisukohal, et eriseadustesse tehtav investeeringute lisasäte ei ole
vajalik.
2) Juhul, kui siiski peetakse vajalikuks rõhutada hädaolukorraseaduse alusel tehtavate
investeeringute esiletoomist, teeb amet ettepaneku sõnastada olemasolevad investeeringuid
puudutavad sätted järgnevalt:
„investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, sh hädaolukorra seadusest
tulenevate nõuete täitmiseks;“
3) Eelnõu § 5 punktiga 3 muudetakse kaugkütteseaduse § 7 lõiget 31 ning sätestatakse
soojusettevõtjale, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh
võrgupiirkonna kohta, kohustus soojuse tootmiseks tagada niisuguse koguse reservkütuse
kasutamise võimalus, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on
vähemalt 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, kohustatud soojuse tootmiseks tagama
niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse kolme
ööpäeva jooksul.
Seletuskirja kohaselt puudutab uus vastav nõue 23-e soojusettevõtjat 114-st ning reservkütuse
hoidmise kohustusega kaasnevad ettevõtetele lisakulud, mida kaetakse tariifist.
Eelnõus puuduvad asjakohased selgitused ja analüüs, millist mõju avaldab soojuse hinnale
reservkütuse tagamise kohustuse panemine soojusettevõtjale. Eelnõust ei selgu, mida on
mõeldud reservkütuse kasutamise võimalusena. Kas riiklikku rohepöörde eesmärkide täitmise
valguses peavad soojusettevõtjad hakkama reaalselt paigaldama lisamahuteid fossiilse kütuse
ladustamiseks? Seetõttu Konkurentsiamet ei saa hetkel nõustuda vastava sättega.
4) Eelnõu kohaselt kavandatakse lisada eriseadustesse investeeringuid puudutav punkt, kuid
eelnõu seletuskiri põhjendab seda läbi kulude kandmise. Regulaatori ülesanne ongi kontrollida
reguleeritud valdkondades kulude põhjendatust, et pilvepiirini ei saa lubada kulusid teha.
Ameti nõuet efektiivsemalt kulusid juhtida võrdluses teistega, THI muutusega või muudel
argumentidel nähakse vahetevahel ettevõtja poolt piiramisena. Kõikide soovitud kulude (sh
ebaefektiivsest kulude juhtimisest tulenevate) hinda lülitamine viiks olukorrani, kus regulaatori
vajadus üldse puudub. Kuid kulude põhjendatuse kontrolli olemasoluga ei saa põhjendada
investeeringute regulatsiooni olemuslikku ning põhjalikku muutmist.
1 Lisaks reguleeritud tegevusele, tegelevad paljud ettevõtted reguleerimata tegevusega (nt elektri tootmine,
soojustehniliste seadmete paigaldamine ja hooldus, muude lisateenuste osutamine).