Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
Viit | 1-6/2024-037-1 |
Registreeritud | 16.10.2023 |
Sünkroonitud | 29.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Asutuse töö |
Sari | 1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega |
Toimik | 1-6/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium, K. N., Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium, K. N., Riigikantselei |
Vastutaja | Kiur Põld (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Meie: 16.10.2023 nr 1-5/2023-037-1
Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected],
Arvamus hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Justiitsministeerium edastas 5. oktoobril 2023 Konkurentsiametile Riigikantselei poolt
ettevalmistatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu), mille
eesmärgiks on Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (CER direktiiv).
On kahetsusväärne ja taunitav, et eelnõu väljatöötajad ei ole eelnõu ettevalmistamise käigus
konsulteerinud Konkurentsiametiga. Kui Konkurentsiametile soovitakse anda täiendavaid
ülesandeid, tuleb seda varasemalt arutada ja kindlasti peab olema kaasatud Justiitsministeerium.
Konkurentsiamet leiab, et kuigi eelnõus on põhjendatuid ja selgeid sätteid, on siiski vaja
eelnõud ning seletuskirja oluliselt täiendada. Konkurentsiameti tähelepanekud on kokkuvõtvalt
järgmised:
1) Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb erinevad elutähtsate teenuste osutajate tasud kujundada
selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete täitmiseks. Näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud, toimepidevuse
tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse
osutajatest ettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevuse erinevate riskide puhul.
Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal.
Seetõttu on eelnõus valdkondlikesse eriseadustesse hinna kujundamise põhimõtteid
sätetavatesse normidesse lisatud, et hinna kujundamisel peab arvestama ka „investeeringuid
jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks“.
Konkurentsiamet peab täiendava regulatsiooni kehtestamist ebavajalikuks. Kehtiva õiguse
kohaselt peab teenuse hinna kujundamisel arvestama, et ettevõtjal oleks järjepidevalt tagatud
investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks. Ettevõte tegevus- ja
arenduskohustusega on hõlmatud ka kõik seadusest tulenevad elutähtsa teenuse osutamisega
seotud investeeringud.
2 (4)
Konkurentsiameti on oma praktikas arvestanud hinna kujunduse üle otsustamisel ettevõttele
seaduses tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavate investeeringutega (nt ohutusnõuded).
Seetõttu on arusaamatu eelnõu seletuskirjas toodud põhjendus, et elutähtsa teenuse osutajate
seas on tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta ning
Eesti Gaasiliidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ettepanekul täpsustati seda asjaolu
valdkonna eriseadustes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse näitel.
Eelnõu kohane investeeringuid puudutav sõnastus ei sätesta, et tegemist on üksnes elutähtsa
teenuse toimepidevusega seotud investeeringutega, vaid kohustab arvestama kõiki
investeeringuid igasugusesse jätkusuutlikkusse. Samas seletuskirjas puudub analüüs, millised
investeeringuid jätkusuutlikkusse silmas peetakse ning millist mõju see avaldab teenuste
hindadele. Kuna kehtivad eriseadused juba sätestavad, et hinda arvestatakse vajalikud
investeeringute st ei pea Konkurentsiamet eraldi sätte lisamist vajalikuks.
2) Eelnõu seletuskirja kohaselt (nt eelnõu § 4) on varud põhjendatud lülitada teenuse hinda
nende soetusmaksumuselt arvutatud tulukuse kaudu, mis arvutatakse soetusmaksumuse
korrutamisel põhjendatud tulunormiga (WACC). Põhjuseks on toodud asjaolu, et hoides
täiendava varu soetamiseks kulutatud rahalisi vahendeid nt pangakontol, teeniks ettevõtja sellelt
intressitulu.
Konkurentsiamet leiab, et nimetatud seisukohad on nii arusaamatud kui ka ekslikud ega ole
kooskõlas olemasoleva praktikaga. Samuti puudub igasugune analüüs sellise lähenemise
mõjust teenuse hindadele. Näiteks maagaasiseaduse alusel gaasivaru haldamise kuludesse ei
tohi süsteemihaldur lisada gaasivaru omandamise kulu. Süsteemihaldur müüb gaasivaru
tarneraskuse korral kaitstud tarbijale ning küsib tarbijalt ka asjakohast hinda, kattes seeläbi
gaasivaru soetamiseks tehtud kulutused.
Täiendavalt toob Konkurentsiamet välja, et vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile
nr 2 1 punktile 16 tuleb bilansis kajastada käibevarana järgnevaid varasid:
(a) raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12
kuu jooksul alates bilansipäevast;
(b) varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui
see on pikem kui 12 kuud; näiteks varud ja nõuded ostjate vastu);
(c) varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (näiteks kauplemiseesmärgil hoitavad
finantsinvesteeringud); ja
(d) varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast
(näiteks finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu
jooksul).
Varud on näiteks soojusettevõtjatel kütuse näol, kuid neid ei ole võimalik lülitada ettevõtja
investeeritud kapitali, sest varusid soetatakse jooksvalt, kulutatakse jooksvalt ja kantakse ka
jooksvalt kuludesse. Käibevarasid (sh varusid) ei amortiseerita, sest käibevara (sh varud) on
pidevas ringluses. Kõik reguleeritavad ettevõtjad saavad teenuse hinda täiendavat tulukust, mis
arvutatakse käibekapitalilt. Eriseaduste (MGS, ELTS) kohaselt on võimalik vajaduse korral
teha käibekapitali osas täiendav analüüs kontrollimaks, kas seadustes sätestatud käibekapitali
komponendi suurus (viis protsenti) on piisav.
1 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2202/0042/RM_17122018_m55Lisa2.pdf#
3 (4)
3) Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt täiendatakse elektrituruseaduse (ELTS) paragrahvi 93 lõikega 42
järgmises sõnastuses:
„(42) Käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmise ja selleks valmistumise üle
teeb järelevalvet Konkurentsiamet hädaolukorra seaduse §-des 46 ja 47 sätestatud alusel ja
korras.“.
Eelnõuga sätestatakse ELTS 211 lõige 2 järgmiselt: “Isiku, kes osutab käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise või opereerimise
teenust, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada võrgu
toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele.“
Eelnõuga sätestatakse, et Konkurentsiamet hakkab teostama järelevalvet (on korrakaitseorgan)
ka ettevõtete osas, kes osutavad elutähtsa teenuse osutajale elektrivõrgu või selle osa
arendamise või opereerimise teenust. Seega järelevalvet laiendatakse isikutele, kes ei ole
turuosalised ELTSi mõttes ja kes seni Konkurentsiameti järelevalve alla ei kuulunud.
Eelnõuga antakse Konkurentsiametile täiendavad volitused erimeetmete rakendamiseks, sh
isiku kutsumine ametiruumi - vajadusel ka sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, valduse
läbivaatus, vallasasja hoiule võtmine ning hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine,
mida ELTSi alusel turuosalistele kohaldada ei saa.
Lisaks on võimalik nendele isikutele määrata sunniraha kuni 30 000 eurot, samas kui ELTS
võimaldab turuosalistele määrata sunniraha kuni 1300 eurot (va erisus põhivõrguettevõtja
puhul).
Eelnõu kohaselt oleks Konkurentsiameti ülesandeks kontrollida, kas ettevõte, kes osutab
elutähtsa teenuse osutajale elektrivõrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, on
valmistunud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas on taganud, et ettevõttel on
ülesande täitmiseks ettevalmistatud personal ning vajalikud vahendid ja varud.
Seletuskirjast ei nähtu, et seejuures oleks analüüsitud, kui suured on lisanduvad kulud
riigieelarvele. Kui Konkurentsiameti töökoormus suureneb, siis paratamatult suurenevad ka
kulud nii tööjõule kui majanduskuludele. Seletuskirjast ei nähtu, et eelnõu ettevalmistaja oleks
Konkurentsiameti ametikohti ja nendega seotud ülesandeid hinnanud ning sellest järeldusi
teinud. Eelnõus sätestatud ülesanded ei ole praegu ühegi Konkurentsiameti teenistuja
ülesannete hulgas ning eelnõuga kavandatud muutus tooks kaasa töökoormuse ja kulude kasvu
ning lisaeelarve vajaduse. Arvestada tuleb ka sellega, et uute järelevalve erimeetmete
kasutuselevõtuks puuduvad ametil vahendid ja töötajad.
Konkurentsiamet põhitegevuseks on mh konkurentsialane ja reguleeritud turgude
järelevalve. Elutähtsa teenuse toimepidevuse järelevalvajana tegutsemine oleks valdkond,
kus ametil puuduvad rahalised vahendid, kogemus ning töötajad. Seega amet ei pea
võimalikuks selliste täiendavate ülesannete täitmist.
4) Konkurentsiamet on varasemalt2 juhtinud asjaomaste ministeeriumide tähelepanu, et
terviklikku käsitlemist vajab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/1938
sätestatud pädeva asutuse ülesannete täitmine ning gaasi varustuskindluse tagamine. Kuna
määruse eesmärgid on üsna sarnased hädaolukorra seaduse eesmärkidega, on otstarbekas
valdkonna regulatsioonide ühendamine. Konkurentsiametile teadaolevalt on
Kliimaministeerium moodustanud töögrupi määrusest tulenevate kohustuste analüüsimiseks.
2 Konkurentsiameti 31.08.2023 kiri nr 7-12/23-0354-521-1 kliimaministeeriumile, 06.06.2023 kiri nr 7- 16/2023-391-1 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile
4 (4)
Otstarbekas oleks töögrupis käsitleda ka hädaolukorraga seonduvaid gaasi varustuskindluse
küsimusi.
Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet ettepaneku mitte kooskõlastada eelnõu § 3
punkte 2 ja 3, § 4 punkti 2 ning § 7 punkti 1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Haab
regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja
Kiur Põld
667 2590
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Väljaminev kiri | 15.03.2024 | 15 | 1-6/2024-037-2 | Väljaminev kiri | ka | Riigikantselei, Justiitsministeerium, Kliimaministeerium |